Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni pealkirjaga "HIV/AIDS: aeg tegutseda"(1) ja oma 2. detsembri 2004. aasta resolutsiooni ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päeva kohta(2);

–   võttes arvesse 1. detsembril 2006 tähistatavat ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva ja selle teemat "Vastutus: Peatage AIDS. Täitke lubadus!";

–   võttes arvesse 21. novembril 2006. aastal avaldatud UNAIDSi(3) 2006. aasta ajakohastatud teavet aidsiepideemia kohta;

–   võttes arvesse 31. maist 2. juunini 2006 peetud ÜRO kõrgetasemelist kohtumist, et vaadata läbi kohustuste deklaratsioonis HIV/AIDSi kohta tehtud edusammud;

–   võttes arvesse augustis 2006 Torontos peetud XVI rahvusvahelist AIDSi konverentsi;

–   võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2005. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga "Välistegevuse kaudu HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga võitlemise Euroopa tegevusprogramm (2007-2011)" (KOM(2005)0179), mis hõlmab kõiki arengumaid;

–   võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2005. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009 (KOM(2005)0654);

–   võttes arvesse G8 tippkohtumist Gleneaglesis 2005. aasta juulis ja ÜRO poolt 2005. aastal võetud kohustust jõuda 2010. aastaks ennetuse, ravi ja hoolduse üldise kättesaadavuseni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et alates esimesest 25 aastat tagasi kindlaks tehtud AIDSi juhtumist on selle haiguse tõttu surnud rohkem kui 25 miljonit inimest;

B.   arvestades, et vastavalt 21. novembril 2006 avaldatud UNAIDSi kaasajastatud aruandele leidis 2006. aastal aset 4,3 miljonit uut nakatumist, millest 2,8 miljonit (65%) Sahara-taguses Aafrikas;

C.   arvestades, et üle 95% 39,5 miljonist kõikjal maailmas HIV/AIDSi käes kannatavast inimesest elab arengumaades;

D.   arvestades, et nakatumismäär Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias on alates 2004. aastast rohkem kui 50% võrra kasvanud ja et on vaid mõned üksikud riigid, kus uute nakatumiste arv on tegelikult vähenenud;

E.   arvestades et 6,8 miljonist HIVi saanud inimesest, kes elavad madala- ja keskmise sissetulekutasemega riikides ja vajavad retroviirusevastast ravimit, on vajalikule ravile juurdepääs vaid 24%-l;

F.   arvestades, et kogu maailmas on arvestuslikult 15 miljonit HIV/AIDSi tõttu orvuks jäänud last, kellest 12,3 miljonit elab Sahara-taguses Aafrikas;

G.   arvestades, et ainult 5% HIV-positiivsetest lastest saab meditsiinilist abi ja vähem kui 10% juba AIDSi tõttu orvuks jäänud 15-st miljonist lapsest saab rahalist toetust;

H.   arvestades, et vanemad õed-vennad ja vanavanemad hoolitsevad tihti suure hulga AIDSi tõttu orvuks jäänud laste eest ja HIV/AIDSi nakatunud surevate noorte täiskasvanute põlvkond jätab mõned riigid liiga vähese arvu õpetajate, meditsiiniõdede, arstide ja teiste võtmetähtsusega erialade esindajatega;

I.   arvestades, et AIDS mõjutab ebavõrdeliselt majanduslikult aktiivset noorte inimeste põlvkonda;

J.   arvestades, et naised moodustavad praegu 50% kõikjal maailmas HIVi nakatunutest ja ligi 60% Aafrikas elavatest HIVi nakatunud inimestest;

K.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärgid on saavutatavad üksnes siis, kui seksuaal- ja soojätkamistervise küsimused kaasatakse täielikult aastatuhande arengueesmärkide tegevuskavasse;

L.   arvestades, et seksuaal- ja soojätkamistervis sõltub HIVi ja teiste vaesusega seotud haiguste ennetamisest;

M.   arvestades, et HIVi nakatunud inimestel on soojätkamistervise puhul pereplaneerimise, ohutu sünnituse ja imikute rinnaga toitmisega seoses erivajadused, mis jäetakse tihti tähelepanuta, hoolimata epideemiasse nakatuvate naiste üha kasvavat arvust;

N.   arvestades, et Bushi valitsus USAs takistab jätkuvalt väljaspool USAd asuvate arengualaste valitsusväliste organisatsioonide rahastamist, mis annavad nõu kõigi soojätkamistervishoiu teenuste alal; ja arvestades, et vaeseimates riikides on suurema osa sellest nn sündsuse puudujäägist (decency gap) heastanud Euroopa Liit;

O.   arvestades, et 1994. aastal peetud rahvusvaheline rahvastiku- ja arengukonverents (ICPD) ja sellele järgnenud tegevus 1999. ja 2004. aastal kinnitasid veel kord, kui oluline on suurendada naiste õigusi ja pakkuda neile seksuaal- ja soojätkamistervisega seotud hariduse, teabe ja hoolduse laiema kättesaadavuse abil rohkem valikuid;

