Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0446);

–   võttes arvesse kuuendat ühenduse keskkonnaalast tegevusprogrammi (EAP)(1);

–   võttes arvesse Lissaboni strateegiat (Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumise järeldused 15.–16. märts 2002);

–   võttes arvesse komisjoni teatist programmi "Puhas õhk Euroopale" (CAFE) kohta: õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia suunas (KOM(2001)0245);

–   võttes arvesse õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia ja direktiivi välisõhu kvaliteedi ja Euroopa puhtama õhu kohta mõjuuuringut (SEC(2005)1133);

–   võttes arvesse raportit õhusaastega seotud terviseaspektide kohta – Maailma Terviseorganisatsiooni projekti "Õhusaastega seotud terviseaspektide süstemaatiline ülevaatamine" tulemused Euroopas(2);

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi infotundi(3);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu uus direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa puhtama õhu kohta (KOM(2005)0447);

–   võttes arvesse õhukvaliteeti ja õhuheiteid kontrollivate kehtivate ELi õigusaktide suurt hulka, sealhulgas õhukvaliteedi raamdirektiivi(4) ja selle tütardirektiive, heitkoguse siseriiklike ülemmäärade direktiivi(5), suurte põletusseadmete direktiivi(6), sõidukite heitgaase ja kütusekvaliteeti käsitlevaid direktiive, lahustite heitkoguste direktiivi(7) ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiivi(8);

–   võttes arvesse 9. märtsi 2006. aasta Euroopa Keskkonnanõukogu lõppjäreldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45,

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0235/2006);

A.   arvestades, et saastatud õhk on Euroopas peamisi suremuse põhjuseid ning haiguste tekitaja, lühendades keskmist eluiga keskmiselt kaheksa kuud inimese kohta; arvestades, et laste, eakate inimeste, hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste all kannatajate ning inimeste, kes elavad kõrge kokkupuute tasemega piirkondades, nagu linnapiirkonnad (linnad) ja peamiste teede läheduses, tervis on eriti ohus;

B.   arvestades, et õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia üldeesmärk on pikaajalise ühtse tegevusstrateegia koostamine õhusaastega võitlemiseks, et saavutada inimeste tervise ja keskkonna kaitsega seotud kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgid;

C.   arvestades, et viimastel kümnenditel on juba tehtud märkimisväärseid edusamme tervisele kõige kahjulikumate saasteainete heitkoguste vähendamisel;

D.   arvestades, et õhus leiduvad PM2,5-osakesed ja troposfääriosoon on enim terviseprobleeme põhjustavad õhusaasteained;

E.   arvestades, et õhusaaste on kahjustanud 55% Euroopa ökosüsteemidest;

F.   arvestades, et õhusaaste esineb kõikides liikmesriikides ning on piiriülene probleem kuna tahked osakesed ja teised saasteained võivad levida sadade kilomeetrite kaugusele, mille tõttu on vajalik Euroopa tasandil lahendus ning tugevaid piiriüleseid meetmeid; arvestades, et see ei vabasta teatavaid liikmesriike konkreetsetest kohustustest pidada kinni õhukvaliteedi piirväärtustest;

G.   arvestades, et õhusaastega saab tõhusalt võidelda vaid kooskõlastatud meetmete abil, mis ühendavad Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil meetmeid ning on mõeldud peamiselt saasteainete heidetega võitlemiseks tekkekohas;

H.   arvestades, et kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artiklis 7 märgitakse, et üheks eesmärgiks on saavutada "õhu kvaliteet, mis ei põhjusta olulist negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ega keskkonnale";

I.   arvestades, et kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi artiklis 7 loetletud võtmemeetmete hulgas on õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia väljatöötamine ning õhu kvaliteedi standardite ja heitkoguste siseriiklike ülemmäärade läbivaatamine ja ajakohastamine, mille pikaajaline eesmärk on mitte ületada kriitilisi saastekoormusi ja -tasemeid; arvestades, et õhusaaste on keeruline probleem, mida saab lahendada vaid vastastikust mõju arvestava süsteemse käsitlusviisi abil;

J.   arvestades, et kehtivate õigusaktide tõhus rakendamine on oluline aspekt õhukvaliteedi parandamisel 2020. aastaks ning arvestades, et mõned kehtivad õigusaktid on alles rakendamise algusjärgus;

K.   arvestades, et ambitsioonikad õhukvaliteedialased eesmärgid saab saavutada üksnes siis, kui olemasolevaid õigusakte rakendatakse järjekindlalt kõikides liikmesriikides ning kui uued õigusloomega seotud ettepanekud saavad keskenduda saastajate heitkoguste piiramisele;

L.   arvestades, et komisjon esitas oma mõjuhinnangus kolm stsenaariumit (A, B ja C) erineval tasemel eesmärkidega ning maksimaalse tehniliselt teostatava vähendamise stsenaarium;

M.   arvestades, et mõjuhinnangust ilmneb, et enamus Euroopa kodanikest pooldab poliitikat, mille alusel õhukvaliteedi parandamisel lähtutakse stsenaariumist C; siiski on komisjon strateegia tarbeks valinud väheambitsioonikad eesmärgid, mida võib määratleda kui A+;

N.   arvestades, et õhusaaste vähendamisega seotud kulud on kõikide stsenaariumite puhul väiksemad kui rahaline tulu; arvestades, et ükski stsenaariumitest ei ohusta ELi üldist konkurentsivõimelist positsiooni ning ambitsioonikas stsenaarium toob kaasa töökohtade loomise;

O.   arvestades, et komisjon on läbi viinud põhjaliku mõjuhindamise, võttes arvesse nii parema reguleerimise kui ka säästva arengu strateegiat; siiski puudub kavandatavas strateegias ja sellega seotud õhukvaliteedi direktiivis süsteemne lähenemine, näiteks ei nähta ette CO2 heitkoguste edasist vähendamist, mis kahtlemata põhjustab strateegia kulude ülehindamise ja kasude alahindamise, kuna jätkuv heitkoguste vähendamine pärast 2012. aastat soodustab mitmete muude mõjude hulgas õhukvaliteedi parandamist;

P.   arvestades, et mõjuhinnangust ilmneb, et parim stsenaarium – piirkulud ja -tulud on võrdsed – on B ja C stsenaariumi vahepeal, olenemata sellest, et ökosüsteemidele ja põllukultuuride materjalidele tekitatud kahju ning mõnede kahjulike tervisemõjude rahalist väärtust ei ole kulunäitajatesse lisatud;

Q.   arvestades, et programmi "Puhas õhk Euroopale" (CAFE) tahkete osakeste (PM) alane töögrupp märkis, et kui PM2,5 kontsentratsiooni tase on väiksem kui 10 µg/m3 kaasneb sellega oht tervisele ning piirväärtus ei tohiks ületada 20 µg/m3;

R.   arvestades, et vastavalt Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi hinnangule ei kehtesta komisjoni poolt pakutud PM2,5 piirväärtus 25 µg/m3 liikmesriikidele rangemaid PM-alaseid nõudeid, vaid pigem nõrgendab kohustusi kuna võimaldab erandite kehtestamist;

S.   arvestades, et õhukvaliteedi paranemine tuleb kasuks tervele ühiskonnale kuna kulusid kannavad kindlad sektorid; arvestades, et seetõttu on oluline kõnealuste kulude katmine, kui "saastaja maksab" põhimõtte rakendamisel ilmnevad teatud sektoritele vastuvõetamatud kulud;

T.   arvestades, et kõik sektorid peavad õhukvaliteedi parandamisele kaasa aitama, pöörates eriti rõhku neile sektoritele, mis seni on õhupuhtuse hoidmist üksnes ebapiisavalt toetanud;

U.   arvestades, et siseturu eeskirjad ergutavad keskkonnaalaste eesmärkide ja piirväärtuste saavutamist ELis seni, kuni eesmärke rakendatakse eri liikmesriikides võrdselt;

V.   arvestades, et mitmed liikmesriigid ei ole vastavuses praegu kehtivate õigusnormidega sätestatud õhukvaliteedi piirväärtustega: enim probleeme esineb Hollandis, Belgias, Saksamaal, Põhja-Itaalias, Poolas ja suuremates linnades; arvestades, et praeguseks vastu võetud meetmed, mis on suunatud reostusallikatele, ei ole piirväärtuste saavutamiseks piisavad;

W.   arvestades, et piirväärtustele mittevastamine ei ole alati tingitud liikmesriikide võetud meetmete ebapiisavusest, vaid mõnikord on selle põhjuseks ka ühenduse asjakohaste meetmete puudumine;

X.   arvestades vajadust strateegia järele, mille ambitsioonikad eesmärgid kajastuvad õhukvaliteediga seotud õigusaktides, kus on toodud saasteallikatele suunatud meetmed, et võimaldada liikmesriikidel saavutada õhukvaliteedi standardid, samas pakkudes lisaaega neile liikmesriikidele, kes on võtnud võimalikke meetmeid, kuid omavad siiski veel probleeme piirväärtustega;

Y.   arvestades, et tervishoiu- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise tagamiseks tuleks heitkoguste siseriiklike ülemmäärade direktiivi täiendada heitkoguste vähendamise meetmetega kohalikul, riiklikul, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil;

Õigete eesmärkide seadmine õhusaastega toimetulekuks

1.  Tervitab komisjoni õhusaastet käsitlevat temaatilist strateegiat, mis rõhutab tõsiasja, et õhu saastatus on tõsine tervise- ja keskkonnaprobleem;

2.   märgib murelikult, et strateegia ei näita, kuidas saavutada kuuenda keskkonnaalase programmi eesmärke; seetõttu kutsub nimetatud eesmärkide saavutamiseks komisjoni üles püüdlema 2020. aastaks õhusaaste vähendamise märkimisväärselt kõrgema taseme poole;

3.   on teadlik asjaolust, et strateegia lõikes 2 nimetatud NH3 stsenaarium A+ on põllumajandussektorile suhteliselt ambitsioonikas, kuid palub komisjonil ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisel täielikult arvesse võtta NH3st tingitud hapestumise probleeme ja seega jätkata stsenaariumit C;

4.   märgib kahetsusega, et strateegia ei hõlma tahkete osakeste heitkoguste vähendamise juriidilist nõuet, mida soovitab Euroopa Keskkonnaagentuur, vaid piirdub lihtsalt soovituslike eesmärkide väljapakkumisega;

5.   nõuab ambitsioonikamate vähendamise eesmärkidega strateegiat , mis vastaks PM2,5, lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) ja lämmastikoksiidide (NOx) korral strateegiale C kuna see tooks kaasa suuremat kasu tervisele ja tööhõivele, samas säilitades kulude ja tulude tasakaalu; nõuab alljärgnevas tabelis toodud vähendamisi:

6.   kutsub komisjoni üles ajakohastama kompleksse hindamismudeli puhul kasutatud sisendandmeid, et võtta arvesse struktuurimeetmeid, rahvusvahelise laevanduse tekitatud heitkoguste vähendamise potentsiaali, kõikide asjaomaste olemasolevate õigusaktide lisamist nn lähtestsenaariumisse ning kasutada ambitsioonika ELi kliimapoliitikaga kooskõlas olevat energiastsenaariumit enne heitkoguste siseriiklike ülemmäärade direktiivi läbivaatamise ettevalmistamise mudeli kasutamist; on veendunud, et analüüsis kasutatud sisendandmete ajakohastamine koos heitkoguste vähendamise täiendavate mittetehniliste struktuurimeetmete lisamisega alandaks oluliselt kõnealuste vahe-eesmärkide saavutamise hinnangulist kulu ning selle tulemuseks oleks oluliselt suurem heitkoguste vähendamise potentsiaal;

7.   pooldab PM10 aastase piirväärtuse 33 µg/m3 kehtestamist 2010. aastaks ning toetab komisjoni ettepanekut kehtestada PM2,5 kontsentratsiooni vähendamine kuna PM10 kooseisus olev PM2,5 on tervisele kõige kahjulikum; nõuab PM2,5 aastase sihtväärtuse 20 µg/m3 kehtestamist 2010. aastaks, mis 2015. aastaks peaks muutuma piirväärtuseks kooskõlas WHO soovitusega kehtestada PM2,5 pikaajaliseks sihtväärtuseks 10 µg/m3 ; nõustub, et liikmesriikidele, kes tõestavad kõikide võimalike meetmete võtmist, antakse lisaaega piir- ja sihtväärtuste saavutamiseks;

8.   toetab eri liikmesriikide kasutatavate peente tahkete osakeste kontsentratsiooni mõõtmis- ja arvutusmeetodite suuremat ühtsust; muu hulgas arvab, et nõuetekohaselt tuleks rakendada parandustegureid;

9.   on veendunud, et kavandatava saaste vähendamise saab saavutada vaid siis, kui EL tugevdab oma heiteid käsitlevaid õigusakte, ning nõuab, et võetaks vastu suures ulatuses siduvad ambitsioonikad piirväärtused;

