Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta" (KOM(2006)0035);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu II osa;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 195, 211 ja 308;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 41, 42 ja 44;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(1);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa Liidu teabevahetuse parandamist käsitlev komisjoni tegevuskava" (SEK(2005)0985);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava" (KOM(2005)0494);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2002. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni teatist uue koostööraamistiku kohta seoses Euroopa Liidu teabe- ja kommunikatsioonipoliitika meetmetega(2);

–   võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu teabe- ja kommunikatsioonistrateegia kohta(3);

–   võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu teabe- ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamust (A6-0365/2006),

A.   arvestades, et teabevahetus on nii esindusdemokraatia kui ka osalusdemokraatia oluline element;

B.   arvestades, et seetõttu on demokraatia tugevus ELis seotud üleeuroopaliste teabevahetuse struktuuridega, mis seovad institutsioone kodanikega;

C.   arvestades, et õigus saada teavet ja sõnavabadus peaksid olema Euroopa demokraatia põhialused ning nendele peaks tuginema Euroopa ja riigi tasandi poliitilised süsteemid, mistõttu tuleks teave teha üldsusele võimalikult kättesaadavaks;

D.   arvestades, et Euroopa valimiste ja rahvahääletuste kogemus on näidanud, et tõenäolisemalt osalevad need, kes on ELi küsimustest teadlikud ja huvitatud, samas kui need, kellel teavet pole, jäävad pigem eemale;

E.   arvestades, et praegu ei ole olemas ühtset Euroopa avalikkust, vaid igas liikmesriigis toimub eraldi väga elav avalik arutelu; arvestades, et liikmesriikides toimuvad avalikud arutelud erinevad üksteisest suurel määral nii sisu kui ka selle poolest, kui palju arutatakse Euroopa küsimusi;

F.   arvestades, et see oleks suur edasiminek, kui liikmesriikide avalikus arutelus oleks Euroopaga seotud küsimused tähtsamal kohal;

G.   arvestades, et ühtse Euroopa avalikkuse loomise esimese sammuna tuleks üleeuroopalise teabevahetuspoliitika abil ületada liikmesriikide avalike arutelude eraldatus; arvestades, et see on tihedalt seotud üleeuroopaliste või vähemalt riikidevaheliste meediastruktuuride loomisega;

H.   arvestades, et on olemas selged tõendid selle kohta, et kodanikud on Euroopa teemal alainformeeritud, nagu selgub ka Eurobaromeetri paljude uuringute tulemustest;

I.   arvestades, et teabevahetus on samuti seotud läbipaistvuse, lihtsustatud menetluste, kodakondsuse ja ühiste väärtustega;

J.   juhtides tähelepanu sellele, et riikliku tasandi aruteludes tuuakse harva esile Eurooa Liiduga seotud küsimusi ja ühenduse õiguse lisaväärtust ning kohalikud poliitikud esitavad Euroopa Liitu saavutusi sageli iseenda teenena, olles ise samas väledad Euroopa Liitu kritiseerima möödalaskmiste pärast, mis tehakse riiklikul tasandil;

K.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. juuni 2006. aasta Brüsseli kohtumisel võeti taas päevakorda institutsionaalne reform;

L.   arvestades, et järelemõtlemisaja eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks ning taastada ELi side kodanikega,

Teabevahetuspoliitika ja Euroopa avalikkus

1.   tervitab valge raamatu esitamist ning toetab komisjoni kavatsust muuta teabevahetus iseseisvaks poliitikavaldkonnaks, millel on oma sisu;

2.   märgib vajadust parandada teabevahetust ELi ja tema kodanike vahel; toetab püüdeid uuendada kodanikega suhtlemise viise; rõhutab, et parem teabevahetus ei korva teatud valdkondades esinevaid puudusi, kuid võib muuta tehtud sammud paremini mõistetavaks;

3.   väljendab heameelt komisjoni seisukoha üle, et teabevahetus ja selle sisu on lahutamatud ning et teabevahetus peab olema kahesuunaline protsess, mis tähendab ka kodanike ärakuulamist, kuid avaldab kahetsust selle üle, et need valge raamatu alguses kinnitatud põhimõtted ei ole leidnud praktilist väljundit; palub seetõttu komisjonil täpsustada, kuidas ta kavatseb kodanike arvamust arvesse võtta, ning soovitab selleks kaasata teabevahetuspoliitikasse ka teiste institutsioonide võimalikud algatused, näiteks kodanikuühiskonna esindajatega suhtlemist vahendav asutus nimega Agora, mille Euroopa Parlament on otsustanud asutada;

4.   nõuab tungivalt, et komisjon toetaks Euroopa avalikkuse väljakujundamist, nii et see oleks esmajoones struktureeritud riiklike, kohalike ja piirkondlike massiteabevahendite abil, arvestades sealjuures riiklike ja piirkondlike kvaliteetpäevalehtede ning teleuudiste panust Euroopa küsimuste kajastamiseks piisaval määral; kutsub liikmesriike sel eesmärgil üles julgustama avalik-õiguslikke telekanaleid andma kodanikele teavet Euroopa Liidu tegevuse kohta;

5.   märgib, et Euroopa Liidu teabevahetuspoliitika eesmärk ei tohiks olla riiklike avalike aruteludega konkureeriva teabevahetusruumi loomine, vaid pigem riiklike arutelude tihe liitmine ELi tasandi aruteludega;

6.   nõuab tungivalt, et komisjon võtaks teabevahetuspoliitika kavandamisel arvesse Euroopa Parlamendi eespool nimetatud12. mai 2005. aasta resolutsioonis esitatud selgepiirilisi ettepanekuid;

Ühiste põhimõtete määratlemine

7.   toetab ideed luua ELi ja kodanike vahel kahesuunaline teabevahetus, mis võimaldaks institutsioonidel jälgida tähelepanelikumalt seda, mida kodanikud Euroopa Liidu kohta öelda tahavad; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et idee kodanikest kui osaluse ja dialoogi juhtivast poolest ei näi olevat mõistlik, kuna mitte nemad ei peaks otsima teavet, vaid teave peaks otsima kodanikke;

8.   ei pea asjakohaseks Euroopa Parlamendi suhtlemist ELi kodanikega reguleeriva käitumisjuhendi kehtestamist;

9.   palub komisjonil esitada institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu, et määrata kindlaks ühised põhimõtted, mille alusel reguleerida Euroopa Liidu institutsioonide vahelist koostööd teabevahetuse vallas;

10.   nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kõnesolevas valdkonnas olemasolevate institutsioonidevaheliste partnerlusmehhanismide parandamiseks võimalust algatada eraldi ühenduse programm Euroopa-teemalise teavitustöö ja teabevahetuse edendamiseks; kinnitab, et juhul kui komisjon teeb vastava ettepaneku, osaleb Euroopa Parlament täiel määral kõnesoleva programmi täpse sisu ja rakendusala kindlaksmääramisel ja piiritlemisel;

11.   on seisukohal, et Euroopa teabevahetuspoliitika rakendusala kindlaksmääramisel tuleb rohkem tähelepanu pöörata põhiõiguste hartas esitatud põhimõtetele ja väärtustele;

12.   tuletab meelde, et põhiõiguste hartas on kodanike teabealased õigused juba määratletud ja võimalik uus vahend peaks austama Euroopa Parlamendi kui valitud organi eelisõigusi ning eelkõige õigust pöörduda vabalt kõigi liidu kodanike poole; palub põhiseaduskomisjonil analüüsida sellise institutsioonidevahelise vahendi võimalikku vormi ja sisu;

13.   rõhutab Euroopa põhiseaduse olulisust, sest see muudaks liidu poliitilisemaks ja demokraatlikumaks ning kodanike jaoks huvipakkuvamaks; tuletab meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poliitilist vastutust toetada seda protsessi.

Kodanike rolli tugevdamine

14.   tervitab komisjoni soovi tuua Euroopa kõikidele tasanditele ehk teisisõnu käivitada seisukohavõttude detsentraliseerimiseks arutelu Euroopa küsimuste üle nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning rõhutab, et teabevahetus peab toimuma äärmiselt korrapäraselt; tervitab komisjoni tegevuskava ja ootab selle kiiret rakendamist;

15.   on seisukohal, et Euroopa kodanikulähedane haldustegevus, millele saaks tugineda paljude praeguste Euroopa Liidu infopunktide töö, aitaks luua olulisi ja otseseid kontakte liidu ja selle kodanike vahel, eelkõige suurendades kodanike võimalusi osaleda neid puudutavates Euroopa algatustes ja programmides; on veendunud, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi infobüroodel liikmesriikides on sellise haldustegevuse arendamisel oluline roll; peab sellega seoses vajalikuks vaadata kõnealuste infobüroode senine töö põhjalikult läbi, arvestades, et nende avalike suhete poliitika ei vasta kodanike huvidele ning selleks eraldatud vahendeid võiks kasutada palju tõhusamalt; soovib seetõttu, et nende tegevus oleks aktiivsem ja vähem bürokraatlik;

16.   tervitab 2005. aasta novembris komisjoni poolt esitatud läbipaistvuse algatust, milles rõhutatakse, et kõrged läbipaistvusstandardid on tänapäevase avaliku halduse lahutamatu osa; märgib, et Euroopa kodanikel on õigus tõhusale, vastutusvõimelisele ja teenindamisvalmile avalikule võimule;

17.   peab kodanike hulgas Euroopa idee edendamise seisukohast sobivaimaks tegevusväljaks linna- ja maakonnatasandit ning nõuab Regioonide Komitee kaasamist teabevahetuspoliitika tulevasse rakendamisse;

18.   toetab ideed tõhustada arutelusid riikide parlamentides ja piirkondlikes esinduskogudes;

19.   julgustab riikide parlamente tõhustama valitsuste kontrollivolitusi nõukogus tegutsemise raames, tõstes seega üldist teadlikkust ja suurendades selle abil ELi institutsioonide demokraatlikku vastutust;

20.   rõhutab, et liikmesriikide parlamendid peaksid Euroopa õigusaktide eelnõude vastu juba otsustusprotsessi varases järgus lähemat huvi tundma;

21.   juhib tähelepanu Budapestis 6.-7. mail 2005. aastal toimunud Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide esimeeste konverentsi eesistuja järeldustele, milles kutsuti liikmesriikide parlamente üles pidama igal aastal, eelistatavalt täiskogu istungil, arutelu komisjoni iga-aastase õigusloome- ja töökava üle;

22.   rõhutab Euroopa tulevikku käsitlevate parlamentidevaheliste foorumite korraldamise olulisust ja märgib, et üks selline foorum toimub Rooma lepingute 50. aastapäeva tähistamiseks; palub Euroopa teabevahetuspoliitika raames võtta arvesse Euroopa elanikkonna esindajate vahel toimunud arutelusid;

23.   rõhutab kodanikuhariduse tähtsust ELi integratsiooni puhul; on arvamusel, et eduka kahepoolse suhtlemise ning Euroopa kodanikutunde tekkimise eeltingimuseks on kodanike mõningased teadmised Euroopa Liidu kohta;

24.   tunneb kahetsust, et on kärbitud selliste valdkondlike programmide toetust, millel on oluline mitmekordistav mõju, nt Leonardo da Vinci, Socrates ja Erasmus, kuna need rõhutavad Euroopa mõõdet ja hõlbustavad riikidevaheliste võrgustike loomist;

25.   on seisukohal, et kodanikeni jõudmiseks on oluline parandada teabevahetust ning näidata koostöös piirkondlike ja kohalike asutustega ELi otsuste mõju ja olulisust nende igapäevaelule; teeb ettepaneku tagada ühise Euroopa projekti edendamiseks korrapärane teabevahetus kodanikega seoses olulisemate piirkondlike ja kohalike projektidega, milles EL on osalenud;

26.   on seisukohal, et arutelus tuleks arvesse võtta puuetega inimeste ja vähemusrühmade ning riikliku ja kohaliku auditooriumi ja eri sihtrühmade konkreetseid vajadusi ning tegevusi; rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata kindlaksmääratud sihtrühmadele asjakohase ja vastavale piirkonnale kohaldatud teabe suunamisele, mis aitaks siduda Euroopa teemad kodanike igapäevaeluga;

27.   tervitab mõnede komisjoni esinduste ja riikide valitsusasutuste algatusi teha koostööd ELiga seotud teavituskampaaniate korraldamisel; märgib, et selline koostöö võib kaasa aidata tugevama sideme loomisele kodanike ja institutsioonide vahel;

28.   kutsub komisjoni üles tagama, et sidusrühmade ja avalikkusega konsulteeritaks poliitika kujundamise varases staadiumis; on seisukohal, et olulisematele ettepanekutele tuleb lisada mõjuhindamist käsitlev jagu, milles täpsustatakse, mil viisil on ettepaneku koostamisel võetud arvesse kodanike muresid; juhib tähelepanu sellele, et avalikkusega konsulteerimise mõju ELi otsustamisprotsessile oleks vaja selgitada;

29.   kutsub komisjoni üles töötama välja dünaamilist ja reageerimisvõimelist teabevahetuspoliitikat, mis selle asemel, et anda peamiselt teavet lõpliku konsensuse kohta, oleks rohkem keskendunud otsustusprotsessi eri etappidel vastu võetud otsuste kujunemise kajastamisele; on seisukohal, et ELi teabevahetuspoliitika eesmärk on kodanikele selgitada, kuidas Euroopa õigus sünnib;

Massiteabevahendite ja uue tehnoloogia kasutamine

30.   rõhutab, et komisjoni poolt väljaarendatavas Euroopa avalikus arutelus on massiteabevahenditel suur tähtsus vahendaja, arvamusekujundaja ning kodanikele sõnumite toojana; kutsub komisjoni sellega seoses üles toetama konkreetseid algatusi, näiteks Euroopa kultuuriliste ja poliitiliste küsimuste arutamiseks ette nähtud foorumeid, kus dokumendid on kättesaadavad mitmes keeles, nii et võimalikult palju Euroopa kodanikke saaks sekkuda ja arutelust osa võtta;

31.   rõhutab, et informeeritud kodanik on toimiva osalusdemokraatia alus;

32.   palub komisjonil võimalikult täpselt määratleda, millise rolli tahaks ta anda massiteabevahenditele, ning rõhutab vajadust leida võimalus kaasata teabevahetuspoliitikasse tihedamini riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud massiteabevahendid, kusjuures tuleb kaaluda ka alternatiivsete massiteabevahendite kasutamist;

33.   soovitab tõhustada piiriülest koostööd piirkondlike ja kohalike massiteabevahendite vahel Euroopa poliitika kajastamisel; on seisukohal, et Euroopa tasandi koostöö massiteabevahendite ja ajakirjanike vahel aitaks parandada Euroopa Liiduga seotud küsimuste kajastamist, ning kutsub komisjoni üles looma eelarve raames Euroopa (uuriva) ajakirjanduse fondi, mis toetaks projekte, kus mitme liikmesriigi ajakirjanikud käsitlevad koos süvendatult mingit Euroopa Liiduga seotud teemat ning kajastavad seda kohalike ja piirkondlike erinevuste valguses;

34.   tervitab ELi uudisteagentuuri loomist käsitleva ettepaneku tagasivõtmist;

35.   soovitab volinikel väljenduda massiteabevahendite ja kodanikega suheldes selgelt ja täpselt ning teha seda korrapäraselt oma päritolu- või elukohaliikmesriigi ametlikes keeltes; on seisukohal, et ELi asjaajamise tehniline keel pigem suurendab kui vähendab lõhet ELi institutsioonide ja kodanike vahel;

36.   soovitab hakata korraldama Euroopa institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja massiteabevahendite vahel regulaarseid arvamustevahetusi Euroopa Liidu teabevahetusalastes küsimustes;

37.   on seisukohal, et üldjuhul komisjon ja erijuhtudel liikmesriigid vastutavad Euroopa Liidu tegevuse kohta objektiivse, usaldusväärse ja erapooletu teabe esitamise eest, mis on argumenteeritud arutelu jaoks hädavajalik; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi riigiteenistujatele teabe andmiseks Euroopa tasandil teostatava poliitika kohta;

