Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruannet Euroopa Parlamendile ühenduse vastu suunatud dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamise kohta kolmandate riikide poolt (2004) (KOM(2005)0594);

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2002. aasta resolutsiooni komisjoni üheksateistkümnenda aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile, mis käsitleb ühenduse dumpingu- ja subsiidiumidevastast ning kaitsemeetmealast tegevust (ülevaade kolmandate riikide dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete alaste juhtumite järelevalve kohta)(1);

–   võttes arvesse oma 14. detsembri 1990. aasta resolutsiooni Euroopa ühenduse dumpinguvastase poliitika kohta(2) ja oma 25. oktoobri 2001. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse avatuse ja demokraatlikkuse kohta(3);

–   võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Dohas (Katar) toimunud neljanda ministrite konverentsi ministrite deklaratsiooni, mille lõige 28 näeb ette läbirääkimised, et vaadata läbi 1994. aasta GATT lepingu artikli VI rakendamise leping, eesmärgiga selgendada ja parandada valdkonnaga seotud sätteid;

–   võttes arvesse sama deklaratsiooni lõiget 30, milles rõhutatakse vajadust parandada ja selgendada vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepet;

–   võttes arvesse WTO kuuenda ministrite konverentsi ministrite deklaratsiooni Doha arengukava kohta ja eriti selle deklaratsiooni punkte 28 ja 34 ning D lisa;

–   võttes arvesse komisjoni 23. aastaaruannet Euroopa Parlamendile ühenduse dumpingu- ja subsiidiumidevastase ning kaitsemeetmealase tegevuse kohta (2004) (KOM(2005)0360);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45 ja artikli 112 lõiget 2;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6-0243/2006),

A.   arvestades, et Euroopa Liit on maailmakaubanduses üks keskseid osalisi, jätkuvalt suur majandusjõud ja 2004. aastal oli Euroopa Liit maailma juhtiv kaupade eksportija;

B.   arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse areng muudab välisturgudele juurdepääsu sama oluliseks kui oma turgude kaitse ebaõiglase kaubandustegevuse eest;

C.   arvestades, et kaubanduse liberaliseerimine ja suurenenud kauplemismaht arendavad rahvusvahelist konkurentsi, kuid suurendavad samas ohtu, et teatud riikide eksportkaupade suhtes kehtestatakse kaubanduse kaitsemeetmeid, mis avaldab negatiivset mõju ühenduse ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele;

D.   arvestades, et hiljuti läbivaadatud Lissaboni agenda raames seadis ühendus endale eesmärgiks tugevdada Euroopa majandust, tõstes muuhulgas ühenduse konkurentsivõimet maailma majanduses;

E.   arvestades, et ühenduse konkurentsivõime on tihedalt seotud võimalikult avatud ja õiglase maailmakaubanduse süsteemi kehtestamisega;

F.   arvestades, et ühenduse majanduse konkurentsivõimet mõjutab paratamatult WTO eeskirjadel mittepõhinevate tariifsete ja mittetariifsete kaubandustõkete kohaldamine, olgu siis ühenduse sees või sellest väljaspool;

G.   arvestades, et ühendust peetakse üldiselt "mõõdukaks" kaubanduse kaitsemeetmete kasutajaks ja seega on see ühenduse huvides, et tema rahvusvahelised partnerid arendaksid õigusnorme ja tavasid, mis oleksid võimalikult suurel määral kooskõlas WTO eeskirjadega,

1.   on mures kaubanduse kaitse juhtumite sagenemise pärast, mis hõlmavad nii "traditsioonilisi" kaubanduse kaitsemeetmete kasutajaid kui ka teisi uuemaid WTO liikmesriike; on seisukohal, et mõnel juhul ei arvestatud WTO eeskirju täielikult; palub kõikidel Euroopa kaubanduspartneritel rangelt järgida WTO eeskirju, et vältida põhjendamatut majanduslikku kahju;

2.   kutsub ühenduse kaubanduspartnereid järgima täpsemalt kaubanduse kaitse vahendeid puudutavate kehtivate lepingute ja WTO pretsedendiõiguse mõtet ja teksti ning vältima kõiki protektsionismi avaldumisvorme; nõuab eriti, et dumpingu- ja subsiidiumivastaseid meetmeid ja kaitsemeetmeid käsitlevad uurimised toimuksid läbipaistvalt ja erapooletul viisil;

3.   väljendab heameelt abi üle, mida komisjon pakub liikmesriikidele ja Euroopa tööstusharudele kolmandate riikide poolt algatatud kaubanduse kaitse juhtumites; nõuab tungivalt, et komisjon teostaks pidevat järelevalvet kolmandate riikide poolt võetavate meetmete üle, et tagada nende meetmete nõuetekohasus ja õiglus;

