Vastuvõetud tekstid - Vägivallavastane võitlus (Daphne) (2007-2013) ***I

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2005/0037A(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0193/2006
Esitatud tekstid : A6-0193/2006		Arutelud : PV 05/09/2006 - 6 CRE 05/09/2006 - 6		Hääletused : PV 05/09/2006 - 9.2 CRE 05/09/2006 - 9.2 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2006)0333

Vastuvõetud tekstid

449k

159k

Teisipäev, 5. september 2006 - Strasbourg

Vägivallavastane võitlus (Daphne) (2007-2013) ***I

P6_TA(2006)0333

A6-0193/2006

		Resolutsioon
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku ja muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi "Põhiõigused ja õigusasjad" raames eriprogramm "Vägivallavastane võitlus (Daphne)" (KOM(2005)0122 ja KOM(2006)0230 – C6-0388/2005 – 2005/0037A(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0122)(1), ning muudetud ettepanekut KOM(2006)0230;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 152, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0388/2005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0193/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. septembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr.../2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi "Põhiõigused ja õigusasjad" raames eriprogramm "Vägivallavastane võitlus (Daphne III)"

P6_TC1-COD(2005)0037A

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 152,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepinguga nähakse ette, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tuleb tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punktiga p nõutakse, et ühenduse tegevus peab kaasa aitama tervisekaitse kõrge taseme saavutamisele.

(2) Ühenduse meetmed peaksid täiendama liikmesriikide poliitikat, mis on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele.

(3) Füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline vägivald laste, noorte ja naiste vastu, sealhulgas sellega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus ning eriti inimkaubandus ja sundprostitutsioon rikuvad nende õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja emotsionaalsele puutumatusele ning ohustavad tõsiselt sellise vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist. Nimetatud vägivald, mis on ühenduses nii laialt levinud, kujutab endast tõelist inimõiguste rikkumist ja põhjustab tõelisi tervisehäireid ega võimalda täielikult kasutada turvalist, vaba ja õiglast kodakondsust.

(4) Naiste vastu suunatud füüsilise vägivallaga seonduvad traditsioonid ja kultuuritavad, näiteks suguelundite moonutamine ja aumõrvad, kujutavad endast naistevastase vägivalla erivormi, mis avaldab lühi- ja pikaajalist kahjulikku mõju naiste tervisele, kusjuures ohvriteks on valdavalt vähemuskogukondade liikmed.

(5) Maailma Tervishoiuorganisatsioon määratleb tervist täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna ning mitte üksnes haiguse või puude puudumisena. Vastavalt Maailma Tervishoiuassamblee 1996. aasta resolutsioonile on vägivald peamine ülemaailmne rahvatervise probleem. Organisatsioon soovitab oma 3. oktoobri 2002. aasta aruandes vägivalla ja tervise kohta edendada esmast ennetamist, tugevdada vägivallaohvrite toetamist ja suurendada vägivalla ennetamist ning sellekohast teabevahetust.

(6) Neid põhimõtteid tunnustatakse selliste peamiste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, naiste maailmakonverentsi ning laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastase maailmakongressi mitmetes konventsioonides, deklaratsioonides ja protokollides.

(7) Vägivallavastane võitlus tuleks seostada Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga(4) garanteeritud põhiõiguste kaitsega; hartas kinnitatakse muu hulgas õigust väärikusele, võrdsusele ja solidaarsusele. Selles on palju erisätteid, mille eesmärgiks on füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmine ja edendamine, meeste ja naiste võrdne kohtlemine, lapse õigused ja mittediskrimineerimine, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise, orjanduse ja sunnitöö ning laste töö keelamine. Selles kinnitatakse, et kogu ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(8) Euroopa Parlament nõudis muu hulgas oma 19. mai 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Täiendavate meetmete võtmiseks võitluses naistega kauplemise vastu"(5), 20. septembri 2001. aasta resolutsioonis naiste suguelundite moonutamise kohta(6), 17. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta(7) ja 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis naistevastase vägivallaga võitlemise praeguse olukorra ja kavandatavate meetmete kohta(8), et komisjon koostaks ja viiks ellu tegevusprogrammid sellise vägivalla vastu võitlemiseks.

(9) Ühenduse tegevusprogramm (2000–2003) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetusmeetmete kohta (Daphne programm), mis kehtestati otsusega nr 293/2000/EÜ(9), on aidanud tõsta teadlikkust Euroopa Liidus ning suurendada ja tugevdada koostööd liikmesriikide vägivalla vastu võitlevate organisatsioonide vahel.

(10) Ühenduse tegevusprogramm (2004–2008) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne II programm), mis kehtestati otsusega nr 803/2004/EÜ(10) arendas edasi Daphne programmi juba saavutatud tulemusi; vastavalt selle otsuse artikli 8 lõikele 2 võtab komisjon vajalikud meetmed, et tagada iga-aastaste assigneeringute vastavus uuele finantsraamistikule.

(11) On soovitav tagada, et Daphne programmist ja Daphne II programmist toetatavad projektid jätkuksid.

(12) On tähtis ja vajalik, et tunnustatakse tõsiseid vahetuid ja pikaajalisi mõjusid, mida põhjustab laste-, noorte ja naistevastane vägivald füüsilisele ja vaimsele tervisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule ning asjaomaste, üksikisikute, perekondade ja kogukondade võrdsetele võimalustele, ning suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ühiskonnale kui tervikule.

(13) Tuleb tunnistada, et mõned inimrühmad, nimelt vähemusrühmade, põgenike või migrantide hulka kuuluvad naised, kaugetes või maapiirkondades vaesuses elavad naised, ravi- ja hoolekandeasutustes või kinnipidamiskohtades viibivad naised, tütarlapsed, lesbilised, vanemaealised või puuetega naised on vägivallast eriti ohustatud.

(14) Antud programmi kohaselt tuleks lugeda vägivalla ohvriteks lisaks vahetult vägivalda kogenud lastele ka lapsed, kes näevad pealt nende emade vastu suunatud ründeid.

(15) Vägivalla ennetamise osas, sealhulgas vastsündinud laste väärkohtlemine või laste, noorte ja naiste kuritarvitamine ja seksuaalne ekspluateerimine ning ohvrite ja riskirühmade kaitse, lisab Euroopa Liit lisada väärtust meetmetele, mida peamiselt võtavad liikmesriigid, tehes järgmist: teabe, kogemuste ja heade tavade levitamine ja vahetamine; uuendusliku lähenemisviisi edendamine; uute peremudelite kaasamine; prioriteetide ühine määramine; asjakohaste võrgustike loomine eelkõige seksuaalse, psühholoogilise või füüsilise vägivalla ohvrite ja riskirühmade toetamiseks; kogu ühendust hõlmavate projektide valimine; ning kõigi asjaomaste motiveerimine ja mobiliseerimine. Need meetmed peaksid puudutama ka lapsi ja naisi, kes on toodud liikmesriikidesse inimkaubanduse teel.

(16) Euroopa Liidu vägivallavastaste meetmete üldeesmärk on ennetada ja tõkestada vägivalda selle igasugusel kujul, et see kuritegu ja inimõiguste räige rikkumine täielikult kaotada. Selle eesmärgi saavutamiseks vajatakse selgeid ja usutavaid sihteesmärke.

(17) Kadunud ja Seksuaalselt Ekspluateeritud Laste Euroopa Föderatsioon koondab Euroopa tasandil erinevaid valitsusväliseid organisatsioone, mis tegelevad laste kasutamise ja seksuaalse ekspluateerimise probleemiga. Föderatsioon tõstab teadlikkust ja võitleb laste kadumise ja seksuaalse ekspluateerimise vastu, soodustades tõhusama lähenemisviisi loomiseks teabevahetust Euroopa organisatsioonide vahel, toetades Euroopa uurimiskeskuse loomist neid nähtusi käsitlevate andmete koondamiseks ja analüüsimiseks ning edendades ja viies läbi tegevusi alaealiste, kadumis- ja/või seksuaalse kuritarvitamisohvrite olukorra parandamiseks ning õigusnormide, suhtumisviisi ja käitumise muutmiseks Euroopas.

(18) Programmis pööratakse tähelepanu tänavalaste olukorrale, mis on muutumas dramaatiliseks, kuna lisaks narko- ja inimkaubanduse ohvriks langemisele kannatavad tänavalapsed ka vägivalla ja seksuaalse väärkohtlemise all. Nende laste ühiskonda tagasi toomiseks on vaja programmi, mis pakub lahendusi sotsiaalsetele ja perekonnaprobleemidele ning arvestab nimetatud laste vajadustega.

