Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2644(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0548/2006

Esitatud tekstid :

B6-0548/2006

Arutelud :

Hääletused :

PV 26/10/2006 - 6.5
CRE 26/10/2006 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0454

Vastuvõetud tekstid
PDF 111kWORD 38k
Neljapäev, 26. oktoober 2006 - Strasbourg
1956. aasta Ungari revolutsiooni mälestamine
P6_TA(2006)0454B6-0548/2006

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ungari 1956. aasta revolutsiooni 50. aastapäeva ja selle ajaloolise tähtsuse kohta Euroopa jaoks

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtetele, mis on kõigile liikmesriikidele ühised;

B.   arvestades, et Teise maailmasõja järgse Euroopa jagamine Jaltas võttis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidelt rohkem kui neljaks aastakümneks suveräänsuse ja vabaduse;

C.   arvestades, et Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid ei rajanenud rahva nõusolekul ega tahtel ja neid säilitati Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni ning kommunistlike parteide kollaboratsiooni abil;

D.   meenutades nende ungarlaste julgust ja otsusekindlust, kes 23. oktoobril 1956. aastal Kommunistliku Partei diktaatorliku valitsuse vastu protestides tänavaile tulid;

E.   avaldades austust ungarlaste visadusele, kes jätkasid võitlust vabaduse, rahvusliku iseseisvuse ja kodanikuõiguste nimel, saamata lääneriikidelt mingit sõjalist abi ja hoolimata Nõukogude Liidu sissetungist ning suurest sõjalisest ülekaalust;

F.   tervitades Ungari toonase peaministri, reformimeelse kommunisti Imre Nagy inimlikku ja poliitilist julgust, kes rahva elementaarset tahteavaldust õigesti mõistis ning nõustus saama vabaduse ja demokraatia nimel puhkenud rahvarevolutsiooni poliitiliseks juhiks, ohverdades selle eest lõpuks oma elu ja saades vabaduse märtriks, kui ta 1958. aastal hukati, sest ta ei allunud nõudmisele revolutsioonist avalikult lahti öelda;

G.   tervitades revolutsiooni ja järgnenud julma vastulöögi ohvreid – 2170 inimest langes võitluses, aastail 1956–1961 hukati 228 inimest, aastail 1956–1958 vahistati ja mõisteti vangi 20 000 ning revolutsioonile järgnenud aastakümnete jooksul diskrimineeris taastatud kommunistlik juhtkond tuhandeid inimesi;

H.   avaldades tänu solidaarsuse eest, mida paljude lääneriikide elanikud üles näitasid, võttes 1956.–1957. aastal vastu 194 000 ungari põgenikku;

I.   tunnistades rahvaste solidaarsuse suurt väärtust üldiselt ning eelkõige paljude Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vahel, nagu ungarlased, tšehhid, slovakid, poolakad, sakslased, eestlased, lätlased ja leedulased, kes võitlesid oma vabaduse eest;

J.   tunnistades ajaloolist ja poliitilist seost Ungari revolutsiooni 1956. aasta oktoobris ning mitmete muude vastupanuvormide ja vastupanuliikumiste vahel, nagu massilised meeleavaldused Ida-Saksamaal 1953. aasta juunis, Poznani meeleavaldused Poolas 1956. aasta juunis,1968. aasta Praha kevad, ametiühinguliikumise Solidaarsus teke Poolas 1980. aastal ja demokraatialiikumised endises Nõukogude Liidus, eriti Balti riikides;

K.   tunnistades, et Ungari revolutsioon oli ajalooline katse lõhestatud Euroopa taasühendamiseks ja jääb sellisena Euroopa ühise ajaloolise pärandi nurgakiviks;

L.   tunnistades, et Ungari revolutsioon aitas kaasa demokraatliku maailma ühtsuse tugevdamisele ja lõpptulemusena Euroopa Ühenduste rajamisele 1957. aastal ning oli demokraatlike poliitiliste muutuste eelkäija, mis toimusid Kesk- ja Ida-Euroopas 1989.–1990. aastal, tehes võimalikuks Euroopa rahumeelse ühendamise integratsiooniprotsessi abil,

1.   tunnustab Ungari 1956. aasta revolutsiooni kui üht 20. sajandile iseloomulikku vabadus- ja demokraatiapüüdluste väljendust, millega Nõukogude blokis kommunismi trotsiti;

2.   tervitab vapraid ungari mehi ja naisi, kelle eneseohverdus oli lootuskiireks teistele kommunistliku võimu haardesse sattunud rahvastele;

3.   rõhutab, et demokraatlik üldsus peab repressiivse ja ebademokraatliku kommunistliku ideoloogia selgesõnaliselt tagasi lükkama, toetama vabaduse, demokraatia, inimõiguste ning õigusriigi põhimõtteid ning võtma selge seisukoha, kui neid rikutakse;

4.   kutsub kõiki demokraatlikke riike selgesõnaliselt hukka mõistma kõigi totalitaarsete režiimide kuritegusid;

5.   nõuab Euroopa programmi koostamist koostöö tugevdamiseks liikmesriikide teadus- ja dokumentatsioonikeskuste vahel, kus uuritakse totalitaarsete režiimide kuritegusid;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika