Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut avaliku ja erasektori partnerluse ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal (KOM(2004)0327);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 5 lõiget 2 subsidiaarsuse põhimõtte kohta, ja artikleid 43 –49 asutamisõiguse ja teenuste vaba liikumise kohta, samuti sellest tulenevat läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vastastikuse tunnustamise põhimõtet;

–   võttes arvesse hetkel jõusolevaid direktiive riigihangete kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 15. oktoobri 1985. aasta Euroopa kohalike omavalitsuste iseseisva haldamise hartat;

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu artiklit I-5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0363/2006),

A.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlussuhteid loodi viimasel kümnendil paljudes liikmesriikides;

B.   arvestades, et siiani ei ole üleeuroopaliselt kehtivat definitsiooni ega kehtiva ühenduse õiguse raames erilisi eeskirju, mis hõlmaksid avaliku ja erasektori partnerluse kõiki vorme;

C.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus on pikaajaline lepinguliselt reguleeritud koostöö riigi ametiasutuste ja erasektori vahel, et viia ellu avaliku sektori ülesandeid, kus vajalikke vahendeid hallatakse ühiselt ning kus riskid on jaotatud, tuginedes projektipartnerite riskihaldamise võimekusele;

D.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus kujutab endast sageli õiguslikult, rahanduslikult ja äriliselt keerulisi struktuure, mis viivad eraettevõtted ja riigiasutused kokku infrastruktuuriprojektide ühiseks elluviimiseks või avalike teenuste osutamiseks;

E.   arvestades, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused püüavad siseneda avaliku ja erasektori partnerluse projektidesse; arvestades, et siiski on ka Euroopa tasandil vajadus selliste projektide järele, ja seda vähemalt üleeuroopaliste transpordivõrkude rakendamiseks;

F.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus ei kujuta endast esimest sammu avalik-õiguslike ülesannete erastamise poole;

G.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse lepingute eesmärk on võimaldada riigiasutustel õppida eraettevõtete kavandamise, rajamise ja juhtimise kogemustest ja vajadusel nende finantskogemustest;

H.   arvestades, et riigi ja ettevõtluse koostöö võib tekitada sünergiat ja üldisi huvisid, võimaldada avaliku sektori rahaliste vahendite tõhusamat kasutamist, olla nappide rahaliste vahendite korral alternatiiviks erastamisele ning aidata eraettevõtluse oskusteabe omandamise kaudu kaasa halduse moderniseerimisele;

I.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus kuulub põhimõtteliselt asutamislepingu siseturgu käsitlevate sätete – eelkõige läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte alal – ning riigihangete valdkonda käsitlevate ühenduse teiseste õigusaktide reguleerimisalasse;

J.   arvestades, et erainvestoritele tuleb tagada, et lepingutingimusi ei muudeta lepingu kehtivuse ajal;

K.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus ei või piirata kohaliku või piirkondliku omavalitsusüksuse otsustusõigust, niivõrd kui see on sätestatud liikmesriikide siseriiklikus õiguses;

L.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus kujutab üht võimalikku viisi ametiasutuste ülesannete täitmise korraldamisel ning et ametiasutused peavad ka tulevikus saama otsustada, kas täita mõni ülesanne ise, oma ettevõtete kaudu või eraõigusliku kolmanda isiku kaudu,

M.   arvestades, et tuleks tõsta kodanike teadlikkust avaliku ja erasektori partnerluse mõjudest,

Üldised märkused

1.   tervitab asjaolu, et komisjon on esitanud eelnimetatud rohelise raamatu avaliku ja erasektori partnerluse ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal, aruande rohelist raamatut käsitleva avaliku arutelu kohta ning lõpuks teatise võimalike järelmeetmete kohta avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnas (KOM(2005)0569);

2.   peab enneaegseks riigihangete direktiivide mõjude hindamist ja on seepärast vastu nende direktiivide ülevaatamisele; on vastu avaliku ja erasektori partnerluse jaoks eraldi õiguskorra loomisele, kuid on seisukohal, et on olemas vajadus õigusloomealase algatuse järele kontsessioonide valdkonnas, pidades kinni siseturu ja läveväärtuste põhimõtetest ning kehtestades lihtsad eeskirjad pakkumismenetluse jaoks, ning institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerluse osas selgitustöö järele;

3.   kutsub komisjoni üles tulevase avaliku ja erasektori partnerluse reguleerimisel ja praegusel kontsessioonide sätete mõjuhindamisel kaaluma tõsiselt piirkondlike omavalitsuste huvisid ning kaasama tulevaste eeskirjade koostamisel esindajaid piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

4.   pooldab üleminekuperioodi olemasolevate lepingute suhtes, mis on sõlmitud heauskselt siseriikliku õiguse alusel, et vältida õiguskindlusetust;

5.   lükkab tagasi kõik seadusest kõrvalehiilimise vahendid riigihangete ka kontsessioonide valdkonnas;

6.   on seisukohal, et põhimõtteliselt tuleks riigihankelepingute alast õigust kohaldada alati, kui välja valitakse erasektorist pärit partner;

7.   on seisukohal, et üldhuviteenuste osutamise puhul allhanke tegemisel peab lepingut sõlmiv asutus sõlmima lepingu vastavalt riigihankemenetlusele;

8.   on arvamusel, et kui erapartnerite kaasabil on ülesanded sooritatud rahuldavalt, siis nende viimine tagasi munitsipaalvastutusalasse ei ole usaldusväärne alternatiiv avaliku ja erasektori partnerlusele, mis on kooskõlas konkurentsipõhimõtetega;

9.   on seisukohal, et omavalitsustele ja nende abisaajatele ei tuleks kohaldada konkurentsipõhimõtet ainult juhul, kui nad täidavad ainult kohalikke ülesandeid, millel puudub igasugune seos siseturuga;

10.   rõhutab läbipaistvuse tähtsust, mis peab olemas olema avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamisel, kusjuures läbipaistvusega peaks kaasnema ka kohalike omavalitsusüksuste volikogu liikmete õigus lepinguid ja dokumente näha;

11.   soovitab, et liikmesriigid looksid läbipaistva mehhanismi, mis tagab, et erainvestorite õiguslikud ja finantshuvid on kaitstud kogu lepingu kehtivusaja jooksul;

12.   on arvamusel, et läbipaistev hankelepingute sõlmimise kord teenib kodanike huve tõhusa konkurentsi loomisel ja kaitsel korruptsiooni vastu;

13.   rõhutab, et väljend "huvide konflikt" tuleks defineerida ELi tasandil õiglase ja erapooletu riskide jaotuse huvides;

14.   soovitab avaliku ja erasektori partnerluse rakendamisel näha kindluse, tõhususe ja kvaliteedistandardite tagamiseks ette siduva aruandekohustuse kodanike ees;

15.   soovitab liikmesriikidel lihtsustada avaliku sektori tööd, tõhustades kõigi nende otsuse tegijate koolitust, kes peavad avaliku ja erasektori partnerluse jaoks valima eraõiguslikke partnereid;

16.   eeldab, et liikmesriigid võtavad meetmeid, et partnerluse mõju kohalikele töövõtjatele käsitletaks aegsasti ja tundlikult ning et edendataks ja austataks õiglasi kokkuleppeid (avaliku või erasektori) töövõtjate üleviimise ning nende töötingimuste kohta kooskõlas nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(1);

17.   eeldab, et direktiivi 2001/23/EÜ sätted on kooskõlas liikmesriikide ametiasutuste poolt rakendatavate sätetega;

18.   on vastu avaliku ja erasektori partnerluse Euroopa agentuuri loomisele, kuid tervitab muid kogemuste vahetamise vorme, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse eest vastutavate siseriiklike ja piirkondlike ametiasutuste võrgustikku;

19.   julgustab komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka koguma kokku oma oskusteavet ja levitama seda eriti nendes liikmesriikides, kus riigi ametiasutused ei ole tuttavad avaliku ja erasektori partnerlusega;

20.   rõhutab, et kokku kogutud kogemused avaliku ja erasektori partnerluse alal aitavad vältida vigade ja vale metoodika kordamist;

21.   on vastu eeskirjade loomisele, mis võimaldaksid riigihankelepingute sõlmimist allpool läveväärtust ELi tasandil, rõhutab liikmesriikide vastutust asutamislepingus sisalduvate läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtete tõhusa rakendamise eest seoses riigihankelepingutega allpool läveväärtust ja kinnitab oma seisukohta, et riigihanget puudutavate eeskirjade loomine ELi tasandil on nõukogu ja Euroopa Parlamendi eelisõigus;

22.   kutsub komisjoni üles tagama, et toetuste andmine ei diskrimineeriks erinevaid era- ja riigiettevõtteid ega nende ühisalgatusi, teostades ühenduse tasandil kontrolli riigiabi üle;

Avaliku ja erasektori partnerlus riigihankelepingute kujul

23.   nõustub komisjoni seisukohaga, et ehitust või teenuseid puudutavate riigihankelepingute sõlmimisel peaks eraõigusliku partneri valimine ja tellimuse andmine põhimõtteliselt toimuma riigihangete direktiivide järgi, kui valik ja lepingu sõlmimine ühtivad;

24.   on seisukohal, et avalik-õiguslik asutus peab saama valida avatud ja piiratud menetluse vahel;

25.   on seisukohal, et läbipaistvuse tagamiseks tuleks läbirääkimismenetlus piirata nendele erandjuhtudele, mis on ette nähtud riigihangete direktiivide asjaomastes sätetes;

26.   pooldab paindlikkuse tagamiseks lepingute sõlmimist võistlevate läbirääkimiste teel, kui leping toob kaasa "õigusliku ja rahandusliku keerukuse", ning palub komisjonil selgitada "õigusliku ja rahandusliku keerukuse" tingimust nii, et jätta läbirääkimisteks võimalikult palju ruumi; on seisukohal, et võib eeldada, et õiguslik ja rahanduslik keerukus on olemas, kui on olemas tüüpilised avaliku ja erasektori partnerluse tunnused, nagu olelustsükli kontseptsioon ja riski pikaajaline üleandmine eraettevõtjale; on seisukohal, et võistlevate läbirääkimiste menetluses tuleb välistada konfidentsiaalse teabe menetlusest väljaspool avalikustamise oht;

Avaliku ja erasektori partnerlus kontsessioonide kujul

27.   võtab teadmiseks tõsiasja, et pärast üksikasjalikku mõjuhindamist soovib komisjon võtta õigusloomemeetmeid; on seisukohal, et kui komisjon esitab selliste õigusaktide ettepanekuid, peaks see võimaldama riigiasutustel paindlike, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate menetluste abil valida vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumitele parima partneri;

28.   ootab, et võimalikes õigusaktides määratletakse kontsessioonid erinevatena riigihankelepingutest ja sätestatakse objektiivselt kontrollitavad valikukriteeriumid;

29.   on arvamusel, et kontsessioonidel peaks olema piiratud kehtivusaeg, mis sõltub aga erainvesteeringu amortisatsiooni kestusest, et konkurendid ei jääks tarbetult kauaks konkurentsist välja; on seisukohal, et partnerlussuhete kestus tuleb määrata kindlaks selliselt, et vaba konkurentsi piiratakse põhimõtteliselt ainult nii palju kui on vajalik selleks, et tagada investeeringute amortisatsioon, investeeritud kapitali asjakohased intressid ja tulevaste investeeringute refinantseerimine;

30.   on seisukohal, et läbipaistvuspõhimõte nõuab, et tegurid, millel lepingu kestuse kindlaksmääramine põhineb, avaldatakse pakkumise kutse dokumentides, nii et pakkujad saavad seda oma pakkumiste koostamisel arvesse võtta;

31.   on arvamusel, et kõikehõlmav lähenemisviis hangetele (olelustsükli kontseptsioon) ja pakkujatevaheline konkurents innovatsiooni osas toovad kaasa suurema tõhususe, kui projektide ühisel teostamisel optimeeritakse riskide jagamist ning on olemas otstarbekas tehniline kirjeldus ja motiveeriv maksemehhanism;

32.   palub komisonil teha järeldused võistlevate läbirääkimiste käigus saadud kogemustest, et esitada soovitusi asjakohase riigihankemenetluse kohta kontsessioonide valdkonnas, sest võistlevate läbirääkimiste paindlikkus sobib reeglina kontsessioonide keerukusega, ohustamata läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtete järgmist;

33.   toetab komisjoni selle uurimisel, kas iga lepingupõhise avaliku ja erasektori partnerluse suhtes tuleks luua ühtne hankemenetlus, sõltumata sellest, kas vastav avaliku ja erasektori partnerlus kuulub riigihanke või kontsessiooni alla;

Institutsioneeritud avaliku ja erasektori partnerlus ning "in-house" suhted

34.   toetab komisjoni jõupingutusi võtta meetmeid institutsioneeritud avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnas, pidades silmas ilmselgelt valitsevat juriidilist ebakindlust;

35.   tunnustab tõsiasja, et teostajad soovivad selgust riigihankeid reguleerivate õigusaktide kohaldamise küsimuses avaliku-erasektori ettevõtjate loomise suhtes seoses lepingu sõlmimisega või kontsessiooni andmisega, ning palub komisjonil esitada asjakohased selgitused esimesel võimalusel;