(19) Laste ombudsmanide Euroopa võrgustik (ENOC) ühendab 24 Euroopa Nõukogu liikmesriigi laste õigustega tegelevaid sõltumatuid asutusi. Võrgustiku eesmärk on soodustada lapse õiguste konventsiooni võimalikult täielikku täitmist, toetada kollektiivset lobitööd laste õiguste kaitseks, jagada teavet, lähenemisviise ja strateegiad ning edendada lastega tegelevate tulemuslike ja sõltumatute ametite arengut.

(20) Kavandatava meetme eesmärki, milleks on ennetada igasugust vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu ning teavitamine, ei saa liikmesriigid piisavalt täita, sest tuleb vahetada teavet ELi tasandil ning levitada häid tavasid kogu ühenduses. Seda on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil. Seoses kooskõlastatud ja mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi vajadusega ning arvestades algatuse mõju laiaulatuslikkust, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(21) Samuti tuleks võtta kohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning tuleks astuda vajalikke samme, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.

(22) Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantspakett, mis kujutab endast iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamist juhist eelarvepädevale institutsioonile eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(11) punkti 37 tähenduses.

(23) Tuleb kohaldada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)(12), edaspidi "finantsmäärus", ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)(13), võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust ressursside hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(24) Finantsmäärusega nõutakse tegevustoetuste jaoks põhiõigusakti.

(25) Kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,(14) tuleks käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed vastu võtta, kasutades selle otsuse artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlust. See on kohane, sest programm ei mõjuta oluliselt ühenduse eelarvet,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Programmides Daphne ja Daphne II väljatöötatud poliitikatele ja eesmärkidele tuginedes luuakse käesoleva otsusega osana üldprogrammist "Põhiõigused ja õigusasjad" eriprogramm "Vägivallavastane võitlus (Daphne III)", edaspidi "programm", et luua Euroopa kodanikele sisepiirideta, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

2. Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Programmi kestust võib pikendada.

Artikkel 2

Mõisted

1. Programmi tähenduses hõlmab laste mõiste vastavalt laste õigusi käsitlevatele rahvusvahelistele dokumentidele 0–18 aasta vanuseid lapsi.

2. Samas projektide puhul, mille meetmed on kavandatud spetsiaalselt sellistele abi saavatele rühmadele nagu näiteks teismelised (vanuses 13–19 aastat) või 12–25 aasta vanused isikud, loetakse nad sihtrühma "noored" hulka kuuluvateks.

Artikkel 3

Üldised eesmärgid

1. Programmi üldeesmärgid on:

	a)	aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala hoidmisele ja arendamisele Euroopa Ühenduses, võideldes laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu ja seda ennetades ning kaitstes ohvreid ja riskirühmi;
	b)	Laste, noorte ja naiste kaitsmine vägivalla eest ning füüsilise ja vaimse tervise kaitse kõrge taseme, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamine.

2. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse eesmärke ja volitusi, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa ühenduse poliitikate arendamisele, mis on eelkõige seotud rahvatervise kaitsega, eriti kui see puudutab lapsi, noori ja naisi, soolise võrdõiguslikkusega, võitlusega koduvägivalla ja konfliktsituatsioonides avalduva soopõhise vägivalla vastu, laste õiguste kaitse ning võitlusega inimkaubanduse, seksuaalse ekspluateerimise ja naiste suguelundite moonutamise vastu.

Artikkel 4

Konkreetsed eesmärgid

Käesoleva programmi konkreetsed eesmärgid on:

ennetada igasugust, nii avalikku kui eraelulist vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda selle vastu, võttes ennetavaid meetmeid ning toetades ja kaitstes ohvreid ja riskirühmi järgmisel viisil:

	–	abistada ja julgustada valitsusväliseid organisatsioone, asutusi, organisatsioone ja ühendusi, kes tegelevad laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise, vägivalla ennetamise ning ohvrite abistamisega nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil ja kolmandates riikides;
	–	jätkata kasutajatoe teenuse osutamist valitsusvälistele ja muudele organisatsioonidele, et abistada neid projektide koostamisel ja teiste partneritega kontaktide loomisel;
	–	moodustada ekspertrühm, kes töötab komisjonile välja suuniseid sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise konteksti kohta seoses projektide valiku ja täiendavate meetmetega. Ekspertrühm koosneks Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esindajatest, lisaks kuuluksid sinna antud valdkonnaga tegelevate suuremate valitsusväliste organisatsioonide esindajad;
	–	koostada ja viia ellu konkreetsetele sihtrühmadele, näiteks teatud kutsealade esindajatele, teatud elanikkonnarühmadele ja vägivallategude toimepanijatele suunatud teadlikkust tõstvaid meetmeid, koostada täiendavaid materjale juba olemasolevatele meetmetele või kohandada ja kasutada olemasolevaid materjale muudes geograafilistes piirkondades või muude sihtrühmade puhul;
	–	propageerida naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa aastat ja toetada nimetatud sündmusega seotud tegevust;
	–	võtta meetmeid, mille sihtmärgiks on kultuuriliselt eristuvatesse kogukondadesse või etnilistesse vähemusrühmadesse kuuluvad naised ja nende vastu suunatud vägivalla erivormid;
	–	töötada välja ja rakendada meetmeid vägivallaohvrite tagasitoomiseks tööturule ja ühiskondlikku ellu;
	–	uurida seksuaalse ärakasutamise eesmärgil naiste ja lastega kaubitsemise põhjuseid ja hetkeseisu ning viia läbi sellealased tulemuslikud üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniad;
	–	tugineda kahe Daphne programmi eesmärkidele ja konkreetsetele meetmetele ning levitada nende raames saadud tulemusi nagu programmide kohandamine, siire ja kasutamine teiste abisaajate poolt või muudes geograafilistes piirkondades;
	–	määrata kindlaks ja edendada meetmeid, mis aitavad kaasa vägivalla ohvriks langenud ja/või kergemini vägivalla ohvriks langevate laste, noorte ja naiste positiivsele kohtlemisele ja ühiskonda tagasitoomisele, eelkõige järgida lähenemisviisi, mis austab neid ning edendab nende heaolu ja eneseteostust;
	–	koostada ja viia ellu konkreetselt riskirühmadele ette nähtud meetmeid, et ennetada vastsündinud laste väärkohtlemist;
	–	töötada välja ja viia ellu spetsiaalselt riskirühmadele, näiteks tänavalastele mõeldud meetmed;
	–	keskenduda eriti migrantidest naiste inimõiguste rikkumise vastase võitluse toetamisele.

edendada riikidevahelisi tegevusi, et

	–	luua mitut valdkonda hõlmavad võrgustikud, eelkõige laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla ning inimkaubanduse ohvrite toetamiseks;
	–	tagada teadmistebaasi laienemine, teabevahetus ning heade tavade kindlaksmääramine ja levitamine, sealhulgas koolituse, õppereiside ja töötajate vahetuse kaudu;
	–	anda asjakohast koolitust ja väljaõpet koduvägivalla juhtude ja vastavate andmete registreerimise eest vastutavatele töötajatele, et hõlbustada selliste juhtude äratundmist;
	–	teadvustada mis tahes kujul esinevat vägivalda selle paremaks mõistmiseks sellistes sihtrühmades nagu riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, kutsetöötajad ning teatavad elanikkonnarühmad, edendada nulltolerantsi vägivalla suhtes ja soodustada ohvrite toetamist ning vägivallast teatamist pädevatele asutustele;
	–	õppida tundma laste-, noorte- ja naistevastase vägivallaga seotud nähtusi ning nende ennetamise võimalusi, uurida ja ennetada vägivalla algpõhjuseid ja tegelda nendega kõigil ühiskonnatasanditel.

Artikkel 5

Meetmed

Artiklites 3 ja 4 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse programmi raames järgmisi meetmeid:
	a)	komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja ühismetoodika formuleerimine, andmete kogumine ja töötlemine ning statistika levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide (sealhulgas infotehnoloogiarakendused ja koolitusmaterjalid) koostamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustiku toetamine ja elavdamine, analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused; või
	b)	konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mille on esitanud vähemalt kolm riiki, kellest vähemalt kaks peavad olema liikmesriigid, sealhulgas ka koostöös assotsieerunud või kandidaatriikidega, aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; või
	c)	valitsusväliste organisatsioonide või muude üksuste tegevuste toetamine, kes täidavad Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid eesmärke programmi üldeesmärkide osas aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel; või
	d)	tegevustoetus laste õiguste ja kaitse valdkonnas Euroopa üldhuvides tegutseva Kadunud ja Seksuaalselt Ekspluateeritud Laste Euroopa Föderatsiooni, laste ombudsmanide Euroopa võrgustiku (ENOC) ning teiste lasteröövi ja pedofiilia vastu võitlevate organisatsioonide alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks; või
	e)	toetus üleeuroopalise laste usaldustelefoni nõudele ja selle loomisele, see peaks olema lastele mõeldud ühtse rahvusvahelise numbriga tasuta usaldustelefon.

Artikkel 6

Osalemine

Programmi tegevustes võivad osaleda järgmised riigid, edaspidi "osalejariigid":
	a)	EFTA riigid, kes on EMP lepingu osalised, vastavalt kõnealuse lepingu sätetele;
	b)	ELiga assotsieerunud kandidaatriigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud assotsiatsioonilepingutes või nende lisaprotokollides, mis on nende riikidega sõlmitud või mis nendega sõlmitakse ja mis käsitlevad osalemist ühenduse programmides.

Projektidega võivad olla seotud ka programmis mitteosalevad kandidaatriigid, kui see aitab kaasa nende ühinemisettevalmistustele, või kolmandad riigid, kes programmis ei osale, kui see on vajalik projektide eesmärkide täitmiseks, eelkõige Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigid kooskõlas vastavate partnerlus- ja koostöölepingutega ning AKV ja Vahemere piirkonna riigid vastaavte lepingute raames.

Komisjon peaks püüdma tagada kõigi riikide osalemist, kellele programm on avatud, ja eriti julgustama selles osalema valitsusväliseid organisatsioone, eelkõige omaabirühmitusi.

Artikkel 7

Sihtrühmad

1. Antud programmi põhjal võetavate meetmete sihtrühmadeks on kõik, kes tegelevad otse või kaudselt ükskõik mis kujul esineva vägivallaga ja inimkaubandusega.

2. Peamised sihtrühmad on vägivalla ohvrid ja rühmad, kes võivad kergemini langeda vägivalla ohvriks, eriti lapsed, noored ja naised. Muud sihtrühmad on muu hulgas õpetajad ja haridusala töötajad, politsei ja sotsiaaltöötajad, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, meedikud ja parameedikud, õigusala töötajad, valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja usuringkonnad. Samuti on asjakohane mõelda ühelt poolt ohvrite raviprogrammidele ja teiselt poolt vägivallaakti täideviijate raviprogrammidele vägivalla ärahoidmise eesmärgil.

Artikkel 8

Programmis osalejad

Programm on avatud avalik-õiguslikele ja eraorganisatsioonidele ning institutsioonidele (kohalikud omavalitsused pädevuse tasandil, ülikoolide osakonnad ja teaduskeskused ning ajakirjanikud ja meedia), mis töötavad selleks, et ennetada vägivalda laste, noorte ja naiste vastu ning võidelda sellise vägivalla vastu või kaitsta sellise vägivalla eest või toetada ohvreid või viia ellu suunatud meetmeid sellise vägivalla tõrjumiseks või edendada suhtumise ja käitumise muutmist haavatavate rühmade ja vägivallaohvrite suhtes.

Artikkel 9

Toetuste vormid

1. Ühendusepoolse rahastamise vormid võivad olla järgmised:

	–	toetused,
	–	riigihankelepingud.

2. Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel erandjuhtudel või juhul, kui abisaaja omaduste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut. maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3. Lisaks on ette nähtud kulutused kaasmeetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

1. Komisjon rakendab ühenduse abi finantsmääruse kohaselt.

2. Programmi elluviimiseks võtab komisjon artiklis 3 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artiklis 9 ettenähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.

3. Aasta tööprogramm võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 nimetatud korras.

4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

	a)	vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;
	b)	kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;
	c)	taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes;
	d)	eeldatavate tulemuste mõju artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

5. Artikli 5 punktides c ja d osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse arvesse järgmist:

	–	vastavus programmi eesmärkidele;
	–	kavandatavate tegevuste kvaliteet;
	–	nende tegevuste võimalik mitmekordne mõju avalikkusele;
	–	läbiviidud tegevuste geograafiline mõju;
	–	kodanike kaasatus asjaomaste asutuste struktuuri;
	–	kavandatava tegevuse kulude ja tulude suhe.

6. Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2, ei kohaldata järk-järgulise vähendamise põhimõtet tegevustoetuse suhtes, mis on antud laste õiguste ja kaitse valdkonnas tegutsevatele Kadunud ja Seksuaalselt Ekspluateeritud Laste Euroopa Föderatsioonile, laste ombudsmanide Euroopa võrgustikule (ENOC) ning teistele lasteröövi ja pedofiilia vastu võitlevatele organisatsioonidele, kuna need asutused tegutsevad Euroopa üldistes huvides.

Artikkel 11

Komitee

1. Komisjoni abistab sooliselt tasakaalustatud komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi "komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Komisjon võib paluda osalejariikide esindajatel võtta osa teabekohtumistest, mis toimuvad komitee koosolekute järel.

Artikkel 12

Vastastikune täiendavus

1. Taotletakse sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammidega "Turvalisus ja vabaduste kaitse" ning "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine", uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga ning tervisekaitseprogrammidega ja programmiga "Safer Internet Plus". Püütakse saavutada vastastikust täiendavust ka tulevase Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga, eelkõige selleks, et tagada programmi Daphne III meetmete tulemuslikum suunatus riskirühmadele. Koostöös liikmesriikidega koostatakse vägivallaalase teabe statistiline osa, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.

2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse rahastamisvahenditega, eelkõige üldprogrammidega "Turvalisus ja vabaduste kaitse" ning "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" ning uurimis- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga, et viia ellu tegevusi, mis vastavad kõigi programmide eesmärkidele.

3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil abi. käesoleva otsuse alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe ELi eelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 13

Eelarvelised vahendid

1. Programmi rakendamise rahastamispaketiks kehtestatakse artiklis 1 sätestatud ajavahemikuks 125 miljonit EUR.

2. Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased ettenähtud assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsraamistiku piires.

Artikkel 14

Järelevalve

1. Iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõplik aruanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõpetamist. Komisjon määrab aruannete vormi ja sisu.

2. Ilma et see piiraks kontrollikoja tehtavat auditeerimist koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või talitustega vastavalt asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 punktile c, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad kontrollida programmi alusel rahastatavaid meetmeid kohapeal ning teha sealhulgas pistelist kontrolli.

3. Käesolevast otsusest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll, mis vajaduse korral toimub kohapeal.

4. Rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning maksegraafikut.

6. Komisjon võtab kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 15

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta(15) ja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest(16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta(17).

2. Programmi raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes ühenduse õiguse sätte või lepingulise kohutuse mistahes rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või selle juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgituse esitamist. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse andmise tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Iga alusetult tehtav väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 16

Hindamine

1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase sõltumatu välishindamise.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

	a)	hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos subsideeritud projektide ja meetmete loendiga;
	b)	hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise programmi jätkamise kohta;
	c)	hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande programmi rakendamise ja tulemuste kohta.

Artikkel 17

Projektide avaldamine

Igal aastal avaldab komisjon koos liikmesriikidega programmi raames rahastatud projektide nimestiku koos kõigi projektide lühikirjeldustega.

Artikkel 18

Üleminekumeetmed

Otsus nr 803/2004/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Selle otsuse alusel võetud meetmeid, mis algasid enne 31. detsembrit 2006, reguleeritakse endiselt selle otsusega kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva otsuse artiklis 10 sätestatud komitee asendab nimetatud otsuse artiklis 11 sätestatud komitee.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Done at ,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1)	ELT C 69, 21.3.2006, lk 1.
(2)	ELT C 192, 16.8.2006, lk 25.
(3)	Euroopa Parlamendi 5. septembri 2006. aasta seisukoht.
(4)	EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
(5)	EÜT C 59, 23.2.2001, lk 307.
(6)	EÜT C 77 E, 28.3.2002, lk 126.
(7)	ELTs seni avaldamata.
(8)	ELTs seni avaldamata.
(9)	ELT L 34, 9.2.2000, lk 1.
(10)	ELT L 143, 30.4.2004, lk 1.
(11)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(12)	EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(13)	EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).
(14)	EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(15)	EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(16)	EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(17)	EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika