Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni koostatud rohelist raamatut hüpoteeklaenu kohta ELis (KOM(2005)0327) (roheline raamat);

−   võttes arvesse komisjoni valget raamatut finantsteenuste poliitika kohta 2005-2010 (KOM(2005)0629);

−   võttes arvesse Euroopa Keskpanga nõukogu 1. detsembri 2005. aasta vastust rohelisele raamatule hüpoteeklaenu kohta ELis;

−   võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1989. aasta teist direktiivi 89/646/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta(1);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)(2) (kapitalinõuete direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)(3);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜtarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta(4);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul(5);

−   võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijakrediidilepingute kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EÜ (KOM(2005)0483);

−   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv asutamisvabaduse ning teenuste vaba osutamise kohta hüpoteeklaenude valdkonnas (KOM(1987)0255);

−   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

−   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjon arvamusi (A6-0370/2006),

A.   arvestades, et hüpoteeklaenud moodustavad suure ja kiiresti laieneva turu ning et nad on ülioluline osa ELi majandus- ja sotsiaalses struktuuris;

B.   arvestades, et mõned liikmesriigid on teinud läbi kinnisvaraturu enneolematu kasvu, mis on muutnud ehitussektori antitsükliliseks, mis on oluline tegur majanduskasvu ja tööhõive saavutamisel majandusseisaku ajal, mida Euroopa koges aastatel 2000–2005;

C.   arvestades, et rekordiliselt madalate intressimäärade tõttu võetakse rohkem hüpoteeklaene, eelkõige riikides, kus hüpoteeklaenude võtmine tugineb tarbijausaldusele, mis on toonud kaasa majanduskasvu;

D.   arvestades, et Euroopa tarbijate kaitsmine peab olema hüpoteeklaene (mis on enamuse ELi kodanike jaoks nende elu suurim finantskohustus, avaldades pikaajalist mõju nende elatustasemele ja finantsstabiilsusele) puudutava õigusloomealase tegevuse tähtsaim külg;

E.   arvestades, et olemasolevaid hüpoteektooteid puudutavate kesksete tegurite läbipaistvuse tõhustamine mitte ainult ei paranda turu efektiivsust, vaid suurendab ka laenuvõtjate kindlust sõlmida hüpoteeklaenu lepinguid muudes liikmesriikides ning võimaldab neil teha informeeritud otsuseid;

F.   arvestades, et tarbijad vajavad võimalikult täielikku ja lihtsat üksikasju arvestavat standardvormis esitatavat teavet, mis võimaldab neil viia läbi võrdlusuuringud liikmesriikide vahel ja seeläbi rakendada piiriülese hüpoteegilaenu võtmisel tõhusamalt oma valikuvabadust;

G.   arvestades, et sihtotstarbelised meetmed toote- ja teenustevaliku parandamiseks, toodete ulatuslikumaks kättesaadavuseks ja rahastamisturgude integreerimiseks võiksid tõhustada turu efektiivsust, mastaabisäästu ja toodete mitmekesistamist, alandada laenuvõtmise kulusid ja tuua seeläbi kasu Euroopa majandusele;

H.   arvestades, et klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele juurdepääsu lubamine hüpoteegiteenuse pakkujatele piiriülese laenutegevuse korral aitab väga oluliselt kaasa konkurentsi elavdamisele hüpoteegipõhises laenutegevuses ja ühtse Euroopa hüpoteegituru loomisele;

I.   arvestades, et integreeritud hüpoteegiturg kergendab töötajate liikuvust;

J.   arvestades, et hüpoteeklaenude andjad või tarbijaorganisatsioonid avaldavad üllatuslikult vähe survet piiriülese laenuandmise arendamiseks muul viisil kui erinevate riikide turgudel asutamise kaudu;

K.   arvestades, et märkimisväärsed turutõkked on siiani takistanud piiriüleste hüpoteeklaenu pakkumiste, mis praeguseks jäävad alla 1% kogu ELi hüpoteegiturust, kasvu;

L.   arvestades, et ühendusel puudub pädevus või on piiratud pädevus paljudes olulistes küsimustes ning et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tuleb kinni pidada;

M.   arvestades, et hüpoteeklaenumaaklerid võivad mängida olulist rolli, kasutades ära oma asjatundlikkust hüpoteektoodete osas koduturul, aga ka turgudel üle Euroopa Liidu, toetades piiriülest tegevust ning toimides ühenduslülina tarbijate ning nii välismaiste kui kohalike finantseerimisasutuste vahel;

N.   arvestades, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi toodete valikus ja omadustes, turustamise struktuuris, laenuperioodides ja rahastamisviisides, kuna õiguslikud, maksu-, regulatiivsed ja tarbijakaitsetingimused on erinevad;

O.   arvestades, et hüpoteeklaenuturud on äärmiselt keerulised ja riikide õigussüsteemid ning rahastamisalane tegevus, samuti kinnisvara ja kinnistusraamatut puudutav tegevus, asjaõigus, laenulepinguid reguleeriv õigus, hindamisküsimused, sundmüügimenetlust puudutavad õigusaktid, refinantseerimisturud jne on väga erinevad, olles samas sisemiselt seotud;

P.   arvestades, et endiselt on diskrimineerivaid maksutakistusi, mis tõkestavad ühtse hüpoteegituru ärakasutamist ning võivad mõnel juhul olla koguni vastuolus ELi õigusaktidega;

Q.   arvestades, et hüpoteegituru ja makromajanduspoliitika ning eelkõige rahapoliitika teostamise vahel on otsene seos;

R.   arvestades, et hüpoteegituru ebastabiilsus võib mõjutada eluasemeturgu ja majandustsükleid ning seeläbi põhjustada süsteemset riski;

S.   arvestades, et ELi hüpoteeklaenuturu tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmiseks oleks soovitatav esmalt hinnata komisjoni 1. märtsi 2001. aasta soovituse 2001/193/EÜ eluasemelaenu pakkuvate laenuandjate poolt tarbijaile antava lepingueelse teabe kohta(6) (tegevusjuhend) rakendamist ja tulemuslikkust ja Euroopa standarditud teabelehe (ESIS) kasutamist eesmärgiga tagada, et tarbijad saavad läbipaistvat ja võrreldavat teavet eluasemelaenude kohta;

T.   arvestades, et ülalnimetatud tegevusjuhend paistab olevat enam või vähem edukalt rakendatud üle Euroopa Liidu, lahendamata samas ühtse õigusliku raamistiku puudumise üldist probleemi,

Sissejuhatus

1.   tunnistab kasu, mida tarbija saaks ELi hüpoteegituru senisest enamast tugevalt eesmärgile suunatud integratsioonist;

2.   arvab, et iga Euroopa hüpoteeklaenuturuga seotud ELi tasandi meede peab eelkõige andma otsest kasu üldsusele kui hüpoteeklaenu võtjale ning et hüpoteeklaenuturg peaks olema kättesaadav suuremale arvule potentsiaalsetele laenuvõtjatele, kaasa arvatud madala või mittetäieliku laenuprofiiliga isikutele, tähtajaliste lepingutega töötajatele ja esimese eluaseme ostjatele;

3.   tervitab komisjoni ulatuslikke konsultatsioone ja nõuab, et igale konkreetsele ettepanekule peab eelnema põhjalik majanduslike ja sotsiaalsete mõjude uuring;

4.   tervitab komisjoni siiani tehtud jõupingutusi täita parema reguleerimise nõudeid; tuletades samas komisjonile meelde, et igasugused järeldused peaksid alati olema ulatusliku nõuandeprotsessi tulemus;

5.   märgib ära rohelises raamatus välja toodud arvukad takistused ühtse ELi hüpoteeklaenude jaemüügituru tekkimisele ja kutsub komisjoni üles keskenduma suurimat tulu andvatele suunatud meetmetele, soodustades turust lähtuvaid algatusi, kui see on võimalik;

6.   hoiatab komisjoni, et katsed tooteid endid ühtlustada võivad viia õigusliku järjekindlusetuseni ja seeläbi avaldada sektorile negatiivset mõju;

7.   nõuab, et ükski ELi meede ei tohiks takistada konkurentsi ega innovatsiooni, eelkõige mis puudutab tooteid, lisateenuseid ja rahastamismeetodeid;

Tegevusjuhend ja lepingueelne teave

8.   kutsub üles tegutsema eesmärgiga ühtlustada lepingueelset teavet puudutavad sätted, mis on vajalikud selleks, et laenuvõtjad saaksid teha informeeritud otsuseid võimalike hüpoteegilepingute kohta;

9.   nõuab, et lepingueelne teave peab olema täpne ja mõistetav, mis võimaldaks teha informeeritud valikut, ning et see peaks andma tarbijale võimalikult mõistetava ja üldise ülevaate, arvestades kättesaadavat teavet, millele hüpoteegileping tugineb; rõhutab, et kui laenuandja tahab pakkuda laenu muus liikmesriigis, tuleb antud teave tarbijale esitada võimalikult kiiresti ametlikes keeltes, mida tunnustatakse laenuvõtja elukoha liikmesriigis;

10.   arvab, et tegevusjuhend ja Euroopa standarditud teabeleht on olulised, kuid ebapiisavad vahendid liikmesriikide vahel liikuvate ja tõenäoliselt muus liikmesriigis kinnisvara omandavate kodanike majandushuvide kaitsmiseks; julgustab komisjoni hindama edusamme ja kaaluma praegu vabatahtliku tegevusjuhendi muutmist kohustuslikuks, kui ei hakka ilmnema varajane täitmine;

Rahastamine

11.   arvab, et ühtse, avatud ja ühilduva rahastamisturu väljaarendamine on esmane prioriteet, kuna see suurendab efektiivsust, võimaldab laenuriski rahvusvahelist diversifitseerimist, optimeerib rahastamistingimusi ja kapitalieraldust ning vähendab laenuvõtmise kulusid; tunnistab turust lähtuvate algatuste integreerimise tähtsust ja potentsiaali selles valdkonnas;

12.   juhib tähelepanu, et ühtse teisese hüpoteegituru loomine ei ole võimalik riiklike lepinguid reguleerivate eeskirjade järkjärgulise ühitamiseta;

13.   tervitab hüpoteeklaenude rahastamise ekspertrühm loomist ning kutsub üles põhjalikult analüüsima hüpoteeke puudutavaid erinevusi riikide reguleerivate ja õiguslike menetluste vahel;

14.   arvab, et kapitalinõuete direktiivi tagatud võlakirju ja hüpoteegiga tagatud väärtpabereid käsitlevad sätted pakuvad olulisi rahastamisvõimalusi;

15.   soovitab komisjonil kaaluda, kuidas oleks kõige parem luua keskne andmebaas, milles säilitada teavet erinevate riikide hüpoteegiturgude ja hüpoteegiga tagatud väärtpaberite riikidevaheliste fondide kohta (nagu maksejõuetuse tõenäosus, maksejõuetuse kahjud ja ennetähtaegne tagastamine), mis võimaldaks investoreil hüpoteegifonde hinnata ja neile adekvaatset hinda määrata;

16.   soovitab, et kapitaliturgudel võiks kaubelda Euroopa hüpoteekide standarditud pakettidega, mille krediidireiting vastab nende omadustele, edendades seeläbi väärtpaberistatud hüpoteekide järelturge;

17.   kutsub komisjoni üles arvestama šariaadiseadusele vastavat kasvavat hüpoteegiturgu ja tagama, et õigusaktid ei välista selle turu nõudeid;

18.   tunnistab hüpoteegikindlustuse olulist rolli laenuandjate riski vähendamisel ja suuremale laenuvõtjate rühmale juurdepääsu võimaldamisel;

Jaemüük

19.   kutsub komisjoni üles uurima tõkkeid, mis takistavad laenuandjate õigust osutada vabalt teenuseid teistes liikmesriikides või asutamisvabadust ja seda, kas "üldise hüvangu" punkti kasutatakse piiriülese tegevuse pärssimiseks;

20.   toetab komisjoni meetmeid piiriüleste ühinemiste ja finantsteenuste valdkonna firmaostude hõlbustamiseks, tagades ühtlasi, et jaotusvõrkude juures võetakse arvesse piirkondlikust olukorrast tulenevaid nõudeid ning väiksemaid turge, kuid märgib, et ühinemised ja firmaostud üksi ei edenda turu integratsiooni selles valdkonnas;

21.   arvab, et hüpoteeklaenuturu avamine muudele kui laenuasutustele, mille suhtes kehtib samaväärne järelevalve kord, tugevdab konkurentsi ja tootevalikut;

22.   tunnistab laenuvahendajate, näiteks hüpoteeklaenumaaklerite kasulikku rolli, et aidata teha kodumaiste ja muude kui kodumaiste laenuandjate konkurentsivõimelised laenud klientidele kättesaadavaks, ning toetab komisjoni võetud kohustust, pidada nõu sellistele ettevõtjatele asjakohase regulatsioonikeskkonna loomise üle;

23.   kutsub komisjoni üles uurima laenude piiriülese ülekandmise takistusi ja kaaluma edasi võimalust kasutada "eurohüpoteeki" tagatisvahendina, arvestades sealjuures:

24.   arvab, et kõigi sellel eesmärgil tehtavate ettepanekutega peaks vajadusel kaasnema mõjuhinnang, sealhulgas õiguslike külgede kohta, samuti üksikasjalikud võrdleva õiguse uuringud; ettepanekud peaksid hõlmama ka majanduslikke ja sotsiaalseid külgi vastavalt konkurentsivõime nõukogu poolt 29. mail 2006 heaks kiidetud mõjuuuringu suuniste kohasele lähenemisele;

25.   kutsub komisjoni üles edendama mehhanismide väljatöötamist paindlike hüpoteekide ja eluaegse annuiteediga hüpoteeklaenude jaoks selliselt, et tagatakse täielik avalik teave, pöörates asjakohast tähelepanu konfidentsiaalsusega seotud küsimustele ning kolmandaid osapooli puudutavatele mõjudele;

26.   arvab, et laenuandjad sisenevad turule suurema tõenäosusega, kui riiklikud eeskirjad võimaldavad neil pakkuda ennetähtaegse tagasimaksmise tingimusi kuludele vastava hinnaga või muuta intressimäärasid turutingimustele ja riskile vastavalt ning et piirangud nendes valdkondades tõenäoliselt takistavad turu arengut rahastamise, uute toodete ja kõrgema riskirühmaga laenuvõtjatele laenu andmise osas;

27.   arvab, et hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohaldamisala ja arvutusmeetodit määratlev ELi standard peaks ühendama kõiki laenuandja poolt sissenõutavaid tasusid ja peaks tagama nende võrreldavuse teistes liikmesriikides pakutavate sama lõpptähtajaga toodetega; arvab, et laenuvõtjaid tuleks ühtlasi eelnevalt teavitada kõikidest muudest tehinguga seotud tasudest ja laenuvõtja õiguslikest kohustustest, kaasa arvatud kolmandate osapoolte sissenõutavatest tasudest, nagu tasud õigusabi eest, registreerimis- ja haldustasud ning kõigi hindamiste kulud või anda hinnang selliste kulude suuruse kohta, kui täpne summa ei ole kättesaadav;

28.   usub, et lisaks täpse teabe andmisele hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohta peab laenuandja andma teavet tema tegevusest tõenäoliselt tuleneva muud tüüpi tasude või kulude kohta, näiteks taotluse läbivaatamise kulud, laenukohustusega seonduv tasu, ennetähtaegse täieliku või osalise tagasimaksega seotud maksed;

29.   tunnistab interneti potentsiaali hüpoteeklaenude turustamisel ja soovitab komisjonil seda lähemalt uurida;

Õiguslikud, maksu- ja tegevustõkked

30.   nõuab tungivalt, et komisjon uuriks õiguslikke ja reguleerimist puudutavaid tõkkeid, mis takistavad üleeuroopalise hüpoteeklaenude rahastamise turu arengut turust lähtuvalt;