10.   toetab komisjoni ettepanekut saavutada 2020. aastaks 20% vähenemine PM2,5ga kokkupuute vallas võrrelduna 2010. aasta keskmise kokkupuute indeksiga; nõuab siiski diferentseeritud vähendamiseesmärke, mis võtavad arvesse liikmesriikide erisuguseid algtasemeid ning varasemaid meetmeid, pöörates eriti tähelepanu nende liikmesriikide suuremale vähendamisvõimele, kus esialgne kokkupuutetase on kõrge;

11.   nõuab suduhoiatuse kehtestamist kõrge sudutaseme korral ning, et kõnealustel päevadel soovitatakse inimestel mitte kasutada avatud kaminaid ja vähendada autode kasutust;

12.   on veendunud, et kavandatavad vähendamised saab saavutada üksnes siis, kui EL tugevdab heitkoguseid käsitlevaid õigusakte; rõhutab, et õhusaastega saab tegelda üksnes siis, kui ambitsioonikad piirväärtused on seotud ambitsioonika heitkoguste poliitikaga;

Sektoripõhised meetmed

13.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma võimalikult kiiresti vajalikke meetmeid, et vähendada heitkoguseid erinevates sektorites, mis mõjutavad õhusaastet, millega seoses tuleks esmatähtsaks pidada neid sektoreid, mida ei ole varem reguleeritud ning kus on võimalik saavutada täiendav heitkoguste vähendamine väiksema kuluga;

14.   kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku heitkoguste siseriiklike ülemmäärade direktiiv läbivaatamiseks ning viima see vastavusse Euroopa Parlamendi toetatud ambitsiooni tasemega;

15.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma viivitamata meetmeid laevandussektori heitkoguste vähendamiseks ning nõuab, et komisjon esitaks ettepanekud:

16.   märgib, et kuigi põllumajandus on üks peamisi ammoniaagist tingitud õhusaaste allikaid on kõnealusel sektoril üksikud kohustused heitkoguste vähendamiseks; tervitab põllumajandustoetuse tingimuslikkuse põhimõtte kehtestamist ühise põllumajanduspoliitika viimase reformi järel, mis peaks soodustama keskkonnale kahjulike ainete heitkoguste märkimisväärset vähendamist; kutsub liikmesriike üles võitlema karjakasvatusest, eriti intensiivpõllumajandusest, väetiste kasutamisest ja kasvuhoone kütteseadmetest tingitud õhusaastega ning kasutada põllumajandustoetusi ammoniaagi probleemiga tegelemiseks; nõuab ammoniaagi vähendamise eesmärkide ajakohastamist ühise põllumajanduspoliitika ülevaatamise käigus; kutsub komisjoni üles lisama intensiivpõllumajandus saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi ning samuti kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama meetmeid, mis aitavad kaasa mahe- ja integreeritud põllumajanduse arendamisele maaelu arengu poliitika osana;

17.   märgib, et põllumajandustegevus soodustab suuresti ammoniaagiheiteid; nõustub komisjoniga vajaduse osas vähendada neid heiteid; kutsub komisjoni üles viivitamata esitama konkreetseid ettepanekuid, mille eesmärk on vähendada põllumajandusest pärit ammoniaagiheiteid; ning kutsub komisjoni üles siduma ühise põllumajanduspoliitika toetused põllumajandusest pärit ammoniaagiheidetega võitlemise meetmete rangete nõuetega;

18.   märgib, et üldise iseärasusena tundub, et NH3 heitkoguse vähendamise kulud on üle hinnatud, näiteks näevad Euroopa Keskkonnaagentuur ühise põllumajanduspoliitika reformi projektid ette väiksema kariloomade arvu kui programmi "Puhas õhk Euroopale" (CAFE) baasprojektid, mis parema täpsuse korral tähendaksid ka ammoniaagiheidete vähendamise kavandatust väiksemaid kulusid;

19.   kutsub komisjoni üles hindama asjaomaste keskkonnadirektiivide, näiteks nitraatide direktiivi, keskkonnamõju hindamise direktiivi ja veepoliitika raamdirektiivi vastastikust mõju; sellega seoses juhib tähelepanu orgaanilise väetise asemel eelkõige mineraalväetiste (mida on peetud ammoniaagiheite peamiseks allikaks põllumajandussektoris) kasutamise stiimulile, mis tuleneb nitraatide direktiivist;

20.   kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti meetmeid tööstusallikatest heidete vähendamiseks, sealhulgas saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi ülevaatamist, mis peaks tõhusamalt toetama innovatsiooni ja kaasama väiksemahulisi (vähem kui 50MWh) põletusrajatisi;

