Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta(1), oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni ülemaailmse partnerluse ja ühise strateegia kohta Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelistes suhetes(2) ning oma 26. septembri 2002. aasta resolutsiooni Mercosuri kohta(3);

–   võttes arvesse Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide (LAC) ning Euroopa Liidu (EL) riigipeade ja valitsusjuhtide neljal tippkohtumisel Rio de Janeiros (28. ja 29. juuni 1999), Madridis (17. ja 18. mai 2002), Guadalajaras (28. ja 29. mai 2004) ja Viinis (11.−13. mai 2006) vastu võetud deklaratsioone;

–   võttes arvesse 27. mail 2005. aastal Luksemburgis Rio Grupi ja Euroopa Liidu ministrite XII kohtumisel vastu võetud Luksemburgi deklaratsiooni;

–   võttes arvesse komisjoni strateegilist teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Tugevam partnerlus Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel"(KOM(2005)0636), mis esitati, oodates Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide (EL−LAC) IV tippkohtumist Viinis 11.-13. mail 2006;

–   võttes arvesse 11.-13. mail 2006. aastal Viinis peetud ELi−LAC IV tippkohtumisel vastu võetud Viini deklaratsiooni;

–   võttes arvesse 14.−16. juunil 2005. aastal Limas peetud Euroopa Liidu–Ladina-Ameerika XVII parlamentidevahelise konverentsi lõppakti;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A6-0302/2006),

A.   arvestades, et tuntakse muret edusammude puudumise pärast praegustel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ELi ja Mercosuri vahel, nagu ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha vooru läbirääkimistel;

B.   arvestades, et EL ja Mercosur jagavad kindlat usku sellesse, et piirkondlik koostöö on nende rahvaste majandus- ja sotsiaalse arengu nurgakivi, aga ka põhiline vahend demokraatia tugevdamiseks, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamiseks ning mõlema piirkonna kaalu tugevdamiseks kogu maailmas;

C.   arvestades, et EL ja Mercosur toetavad tugevalt mitmepoolset vaba ja õiglase kaubanduse süsteemi, millega soodustatakse kaubavahetust ja antakse panus säästvasse arengusse ja globaliseerumise tõhusasse juhtimisse kõikide kasuks;

D.   arvestades, et EL ja Mercosur on WTO Doha vooru peamised osalised ning mõlemad on toetanud WTO ministrite konverentsil Hongkongis vastu võetud kohustust saavutada 2006. aastal edukas lahendus Dohas alustatud läbirääkimistele, võttes aluseks tulevikku vaatava ja tasakaalustatud tulemuse läbirääkimistega hõlmatud kõikide alade jaoks;

E.   arvestades, et 10. juulil 2006 võttis standardite läbirääkimise töörühm vastu uue WTO läbipaistvusmehhanismi kõikide piirkondlike kaubanduslepete suhtes, et neil saaks rajaneda maailma kaubandus;

F.   arvestades, et ELi−Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimine on põhitegur edusammude saavutamiseks eriliste kultuuriliste ja ajalooliste sidemete põhjal, koos ühise kohustusega edendada ja tugevdada ühiseid väärtusi nagu inimõiguste austamist, demokraatiat, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, rahu ja stabiilsust ELi−Ladina-Ameerika biregionaalse strateegilise partnerluse kaudu;

G.   arvestades, et ELi ja Mercosuri vahelisi majandus- ja kaubandussuhteid assotsiatsioonilepingu kaudu tugevdades ja täiustades, pidades kinni WTO mitmepoolse agenda põhimõtetest, võib jõuda kahe teineteist täiendava protsessi vastastikuse tugevdamiseni;

H.   arvestades, et Doha läbirääkimistevooru ja ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonna suhtes eduka lahenduse saavutamine on hädavajalik turu tegelikuks avamiseks, mitmepoolsete standardite täiustamiseks ja seega majanduskasvu, arengu ja tööhõive soodustamiseks kogu maailmas, millega antakse tõhus panus arengumaade integreerimiseks maailmamajandusse;

I.   arvestades, et ELi ja Mehhiko ning ELi ja Tšiili vaheliste assotsiatsioonilepingute sõlmimine ja edukas rakendamine tõmbab tähelepanu vabakaubanduspiirkondi hõlmavatel assotsiatsioonilepingutel põhinevate ELi ja Ladina-Ameerika biregionaalsete suhete strateegilisele tähtsusele ning majanduslikule, poliitilisele ja sotsiaalsele huvile nende vastu;

J.   arvestades, et vabakaubanduspiirkonna loomine Mercosuriga on kõige prioriteetsem eesmärk kontekstis, mida tähistab uute kaubandushuvide ilmumine ennekõike Aasias;

K.   arvestades, et erinevalt Põhja- ja Lõuna-Ameerika vabakaubanduspiirkonna (FTAA) loomiseks alustatud läbirääkimistest teevad EL ja Mercosur ettepaneku moodustada ülemaailmne strateegiline assotsiatsioon, milles ei piirduta ainult rangelt kaubanduslike aspektidega;

L.   arvestades, et Venezuela eelseisev ühinemine Mercosuriga tähendab tulevase ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu olulist muutumist eriti seoses energiaturuga;

M.   arvestades, et ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu eduka sõlmimisega tuleb aidata kaasa majanduskasvule ja vaesuse vähendamisele, pidades silmas seda, et saavutataks aastatuhande arengueesmärgid, eriti need, mis on seotud vaesuse vähendamisega, rikkuste ausa ja õiglase ümberjaotamisega, kvaliteetsetele töökohtadele rajatud stabiilse tööhõivega ja tõrjutud rühmade sotsiaalse hõlvamisega;

N.   arvestades, et EL on Mercosuri peamine investeerimis- ja kaubanduspartner ning alates 2000. aastast on kõnealuse kahe piirkonna vaheline kaubandus tasakaalustatud seisust järk-järgult kasvanud Mercosuri plussjäägini 10 000 miljonit EURi 2004. aastal;

O.   arvestades, et Mercosur saab praegu soodustusi ELi üldises soodustuste süsteemis madalama sissetulekuga riikidele;

P.   arvestades, et EL ja Mercosur peaksid kõnealuse assotsieerumise raamistikus ning laiemas, ülemaailmse reguleerimise raamistikus kokku leppima selles, et kaubandus-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes edendatakse rahvusvahelisi ja mitmepoolseid standardeid;

Q.   arvestades, et on soovitav ja vajalik hõlmata WTOs otsustusprotsessi kõik WTO liikmesriigid, eriti G-20, milles osalevad Mercosuri liikmed, ja G-90,

1.   rõhutab, et assotsiatsioonilepingu sõlmimine ELi ja Mercosuri vahel, millega luuakse maailma suurim piirkondadevaheline vabakaubanduspiirkond, on ELi välissuhetes prioriteetne strateegiline eesmärk rahvusvahelises kontekstis, mida iseloomustavad suurenenud vastastikune sõltuvus, majanduskasv, uute majandusjõudude esilekerkimine ja kasvav arv riigipiiriüleseid globaalseid väljakutseid, sealhulgas julgeolek, maailma majanduse reguleerimine, keskkond ja vaesuse vähendamine;

2.   kinnitab veel kord, et ELil on vaja niipea kui võimalik sõlmida Mercosuriga täielik, ambitsioonikas ja tasakaalustatud assotsiatsioonileping, mis on rajatud kolmele sambale: poliitiline ja institutsiooniline peatükk, millega tugevdatakse demokraatlikku dialoogi ja poliitilist koostööd, koostööteemaline peatükk, millega edendatakse säästvat majandus- ja sotsiaalarengut, ning kaubanduspeatükk, millega luuakse arenenud vabakaubanduspiirkond laiahaardelise agendaga, mis hõlmab nii kaubavahetuse ja teenuskaubanduse vastastikust liberaliseerimist kui ka investeeringuid, riigihankeid, intellektuaalomandi õiguste kaitset, koostööd konkurentsi valdkonnas ja kaubanduskaitse vahendeid, kaubanduse hõlbustamist ning siduvat vaidluste lahendamise mehhanismi;

3.   avaldab kahetsust, et eespool nimetatud Viini tippkohtumisel ei õnnestunud saavutada ambitsioonikat mandaati ELi ja Mercosuri vaheliste läbirääkimiste taasalustamiseks ja lõpuleviimiseks; rõhutab sellepärast vajadust julgustada kõiki osalisi hõlmavaid, tõhusaid ja läbipaistvaid läbirääkimisi; kutsub üles saavutama tugevamat poliitilist hoogu ja kohustuste võtmist kõige kõrgemal tasandil ning nägema ette kindlapiirilist ajakava, mis võimaldaks läbirääkimised lõpule viia niipea kui võimalik;

