(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0445)(1) ja muudetud ettepanekut (KOM(2005)0445/2)(2);

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 7, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0386/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0333/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas 2007.-2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) punkti 38 sätetega;

3.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 12 (12)  Asjakohased meetmed tuleks võtta ka rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja selle tulevastele muudatustele, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. (12)  Asjakohased meetmed tuleks võtta ka rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja selle tulevastele muudatustele, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. Kõik nende määruste põhjal tagasi makstud rahalised vahendid tuleks eraldada raamprogrammi alusel toimuvatele tegevustele. Muudatusettepanekud 22 ja 23 Artikli 2 teine lõik Termotuumaenergeetika valdkonnas luuakse vastavalt asutamislepingu 5. peatüki II jaotisele ühisettevõte, et juhtida Euroopa toetust ITER-projektile, samuti täiendavat tegevust termotuumaenergeetika kiiremaks kasutuselevõtmiseks. Termotuumaenergeetika valdkonnas luuakse vastavalt asutamislepingu 5. peatüki II jaotisele ühisettevõte, et juhtida Euroopa toetust ITER-organisatsioonile, samuti tegevust ITERi ehituse toetuseks nagu sätestatud lisa alapunktis "ITER-projekti elluviimine". Kõiki muid tegevusi termotuumaenergeetika valdkonnas rakendatakse ja juhitakse ITERi ühisettevõttest eraldi, tagades samas integreeritud lähenemisviisi ja termotuumaassotsiatsioonide täieliku kaasatuse. Muudatusettepanek 2 Artikkel 3, esimene lõik, enne tabelit Vastavalt raamprogrammi artiklile 3 on selle eriprogrammi elluviimiseks vajalik summa 2234 miljonit eurot, millest 15% moodustavad komisjoni halduskulud. Vastavalt raamprogrammi artiklile 3 on selle eriprogrammi elluviimiseks vajalik summa 2234 miljonit eurot, millest vähem kui 15% moodustavad komisjoni halduskulud. Muudatusettepanek 3 Artikli 3 esimene a lõik (uus), tabeli järel Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tõhusat ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätete kohast rakendamist. Muudatusettepanek 4 Artikli 3 esimene b lõik (uus), tabeli järel Eriprogrammi halduskulud kokku, sealhulgas ameti sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed eriprogrammis ettenähtud meetmetega ning sõltuvad eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest. Muudatusettepanek 5 Artikli 3 esimene c lõik (uus), tabeli järel Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt, mõjusalt, samuti proportsionaalselt. Muudatusettepanek 6 Artikli 4 lõige 1 1.  Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid. 1.  Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid. Nende põhieesmärk on nii tuumaenergia ohutu ja rahumeelse kasutamise tagamine (ohutus) kui ka sõjalistel eesmärkidel kuritarvitamise ärahoidmisele kaasa aitamine (julgeolek). Muudatusettepanek 7 Artikkel 5 a (uus) Artikkel 5 a Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale Euroopa Liidu üldeelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest. Muudatusettepanek 9 Artikli 7 esimene a lõik (uus) 1 a. Komisjon koostab hindamisaruande, mis sisaldab finantsjuhtimise usaldusväärsuse hinnangut ning eriprogrammi eelarve haldamise ja majandamise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut. Muudatusettepanek 10 Artikli 7 lõige 3, esimene a alalõik (uus) Nimetatud teave on kättesaadav kogu aeg ja see edastatakse Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee või Euroopa ombudsmani taotluse korral. Muudatusettepanek 11 Lisa 1. osa esimene a lõik (uus) Ilma et see piiraks jõupingutusi, mida EL teeb ja peab jätkuvalt tegema seoses taastuvate energiaallikate teadusuuringutega, saab tuumaenergia omandada põhirolli ohutus ja säästvas energiaga varustamises ELis. Muudatusettepanek 12 Lisa 1. osa teine lõik Pikemas perspektiivis on termotuumasünteesil väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Seepärast paikneb ITER-projekti elluviimine olemasoleva ELi strateegia keskmes, kuigi sellega peab kaasnema tugev ja fokuseeritud Euroopa uurimis-ja arendustegevuse programm, et valmistuda ette ITERi ekspluateerimiseks ning arendada tehnoloogiaid ja teadmiste baasi, mida on vaja selle töötamise ajal ja hiljem. Pikemas perspektiivis on termotuumasünteesil väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel tähtis järgmine samm. Seepärast paikneb ITER-projekti elluviimine olemasoleva ELi strateegia keskmes, kuigi sellega peab kaasnema tugev ja fokuseeritud Euroopa uurimis-ja arendustegevuse programm, et valmistuda ette ITERi ekspluateerimiseks ning arendada tehnoloogiaid ja teadmiste baasi, mida on vaja selle töötamise ajal ja hiljem. Muudatusettepanek 13 Lisa 2. osa punkti 2.1 alljaotise "Tegevus" punkti ii esimese lõigu sissejuhatav osa Suunatud füüsika-ja tehnoloogiaprogramm seab eesmärgiks ITER-projekti valikute konsolideerimise ja ettevalmistamise kiireks ITERi töö alustamiseks, vähendades oluliselt ITERi poolt oma põhieesmärkide saavutamiseks vaja minevat aega ja maksumust. See viiakse läbi koordineeritud eksperimentaalse, teoreetiliste ja modelleerimistegevuste kaudu, kasutades JET-rajatisi ja muid vahendeid assotsiatsioonides, ning see tagab, et Euroopal on vajalik mõju ITER-projektile, ja valmistab ette Euroopa tugevat rolli selle kasutamises. Kõnealune programm hõlmab: Suunatud füüsika-ja tehnoloogiaprogramm seab eesmärgiks ITER-projekti valikute konsolideerimise ja ettevalmistamise kiireks ITERi töö alustamiseks, vähendades oluliselt ITERi poolt oma põhieesmärkide saavutamiseks vaja minevat aega ja maksumust. See viiakse läbi koordineeritud eksperimentaalse, teoreetiliste ja modelleerimistegevuste kaudu, kasutades JET-rajatisi, magnetvangistusega seadmeid (tokamakid, stellaraatorid ja RFPd, mis on juba olemas või ehitamisel kõikides liikmesriikides) ja muid vahendeid assotsiatsioonides, ning see tagab, et Euroopal on vajalik mõju ITER-projektile, ja valmistab ette Euroopa tugevat rolli selle kasutamises. Kõnealune programm hõlmab: Muudatusettepanek 14 Lisa 2. osa punkti 2.1 alljaotise "Tegevus" punkti v kolmas a taane (uus) – patentide andmise julgustamine. Muudatusettepanekud 15 ja 16 Lisa 2. osa punkti 2.2 esimene lõik Kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Siiski on kogu programmis olemas olulised valdkondadevahelised seosed ja erinevate tegevuste vastastikune mõju peab olema vastavas kooskõlas. Selles osas on otsustavaks koolitustegevuse ja teadustöö infrastruktuuride toetamine. Koolitus peab selles sektoris olema kõigi ELi poolt rahastatud projektide võtmeaspektiks ja need on koos infrastruktuuride toetamisega oluliseks osaks tuumaalase pädevusega seotud küsimuses. Ohutus ja turvalisus on peamised mured kõikides liidu tuuma lõhustumise alastes teadusuuringutes. Ühest küljest on eesmärgiks muuta tootmisseadmed ohutumaks (ohutus) ning teiseks hoida ära kuritarvitamine sõjalistel ja terroristlikel eesmärkidel (turvalisus). Kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Siiski on kogu programmis olemas olulised valdkondadevahelised seosed ja erinevate tegevuste vastastikune mõju peab olema vastavas kooskõlas. Selles osas on otsustavaks koolitustegevuse , teadus- ja tehnoloogilise teabe vahetuse ja teadustöö infrastruktuuride toetamine. Koolitus peab selles sektoris olema kõigi ELi poolt rahastatud projektide võtmeaspektiks ja need on koos infrastruktuuride toetamisega oluliseks osaks tuumaalase pädevusega seotud küsimuses. Muudatusettepanek 17 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti ii alljaotise "Tegevus" esimene taane –  Tuumarajatiste ohutus: TTA olemasolevate ja tuleviku tuumarajatiste tööohutuse kohta, eriti tuumajaamade eluea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur, täiustatud ohutuse hindamise meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, seadmestik ja kontroll ja raskete õnnetuste vältimine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks. –  Tuumarajatiste ohutus: TTA olemasolevate ja tuleviku tuumarajatiste tööohutuse kohta, eriti tuumajaamade eluea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur (vähendades inimeste ja organisatsioonide eksimuste riski), täiustatud ohutuse hindamise meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, seadmestik ja kontroll ja raskete õnnetuste vältimine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks. Muudatusettepanek 18 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti iii alljaotise "Eesmärgid" teine lõik Teadusuuringute põhieesmärk on aidata lahendada vasturääkivusi riski suhtes pikemaajalisel kokkupuutumisel madalate kiirgusdoosidega. Selle teadusliku ja poliitilise küsimuse lahendamisel on potentsiaalselt olulised finants- ja/või tervisemõju kiirguse kasutamisele nii meditsiinis kui tööstuses. Teadusuuringute põhieesmärk on aidata lahendada vasturääkivusi riski suhtes pikemaajalisel kokkupuutumisel madalate kiirgusdoosidega. Selle teadusliku küsimuse lahendamisel on potentsiaalselt olulised finants- ja/või tervisemõju kiirguse kasutamisele nii meditsiinis kui tööstuses. Muudatusettepanek 19 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti v alljaotis "Eesmärgid" Tundes muret kõigis sektorites tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse vajaliku kõrge pädevuse ja inimressursside säilitamise üle ja arvestades mõju, mis sellel võib olla, eriti võimele säilitada praegune kõrge tuumaohutuse tase, on käesoleva programmi eesmärkideks toetada erinevate meetmetega teadusliku pädevuse ja oskusteabe levikut terves sektoris. Nende meetmete eesmärgiks on garanteerida sobiva kvalifikatsiooniga teadustöötajate ja tehnikute kättesaadavus, näiteks ELi haridusinstitutsioonide vahelise koordinatsiooni parandamise kaudu, et tagada kvalifikatsiooni võrdsus kõigis liikmesriikides või soodustades üliõpilaste ja teadlaste koolitust ja mobiilsust. Ainult tõeliselt üleeuroopaline lähenemine saab tagada vajalikud stiimulid ning kõrghariduse ja koolituse ühtlustatud tasemed, soodustades sellega uue teadlaste põlvkonna mobiilsust ja rahuldades inseneride kogu karjääri jooksul olemas olevaid koolitusvajadusi, kes puutuvad kokku homsete teaduslike ja tehnoloogiliste väljakutsetega üha enam integreeruvas tuumasektoris. Tundes muret kõigis sektorites tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse vajaliku kõrge pädevuse ja inimressursside säilitamise üle ja arvestades mõju, mis sellel võib olla, eriti võimele säilitada praegune kõrge tuumaohutuse tase, on käesoleva programmi eesmärkideks toetada erinevate meetmetega teadusliku pädevuse ja oskusteabe levikut terves sektoris. Nende meetmete eesmärgiks on garanteerida sobiva kvalifikatsiooniga teadustöötajate ja tehnikute võimalikult varajane kättesaadavus, näiteks ELi haridusinstitutsioonide vahelise koordinatsiooni parandamise kaudu, et tagada kvalifikatsiooni võrdsus kõigis liikmesriikides või soodustades üliõpilaste ja teadlaste koolitust ja mobiilsust. Ainult tõeliselt üleeuroopaline lähenemine saab tagada vajalikud stiimulid ning kõrghariduse ja koolituse ühtlustatud tasemed, soodustades sellega uue teadlaste põlvkonna mobiilsust ja rahuldades inseneride kogu karjääri jooksul olemas olevaid koolitusvajadusi, kes puutuvad kokku homsete teaduslike ja tehnoloogiliste väljakutsetega üha enam integreeruvas tuumasektoris. Muudatusettepanek 20 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti v alljaotise "Tegevus" esimene taane –  Koolitus: Riiklike programmide koordineerimine ja üldiste koolitusvajaduste rahuldamine tuumateaduse ja-tehnoloogia alal erinevate instrumentide abil, sealhulgas konkurents, mis on osa üldisest toetusest inimressurssidele kõigis teemavaldkondades. See hõlmab ka koolituste ja koolitusvõrkude toetamist. –  Koolitus: Riiklike programmide koordineerimine ja üldiste koolitusvajaduste rahuldamine tuumateaduse ja-tehnoloogia alal erinevate instrumentide abil, sealhulgas konkurents, mis on osa üldisest toetusest inimressurssidele kõigis teemavaldkondades. See hõlmab ka koolituste ja koolitusvõrkude toetamist. Lisaks sellele ning võttes arvesse eriprogrammi "Inimesed" eesmärke ja muid spetsialistide koolitusega seotud tegevusi, julgustatakse tagama seda, et silmapaistvad noored peaksid tuumaenergia tööstust atraktiivseks valdkonnaks, kus oma tulevast karjääri jätkata. Muudatusettepanek 21 Lisa 3. osa a (uus) 3 a. LEVITAMINE Kodanike ja nende esindajate vahelistes vahetustes tuleb levitada teavet tuumaenergia kohta, alustades mitmeaastaseid kampaaniaid tuumaenergiast paremini arusaamiseks, eesmärgiga ergutada arutelu ja hõlbustada otsuste langetamist. Kampaaniate võimalikult tõhusaks muutmise eesmärgil kavandatakse neid sotsiaalteaduslike meetodite abil.

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELTs seni avaldamata. (3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.