21.   palub komisjonil võimalikult kiiresti pakkuda meetmeid kodumajapidamistest tulenevate heidete vähendamiseks, sealhulgas ühtsed standardid küttevarustusele; kutsub liikmesriike üles sisse viima meetmeid kodumajapidamisest, nagu kaminad, tulenevate heidete vähendamiseks;

22.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2006. aastal tulevased Euro 6 normid sõiduautodele, milles nähakse ette NOx normi edasine vähendamine diiselsõiduautodele ja kaubikutele alates 2011. aastast ning tutvustaks Euro VII juhendeid raskeveokitele; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks Euro VI normid raskeveokitele hiljemalt 2012. aastaks, mis oleksid võrreldavad Ameerika Ühendriikide normidega , kuna see võimaldab liikmesriikidel saavutada oma õhukvaliteedi eesmärke; kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid vanemate saastavate sõidukite, välja arvatud ajalooliste vanasõidukite, järk-järguliseks kaotamiseks, ning võimalusel pakkuda soodustusi sõiduki moderniseerimiseks; kutsub komisjoni, liikmesriike ja transpordisektorit üles osalema põhjalikus arutelus, milles käsitletakse säästvat liiklust 21. sajandil;

23.   kutsub riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles üle vaatama kohalikke transpordisüsteeme ning leidma innovaatilisi lahendusi autode arvu vähendamiseks linnades; on veendunud, et ummikumaksud toovad kaasa majanduslikke hüvesid ja keskkonnaalast kasu ning keskkonnaalane tsoonimine takistaks enim saastavate autode sisenemist kesklinna elamurajooni, andes tugeva tõuke autode moderniseerimiseks; rõhutab, et kohalikud omavalitsused saavad uuendustele kaasa aidata, muretsedes puhtaid autosid (EEV, Euro 6 ja VI)ühissõidukite ja avaliku sektori osalusega sõidukite pargi jaoks ning võttes meetmeid nende töötajate toetamiseks, kes kasutavad säästvamaid transpordiliike;

24.   märgib, et alternatiivsete energiaallikate väljatöötamise ja kasutamise ning õhusaaste vähendamise vahel puudub seos, samuti ei pöörata rõhku vajadusele laiendada ühistranspordi teenuseid ja kasutada alternatiivseid energiaallikaid strateegilise planeerimise põhjal;

25.   kutsub komisjoni üles pakkuma meetmeid õhusaaste probleemiga tegelemiseks, mis kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 3 tagaks kõrge keskkonnakaitse taseme; kutsub komisjoni üles lubama neile liikmesriikidele erandeid siseturgu käsitlevates sätetest, kes soovivad võtta rangemaid meetmeid kui kehtivad ELi standardid ette näevad; on veendunud, et rangemaid standardeid kehtestavad liikmesriigid annavad olulise panuse innovatsiooni;

Parem õigusloome

26.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles sõlmima Euroopa Parlamendiga institutsioonidevaheline kokkulepe, milles kolm institutsiooni väljendavad oma pühendumist strateegias kehtestatud õhukvaliteedi eesmärkidele ning sama ambitsioonikale heitkoguste siseriiklike ülemmäärade direktiivi läbivaatmaisele; kokkuleppes peab olema toodud üksikasjalik ELi meetmete loetelu, mis peab tagama strateegia heitkoguste alaste eesmärkide täitmise õigeaegselt, sealhulgas eespool toodud lõigetes 13–24 sätestatud eesmärgid; loetelu peab olema kooskõlas ühenduse muu poliitikaga, sealhulgas kliimaalase tegevuskavaga; on veendunud, et kõnealune kokkulepe aitaks kaasa vastutuse parandamisele ja seeläbi "paremale õigusloomele";

27.   kutsub komisjoni üles 2012. aastal läbi vaatama strateegia eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud ning hindama edasiste tasuvate vähendamiste potentsiaali eri sektorites;

o
o   o

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1. (2) http://www.euro.who.int/document/E83080.pdf (3) http://www.europarl.europa.eu/comparl/envi/pdf/externalexpertise/ieep_6leg/air_pollution.pdf (4) Direktiiv 96/62/EÜ (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55). (5) Direktiiv 2001/81/EÜ (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22). (6) Direktiiv 2001/80/EÜ (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1). (7) Direktiiv 1999/13/EÜ (EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1). (8) Direktiiv 96/61/EÜ (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26). (9) Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia