Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat;

–   võttes arvesse 29. oktoobril 2004. aastal Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16.–17. juuni 2005. aasta ja 15.–16. detsembri 2005. aasta kohtumiste eesistujariigi järeldusi ning eriti eesistujariigi aruandeid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) kohta;

–   võttes arvesse oma 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia kohta(1);

–   võttes arvesse ELi massihävitusrelvade leviku vastast strateegiat, mille nõukogu 9. detsembril 2003. aastal heaks kiitis;

–   võttes arvesse endise voliniku Michel Barnieri 2006. aasta mai aruannet "Euroopa kodanikukaitse jõud: Euroopa abi";

–   võttes arvesse 2005. aasta septembris toimunud Euroopa Kaitseagentuuri juhtorgani koosoleku järeldusi;

–   võttes arvesse oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste, sealhulgas nende rahalise mõju kohta Euroopa Liidu üldeelarvele – 2004(2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0366/2006),

Üldised kaalutlused

A.   arvestades, et Euroopa julgeolekustrateegia on osa üldisest ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast (EJKP), mille alusel saab rakendada tervet rida Euroopa Liidu võimalikke poliitilisi meetmeid, sh diplomaatia-, majandus- ja arengupoliitika meetmeid;

B.   arvestades, et viimase kümne aasta rahvaküsitlused on näidanud püsivalt suurt heakskiitu ning on teatavaks saanud, et üle 60% ELi kodanikest on Euroopa Liidu ühise välispoliitika poolt ja üle 70% on Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika poolt; arvestades veel, et muud küsitlused näitavad, et kasvavaid sõjalisi kulutusi ei toetata;

C.   kuna julgeolekut ning massihävitusrelvade leviku ja rahvusvahelise terrorismiga võitlemist peetakse ELi jaoks esmatähtsaks; arvestades, et on vaja EJKPs ühist reageeringut ja ühisstrateegiat;

D.   arvestades, et Euroopa Liit peab tugevdama kontrolli relvaekspordi üle ja seda tuleb teha ka rahvusvaheliselt;

1.   tunnistab, et 2003. aasta detsembri Euroopa julgeolekustrateegia, mis põhineb eesistujariigi Kreeka algatusel, sisaldab tänapäeva maailma ohtude suurepärast analüüsi ning sedastab ELi välispoliitika aluspõhimõtted; rõhutab aga vajadust selle rakendamist korrapäraselt kontrollida, et suuta reageerida geopoliitilistele arengutele;

2.   märgib, et nagu osutatud Euroopa julgeolekustrateegias, on Euroopa Liidu ja selle kodanikke ähvardavad peamised ohud praegu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, mittetoimiv riigivõim ja organiseeritud kuritegevus; rõhutab, et Euroopa julgeolekustrateegia edasisse arendamisse tuleb strateegilise eesmärgina lisada kasvav ülemaailmne konkurents vee- ja energiaallikate pärast ning loodusõnnetused ja liidu välispiiride julgeolek; on mures võidurelvastumiste jätkumise pärast ülemaailmsel ja piirkondlikul tasandil ning tavarelvade jätkuva leviku pärast;

3.   tunnistab, et rahvusvahelise terrorismi vastast võitlust ei saa siiski jätkata vaid sõjaliste vahenditega, ning et terrorismi ennetamine ja tõkestamine eeldab tervet rida mittesõjalisi meetmeid, sealhulgas luureandmete jagamine ning politsei- ja õiguskoostöö, mille puhul on vajalik täielik institutsioonide- ja sammaste vaheline koostöö, ning et läbikukkunud või läbikukkuvates riikides on vaja rajada demokraatlikud institutsioonid, infrastruktuur ja kodanikuühiskond; rõhutab, et Euroopa Liidu üks suuremaid panuseid rahvusvahelise terrorismi ennetamise vallas on tema võime olla tõhus demokraatlike institutsioonide, sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri, hea valitsemistava ning kodanikuühiskonna rajamisel või ülesehitamisel, ning edukas võitlus rassismi ja ksenofoobiaga;

4.   juhib tähelepanu, et ÜVJP ülesanne on kaitsta ELi kodanikke kõnealuste ohtude eest, kaitsta ELi põhjendatud huve ning edendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja eesmärke, tegutsedes kogu maailmas valitseva rahu ja demokraatia eest vastutava globaalse osalejana; toetab kindlalt Euroopa julgeolekustrateegia põhimõtet, et parim vahend nimetatud eesmärkide saavutamiseks on "tõhus mitmepoolsus", s.t rahvusvahelised institutsioonid ja rahvusvaheline õigus;

