Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Iga-aastased märkused euroala kohta" (KOM(2006)0392);

–   võttes arvesse komisjoni 2006. aasta septembri vaheprognoosi;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni euroala rahvusvahelise rolli kohta ning rahatähtede ja müntide kasutuselevõtmise esimese hinnangu kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorrast: ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastaks 2006(2),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Valuutafondi strateegilise hindamise kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta resolutsiooni riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus (EMU)(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2005. aasta aruande kohta(6);

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) aruandeid euro rahvusvahelise rolli ja euroala finantsintegratsiooni kohta;

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus – ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas(7);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0381/2006),

A.   arvestades, et kuulumine euroalasse suurendab liikmesriikide vastastikust majanduslikku sõltuvust ning nõuab majanduspoliitika paremat kooskõlastamist, et parandada struktuursed nõrkused uute väljakutsete eel ja saavutada suurem jõukus ning konkurentsivõime, et olla valmis rohkem globaliseerunud majanduse jaoks;

B.   arvestades, et 2006. aastal euroala majanduskasv kiireneb ning muutub ulatuslikumaks, sest sisenõudlus, eelkõige investeerimine, kogub hoogu, kuid 2007. aastal võib kasv kõrgete naftahindade, euro tugevnemise järelmõjude ja USA majanduskasvu vähenemise tõttu aeglustuda;

C.   arvestades, et euroala potentsiaalne kasv on enamiku hinnangute järgi umbes 2% ja seda tuleb tõsta 3%ni ning hoida sellel tasemel, et anda tööd rohkem kui kaheteistkümnele miljonile töötule eurooplasele, et suurendada nende kasutatavat tulu ning eraldada vajalikud vahendid Euroopa ainulaadsete heaoluriikide moderniseerimiseks;

D.   arvestades, et inflatsioonimäära kriteeriumi suhtes kasutatakse kaht erinevat hindade stabiilsuse määratlust; arvestades, et EKP on selgitanud, et hindade stabiilsuse säilitamiseks püüab ta hoida inflatsioonimäära keskmise tähtaja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal, oma lähenemisraportites aga kasutavad EKP ja komisjon kontrollväärtust, mille arvutamiseks võetakse kolme parimate tulemustega liikmesriigi keskmine inflatsioonimäär viimase 12 kuu jooksul ja liidetakse sellele 1,5 protsendipunkti, võttes aluseks EÜ asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 osutatud lähenemiskriteeriumide protokolli, kus eeldatakse, et hindade stabiilsuse seisukohalt parimad tulemused tähendavad praktikas madalaimat võimalikku inflatsiooni;

E.   arvestades, et 1. jaanuari 2007. aasta seisuga hõlmab euroala ainult 13 liikmesriiki, kuid makromajanduspoliitika kooskõlastamine ja siseturg hõlmavad kõiki 27 liikmesriiki;

F.   arvestades, et euroala väline esindatus rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumitel ei vasta selle kaalukusele maailmamajanduses; arvestades, et alates euro loomisest on saavutatud vähe edu tagamaks, et euroala esineks rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ja foorumitel ühtsena; ning arvestades, et nende puuduste tõttu on euroalal raske edendada oma huve ja olla ülemaailmsete majandusalaste väljakutsete vastuvõtmisel eestvedajaks;

G.   arvestades, et EKP jagab nõukoguga vastutust vahetuskursiga seotud küsimuste ning euroala rahvusvahelise esindatuse eest;

H.   arvestades, et eurorühm peab EKPga mitteametlikku dialoogi ja et eurorühma peamiseks ülesandeks on kujundada ühised seisukohad euroala majanduse üldise toimimise suhtes ning jälgida euro vahetuskursi muutusi teiste valuutade suhtes;

Makromajanduspoliitika

1.   tervitab komisjoni esimese euroala käsitleva aastaaruande esitlust, mis kajastab euroala riikide majanduse arengut 2006. aastal ja on kasulik panus euroala liikmete ees seisvaid ühiseid majanduspoliitilisi väljakutseid käsitlevasse debatti;

2.   on seisukohal, et selged ja läbipaistvad eeskirjad selle kohta, kuidas kaks peamist sammast – raha pakkumine ühelt poolt ja kogu muu asjakohane teave edaspidise inflatsiooniarengu kohta teiselt poolt – mõjutavad rahapoliitilisi tegevusotsuseid ja võiksid muuta seda poliitikat ettearvatavamaks ja tõhusamaks; on samuti seisukohal, et tuleks avaldada EKP nõukogu koosolekute protokollid, kusjuures need peaksid sisaldama vastuvõetud otsuste selgeid poolt- ja vastuargumente ning nende otsuste vastuvõtmise põhjusi; peab sellist läbipaistvust tähtsaks, kuna sel moel saab turg selgema ettekujutuse EKP rahapoliitikast;

3.   võttes arvesse, et viimastel aastatel pakutud rahalisi stiimuleid järk-järgult kaotatakse, palub komisjonil jääda uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgenduse juurde ning liikmesriikidel püüda aasta-aastalt vähendada oma tsükliliselt kohandatavat eelarvepuudujääki, võttes kontrollmääraks 0,5% SKTst, mis aitab vähendada inflatsioonisurvet ning hoida intressimäärad tasemel, mis ei sea ohtu praegust majanduse elavnemist; tuletab sellega seoses meelde parema fiskaal-, eelkõige eelarvealase kooskõlastamise lisandväärtust liikmesriikide seas ühtsema makromajanduspoliitilise tasakaalu saavutamiseks, võrreldes majandus- ja rahaliidu hästi arenenud rahapoliitikaga;

4.   on seisukohal, et seadmata kahtluse alla subsidiaarsuse põhimõtet fiskaalpoliitikas ja austades liikmesriikide valitsuste eelisõigusi oma struktuuri- ja eelarvepoliitika määratlemisel, on oluline, et kõik liikmesriigid – vähemalt euroalasse kuuluvad – kooskõlastaksid oma riiklikud fiskaalpoliitika ajakavad ja rajaksid eelarveprognoosid sarnastele kriteeriumidele, et vältida erinevate makromajanduslike prognooside (ülemaailmne majanduskasv, majanduskasv ELis, naftabarreli hind, intressimäärad) ja teiste parameetrite kasutamisest tulenevaid erinevusi; on veendunud, et komisjon suudab anda olulise panuse selle eesmärgi saavutamiseks;

5.   palub liikmesriikidel eraldada oluline osa praegusest majanduskasvust saadavast täiendavast eelarvetulust avaliku võla vähendamiseks, mis vabastab vahendeid, mida saab vastavalt Lissaboni-Göteborgi strateegias seatud eesmärkidele investeerida haridusse, kutseõppesse, infrastruktuuri, teadusuuringutesse ja uuendustegevusse ning kasutada elanikkonna vananemisest ja kliimamuutusest tingitud väljakutsete vastuvõtmiseks;

6.   tuletab komisjonile meelde, et eespool nimetatud 4. aprilli 2006. aasta resolutsioonis palus parlament liikmesriikide maksusüsteemide üldist läbivaatamist, mis on peamisi meetodeid majanduse konkurentsivõime ja riigi rahanduse stabiilsuse suurendamiseks;

7.   kutsub komisjoni üles ette valmistama uuringut, millist tulu tooks euroalal kasvu ja tööhõivega seoses kohaldatava majandus- ja rahaliidu majandussamba parem toimimine euroalale ja liidule tervikuna;

Majandusreformid

8.   tuletab sellega seoses meelde Lissaboni strateegia aktiivse ja kiireloomulise rakendamise tähtsust võrdselt kõigil tasanditel ja kõikides asjaomastes poliitikavaldkondades majandus-, tööhõive-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika reformide mitmekülgse poliitilise toetuse abil;

9.   mõistab, et euroala majandus kohanes maailma majanduskasvu taastumisega ainult väga pikaldaselt, peamiselt sisenõudluse nõrkuse tõttu, ja et toote-, tööjõu- ja kapitaliturgude majandusreformid aitavad hindadel ja palkadel muutuvatele majandustingimustele kiiremini reageerida, mis on hädavajalik kasvupotentsiaali suurendamiseks, lubamatu inflatsiooni ja kasvuerinevuste pidurdamiseks euroala liikmesriikides ning võimalike ülemaailmsete negatiivsete suundumustega kohanemiseks;

10.   võtab arvesse, et mõned liikmesriigid on riiklike reformikavadega näidanud üles pühendumust; mõistab aga, et see ei ole piisav, ja nõuab liikmesriikidelt tungivalt tegutsemist; tuletab meelde, et majanduslikku suutlikkust edendaks reformikavade ühiseid järelmeetmeid võimaldava tegevusjuhendi vastuvõtmine, reformikavadest saadud parimate tavade levitamine ning iga-aastase edetabeli avaldamine komisjoni poolt, mis näitaks, millised riigid on olnud edukaimad ja millised kõige rohkem maha jäänud, vastavalt ettepanekule, mille tegi komisjoni Wim Koki juhitud kõrgetasemeline töörühm 2004. aasta novembri aruandes "Väljakutsega silmitsi – Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks";

11.   on seisukohal, et euroala liikmesriigid peaksid jätkama üheaegset edasiliikumist Lissaboni-Göteborgi mudeli kolme põhimõtte (majanduskasv, sotsiaalne ühtsus ja turvalisus) rakendamisel ja rõhutab flexicurity (flexibility and security – paindlikkuse ja turvalisuse) potentsiaali eriti naiste, vanemate töötajate, noorte, pikaajaliselt töötute ja sisserändajate tööturul osalemise suurendamiseks;

12.   arvab, et ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamise eesmärgi Euroopas võib saavutada ka tõhustatud koostöömehhanismi kaudu, juhul kui liikmesriigid kokkuleppele ei jõua; rõhutab, et tõhustatud koostöömehhanism, kuigi see on liikmesriikide üksmeelse kokkuleppega võrreldes paremuselt teine võimalus, laseb suurel enamusel liikmesriikidest siseturu ühise ettevõtete maksustamise raamistiku alal edasi liikuda, andes ülejäänutele võimaluse sellega hiljem ühineda; on veendunud, et see küsimus on euroala jaoks üha olulisem ning nõuab tungivalt, et euroala liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi edu saavutamiseks selles valdkonnas;

Siseturg

13.   on seisukohal, et siseturu väljakujundamine, eelkõige teenuste puhul, on ülimalt tähtis majanduskasvu edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks euroalal; nõuab seetõttu direktiivide jätkuvat ja paremat rakendamist; mõistab hukka mõnede liikmesriikide poliitika, mille eesmärk on kaitsta oma olulisi tööstusharusid ja teenuseid piiriülese konkurentsi eest, ning kinnitab taas kindlaksjäämist isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtetele;

14.   nõustub komisjoniga, et on vaja kõrvaldada tõkked ühtse Euroopa maksepiirkonna loomise teelt ning võtta täiendavaid meetmeid killustunud finantsteenuste jaeturgude (säästukavad, hüpoteegid, kindlustus ja pensionid) avamiseks, tagades samal ajal tarbijate kaitse; rõhutab, et on tähtis kujundada üleeuroopaline lähenemine finantsturu reguleerimisele ja järelevalvele ning tuletab meelde, et on vaja läbi vaadata kindlustussektori maksevõimet käsitlevad eeskirjad (Solvency II), samuti eeskirjad, mis käsitlevad seadusandjate diskretsiooni äriühingute piiriülese ühinemise puhul, et vältida konflikte asukoha- ja vastuvõtjariigi järelevalveasutuste vahel;

15.   on veendunud, et ambitsioonikas ELi innovatsioonipoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise üks nurgakive ja peaks olema majandusliku kooskõlastamise täiustatud lähenemise raames üks peamisi eesmärke; avaldab kahetsust, et teadus- ja arendustegevuse kulud püsivad euroalal umbes 2% SKT juures, jäädes märgatavalt madalamaks kogu ELis kehtivast 3% sihttasemest; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid teadustegevuse rahastamiseks ELis ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tõhusa raamistiku loomiseks; palub liikmesriikidel eraldada rohkem vahendeid teadustegevuseks ja innovatsiooniks ning kehtestada maksusoodustused ettevõtjatele ja ülikoolidele, kes investeerivad teadus- ja arendustegevusse, teades, et sellised soodustused annavad otsese subsideerimisega võrreldes parema tagatise, et avalikke vahendeid kasutatakse edukate ettevõtmiste toetamiseks;

16.   on seisukohal, et tööturud tuleks muuta paindlikumaks ning et alalist töösuhet käsitlevate õigusaktide need sätted, mis võivad takistada tööturu kohandamist, tuleks kaotada; möönab, et pikemas perspektiivis peaksid reaalpalk ja tootlikkus kasvama üheaegselt; avaldab kahetsust, et paljusid parlamendi ettepanekuid pole arvesse võetud, eriti neid, mis puudutavad lapsehoiuvõimaluste parandamist, töö ja eraelu parema tasakaalustatuse saavutamist, selliste soodustuste kehtestamist, mis innustavad töötajaid vabatahtlikku pensionilejäämist edasi lükkama , ning sisserändajate tööturule integreerimiseks ja ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks mõeldud poliitika kehtestamist;

17.   avaldab kahetsust, et praegune hariduse ja elukestva õppe tase, mis peaks kuuluma majandusliku kooskõlastamise täiustatud lähenemise prioriteetide hulka, on selgelt ebapiisav, ning nõustub suurema osa komisjoni pakutud meetmetega; avaldab siiski kahetsust, et osa parlamendi poolt heaks kiidetud ettepanekuid on jäänud kõrvale, eriti sellised, mille eesmärk on parandada võõrkeelteoskust, matemaatika ja loodusteaduste alaseid teadmisi põhi- ja keskkoolis, jõuda kutsealase väljaõppe integreeritud mudelini, meelitada rohkem üliõpilasi teadlasekarjääri valima, tihendada koostööd ülikoolide ning tööstus- ja ärisektori vahel, ergutada hariduspakkumise kohandamist tööturu nõudmistele, tagada üldine juurdepääs kolmanda taseme haridusele, edendada elukestvat õpet ning püüda selle abil vähendada pikaajalist töötust ja noorte tööpuudust, tagada parem teabevahetus ning uurimistulemuste levik ja rakendamine;

18.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lisama oma peamiste eesmärkide hulka energia siseturu loomist ja teadus- ja arendustegevuse poliitika täiustamist alternatiivsete energiaallikate ning keskkonnasõbralikuma ja puhtama energia vallas, kaasa arvatud taastuvate energiaallikate suurem kasutamine, suuremate kohustuste võtmine energia kokkuhoiu ja energiatõhususe alal ning poliitiliste ja majanduslike sidemete tugevdamine võimalikult paljude tarnijariikidega, et energiaallikaid mitmekesistada ja varustamise puudujääkidega paremini toime tulla;

Toimiv majandus- ja rahaliit

19.   nõustub komisjoniga, et kasvu- ja inflatsioonitasemete erinevused euroalal – erinevus kiireima ja aeglaseima kasvuga riigi vahel oli 2005. aastal 4,5 protsenti ning erinevus suurima ja väikseima inflatsioonimäära vahel 2,7 protsenti – on üha rohkem tingitud struktuursetest põhjustest; avaldab kahetsust, et erinevused kõrge inflatsioonitasemega riikide vahel mõjutavad negatiivselt kogu euroala konkurentsivõimet ja rahalist stabiilsust; märgib, et mõnikord tulenevad need erinevused tulude ja hinnataseme positiivsest lähenemisest "järelejõudmise" protsessi käigus; kutsub veel kord euroala liikmesriike üles suurendama jõupingutusi majandus- ja rahapoliitika tõhusa kooskõlastamise nimel, eelkõige eurorühma ühise strateegia tugevdamise teel, et suurendada tegelikku majanduslikku lähenemist ja vähendada asümmeetrilise šoki ohtu majandus- ja rahaliidus;

20.   tervitab Sloveenia ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2007. aastal, kutsub uusi liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid Maastrichti lähenemiskriteeriumide täitmiseks, juhib tähelepanu asjaolule, et EKP ja komisjon peavad kohaldama EÜ asutamislepingus sätestatud hindade stabiilsuse kriteeriumi, mis erineb kriteeriumist, mida EKP oma rahapoliitikas rakendab, ning teeb ettepaneku, et EKP ja komisjon kaaluksid, kas sellise erinevuse säilitamine on õigustatud;

