Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2005: Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulud koos institutsioonide vastustega(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 248 lõike 4 teist lõiku, artikli 276 lõiget 3 ja artikli 280 lõiget 5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0261/2006),

Mitmekeelsuse austamine

1.   on seisukohal, et mitmekeelsus on Euroopa Liidu üks põhijooni, mis tõstab esile kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab ELi kodanike võrdse kohtlemise;

2.   on seisukohal, et mitmekeelsus tagab kodanike õiguse suhelda ELi institutsioonidega igas ametlikus keeles, andes neile sellega võimaluse teostada demokraatliku kontrolli õigust;

3.   on seisukohal, et ELi institutsioonide keeleteenistused hõlbustavad suhtlemist ning et selle kaudu on institutsioonid Euroopa kodanikele avatud;

4.   võtab arvesse asjaolu, et kõigi ELi institutsioonide keeleteenuste, s.t kirjaliku ja suulise tõlke kogumaksumus moodustab vaid 1% ELi kogueelarvest;

5.   võtab arvesse asjaolu, et vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorrale võivad parlamendiliikmed kõneleda enda valitud ametlikus keeles ning teistesse keeltesse tagatakse tõlge; võtab lisaks arvesse asjaolu, et ametlike keelte kasutamist reguleerib 2004. aastal ajakohastatud mitmekeelsuse eeskiri;

6.   on seisukohal, et mitmekeelsus on ELi kultuurilise mitmekesisuse väljendus, mida tuleb säilitada, ning et kuigi ametlike keelte suurenev arv nõuab pragmaatilisi lahendusi institutsioonide ettevalmistavas tegevuses, tuleb tagada mitmekeelsuse toimimine, et kindlustada Euroopa Liidu õiguspärasus ja mitmekesisus;

Kõik institutsioonid

7.   väljendab heameelt suulise tõlke kõrge kvaliteedi üle ELi institutsioonides; on lisaks sellele arvamusel, et suulise tõlke kvaliteeti tuleb pidevalt hinnata ja kõrge kvaliteet peab olema jätkuvalt tagatud;

8.   märgib, et 2003. aastal olid suulise tõlke kogukulud Euroopa Parlamendis 57 000 000 eurot ning nõukogus, komisjonis, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, Regioonide Komitees ja teatavates asutustes 106 000 000 eurot;

9.   tunneb siiski väga suurt muret seoses asjaoluga, et 2003. aastal kokku suulisele tõlkele kulutatud 163 000 000 eurost ligikaudu 16% (25 900 000 eurot) moodustasid osutatud, kuid kasutamata jäänud teenuste ning pideva valmisoleku kulud;

10.   on arvamusel, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid püüdma vähendada tõlkide nn kaudset või otsest valmisolekut, kuivõrd see moodustab 18 000 000 eurot vahenditest, mis kulutati osutatud, kuid kasutamata jäänud suulise tõlke teenustele; märgib, et ad hoc koosolekuteks peaks olema võimalik kasutada reservtõlke lühikese etteteatamisajaga;

11.   palub Euroopa Parlamendi administratsioonil, nõukogul ja komisjonil parandada institutsioonidevahelist koostööd;

12.   kutsub Euroopa Parlamendi ja komisjoni suulise tõlke teenistusi tõhususe suurendamiseks üles tõlke vahetama ja looma tõlkide ühismeeskondi ning tegema võimalikuks olemasolevate tõlkide kasutamise paigas, kus neid vajatakse, ja ajal, mil neid vajatakse, et rahuldada tegelikke vajadusi;

13.   kutsub institutsioone üles ergutama ja hõlbustama kohapealsete tõlkide kasutamist, kui keelekombinatsioon seda võimaldab, ning rõhutab, et riiklikud haldussätted ei tohi siin takistuseks olla; märgib, et tuleb tagada suulise tõlke kõrge kvaliteet;

14.   on seisukohal, et Euroopa Parlament ja komisjon peaksid koostama õigeaegselt enne 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist ülevaate ametnikest tõlkide ja vabakutseliste tõlkide kasutamise vahekorrast keelte kaupa;

15.   palub komisjonil kooskõlastatult teiste institutsioonidega tugevdada koostööd liikmesriikidega tõlkijate koolitamisel liikmesriikides;

16.   palub ELi institutsioonidel viia läbi uued läbirääkimised abiteenistujatest konverentsitõlke käsitleva kokkuleppe osas seoses reisimise korralduse, töötasu, institutsioonidevahelise koostöö ja halduskorralduse lihtsustamisega;

17.   märgib reisi- ja majutuskulude suurt osakaalu; nõuab, et koosolekute korraldajad ja suulise tõlke teenistused vähendaksid reisi- ja majutuskulusid; nõuab reisimise ja majutuse osas kooskõlastamise, planeerimise ja korraldamise parandamist;

Euroopa Parlament

18.   loodab, et Euroopa Parlamendi administratsioon esitab hinnangu abiteenistujatest konverentsitõlkide ja alaliste tõlkide keskmise tööpäeva kogumaksumuse kohta õigeaegselt enne 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmist;

19.   märgib, et ühe tõlkepäeva kogumaksumus on Euroopa Parlamendis peaaegu 30% kõrgem kui nõukogus või komisjonis, mille üks põhjus seisneb selles, et Strasbourgi istungjärkude ajal on väga vähe võimalik kasutada kohapealseid tõlke, mis suurendab Euroopa Parlamendi suulise tõlke kulusid Strasbourgis 13% võrra;

20.   märgib Euroopa Parlamendi keeldumist osaleda kõikidele ELi institutsioonidele suulise tõlke teenust osutava institutsioonidevahelise teenistuse loomise hindamises, kuna juhatus leidis 4. septembril 2005. aastal, et see on Euroopa Parlamendi huvidega vastuolus;

21.   palub Euroopa Parlamendi administratsioonil seada sisse sisult tähendusrikkad istungiaruanded, st tõlkemeeskonna juhi aruanded keelte aktiivse ja passiivse kasutamise kohta fraktsioonide, komisjonide ja delegatsioonide koosolekutel, ning anda tulemustest aru õigeaegselt enne 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmist;

22.   nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi administratsioon suurendaks parlamendiliikmete teadlikkust suulise tõlke kuludest; soovib teada, kas Euroopa Parlament kasutab parimal võimalikul viisil ära parlamendiliikmete keeleoskust; rõhutab, et see ei tohiks kaasa tuua ELi ametlike keelte liigitamist erineva staatuse alusel;

23.   tuletab meelde, et 19. aprilli 2004. aasta mitmekeelsuse eeskirja artikli 1 kohaselt tuleks vahendeid eraldada kasutajate tegelikest vajadustest lähtuvalt;

24.   palub Euroopa Parlamendi administratsioonil uurida, kuidas oleks Euroopa Parlamendil võimalik suulise tõlke alal kasutada nõukogu nn taotluste süsteemi, Euroopa Nõukogu sisemiste arvete süsteemi või UNESCO kvoodisüsteemi;

25.   märgib, et 2003. aastal kulutas Euroopa Parlament kättesaadavaks tehtud, kuid hilinenud taotluste või tühistamiste tõttu kasutamata jäänud tõlketeenustele 4 000 000 eurot; palub pärssida nn viimase minuti tühistamisi ja taotlusi; palub lisaks suulise tõlke teenistustel rakendada oma teenuste planeerimisel ja taotluste süsteemi osas suuremat paindlikkust;

26.   palub Euroopa Parlamendi vastutavatel organitel korrigeerida komisjonide, fraktsioonide ja täiskogu istungite nädalaid, et saavutada parem tasakaal vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel;

o
o   o

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.

(1) ELT C 291, 23.11.2005, lk 1.