31.   kutsub komisjoni üles määratlema oma tulevaste ettepanekute kohaldamisala ja piirama seda hüpoteegilepingute ja nende tagatistega (kinnisvara püsikulud), et vältida kattumist direktiivi ettepanekuga KOM(2005)0483;

32.   ärgitab komisjoni võtma meetmeid, millega tagatakse teisese hüpoteegituru hea toimivus ning luuakse õiguslik raamistik tõhusate tehingute tegemiseks portfellivaradega, täpsustades eelkõige, millises osas kasutada olevatest refinantseerimist puudutavatest õiguslikest vahenditest ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada, ning arvestama erinevaid õiguslikke traditsioone ja tagatisi puudutavaid erinevaid mudeleid;

33.   nõustub komisjoniga, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatavat õigust tuleks käsitleda 1980. aasta Rooma konventsiooni (lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta) läbivaatamise kontekstis; toetab aga hüpoteeklaene uuriva töörühma (Forum Group) seisukohta, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatav õigus ei pea olema kooskõlas hüpoteegilepingutele kohaldatava õigusega ning et hüpoteegilepingute suhtes kehtib lex rei sitae;

34.   rõhutab kõikehõlmavate ja usaldusväärsete klientide krediidiandmeid sisaldavate andmebaaside tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon edendaks üleminekut kooskõlastatud vormingule kõigis liikmesriikides;

35.   nõuab, et komisjon kergendaks mittediskrimineerivat piiriülest juurdepääsu klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele kui prioriteeti laenuandjate ergutamisel, et nad siseneksid uutele turgudele;

36.   tunnistab, et juurdepääs nii positiivsetele kui negatiivsetele krediidiandmetele on soovitav, arvestades seejuures õigustatud eraelu puutumatuse kaitset;

37.   tervitab jõupingutusi eesmärgiga parandada ja korrigeerida sundmüügimenetluse suhtes kohaldatavat õigust;

38.   toetab komisjoni ettepanekut võtta kasutusele sundmüügimenetluste pikkust ja kulusid kajastav tulemustabel;

39.   soovitab, et hindajate kutseorganisatsioonid peaks tegema koostööd, et võtta ELis vastu ühtsed kõrge kvaliteediga ja võrreldavad kinnisvara hindamise standardid;

40.   rõhutab, et kerge juurdepääs hüpoteegitagatisi ja omandiõigusi puudutavale täielikule ja täpsele teabele on laenuandjatele tähtis;

41.   toetab kinnistusraamatutele juurdepääsu soodustamist, kui olemasolevad õigusaktid seda ei keela, ja toetab kõiki jõupingutusi nende raamatute teabeväärtuse ühtlustamiseks riiklike meetmete abil ning toetab praeguse Euroopa kinnistuid puudutava teabe teenistuse (EULIS) süsteemi tõhustamist;

42.   toetab meetmeid sisult diskrimineerivate maksutõkete kõrvaldamiseks, nagu kohalike ja välismaiste laenuandjate erinev maksukohtlemine ja valitsuse kehtestatud lõivud;

43.   kutsub komisjoni üles piiriüleste hüpoteekide osas kaaluma, kuidas sobitada erinevaid lähenemisi hüpoteegiintressi maksustatavast tulust mahaarvamisele ELis;

Süsteemsed, makromajanduslikud ja usaldatavuse küsimused

44.   kutsub komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles jälgima ja analüüsima võimalikke riske, mis võivad tuleneda kapitaliturgude kaudu rahastatavate hüpoteekvõlgade ja hüpoteeklaenude mahu suurenemisest;

Lõpparvamus

45.   arvab, et tarbijad ja majandus võiksid saada kasu ELi hüpoteegituru edasisest põhjalikult läbimõeldud integratsioonist;

o
o   o

46.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liimesriikide valitsustele.

(1) EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1. (2) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1. (3) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201. (4) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16. (5) EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1. (6) EÜT L 69, 10.3.2001, lk 25.