4.   on veendunud, et ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimine kujutaks endast olulist sammu Euroopa–Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise ruumi loomise suunas keskpikas perspektiivis, milleks Euroopa Parlament tegi ettepaneku oma eespool nimetatud 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis;

5.   juhib tähelepanu sellele, et kaubandus ja kogu agendat hõlmavad läbirääkimised arenenud vabakaubanduspiirkonna suhtes on ka tõhus vahend majanduskasvu saavutamiseks ja tõhus viis kindlustada suurem vastastikune sõltuvus ja tihedam koostöö kõikidel tasanditel;

6.   väljendab heameelt, et komisjon näeb oma eespool mainitud teatises, mis käsitleb tugevamat partnerlust ELi ja Ladina-Ameerika vahel, piirkondlikku integratsiooni jätkuvalt kui prioriteetset mõõdet Ladina-Ameerika arengu toetamisel; nõuab piirkondlike integreerumisprotsesside õõnestamise vältimise huvides tungivalt, et muudetud dialoogimehhanismid ei tohi kahjustada üldist nägemust piirkondlikust integratsioonist, eriti Mercosuri puhul;

7.   rõhutab, et integratsiooniprotsessi tugevdamises võib olla tähtis roll eelseisva Mercosuri sotsiaaltippkohtumise – mis peetakse 2006. aasta detsembris ning mille sotsiaalprogrammi käsitlemises osalevad kodanikuühiskonna eri rühmad – institutsionaliseerimisel; palub komisjonil toetada seda uut integratsiooni algatust ja tugevdada tulevase assotsiatsioonilepingu sotsiaalset mõõdet;

EL huvid seoses Mercosuriga loodava vabakaubanduspiirkonnaga

8.   tuletab meelde, et Mercosur on suure majandus- ja kaubanduskasvupotentsiaaliga piirkond, mis hõlmab 45% Ladina-Ameerika elanikkonnast ja kujutab endast selle kõige olulisemat turgu, mis moodustab 45% sisemajanduse kogutoodangust; rõhutab sellepärast, et ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonnaga, mis oleks maailma suurim piirkondadevaheline vabakaubanduspiirkond, loodaks märkimisväärseid võimalusi äritegevuse ja majanduse kasvuks ning edendataks rahvusvahelist konkurentsivõimet mõlemal turul;

9.   toonitab, et ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkond on ülimalt tähtis seoses ELi juhtiva rolliga Mercosuri suurima kaubandus- ja investeerimispartnerina ning mandritevahelise integratsiooni tugevdamisega, ning toonitab sellepärast, et kõnealune vabakaubanduspiirkond tuleb luua, arvestades FTAAs välja pakutud kogu mandrit hõlmava integratsiooni võimalust; juhib tähelepanu sellele, et FTAA algatus kaubanduse liberaliseerimiseks Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Mercosuri enda laienemine ja avanemine Aasia, Lõuna-Aafrika ja Pärsia lahe koostöönõukogu turgudele on ühistes geopoliitilistes huvides, mida jagavad mõlemad mandrid;

10.   juhib tähelepanu sellele, et erinevalt kogu Ladina-Ameerikas toimuvast, kus import Ameerika Ühendriikidest on kolm korda suurem kui import EList, on Mercosuris ELi vastav osa umbes 25%, samas kui Ameerika Ühendriikide osa on 20%;

11.   on seisukohal, et otsustav panus, mis tuleneks ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonnast, oleks oluline ka selleks, et tugevdada Mercosuri kui ühisturgu, tolliliitu, ülemaailmset integreerumisprotsessi ja eeskuju teisteks integratsiooniprotsessideks Ladina-Ameerikas;

Kokkuleppele mittejõudmise hind

12.   rõhutab, et vastavalt Pariisi Poliitikauuringute Instituudi Mercosuri osakonna poolt Mercosuri−ELi ärifoorumi (MEBF) jaoks koostatud uuringutele, mis käsitlevad ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonna loomise mõju, läheks kokkuleppele mitte-jõudmine kaubavahetuses maksma vähemalt 3700 miljonit EUR aastas ning suureneks üle 5000 miljoni EUR, kui arvestada ka investeeringuid ja teenuseid;

Läbirääkimised Mercosuriga vabakaubanduspiirkonna teemal 
Põhimõtted, ulatus ja suhe Doha vooruga

13.   kinnitab vajadust ühtse ja jaotamatu kaubanduskokkuleppe järele, milles ei piirdutaks üksnes WTO raames võetud kohustustega ning milles arvestataks ühtegi sektorit kõrvale jätmata ja nii vähekitsendavalt kui võimalik teatavate toodete eriliselt tundlikku laadi;

14.   väljendab kahetsust selle üle, et hoolimata Euroopa Parlamendi soovitustest, mille kohaselt tuleks läbirääkimised lepingu osas Mercosuriga ühendada lahti WTO kaubandusläbirääkimiste Doha voorust, on Mercosuriga peetavates läbirääkimistes tekkinud viivituste tulemusel seatud need läbirääkimised ajutiselt de facto sõltuvusse Doha vooru arengust ja lõpuleviimisest; on veendunud, et kõnealused kaks protsessi ei välista, vaid täiendavad teineteist;

15.   nõuab kindlalt, et ELi ja Mercosuri vahelist vabakaubanduspiirkonda, nagu ka WTO kaubandusläbirääkimiste Doha vooru lõpplahendust ei tohi seada ainusõltuvusse põllumajandusküsimustes peetavate läbirääkimiste lõpetamisest ning et läbirääkimisi ja edusamme on vaja igas valdkonnas paralleelselt kõrgetasemeliste plaanidega, mis hõlmavad kaubavahetust ja teenuskaubandust, investeeringuid, riigihankeid ja muid kaubandustõkkeid;

16.   on seisukohal, et EL ja Mercosur kui eesõigustatud kaubanduspartnerid peaksid tegema tihedamat koostööd mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel, eriti WTOs, kus neil on sageli ühised huvid maailmakaubanduse edasise liberaliseerimise suhtes;

Eri- ja diferentseeritud režiim

17.   on seisukohal, et kõnealused läbirääkimised saavad edeneda üksnes siis, kui võetakse aluseks mõistlikud ühised kriteeriumid vastavate kontsessioonide väärtuse suhtes, ning juhib sellepärast tähelepanu, et on vaja tõhusalt tunnustada "vähem kui täieliku vastastikkuse" ning "eri- ja diferentseeritud režiimi" põhimõtteid sõltuvalt arengutasemest ja sektorite konkurentsivõimest kõnealuses kahes piirkonnas, mitte aga globaalselt või absoluutselt, mis jääks kaugele tegelikust olukorrast igal turul;

Põllumajandus

18.   tuletab meelde komisjoni öeldut, et Mercosurile seoses põllumajandusega tehtud pakkumine on kõige ambitsioonikam pakkumine, mis on kunagi tehtud kahepoolsetes läbirääkimistes, ning et EL on suurim Mercosurist põllumajandustoodete importija, kelle arvele jäi 2005. aastal 48% koguimpordist; on sellega seoses seisukohal, et ELil on õigus oodata samaväärselt ambitsioonikat pakkumist oma partneritelt Mercosuris;

19.   tuletab meelde, et 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformist tulenevalt on EL oluliselt vähendanud kaubandust moonutavaid siseriiklikke subsiidiume ning on Doha vooru raames palunud teistel kaubanduspartneritel võtta samasuguseid konkreetseid kohustusi;

20.   juhib tähelepanu Mercosurile huvi pakkuvale asjaolule, nimelt ELi poolt Doha voorus tehtud olulisele pakkumisele, mille kohaselt EL loobuks 2013. aastaks oma eksporditoetuse süsteemist, ja on kindlal seisukohal, et teistel WTO liikmetel on vaja astuda samalaadseid samme ekspordikrediidi, riiklike kaubandusettevõtete ja toiduabi valdkonnas; juhib siiski tähelepanu, et võrreldavaid edusamme on vaja ka siseabi ja turulepääsu valdkondades;

21.   on veendunud, et ELi paindlikkus vastuses Mercosuri taotlusele seoses põllumajandustoodete turulepääsuga peab sõltuma edusammudest teistes valdkondades, näiteks pääsust mittepõllumajandustoodete ja -teenuste turule, samuti muudest põllumajandusküsimustest, nagu kokkulepe veinide ja kange alkoholi suhtes, geograafiliste märgistuste nõuetekohasest kaitsest, õigustamatute kaubanduskaitsemeetmete kõrvaldamisest ning tervishoiu-, fütosanitaar- ja loomakaitsestandardite rakendamisest;

22.   kutsub komisjoni valvsusele seoses Mercosuri liikmesriikide poolt ELi ja kõnealuse piirkonna biregionaalsetel läbirääkimistel väljendatud nõudmistega sooduspääsuks ühenduse bioetanooliturule;

23.   toetab komisjoni kavatsust rakendada kaubandusläbirääkimistes etanooli tootvate maadega tasakaalustatud lähenemisviisi ning säilitada tingimused biokütuste importimiseks ELi, et ühendada Euroopa tööstuse ja ELi kaubanduspartnerite huvid, aga ka ühenduse poliitilised eesmärgid, eriti eesmärk vähendada sõltuvust välisenergiast;

Pääs mittepõllumajandustoodete turule

24.   kutsub saavutama mittepõllumajandustoodete turulepääsu suhtes peetavatel läbirääkimistel kaugeleulatuvaid ja tasakaalustatud tulemusi, et tagada kogu kaubandussfääris uusi ja tegelikke võimalusi turulepääsuks koos asjakohase paindlikkusega, mis puudutab tariifide kõrvaldamise ajakava; see hõlmab säästva kalandusega seotud tegevuse säilitamise ja laiendamise tagamist, pidades silmas kalavarude ja eriti ohustatud liikide säilitamist;

25.   juhib sellega seoses tähelepanu tähtsusele, mida EL omistab kalatööstusele ja selle töödeldud saadustele, nagu tuunikalakonservid;

Teenused

26.   rõhutab, et nii Mercosur kui ka EL, kus suurem osa sisemajanduse kogutoodangust tuleb teenuste sektorist, saaksid suurt kasu ambitsioonikast ja igakülgsest kokkuleppest, mis hõlmaks nii sektoritega seotud liberaliseerimiskohustusi, sealhulgas 4. režiimis, kui ka õiguskindluse ja usaldusväärsuse valdkondi seoses teenuste osutamisega;

27.   on seisukohal, et kasvupotentsiaal vastastikustes kaubandussuhetes on suurim teenuste sektoris, kus Mercosuri liikmed taastuvad aeglaselt, kuid kindlalt sügavast majanduskriisist, mida saab tulevikus ära hoida kahe kõnealuse kaubandusbloki jätkusuutliku majanduskoostöö abil;

28.   juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on saavutada tegelikke edusamme seni kokku lepitud ja rakendatud liberaliseerimiskohustuste täitmisel, ning sellele, et on vaja selget ja stabiilset reguleerivat raamistikku kapitali, eriti finantsteenuste vabaks liikumiseks, nagu näiteks telekommunikatsiooni ning mere- ja õhutranspordiga seotud valdkondades;

29.   juhib tähelepanu turismitööstuse kindlalt kasvavale potentsiaalile Mercosuri riikide majanduses ning toonitab kõnealuse kahe piirkonna vahelise turismi edendamise tähtsust;

Investeeringud

30.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa investeeringud on keskendatud teenustele, mis on Mercosuri majanduskasvu suhtes põhjapaneva tähtsusega, ja tootmissektorile pikemas perspektiivis kui allikale töökohtade ja jõukuse loomiseks;

31.   rõhutab, kui tähtis on läbi rääkida investeeringute peatükk, millega tagatakse selge ja stabiilne reguleeriv raamistik välisinvesteeringute edendamiseks ja kaitseks ilma diskrimineerimiseta kodakondsuse alusel, ning võimaldada investeerimiskokkulepete rakendamiseks vajalik õiguskindlus;

32.   toonitab vajadust, et investeeringutega kaasneks infrastruktuur, juhtiv jõud majanduskasvu taga;

33.   juhib tähelepanu, et ettevõtjate ees olevate tõkete vähendamiseks ning kaubanduse ja investeeringute julgustamiseks kõnealuse kahe piirkonna vahel on oluline Mercosuri kindlustada ja tugevdada, peamiselt tolliliidu lõpliku väljakujundamise ja siseturu väljaarendamise teel, ja sealhulgas seada sisse ühine väliskaubanduspoliitika ja imporditud kaupade tegelik vaba liikumine;

34.   osutab vajadusele astuda kaubandusvoogude suurendamiseks otsustavaid samme raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite edasisel ühtlustamisel;

35.   juhib tähelepanu sellele, et võla ja laenuandmise küsimus on jätkuvalt üks peamisi takistusi Mercosuri avaliku halduse ratsionaliseerimise ja majandusedu ees, ning see peaks olema oluline peatükk kõnealuse kahe piirkonna koostöös;

36.   märgib, et rahandusnõrkus, mis tuleneb eri Lõuna-Ameerika vääringute mitmekesisusest ja nõrkusest, eriti aga nende tugevast sõltuvusest dollarist, takistab sageli Euroopa investeeringuid; nõuab tungivalt euro laialdasemat aktsepteerimist ja ulatuslikumat kasutamist impordi- ja ekspordimaksetes;

Riigihanked

37.   rõhutab, et kuivõrd ükski Mercosuri liikmesriik ei osale WTO raames sõlmitud mitmepoolses lepingus riigihangete kohta, on riigihankeid käsitlev kokkulepe väga oluline sellise keskkonna loomiseks, mis on oluliselt turvalisem, usaldusväärsem, läbipaistvam ja ettevõtjatele vähem diskrimineeriv;

Intellektuaalomand

38.   nõuab kindlalt, et ELi ja Mercosuri vahelises kaubanduskokkuleppes tuleb minna kaugemale WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust (TRIPS+); märgib siiski, et üheski TRIPS+ lepingus ei tohi välistada tervishoiualaseid kaitsemeetmeid, mida WTO liikmed saavad kasutada TRIPS lepingu alusel, sest see kitsendaks arengumaades taskukohaste ravimite kättesaadavust;

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

39.   on seisukohal, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitleva peatüki lisamine kõnealusesse kokkuleppesse aitaks ära hoida nende kasutamist varjatud kaitsemeetmetena ja parendaks seega juurdepääsu vastavatele turgudele;

Muud kaubandustõkked

40.   juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse kahe piirkonna standardimis- ja sertifitseerimissüsteemide omavahelise lähendamisega saavutataks parem vastastikune juurdepääs turgudele, eriti tööstustoodete kaubanduses;

41.   soovitab ulatuslikumat ja tihedamat koostööd asjaomaste standardimis-, akrediteerimis-, sertifitseerimis- ja metroloogiaasutuste vahel ning ELi osutatavat tehnilist eriabi, et parandada Mercosuri võimalusi selles valdkonnas ning nii palju kui võimalik julgustada nende tehniliste aspektide ühtlustamist Mercosuri eri riikide vahel;

Vaidluste lahendamine

42.   rõhutab, et leping peab sisaldama institutsionaliseeritud vaidluste lahendamise süsteemi, mis hõlmaks volitusi siduvate otsuste tegemiseks konfliktide puhul vabakaubanduspiirkonnaga hõlmatud mis tahes valdkondades;

Koostöö ELi ja Mercosuri vahel

43.   juhib tähelepanu sellele, et EL on selgesti kõige suurem arenguabi andja Mercosurile ning ainus partner, kes on sisse seadnud koostööstrateegia piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks;

44.   juhib tähelepanu sellele, et lisaks piirkondlikule koostööle saavad Mercosuri liikmesriigid kasu kahepoolsest koostööst ELiga ning on peamised kasusaajad Euroopa Investeerimispanga laenudest ja Ladina-Ameerikaga sõlmitud horisontaalsetest koostööprogrammidest @LIS, ALBAN, AL-INVEST, URB-AL, ALURE ja ALFA;

45.   juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Mercosuri vahelise koostöö strateegia põhineb ühistel väärtustel, milleks on demokraatia kaitsmine, õigusriigi austamine, põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ning solidaarsus kahe piirkonna vahel; toonitab, et kõnealuse kahe piirkonna vahelise majandusliku seotuse geostrateegiline tähtsus aitab levitada neid ühiseid väärtusi kogu maailmas, julgustades mitmepoolsust kui ainsat viisi võtta vastu julgeoleku, poliitilise stabiilsuse ja majanduskasvuga seotud väljakutsed, mis rahvusvahelise kogukonna ees seisavad;

46.   on seisukohal, et praeguses koostöökokkuleppes on tugevdatud poliitilist dialoogi üksikasjalikumate mehhanismidega ja rõhutatud vajadust austada inimõigusi ja head valitsemistava, kuid toonitab jätkuvat vajadust tagada, et koostööalane peatükk oleks tõhus vahend vaesuse väljajuurimisel ning kooskõlas ELi teiste arengupoliitiliste vahenditega Ladina-Ameerikas; rõhutab vajadust säilitada lõpplepingus tasakaal kaubanduse ja arengu vahel, ilma et kaubandusalased peatükid oleksid vastuolus arengut käsitlevatega;