36.   ei usu, et ilma pakkumismenetluseta "in-house" suhete reguleerimisala tuleks edasi laiendada, kuna see vabastaks teatavad sektorid vajadusest järgida siseturu- ja konkurentsieeskirju;

37.   peab läbipaistvusnõuet ja diskrimineerimiskeeldu silmas pidades vajalikuks, et seoses institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerlusega huvide ülekandmise korral erasektorist pärit partnerile tuleb riigihankelepingute alast õigust kohaldada juhul, kui huvide ülekandmine on seotud ajaliselt ja sisuliselt riigihankelepingu ülesandega;

38.   mõistab sellekohast üha mahukamat õigusemõistmist silmas pidades tekkinud üldist õiguslikku ebakindlust "in-house" kriteeriumite kohaldamisel ja palub komisjonil seetõttu töötada Euroopa Kohtu kehtiva kohtupraktika põhjal välja kriteeriumid, millega määratakse kindlaks riigiasutuste otsuste stabiilne viiteraamistik, ja kaaluda võimalust inkorporeerida need kriteeriumid ühenduse õigusaktidesse;

39.   on arvamusel, et piirväärtus (ükskõik kuidas see kindlaks määratakse) lepinguid sõlmiva avaliku sektori asutuse minimaalse osaluse kohta ettevõttes, mille kapital kuulub talle ühiselt koos erasektori partneritega, tooks kaasa teatavad püsivad kaitstud osalused ja et seega tekitab iga arutlusele pandud piir probleeme;

40.   on seisukohal, et kui esimene hankekonkurss avaliku ja erasektori ettevõtte loomiseks on olnud täpne ja laiahaardeline, ei ole täiendav pakkumismenetlus vajalik;

41.   nõuab täpsemat määratlust "sarnase kontrolli" mõistele, mida teostab korraldav riigiasutus teenuste osutaja üle, eriti juhtudel kui avaliku-erasektori ettevõtted osutavad korraldava riigiasutuse nimel ja seoses tema ülesannete täitmisega teenuseid, mida peamiselt rahastab või garanteerib korraldav riigiasutus;

Riigiasutuste vaheline koostöö

42.   tervitab kohaliku omavalitsuse ja tõhusa haldustegevuse huvides põhimõtteliselt mõnesid koostöövorme kohalike asutuste tasandil, et jõuda muu hulgas sünergiani, kui see ei võimalda kuritarvitamist, mis toob kaasa turu sulgemise;

43.   peab vajalikuks, et komisjon selgitab õiguslikku ebakindlust seoses riigiasutuste vahelise koostööga, mis on esile kerkinud Euroopa Kohtu praktika tulemusena;

44.   jagab Euroopa Kohtu seisukohta, mida viimane väljendas kohtuasjas C-84/03 komisjon v. Hispaania(2) tehtud otsuses, et riigiasutuste vahelise koostöö kokkuleppeid ei saa üldiselt vabastada hankeid reguleerivatest õigusaktidest, kasutades siseriikliku õiguse kohast õiguslikku vormi; on seisukohal, et tuleb eristada loomult puhtalt administratiivseid ja/või korralduslikke meetmeid ning hankelepinguid haldusasutuste vahel;

45.   on arvamusel, et riigiasutuste vahelise koostöö juhtumeid tuleb käsitleda hankeid reguleerivate õigusaktide seisukohalt mitteolulistena järgmistel tingimustel:

46.   lükkab tagasi hankeid käsitlevate õigusaktide kohaldamise juhtudel, kus riigiasutused kavatsevad täita ülesandeid oma mõjupiirkonnas koos teiste riigiasutustega haldusliku ümberkorralduse meetmena, pakkumata asjaomaste teenuste osutamist avatud turul olevatele kolmandatele isikutele;

47.   on arvamusel, et avaliku sektori vastutuste ülekandmine ühelt riigiasutuselt teisele ei kuulu ühenduse hankeid reguleerivate õigusaktide reguleerimisalasse;

48.   peab hankeid reguleerivate õigusaktide kohaldamist siiski alati vajalikuks juhtudel, kui riigiasutused pakuvad teenuseid turul eraettevõtjatena selliste riigiasutuste vahelise koostöö raames või lasevad avalikke ülesandeid täita eraettevõtjatel või teistel riigiasutustel väljaspool sellist koostööd;

o
o   o

49.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(1) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16. (2) EKL 2005, I-139.