(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0154)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0137/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0331/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5 a (uus) (5 a) Vesiviljelus ei ole ainus võõrliikide võimaliku levimise moodus veekeskkonnas. Muu tegevus, nagu muu hulgas ballastvee kasutamine ja dekoratiivkaladega kauplemine, võivad olla keskkonnaohu seisukohast olulisemad ning nõuavad haldamise erimeetmeid. Tuleks arendada terviklikke strateegiaid, et ühtselt lahendada võõrliikidega seotud probleemid. Sellegipoolest tuleb kuni niisuguste strateegiate rakendamiseni võtta valdkondlikke meetmeid, nagu käesolevas määruses sätestatud meetmed. Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5 b (uus) (5 b) Tuleks välja töötada konkreetsed strateegiad, et vältida geneetiliselt muundatud liikide kasutuselevõtmist ELi kalakasvatussektoris ning kontrollida viljastatud kalamarja liikumist. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 8 a (uus) (8 a) Tuleks võtta arvesse seda, et turvalistes ja väga väikese väljapääsuohuga kinnistes vesiviljelusrajatistes hoitavate võõrliikide või piirkonnast puuduvate liikide liikumise suhtes ei peaks tavaliselt tegema eelnevat keskkonnamõju hindamist. Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9 a (uus) (9 a) Mõned võõrliigid on vesiviljeluses üldkasutusel olnud pikka aega ja kogemus on näidanud, et sellega kaasnev keskkonnaoht on väga väike. Nende liikidega seotud tegevusi tuleks seetõttu käsitleda teisiti, aidates kaasa tegevuse arendamisele ilma täiendava halduskoormuseta. Muudatusettepanek 5 Põhjendus 9 b (uus) (9 b) Käesoleva määruse jõustumise ja rakendamise vahel peaks olema piisav üleminekuaeg, võttes arvesse selle rahalist ja institutsionaalset mõju asjaosalistele. Muudatusettepanek 6 Artikli 2 lõige 4 a (uus) 4 a. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et artikli 3 punktis 3 määratletud kinniste vesiviljelusrajatiste korral on väljapääsuoht väiksem. Muudatusettepanek 7 Artikli 2 lõige 5 a (uus) 5a. Käesolevat määrust, välja arvatud artikleid 3 ja 4, ei kohaldata liikidele, mis on vesiviljeluses üldkasutusel olnud rohkem kui 30 aastat ja mille puhul loodusesse pääsemine ei ole osutunud keskkonnale ohtlikuks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusele ja teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel koostab komisjon enne käesoleva määruse jõustumist niisuguste liikide nimekirja. Muudatusettepanek 8 Artikkel 5 Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi "pädev asutus"). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi "nõuandekomitee"). Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi "pädev asutus"). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi "nõuandekomitee"). Kui vesiviljelustegevuse juhtimise volitused on delegeeritud piirkondlikele või kohalikele asutustele, võivad eespool nimetatud pädevaid asutusi ja nõuandekomiteesid määrata need piirkondlikud ja kohalikud asutused. Muudatusettepanek 9 Artikli 6 lõige 1 1.  Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni viie aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks. 1.  Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni seitsme aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks. Muudatusettepanek 10 Artikli 10 lõige 1 1.  Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt ühe aasta vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva. 1.  Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt kuue kuu vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva. Muudatusettepanek 11 Artikkel 12 Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. Loa tühistamist tuleb alati teaduslikel alustel põhjendada. Muudatusettepanek 12 Artikli 25 esimene a lõik (uus) Käesolevat määrust kohaldatakse alates ...*. ____________________ * Kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

(1) ELTs seni avaldamata.