47.   rõhutab, et hea valitsemistava, inimõigused ja demokraatia on olulised osad nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavalduses Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses "Euroopa konsensus"(4) ning on vaja edasisi jõupingutusi, et püüda lahendada halbu valitsemistavasid kommerts- ja avalike teenuste valdkonnas;

48.   rõhutab vajadust tagada, et leping hõlmaks standardset inimõigustealast klauslit;

49.   kutsub komisjoni tagama Mercosuriga 2007−2013 tehtava piirkondliku koostöö uue strateegia suurendatud rahastamine, et anda sellele koostööle kindel alus Mercosuri institutsionaliseerimise ja süvendamisega toimetulemiseks, tulevase ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu kiireks ja täielikuks rakendamiseks, eriti seoses tolliliidu ja ühisturu lõpliku väljakujundamisega, ning kodanikuühiskonna laialdasemaks osaluseks eesmärgiga täiustada vastastikust arusaamist ja muuta koostöö selgemini nähtavaks;

50.   juhib tähelepanu eespool nimetatud avalduses "Euroopa konsensus" märgitule, et EL, tuginedes oma kogemustele ja ainupädevusele kaubanduse valdkonnas, omab suhtelist eelist selleks, et anda partnerriikidele toetust küsimustes, mis käsitlevad kaubanduse riiklikesse arengukavadesse integreerimist ja piirkondliku koostöö toetamist;

51.   kutsub komisjoni kehtestama operatiivseid toetusmeetmeid ettevõtjatele, nende töötajatele ja esindajatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõlemas piirkonnas majandus- ja sotsiaalsuhete arendamiseks ELi ja Mercosuri vahel;

52.   usub selle olulisusesse, et Mercosur peaks saama kasu koostöö- ja arenguabist, andes prioriteedi võitlusele vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning samas arvestades majanduskoostöö kriitilist tähtsust arengueesmärkide saavutamisel ja rikkuste õiglasemal jaotamisel ning aidates Mercosuri riikidel välja arendada konkurentsivõimelised majandussüsteemid ja tagada tõhus integreerumine mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

53.   juhib tähelepanu sellele, et nii ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu koostööalane peatükk kui ka uus arengukoostöö rahastamisvahend peavad sellega seoses julgustama ja hõlbustama koostööd Mercosuri riikidega ambitsioonikate meetmete kaudu, mille eesmärk on lihtsustada ja edendada kaubandust ja investeeringuid, erasektori ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist, täiustades teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi ning institutsioonilist ja majanduslikku raamistikku, kaitstes keskkonda, ning meetmete kaudu, mis on ette nähtud äriettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonide vahel kontaktide loomiseks;

Keskkond

54.   juhib tähelepanu sellele, et Mercosuriga tehtav koostöö peab edendama põhiliste rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepete, eriti kliimamuutuse konventsiooni, Kyōto protokolli ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaldamist;

55.   väljendab sellepärast tugevat toetust seisukohale, et koostöö- ja majandusvahendeid tuleks samuti kasutada selleks, et tagada keskkonna hoidmine Mercosuri riikides, keskendudes eriti Amazonase metsadele; rõhutab, et säästva põllumajanduse arendamine Mercosuri riikides peaks olema ka Euroopa koostöö huvides ning julgustada tuleks õiglast kaubandust ja mahepõllumajanduslikku tootmist, näiteks pidades läbirääkimisi konkreetse ELi tariifi suhtes õiglase kaubanduse toodete ja/või mahepõllumajandustoodete jaoks;

Energeetika

56.   on veendunud, et ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu koostööalases peatükis tuleks julgustada tihedamat piirkondlikku koostööd energeetika sektoris, eriti arvestades Venezuela tulevast ühinemist, eesmärgiga edendada ohutut ja tõhusat energiakasutust ning suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist;

Info- ja sidetehnoloogia

57.   soovitab kooskõlas komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi ettepanekuga, et järk-järgult tuleks suurendada koostööd Mercosuri riikidega info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, kus on suured võimalused täiustada mõlema piirkonna konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

Muud koostöövaldkonnad

58.   rõhutab tööhõive põhistandardite ja rahuldavate töökohtade olulisust Mercosuri arengus; sellepärast märgib, et kõnealune leping peab sisaldama konkreetset agendat seoses rahuldavate töökohtadega, mis on kujundatud spetsiaalselt Mercosuri liikmesriikide jaoks, ja ELi kohustust pakkuda igakülgset abi selle agenda täitmisel;

59.   rõhutab Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni ja peamiste Mercosuri siseste ametiühinguorganisatsioonide loodud ELi – Mercosuri tööfoorumi tähtsust piirkonna sotsiaal- ja tööalaste eesmärkide saavutamises; rõhutab, et oleks asjakohane edendada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Mercosuri majandus- ja sotsiaalalase nõuandefoorumi vahelise dialoogi loomist selleks, et tugevdada institutsionaalset koostööd mõlema piirkonna nõuandeorganite vahel ning suurendada sotsiaalsete sidusrühmade osalust integratsiooniprotsessis;

60.   on seisukohal, et lisaks repressiivsele aspektile seoses narkovastase võitlusega tuleks kokkuleppes toonitada põllumajandustootjatele abi andmist, et aidata neil alustada uut alternatiivset tootmistegevust;

61.   mõistab seoses ebaseadusliku sisserändega, et ei tuleks mitte ainult ette näha tagasivõtmiskokkuleppeid, vaid on ka oluline arvestada rahvusvahelise kogukonna praegust mõtteviisi;

62.   on seisukohal, et kui kõnealune leping on jõustunud, tuleks edendada ka kolmepoolset ja biregionaalset koostööd – ennekõike Kariibi mere maadega – ning Mercosuri lõuna–lõuna kokkuleppepoliitika julgustamist;

63.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament on alates oma eespool nimetatud 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni vastuvõtmisest tungivalt nõudnud biregionaalse solidaarsuse fondi loomist ning seda nõudmist on korratud mitmeid kordi, viimati oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis;

64.   on arvamusel, et selline fond oleks kasulik vahend biregionaalseks koostööks, mis võiks tuua kasu ka ELi ja Mercosuri vahelisele suhtele; see oleks konkreetne tõlgendus ELi kohustusele suurendada ja paremini hallata oma väliskoostööabi ning seda võiks käsitleda kui vahendit vaesuse vastu võitlemiseks; samuti keskenduks see ELi koostöö põhiküsimustele nagu sotsiaalne ühtekuuluvus ja piirkondlik integratsioon;

Parlamendi funktsioon

65.   nõuab tungivalt, et Mercosur viiks edukalt lõpule ettevalmistused tulevase Mercosuri Parlamendi loomiseks, kus oleksid esindajad eri riikide parlamentidest; asub seisukohale, et Mercosuri Parlamendi liikmetest ja Euroopa Parlamendi liikmetest koosneva parlamentidevahelise delegatsiooni loomine võiks aidata kaasa Euroopa Parlamendi suuremale osalemisele nende läbirääkimiste juhtimises; juhib lisaks tähelepanu, et sel viisil tugevneksid ELi ja Mercosuri vahelised kontaktid ning see ergutaks integratsiooniprotsessi kodanikuühiskonna vajaliku osalemisega, muu hulgas kõnealuse kahe piirkonna sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja sotsiaalesindajate kaudu, mis suurendaks kõnealuse protsessi legitiimsust; lubab sellega seoses toetada Euroopa Parlamendi ja Ladina-Ameerika integratsiooniparlamentide liikmetest koosneva Euroopa–Ladina-Ameerika piirkonna parlamentaarse assamblee loomist;

66.   rõhutab vajadust kõikide ELi institutsioonide tiheda koostöö järele, et saavutada rahuldavaid tulemusi läbirääkimistes Mercosuriga; kutsub sellepärast nõukogu ja komisjoni pidama Euroopa Parlamendiga nõu ja teavitama Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt ja aegsasti seoses ELi strateegiaga nendel läbirääkimistel; palub komisjonil iga vooru või olulise läbirääkimiskohtumise lõppedes edastada kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsuseeskirjadega Euroopa Parlamendile dokument, milles kirjeldatakse saavutatud tulemusi;

o
o   o

67.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Mercosuri ajutisele eesistujale.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0155. (2) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569. (3) ELT C 273 E, 14.11.2003, lk 293. (4) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.