38.   tunneb heameelt, et uue tehnoloogia suhtes on valge raamat kooskõlas Euroopa Parlamendi viimase raportiga ELi teabe- ja kommunikatsioonistrateegia kohta;

39.   tervitab komisjoni ettepanekut kasutada tõhusamalt uut sidetehnoloogiat, kuid nõuab meetmete võtmist, et vältida olukorda, kus nn digitaalse lõhe tõttu muutub osale kodanikest ELi käsitlevale teabele juurdepääs veelgi raskemaks; rõhutab sellega seoses, et ühtse lähenemisviisi tagamiseks tuleks hõlmata erinevate institutsioonide spetsiifilisi sidevahendeid, nagu Euroopa Parlamendi kavandatav Web-TV, austades samas nende sõltumatust; rõhutab ka seda, et tuleb väärtustada traditsioonilisi massikommunikatsioonivahendeid, näiteks televisiooni;

Euroopa avaliku arvamuse mõistmine

40.   palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti korraldatud arutelu tulemustest;

41.   peab küsitavaks Euroopa Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse loomist lähemas tulevikus ning on arvamusel, et enne sellise ettevõtmise juurde asumist tuleks kooskõlastatumalt kasutada juba olemasolevaid andmeid ja vahendeid;

42.   märgib, et teabevahetuspoliitika ei saa olla tõhus, kui ei teata täpselt, millised on lüngad ELi kodanike teadmistes, olgu need siis seotud ühenduse tegevuse sisuliste külgede või tegevuse elluviimist võimaldavate institutsioonide ja menetlustega; palub seega teha Eurobaromeetri talitustele ülesandeks korraldada konkreetne ja põhjalik arvamusküsitlus, mille abil oleks võimalik hinnata täpselt ühenduse kodanike informeerituse taset, liigitades kodanikud nende päritoluriigi, ühiskondliku ja ametialase seisundi ning poliitilise suundumuse põhjal;

Koostöö

43.   palub komisjonil koostada selgepiirilised ettepanekud teabevahetuspoliitika rakendamiseks ning hinnata selle õiguslikku ja rahalist mõju;

44.   soovitab analüüsida institutsioonidevahelise teaberühma tööd, et näha, kas seda on võimalik täiustada;

45.   rõhutab vajadust kaasata senisest rohkem Euroopa tasandi erakondi ELi teemalistesse aruteludesse oma valijatega;

46.   rõhutab erakondade erilist rolli parlamentaarse demokraatia edendamisel kõikidel tasanditel; avaldab kahetsust selle üle, et riigiüleste erakondade potentsiaal on seni kasutamata; taunib mitmete riikide erakondade vastumeelsust Euroopa mõõtme järjekindla ja veendunud omaksvõtmise suhtes; nõuab tungivalt, et erakonnad käsitleksid otsuste tegemisel ja valimiskampaanias Euroopa teemat ning aitaksid kaasa sellele, et põhilisi poliitilisi valikuid Euroopa tuleviku suhtes saaksid teha kodanikud;

47.   rõhutab, et teabevahetuspoliitika puhul tuleb arvestada Euroopa küsimuste eripärast rütmi, mis sageli ei lange kokku iga liikmesriigi poliitilise päevakavaga, ning et teabevahetuspoliitika ei saa tegelikult areneda väljaspool ELi konkreetseid poliitikavaldkondi ja meetmeid, millel on omaette sõltumatu ajakava; on seega seisukohal, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peavad leppima kokku Euroopa üldsusele tõenäoliselt eriti huvipakkuvate ja oluliste valdkondade käsitlemise ajakava suhtes, et keskendada oma teavitustegevus nendele teemadele;

48.   palub institutsioonidel uurida võimalust luua teise tasandi koordineerimisrühm, kus oleksid esindatud eri institutsioonide pädevad peadirektoraadid ja osaleksid Euroopa Parlamendi komisjonide esindajad, et kooskõlastada meetmed, mida võetakse institutsioonidevahelise teaberühma määratud suuniste rakendamiseks;

49.   kinnitab, et kodanikud, kellelt ei saa eeldada institutsiooniliste nüansside tundmist, näevad Euroopa Liitu sageli ühe tervikuna, mistõttu tuleks kõigi institutsioonide teabevahetuspoliitika kooskõlastada ühiste põhimõtete alusel, austades igaühe pädevust ja iseseisvust; kordab oma üleskutset korraldada igal aastal täiskogu istungil ulatuslik institutsioonidevaheline arutelu, et võtta vastu ühisdeklaratsioon nimetatud poliitika eesmärkide ja vahendite kohta;

50.   toetab ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike asutuste vahelise dialoogi ja ühiselt korraldatud avalike arutelude edendamist; rõhutab, et teabevahetuses peaks olema olulisel kohal teave laiale üldsusele huvi pakkuvate algatuste, näiteks kultuuriprogrammide (kirjandus- või filmiauhinnad), spordisündmuste jms kohta; on veendunud, et teabevahetuse puhul peab arvestama strateegiliste sihtrühmadega, nagu ülikoolid, kohalikud või piirkondlikud ametivõimud ja kutseliidud;

51.   toetab ombudsmani rolli suurendamist, et muuta läbipaistvus usaldusväärsemaks;

52.   märgib, et traditsiooniliselt põhineb programm PRINCE komisjoni ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel; kuna oma hiljutises raportis ELi teabevahetusstrateegia kohta rõhutas Euroopa Parlament, et teda tuleb kaasata programmi PRINCE prioriteetide väljatöötamisse ning on seetõttu seisukohal, et parlamendiliikmed tuleb kaasata kõnealuse programmi egiidi all korraldatavatesse ettevõtmistesse;

53.   soovitab suurendada Euroopa integratsiooni alase teabevahetuse parandamiseks loodud rahastamisprogrammidele (nt Elukestev õpe, Noored, Kodanike Euroopa, Meedia ja Kultuur) eraldatavaid assigneeringuid, et parandada teabevahetust Euroopa integratsiooni alal, tingimusel et austatakse täielikult iga ükskiku programmi eesmärke;

54.   toetab programmi PRINCE praeguse viie eelarverea asendamist ühtse programmiga, mida haldaks teabevahetuse peadirektoraat, kuna see muudaks toetuse paindlikumaks ja tagaks keskse haldamise;

55.   rõhutab vajadust suurendada maksimaalselt ELi rahalise toetuse kõlapinda ning seega kohustada tagama kõigi institutsioonide, ühenduste ja üksikute tegevuste toetamiseks antava Euroopa Liidu toetuse juures piisav reklaam;

56.   rõhutab, et edukaks teabevahetuseks on oluline liikmesriikide aktiivne osalus, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles leidma tehnilisi ja rahalisi võimalusi ELi ühiste teabevahetusalaste jõupingutuste toetamiseks;

57.   nõuab liikmesriikidelt tungivalt ühenduse õigusaktide asjakohast ning kiiret ülevõtmist tagamaks, et kõik ELi kodanikud saaksid kasutada samu ühenduse õigusaktidega kehtestatud õigusi; kutsub komisjoni üles aktiivsemalt tagama ühenduse õigusaktide kohaldamist; ergutab komisjoni tegema koostööd liikmesriikide valitsustega kodanike teavitamisel nende õigusest õigusmõistmisele ja -kaitsele, kui nende õigusi rikutakse;

58.   kutsub komisjoni üles täpsustama oma teabevahetusalaste partnerlussuhete tähtsusjärjekorda, edendades eelisjärjekorras suhteid riigiülese suunitlusega partneritega, nagu tekkiva Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid, Euroopa tasandi erakonnad ja ajakirjanikud; kinnitab vajadust arvata nende hulka ka noortele suunatud massiteabevahendid, et anda Euroopa kodakondsusele suuremat tähendust;

59.   rõhutab vajadust kohandada ja edendada valge raamatu strateegiaid ja ettepanekuid vastavalt Euroopa ühiskonnas ja liikmesriikide vahel toimuvatele aruteludele;

o
o   o

60.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43. (2) ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 400. (3) ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 591. (4) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 403.