4.   julgustab komisjoni koos asjaomaste liikmesriikidega sekkuma ühenduse tööstusharude kaitseks, kui selgub, et rahvusvahelise kaubanduse reegleid ei järgita;

5.   on seisukohal, et paljusid kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamisest tingitud vaidlusi oleks võimalik lahendada sõbralikult ja huvitatud pooli vastastikku rahuldaval viisil; arvab, et komisjon peaks pöörduma küsimuse lahendamiseks WTO vaidluste lahendamise organi poole alles viimase võimalusena;

6.   väljendab heameelt WTO vaidluste lahendamise süsteemi edukuse üle, mis on võimaldanud rahvusvahelise kaubanduse mitmepoolsete eeskirjade ühtsemat kohaldamist, tagades süsteemi suurema turvalisuse ja prognoositavuse;

7.   kutsub komisjoni sellele vaatamata üles edendama meetmeid, mis muudaksid WTO vaidluste lahendamise organi otsuste kohaldamise kiiremaks ja tõhusamaks, väldiks viivitustaktika põhjendamatut kasutamist ning muudaksid rahvusvahelise kaubandusõiguse kohaldamise kindlamaks;

8.   nõuab, et komisjon jätkaks otsustavalt läbirääkimisi WTO raames, et muuta kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamine teiste WTO liikmete poolt tõhusamaks ja vähem omavoliliseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele punktidele:

9.   väljendab kahetsust, et vaatamata kaitsemeetmete kohaldamisel ette tulnud häiretele ei lisatud seda küsimust Doha arengukavasse;

10.   nõuab seetõttu, et komisjon toetaks WTOs kaitsemeetmete kohaldamist reguleerivate eeskirjade uuendamist, et piirata nende meetmete liiga ulatuslikku ja põhjendamatut kasutamist;

11.   kutsub komisjoni üles kaaluma, kas oleks sobiv kaubanduse kaitsemeetmete (dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed) eeskirjad WTO egiidi all põhjalikult läbi vaadata, eesmärgiga lugeda üheks dumpingu või subsiidiumi vormiks ka ülemaailmsete sotsiaalsete ja keskkonnalepingute või rahvusvaheliste paktide täitmata jätmine;

12.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid säilitaksid selles küsimuses "ühenduse" lähenemise selle mõiste laiemas tähenduses, mis võimaldaks kõnealuste meetmete ühtlustatud kohaldamist ühenduse raames ja vähendaks ühenduse vastu võetud meetmete hulka, tõstes samas teadlikkust sellega seotud küsimuste osas; siiski ei või "ühenduse" meetmeid laiemas tähenduses kasutada ettekäändena, millega õigustatakse üksikute liikmesriikide ebaõiglast kaubandustegevust;

13.   rõhutab, et ainult "ühenduse" lähenemise kohaldamine võimaldab tõhusalt kaitsta Euroopa väikeste ja keskmise suurusega eksportivate ettevõjate õigustatud huve, kui nad seisavad vastamisi importivate riikide protektsionistlike tavadega;

14.   soovitab ühendusel läbi vaadata sooduskohtlemise kohaldamine kaubanduspartneritele, kes ei tegutse kooskõlas WTO eeskirjadega, võttes kaubandussuhetes arvesse ühenduse huve ja vastastikkuse põhimõtet;

15.   rõhutab, et selleks, et uued rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad võidaksid avalikkuse toetuse, tuleb neid kohaldada läbipaistvalt ja ühtselt ning vastavalt õigusriigi põhimõttele nii ühenduses kui ka sellest väljaspool;

16.   suhtub pooldavalt industrialiseerimist alustavate vähimarenenud riikide sooduskohtlemisse, et võimaldada neil kaitsta oma uusi tööstusharusid ülemäärase väliskonkurentsiga kaasneva ohu eest eeldusel, et WTO üldpõhimõtetest erandi tegemine on ajutine ja sellest on tõepoolest kasu maailma vähimarenenud riikidele;

17.   julgustab korraldama kandidaatriikidele ja arengumaadele suunatud tehnilist koolitust dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmete teemal, kui riigid selleks soovi avaldavad; samuti nõuab, et komisjon pakuks abi ja toetust arengumaadele, mis rajavad WTO eeskirjadega kooskõlas olevat kaubanduse kaitse süsteemi;

18.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 300E, 11.12.2003, lk 120. (2) EÜT C 19, 28.1.1991, lk 633. (3) EÜT C 112E, 9.5.2002, lk 326.