Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamislubasid oma territooriumilt läbisõiduks (KOM(2005)0381 – C6-0254/2005 – 2005/0159(COD))

P6_TA(2006)0130 A6-0060/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0381)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõiget 2a, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0254/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0060/2006);

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. aprillil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt teatavaid Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamislubasid oma territooriumilt läbisõiduks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Vastavalt 19. juuni 1990. aasta konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta(3) (edaspidi "Schengeni konventsioon") artiklile 21 tunnustatakse vastastikku Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud elamislubasid võrdväärsena ühtse viisaga.

(2)  Praegused ühenduse eeskirjad ei näe aga ette välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud korda, mille alusel kolmandate riikide väljaantud elamislubasid tunnustataks võrdväärsena ühtse viisaga ühisest alast läbisõiduks või selles lühiajaliseks viibimiseks.

(3)  Kolmandate riikide kodanikud, kellel on Šveitsi väljaantud elamisluba ja kelle suhtes kohaldatakse nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud,(4) kohast viisanõuet, peavad oma päritolumaale tagasi pöördumiseks taotlema ühisest alast läbisõiduks viisa. Liikmesriikide konsulaaresindused Šveitsis peavad selle tulemusel tegelema suure arvu viisataotlustega, mille on esitanud sellised kolmandate riikide kodanikud. Sarnased raskused on esinenud seoses viisataotlustega, mille on esitanud Liechtensteini väljaantud elamislubade omanikud.

(4)  Schengeni acquis' kaheetapilise rakendamise tulemusena nõutakse uutelt liikmesriikidelt, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal, alates ühinemise kuupäevast siseriiklike viisade väljaandmist nendele kolmandate riikide kodanikele, kellel on Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamisload ja kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 539/2001 kohast viisanõuet. Mõned uued liikmesriigid on avaldanud muret täiendava halduskoormuse üle, mida see võib põhjustada nende konsulaatidele Šveitsis ja Liechtensteinis.

(5)  Näib, et liikmesriikidel ei ole vaja nõuda selle kategooria isikutelt viisat, sest nad kujutavad endast liikmesriikidele vähest ebaseadusliku immigratsiooni ohtu.

(6)  Olukorra lahendamiseks nii Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide kui uute liikmesriikide konsulaaresindustes Šveitsis ja Liechtensteinis peaks kehtestama välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud korra, mis põhineks Šveitsi ja Liechtensteini ametiasutuste väljaantud teatavate elamislubade ühepoolsel tunnustamisel võrdväärsena ühtsete või siseriiklike viisadega.

(7)  Selline tunnustamine peaks piirduma vaid läbisõidu eesmärgiga, piiramata liikmesriikide võimalust anda välja viisasid lühiajaliseks viibimiseks.

(8)  Tunnustamise korra kohaldamine peaks olema kohustuslik Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide jaoks ja vabatahtlik uute liikmesriikide jaoks, kes kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... otsust nr .../2006/EÜ(5) (millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma siseriiklike viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks)(6) üleminekuperioodi jooksul kuupäevani, mille nõukogu määrab 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kohaselt.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad),(7) artikli 5 lõikes 1 sätestatud sisenemistingimusi, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimust, tuleb täita selles ulatuses, mil käesoleva otsusega kehtestatakse transiitviisade ning Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamislubade võrdväärsuse kord.

(10)  Kuna käesoleva otsuse eesmärk mõjutab otseselt ühenduse acquis'd viisade kohta ja liikmesriigid ei suuda seda piisavalt saavutada ning seetõttu on seda käesoleva otsuse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)  Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nende kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis jäävad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ(8) (nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) artikli 1 punktis A nimetatud valdkonda.

(12)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani nõukogu käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Kuna käesolev otsus arendab edasi Schengeni acquis'd Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätete alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(13)  Käesolev otsus kujutab endast Schengeni acquis' nende sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes.(9) Seetõttu Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel ei osale ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(14)  Käesolev otsus kujutab endast Schengeni acquis' nende sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes.(10) Seetõttu Iirimaa otsuse vastuvõtmisel ei osale ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt elamislubasid, mille Šveits ja Liechtenstein on välja andnud kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 539/2001 kohast viisanõuet, võrdväärsena oma ühtse või siseriikliku transiitviisaga.

Käesoleva otsuse kohaldamine ei mõjuta isikute kontrollimist välispiiridel, mida tuleb teha vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklitele 5 kuni 13 ja 18 kuni 19.

Artikkel 2

Schengeni acquis'd täielikult rakendavad liikmesriigid tunnustavad ühepoolselt Šveitsi ja Liechtensteini väljaantud elamislubasid, mis on loetletud lisas.

Uued liikmesriigid, kes kohaldavad otsust nr .../2006/EÜ(11), võivad tunnustada ühepoolselt käesoleva otsuse lisas loetletud elamislubasid võrdväärsena oma siseriikliku transiitviisaga kuni kuupäevani, mille nõukogu määrab 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kohaselt.

Artikkel 3

Kolmanda riigi kodaniku läbisõidu kestus läbi liikmesriigi territooriumi ei tohi ületada viit päeva.

Läbisõidu kestus peab jääma lisas loetletud dokumentide kehtivusaja piiresse.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldada otsustanud uued liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni hiljemalt ...(12). Komisjon avaldab uute liikmesriikide saadetud teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse, kuni Šveitsi ja Liechtensteini suhtes hakkavad kehtima Schengeni konventsiooni artikli 21 sätted vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis" rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega sõlmitud lepingu artiklile 15.

Artikkel 6

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule on käesolev otsus adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Artiklis 2 osutatud Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini väljaantavate elamislubade loetelu

A.  ŠVEITSI VÄLJAANTAVAD ELAMISLOAD

–  Ausländerausweis B / Livret pour étrangers B / Libretto per stranieri B / Legitimaziun d'esters B [Välismaalase isikutunnistus B]

(B-tüüpi tähtajaline elamisluba. Väljastatakse kolme- või neljakeelses versioonis) (Hall)

–  Ausländerausweis C / Livret pour étrangers C / Libretto per stranieri C [Välismaalase isikutunnistus C]

(C-tüüpi alaline elamisluba) (Roheline)

–  Ausländerausweis Ci / Livret pour étrangers Ci / Libretto per stranieri Ci [Välismaalase isikutunnistus Ci]

(Ci-tüüpi elamisluba rahvusvaheliste organisatsioonide ametnike ja Šveitsi välisesinduste liikmete abikaasadele ja (kuni 25-aastastele) lastele, kes teostavad Šveitsi tööturul majandustegevust) (Punane)

–  Legitimationskarten (Aufenthaltsbewilligung) vom Eidgenössischen Departement für auswärtige Angelegenheiten / Cartes de légitimation (titres de séjour) du Département fédéral des affaires étrangères / Carte di legittimazione (titoli di soggiorno) del Dipartimento federale degli affari esteri [Välisministeeriumi väljastatavad isikutunnistused (elamisload)]

-  Legitimationskarte'B"(mit rosafarbigem Streifen): Missionschefs der diplomatischen, ständigen oder Spezialmissionen, leitende Beamte internationaler Organisationen und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'B"(à bande rose): Chefs de mission diplomatique, permanente ou spéciale, membres de la haute direction des organisations internationales et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'B"(a banda rosa): capimissione di missioni diplomatiche permanenti o speciali, funzionari superiori di organizzazioni internazionali e loro familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "B" (roosa triibuga): alaliste diplomaatiliste esinduste ja erimissioonide juhid, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgema juhtkonna liikmed ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'C"(mit rosa Streifen): Mitglieder des diplomatischen Personals der diplomatischen, ständigen oder Spezialmissionen, Beamte internationaler Organisationen und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'C"(à bande rose): membres du personnel diplomatique des missions diplomatiques, permanentes ou spéciales, hauts fonctionnaires des organisations internationales et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'C"(a banda rosa): membri del personale diplomatico di missioni diplomatiche permanenti o speciali, funzionari di organizzazioni internazionali e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "C" (roosa triibuga): alaliste diplomaatiliste esinduste ja erimissioonide diplomaatiline personal, rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgemad ametnikud ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte "D" (mit blauem Streifen): Mitglieder des Verwaltungs- und technischen Personals der diplomatischen, ständigen oder Spezialmissionen und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'D"(à bande bleue): membres du personnel administratif et technique des missions diplomatiques, permanentes ou spéciales et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'D"(a banda blu): membri del personale amministrativo e tecnico di missioni diplomatiche permanenti o speciali e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "D" (sinise triibuga): alaliste diplomaatiliste esinduste ja erimissioonide haldus- ja tehniline personal ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'D"(mit braunem Streifen): Beamte der Kategorie Berufspersonal internationaler Organisationen und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'D"(à bande brune): fonctionnaires de la catégorie professionnelle des organisations internationales et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'D"(a banda marrone): funzionari appartenenti alla categoria del personale di carriera di organizzazioni internazionali e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "D" (pruuni triibuga): rahvusvaheliste organisatsioonide kutseliste ametnike kategooriasse kuuluvad ametnikud ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'E"(mit violettem Streifen): Mitglieder des Dienstpersonals der diplomatischen, ständigen oder Spezialmissionen, Beamte der allgemeinen Dienste internationaler Organisationen und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'E"(à bande violette): membres du personnel de service des missions diplomatiques, permanentes et spéciales, fonctionnaires des services généraux des organisations internationales et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'E"(a banda viola): membri del personale di servizio di missioni diplomatiche permanenti e speciali, funzionari dei servizi generali di organizzazioni internazionali e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "E" (lilla triibuga): alaliste diplomaatiliste esinduste ja erimissioonide abipersonal, rahvusvaheliste organisatsioonide üldtalituste ametnikud ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'F"(mit gelbem Streifen): private Hausangestellte der Mitglieder der diplomatischen, ständigen oder Spezialmissionen und der von Berufs-Konsularbeamten geleiteten konsularischen Vertretungen, sowie private Hausangestellte der Beamten internationaler Organisationen / Carte de légitimation'F"(à bande jaune): domestiques privés des membres des missions diplomatiques, permanentes ou spéciales et des postes consulaires de carrière et domestiques privés des fonctionnaires des organisations internationales / Carta di legittimazione'F"(a banda gialla): personale domestico privato di membri di missioni diplomatiche permanenti o speciali e di rappresentanze consolari dirette da funzionari consolari di carriera nonché personale domestico privato di funzionari di organizzazioni internazionali [Isikutunnistus "F" (kollase triibuga): alaliste diplomaatiliste esinduste, erimissioonide ja konsulaarasutuste kutseliste liikmete erateenistuses töötavad koduabilised ning rahvusvaheliste organisatsioonide ametnike erateenistuses töötavad koduabilised]

-  Legitimationskarte'G"(mit türkis Streifen): Beamte internationaler Organisationen mit Arbeitsvertrag von begrenzter Dauer und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'G"(à bande turquoise): fonctionnaires des organisations internationales (contrat de travail'court terme") et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'G"(a banda turchese): funzionari di organizzazioni internazionali con contratto di lavoro a durata determinata e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "G" (türkiissinise triibuga): rahvusvaheliste organisatsioonide tähtajalise töölepinguga ametnikud ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'H"(mit weißem Streifen): Personen ohne Privilegien und Immunitäten, die ermächtigt sind, Mitglieder der diplomatischen, ständigen oder Spezialmissionen und der konsularischen Vertretungen zu begleiten, Mitarbeiter internationaler Organisationen ohne Beamtenstatus / Carte de légitimation'H"(à bande blanche): personnes sans privilèges et immunités autorisées à accompagner les membres des missions diplomatiques, permanentes ou spéciales et des consulats, collaborateurs des organisations internationales qui ne font pas partie des fonctionnaires de ces dernières / Carta di legittimazione'H"(a banda bianca): persone senza privilegi e immunità autorizzate a accompagnare membri di missioni diplomatiche permanenti o speciali e di consolati, collaboratori di organizzazioni internazionali senza statuto di funzionari [Isikutunnistus "H" (valge triibuga): privileegide ja immuniteetideta isikud, kes on volitatud saatma alaliste diplomaatiliste esinduste, erimissioonide ja konsulaatide liikmeid; rahvusvaheliste organisatsioonide kaastöötajad, kellel ei ole ametniku staatust]

-  Legitimationskarte'I"(mit oliv Streifen): Personal nicht schweizerischer Staatsangehörigkeit des Internationalen Komitees vom Roten Kreuz und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'I"(à bande olive): membres du personnel non suisse du Comité international de la Croix-Rouge et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'I"(a banda oliva): membri del personale non svizzero del Comitato internazionale della Croce Rossa e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "I" (oliivrohelise triibuga): Rahvusvahelise Punase Risti Komitee mitte Šveitsi päritolu personal ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'K"(mit rosa Streifen): Berufs-Postenchefs und Berufs-Konsularbeamte der konsularischen Vertretungen und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'K"(à bande rose): chefs de poste consulaire de carrière, fonctionnaires consulaires de carrière et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'K"(a banda rosa): capiposto consolari di carriera e funzionari consolari di carriera di rappresentanze consolari e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "K" (roosa triibuga): konsulaarasutuste kutselised juhid, kutselised konsulaarametnikud ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'K"(mit blauem Streifen): Berufs-Konsularangestellte und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'K"(à bande bleue): employés consulaires de carrière et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'K"(a banda blu): impiegati consolari di carriera e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "K" (sinise triibuga): konsulaarasutuste kutselised haldustöötajad ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'K"(mit violettem Streifen): Mitglieder des dienstlichen Hauspersonals von berufs-konsularischen Vertretungen und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'K"(à bande violette): membres du personnel de service des représentations consulaires de carrière et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'K"(a banda viola): membri del personale di servizio di rappresentanze consolari di carriera e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "K" (lilla triibuga): konsulaaresinduste kutselised abitöötajad ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'K"(mit weißem Streifen): Honorar-Postenchefs von konsularischen Vertretungen / Carte de légitimation'K"(à bande blanche): chefs de poste consulaire honoraire / Carta di legittimazione'K"(a banda bianca): capiposto onorari di rappresentanze consolari [Isikutunnistus "K" (valge triibuga): aukonsulid]

-  Legitimationskarte'L"(mit sandfarbigem Streifen): Personal nicht schweizerischer Staatsangehörigkeit der Internationale Gemeinschaft der Roten Kreuz- und Roten Halbmond-Gesellschaften und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'L"(à bande de couleur sable): membres du personnel non suisse de la Fédération internationale des Sociétés de la Croix-Rouge et du Croissant-Rouge et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'L"(a banda color sabbia): membri del personale non svizzero della Federazione internazionale delle Società della Croce Rossa e della Mezzaluna Rossa e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "L" (liivkollase triibuga): Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni mitte Šveitsi päritolu personal ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'O"(mit grauem Streifen): Mitglieder des Personals nicht schweizerischer Staatsangehörigkeit der Generaldelegation Palästinas und der ständigen Beobachtermission Palästinas und Familienmitglieder, die den gleichen Status besitzen / Carte de légitimation'O"(à bande grise): membres du personnel non suisse de la Délégation générale de Palestine et de la Mission permanente d'observation de la Palestine et membres de famille qui jouissent du même statut / Carta di legittimazione'O"(a banda grigia): membri del personale non svizzero della Delegazione generale di Palestina e della Missione permanente di osservazione della Palestina e familiari che beneficiano dello stesso statuto [Isikutunnistus "O" (halli triibuga): Palestiina Delegatsiooni ja Palestiina Alalise Vaatlusmissiooni mitte Šveitsi päritolu personal ja nende perekonnaliikmed, kellel on sama staatus]

-  Legitimationskarte'S"(mit grünem Streifen): Mitglieder des Personals schweizerischer Staatsangehörigkeit der diplomatischen, ständigen und der Spezialmissionen, Beamte schweizerischer Staatsangehörigkeit internationaler Organisationen / Carte de légitimation'S"(à bande verte): membres du personnel de nationalité suisse des missions diplomatiques, permanentes et spéciales, fonctionnaires de nationalité suisse des organisations internationales / Carta di legittimazione'S"(a banda verde): membri del personale di nazionalità svizzera di missioni diplomatiche permanenti e speciali, funzionari di nazionalità svizzera di organizzazioni internazionali [Isikutunnistus "S" (rohelise triibuga): alaliste diplomaatiliste esinduste ja erimissioonide Šveitsi päritolu personal ja rahvusvaheliste organisatsioonide Šveitsi päritolu ametnikud]

-  Funktionsbescheinigung für wissenschaftliches Personal des CERN nicht schweizerischer Staatsangehörigkeit / Attestation de fonctions à l'usage du personnel scientifique non suisse du CERN / Attestato di funzione ad uso del personale scientifico non svizzero del CERN [CERNi mitte Šveitsi päritolu teaduspersonali teenistustõend]

-  Bescheinung für Familienmitglieder des wissenschaftlichen Personals des CERN nicht schweizerischer Staatsangehörigkeit / Attestation à l'usage des membres de la famille du personnel scientifique non suisse du CERN / Attestato ad uso dei familiari del personale scientifico non svizzero del CERN [CERNi mitte Šveitsi päritolu teaduspersonali perekonnaliikmete tõend]

B.  LIECHTENSTEINI VÄLJAANTAVAD ELAMISLOAD

Jahresaufenthaltsbewilligung (ajutine elamisluba)

Niederlassungs bewilligung (elamaasumisluba, mille kehtivusaeg ei ole ajaliselt piiratud).

(1) ELTs seni avaldamata. (2) Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2006. aasta seisukoht. (3) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. (4) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 851/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3). (5) * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev ja number (ja joonealuses märkuses 1 lehekülje number). (6) Vt käesoleva ELT lk … (7) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1. (8) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31. (9) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43. (10) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20. (11) * Väljaannete talitus: palun sisestada number. (12) * 10 tööpäeva alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma siseriiklike viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks (KOM(2005)0381 – C6-0253/2005 – 2005/0158(COD))

P6_TA(2006)0131 A6-0062/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0381)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0253/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0062/2006);

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. aprillil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr.../2006/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma siseriiklike viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

1)   2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 kohaselt peavad Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal ühinenud liikmesriigid kohaldama alates nimetatud kuupäevast nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud,(3) I lisas loetletud kolmandate riikide kodanike suhtes viisanõudeid.

2)   2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 kohaselt kohaldatakse Schengeni acquis' sätteid lühiajaliste ühtsete viisade väljaandmise tingimuste ja kriteeriumide, viisade vastastikuse tunnustamise ning elamislubade ja viisade võrdväärsuse kohta uute liikmesriikide suhtes alles pärast vastavasisulise nõukogu otsuse vastuvõtmist. Siiski on need sätted uute liikmesriikide jaoks siduvad alates ühinemiskuupäevast.

(3)  Seetõttu nõutakse uutelt liikmesriikidelt siseriiklike viisade väljaandmist oma territooriumile sisenemiseks ja sellest läbisõiduks Schengeni acquis'd täielikult rakendava liikmesriigi väljaantud ühtset viisat, pikaajalist viisat või elamisluba või teiste uute liikmesriikide väljaantud sarnast dokumenti omavatele kolmandate riikide kodanikele.

(4)  Isikud, kellel on Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide ja uute liikmesriikide väljaantud dokumendid, ei kujuta endast mingit ohtu uutele liikmesriikidele, sest teised liikmesriigid on nende suhtes rakendanud kõiki vajalikke kontrolle. Uutele liikmesriikidele põhjendematu täiendava halduskoormuse panemise vältimiseks tuleks võtta vastu ühised eeskirjad, mille kohaselt lubataks uutel liikmesriikidel tunnustada neid dokumente ühepoolselt võrdväärsena nende siseriiklike viisadega ja kehtestada selle ühepoolse võrdväärsuse alusel välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord.

(5)  Ühiseid eeskirju peaks kohaldama üleminekuperioodi jooksul kuni 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus osutatud nõukogu otsusega määratava kuupäevani.

(6)  Dokumentide tunnustamine peaks piirduma vaid dokumentidega läbisõiduks ühe või enama uue liikmesriigi territooriumist, piiramata uute liikmesriikide võimalust anda välja siseriiklikke lühiajalisi viisasid. Ühises süsteemis osalemine peaks olema vabatahtlik, panemata uutele liikmesriikidele täiendavaid kohustusi 2003. aasta ühinemisaktis määratletu kohaselt.

(7)  Ühiseid eeskirju peaks kohaldama Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide väljaantud ühtsete lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade ning teiste uute liikmesriikide väljaantud lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade suhtes.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad),(4) artikli 5 lõikes 1 sätestatud sisenemistingimusi, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimust, tuleb täita ulatuses, milles käesoleva otsusega kehtestatakse uutes liikmesriikides Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide poolt välja antud teatavate dokumentide ja teiste uute liikmesriikide poolt välja antud sarnaste dokumentide transiidi eesmärgil ühepoolse tunnustamise kord.

(9)  Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt teiste liikmesriikide poolt transiidi eesmärgil välja antud teatud dokumentide ühepoolse tunnustamise korra kehtestamist uutes liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda käesoleva otsuse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)  Käesolev otsus ei ole Schengeni acquis" sätete edasiarendamine Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, sest see on adresseeritud ainult liikmesriikidele, kes veel ei rakenda Schengeni acquis"d täielikult. Schengeni süsteemi ühtsuse ja korraliku toimimise jaoks hõlmab see otsus ka viisasid ja elamislubasid, mille on välja andnud kolmandad riigid, kes on seotud Schengeni acquis" rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning kes rakendavad Schengeni acquis"d täielikult, nagu Island ja Norra.

(11)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale need liikmesriigid antud otsuse vastuvõtmisel.

(12)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani antud otsuse vastuvõtmisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Tšehhi Vabariik, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi "uued liikmesriigid") võivad tunnustada ühepoolselt artikli 2 lõikes 1 ja artiklis 3 nimetatud dokumente, mis on välja antud teiste uute liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanikele, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 539/2001 kohast viisanõuet, võrdväärsena oma siseriiklike transiitviisadega.

Käesoleva otsuse kohaldamine ei mõjuta isikute kontrollimist välispiiridel, mida tuleb teha vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2006 artiklitele 5 kuni 13 ja 18 kuni 19.

Artikkel 2

1.  Uus liikmesriik võib lugeda oma siseriikliku transiitviisaga võrdväärseks järgnevaid dokumente, olenemata nende omanike kodakondsusest:

2.  Kui uus liikmesriik otsustab käesolevat otsust kohaldada, tunnustab ta kõiki lõikes 1 osutatud dokumente, olenemata sellest, milline riik on dokumendi välja andnud.

Artikkel 3

Artiklit 2 kohaldav uus liikmesriik võib lisaks tunnustada ühe või enama teise uue liikmesriigi väljaantud siseriiklikke lühiajalisi viisasid, pikaajalisi viisasid ja elamislubasid võrdväärsena oma siseriiklike transiitviisadega.

Uute liikmesriikide väljaantud dokumendid, mida võib tunnustada käesoleva otsuse kohaselt, on loetletud lisas.

Artikkel 4

Uued liikmesriigid võivad tunnustada dokumente võrdväärsena oma siseriiklike transiitviisadega üksnes juhul, kui kolmanda riigi kodaniku uue liikmesriigi territooriumilt läbisõidu kestus ei ületa viit päeva.

Läbisõidu kestus peab jääma artiklites 2 ja 3 osutatud dokumentide kehtivusaja piiresse.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldada otsustanud uued liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni hiljemalt ...(5).

Komisjon avaldab uute liikmesriikide saadetud teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 esimese lõigu kohaselt vastuvõetava nõukogu otsusega määratava kuupäevani.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile, Eestile, Küprosele, Lätile, Leedule, Ungarile, Maltale, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Uute liikmesriikide väljaantavate dokumentide loetelu

TŠEHHI VABARIIK

Viisad

–  Vízum k pobytu do 90 dnů – (lühiajaline viisa)

–  Vízum k pobytu nad 90 dnů – (pikaajaline viisa)

–  Diplomatické vízum – (diplomaatiline viisa)

–  Zvláštní vízum – (eriviisa)

Elamisload

–  Průkaz o povolení k přechodnému pobytu (ajutine elamisluba)(6)

–  Průkaz o povolení k trvalému pobytu (alaline elamisluba)

KÜPROS

Θεωρήσεις (Viisad)

–  Θεώρηση διέλευσης - Κατηγορία Β (transiitviisa - liik B)

–   Θεώρηση για παραμονή βραχείας διάρκειας - Kατηγορία Γ (lühiajaline viisa - liik C)

–   Oμαδική θεώρηση – Κατηγορία Β και Γ (grupiviisa – liigid B ja C)

´Aδειες παραμονής (Elamisload)

–  Προσωρινή άδεια παραμονής (απασχόληση, επισκέπτης, φοιτητής) – ajutine elamisluba (töötamiseks, külastamiseks, õppimiseks)

EESTI

Viisad

–  Transiitviisa, liik B

–  Lühiajaline viisa, liik C

–  Pikaajaline viisa, liik D

Elamisload

–  Tähtajaline elamisluba (kehtiv kuni 5 aastat)

–  Alaline elamisluba

LÄTI

Viisad

–  Latvijas vīza - Kategorija B (transiitviisa)

–  Latvijas vīza - Kategorija C (lühiajaline viisa)

–  Latvijas vīza - Kategorija D (pikaajaline viisa)

Elamisload

–  Pastāvīgās uzturēšanās atļauja (välja antud enne 1. maid 2004) (alaline elamisluba)

–  Uzturēšanās atļauja (välja antud pärast 1. maid 2004) (elamisluba; ajutiseks või alaliseks elamaasumiseks)

–  Nepilsoņa pase (välismaalase pass)

LEEDU

Viisad

–  Tranzitinė viza (B) (transiitviisa (B))

–  Trumpalaikė viza (lühiajaline viisa)

–  Ilgalaikė viza (pikaajaline viisa)

Elamisload

–  Europos Bendrijų valstybės narės piliečio leidimas gyventi – (EÜ liikmesriigi kodaniku elamisluba)

–  Leidimas nuolat gyventi Lietuvos Respublikoje (Leedu Vabariigi alaline elamisluba)

–  Leidimas laikinai gyventi Lietuvos Respublikoje (Leedu Vabariigi ajutine elamisluba; kehtivusaeg üks kuni viis aastat)

UNGARI

Viisad

–  Rövid időtartamú beutazóvízum (lühiajaline viisa)

–  Tartózkodási vízum (pikaajaline viisa)

Elamisload

–  Humanitárius tartózkodási engedély (humanitaarkaalutlustel antud elamisluba (kaart) – koos kodaniku passiga)

–  Tartózkodási engedély (elamisluba (kaart) – koos kodaniku passiga, kus on pädeva asutuse sissekanne, mis annab omanikule õiguse mitmekordseks sisenemiseks ja viibimiseks ning mille kehtivusaeg on kuni neli aastat)

–  Tartózkodási engedély (elamisluba (kleebis) - kantud kodaniku passi, kehtivusaeg kuni neli aastat)

–  Bevándoroltak részére kiadott személyazonosító igazolvány (sisserändajale väljastatud isikutunnistus – koos kodaniku passiga, milles on osutatud isikutunnistuse väljastamisele)

–  Letelepedési engedély (alaline elamisluba (kaart) – koos kodaniku passiga, milles on osutatud alalisele elamisõigusele, väljastatud tähtajatult, dokumendi kehtivusaeg on 5 aastat)

–  Letelepedettek részére kiadott tartózkodási engedély (alalistele elanikele väljastatud elamisluba (kleebis) – kantud kodaniku passi, kehtivusaeg kuni viis aastat)

Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste liikmetele väljastatud

dokumendid, mis on samaväärsed elamisloaga

–  Igazolvány diplomáciai képviselők és családtagjaik részére (diplomaatide ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus (diplomaadi isikutunnistus)

–  Igazolvány konzuli képviselet tagjai és családtagjaik részére (konsulaartöötajate ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus) (konsulaaresindaja isikutunnistus)

–  Igazolvány diplomáciai képviselet igazgatási és műszaki személyzete és családtagjaik részére (diplomaatiliste esinduste haldus- ja tehniliste töötajate ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus)

–  Igazolvány diplomáciai képviselet kisegítő személyzete, háztartási alkalmazottak és családtagjaik részére (diplomaatiliste esinduste teenindavate töötajate, erateenistusse palgatud abiliste ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus)

MALTA

Viisad

–  Transiitviisad (ei ületa 5 päeva)

–  Lühiajalised või reisiviisad (ühe- või mitmekordse sissesõiduõigusega viisad)

–  Pikaajalised viisad (annab kolmanda riigi kodanikele, kes taotlevad Malta territooriumile sisenemist muul kui immigratsiooni eesmärgil, õiguse üle 90 päeva kestvaks külastuseks)

–  Grupiviisad (viibimisega kuni 30 päeva)

POOLA

Viisad

–  Wiza wjazdowa W (sissesõiduviisa, kehtiv kuni üks aasta)

–  Wiza pobytowa krótkoterminowa C (lühiajaline viisa, viibimisaeg kuni kolm kuud, kehtiv kuni viis aastat, kuid tavaliselt üks aasta)

–  Wiza pobytowa długoterminowa D (pikaajaline viisa, viibimisaeg kuni üks aasta, kehtiv kuni viis aastat, kuid tavaliselt üks aasta)

–  Wiza dyplomatyczna D/8 (diplomaatiline viisa, viibimisaeg kuni kolm kuud kuue kuu jooksul, kehtiv kuni viis aastat, kuid tavaliselt kuus kuud)

–  Wiza służbowa D/9 (teenistusviisa, viibimisaeg kuni kolm kuud kuue kuu jooksul, kehtiv kuni viis aastat, kuid tavaliselt kuus kuud)

–  Wiza kurierska D/10 (diplomaatilise kulleri viisa, viibimisaeg kuni kümme päeva, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti; kehtiv kuni kuus kuud)

Elamisload

–  Karta pobytu (elamisluba, "KP" seeria, välja antud alates 1. juulist 2001 kuni 30. aprillini 2004, ja "PL" seeria, välja antud alates 1. maist 2004 välismaalastele, kes on saanud tähtajalise elamisloa, elamaasumisloa, pagulase staatuse või loa viibimiseks; kehtiv kuni 10 aastat; "PL" seeria dokument antakse välja ka välismaalastele, kes on saanud pikaajalise elamisloa)

–  Karta stałego pobytu (elaasumisluba, "XS" seeria, välja antud enne 30. juunit 2001 välismaalastele, kes on saanud elamasumisloa; kehtiv kuni 10 aastat; viimane selle seeria kaart kaotab kehtivuse 29. juunil 2011)

SLOVEENIA

Viisad

–  Vizum za vstop (sissesõiduviisa)

–  Vizum za kratkoročno bivanje C – (lühiajaline viisa)

–  Vizum za daljše bivanje D – (pikaajaline viisa)

Elamisload

–  Dovoljenje za stalno prebivanje (alaline elamisluba)

–  Dovoljenje za začasno prebivanje (ajutine elamisluba; kehtivusaeg kuni üks aasta, kui Sloveenia välismaalaste seaduses ei ole sätestatud teisiti)

–  Diplomatska izkaznica (diplomaadi isikutunnistus)

–  Konzularna izkaznica (konsulaaresindaja isikutunnistus)

–  Konzularna izkaznica za častne konzularne funkcionarje (aukonsuli isikutunnistus)

–  Službena izkaznica (ametniku isikutunnistus)

SLOVAKKIA

Viisad

–  Krátkodobé vízum (lühiajaline viisa)

–  Dlhodobé vízum (pikaajaline viisa)

–  Diplomatické vízum (diplomaatiline viisa)

–  Osobitné vízum (eriviisa)

Elamisload

–  Povolenie na prechodný pobyt (ajutine elamisluba)

–  Povolenie na trvalý pobyt (alaline elamisluba)

Cestovné doklady – Reisidokumendid

–  Cudzinecký pas (välismaalase pass)

–  Cestovný doklad podľa Dohovoru z 28. júla 1951 (reisidokument vastavalt 28. juuli 1951. aasta konventsioonile)

–  Cestovný doklad podľa Dohovoru z 28. septembra 1954 (reisidokument vastavalt 28. septembri 1954. aasta konventsioonile)

(1) ELTs seni avaldamata (2) Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2006. aasta seisukoht. (3) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 851/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3). (4) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1. (5) * 10 tööpäeva alates käesoleva otsuse jõustumisest. (6) Kõigi variantide korral on tegemist sama liiki dokumendiga, mille kehtivusaeg on näidatud kleebisel.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2771/75 ja (EMÜ) nr 2777/75 seoses turgude toetamiseks võetavate erakorraliste meetmetega (KOM(2006)0153 – C6-0111/2006 – 2006/0055(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0153)(1),

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0111/2006),

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 134,

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 3 a (uus) (3 a) Eksporditoetused ei ole sobiv vahend turuhäirete kõrvaldamiseks. Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 4 (4)  Määrustega (EMÜ) nr 2771/75 ja (EMÜ) nr 2777/75 ettenähtud erakorralised meetmed turgude toetamiseks peaksid võimaldama arvesse võtta turuhäireid, mis on tingitud tarbija käitumisest reaktsioonina inimeste või loomade tervisega seonduvatele sellistele ohtudele. (4)  Määrustega (EMÜ) nr 2771/75 ja (EMÜ) nr 2777/75 ettenähtud erakorralised meetmed turgude toetamiseks peaksid võimaldama arvesse võtta turuhäireid, mis on tingitud tarbija käitumisest reaktsioonina inimeste või loomade tervisega seonduvatele sellistele ohtudele. Nimetatud erakorraliste meetmete võtmine peaks olema lubatud vaid tegevuse jätkamist ohustavate tingimuste korral ja seejuures tuleks igal juhul vältida loomade asjatuid kannatusi. Muudatusettepanek 18 Põhjendus 5 a (uus) (5 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et tootjate osaluse puhul liikmesriigi kantavate kulude katmisel ei kaasneks konkurentsi moonutamist Muudatusettepanekud 16 ja 9 Artikkel 1 Artikli 14 lõike 1 teine lõik (määrus (EMÜ) nr 2771/75) Need meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel. Need meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel ning võivad vajadusel puudutada teavituskampaaniaid, mille eesmärk on taastada tarbijate usaldus, andes õiget teavet ohtudest inimeste või loomade tervisele. Artiklis 17 osutatud komitee veendub taotluste kontrollimisel, et erakorralisi meetmeid võetakse ainult tegevuse jätkamist ohustavate tingimuste korral ja igal juhul välditakse loomade asjatuid kannatusi." Muudatusettepanek 5 Artikkel 1 Artikli 14 lõike 1 kolmas lõik (määrus (EMÜ) nr 2771/75) Esimese lõigu punktis a osutatud vaba ringluse piirangute puhul võib erakorralisi meetmeid võtta ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud veterinaar- ja sanitaarmeetmed kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik. Esimese lõigu punktis a osutatud vaba ringluse piirangute puhul võib erakorralisi meetmeid võtta ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud veterinaar- ja sanitaarmeetmed, kas üksnes lindude hävitamise või hävitamise ja samaaegse erakorralise vaktsineerimise teel, kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik. Muudatusettepanekud 17 ja 23 Artikkel 2 Artikli 14 lõike 1 teine lõik (määrus (EMÜ) nr 2777/75) Kõnealused meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel. Kõnealused meetmed võetakse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide palvel ning võivad vajadusel puudutada teavituskampaaniaid, mille eesmärk on taastada tarbijate usaldus, andes õiget teavet ohtudest inimeste või loomade tervisele. Artikli 17 osutatud komitee veendub taotluste kontrollimisel, et erakorralisi meetmeid võetakse ainult tegevuse jätkamist ohustavate tingimuste korral ja igal juhul välditakse loomade asjatuid kannatusi. Muudatusettepanek 6 Artikkel 2 Artikli 14 lõike 1 kolmas lõik (määrus (EMÜ) nr 2777/75) Esimese lõigu punktis a osutatud vaba ringluse piirangute puhul võib erakorralisi meetmeid võtta ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud veterinaar- ja sanitaarmeetmed kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik. Esimese lõigu punktis a osutatud vaba ringluse piirangute puhul võib erakorralisi meetmeid võtta ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid on võtnud loomahaiguste puhangute kiireks tõkestamiseks vajalikud veterinaar- ja sanitaarmeetmed, kas üksnes lindude hävitamise või hävitamise ja samaaegse erakorralise vaktsineerimise teel, kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on asjaomase turu toetamiseks tingimata vajalik.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase, lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta (PE-CONS 3604/2006 – C6-0065/2006 – 2003/0189A(COD))

P6_TA(2006)0133 A6-0087/2006

(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti (PE-CONS 3604/2006 – C6-0065/2006);

–   võttes arvesse esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0492)(2) suhtes;

–   võttes arvesse teise lugemise(3) seisukohta nõukogu ühise seisukoha(4) suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi muudatuste kohta ühisele seisukohale (KOM(2005)0713)(5);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 65;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi delegatsiooni lepituskomiteele esitatud raportit (A6-0087/2006),

1.   kiidab ühise teksti heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga allkirjastada õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

3.   teeb Euroopa Parlamendi peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused viidi läbi nõuetekohaselt, ja korraldada nõukogu peasekretäri nõusolekul selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 450. (2) ELTs seni avaldamata. (3) Vastuvõetud tekstid, 26.10.2005, P6_TA(2005)0400. (4) ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 1. (5) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ, lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta (PE-CONS 3605/2006 – C6-0066/2006 – 2003/0189/B(COD))

P6_TA(2006)0134 A6-0090/2006

(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti (PE-CONS 3605/2006 – C6-0066/2006);

–   võttes arvesse esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0492)(2) suhtes;

–   võttes arvesse teise lugemise(3) seisukohta nõukogu ühise seisukoha(4) suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi muudatuste kohta ühisele seisukohale (KOM(2005)0713)(5);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 65;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi delegatsiooni lepituskomiteele esitatud raportit (A6-0090/2006);

1.   kiidab ühise teksti heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga allkirjastada õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

3.   teeb Euroopa Parlamendi peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused viidi läbi nõuetekohaselt, ja korraldada nõukogu peasekretäri nõusolekul selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 450. (2) ELTs seni avaldamata. (3) Vastuvõetud tekstid, 26.10.2005, P6_TA(2005)0401. (4) ELT C 183 E, 26.7.2005, lk 17. (5) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa ombudsmani eriettekande kohta Euroopa koolide vastu esitatud kaebuse põhjal (nr 1391/2002/JMA) (2005/2216(INI))

P6_TA(2006)0135 A6-0118/2006

Euroopa Parlament,

-   võttes arvesse Euroopa ombudsmani eriraportit Euroopa Parlamendile;

-   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 13, 21 ja 195;

-   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 1 ja 6;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1);

-   võttes arvesse Euroopa ombudsmani põhikirja artikli 3 lõiget 7;

-   võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelnevaid (16. juuli 1998(2), 17. november 2000(3), 6. september 2001(4) ja 11. detsember 2001(5)) otsuseid Euroopa ombudsmani eriraportite kohta;

-   võttes arvesse 17. juuni 1994. aasta konventsiooni, millega määrati kindlaks Euroopa koolide põhikiri;

-   võttes arvesse nõukogu ning haridusministrite nõukogu 31. mai 1990. aasta kohtumise resolutsiooni puuetega laste ja noorte tavaharidussüsteemi integreerimise kohta(6) ja eriti selle artiklit 4;

-   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Puuetega inimeste jaoks takistusteta Euroopa poole (KOM(2000)0284);

-   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(7), eriti selle artikli 21 lõiget 1;

-   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ja artikli 195 lõike 2 esimest lauset;

-   võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A6-0118/2006),

A.   arvestades, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel on ombudsmani kohustus uurida omal algatusel või talle esitatud kaebuste alusel ja tema enda äranägemisel haldusomavoli ühenduse asutuste või institutsioonide tegevuses, välja arvatud Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana;

B.   arvestades, et Euroopa ombudsmani põhikirja artikli 3 lõike 7 alusel võib ombudsman seejärel esitada Euroopa Parlamendile ja asjaomasele asutusele või institutsioonile raporti, milles on asjakohased soovitused;

C.   arvestades, et oma eriraportis kaebuse nr 1391/2002/JMA kohta, mis käsitleb Euroopa koolide suutmatust vastata kaebuse esitanud isiku tütre haridusalastele erivajadustele püüdis ombudsman soovitada viise, kuidas tagada komisjonipoolne tegevus, et puude raskuse tõttu Euroopa koolidest välja jäetud hariduslike erivajadustega laste vanemad ei peaks katma oma laste hariduskulusid;

D.   arvestades, et ombudsman uuris paljusid teisi sarnaseid asjaolusid ja väiteid sisaldavaid kaebusi Euroopa koolide kohta;

E.   arvestades, et ombudsmani eriraport on suurepärane võimalus komisjonile esitatud soovituste põhjalikuks kaalumiseks,

1.   tervitab ombudsmani eriraportit ning arvab, et see põhineb asjaomase kaebuse põhjalikul uurimisel ja olemasolevate tõendite süvaanalüüsil;

2.   märgib, et ombudsmani enesealgatuslik uurimine on sobiv näide tema mandaadi kasutamisest vastavalt asutamislepingu artiklile 195;

3.   rõhutab, et EÜ asutamislepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 14 ja 21 sätestatud õigus haridusele, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõte ning igasuguse diskrimineerimise, muuhulgas puudest lähtuva diskrimineerimise keeld, on osa ELi õiguskorra põhimõtetest ja alustaladest;

4.   märgib, et kuigi komisjon on korduvalt viidanud rahalistele ja eelarvelistele piirangutele, mis ei võimalda katta Euroopa koolidest välja jäetud haridusalaste erivajadustega laste hariduskulusid täies ulatuses, ei ole komisjon teinud pingutusi EÜ asutamislepingus nõutud kohustuste täitmiseks vajaminevate rahaliste vahendite hindamiseks;

5.   märgib, et kaebuse esitanu pere kolm last said Euroopa koolis tasuta hariduse (mis on kohustuslik), aga vanimat, haridusalaste erivajadustega tütart samasse kooli ei võetud ning laps pidi minema erakooli "International School of Brussels", põhjustades perele suuri väljaminekuid;

6.   võtab teadmiseks komisjoni esitatud meetmed petitsioonikomisjoni 22. veebruari 2006. a koosolekule, millega nõutakse "puudega inimeste täiendava toetuse" märkimisväärset suurendamist, et vähendada tunduvalt abisaaja omapoolset panust;

7.   märgib, et komisjon annab kahekordset lastetoetust ametnike abistamiseks haridusega mitteseotud kulude katmisel puuetega laste eest hoolitsemisel, ning mõistab hukka selle, et komisjon ei maksnud kaebuse esitanule seda lisatoetust, kuna soovis vähendada oma kulusid kaebuse esitaja lapsega seotud kohustuste täitmisel;

8.   kutsub komisjoni üles selgitama komisjoni vastutuse suurust ametnike lastele sobiva tasuta kohustusliku hariduse tagamisel;

9.   kiidab ombudsmani järeldused heaks ja palub komisjonil astuda vajalikke samme, et katta puude raskuse tõttu Euroopa koolidest välja jäetud haridusalaste erivajadustega laste vanematele kõik nende laste eriõppe kulud;

10.   arvab, et ombudsmani soovitus peaks kehtima ka uurimise käigus saadud teiste, sarnaseid asjaolusid ja väiteid sisaldavate kaebuste puhul;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa ombudsmanile, Euroopa koolide peasekretärile ja kuratooriumile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/262/EÜ, ESTÜ, Euratom (EÜT L 92, 9.4.2002, lk 13). (2) EÜT C 292, 21.9.1998, lk 103. (3) EÜT C 223, 8.8.2001, lk 368. (4) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 331. (5) EÜT C 177 E, 25.7.2002, lk 61. (6) EÜT C 162, 3.7.1990, lk 2. (7) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

Euroopa Parlamendi resolutsioon pagulaste laagrite olukorra kohta Maltal

P6_TA(2006)0136 RC-B6-0241/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 14;

–   võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni pagulasseisundi kohta, eriti selle artiklit 31;

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 5;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1), eriti selle artikleid 1 ja 18;

–   võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded,(2) ning nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta;(3)

–   võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrust (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest,(4) mis on tuntud kui "Dublin II";

–   võttes arvesse EL lepingu artiklit 6 ja EÜ asutamislepingu artiklit 63;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni delegatsiooni erinevate kinnipidamiskeskuste külastused, millest viimane leidis aset Maltal, on näidanud, et varjupaigataotlejaid hoitakse tingimustes, mis on kaugel sellest, et vastata rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, eelkõige materiaalsete tingimuste ning ebapiisava või peaaegu olematu juurdepääsu tõttu põhiteenustele, nagu arsti-, sotsiaal- ja õigusabi;

B.   arvestades, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni delegatsioon viibis 24. märtsil 2006. aastal Maltal, et külastada saare kinnipidamiskeskusi, eelkõige Ħal Safi, Ħal Fari ja Lyster Barracksi keskust, ning kohtuda Malta võimude ja sisserändega tegelevate valitsusväliste organisatsioonidega;

C.   arvestades nimetatud delegatsiooni liikmete poolt kohapeal täheldatud üksikasju;

D.   arvestades, et Maltal hoitakse varjupaigataotlejaid kinnipidamiskeskustes arestis;

E.   arvestades, et Malta saar asub Euroopa Liidu lõunapiiril, tegemist on väikese saarega, mille pindala on 316 km2 ja elanikkond 400 000 inimest, kuid rahvastikutihedus 1200 inimest/km2, ning võimalused saarel arvukalt ja regulaarselt randuvate ümberasujate ja varjupaigataotlejate vastuvõtuks ja majutamiseks on ilmselgelt piiratud;

F.   arvestades, et keskmiselt aastas Maltale saabuvate isikute hulk moodustab 45% Malta sündivusest ning et suhtarvuna elanikkonda vastab üks Maltasse saabuv sisserändaja 140-le Itaaliasse, 150-le Prantsusmaale ja 205-le Saksamaale saabuvale sisserändajale; arvestades, et 2005. aastal saabus Maltale 1 800 inimest, mis Itaalia puhul tähendaks 252 000, Prantsusmaa puhul 270 000 ja Saksamaa puhul 369 000 inimest;

G.   arvestades, et Malta kulutab praeguse olukorraga toimetulekuks 1% riigieelarvest ning võib karta, et edasistel kuudel ja aastatel olukord ainult halveneb; arvestades, et Malta kasutab olulist osa oma kaitseväest ja politseijõududest, ühtekokku enam kui 10% kogu kaitsejõudude isikkooseisust, sisserändajatega seotud humanitaarkriisi ohjamiseks ning kinnipidamis- ja vastuvõtukeskuste haldamiseks;

H.   arvestades, et Malta ei ole saarele saabujate lõppsihtkoht, vaid viimased on kinnitatud, et soovivad liikuda edasi teistesse liikmesriikidesse;

I.   arvestades, et Malta ametivõimudel ei ole piisavalt töötajaid, et varjupaigataotlusi mõistliku aja jooksul läbi vaadata;

J.   arvestades, et osa Maltale saabuvatest isikutest on pärit riikidest, kus käib sõda, eelkõige Somaali poolsaarelt ja Darfourist, ning et neid on väga raske päritolumaale tagasi saata;

K.   arvestades, et viibimine "avatud" vastuvõtukeskustes on alati eelistatavam viibimisele tõelistes kinnipidamiskeskustes, nagu on näidanud Ceuta ja Melilla linna kogemus;

L.   arvestades, et Malta halduspraktika näeb ette, et maksimaalne kinnipidamisaeg on ümberasujate puhul kaheksateist kuud ning oma taotluse suhtes otsust ootavate varjupaigataotlejate puhul kaksteist kuud;

M.   arvestades, et Malta elanikkond ootab Euroopa Liidult juba pikemat aega solidaarsus- ja toetusavaldust, mida siiani ei ole tehtud;

N.   arvestades, et Euroopa Liit peaks, nagu seda soovivad muuhulgas Malta võimud, otsekohe ja kõiki meetmeid kasutusele võttes sekkuma, et toetada Malta jõupingutusi rändevoogude juhtimisel;

O.   arvestades, et Euroopa Liit peaks tegema kõik endast oleneva, et aidata Maltat ja teisi ELi piiridel asuvaid riike, kellel on samasuguseid probleeme;

P.   arvestades, et Maltal nagu ka mõnedel teistel väikestel riikidel, kes on Euroopa Liiduga ühinenud, on raskusi määruse (EÜ) nr 343/2003 rakendamisega,

1.   on kindlal seisukohal, et Malta ja teised liikmesriigid peavad seoses varjupaigataotlejatega järgima rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi;

2.   tunnistab raskusi, millega Maltal on viimastel aastatel tulnud kokku puutuda seoses rändevoogude juhtimisega;

3.   väljendab solidaarsust Malta rahva, kinnipeetavate varjupaigataotlejate ja sisserändajate ning Malta võimude ning politsei- ja kaitsejõududega, kellel tuleb selle terava probleemiga silmitsi seista, arvestades Malta ja selle rahvaarvu väiksust ning asjaolu, et Malta ei ole ümberasujate ja varjupaigataotlejate lõppsihtkoht;

4.   tervitab Malta võimude otsust võimaldada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni delegatsioonile ja ajakirjanikele vaba juurdepääsu kinnipidamiskeskustele;

5.   avaldab sellele vaatamata kahetsust seoses ümberasujate ja varjupaigataotlejate vastuvõetamatute elamistingimustega Malta kinnipidamiskeskustes;

6.   palub Malta võimudel vähendada olulisel määral ümberasujate kinnipidamisaega;

7.   palub võimaldada ÜRO pagulaste ülemkomissarile ja valitsusvälistele organisatsioonidele täielikku juurdepääsu kinnistele kinnipidamiskeskustele; kutsub pädevaid valitsusväliseid organisatsioone korraldama nimetatud kinnipidamiskohtades pidevat valvet, et tagada kinnipeetavatele võimalus saada arsti- ja õigusabi;

8.   nõuab, et liikmesriigid tagaksid võimaluse taotleda varjupaika ning rakendaksid nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta(5) sätteid järjekindlalt ja rangelt ning tagaksid varjupaigataotluste kiire ja tulemusliku läbivaatamise;

9.   palub Malta võimudel direktiivi 2003/9/EÜ rangelt rakendada, eelkõige seoses elutingimustega kinnipidamiskeskustes;

10.   pooldab Euroopa Liidu rolli suurendamist rändevoogude ja varjupaigataotlejatega seotud humanitaarkriiside lahendamisel;

11.   palub nõukogul viivitamatult kutsuda Maltal kokku justiits- ja siseministrite erakorraline nõupidamine, millel käsitleda vajadust võtta kiireloomulisi ja koheseid meetmeid, et ennetada Maltale saabuvate ebaseaduslike sisserändajate arvu suurenemist suvekuudel ning püüda samal ajal leida tekkinud olukorrale vastuvõetavat lahendust;

12.   on arvamusel, et liikmesriigid peaksid näitama üles suuremat solidaarsust nende liikmesriikidega, kes puutuvad kokku Euroopa Liitu suunduvate rändevoogudega, ning kutsub liikmesriike üles võtma oma territooriumil vastu Maltalt ja teistest väikestest riikidest saabuvaid varjupaigataotlejaid, kasutades ARGO-programmi ning Euroopa Pagulasfondi, Euroopa Välispiiride Fondi, Euroopa Integratsioonifondi ja Euroopa Tagasisaatmisfondiga perioodiks 2007 – 2013 ette nähtud tehnilist tuge ja rahalisi vahendeid;

13.   kutsub nõukogu ja liikmesriike üles andma Maltale praktilist abi:

14.   palub komisjonil teha nii kiiresti kui võimalik ettepanek luua kriisifond, mille abil tegeleda liikmesriikides asetleidvate humanitaarkriisidega, ning lisada perioodiks 2007 – 2013 loodud uute fondide juurde mehhanism rahalise abi andmiseks hädaolukorras;

15.   nõuab tungivalt, et komisjon teeks võimalikult kiiresti algatuse muuta määrust (EÜ) nr 343/2003 ("Dublin II"), seades kahtluse alla selle aluspõhimõtte, mis teevad varjupaigataotluse eest vastutavaks liikmesriigi, kuhu varjupaigataotleja esimesena siseneb, mis asetab väga suure koorma lõuna- ja idaosas asuvatele liikmesriikidele, ning luua õiglane mehhanism liikmesriikide vahel vastutuse jagamiseks;

16.   rõhutab, et 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogul kokku lepitud ja Haagi programmis sätestatud ühtne sisserände- ja varjupaigapoliitika, mis põhineb seaduslike sisserändekanalite avamisel ja ühiste standardite kindlaksmääramisel sisserändajate ja varjupaigataotlejate põhiõiguste kaitseks kogu Euroopa Liidus, on äärmiselt vajalik;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO pagulaste ülemkomissarile.

(1) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1. (2) ELT L 31, 6.2.2003, lk 18. (3) ELT L 304, 30.9.2004, lk 12. (4) ELT L 50, 25.2.2003, lk 1. (5) ELT L 326, 13.12.2005, lk 13.

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Valgevenes pärast 19. märtsi 2006. aasta presidendivalimisi

P6_TA(2006)0137 RC-B6-0234/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Valgevenes, eriti 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni(1);

–   võttes arvesse USA Kongressi 8. märtsil 2006. aastal vastu võetud resolutsiooni, milles "väljendatakse toetust Valgevene Vabariigi rahva püüdlustele kehtestada täielik demokraatia, õigusriik ja inimõiguste järgimine ning nõutakse Valgevene valitsuselt vabade ja ausate presidendivalimiste korraldamist 19. märtsil 2006";

–   võttes arvesse Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) ning Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) 20. märtsi 2006. aasta avaldust valimiste esialgse hindamise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ÜVJP kõrge esindaja 20. märtsil 2006. aastal tehtud avaldust Valgevene presidendivalimiste läbiviimise kohta;

–   võttes arvesse 20. märtsil 2006. aastal toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse oma ad hoc delegatsiooni 20. märtsil 2006. aastal tehtud avaldust presidendivalimiste kohta Valgevenes;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et Valgevene presidendivalimised toimusid 19. märtsil 2006;

B.   arvestades, et president Lukashenko pikendas oma ametiaega põhiseaduslikul rahvahääletusel, mis ei vastanud rahvusvahelistele demokraatlikele nõuetele ning mille tulemusi rahvusvaheline demokraatlik üldsus ei ole tunnustanud;

C.   arvestades, et Valgevene võimud korraldasid valimised hirmu õhkkonnas, korduvalt ahistades ja vahistades tuntud opositsiooniliidreid, üliõpilas- ja vähemusorganisatsioonide liikmeid, sealhulgas usujuhte ja kogukondade liidreid, ajakirjanikke, kampaaniaid korraldavaid aktiviste ja demokraatiat toetavate poliitiliste parteide liikmeid;

D.   arvestades, et valimised toimusid isoleerituse õhkkonnas, välispiiride tugevdatud kontrolli all, ning et valimiste eel ja järel surusid ametivõimud maha sõnavabadust, väljendusvabadust, ajakirjandusvabadust ja vabadust korraldada demonstratsioone;

E.   arvestades, et eelhääletamine ei olnud läbipaistev ja riigiametnikele, eakatele ja üliõpilastele avaldati järjest suuremat survet, neid hirmutati ja ähvardati selliste meetmetega nagu töökoha ja pensioni kaotamine ning ülikoolist välja heitmine;

F.  F arvestades, et OSCE/ODIHR valimiste vaatlusmissioon Valgevene presidendivalimistel leidis, et valimised ei vastanud rahvusvahelistele demokraatlikele nõuetele; arvestades, et ka Euroopa Ülemkogu, Euroopa Nõukogu, Ameerika Ühendriigid ja enamik teisi rahvusvahelisi institutsioone ja valitsusi leidis samuti, et valimised olid täiesti ebakorrektsed;

G.   arvestades, et valimistejärgsel viiel päeval korraldasid opositsioonijõud Minski peaväljakul jätkuvalt meeleavaldusi, et protesteerida pettuse teel toimunud valimiste vastu, vaatamata president Lukashenko ähvardustele "käänata kael kahekorra" igaühel, kes püüab pärast valimistulemuste selgumist haarata võimu avalike meeleavalduste abil ning vihjetele, et selliste meeleavalduste ajal vahistatud isikuid karistatakse karmilt, sealhulgas surmanuhtlusega;

H.   arvestades, et 25. märtsi 2006. aasta varahommikul ründas politsei julmalt noorte ja üliõpilaste telklaagrit Minski kesklinnas ja vahistas sadu meeleavaldajaid;

I.   arvestades, et kogunemistel osalenud meeleavaldajaid, toetajaid välismaalt ja ajakirjanikke on laimatud ja nende üle on mõistetud kohut, arvestamata nõuetekohaselt nende õigust kaitsele, väites, et nad provotseerivad ebaseaduslikke meeleavaldusi ja vandalismi; arvestades, et 27. märtsil 2006 mõistsid Valgevene kohtud kuni 15-päevase aresti meeleavaldajatele, kes vahistati keelatud meeleavaldusel osalemise eest; arvestades, et opositsiooniliidrite, sealhulgas opositsiooni peamise presidendikandidaadi Aleksandr Milinkieviči vastu on algatatud poliitilistest kaalutlustest ajendatud uurimisi,

1.   mõistab teravalt hukka läbikukkunud presidendivalimised Valgevenes ja rõhutab, et Lukashenko režiimil puudub igasugune demokraatlik legitiimsus ja see on jätkuvalt viimane diktatuur Euroopas;

2.   mõistab presidendivalimised hukka, kuna need ei vastanud rahvusvahelistele vabade, õiglaste, võrdsete, vastutustundlike ja läbipaistvate valimiste nõuetele; leiab seetõttu, et järelikult ei saa president Lukashenkot tunnustada kui Valgevene seaduslikku presidenti ja et presidendivalimised tuleks korraldada uuesti kooskõlas rahvusvaheliste demokraatlike nõuetega;

3.   väljendab solidaarsust nii Aleksandr Milinkieviči ja ühendatud demokraatlike jõududega kui ka Aleksandr Kozulini ja kõigi Valgevene kodanikega, kes püüdlevad õigusriigi põhimõtetele tugineva sõltumatu, vaba ja demokraatliku Valgevene poole;

4.   on sügavalt mõjutatud valimiste ebademokraatlikkuse ja silmakirjalikkuse vastu suunatud massimeeleavaldustest, mis näitavad ühiskonna suure osa soovi taastada tõelised demokraatlikud õigused ja poliitiline vabadus nende riigis ning osutavad suurele demokraatia potentsiaalile Valgevenes;

5.   mõistab teravalt hukka Valgevene režiimi vägivalla ja meelevaldsed vahistamised, mis on suunatud tuhandete inimeste vastu, kes julgesid protesteerida võltsitud presidendivalimiste ja Valgevene rahva põhiõiguste rikkumise vastu;

6.   kutsub komisjoni ja nõukogu ning kogu rahvusvahelist üldsust üles suurendama oma toetust Valgevene rahvale ja avaldama Valgevene režiimile oluliselt suuremat survet lõpetada oma rahva diktaatorlik rõhumine, vabastada koheselt kõik kinnipeetud isikud, tühistada kõik rahumeelsete meeleavaldajate osas tehtud kohtuotsused ning korraldada võimalikult kiiresti uued, demokraatlikud valimised;

7.   nõuab, et Valgevene valitsus lõpetaks poliitvangide peksmise ja väärkohtlemise ning korraldaks läbipaistva uurimise, mis käsitleks politsei ja julgeolekujõudude poolt jõu kuritarvitamist meeleavaldajate vastu;

8.   nõuab, et Valgevene ametivõimud avalikustaksid viivitamatult kõikide vahistatud isikute nimed, nende asukoha ja nende vastu esitatud süüdistused; rõhutab, et need ametivõimud on kohustatud tagama kõikidele vahistatud isikutele nende õiguse pidada nõu oma advokaadiga, kohtuda perekonnaliikmetega ja pääseda juurde teabele;

9.   mõistab Valgevene ametivõimud hukka selle eest, et nad ei lubanud teatud välisajakirjanikel valimiste vaatlemiseks siseneda Valgevene territooriumile;

10.   mõistab Valgevene ametivõimud hukka selle eest, et nad ei lubanud Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikide parlamentide delegatsioone valimisi vaatlema ning selle eest, et nii Taani, Gruusia, Saksamaa, Ukraina ja Poola kui ka OSCE vaatlejad saadeti riigist välja;

11.   väljendab heameelt nõukogu otsuse üle lisada president Lukashenko isikute nimekirja, kelle suhtes rakendatakse viisakeeldu, kuid kutsub nõukogu ja komisjoni üles laiendama viisakeeldu Valgevene kohalike, piirkondlike, riiklike ja akadeemiliste asutuste esindajatele, kes olid seotud Valgevene kodanike inimõiguste ja poliitiliste vabaduste rikkumisega valimiskampaania jooksul ja pärast seda;

12.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles töötama selle nimel, et Valgevene ametivõimude välismaal paiknev vara külmutada, kehtestada piiravad meetmed äriühingute suhtes, mis on otseselt ja isiklikult seotud režiimi kõrgete ametnikega, ning selle nimel, et külmutada president Lukashenko ja tema lähedaste nõuandjate isiklik vara;

13.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama ettepanekut avaldada rahvusvahelistes organisatsioonides edasist survet president Lukashenko režiimile ning nõuab, et esitatakse konkreetsete ja otseste "arukate" sanktsioonide tervikpakett, mis mõjutaks karmilt rõhujaid, kuid ei suurendaks Valgevene kodanike kannatusi;

14.   kutsub komisjoni ja nõukogu suunama kogu rahalist toetust kodanike algatustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes ei ole valitsusega seotud;

15.   kutsub komisjoni üles vaatama üle oma välispoliitikat Valgevene suhtes ja esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas oleks võimalik edendada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi; rõhutab, et komisjoni probleemid, mis ilmnesid Valgevene kodanikuühiskonna toetamisel enne valimisi, osutavad pakilisele vajadusele luua demokraatia edendamiseks tõhus finants- ja haldusmehhanism;

16.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles kehtestama Valgevene kodanikuühiskonna heaks lihtsustatud viisarežiimi;

17.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama ja tugevdama sõltumatuid ajakirjanikke, ning tugevdama Valgevenele suunatud iseseisvat televisiooni, Internetti, trükimeediat ja raadioprogramme, et aidata Valgevene kodanikke nende riiki ja maailma puudutava erapooletu ja täpse teabe saamisel;

18.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles rahastama täiendavaid haridusalaseid vahetusprogramme nende Valgevene noorte jaoks, kes on ülikoolist poliitilistel põhjustel välja heidetud;

19.   on šokeeritud Venemaa Riigiduuma ja Venemaa presidendi Vladimir Putini positiivsest vastukajast Valgevene presidendivalimiste läbiviimise ja selle tulemuste osas; on seisukohal, et ELi Valgevene poliitika efektiivsust õõnestab vastutustundetu suhtumine Moskva ametivõimude poolt, kes pakuvad Euroopa viimasele diktatuurile kindlat toetust; kutsub nõukogu ja komisjoni üles viivitamatult tõstatama Valgevene küsimust Venemaa ametivõimudega, et määratleda ühine vastutus konkreetsete demokraatlike muutuste esilekutsumiseks Valgevenes ning poliitiliste repressioonide ja inimõiguste rikkumise peatamiseks; on seisukohal, et eesmärgi saavutamiseks tuleb teha erilisi jõupingutusi Euroopa Nõukogu ja OSCE raames, kuna nii Venemaa kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid on mõlema organisatsiooni liikmed;

20.   kutsub G8s esindatud liikmesriike üles võtma Valgevene praegust olukorda päevakorda kevadel toimuval tippkohtumisel, nõudes Venemaalt oma seisukoha muutmist president Lukashenko ja tema režiimi suhtes ning seda, et ta kasutaks oma tihedaid sidemeid Valgevenega demokraatia ja poliitiliste reformide edendamiseks selles riigis;

21.   kutsub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Nõukogu ja liikmesriike üles looma rahvusvahelist komisjoni, mis uuriks Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumist;

22.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, OSCE Parlamentaarsele Assambleele, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, Venemaa presidendile ja Riigiduumale ning Valgevene ametivõimudele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0066

Euroopa Parlamendi resolutsioon parlamendivalimiste kohta Ukrainas

P6_TA(2006)0138 RC-B6-0235/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone poliitiliste arengute kohta Ukrainas, eriti oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Ukraina valimiste tulemuste kohta(1);

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(2);

–   võttes arvesse ELi-Ukraina tegevuskava ning nõukogu otsusega võetud edasisi meetmeid demokraatliku ja reformimeelse Ukraina toetamiseks;

–   võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 27. märtsi 2006. aasta eelteatist Ukraina valimiste kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et Ukraina on selgelt kinnitanud oma soovi kuuluda Euroopasse ning valmisolekut Euroopa Liiduga lõimumiseks ELi põhiväärtuste ja -kriteeriumide põhjal;

B.   arvestades, et Euroopa Parlamendi rahvusvaheline valimiste vaatlemise missioon, Euroopa Nõukogu, OSCE ja NATO Parlamentaarsed Assambleed ning OSCE/Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) järeldasid, et 26. märtsi 2006. aasta Ukraina parlamendivalimised olid vabad ja õiglased ning kooskõlas demokraatlike valimiste rahvusvaheliste standarditega;

C.   arvestades, et kampaania meediakajastus oli üldiselt tasakaalustatud, võimaldades erakondadel oma sõnumi edastamist ja valijatel oma valiku vaba väljendamist;

D.   arvestades järeldust, et valimised viidi läbi demokraatlikult ja läbipaistvalt, peaaegu ilma ühegi vahejuhtumita, kuigi esines probleeme valimisjaoskondade personali osas ning suur valijate hulk mõnes valimisjaoskonnas põhjustas mõningase segaduse valimispäeval;

E.   arvestades, et Euroopa Liit, liidu liikmesriigid ja Ukraina on liikunud senisest tihedama, Euroopa põhiväärtuste jagatud austamisel põhineva suhte poole;

1.   tervitab asjaolu, et 26. märtsi 2006. aasta parlamendi- ja kohalikud valimised viidi läbi rahuldavalt ning täielikus kooskõlas rahvusvaheliste valimisstandarditega, ning et Ukraina sammub kindlalt küpseks demokraatiaks saamise rajal, võttes endale õigusega kuuluva koha Euroopa demokraatlike rahvaste ühenduses;

2.   märgib rahvusvahelise valimiste vaatlemise missiooni poolt tuvastatud puudusi ning kutsub asjassepuutuvaid Ukraina võime üles võtma korrigeerivaid meetmeid ja tagama, et niisugused probleemid ei taaskerkiks tulevastel valimistel;

3.   õnnitleb Ukraina rahvast, kes hoolimata mõnikord rasketest tingimustest valimisjaoskondades on näidanud üles pühendumust demokraatlikule protsessile oma riigis;

4.   õhutab kõiki vastvalitud Verkhovna Rada liikmeid ja Ukraina uut valitsust täielikult pühenduma nimetatud demokraatliku protsessi tagasipöördumatusele ning tingimusteta jätkama ja tugevdama poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme;

5.   õhutab komisjoni ja nõukogu vastama kiirelt ja konkreetselt Ukraina rahva kasvavatele lootustele, kes loodavad üha enam ELile, ning kaaluma Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas sisalduvate meetmete edasist tugevdamist, mis on välja töötatud Ukraina edasise demokraatliku arengu toetamiseks, eriti seoses õigusriigi austamise tugevdamise ning sotsiaalsete ja majandusreformide jätkumise ja tugevdamisega; õhutab samuti liikmesriike tegema sarnaseid algatusi ja projekte konkreetse toetuse pakkumiseks, aidates kaasa demokratiseerimis- ja reformiprotsessi jätkumisele Ukrainas;

6.   kutsub valimiste järel moodustatud uut valitsust üles tugevdama ühiste Euroopa väärtuste ja eesmärkide omaksvõtmist Ukrainas, astudes edasisi samme demokraatia, inimõiguste, kodanikuühiskonna ja õigusriigi edendamisel, jätkates majanduslikke reforme ja tehes lõpu Ukraina poliitilisele lõhenemisele;

7.   õhutab Ukraina uut valitsust jätkama Euroopa Liidu usaldusväärse partnerina, pöörates erilist tähelepanu stabiilsuse suurendamisele piirkonnas, eriti lahenduse leidmise näol Transdnistria-probleemile;

8.   kutsub kõiki naaberriike üles täielikult austama Ukraina rahva demokraatlikku valikut ja tõrjuma mis tahes majanduslikku või muud survet, mille eesmärk on muuta riigi demokraatlikult valitud edasist poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

9.   ootab ELi ja Ukraina vahelist viisalihtsustuslepingut, mille lõppeesmärk on viisavaba režiim, kuid seniajani kutsub komisjoni üles austama täielikult olemasolevaid kokkuleppeid vabade mitmekordsete viisade osas seitsme liikmesriigiga, samuti muid meetmeid, mille eesmärk on mõista Ukraina Euroopa-väljavaadet; nõuab edasist tegevust, mis viiks Ukraina Maailma Kaubandusorganisatsiooni täieliku liikmelisuseni;

10.   märgib, et praegu kehtiv Euroopa ühenduste ja Ukraina vaheline partnerlus- ja koostöölepingu(3) kehtivus lõppeb 2008. aastal ning kutsub komisjoni üles alustama läbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks;

11.   ootab tihedat koostööd Verkhovna Radaga ja püsivat üleminekuprotsessi Ukrainas, mis toob riigi lähemale Euroopa Liiduga toimuva senisest intensiivsema koostöö eesmärgile ning võtab ülesande aidata ja toetada Ukrainat nimetatud protsessis;

12.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ukraina valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogu, OSCE ja NATO Parlamentaarsetele Assambleedele.

(1) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 155. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0028. (3) EÜT L 49, 19.2.1998, lk 3.

Euroopa Parlamendi resolutsioon maailma tervisepäeva kohta

P6_TA(2006)0139 RC-B6-0228/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse maailma tervisepäeva 7. aprillil 2006, mis on pühendatud tervishoiutöötajatele;

–   võttes arvesse maailma tervisepäeval avatavat tervishoiutöötajate dekaadi (2006–2015);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile arengumaade tervishoiu inimressursikriisi käsitleva ELi tegevusstrateegia kohta (KOM(2005)0642);

–   võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke;

–   võttes arvesse detsembris 2004 Abujas toimunud teist kõrgetasemelist foorumit aastatuhande tervise-eesmärkide üle ning selle järeldusi;

–   võttes arvesse 14.-16. septembril 2005 New Yorgis toimunud maailma tippkohtumist ja selle järeldusi edusammude kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: Euroopa konsensus(1);

–   võttes arvesse Maailmapanga 7. detsembril 2005 avaldatud tervishoiuaruannet "Jõuda vaesteni tervishoiu-, toitumis- ja rahvastikuteenustega – millest on kasu, millest mitte ja mispärast";

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee eriistungil (UNGASS) juunis 2001 vastuvõetud kohustuste deklaratsiooni HIV/AIDSi kohta ning selle peatselt avaldatavat üldülevaadet ja kõrgetasemelist kohtumist juunis 2006;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et paljudes arengumaades on tervishoiutöötajatest tõsine puudus, kusjuures toimub ränne vaesematest piirkondadest kui ka nende piirkondade siseselt;

B.   arvestades, et inimressursside nappus tervishoiu alal ei ole terav mitte üksnes arengumaades, vaid ka Euroopas ja teistes maailma riikides, eriti võttes arvesse pandeemia puhkemise võimalust;

C.   arvestades, et vananeva elanikkonnaga tööstusriikide suurenev vajadus tervishoiutöötajate järele on sinna tööle meelitanud eriti arengumaade arste ja meditsiiniõdesid, teravdades veelgi tervishoiutöötajate puudust neis maades;

D.   arvestades, et nii doonorriigid kui abisaajad riigid nõustusid aastatuhande arengueesmärkidega, millest kolm on otseselt tervisega seotud: laste suremuse vähendamine, emade tervise parandamine ning võitlus HIV/AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja teiste haiguste vastu;

E.   arvestades, et juurdepääs tervishoiuteenustele on põhiline inimõigus;

F.   arvestades, et HIV/AIDS, tuberkuloos ja malaaria on nõrgestanud tervislikku seisundit ühiskonnas üldiselt ja eriti arengumaades, kusjuures eriti kahjustavat mõju on see avaldanud tervishoiusektorile, sealhulgas põhjustades tervishoiutöötajate kaotust;

G.   arvestades, et tööstusriikides, eriti aga arengumaades ähvardab tervishoiutöötajaid sageli suurenenud nakkuse ja mürgiste ainetega kokkupuutumise oht;

H.   arvestades, et sõjad põhjustavad arengumaades ulatuslikke hädaolukordi, kus vajatakse hulgaliselt eriväljaõppega tervishoiutöötajaid;

I.   arvestades, et arengumaade tervishoiutöötajate väljaõpe on poliitilise tahte ja vahendite nappuse tõttu sageli puudulik;

J.   arvestades, et tõhusaks tööks vajavad arengumaade tervishoiutöötajad nõuetekohast infrastruktuuri ning piisavat tehnilist ja ravimitealast toetust;

K.   arvestades, et kestev meditsiiniline haridus, kvaliteedi tagamine ja vastutuskindlustus on tervishoiutöötajatele arengumaades töötamisel hädavajalikud,

1.   tervitab eespool nimetatud komisjoni teatist ja toetab täielikult selle väidet, et edasiminekut arengueesmärkides on siinkohal raske saavutada ilma kasvavate investeeringuteta tervishoiutöötajatesse, samuti selget kohustumist arengumaadega arengustrateegiate alal koostööd teha;

2.   kritiseerib aga vastuolu, mis ilmneb, kui võrrelda komisjoni lubadust arengumaade tervishoiu parandamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasa aidata ning seniseid saavutusi arengufondi vahendite kasutamisel tervishoiu valdkonnas; rõhutab, et näiteks 2003. aastal eraldati tervishoiukulutusteks ainult 5,2% Euroopa Arengufondi vahenditest ja 2002. aastal üksnes 4%;

3.   peab sügavalt kahetsusväärseks komisjoni kavatsust teha ettepanek uue arengukoostöö vahendi raames vaid 6% arengusummade eraldamiseks inim- ja sotsiaalseks arenguks, mis ei hõlma üksnes tervishoidu, HIV/AIDSi ning seksuaal- ja soojätkamistervis, vaid ka kogu muud sotsiaalset arengut, sealhulgas lapsi, haridust ja soolist aspekti käsitlevaid programme;

4.   kutsub komisjoni üles täitma Euroopa Parlamendi pikaajalist nõudmist, et 35% arenguvahenditest kasutataks sotsiaalvaldkonna jaoks ja 20% kõigist summadest läheks põhitervishoiu ja põhihariduse heaks;

5.   tunnistab tungivat vajadust doonoriabi parema ühtlustamise järele – nii ELi piires kui ülemaailmsel tasandil – ja nõustub, et piisavalt selgete tegevustulemuste näitajatega seotud eelarvetoetus võib olla tõhus viis ühtlustatuse ja prognoositavuse parandamiseks;

6.   nõuab piisavat rahastamist soojätkamistervise projektidele ja mõistab hukka nn México poliitika ehk "global gag policy", mis ei lase USA-l selliseid projekte finantseerida;

7.   tunnistab, et arengumaade keerulise olukorra üks peamine põhjus on tervishoiutöötajate ränne, keda värvatakse tööle jõukamatesse riikidesse (eriti ELi liikmesriikidesse ja USAsse); nõuab, et EL nõuaks ülemaailmse eetilise värbamispoliitika käitumisjuhendi kehtestamist;

8.   on veendunud, et esimene samm selle suundumuse vastu on väljaõppe ja paremate töötingimuste võimaldamine kõnealuste piirkondade tervishoiutöötajatele, neile soodustuste pakkumine, et julgustada neid tööle jääma sinna, kus neid kõige enam vajatakse, ja nende varustamine vaktsiinidega võimalike pandeemiate puhuks;

9.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult rakendama arengupoliitika ühtsust, milleks nad eespool nimetatud arengupoliitika ühisavalduses kohustusid, tagades, et rändepoliitika ei kahjustaks arengumaid, püüdes aktiivselt vaeseimate riikide võtmepositsioonil olevaid tervishoiutöötajaid üle meelitada;

10.   rõhutab siiski, et parim vahend ajude äravoolu vastu tervishoiusektoris on võtmepositsioonil olevatele tervishoiutöötajatele ametialaste soodustuste andmine, et nad kodumaale jääksid; kutsub komisjoni, liikmesriike ja arengumaade valitsusi üles võtmepositsioonil olevate tervishoiutöötajate koolitusse investeerima;

11.   kutsub arengumaid üles taastama oma riikliku ja põhitervishoiu süsteeme ja teenuseid ning ELi seda protsessi toetama, andes abi inim- ja institutsionaalse suutlikkuse ja infrastruktuuride tugevdamiseks, sealhulgas meditsiinipersonali töötingimuste parandamiseks, sobivate meditsiiniseadmete hankimiseks ja tehnoloogiasiirdeks;

12.   nõuab, et komisjon ja liikmesriigid annaksid oma parima tagamaks, et tervishoiuvahendid jõuaksid arengumaade vaeseimate elanikeni; rõhutab maa- ja kaugeimate piirkondade tungivat juurdepääsuvajadust tervishoiule;

13.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnistaksid ülemaailmse tervise ja ravimid strateegiliseks sektoriks ja võtaksid otsustavaid meetmeid teadus- ja arendustegevuse olulisuse rõhutamiseks, et täita patsientide vajadusi, eriti piirkondades, kus vahendeid napib;

14.   nõuab tungivalt, et EL tagaks, et baasuuringute ja biomeditsiini edusammud väljenduksid võimalikult kiiresti kõigi ja eriti vaesuses elavate patsientide paranenud, turvalises ja taskukohase tervishoius, kaasa arvatud juurdepääs olulistele ravimitele;

15.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arengumaade haiglatega partnerlussidemeid sõlmima ja ergutama neid koostööle videokonverentside kaudu, mis võib aidata suhteliselt väikestel ja kaugetes piirkondades paiknevatel haiglatel saada abi teiste haiglate või riikide kõrgetasemelistest teadmistest ja juhistest, samuti aktiivselt toetama põhitervishoiu arendamist;

16.   nõuab kõigis liikmesriikides tõhusat tervishoiutööjõu kavandamist, et täita ELi sisest nõudmist ja vähendada miinimumini kahjulikku mõju naabermaadele, Aafrika riikidele ja teistele asjaomastele maadele;

17.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt toetama arengumaade meditsiiniharidust, samuti maa- ja kaugetest piirkondadest pärit õppurite juurdepääsu sellele;

18.   on veendunud, et üks ELi esmaseid ülesandeid tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks mitmetes liikmesriikides on liidu tervishoiutöötajate arvu säilitamine ja suurendamine rea meetmete abil, nagu töötajate liikuvuse ergutamine ELis, töötingimuste parandamine, suurem toetus koolitusse investeerimise näol ja tõhusate soodustussüsteemide kujundamine, mis peavad põhinema uuringutel, analüüsil ja tervishoiutöötajate seisukohtade arvessevõtmisel;

19.   on seisukohal, et oluline on tagada üldine juurdepääs kõrgekvaliteedilistele ja tasuta tervishoiuteenustele;

20.   rõhutab tõhusa malaariavaktsiini väljatöötamise vajadust, kusjuures seda protsessi saab kiirendada era- ning avaliku sektori rahvusvahelise partnerluse abil;

21.   avaldab tunnustust ja toetust valitsusväliste organisatsioonide tööle, kes arengumaadele tervishoiuvaldkonnas abi ja teadmisi jagavad; kutsub komisjoni üles neid organisatsioone aktiivselt toetama;

22.   tuletab meelde viie bulgaarlasest meditsiiniõe ja ühe palestiina arsti kohutavat olukorda Tripolis, kus neid ähvardab surmanuhtlus;

23.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kõigi arengumaade valitsustele ning Maailma Terviseorganisatsiooni peasekretärile dr Lee Jong-wookile.

(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi resolutsioon AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta 2005. aastal (2005/2104(INI))

P6_TA(2006)0140 A6-0063/2006

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping)(1) ning mida on muudetud 25. juunil 2005 Luxembourgis(2);

−   võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töökorda,mis võeti vastu 3. aprillil 2003(3) ja mida viimati muudeti 25. novembril 2004 Haagis(4);

−   võttes arvesse resolutsioone, mille parlamentaarne ühisassamblee 21. aprillil 2005(5) Bamakos (Mali) 16.–21. aprillil 2005 toimunud 9. istungjärgul vastu võttis:

−   võttes arvesse Bamako deklaratsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta, mis võeti vastu parlamentaarse ühisassamblee 9. istungjärgul(6);

−   võttes arvesse komisjoni järelmeetmeid parlamentaarse ühisassamblee poolt Bamakos (Mali) vastu võetud eespool loetletud resolutsioonidele;

−   võttes arvesse resolutsioone, mille parlamentaarne ühisassamblee 24. novembril 2005(7) Edinburghis (Ühendkuningriik) 19.–24. novembril 2005 toimunud 10. istungjärgul vastu võttis:

−   võttes arvesse komisjoni järelmeetmeid 25. novembril 2004 Haagis (Madalmaad) vastu võetud parlamentaarse ühisassamblee järgmistele resolutsioonidele:

−   võttes arvesse parlamentaarse ühisassamblee kaasesinaiste Sharon Hay Websteri ja Glenys Kinnocki deklaratsiooni sündmuste kohta Togos, mis leidsid aset pärast president Gnassingbé Eyadéma surma 5. veebruaril 2005;

−   võttes arvesse maailma toiduabi programmi 3. märtsi 2005. aasta kirja parlamentaarsele ühisassambleele;

−   võttes arvesse 16. aprillil 2005 Bamakos (Mali) toimunud parlamentaarse ühisassamblee naiste foorumil vastuvõetud kokkuvõtteid naiste suguelundite moonutamise kohta;

−   võttes arvesse ÜRO peasekretäri Kofi Annani 18. aprilli 2005. aasta teadet aastatuhande arengueesmärkide kohta, mis edastati parlamentaarse ühisassamblee 9. istungjärgul;

−   võttes arvesse 19. novembril 2005 Edinburghis toimunud parlamentaarse ühisassamblee naiste foorumil vastuvõetud kokkuvõtteid inimkaubanduse kohta;

−   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

−   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6–0063/2006);

A.   arvestades Cotonou lepingu muutmise läbirääkimiste tulemust 2005. aastal ning eriti poliitilist dialoogi ja parlamentide tugevdamist, Rahvusvahelist Kriminaalkohut ning terrorismi ja massihävitusrelvade vastase võitluse koostööd puudutavaid uusi meetmeid;

B.   arvestades, et parlamentaarne ühisassamblee on koostöö ja arengutegevuse poolest maailmale eeskujuks ning et ta annab olulise panuse avatud ja võrdse dialoogi tekkeks põhja ja lõuna vahel;

C.   arvestades parlamentaarse ühisassamblee olulist rolli Cotonou lepingu artiklis 8 sätestatud poliitilise dialoogi läbiviimisel, eelkõige seoses demokraatia tugevdamise, hea valitsustava rakendamise ja inimõiguste kaitsmisega;

D.   arvestades, et 2005. aastal toimus kuus AKV-ELi ühismissiooni:

1.   tervitab läbirääkimiste lõpetamist, millega saavutati Cotonou lepingu muutmine, kuid avaldab kahetsust selle üle, et vastavalt 15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli tippkohtumisel saavutatud kokkuleppele ulatub kümnendale EAFile (2008–2013) eraldatud summa 22 682 miljoni EURni, mis on vähem kui esialgses ettepanekus, milles sooviti säilitada üheksandale EAFile võrdne abitase;

2.   rõhutab, et Cotonou lepingu lisas 1 a toodud sõnastus võib olla mitmeti tõlgendatav AKV-ELi mitmeaastase finantsraamistiku summa määramisel ning et nimetatud summa igal juhul peab peegeldama Euroopa Liidu poolt 2005. aastal võetud olulisemaid poliitilisi kohustusi Aafrika arengu ja abi andmise valdkondades;