5.   kordab oma seisukohta, et EJKP kaudu peab EL oma ülesandeid täitma esmalt tsiviil- ja rahumeelsete vahenditega ning üksnes siis sõjaliste vahenditega, kui kõik läbirääkimiste võimalused on põhjalikult läbi uuritud ja jõutud ummikusse; kõnealuste õiguspäraste ülesannete elluviimisel peaks peamine tähelepanu olema inimõiguste ja kodanike põhivabaduste selgel austamisel ELi-siseselt ja väljaspool ELi piire;

6.   arvab, et geopoliitilised väljakutsed on alates Euroopa julgeolekustrateegia vastuvõtmisest 2003. aastal oluliselt muutunud, mistõttu Euroopa julgeolekustrateegia tuleb hiljemalt 2008. aastal läbi vaadata; on seisukohal, et strateegia tuleb iga viie aasta järel läbi vaadata ning seda tuleb arutada Euroopa Parlamendis ja liikmesriikide parlamentides;

7.   juhib tähelepanu, et ülimalt tähtis on tõhusalt koordineerida rahvusvahelise üldsuse kriisile reageerimise tsiviil- ja sõjalisi elemente;

8.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid EJKP parlamentaarset dimensiooni, mille korral arengud institutsionaalsel ja finantstasandil käivad paralleelselt parlamentaarse kontrolli laienemisega; tuletab meelde, et EJKP parlamentaarse järelevalve puhul jagavad Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid vastutust nende vastavate õiguste ja kohustuste põhjal asjaomaste asutamislepingute ja põhiseaduste alusel;

9.   toetab algatusi tihedamateks suheteks ning intensiivsemaks teabevahetuseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel seoses EJKPd käsitlevate küsimustega, et võimaldada ulatuslikumat dialoogi parlamentide vahel;

10.   rõhutab, et Euroopa Liit peab suutma anda olulise panuse selleks, et:

11.   rõhutab, et kolmanda riigi relvajõudude rünnaku korral ELi territooriumile jääb kollektiivse kaitse tagajaks NATO, kuid ELilt oodatakse toimimist solidaarsuse vaimus ja rünnatud liikmesriigile igasuguse vajaliku abi osutamist vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 51; tunneb heameelt NATO kasvava suutlikkuse üle osaleda ka alliansi liikmesriikide piiridest väljaspool toimuvatel operatsioonidel; ning peab NATOt ka julgeolekuküsimuste Atlandi-ülese dialoogi sobivaks foorumiks;

12.   tunnistab, et liikmesriikide relvajõudude suutlikkust ja nende kättesaadavust ELi jaoks mõjutab asjaolu, et enamik liikmesriike on nii ELi kui ka NATO liikmed ning hoiavad ühe relvajõudude rühma kummagi organisatsiooni käsutuses; seetõttu nõuab, et EL peaks jätkama intensiivset koostööd NATOga, eriti võimaluste arendamise vallas;

13.   rõhutab Euroopa julgeolekustrateegiale omast "strateegilist autonoomiat", täpsemalt suutlikkust viia läbi operatsioone oma võimaluste piires sõltumatult teistest osalejatest, kes eeldavad koostalitusvõimet ning vastastikusel toetusel ja abil põhinevat jätkusuutlikumat ja töökindlamat tarneahelat, vältides dubleerimist ja nappide vahendite mitteoptimaalset kasutamist Euroopa tasandil või liikmesriikide vahel; hoiatab jõupingutuse dubleerimise eest NATO ja ELi ning ELi liikmesriikide vahel;

14.   arvab, et EJKP käsutuses on praegu tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide tarbeks piiratud ressursid; nõuab seetõttu, et EL – enda kui globaalse osaleja usaldusväärsuse kujundamiseks – keskendaks oma suutlikkuse esmajoones oma geograafilistele naabritele, eriti Balkanile; näeb samas ette suutlikkuse jätkuvat arendamist, et EL suudaks osaleda aktiivselt konfliktide lahendamises ka mujal maailmas kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega;

Integreeritud tsiviil-sõjaline koostöö

15.   tunneb heameelt, et EL rõhutab tsiviil- ja sõjalise koostöö tugevdamist kriisiohjamisel, ja tunnistab, et tsiviilkriisi ohjamise suutlikkuse arendamine on olnud iseloomulik tunnus ning annab lisandväärtust EJKP arendamisele ja konflikti ennetusele, humanitaarsele interventsioonile, konfliktijärgsele ülesehitusele ja rahu tagamisele; rõhutab vajadust kaasata rahvusvahelisi ja kohalikke spetsialiseerunud valitusväliseid organisatsioone ja nende võrgustikke; nõuab tungivalt, et EL püüaks jätkuvalt rakendada ühtset konfliktide ennetamise poliitikat Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumise eesistuja järelduste vaimus;

16.   on saanud julgustust 2008. aasta tsiviilpõhieesmärgi (Civilian Headline Goal) raames tehtud hiljutistest katsetest hakata taas rõhutama tsiviilvõime ja -suutlikkuse arendamise tähtsust; saab veelgi julgustust tsiviil-sõjalise üksuse ja operatsioonikeskuse võimest mängida tähtsat osa ELi integreeritud tsiviil-sõjalisele koostööle ja kooskõlastusele suunatud lähenemise arendamisel; soovitab seetõttu, et tsiviil-sõjalist üksust ja operatsioonikeskust ajakohastataks, et neist saaks Euroopa peastaap tsiviil-sõjaliste missioonide elluviimisel;

17.   tunnistab, et satelliit- ja õhuluuresüsteemide, integreeritud telekommunikatsioonisüsteemide ning meritsi ja õhuteed pidi strateegilise ümberpaiknemise valdkonnas peamine suutlikkus on oluline nii tsiviil- kui sõjalise kriisi ohjamise operatsioonide jaoks; nõuab, et Euroopa Kaitseagentuur algatataks koos komisjoniga integreeritud uurimis- ja arendusprotsess valdkondades, mis tugevdavad integreeritud ja koordineeritud tsiviil-sõjalisi lähenemisi, eelkõige satelliit- ja õhuluuresüsteemide ning integreeritud telekommunikatsioonisüsteemide valdkonnas;

Kriisiohjamine

18.   tunneb heameelt ülemaailmse katastroofihoiatus- ja koordinatsioonisüsteemi loomise üle, mida on rahastanud komisjon tihedas koostöös ÜROga; juhib tähelepanu, et nimetatud süsteem peaks märkimisväärselt parandama ELi reageerimisvõimet;

19.   märgib komisjoni loodud tervishoialase kiirereageerimisüksuse tegevust; rõhutab nimetatud üksuse tähtsust nii teabe ja andmete varu ja selle kättesaadavuse osas, et edastada hoiatusi pandeemiate ja epideemiate kohta ning samuti bioloogiliste ja keemiliste ohtude kohta; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles tegema vajalikke korraldusi, mille abil komisjoni kaasataks meetmete kooskõlastamisse tervisekriiside ja piiriüleste bioterrorirünnakute korral;

20.   tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle viia sisse ühenduse katastroofi kaitse menetlus, kaasa arvatud tõsise terrorirünnaku korral; märgib, et nimetatud menetlus põhineb eeskätt abi andmiseks kättesaadavate riiklike vahendite kohta käivaid andmeid sisaldavas andmebaasis oleval teabel; märgib, et nimetatud andmebaasi ajasäästlikkust, mis ühtlasi edendab ka koostoimimist, saaks oluliselt parandada, kui kõnealune andmebaas võtaks üle ELi sõjalise staabi loodud andmebaasi, mis sisaldab kõikide kriisiohjamiseks kättesaadavate ressursside üksikasju; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles pidama vajalikke kõnelusi ja võtma vastu vajalikke meetmeid nimetatud ülevõtmise võimaldamiseks;

21.   tunneb heameelt nõukogu jõupingutuste üle tagada katastroofi korral kättesaadavate paljude EJKP ressursside kiire ja tõhus rakendamine; sellega seoses rõhutab, kui hädavajalik on täita lüngad strateegilise (õhu-) transpordi koordineerimise osas; nõuab seetõttu kindlalt, et liikmesriigid muudaksid nimetatud probleemi lahendamiseks vajalikud rahalised vahendid kättesaadavaks võimalikult ruttu; samuti kutsub nõukogu üles uurima väga põhjalikult Michel Barnieri eespoolnimetatud aruandes tehtud ettepanekuid, sealhulgas eriti eraviisilise Euroopa tsiviiljulgeolekunõukogu loomist, integreeritud Euroopa lähenemist kriiside ette aimamisele, olemasolevate riiklike vahendite ühendamist ning Euroopa konsulaatide loomist, et aidata ELi kodanikke välismaal; ning palub nõukogul ja komisjonil töötada koos selle nimel, et neid ettepanekuid järkjärgult ellu viia;

22.   arvab, et EJKP areng on aidanud kaasa nõukogu ja komisjoni volitustes nn "hallide tsoonide" tekkele eeskätt seoses tsiviilmissioonidel osalusega; loodab, et stabiilsusinstrumendi vastuvõtmine toob kaasa selgust, ilma et see mõjutaks negatiivselt kriisiohjamise paindlikkust, mida on tänapäevani praktikas näidatud;

23.   tervitab seoses 2008. aasta tsiviilpõhieesmärgiga, eriti tsiviilreageerimisrühmade ja integreeritud politseirühmade kasutamise kavade väljatöötamisega tehtud edusamme; märgib ka asjatundlikkuse arengut seoses organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitlusega; tervitab samuti kriisiplatvormi loomist komisjonis, kes on enda eesmärgiks seadnud kohapealsete EJKP missioonide käivitusfaasi kiirendamise; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kooskõlastama oma jõupingutusi ning seetõttu teeb ettepaneku, et koostataks ühine koolituskava kõikidele missioonide kavandamisega tegelevatele töötajatele;

Sisejulgeolek

24.   juhib tähelepanu, et iga julgeolekupoliitika esmane ülesanne on oma territooriumi kaitsmine; tunnistab, et Euroopa kodanikud ootavad Euroopa kaitsepoliitikalt esmajoones oma isikliku julgeoleku tagamist, millega kaasneb nende põhiliste inimõiguste austamine;

25.   juhib tähelepanu, et EL peab kaitsma oma välispiire, kaitsma elutähtsaid infrastruktuure, lõhkuma rahvusvahelised terroristlikud rahastamisvõrgustikud ja võitlema organiseeritud kuritegevuse vastu; palub sellega seoses komisjonil ja liikmesriikidel välja töötada ELi välispiiride ühtse haldamise süsteem, ilma et see piiraks inim- või põhiõiguste kaitset ning humanitaarõigust, eeskätt pagulaste ja varjupaigataotlejate osas;

26.   juhib tähelepanu, et EL peab:

Kiire tegutsemine vastavalt ÜRO põhikirjale

27.   kinnitab tõsiasja, et Euroopa julgeolekustrateegia, eeldades, et EL uute ohtudega seoses peab olema valmis tegutsema enne kriiside puhkemist ja võtma varajasi ennetavaid meetmeid konfliktide ja ohtudega tegelemiseks, tugineb piiramatult ÜRO põhikirjale kui rahvusvaheliste suhete alusraamistikule;

Käitumiseeskirjad/koolitus

28.   tervitab tõsiasja, et kõikides EJKP operatsioonides osaleva personali käitumist reguleerivad mitmed suunised ning üldised käitumiseeskirjad, mis on toodud dokumentides; tunneb heameelt neis suunistes ning eeskirjades inimõigusnormide ja –eeskirjade järgimise esimeste märkide üle; nõuab, et kõnealuste eekirjade järgimine oleks kohustuslik ning välikomandörid peaksid vastutama oma alluvate distsipliini ja käitumise eest isegi äärmiselt stressirohkes sõjaolukorras; samuti märgib kiitvalt jõupingutusi selle tagamiseks, et tulevikus oleks EJKP eri poliitikavaldkondades, programmides ja algatustes sooline mõõde tähtsamal kohal;

29.   võtab teadmiseks nõukogu jõupingutused arendada edasi nii strateegilisi kui operatiivseid EJKP koolitusprogramme diplomaatilise, sõjaväelise ja tsiviilpersonali tarbeks; ootab, et Euroopa Parlamendi ekspertidele antaks võimalus osaleda neis programmides; kiidab heaks lähenemise miinimumstandardite kehtestamisele personali koolitamiseks kohapeal toimuvatel EJKP missioonidel; ning kutsub nõukogu üles tegema koostööd komisjoni ja liikmesriikidega kõikide koolitusmeetmete standardiseerimise suunas kõikidel tasanditel;

30.   on arvamusel, et sõdureid seatakse asjatusse ohtu, kui käsuliin, varustus või relvastus ei vasta nende ülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele; peab seetõttu eriti oluliseks tagada, et ELi alluvuses olevatel üksustel oleks asjakohane varustus;

31.   on seisukohal, et sõjalise suutlikkuse tõhus kasutamine ei ole võimalik ilma Euroopa võimsuse prognoosimise võime tõsise tõhustamiseta, sh ümberpaiknemine õhuteed pidi ja meritsi; sellega seoses tunnistab erinevate riikide jõupingutusi oma õhutranspordi ning maitsi ja meritsi suutlikkuse suurendamiseks ning rohkemate lennukiemalaevade omandamise plaane;

32.   võtab teadmiseks, et riikidevaheliste operatsioonide puhul põhjustab osalevate üksuste kasutatav erinev ja sageli omavahel kokkusobimatu varustus lisakulusid ja vähendab tõhusust; seetõttu arvab, et EL peaks edendama meetmeid varustuse ja relvastuse ühtlustamiseks eesmärgiga optimeerida ressursid ja rahvusvaheliste operatsioonide tõhusus;

Luure

33.   kritiseerib eriti tõsist fakti, et praegu moodustatavatel lahingrühmadel ei ole ühesugust juurdepääsu õhu- ja kosmosepõhisele luurele, ning avaldab kahetsust, et riiklike satelliit-luuresüsteemide Helios, SAR-Lupe ja Cosmo-Skymed andmed ei ole kõikidele liikmesriikidele ühiselt kättesaadavad;

34.   nende puuduste korvamiseks:

35.   juhib tähelepanu, et NATO arendab praegu lisaks olemasolevatele või väljatöötatavatele riiklikele süsteemidele lennukipõhist luuresüsteemi Airborne Ground Surveillance; nõuab, et kõnealune süsteem tehtaks kättesaadavaks ELi liikmesriikidele, eriti ELi lahingrühmade kontekstis;

36.   on seisukohal, et telekommunikatsiooni valdkonnas tuleb riikidevaheliste üksuste juhtimiseks kujundada välja ühine süsteem; väljendab seetõttu seisukohta, et sõjaväe, politsei ja hädaabiteenuste varustus peaks vastama samadele tehnilistele normidele, nagu see on näiteks Soomes;

Piirivalve

37.   rõhutab vajadust suurendada ELi ühist suutlikkust kaitsta oma välispiire; on endiselt eriti mures piirivalvevarustuse omavahelise kokkusobimatuse ja kvaliteedi pärast ning rõhutab vajadust uue tehnoloogia järele selle olukorra lahendamiseks;

Transport

38.   arvab, et kuna transport, eriti strateegiline ümberpaiknemine, on iga ELi kriisiohjamise meetme oluline puudus, ollakse suuresti huvitatud Euroopa eraldiseisvast korraldusest, millega tagatakse juurdepääs tavapärasele mitmeliigilisele tsiviiltranspordile, mis rajaneb integreeritud tsiviil-sõjalisel lähenemisel ning millega tagatakse mastaabisääst kõigi Euroopa osalejate jaoks kriisiohjamisel nii EJKP kui katastroofiabi otstarbel;

EJKP otsustamismenetluse nõrgad küljed

39.   arvab, et EJKP missiooni läbiviimise otsusele eelneval poliitilisel otsustamismenetlusel on mitu nõrka külge, nagu ilmnes eelseisva missiooni puhul Kongo Demokraatlikku Vabariiki; seetõttu kutsub nõukogu üles vaatama läbi nimetatud menetluse eri etapid ja vajaduse korral võtma meetmeid nende nõrkade külgede kõrvaldamiseks; sellega seoses tuletab nõukogule ja eelkõige selle poliitilise julgeoleku komiteele meelde kohustustkonsulteerida Euroopa Parlamendiga;

40.   kinnitab oma nõudmist piiramatu sekkumise järele ja samuti oma õigust iga-aastasele eelnevale konsulteerimisele ÜVJP eelseisvate aspektide ja valikuvõimaluste suhtes, nagu on ette nähtud kehtivates asutamislepingutes; kutsub nõukogu kindlalt üles Euroopa Parlamendi puhul ellu viima palju avatumat ja läbipaistvamat teabepoliitikat ÜVJP ja EJKP osas; sellega seoses kritiseerib praegust Euroopa Parlamendi juurdepääsumenetlust nõukogu salajastele dokumentidele, mis enamikul juhtudel sisaldavad üksnes väga üldist teavet;

41.   kinnitab veel kord oma seisukohta, et enne Euroopa Parlamendi nõuetekohast teavitamist ja konsulteerimist ei tohi alustada ühtegi ELi osalusega sõjalist operatsiooni;

42.   nõuab, et sõjavarustusele ja relvastusele tehtavate kulutuste üle tuleks otsustada eelarvetes, mis on allutatud parlamentaarsele kontrollile; on seetõttu seisukohal, et paralleeleelarveid ja -mehhanisme, mida ei suuda tõhusalt kontrollida ei riikide parlamendid ega Euroopa Parlament, tuleks vältida;

43.   märgib, et Euroopa Liidu eelarves on mitmesuguseid julgeolekuga seotud rubriike, nagu kriisiohjamiseks, välispiiride ja elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, julgeolekualaseks teadustööks ning programmide Galileo ja üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) elluviimiseks mõeldud assigneeringud;

44.   nõuab tungivalt eriti kriisiohjamiseks, välispiiride julgeolekuks, julgeolekualaseks teadustööks ja Galileo programmiks määratud eelarvevahendite edasist suurendamist; pikemas perspektiivis peaks julgeolekualase teadustöö rahastamisnõuete üle otsustama julgeolekualase teadustöö kõrgetasemeline töörühm;

45.   nõuab ka sõjaliste kriisiohjamisoperatsioonide rahastamist ELi eelarvest ning, et liikmesriigid teeksid selleks otstarbeks kättesaadavaks ELi lisavahendid;

46.   kritiseerib tõsiasja, et nn ATHENA mehhanismi ja teiste ad hoc-mehhanismide tõttu, mida rahastavad liikmesriigid või koguni Euroopa Arengufond, ei saa Euroopa Parlament teostada eelarvekontrolli EJKP sõjaliste operatsioonide suhtes; juhib tähelepanu sellele, et samuti on vaja läbipaistvust tsiviil-sõjaliste operatsioonide (nt politseimissioonid) osas, mis jäävad ad hoc kokkulepete ja ÜVJP eelarvest rahastamise vahelisse halli tsooni;

47.   nõuab, et EJKP kulutuste läbipaistvuse suurendamiseks ning Euroopa julgeolekustrateegia eesmärkide saavutamiseks vajamineva sõjalise ja tsiviilsuutlikkuse arengu toetamiseks tuleks võtta kasutusele uus eelarvemetoodika:

Euroopa kaitsevarustuse turg ja ühine teadustöö

48.   rõhutab, et Euroopa julgeolekustrateegia eeldab tugevat ja sõltumatut Euroopa kaitsetööstust ning autonoomseid tehnoloogiauuringuid ja tehnoloogiaarenduse suutlikkust, mis võimaldab kaitsta asjakohaselt ELi ja liikmesriikide esmatähtsaid julgeolekuhuvisid; järeldab avaliku arutelu põhjal, et Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime edendamiseks ja vajalikku kaitsevõimet pakkuva autonoomse tööstusbaasi väljaarendamiseks tuleb antud valdkonna eripäraga kohandatud kaitseotstarbeliste toodete kohta võtta vastu siseturu eeskirjad; rõhutab, et eeskirjad peavad soodustama ühendusesisest tööstuskoostööd ja kaubandust; tuletab meelde, et EÜ asutamislepingu artiklis 296 sätestatud erand jätab puutumata ühenduse institutsioonide kohustuse võtta vastu õigusakte kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste siseturu arendamise kohta eeldusel, et sellised õigusaktid kaitsevad liikmesriikide ja ELi esmatähtsaid julgeolekuhuvisid; kinnitab, et saavutada tuleb kõrge kaitstuse tase;

49.   ootab seetõttu komisjoni tõlgendavat teatist artikli 296 rakendamise kohta, komisjoni ettepanekut võtta vastu kaitsealaseid riigihankeid käsitlev eridirektiiv ning kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese ekspedeerimise soodustamist käsitleva siduva õigusliku vahendi loomist, mis asendaks kehtivad riiklikud ekspordiload lihtsustatud ühtse süsteemiga; arvab, et selline süsteem peaks kaitsma ELi ja liikmesriikide esmatähtsaid julgeolekuhuvisid, määratledes Euroopa ekspordipoliitika põhimõtted vastavalt Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendile;

50.   tuletab meelde, et sellised eeskirjad nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva lepingu artiklis XXIII tunnustavad võimalust kaitsta kaitsealaste hangetega seotud esmatähtsaid julgeolekuhuvisid; rõhutab, et selleks, et tagada ELi ja liikmesriikide selliste huvide kaitse, peaksid vastuvõetavad ühised eeskirjad eelistama kolmandatest riikidest pärinevatele kaitseotstarbelistele toodetele Euroopa päritolu tooteid, kohaldama kaubandussuhetes täielikult vastastikkuse põhimõtet ning soosima Euroopa tööstusomandi õigustega kaitstud tehnoloogia kasutamist;

51.   tervitab Euroopa Kaitseagentuuri relvahangete toimimisjuhendit ning palub kõikidel liikmesriikidel sellele alla kirjutada; nõuab kindlalt tasaarvelduste ja "juste retour" tava kaotamist; peab vajalikuks tõhustada Euroopa Kaitseagentuuri tööd EJKP raames;

52.   tunnistab ühise teadustöö tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime seisukohast; nõuab seetõttu suuremat vastastikust täiendavust komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri töö vahel läbi tõhusama dialoogi tsiviil-, julgeoleku- ja kaitsealaste uuringute osas Euroopas; rõhutab, et ELi eesmärkideks peaks olema kahese kasutusega tehnoloogiate ja mitmefunktsiooniliste võimalustega varustamine ning samuti tsiviil- ja kaitse eesmärgil tehtavaid teadusuuringuid eraldava lõhe ületamine; peab – arvestades muude teadusvaldkondadega võrreldes nimetatud sektori ettevõtte struktuuride mitmekesisust – vajalikuks kohandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust Euroopa julgeolekualase teadustöö valdkonnas;

53.   nõuab, et 1998. aasta relvaekspordi toimimisjuhend muutuks kõikides liikmesriikides õiguslikult siduvaks ning et seda kohaldatakse ja rakendatakse nõuetekohaselt; on arvamusel, et otsuse sihtriikide vastavuse üle juhendi tingimustele peaks langetama lähtuvalt ühtsetest alustest;

Massihävitusrelvad/Iraan

54.   mõistab, et miski ei garanteeri, et katsed takistada Iraanil relvades kasutatava rikastatud uraani tootmist on edukad; arvab siiski, et ELi kolme suurima riigi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa ja Hiina tehtud ühine läbirääkimispakkumine on kõige paljutõotavam suund; tunneb heameelt nimetatud pakkumist toetava mitmepoolse lähenemise üle; märgib rõõmuga Euroopa osa selle tekkes; tervitab Ameerika Ühendriikide valmidust osaleda samadel läbirääkimistel Iraaniga; avaldab kahetsust, et läbirääkimised ühelt poolt ELi kõrge esindaja ja ELi kolme suurima riigi ning teiselt poolt Iraani vahel ei ole siiani andnud rahuldavaid tulemusi; nõustub seetõttu sellega, et küsimusega tegeletakse edasi ÜRO Julgeolekunõukogu tasandil; rõhutab, et läbirääkimisi võib jätkata igal ajal eeldusel, et Iraani poolelt on viiteid sellele, et need võivad olla edukad; tervitaks Ameerika Ühendriikide valmidust osaleda sellistel läbirääkimistel Iraaniga;

Julgeoleku- ja kaitseliidu suunas

55.   juhib tähelepanu, et EL on arenemas kaitse- ja julgeolekuliiduks, hõlmates nii välisjulgeolekut kui ka sisejulgeoleku mitmeid aspekte, võideldes terrorismi kõikide liikidega ja tegeledes looduskatastroofide ohjamisega, mille elemendid on:

56.   on arvamusel, et kõnealust protsessi tuleks tugevdada järgmiste elementide kaudu:

57.   rõhutab Euroopa põhiseaduse lepingu tähtsust, millega kaasneb märkimisväärne edu julgeoleku- ja kaitseliidu suunas, eriti seoses järgmisega:

o
o   o

58.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO, NATO ja OSCE peasekretäridele ja Euroopa Nõukogu presidendile.

(1) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 580. (2) . Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0037.