Euroopa Parlamendi resolutsioon siseveetranspordi edendamise kohta: NAIADES, Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm (2006/2085(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist siseveetranspordi edendamise kohta: NAIADES (KOM(2006)0006);
– võttes arvesse nõukogu 29. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks(1),
– võttes arvesse komisjoni valget raamatut "Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada" (KOM(2001)0370);
– võttes arvesse järeldusi, mis tehti siseveetranspordi alasel kõrgetasemelisel kohtumisel 13.-15. veebruaril 2006 Viinis;
– võttes arvesse Lissaboni strateegiat töökohtade ja majanduskasvu kohta;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0299/2006),
A. arvestades, et transpordivood eeldatavasti kasvavad ning siseveeteedel on jätkuvalt palju kasutamata võimsust ja need võivad aidata kaasa konkurentsivõimelistele transpordilahendustele, milles kasutatakse transpordiliike kombineeritult;
B. arvestades, et Euroopas on vaja rohkem ambitsioonikust, et täielikult ära kasutada siseveeteede vabu võimsusi ja siseveeliikluse turuvõimalusi eraldi ning osana Euroopat läbivast mitmeliigilisest transpordiahelast, mis hõlmavad asjaosalisi avalikust ja erasektorist nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil, ning et suurendada transpordi mahtu siseveeteedel suhteliselt väikeste kuludega infrastruktuurile;
C. arvestades, et konkurentsivõime parandamiseks ja veetranspordi arendamiseks on äärmiselt oluline tihe koostöö komisjoni, jõekomisjonide, liikmesriikide ja erasektori kõikide huvitatud asjaosaliste vahel;
Tegevusprogramm NAIADES
1. tunnistab, et Euroopa transpordisüsteem seisab järjest rohkem vastamisi veomahtude probleemidega, mille tulemusel tekivad ülekoormatus ja viivitused ning et siseveetranspordi abil on võimalik vähendada ülekoormatust, täiustada kaubaveo turvalisust, aidata kaasa parema energiatõhususe saavutamisele ning kaitsta keskkonda;
2. toetab sellepärast komisjoni algatust luua Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm NAIADES (laevandus- ja siseveeteede alased meetmed ning areng Euroopas);
3. kutsub liikmesriike üles täiendavalt välja töötama riiklikku poliitikat siseveetranspordi edendamiseks, võttes arvesse Euroopa tegevusprogrammi, ning julgustama piirkondlikke, kohalikke ja sadamate ametivõime ning tööstust samamoodi toimima;
Turud
4. rõhutab, et olemasolevad turud tuleks ühendada, muutes eelkõige infrastruktuuri usaldusväärsemaks ja integreeritumaks kogu turustusahelas;
5. rõhutab, et välja tuleb arendada ning olemasoleva tehnoloogiaga kooskõlla viia ühendusteed uute, Ida- ja Kesk-Euroopas asuvate liikmesriikide, aga ka Rumeenia ja Bulgaariaga, mis tähendab, et tuleb kaaluda täiendavaid infrastruktuurimeetmeid ning kasutusele võtta ühendvedude ja koostalitlusvõimega seotud meetmed;
6. rõhutab vajadust arendada välja võimalused uuenduslike mitmeliigiliste teenuste jaoks, et kujundada välja uusi turge, mille puhul on oluline koostöö siseveetranspordi ettevõtjate ja kasutajate ning siseriiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel;
7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama algjärgus ettevõtete juurdepääsu finantsvahenditele ja eriti riskikapitalile, arvestades et kõnealune sektor koosneb peamiselt väikeettevõtetest, võttes asjaomaseid meetmeid kavandades ja rakendades täiel määral arvesse sektori spetsiifilist struktuuri;
8. toetab selles suhtes täielikult komisjoni algatust koostada rahastamisalaseid teabeallikaid, näiteks rahastamise käsiraamat, mis sisaldab nimekirja Euroopa, siseriiklikest ja piirkondlikest siseveetranspordi abistamisvahenditest, mis hõlmab vajaduse korral rahastamist Euroopa Investeerimisfondist;
9. palub komisjonil avaldada niipea kui võimalik riigiabi suunised siseveetranspordi abikavade kohta ja võtta vastu miinimumeeskirjad, mis asjakohaselt arvestavad siseveetranspordi sektori vajadustega;
10. tervitab komisjoni kavatsust vaadata siseriiklikul ja Euroopa tasandil läbi olemasolevad kitsaskohad, mis takistavad siseveetranspordi arengut; kutsub kõiki asjaomaseid avaliku ja erasektori osalisi kõnealusele läbivaatamisele kaasa aitama, et uurida võimalikke lahendusi ja selgitada välja parimad tavad, kusjuures kõnealuse läbivaatamise tulemusi võetakse arvesse tulevaste õigusaktide koostamisel või uute meetmete võtmisel;
11. rõhutab, et tuleks kõrvaldada halduslikud kitsaskohad ja lihtsustada menetlusi, kasutades eelkõige optimaalselt ära elektroonilist sidet ning seades sisse haldussüsteemi koondamise; usub, et eritähelepanu tuleks pöörata menetlustele mere- ja siseveesadamates ning samuti keskkonda, jäätmeid ja toiduohutust käsitlevatele õigusaktidele, mille tagajärjel logistikaprotsessid katkevad;
Infrastruktuur
12. juhib tähelepanu sellele, et veeteedevõrgustiku usaldusväärsus ja võimalus kasutada multifunktsionaalseid (sisevee)sadamaid on siseveetranspordi kui eelkõige mitmeliigilise kaubaveo osa ja kõnealuse sektori edasise tehnilise ja majandusarengu kõige olulisem eeldus ning rõhutab liikmesriikide erilist vastutust selle eest, et nad tugevdaksid sobiva ja usaldusväärse infrastruktuuri tagamiseks oma jõupingutusi, võttes samas arvesse keskkonnalaseid ohte ja aspekte;
13. rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata veeteede väljaarendamisele uutes liikmesriikides ja ühinejariikides, kuna nendes riikides tuleb veeteedele pöörata rohkem tähelepanu kui muudes liikmesriikides;
14. juhib tähelepanu jõeteabeteenuste tähtsusele, et aidata kaasa siseveeteede võrgustiku tõhusamale ja turvalisemale kasutamisele ning selle sidumisele teiste transpordiliikidega; väljendab muret seoses jõeteabeteenuste mõneti aeglase rakendamisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama jõeteabeteenuseid osana mitmeaastasest TEN-T näidisprogrammist ning kasutama säästva logistika saavutamiseks täielikult jõeteabeteenuste potentsiaali;
15. juhib tähelepanu vajadusele integreerida veeteede süsteem meretranspordiga, arendades juurdepääsu merele, tõhustades vahetusi sisevee- ja meretranspordisüsteemide vahel ning investeerides uutesse kombineeritud sisevee- ja merelaevadesse, kaasa arvatud uuendusliku konstruktsiooniga laevad;
16. kutsub komisjoni koostöös liikmesriikidega ja asjaomaste kolmandate riikidega üles koostama Euroopa arengukava, mis sisaldaks Euroopa siseveeteede infrastruktuuri ajakohast nimekirja ja ka rohkem teavet hooldust jm struktuuriparandusi vajavate veeteede kohta; palub komisjonil samuti seda tehes kasutada ära liikmesriikides olemasolevaid teadusuuringutest saadud andmeid ja ekspertaruandeid;
17. kutsub komisjoni üles niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2006. aasta lõpuks, määrama Euroopa TEN-T siseveetranspordi koordinaatori, et toetada siseveetranspordi TEN-T prioriteetsete projektide ellurakendamist, lähtudes kogemustest olemasolevate koordinaatoritega;
18. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles omistama kõrgemat, vähemalt 20%-list soodusmäära kõigile ühist huvi pakkuvatele siseveeteeprojektidele ning omistama suuremat prioriteetsust mitmeaastases TEN-T programmis ühist huvi pakkuvatele siseveeteeprojektidele;
19. kutsub liikmesriike üles arvestama siseveetranspordi võimalusi maakorralduses ning majanduspoliitikas üldriiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et aktiivselt julgustada kaubanduslike ja logistiliste kaldapiirkondade arendamist, pidades silmas säästvat transporti ning töökohtade loomist tööstuses ja turustuses, ning pöörama erilist tähelepanu väikestele veeteedele, millel on kaubaliikluse parandamiseks kasutamata potentsiaali;
Laevastik
20. tuletab meelde vajadust sätestada 2007. aastal rangemad ühenduse piirmäärad SOx, PM, NOx ja CO2 heitmete suhtes, julgustades eelkõige vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama kütusesäästlike ja keskkonnasõbralike mootorite kasutuselevõtu ja kasutamise kiirendamist siseveetranspordis, et parandada selle energiatõhusust;
21. teadvustades, et õhusaaste on tihedalt seotud turul saadaoleva kütuse kvaliteediga, kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku kehtestada siseveelaevanduses kasutatavale kütusele rangemad standardid;
22. kutsub komisjoni üles esitama 2007. aastal ettepaneku luua Euroopa veetranspordi innovatsioonifond, et finantseerida uusi nõudluspõhiseid investeeringuid ja Euroopa jaoks huvipakkuvaid uuenduslikke kontseptsioone logistika, tehnoloogia ja keskkonna valdkonnas, mis eeldavad piiriülest koostööd ja koostalitlusvõimet; on seisukohal, et kõnealust fondi kui NAIADESe tegevuskava võtmeinstrumenti peaks kaasrahastama ühe kolmandiku osas kõnealune sektor (määruse (EÜ) nr 718/1999 alusel loodud siseveeteede [reserv]fond), teise kolmandiku osas Euroopa Liit ning ülejäänud kolmandiku osas liikmesriigid; lisaks kutsub komisjoni üles koostama tihedas koostöös kõnealuse sektoriga fondi asutamise tingimused; rõhutab, et ühe võimalusena tuleks kaaluda infobüroode toetamist;
23. rõhutab vajadust julgustada säästvate ja tõhusate laevade väljatöötamist teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi alusel; osutab selles suhtes laevaehituse arengule seoses eri veeteedel kasutatavate, sealhulgas vähendatud süvisega laevadega, millega on võimalik edendada siseveetransporti isegi madala või muutliku veetasemega veeteedel, kahjustamata seejuures looduskeskkonda; on sellega seoses arvamusel, et erilist tähelepanu tuleb pöörata info- ja sidetehnoloogiale ning laevade konstruktsioonile, ökoloogilisele tõhususele ja seadmetele;
Töökohad, oskused ja maine
24. tunnistab, et ettevõtjate ja personali puudus on siseveetranspordi sektoris probleemiks muutumas, arvestades praeguse personali vananemist ja huvipuudust uute tulijate seas;
25. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama oma jõupingutusi ühtlustamaks tööjõu komplekteerimise nõuded ja laevajuhtide sertifikaadid ning edendama kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu (European Qualifications Framework);
26. kutsub komisjoni, jõekomisjone ja liikmesriike üles koostöös kõnealuse sektoriga välja arendama kõnealuse sektori tarvis kaasaegseid ja turule orienteeritud koolitusprogramme, kasutades võimaluse korral ühiseid koolitusstandardeid ning tehes samuti koostööd merenduse koolitusprogrammidega nagu Leadership, et meelitada uusi tulijaid töötama rahvusvahelises keskkonnas ja pakkuda ahvatlevaid karjääriväljavaateid;
27. rõhutab olemasolevate sotsiaalõigusaktide rakendamise tähtsust heade töötingimuste tagamise eesmärgil;
28. märgib, et teadlikkus siseveekaubaveo võimaluste kohta on jätkuvalt napp, eriti seoses selle paindlikkuse ja jätkusuutlikkuse potentsiaaliga;
29. tunnistab, et siseveetranspordi edukuse ja täiel määral kasutamise eesmärgil peaks selgitama ning reklaamima selle majanduslikku väärtust ja võimalusi; nõuab toetust olemasolevatele siseveetranspordi edendamise büroodele ja uute büroode loomist siseveetranspordi potentsiaaliga liikmesriikides, et nõustada ja julgustada transpordikasutajaid siseveetranspordi kasutamisel ning toetada ametiasutusi probleemide kindlakstegemisel ja poliitika määratlemisel;
30. teeb ettepaneku, et kõnealune siseveetransporti edendav Euroopa võrgustik tuleks integreerida ühendvedusid edendavasse Euroopa võrgustikku, võttes aluseks olemasolevaid struktuure ning teiste transpordiviiside edendamisest saadud kogemusi, eelkõige seoses lähimeresõidu edendamisega Euroopa tasandil;
31. kutsub liikmesriike ning asjaomaseid sidusrühmi ühendusepoolse suunatud rahastamise puudumisel võtma enda peale kõnealuse võrgustiku majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise;
32. märgib kõiki asjaosalisi hõlmava Euroopa turuseire süsteemi tähtsust, mis annab võrreldavat turuteavet eriti õigeaegsete ja vastutustundlike investeerimisotsuste võimaldamisel, tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemisel ning võimalike uute turgude avastamisel;
Institutsiooniline raamistik
33. juhib tähelepanu sellele, et tulevaste institutsioonilist raamistikku käsitlevate arutelude keskmes peab olema siseveetranspordi kasv ja edenemine; rõhutab sellega seoses, et oluline on arvesse võtta kõigi asjaomaste poolte olemasolevat pädevust, kasutada ära rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertteadmisi ning vältida täiendavat bürokraatiat;
34. nõuab jõekomisjonide ja ühenduse vahelise tihedama ja tõhustatud koostöö ettenägemist vastastikuse mõistmise memorandumiga, mis käsitleks vähemalt:
−
tegevusprogrammi NAIADES rakendamist,
−
paremat omandatud teadmiste ja inimressursside vahetamist siseveetranspordi valdkonnas ühenduse, liikmesriikide ja jõekomisjonide vahel;
o o o
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.