Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Aruanne kutseteenuste konkurentsi kohta" (KOM(2004)0083);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Kutseteenused – uuenduste jätkamine. Kutseteenuste konkurentsi käsitleva aruande järelmeetmed" (KOM(2005)0405);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 6, 43, 45, 49 ja 81;

–   võttes arvesse oma 18. jaanuari 1994. aasta resolutsiooni notari kutseala seisundi ja organisatsiooni kohta ühenduse 12 liikmesriigis(1);

–   võttes arvesse oma 5. aprilli 2001. aasta resolutsiooni, mis käsitleb teatud vabade elukutsete esindajatele, eelkõige advokaatidele kehtestatud tasude astmestikke ja kohustuslike tariife ning vabade elukutsete rolli ja kohta kaasaegses ühiskonnas(2);

–   võttes arvesse oma 16. detsembri 2003. aasta resolutsiooni vabade elukutsete tööturgu reguleerivate dokumentide ja konkurentsieeskirjade kohta(3);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni juriidiliste kutsealade ja üldise huvi kohta õigussüsteemide toimimise vastu(4);

–   võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon(6);

–   võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(8);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust konkurentsiõiguse ja teenuste vaba liikumise kohta ühenduses, eelkõige riikide eeskirju miinimumtasude kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ(9), mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul;

–  Võttes arvesse Süvauuringute Instituudis (Institut für höhere Studien, IHS) komisjoni tellimusel 2003. aasta jaanuaris tehtud uuringut "Regulatsiooni majanduslik mõju vabade elukutsete valdkonnas erinevates liikmesriikides" ("Economic impact of regulation in the field of liberal professions in different Member States");

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0272/2006),

A.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 2000. aasta märtsis Lissabonis vastu raamprogrammi, mille eesmärgiks on muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teaduspõhiseks majandusruumiks, mida iseloomustab jätkusuutlik majanduskasv, arvukamate ja paremate töökohtade loomine, sotsiaalne sidusus ja keskkonnasäästlikkus (Lissaboni strateegia);

B.   arvestades, et Wim Koki poolt juhitud kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta novembri aruandes "Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks – väljakutsega silmitsi" rõhutati kõigi turgude vabastamise ja tarbetu bürokraatia kõrvaldamise tähtsust konkurentsi tugevdamise eesmärgil;

C.   arvestades, et nõukogu kinnitas 2005. aasta märtsis oma Lissaboni strateegia vahekokkuvõtes vajadust seda strateegiat uuesti elavdada ning keskenduda majanduskasvule ja tööhõivele ja kutsus liikmesriike üles esitama oma reformiprogramme majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks;

D.   arvestades, et teenustel kui ELi kõige olulisemal majanduskasvu mootoril on Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamisel tähtis roll;

E.   arvestades, et kutseteenused tuleb reformipüüetesse kaasata, sest need on Euroopa majanduse võtmevaldkond;

F.   arvestades, et lähimuspõhimõtte kohaselt otsustavad liikmesriigid ise, kas nad soovivad kutsealasid riiklike eeskirjadega otseselt reguleerida või lubavad kutseorganisatsioonide iseregulatsiooni;

G.   arvestades, et komisjon on viimastel aastatel pidanud liikmesriikide ja kutseorganisatsioonidega dialoogi konkurentsi takistavate tegurite kõrvaldamiseks, mis on toonud kaasa regulatsiooni vähenemise ja uusi reformialgatusi;

H.   arvestades, et lähimuspõhimõtte kohaselt on liikmesriikidel ja sealsetel teenuseosutajate kutseorganisatsioonidel reformipüüdlustes silmapaistev roll;

I.   arvestades, et kutseorganisatsioonid, muud kutsealased asutused, tarbijate ja kasutajate ühendused ning kõik sidusrühmad peavad olema tasakaalustatult protsessi kaasatud;

J.   arvestades, et teatavad eeskirjad on õigustatud tarbijate ja teenuseosutajate vahelise teabe asümmeetrilisuse tõttu, arvestades asjaolu, et teatavaid kutseteenuseid loetakse üldist heaolu soodustavaks, ja asjaolu, et kutseteenuste osutamine võib olla seotud kõrvalmõjudega;

K.   arvestades, et kutseteenuste valdkonna hindamine, mille komisjon tellis 2002.–2003. aastal, ei peegelda enam reguleerimise praegust seisu liikmesriikides ning takistab seetõttu reformipingutuste hindamist;

L.   arvestades, et komisjon ei ole suutnud reageerida süstemaatilise kutseteenuste valdkonna konkurentsi soodustava reformi tagajärgedele töökohtade loomise ja täiendava kasvu küsimuses;

M.   arvestades, et teaduslikult põhjendatud selged eesmärgid ja näitajad aitavad veenda kõiki reformiprotsessi osalisi reformide vajalikkuses;

N.   arvestades, et reformide peamiseks eesmärgiks peaks olema tarbijate laiema ja lihtsama juurdepääsu kindlustamine, tagades samal ajal teenuste kvaliteedi ning tasuvuse;

O.   arvestades, et erinevatel kutsealadel on turu avamise ulatuses endiselt olulisi erinevusi;

P.   arvestades, et direktiiv 2005/36/EÜ sätestab eeskirjad, mille alusel vastuvõtvad liikmesriigid võimaldavad reguleeritud kutseala praktiseerimist ja juurdepääsu sellele oma territooriumil sõltuvalt konkreetse kutsekvalifikatsiooni olemasolust,

1.   tervitab komisjoni, liikmesriikide ja teenusepakkujate kutseorganisatsioonide dialoogi eesmärgiga kõrvaldada õigustamatud või üldsuse huve kahjustavad konkurentsitõkked ning tarbijatele ja kokkuvõttes ka teenusepakkujatele ebasoodsad reeglid;

2.   kutsub kõiki osalisi üles reformiprotsessi konstruktiivselt jätkama;

3.   tunnustab õigust traditsioonilistel, geograafilistel ja demograafilistel eripäradel põhinevatele eeskirjadele; rõhutab sellega seoses, et tuleb valida sellised eeskirjad, mis piiravad konkurentsi võimalikult vähe, ja et olemasolevas süsteemis tuleb kiirendada sisulisi reformiprotsesse, et toetada Lissaboni eesmärkide saavutamist;

4.   julgustab liikmesriike konstruktiivselt uurima teiste liikmesriikide praktilisi kogemusi kutseteenuste reformimisel, et oma reformipüüetest võimalikult palju kasu saada;

5.   on seisukohal, et fikseeritud või miinimummäärade kohustuslik iseloom ja keeld pidada honoraride üle läbirääkimisi vastavalt saavutatud tulemusele võivad kahjustada avalikkusele osutatavat teenust ning konkurentsi; kutsub liikmesriike üles neid piiranguid ületama vähem piiravate meetmetega, mis tõenäolisemalt mittediskrimineerimise, vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtetele vastavad, rajades mehhanismid kõigi huvitatud osalistega konsulteerimiseks;

6.   kutsub komisjoni üles tagama, et asutamislepingu sätteid konkurentsi ja siseturu kaitse kohta vabade elukutsete valdkonnas nõuetekohaselt järgitaks;

7.   on seisukohal, et kutseteenuste osutajate tõhus ja läbipaistev enesekontrollisüsteem või reguleerimine, mis hindab sekkumise toimet juba eelnevalt ning kontrollib ja vajadusel suunab seda, on kohane vahend Lissaboni strateegia nõuete täitmiseks; arvab, et liikmesriigid peaksid vastutama riikliku enesekontrollisüsteemi ulatuse jälgimise eest, et see ei kahjustaks tarbijate huve ega üldist huvi;

8.   kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu ja liikuvust seoses kutseteenustega ning hõlbustama ülikooli- ning kraadiõppest kutsealadele üleminekut;

9.   peab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugevdamise ning kutseteenuste uuendus- ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgil vajalikuks koostöövõimalusi piiravate sätete tühistamist ning erinevaid kutsealasid ühendavate teenusepakkujate asutamise hõlbustamist;

10.   peab oluliseks parandada kutseteenuste valdkonna eetilisi standardeid ja tarbijakaitset ning toetab kutseteenuste osutajate tegevusjuhendite kehtestamist, mille koostamisel osaleksid kõik sidusrühmad;

11.   märgib, et reklaami valdkonnas võib erisätetest suuremalt jaolt loobuda ning tulevikus peaks neid rakendama üksnes nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtumitel; ühtlasi juhib tähelepanu sellele, et erisätete jätkamine reklaami alal peaks piirduma asjakohaselt põhjendatud erijuhtumitega ning et piirangute vähendamine peaks võimaldama kutsealade esindajatel teavitada teenusekasutajaid reklaami teel oma teenustest, kutse- ja erialasest pädevusest ning pakutavate teenuste iseloomust ja hinnast;

12.   kutsub komisjoni üles näitama, millist mõju uute töökohtade loomise ja täiendava majanduskasvu alal kõnealuse sektori süstemaatilisest konkurentsi soodustavast reformimisest oodatakse;

13.   nõuab tungivalt, et komisjon hoolikamalt uuriks, millises ulatuses erinevad kutsealad erinevates liikmesriikides on turgu avanud ja milline oleks tarbetute konkurentsitõkete täieliku kõrvaldamise mõju, hinnates ka oodatavat mõju piiratud ressursside või tegevuspiirkonnaga kutsevaldkondades;

14.   julgustab komisjoni laiendama analüüsi, mis käsitles regulatiivse kaitse jagamist vastavalt erinevatele tarbijagruppidele, pöörates suuremat tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning pöörama tähelepanu ja uurima lähemalt asjaolu, et riigiasutuste nõudmine kutseteenuste järele ei ole homogeenne, vaid tuleb paljudelt väikestelt iseseisvalt ja erineva intensiivsusega tegutsevatelt üksustelt;

15.   juhib tähelepanu sellele, et regulatiivse kaitse jagamisel vastavalt erinevatele tarbijagruppidele ei võeta arvesse eeskirjade õiguspärasuse tulenemist asjaolust, et kutseteenuste osutamisel võivad ilmneda kõrvalmõjud ning teatud kutseteenuseid võib pidada avalikuks hüveks;

16.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT C 44, 14.2.1994, lk 36. (2) EÜT C 21 E, 24.1.2002, lk 364. (3) ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 126. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0108. (5) EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17. (6) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36. (7) ELT L 26, 31.1.2003, lk 41. (8) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. (9) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.