21.   tunnistab, et vastavalt Maastrichti lähenemiskriteeriumidele ei või inflatsioonimäär ületada 1,5 protsenti kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi inflatsioonimäärast; märgib, et nii kolme hindade stabiilsuse poolest kõige edukama liikmesriigi määratlus kui ka kontrollväärtuse arvutamise meetod tuleb hoolikalt läbi vaadata, kajastamaks asjaolu, et rahaliidus on hetkel kaksteist ELi liikmesriiki, kes kasutavad ühisraha, mida hallatakse ühise rahapoliitika abil, ning et erinevused nende individuaalsetes inflatsioonitulemustes kajastavad pigem struktuurseid tegureid kui erinevusi makromajanduslikus poliitilises olukorras;

22.   kutsub komisjoni ja Eurostati üles suurendama statistiliste makroandmete (eelkõige eelarvedefitsiiti ja riigivõlga puudutavate andmete) kvaliteeti ning kasutama kõiki vahendeid rahalise tasakaalustamatuse vältimiseks liikmesriikides; nõuab komisjoni volituste suurendamist edastatud andmete kvaliteedi kontrollimisel;

23.   kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu sellele, kuidas finantsturgude käitumine mõjutab euroala makromajanduslikku olukorda;

24.   nõuab tungivalt, et pädevad järelevalveasutused suurendaksid jõupingutusi riskifondide tegevuse tõhusamaks hindamiseks seoses süsteemsete riskidega, mida need võivad tekitada, ning kutsub eurorühma üles seda teemat eraldi uurima;

Välisesindatus

25.   tervitab nõukogus saavutatud kokkulepet kõnelda 19.–20. septembril 2006 Singapuris toimuval Bretton Woodsi institutsioonide kohtumisel ühel häälel; nõuab kindlalt ELi esinduste seisukohtade paremat kooskõlastamist IMFis; kutsub liikmesriike uuesti üles tegema tööd ühtselt hääletava rühma nimel – mis võib esialgu olla euroala riikide rühm – et pikemas perspektiivis tagada ELi järjepidev esindatus, kaasates majandus- ja rahandusministrite nõukogu eesistuja ja komisjoni, keda kontrollib Euroopa Parlament;

Koordineerimine

26.   tervitab Jean-Claude Junckeri tagasivalimist eurorühma eesistujaks; on veendunud, et eurorühm peaks kokku leppima tegevuskavas seoses eemärkidega, mis tuleb euroalal järgmise kahe aasta jooksul saavutada;

27.   juhib tähelepanu asjaolule, et EÜ asutamislepingus ei selgitata, kuidas nõukogu peab teostama oma vastutust vahetuskursi poliitika eest; kutsub eurorühma, nõukogu ja EKPd üles oma tegevust vahetuskursipoliitika valdkonnas paremini kooskõlastama;

28.   rõhutab vajadust toetada koostööd euroalal, et tugevdada majandushaldust ja Euroopa integratsiooniprotsessi, lahendamaks ülemaailmseid majandusprobleeme; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et aastaaruandes euroala kohta esitataks edaspidi konkreetsemad vahendid, mis võimaldaksid sügavamat dialoogi liidu majandushalduse täiustamisega tegelevate ELi institutsioonide vahel; kutsub komisjoni üles tõhusalt toetama eurorühma ja selle eesistuja tegevust;

29.   on seisukohal, et kõigile osalistele tooks kasu, kui Euroopa Parlamendi, eurorühma ja komisjoni vahel käivitataks vähemalt kord kvartalis toimuv korrapärasem ja struktureeritum dialoog makromajanduslike küsimuste üle, mis sarnaneks Euroopa Parlamendi ja EKP rahapoliitilisele dialoogile, et tugevdada olemasolevaid raamistikke ja arutleda euroala majanduse ees seisvate väljakutsete ning nende lahendamise üle;

30.   on veendunud, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide korrapärased kohtumised võiksid aidata liikmesriikide parlamentidel majanduspoliitika nõutavat kooskõlastamist paremini hallata;

o
o   o

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon eurorühma presidendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 871. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0124. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0076. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0214. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0240. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0464. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0511.