Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Gabriele Albertini esitatud taotlust tema puutumatuse kaitsmiseks seoses Milano ringkonnakohtus tema vastu algatatud kriminaalmenetlusega, mille ta esitas 28.  aprillil 2006. aastal ja millest anti teada  15. mai 2006. aasta täiskogu istungil;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gabriele Albertini ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklit 68;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0383/2006),

A.   arvestades, et Gabriele Albertini on Euroopa Parlamendi liige, kes valiti kuuendatel otsevalimistel 10.–13. juunil 2004. aastal ning arvestades, et parlament kontrollis tema volitusi 14. detsembril 2004. aastal(2);

B.   arvestades, et istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel, ning arvestades, et puutumatusele ei saa tugineda, kui liige tabatakse õigusrikkumiselt; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme puutumatus(3);

C.   arvestades, et kõnealusel juhul on kohaldatav säte Itaalia põhiseaduse artikli 68 teine lõik, millega lubatakse algatada parlamendiliikmete suhtes kriminaalmenetlust ilma eriliste vorminõueteta, ning samas artiklis on sätestatud, et vastava parlamendikoja loata ei ole lubatud parlamendiliikme isikut ega tema elukohta läbi otsida, teda arreteerida, muul viisil temalt vabadust võtta või tema suhtes tõkendit kohaldada muidu, kui lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks või parlamendiliikme tabamisel sellise kuriteo sooritamiselt (flagrante delicto), mille puhul tema arreteerimine on kohustuslik.

D.   arvestades, et Milano ringkonnakohtus prokuratuuri poolt Gabriele Albertini vastu tõstatatud süüdistused on seotud Milano linnavolikogus toimunud eelarvemenetluse käigus tühjade muudatusettepanekute esitamisega eesmärgiga täita need hiljem, vastavalt opositsioonilt laekuvatele muudatusettepanekutele, vältides sellega muudatusettepanekute lubamatut esitamist pärast ettenähtud tähtaega;

E.   arvestades, et tühjade muudatusettepanekute esitamist võib lugeda poliitika ja poliitilise elu üheks osaks ning arvestades, et kuni lõppakti, millele neis viidatakse, ei ole veel vastu võetud, on selliste muudatusettepanekute esitamine lihtsalt antud sisemenetluse alla kuuluv tegu, mis ei oma välismõju, seda eriti ja eelkõige kriminaalõiguse seisukohast, kuna niisuguste muudatusettepanekute esitamine kujutab endast võimatut ja igal juhul olematut kuritegu;

F.   arvestades, et sama Milano ringkonnakohtu ühes teises kohtumenetluses (kohtuasi nr 9384/03 R.G.N.R.), mis algatati Gabriele Albertini vastu esitatud väidetega sarnaste väidete uurimiseks, ainult et seekord süüdistas Gabriele Albertini ise samasuguses teos oma poliitilisi vastaseid, otsustas kohus, et kriminaalmenetluseks puudub alus, ning lõpetas asjas menetluse;

G.   arvestades asjaolu, et üks ja sama kohus asus kahes sisult sarnases kohtuasjas diametraalselt vastandlikele seisukohtadele, mis kujutab endast põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist, millest järeldub, et Gabriele Albertinit süüdistatakse ebaõiglaselt;

H.   arvestades, et kaalul olev küsimus on väga delikaatne ning selle järeldused on Euroopa Parlamendi eelisõiguste seisukohalt vastuvõetamatud, kuna Gabriele Albertini ebavõrdsele kohtlemisele puudub õigustus, mis tõstatab tendentsliku süüdistuse (fumus persecutionis) küsimuse;

I.   arvestades, et igasugune Euroopa Parlamendi liikme poliitilise tagakiusamise juhtum on rünnak parlamendi kui Euroopa rahvaste poolt demokraatlikult valitud poliitilise institutsiooni terviklikkusele ning tähendab parlamendi solvamist;

J.   arvestades, et Itaalia kohtu diskrimineeriv suhtumine on Gabriele Albertinile kahjulik;

K.   arvestades, et kui Euroopa Parlamendi 5. detsembri 2002. aasta(4) ja 17. detsembri 2003. aasta(5) resolutsioonidega kahel korral kinnitatud, kuid ikka veel jõustumata Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus oleks juba jõustunud, oleks saanud Gabriele Albertini vastu algatatud kohtumenetluse peatada,

1.   avaldab kahetsust, et 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll oma praegusel kujul ei võimalda Euroopa Parlamendil võtta siduvaid meetmeid Gabriele Albertini kaitseks ning otsustab seetõttu mitte kaitsta tema puutumatust;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi otsus koos vastutava parlamendikomisjoni raportiga viivitamatult Milano ringkonnakohtu prokuratuurile seoses kriminaalasjaga nr 8629/05 R.G.

(1) Kohtuasi 101/63, Wagner v Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391. (2) Euroopa Parlamendi otsus volituste kontrollimise kohta (ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 51) (3) 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 10. (4) ELT C 27 E, 30.1.2004, lk 139. (5) ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 230.