3.   toetab parlamentaarse ühisassamblee 9. istungjärgul 2005. aasta aprillis väljendatud soovi, et asjakohane osa EAFi vahenditest kasutatakse parlamendiliikmete ning poliitiliste, majandus- ja ühiskondlike liidrite haridusele ja poliitilisele koolitamisele eesmärgiga kestvalt tugevdada head valitsustava, õigusriigi põhimõtet, demokraatlikke juhtimisstruktuure ning valitsuse ja opositsiooni koostööd vabadel valimistel põhinevates pluralistlikes demokraatiates; nimetatud vahendeid tuleks kasutada avaliku halduse kolledžite loomiseks ja parlamendiliikmete, kohalike omavalitsuste juhtide ning erakondades ja ühendustes vastutavatel positsioonidel olevate isikute poliitiliseks koolitamiseks;

4.   kutsub parlamentaarset ühisassambleed jätkama tööd inimõiguste valdkonnas ja andma seeläbi panuse Cotonou lepingu artikliga 8 sätestatud poliitilisse dialoogi, korraldades vajadusel avalikke istungeid; nõuab, et kodanikuühiskond oleks suuremal määral kaasatud parlamentaarse ühisassamblee ja selle alaliste komisjonide töösse;

5.   ergutab parlamentaarset ühisassambleed, eriti poliitikakomisjoni, tugevdama oma rolli poliitilises dialoogis Cotonou lepingu artikli 8 tähenduses ja tugevdama AKV riikide parlamendiliikmete rolli ning jätkama jõupingutusi parlamentaarse demokraatia tugevdamiseks AKV riikides, eelkõige täitevvõimu parlamentaarse kontrolli heade tavade väljaselgitamise ja levitamise kaudu;

6.   nõuab suuremat läbipaistvust majanduskoostöö lepingute läbirääkimiste edusammude ja sisu suhtes ning olulise abi andmist vastavalt komisjoni presidendi José Manuel Barroso poolt Gleneagelsis võetud kohustusele eraldada 1 miljard EUR kaubanduse eesmärgil ning nõuab parlamentaarse ühisassamblee, samuti Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna suuremat sekkumist läbirääkimistesse;

7.   märgib, et alalised komisjonid töötavad nüüdsest tavapärases rütmis ja et nende loomine 2003. aastal lõi uued võimalused aruteluks ja kokkuleppimiseks ning et AKV riikide parlamendiliikmed ja Euroopa Parlamendi liikmed on seeläbi õppinud üksteist paremini tundma ning oluliste teemade puhul koostööd tegema, et jõuda täiskogu istungjärkudel võimaluse korral ühistele seisukohtadele;

8.   hindab parlamentaarse ühisassamblee juhatuse ja selle aseesimeeste tööd, eelkõige seoses raportiga piirkondlike ja allpiirkondlike koosolekute rahastamise ning inimõiguste kohta (Cotonou lepingu artikli 17 lõige 3 ja parlamentaarse ühisassamblee töökorra artikkel 6); nõuab, et täpsustatakse eelarve eest vastutavate aseesimeeste ülesanded, et suurendada parlamentaarse ühisassamblee halduskulude kasutamise läbipaistvust ja nimetatud vahendite kontrollimist juhatuse poolt;

9.   kutsub parlamentaarset ühisassambleed reageerima ÜRO peasekretäri Kofi Annani 18. aprilli 2005. aasta sõnumile, mille kohaselt "ei pea aastatuhande eesmärke ellu viima ÜROs, vaid igas selle liikmesriigis valitsuste ja rahvaste ühisel jõupingutusel";

10.   rõhutab, et suhkruturu korralduse reformi küsimus tõstatas Edinburghi tippkohtumisel olulisi probleeme; seoses sellega saatsid parlamentaarse ühisassamblee kaks kaasesimeest nõukogule 23. novembril 2005 kirja, paludes, et suhkruturu korralduse reform oleks kõigi suhtes õiglane ja erapooletu;

11.   märgib, et Euroopa Liidu suhkrusektori jaoks ette nähtud liidu hüvitus- ja ümberkorraldusmeetmete pakett ületab 7 miljardi EUR suuruse summa ning nõuab tungivalt, et suhkruprotokollile allakirjutanud 18 AKV riiki, kellest paljude majandus sõltub peaaegu täielikult suhkrust, peaksid saama õigeaegselt olulist rahalist toetust lisaks olemasolevatele kohustustele;

12.   kutsub parlamentaarset ühisassambleed tegema poliitikakomisjonist tõelise foorumi konfliktide ennetamiseks ja nende lahendamiseks AKV-ELi partnerluse raames;

13.   rõhutab sotsiaal- ja keskkonnakomisjoni rolli loodusõnnetustele reageerimisel ja loodab, et parlamentaarne ühisassamblee annab oma panuse loodusõnnetuste ennetamisele ja abile loodusõnnetuse toimumise korral AKV riikides;

14.   rõhutab majandusarengu-, rahanduse ja kaubanduse komisjoni spetsiifilise arenguabi jätkamist AKV riikidele ja selle ideid EAFi edaspidise juhtimise täiustamiseks;

15.   rõhutab parlamendiliikmete isikliku osavõtu tähtsust parlamentaarses ühisassamblees ning väärtustab selles suunas tehtud jõupingutusi;

16.   on arvamusel, et parlamentaarse ühisassamblee istungjärkude korraldamine rotatsiooni korras Euroopa Liidu liikmesriikides kujutab endast lisandväärtust ja nõuab, et selline rotatsioon jätkuks tulevikus;

17.   tervitab Euroopa Parlamendi ja parlamentaarse ühisassamblee esindajate osalemist arengukoostöö ministrite nõukogu mitteametlikul kohtumisel, mille korraldas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Suurbritannia 24. ja 25. oktoobril 2005 Leedsis, ning avaldab soovi, et tulevased Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigid käituksid sarnaselt;

18.   võtab rahuldustundega teatavaks Euroopa Parlamendi juhatuse 6. septembri 2005. aasta otsuse, millega anti luba parlamentaarse ühisassamblee toimumiseks Edinburghis ning loodab, et parlamentaarse ühisassamblee korraldamisest Euroopa Liidu eesistujariigis saab traditsioon;

19.   tänab eesistujariiki Malit, selle valitsust, ametivõime ja mitmeid territoriaalseid ühendusi nende väärtusliku panuse eest Bamakos toimunud 9. istungjärgule, eelkõige tööseminaridele, mis käsitlesid järgmisi teemasid:

20.   tervitab asjaolu, et AKV riigi ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi vaheldumise tõttu eksisteerib nüüdsest tõeline tasakaal AKV ja Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvate istungjärkude vahel;

21.   tänab eesistujariiki Suurbritanniat ja Šoti ametiasutusi nende suurepärase panuse eest 10. istungjärgule Edinburghis, eriti tööseminaridele, mis käsitlesid järgmisi teemasid:

22.   tervitab kaasesimeeste otsust korraldada eelregistreerimiseta sõnavõttudega istungjärk Edinburghis, mis tõhusalt soodustas avatud arutelu tekkimist täiskogu istungitel, ning nõuab sellise praktika jätkamist;

23.   võtab rahuldustundega teadmiseks, et parlamentaarse ühisassamblee istungjärkude mitteriiklike osalejate hulk on kasvanud ning Edinburghi istungjärgul osales neid rekordarv;

24.   kutsub eesistujariiki Austriat ja Euroopa Parlamendi juhatust võtma vajalikke meetmeid 11. istungjärgu korraldamiseks Viinis (Austria) 17.–22. juunil 2006 ja 12. istungjärgu korraldamiseks Bridgetownis (Barbados) 18.–24. novembril 2006;

25.   tuletab meelde, et parlamentaarse ühisassamblee juhatuse Edinburghis vastu võetud otsuste alusel ja sõltuvalt eelarvevahendite olemasolust saadetakse 2006. aasta esimese nelja kuu jooksul AKV-ELi ühismissioon Etioopiasse, Eritreasse, Mauritaaniasse ja Togosse;

26.   kutsub parlamentaarse ühisassamblee liikmeid aktiivselt osalema järgmiste lubatud aruannete ettevalmistamisel:

27.   soovitab vastavalt Edinburghis toimunud naiste foorumi kokkuvõtetele, et järgmine raport koostatakse meetmete kohta, kuidas paremini võidelda inimkaubanduse vastu;

28.   rõhutab, et koosolekute korraldamine piirkondlikel või allpiirkondlikel tasanditel vastavalt Cotonou lepingu artikli 17 lõikele 3 peab jõudma nende tegeliku toimumise järku; kutsub parlamentaarset ühisassambleed kohandama oma töökorda ja kavandama selliseid kohtumisi, mis põhinevad AKV riikide olemasolevatel parlamentaarsetel struktuuridel; kõnesolevad kohtumised peavad eelkõige käsitlema piirkondlikku koostööd konfliktide ennetamise ja nende lahendamise kontekstis ning majanduskoostöö lepingute sõlmimist ja rakendamist;

29.   kutsub parlamentaarse ühisassamblee Euroopa liikmeid ja Euroopa kaassekretariaati tegema kõik, et tugevdada parlamentaarse ühisassamblee rolli ja positsiooni Euroopa Parlamendis;

30.   julgustab kõiki poliitilisi rühmi vältima eraldi hääletamist, et soodustada solidaarsust ja sidusust parlamentaarses ühisassamblees;

31.   julgustab parlamentaarse ühisassamblee liikmeid jätkama oma tegevust 2004. aastal saavutatud edusammude vaimus;

32.   tervitab parlamentaarse ühisassamblee dokumentide kiiret avaldamist Internetis, mis on parlamentaarse ühisassamblee hea toimimise hädavajalik vahend, pidades silmas, et selle liikmed asuvad üksteisest väga kaugel; kutsub parlamentaarset ühisassambleed ja kahte kaassekretariaati kasutama parlamendiliikmetele dokumentide edastamisel süstemaatiliselt elektronposti ja Internetti ning ergutab aktiivselt kasutama Internetti seal, kus see on kättesaadav;

33.   ergutab tihedat koostööd Euroopa ja Aafrika riikide parlamendiliikmete vahel ning Euroopa Parlamendi ja Pan-Aafrika Parlamendi ametnike vahetusprogrammi, et aidata neil oma suutlikkust arendada;

34.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon AKV-ELi nõukogule, AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele, AKV riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidele, Šoti Parlamendile ja täitevvõimule, Edinburghi linnapeale ja Euroopa Komisjonile.

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (2) ELT L 287, 28.10.2005, lk 4. (3) ELT C 231, 26.9.2003, lk 68. (4) ELT C 80, 1.4.2005, lk 38. (5) ELT C 272, 3.11.2005, lk 17. (6) ELT C 272, 3.11.2005, lk 50. (7) ELTs seni avaldamata

Euroopa Parlamendi resolutsioon abi tõhususe ja korruptsiooni kohta arengumaades (2005/2141(INI))

P6_TA(2006)0141 A6-0048/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust "Arengut käsitlev Euroopa konsensus"(1);

–   võttes arvesse ÜRO 31. oktoobri 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO 16. detsembri 1996. aasta deklaratsiooni korruptsiooni ja altkäemaksuvõtmise vastu rahvusvahelistes äritehingutes;

–   võttes arvesse OECD 21. novembri 1997. aasta konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu;

–   võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta millenniumi deklaratsiooni, mis määratleb aastatuhande arengueesmärgid (MDG) kui rahvusvahelise üldsuse ühised sihid vaesuse kõrvaldamiseks;

–   võttes arvesse 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni abi tõhususe kohta;

–   võttes arvesse 12. juuli 2005. aasta neljandat aastatuhande ökosüsteemi hindamise aruannet pealkirjaga "Ökosüsteemid ja inimese heaolu: ettevõtluse ja tööstuse võimalused ja väljakutsed";

–   võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000. aastal Cotonous sõlmitud partnerluslepingu(2) artikleid 8, 9 ja 97;

–   võttes arvesse tööstusriikide ühenduse G8 Eviani tippkohtumise 2. juuni 2003. aasta deklaratsiooni korruptsiooniga võitlemise ja läbipaistvuse suurendamise kohta;

–   võttes arvesse Aafrika komisjoni 11. märtsi 2005. aasta aruannet "Meie ühine huvi";

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta kohtumisel vastu võetud Euroopa Liidu strateegiat käsitulirelvade (SALW) ja nende laskemoona ebaseadusliku kogumise ning salakaubaveoga võitlemiseks;

–   võttes arvesse oma 15. mai 2003. aasta resolutsiooni suutlikkuse suurendamise kohta arengumaades(3);

–   võttes arvesse oma 31. märtsi 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu arengupoliitika juhtimise kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0048/2006),

A.   arvestades, et korruptsioon kahjustab vaeseid ebaproportsionaalselt, piirates nende juurdepääsu avalikele hüvedele ja langetades põhiteenuste kvaliteeti ning raskendades seega vaesusest pääsemist;

B.   arvestades, et korruptsioon avaldab ärikliimale ja avalike teenuste osutamise tõhususele kahjulikku mõju ning vähendab üldsuse usaldust valitsuse vastu;

C.   arvestades, et korruptsioon vähendab abi tõhusust ja õõnestab seega ELi arengueesmärke ning aeglustab ELi partnerriikide arengutempot;

D.   arvestades, et Maailmapanga hinnangul antakse maailmas igal aastal altkäemaksuks üle 1 000 000 000 000 USD ja Aafrika Liidu andmeil läheb korruptsioon Aafrika majandusele aastas maksma üle 25% Aafrika SKTst;

E.   arvestades, et korruptsioon on probleem, mis mõjutab ühiskonda tervikuna, ning et korruptsioonil on palju vorme ja kõigile üheselt sobivat lahendust ei leidu, sest korruptsioonist on võimalik lõplikult vabaneda ainult laiahaardelise lähenemise kaudu;

F.   arvestades, et võitluses korruptsiooniga on oma osa nii poliitikutel, valitsusametnikel, kodanikuühiskonnal, massiteabevahenditel, rahvusvahelistel ettevõtetel kui ka rahvusvahelistel abiandjatel;

G.   arvestades, et konfliktiolukordade korral on korruptsioon nii nende üheks põhjuseks kui ka tagajärjeks;

H.   arvestades, et korruptsioon ohustab inimese põhivajadusi, nagu juurdepääs tervishoiuteenustele ja haridusele;

I.   arvestades, et korruptsioon on nõrga juhtimise kõrvalnähtus ning see on lahutamatult seotud riigi rolliga ja selle vastu peaks seega võitlema head valitsemistava soodustavate strateegiate abil;

J.   arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohustus on korruptsioonivastase võitluse peamised põhimõtted;

K.   arvestades, et tuleb pöörata vajalikku tähelepanu käsitulirelvade (SALW) ebaseadusliku tootmise, üleandmise ja ringlusse laskmise ning korruptsiooni vahelisele seosele nii arengumaades kui ka arenenud riikides;

L.   arvestades, et korruptsiooni ohjeldamine ei ole võimalik ilma kodanikuühiskonna teadlikkuse ja osavõtuta, ning arvestades, et juurdepääs kogu teabele on selle protsessi jaoks otsustava tähtsusega;

M.   arvestades, et ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsioon on esimene rahvusvaheline õiguslik meede, mis tunnistab, et kõik riigid peaksid kohustuma vara repatrieerima, ning arvestades, et ainsad selle konventsiooni ratifitseerinud ELi liikmesriigid on Ungari ja Prantsusmaa;

N.   arvestades, et eespool nimetatud OECD 1997. aasta konventsiooni võivad alla kirjutada üksnes OECD liikmesriigid või välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu OECD töörühma täisliikmed;

1.   kutsub komisjoni üles arenguprogramme koostades keskenduma eriti aruandekohustuse ja läbipaistvuse küsimustele, kuna nõrgad aruandemehhanismid võivad korruptsiooni soodustada;

2.   rõhutab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kodanikuühiskonna rollile hea valitsemistava ja korruptsiooni vabatahtliku kontrollimise soodustamises;

3.   tuletab meelde, et muudetud Cotonou koostöölepingu kohaselt võivad tõsised korruptsioonijuhtumid kaasa tuua lepingu artiklites 96 ja 97 sätestatud nõupidamismenetluse;

4.   rõhutab vajadust toetada dialoogi, teabevahetuse ja suutlikkuse suurendamise teel arengumaade parlamentide tööd eelarvepädevate institutsioonidena;

5.   rõhutab vaba ja sõltumatu meedia tähtsat osa korruptsioonivastases võitluses, ning nõuab suuremat ELi toetust projektidele, mis toetavad või tugevdavad sellist meediat partnerriikides;

6.   rõhutab vajadust aidata kaasa kõnealuste riikide õigussüsteemi loomisele ja tugevdamisele;

7.   rõhutab naiste olulist rolli ka korruptsioonivastases võitluses ja toonitab seetõttu vajadust anda naistele ja tütarlastele paremat haridust ning soodustada naiste osalemist poliitikas;

8.   toetab maksete avaldamise kampaaniat, mis kutsub rahvusvahelisi ettevõtteid üles avaldama teavet valitsustele makstud summade kohta;

9.   rõhutab arengumaadesse tehtavate investeeringute tähtsust ning ergutab komisjoni ja liikmesriike aitama kaasa selliste investeeringute tegemisele;

10.   rõhutab, kui tähtis on see, et arengumaade kodanikuühiskond looks järelevalveasutused, mis nõuaksid oma valitsuselt riigivõimu kandjate vastastikuse sõltuvuse, tasakaalustatuse ja kontrolli süsteemi; kutsub komisjoni üles seda protsessi toetama, eraldades sobiva osa eelarveabist kodanikuühiskonna järelevalveasutuste jaoks;

11.   on seisukohal, et korruptsiooni ohjeldamise eesmärgil tuleb sageli sisemist korraldust muuta; rõhutab vajadust suurendada kesksete ja kohalike ametiasutuste suutlikkust korruptsiooniga võidelda, eriti arvestades eelarveabi kujul antava abi suurenemisega;

12.   rõhutab, et eelarveabi andmisele peab alati eelnema tagatistega seotud riskide hoolikas analüüs, mis sooritatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi;

13.   rõhutab, et eelarveabi peaks alati olema ette nähtud kindla valdkonna jaoks;

14.   rõhutab, et antava eelarveabiga peaks alati kaasnema avaliku finantshalduse (PFM) parandamisele suunatud poliitikadialoog, mis vähendaks korruptsiooni või rahaliste vahendite halva haldamise ohtu;

15.   nõuab ELi eelarveabi programmide läbipaistvuse suurendamist, sealhulgas asjakohase teabe avaldamist abi kasutamise kohta abi saavas riigis ning parlamentide kaasamist sellesse protsessi ja kodanikuühiskonna esindajate teavitamist;

16.   nõuab, et kodanikuühiskond ja parlamendid toetaksid tõhusat eelarvekontrolli riiklike kulutuste kontrolli (PETS) abil, mis määratleb selgelt "sisendite" ja "väljundite" omavahelise suhte vastavalt OECD arenguabi komisjoni (DAC) kriteeriumidele;

17.   on seisukohal, et tuleks koostada sotsiaalsed erinäitajad täpsemate andmete saamiseks kõnealustes riikides saavutatud juhtimiskvaliteedi kohta, ja nõuab, et kodanikuühiskond selles valdkonnas ulatuslikumalt osaleks;

18.   kutsub ELi kui riiklike kulutuste ja finantsaruandluse programmi (PEFA) kaaseesistujat üles lisama programmile, mis annab ühtse raamistiku tagatistega seotud riskide hindamiseks abi saavates maades, korruptsioonitaseme erinäitajaid;

19.   palub komisjonil kasutada kõnealuseid korruptsioonitaseme näitajaid hea valitsemistava esiletõstmiseks ja sobivate meetmete võtmiseks korrumpeerunud süsteemide vastu;

20.   nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks otsuse vastuvõtmist arengumaade välisvõla vähendamise kohta;

21.   rõhutab, et rahvusvahelised abiandjad peaksid oma tegevust eelarveabi valdkonnas tihedalt kooskõlastama, et suurendada läbipaistvust ja abi saava riigi aruandekohustust;

22.   nõuab tungivalt, et kõik ELi liikmesriigid ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastasele konventsioonile allakirjutanud riigid ratifitseeriksid antud konventsiooni ja OECD 1997. aasta konventsiooni, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu;

23.   soovitab OECD liikmetel kaaluda Küprose, Läti, Leedu ja Malta võtmist välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu OECD töörühma täisliikmete hulka, mis võimaldaks neil allkirjastada ja ratifitseerida eespool nimetatud OECD 1997. aasta konventsiooni ja kutsub neid riike üles senikaua püüdma ulatuslikumalt järgida OECD 23. mai 1997. aasta muudetud soovitust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastase võitluse kohta;

24.   tuletab meelde piirkondlike algatuste, näiteks Aafrika vastastikuste eksperthinnangute mehhanismi (APRM) tähtsat osa korruptsiooni ohjeldamisel ja hea valitsemistava toetamisel; rõhutab, et Aafrika riikidel on vaja need algatused ellu viia ning komisjon ja liikmesriigid peaksid selleks tehnilist ja rahalist abi andma;

25.   palub liikmesriikidel võtta viivitamatult vastu õiguslikult siduv rahvusvaheline dokument käsitulirelvade (SALW) ning laskemoona asukoha jälgimise ja nende märgistamise kohta ning toetada käsitulirelvade ja laskemoonaga ebaseadusliku kaubitsemise vastase võitluse piirkondlikke algatusi arengumaades;

26.   nõuab nafta-, gaasi- ja mäetööstuse läbipaistvuse algatuse edasist jõustamist ja sellest kinnipidamist, et tagada teabe avalikustamine rahvusvaheliste ettevõtete ja arengumaade valitsuste vaheliste rahaliste tehingute kohta;

27.   palub liikmesriikidel, kus asuvad rahanduskeskused, võtta kõik vajalikud õigus- ja haldusmeetmed, et tagada ebaseaduslikult omandatud rahaliste vahendite repatrieerimine päritoluriiki; rõhutab veelgi suutlikkuse suurendamise vajadust, kusjuures eriti tuleks keskenduda vara riisumise ning riiklike vahendite väärkasutuse ja ebaseadusliku omastamise vältimisele;

28.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid looksid rahvusvahelise musta nimekirja süsteemi, mille abil takistada panku laenamast suuri summasid korrumpeerunud valitsustele või valitsusi esindavatele isikutele;

29.   palub komisjonil ja liikmesriikidel keelata riiklike ostulepingute või riigihankelepingute sõlmimine äriühingutega, mille töötajad on olnud mõnel arengumaal segatud korruptsioonitehingutesse ministrite või riigiametnikega või teistesse korruptsiooniga seotud tegevustesse, kui niisuguste töötajate puhul ei rakendata distsiplinaarmenetlust; palub liikmesriikidel suunata sellised juhtumid asjakohastele järelevalveasutustele, et kõnealused inimesed võetaks uurimise alla ja antaks vajadusel kohtusse;

30.   rõhutab, et riigihangete menetlus hõlmab suuri korruptsiooniohte, mistõttu tuleks esmajärjekorras keskenduda riigihangete teostamise eeskirjade ja menetluste läbipaistvuse suurendamisele;

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (3) ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 255. (4) ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 550.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Darfuri kohta

P6_TA(2006)0142 B6-0250/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone kõnealusel teemal, sealhulgas 16. septembri 2004. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Sudaanis(1) ja AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 21. aprilli 2005. aasta resolutsiooni AKV-EL 3777/05 olukorra kohta Sudaanis(2);

–   võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 10. märtsi 2006. aasta kommünikeed;

–   võttes arvesse 8. aprilli 2004. aasta humanitaarrelvarahukokkulepet;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu Sudaani missiooni mandaati, mida pikendati 2004. aasta oktoobris;

–   võttes arvesse Abujas käimasolevaid rahukõnelusi;

–   võttes arvesse oma 2004. aasta veebruari missiooni ja 2004. aasta augusti/septembri missiooni ning AKV-ELi 2005. aasta märtsi missiooni tulemusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et oma aruandes ÜRO Julgeolekunõukogule väitis Jan Pronk, et Darfuris jätkuvad tapmised, vägistamised ja inimõiguste rikkumised ning vägistamised ja seksuaalne vägivald ei vaibu riigisiseselt ümberasustatud inimeste laagrites ega laagritest väljaspool;

B.   arvestades, et relvarahust ei peeta piirkonnas kinni, arvestades, et Sudaani vabastusarmeesse (SLA) kuuluvad mässulised on hakanud relvarahu sagedamini rikkuma, ning arvestades, et õiguse ja võrdsuse liikumise (JEM) mässulised ütlesid, et nad nõuavad piirkonna enesemääramist, kui konfliktile ei suudeta peagi lahendust leida;

C.   arvestades, et Sudaani valitsus jätkab Janjaweedi relvarühmituste aktiivset toetamist, tehes seda mitte ainult jõukude relvastamise kaudu, vaid ka otsese osalemise kaudu rünnakutes küladele toetavate sõidukitega(3), kusjuures on olemas pealtnägijate teated valitsuse helikopteritest tulistamise kohta(4);

D.   arvestades, et Aafrika Liidu Sudaani missiooni pikendati kuni 30. septembrini 2006, pärast mida tagab rahvusvahelise kohaloleku otseselt ÜRO;

E.   arvestades, et Sudaani valitsus ütles, et selline ÜRO operatsioon tähendaks kolonialismi, ja ähvardas Aafrika Liidust välja astuda, kui nii peaks juhtuma;

F.   arvestades, et Aafrika Liidu Sudaani missiooni algne mandaat oli kaitsta Aafrika Liidu vaatlejaid, kes jälgisid humanitaarrelvarahukokkuleppe rikkumisi; arvestades, et seda mandaati pikendati 2004. aasta oktoobris, et võimaldada Aafrika Liidu Sudaani missioonil kaitsta tsiviilisikuid, "kes on otses ohus ja selle vahetus läheduses"; arvestades, et tsiviilisikute kaitse ei ole kunagi olnud selle missiooni mandaadi keskmes;

G.   arvestades, et Darfuri konflikt – ja kohtuliku jälituse puudumisest tulenev karistamatus – mõjutab üha enam naabruses asuva Ida-Tšaadi stabiilsust ning kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;

H.   arvestades, et Sudaani valitsus takistas ÜRO peasekretäri asetäitjat humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatorit Jan Egelandi külastamast Darfuri 3. aprillil 2006; arvestades, et humanitaarabi ja kõikide humanitaartöötajate juurdepääsu Darfurile peetakse viimase kahe aasta halvimaks;

I.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu pöördus 2005. aasta märtsis Darfuri olukorra küsimuses Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, misjärel algatati uurimine, mille tulemusel on Haagis asuvale kohtule seni edastatud 51 potentsiaalse kahtlustatava nimed;

J.   arvestades, et Sudaani valitsus lõi Darfuris oma erikohtud sõjakuritegude ja inimõiguste rikkumistega tegelemiseks, püüdes nii vältida sõjakuritegudes kahtlustatavate Sudaani ametiisikute saatmist Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse;

K.   arvestades, et tänaseni ei ole need erikohtud võtnud vastutusele ühtegi ametiisikut, relvarühmituste liiget või teisi isikuid, kes vastutavad inimõiguste tõsiste rikkumiste eest Darfuris;

L.   arvestades, et 6. märtsil 2006 rünnati väljaspool Al Shareifi laagrit neljast teismelisest tütarlapsest koosnevat rühma ja kallaletung lõppes ründaja surmaga; arvestades, et politsei edastas nelja tütarlapse juhtumi mõrvasüüdistustega prokurörile;

M.   arvestades, et Venemaa ja Hiina jätkavad relvade tarnimist Sudaani valitsusele; arvestades, et mõlemad riigid on viimase kuue kuu jooksul järjekindlalt blokeerinud ÜRO Julgeolekunõukogu jõupingutusi kehtestada Sudaani suhtes sanktsioonid,

1.   mõistab hukka kõikide poolte toime pandava vägivalla ja vägistamiste jätkumise ning taunib Sudaani valitsuse jätkuvat toetust Janjaweedi relvarühmitustele(5);

2.   nõuab tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu tuleks kokku, et tegeleda vägivalla probleemiga Darfuris, mis võrdub genotsiidiga, ja täidaks oma kohustust kaitsta tsiviilisikuid, koostades 1. oktoobril 2006 või varem (pärast Aafrika Liidu Darfuri missiooni mandaadi lõppemist 30. septembril 2006) ÜRO põhikirja VII peatüki alusel selge mandaadi;

3.   kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu üles laiendama relvaembargot Darfuris kogu Sudaanile ja toetama Aafrika Liidu jõupingutusi Darfuris saavutada täielik toimevõime ning laialdaselt tõlgendama tema mandaati kaitsta tsiviilisikuid kuni ÜRO missioonile üleminekuni;

4.   rõhutab, et Aafrika Liidu Sudaani missiooni vägede mandaat on olnud esmajoones humanitaarrelvarahukokkuleppe rikkumiste vaatlemine; arvustab rahvusvahelist üldsust, kuna see ei teinud varem midagi tsiviilisikute kaitseks;

5.   kutsub ELi liikmesriike üles austama juba võetud kohustusi sõjaliste vaatlejate, staabiohvitseride ja tsiviilpolitsei saatmiseks, et suurendada Darfuris turvalisust ja tagada, et praegust Aafrika Liidu Sudaani missiooni rahastatakse piisavalt ning kindlustada talle varustus, et tal oleks võimalik tõlgendada oma piiratud mandaati võimalikult laialt;

6.   tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu 2006. aasta märtsis tehtud otsuseid ründelendude keelamise kohta Darfuris; nõuab tõhusalt jõustatud lennukeelutsooni kogu Darfuri kohal;

7.   kutsub ELi, Ameerika Ühendriike ja teisi rahvusvahelisi osalejaid võtma kõik vajalikud meetmed, et aidata teha lõpp karistamatusele, jõustades ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonirežiimi ja taotledes, et see režiim hõlmaks sihtsanktsioone isikute suhtes, kes takistavad ÜRO vägede sisseviimist ja aitavad muul viisil kaasa tsiviilisikute kuritarvitamisele;

8.   nõuab, et rahvusvaheline üldsus toetaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist seoses rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigustealaste õigusaktide rikkumistega Darfuris;

9.   ühineb ÜRO pagulaste ülemkomissari nõudmisega teha lõpp Sudaani pagulaste sundvärbamisele Tšaadis; nõuab Tšaadi-Sudaani piirikontrolliväe rakendamist, nagu on ette nähtud kokkuleppes, mille kahe riigi presidendid allkirjastasid 10. veebruaril 2006;

10.   arvustab teravalt Sudaani valitsust, kuna ta takistas ÜRO peasekretäri asetäitjat humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatorit Jan Egelandi külastamast Darfuri;

11.   kutsub Aafrika Liitu üles jätkama juhtiva rolli täitmist Abuja rahukõnelustel ja kõiki kõnelustel osalejaid töötama nende eesmärkide saavutamise nimel;

12.   kutsub Sudaani valitsust üles töötama koos valitsusväliste organisatsioonidega oma rahva heaks; nõuab tungivalt, et valitsus vaataks läbi 2006. aasta vabatahtliku ja humanitaartöö korraldamise seaduse, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste inimõiguste normidega; nõuab kindlalt, et Sudaani humanitaarabikomisjon (HAC) hõlbustaks viisade ja reisilubade väljastamist humanitaartöötajatele ning lõpetaks rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ahistamise; arvustab seda, et HAC ei ole Sudaani valitsusest sõltumatu;

13.   kutsub Sudaani valitsust üles vabastama Amouna Mohamed Ahmedi (17), Fayza Ismail Abakeri (16), Houda Ismail Abdel Rahmani (17) ja Zahra Adam Abdela (17) nende juhtumi uurimise ajaks ning on arvamusel, et neid tütarlapsi kui vägistamiskatse ohvreid tuleks kohelda asjakohase hoolitsusega;

14.   arvustab Venemaa ja Hiina püüdlusi blokeerida ÜRO Julgeolekunõukogu tegevust Darfuri küsimuses; nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus avaldaks nendele riikidele suuremat survet, et vältida seda, et nende riikide nafta ja relvade müügiga seotud majandushuvid kahjustavad rahu saavutamist Darfuris;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisonile, Sudaani valitsusele, ÜRO Julgeolekunõukogule, Jan Pronkile, Jan Egelandile, Kofi Annanile ning AKV riikide valitsusjuhtidele.

(1) ELT C 140 E, 9.6.2005, lk 153. (2) ELT C 272, 3.11.2005, lk 43. (3) Nagu on dokumenteeritud Aafrika Liidu relvarahukomisjoni relvarahu rikkumise aruandes number 96/05 Sudaani valitsuse väidetava rünnaku kohta Umm Zoori turule 16. juulil 2005, milles tehti järeldus, et relvarahu rikkumise panid toime Janjaweedi ja Sudaani valitsuse väed. (4) Nagu on dokumenteeritud inimõiguste ülemkomissari büroo (OHCHR) viimases aruandes Sudaani kohta, mis avaldati 27. jaanuaril 2006, lk 10-11. (5) Dokumenteeritud Aafrika Liidu relvarahukomisjoni relvarahu rikkumise aruandes number 96/05 (vt põhjenduse C allmärkust 1) ning arvestades ÜRO erisaadiku Darfuris Jan Pronki väidet 21. märtsil 2006, et "Aafrika Liidu välikomandörid räägivad avameelselt valitsusmeelsete vägede jätkuvast toetusest relvarühmitustele".

Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraagi kohta: assüüria kogukond, olukord Iraagi vanglates

P6_TA(2006)0143 RC-B6-0252/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide ja soovituste kohta ÜRO inimõiguste komisjoni Genfis toimuvaks 61. istungjärguks (14. märts - 22. aprill 2005)(1);

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni inimõigusi maailmas 2004. aastal käsitleva aastaaruande kohta ja ELi poliitika kohta antud küsimuses(2);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Iraagi suhete arendamise raamistiku kohta(3);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 21. veebruari 2005. aasta otsust moodustada integreeritud õigusriigi missioon Iraagi jaoks (EUJUST LEX);

–   võttes arvesse välissuhete nõukogu 7. novembri 2005. aasta järeldusi Iraagi kohta;

–   võttes arvesse välissuhete nõukogu 27. veebruari 2006. aasta järeldusi Iraagi kohta;

–   võttes arvesse ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni;

–   võttes arvesse Iraagi 2005. aasta põhiseaduse artiklit 35, kriminaalseadustiku artiklit 333 ja kriminaalmenetluse koodeksi artiklit 127, mis keelustavad igasuguse piinamise;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

Assüürlased (kaldealased, aramealased ja muud kristlikud vähemused)

A.   arvestades, et 29. jaanuaril 2006. aastal toimusid rünnakud neljale kirikule ja Vatikani esindaja ruumidele Bagdadis ning kahele kirikule Kirkukis, milles hukkus kolm inimest (nende hulgas neljateistaastane laps) ja sai vigastada veel mitu inimest;

B.   arvestades, et assüürlased (kaldealased, aramealased ja muud kristlikud vähemused) satuvad aina rohkem nende vastu suunatud vägivalla ohvriteks, nagu vara hävitamine, inimröövid, rünnakud kirikutele, ahistamine, väljapressimine ning väidetavalt islamiusku mitteaustavate inimeste piinamine;

C.   tunnistades, et on suurenenud kristlastest üliõpilastele suunatud rünnakute arv Iraagi ülikoolides, eriti Mosulis, ning et Mosuli kristlastest kodanikke sunnitakse piirkonnast ära kolima;

D.   märkides Iraagist põgenenud ja naaberriikides, eelkõige Süürias ja Jordaanias pagulastena elavate kristlaste kohutavat olukorda, kus neile vastavalt ÜRO Pagulaste Agentuuri (UNHCR) aruandele ei anta rahvusvahelist abi;

E.   arvestades, et assüürlased (kaldealased, aramealased ja muud kristlikud vähemused) on vana ja põline rahvas, kes jälitamise ja sunniviisilise väljarände tõttu on väga haavatav, ning et nende kultuuri püsimine on ohustatud;

Olukord Iraagi vanglates

F.   arvestades, et vastavalt ÜRO Iraagi abimissiooni (UNAMI) inimõiguste büroole tekitavad kinnipidamise tingimused ja kinnipidamise õiguslikkus Iraagis jätkuvalt erilist muret;

G.   arvestades, et vastavalt Iraagi inimõiguste ministeeriumile oli 28. veebruari 2006. aasta seisuga kokku 29 565 kinnipeetavat: 14 229 rahvusvaheliste vägede Iraagis (MNF-I) vahi all, 8 391 justiitsministeeriumi vahi all, 488 alaealist töö- ja sotsiaalministeeriumi vahi all, 5 997 siseministeeriumi ja 490 kaitseministeeriumi vahi all;

H.   arvestades, et Iraagi ministeeriumide esindajad inspekteerivad sise- ja kaitseministeeriumide kontrolli all või eriüksuste juhtimise all olevaid kinnipidamiskohti üle riigi;

I.   arvestades, et ELi integreeritud õigusriigi missioon Iraagi jaoks (EUJUST LEX) annab vajalikku koolitust rohkem kui 700-le Iraagi õigussüsteemi, politsei- ja vanglatöötajale;

J.   arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis on ette nähtud, et kedagi ei tohi meelevaldselt kinni pidada ja et vabaduse võtmine peab põhinema seaduses sätestatud alustel ja menetlustel, ning õhutades kõiki pooli oma sätteid kohaldama;

Assüürlased (kaldealased, süürlased ja muud kristlikud vähemused)

1.   mõistab teravalt hukka kõik Iraagis assüürlaste (kaldealaste, aramealaste ja muude kristlike vähemuste) suhtes toimepandud vägivallateod; nõuab tungivalt, et Iraagi ametiasutused ja MNF-I otsiksid üles nimetatud tõsiste kuritegude toimepanijad ja võtaks need võimalikult kiiresti vastutusele;

2.   nõuab tungivalt, et Iraagi ametiasutused kaitseksid vastavalt rahvusvahelistele kohustustele assüürlasi (kaldealasi, süürlasi ja muid kristlikke vähemusi) diskrimineerimise eest;

3.   nõuab tungivalt, et Iraagi ametivõimud parandaksid assüürlaste (kaldealaste, aramealaste ja muude kristlike vähemuste) julgeolekut ja lihtsustaksid assüürlastest (kaldealastest, süürlastest ja muudest kristlikest vähemustest) pagulaste tagasitulekut ja ümberasumist turvalisse keskkonda, kus austatakse nende tavasid ja elulaadi;

4.   kutsub Iraagi kristlasi üles osalema nende maa ja külade ülesehitamisel ja haldamisel Põhja-Iraagis ja mujal piirkonnas, et säilitada nende kultuurilist, usulist ja etnilist identiteeti terviklikus riigis;

5.   toetab jõuliselt enamiku Iraagi poliitiliste ja religioossete liidrite üleskutset mõõdukusele ning nõuab tungivalt, et Iraagi kogukonnad saaksid kokku dialoogi ja vastastikuse austamise vaimus; väljendab täit toetust ÜRO jõupingutustele kogukondadevahelise dialoogi edendamisel riikliku dialoogi raames; tervitab Araabia Liiga riikide algatust korraldada riikliku lepituse teine konverents, milles osaleksid kõik Iraagi kogukonnad;

6.   nõuab tungivalt, et Iraagi esinduskogu põhiseaduskomisjon säilitaks oma põhiseaduse muutmise ettepanekutes kõikide Iraagi kogukondade kultuurilised ja usulised õigused;

7.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma kõiki vajalikke meetmeid assüürlaste (kaldealased, aramealased ja muud kristlikud vähemused) abistamiseks ja kaitsmiseks;

Olukord Iraagi vanglates

8.   väljendab oma muret Iraagi vanglates ja muudes kinnipidamisasutustes valitsevate kinnipidamistingimuste üle; taaskinnitab oma hukkamõistu seoses vangide piinamise ning muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemisega; kutsub Iraagi ametiasutusi ja MNF-Id üles tagama kinnipidamistingimuste vastavust vangide kohtlemise rahvusvahelistele standarditele;

9.   kutsub MNF-Id ja Iraagi ametiasutusi üles väljastama viivitamatult kõikide siiani kinni peetavate nimesid ja tagama nende juurdepääsu õigusnõustajatele ja viivitamatu juurdepääsu nende perekondadele ning nende teavitamise kinnipidamise põhjustest;

10.   kutsub Iraagi ametiasutusi ja MNF-Id üles kehtestama järgmisi kohaseid kaitsemeetmeid kinnipeetavate kaitseks piinamise ja väärkohtlemise eest:

11.   tervitab MNF-I poolt läbi viidavaid uurimisi vangide väärkohtlemise süüdistuste osas;

12.   tervitab Iraagi ametiasutuste poolt läbi viidavat kinnipidamiskohtade kontrollimist kogu riigis; tervitab eelseisvaid kontrollimisi; tervitab samuti asjaolu, et UNAMI õhutab nimetatud protsessi;

13.   kutsub MNF-I'te ja Iraagi ametivõime andma Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele piiranguteta juurdepääs kõikidele Briti ja Ameerika Ühendriikide kinnipidamiskohtadele;

14.   toetab Iraagi inimõiguste ministeeriumi jätkuvaid pingutusi kõrgete standardite toetamisel, sealhulgas kinnipeetavate jaoks;

15.   toetab ELi integreeritud õigusriigi missiooni Iraagi jaoks (EUJUST LEX); märgib, et Iraagi ametiasutused on nõudnud missiooni pikendamist pärast selle praeguste volituste lõppemist ja koolituse ulatuse laiendamist; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu pikendaksid missiooni pärast praeguste volituste lõppemist ja laiendaksid koolituse ulatust, et hõlmata kohtumõistmine;

16.   kutsub Iraagi esinduskogu üles ratifitseerima piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni;

17.   kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles aitama kaasa inimõiguste ja õigusriigi edasisele tugevdamisele Iraagis;

o
o   o

18.   teeb presidendile ülesandeks edastada resolutsioon nõukogule, komisjonile, Iraagi üleminekuvalitsusele, Iraagi esinduskogule, Ameerika Ühendriikide valitsusele, muudele MNF-I osaliste riikide valitsustele ja ÜRO peasekretärile.

(1) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 375. (2) ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 107. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0288.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Egiptuse kohta: Ayman Nour'i juhtum

P6_TA(2006)0144 RC-B6-0253/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ayman Nouri juhtumi ning Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse kohta;

–   võttes arvesse 28. novembri 1995 Barcelona deklaratsiooni;

–   võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003 teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile inimõigusi ja demokratiseerimist puudutavate ELi meetmete tõhustamise kohta Vahemere piirkonna partneritega (strateegilised suunised) (KOM(2003)0294);

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna inimõiguste võrgustiku esimest konverentsi, mis toimus 26.–27. jaanuaril 2006 Kairos;

–   võttes arvesse töökava, mille riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu Barcelona tippkohtumisel 28. novembril 2005;

–   võttes arvesse Euroopa ja Vahemere piirkonna parlamentide presidentide viienda konverentsi lõppjäreldusi, mis võeti vastu 26. novembril 2005 Barcelonas;

–   võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (APEM) poolt 27. märtsil 2006 vastu võetud resolutsioone ning selle presidendi avaldust;

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 1 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 177, mis käsitlevad inimõiguste edendamist ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühe eesmärgina;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et demokraatia, inimõiguste ja kodanikuvabaduste edendamine on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid ja eesmärke, millele tuginetakse ühiselt ka Euroopa – Vahemere piirkonna arendamisel;

B.   arvestades, et EL on määratlenud Euroopa naabruspoliitika, mis on suunatud poliitilise dialoogi parandamisele ja tõhustamisele ning partnerriikide kaasamisele ELi poliitikasse, et edendada rahu, stabiilsust ja demokraatiat naaberriikides;

C.   arvestades, et esimesed nõukogu poolt vastu võetud tegevuskavad Maroko, Tuneesia, Jordaania ja Iisraeli ning Palestiina omavalitsusega kohustavad liitu ja partnerriike pidama tihedamat ja kõikehõlmavat dialoogi ning järgima ühtset lähenemisviisi regionaalpoliitikale; arvestades, et juunis 2006 võetakse eeldatavasti vastu Egiptuse tegevuskava, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse;

D.   arvestades, et Euroopa Parlament peab suhteid Egiptusega väga tähtsaks ning on seisukohal, et õiglased ja läbipaistvad valimised aitavad kindlasti liikuda demokraatlikuma ühiskonna poole;

E.   arvestades, et on mures selle üle, et Egiptuse Ghadi erakonna esimees Ayman Nour on jäetud ilma saadikupuutumatusest ja võetud vahi alla ja tuletades meelde varasemaid resolutsioone inimõiguste kohta Egiptuses, sh Ayman Nouri juhtumi kohta;

F.   arvestades, et endine parlamendiliige ja El Ghadi erakonna juht Ayman Nour ning teised kostjad vahistati pärast seda, kui dr Nour kandideeris viimastel presidendivalimistel ja samuti parlamendivalimistel novembris ja detsembris 2005, mille jooksul ähvardati dr Nouri toetajaid;

G.   arvestades, et Ayman Nourile, kes saavutas viimastel presidendivalimistel teise tulemuse, määrati viieaastane vanglakaristus, kuna ta olevat võltsinud osa 50 allkirjast, mida vajas oma erakonna registreerimiseks;

H.   arvestades, et on häiritud teadetest, et dr Nouri tervis on märgatavalt halvenenud näljastreigi tõttu, mida ta alustas protestiks tema kohtuprotsessi ja vahi all hoidmise tingimuste vastu;

I.   arvestades, et dr Nouri apellatsioonkaebus on otsustatud läbi vaadata 18. mail 2006 kassatsioonikohtus; arvestades, et on siiski mures tõsiasja tõttu, et seda kohut valiti juhtima seesama kohtunik, kes valiti küsitlema Egiptuse kohtunikke, kes andsid tunnistusi valitsuse vastu ning kinnitasid möödunud aasta novembris toimunud valimistel toimunud võltsimist; arvestades, et juhul kui dr Nour jääb pärast kohtuistungit vanglasse, teeb ettepaneku, et Euroopa Parlamendi selleks moodustatud delegatsioon külastab dr Nouri vanglas,

1.   rõhutab Egiptuse ja ELi-Egiptuse suhete tähtsust Euroopa – Vahemere piirkonna stabiilsuse ja arengu seisukohast ning väljendab heameelt selle üle, et Egiptuse ametiasutused on kohustunud ellu viima poliitilise reformi;

2.   rõhutab, et inimõiguste austamine on ELi-Egiptuse assotsiatsioonilepingu põhiväärtusi ning kinnitab taas Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse tähtsust õigusriigi põhimõtete ja põhivabaduste edendamisel;

3.   palub Egiptuse ametiasutustel tegutseda vastavalt Egiptuse seadustele ning järgides oma väljakuulutatud soovi suurema poliitilise avatuse ja dialoogi järele; tuletab sellest hoolimata meelde, millises poliitilises kontekstis see kohtuprotsess toimub;

4.   nõuab tungivalt, et Egiptuse valitsus viiks valimisi reguleeriva õigusliku raamistiku vastavusse rahvusvaheliste standarditega, mis nõuavad vabadust ja läbipaistvust, samuti nõuab, et võimaldataks poliitiliste rühmitiste asutamist ja kodanikuühenduste esindatust;

5.   palub, et nõukogu ja komisjon arendaksid koostöös Euroopa Parlamendiga välja praktilise korra, mis võimaldaks regulaarselt hinnata, kas kõik Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu osalised järgivad lepingu artiklit 2; korra eesmärk on teha selgeid edusamme eelkõige inimõiguste valdkonna arengute regulaarse ja erapooletu jälgimise osas (nt mil määral saavad inimõiguste aktivistid ja opositsioonijuhid nagu dr Ayman Nour vabalt tegutseda ja arvamust avaldada);

6.   palub dr Ayman Nouri vabastada;

7.   rõhutab, et Egiptus mängib Lähis-Ida rahuprotsessis positiivset vahendajarolli; palub komisjonil ja nõukogul seda rolli tugevdada;

8.   palub Egiptuse valitsusel koostada täpsed ajakavad ja mõõdupuud, et tõhusalt jälgida tegevuskava rakendamisel tehtud edusamme ning kaasata Euroopa – Vahemere piirkonna inimõiguste võrgustikus tegutsevaid organisatsioone ja nendega konsulteerida;

9.   nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja Egiptuse valitsus lisaksid tegevuskavva inimõiguste allkomisjoni loomise ELi-Egiptuse assotsiatsioonilepingu raames ning rajaksid tegevuskavale pärast selle vastuvõtmist tõhusa järelevalvemehhanismi;

10.   on arvamusel, et erakorraliste seaduste tühistamine on demokraatia seisukohast hädavajalik;

11.   on veendunud, et tegevuskavva tuleks lisada meetmed, mille eesmärk on tagada akadeemiline vabadus, ajakirjandusvabadus ja isiklike usuliste tõekspidamiste vabadus ning teha lõpp kodanike diskrimineerimisele soo, usu, rassi või muudel alustel; tunneb siiski muret fundamentalismi suureneva rolli pärast selles piirkonnas;

12.   on seisukohal, et tegevuskava peaks sisaldama konkreetseid, mõõdetavaid ja kindla tähtajaga kohustusi, isegi kui selle tõttu ei jõua läbirääkimised lõpule ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumiseks, mis peaks kavakohaselt toimuma 12. juunil 2006; palub komisjonil ja Egiptuse valitsusel käsitleda tegevuskavas eelkõige tundlikke küsimusi nagu eriolukorra tühistamine, võitlus piinamise vastu ja selle ärahoidmine, omavolilise kinnipidamise kaotamine ning kohtunike sõltumatuse kindlustamine;

13.   palub Egiptuse parlamendil osaleda demokratiseerimise ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kehtestamise protsessis, et mängida parlamentaarse demokraatia tulevase mudelina piirkonnas juhtrolli;

14.   tuletab meelde oma eelnimetatud 19. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis esitatud palvet võtta järelmeetmed Kairos 30. detsembril 2005 vägivalla ohvriks langenud Sudaani pagulaste tingimuste ja olukorra suhtes;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Barcelona deklaratsioonile alla kirjutanud liikmesriikide ja Vahemere riikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa – Vahemere piirkonna assamblee presidendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0028.