P.   arvestades, et viis aastat pärast Doha deklaratsiooni ei suuda rikkad riigid jätkuvalt täita oma kohustust tagada, et odavamad elupäästvad ravimid oleksid arengumaades kättesaadavad;

Q.   arvestades, et viis aastat pärast Doha deklaratsiooni, millega sätestati, et "igal WTO liikmesriigil on õigus anda välja sundlitsentse ja vabadus otsustada, mille põhjal selliseid litsentse välja antakse", hoiatab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et 74% AIDSi ravimistest on endiselt monopoolsed ja AIDSi vastane ravi ei ole siiani kättesaadav 77%-le aafriklastest;

R.   arvestades, et tihe konkurents geneeriliste ravimite tööstuse sektoris on aidanud langetada esimese etapi aidsiravimite hindu alates 2000. aastast 99% võrra 10 000 dollarilt ligikaudu 130 dollarini patsiendi kohta aastas, ehkki loomulikult areneva resistentsuse tõttu patsientide poolt vajatavate teise etapi ravimite hinnad püsivad kõrgel peamiselt patentide suurenenud kasutuse tõttu geneerilisi ravimeid tootvates võtmeriikides;

S.   arvestades, et läbirääkimistel kahepoolsete kaubanduslepingute üle ei tohiks lepingutega piirata, kuidas riigid võivad tervishoiualaseid kaitsemeetmeid kasutada,

HIV/AIDS maailmas

1.   väljendab sügavat muret HIV/AIDSi ja teiste epideemiate leviku pärast maailma vaeseimate rahvaste seas ja fokusseerituse puudumise üle HIV/AIDsi ennetuses, võtmeravimite kättesaamatuse ning ebapiisava rahastamise üle ja seoses jätkuva vajadusega viia läbi teadusuuringuid peamiste epideemiate kohta;

2.   rõhutab valitsuste, raviteenuste osutajate, ravimitööstuse, valitsusväliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja teiste ennetuse, ravi ja hooldusega seotud osapoolte vastutuse olulisust;

3.   kutsub kõiki rahvusvahelisi doonoreid üles tegutsema selle nimel, et tagada HIVi ennetusprogrammide jõudmine nakatumisest kõige enam ohustatud inimesteni, kuna UNAIDSi järeldustes kindlaks tehtu põhjal seda niisugustele ohustatud rühmadele praegu ei võimaldata;

4.   rõhutab vajadust, et EL rahastaks eriprogramme tagamaks, et AIDSi epideemiast mõjutatud lastel, olles kaotanud ühe või mõlemad vanemad või ise haigestudes, oleks endiselt juurdepääs haridusele ja et neid toetataks;

5.   kutsub kõiki abiprogramme üles tagama, et kui patsient ravikuuri alustab, on olemas vahendid ravi jätkamiseks katkestusteta, et hoida ära katkestatud ravist tulenevat suurenenud ravimiresistentsust;

6.   rõhutab ELi vajadust rahastada programme, millega kaitstakse naisi igasuguse vägivalla eest, mis soodustab AIDSi levikut, ja tagatakse, et ohvritele oleksid kättesaadavad tervishoiuteenused ja võimalus taas ühiskonda integreeruda ning võidelda häbimärgistamisega, mis sellise vägivalla ohvreid sageli mõjutab;

7.   rõhutab üldist vajadust abiandjate poolse rahastamise suurendamiseks järgmistel aastatel kõigi rasedusvastaste vahendite, sealhulgas HIVi ennetamiseks vajalike kondoomide osas, et täita lõhet vahendite ja nende hankimise vahel;

8.   kutsub Rahvusvahelist Valuutafondi üles kaotama rahapoliitilised tingimused ja tühistama maksualased ülempiirid, mis sunnivad riike piirama kulutusi rahvatervisele ja haridusele;

9.   kutsub vastvalitud USA Kongressi tühistama Bushi valitsuse nn üleilmset suutropireeglit (global gag rule), mis ei lase väljaspool USAd asuvatel valitsusvälistel organisatsioonidel rahastada abordialast nõu andvaid soojätkamistervise küsimustega tegelevaid organisatsioone, ja kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et USA valitsus tühistaks soojätkamistervise alase rahastamise vastase reegli;

10.   kordab muret selle üle, mida hiljuti väljendas ka WHO, et mõned Aafrika riikide valitsused maksustavad retroviiruste vastaseid ravimeid ja muid ravimeid müügi- või impordimaksuga, mis muudab need ravimid vaestele kogukondadele kättesaamatuks; nõuab, et komisjon uuriks seda teemat ja ergutaks valitsusi selliseid makse kaotama;

Seksuaal- ja soojätkamistervis

11.   rõhutab, et HIV/AIDSi epideemiaga tõhusaks võitlemiseks vajalikud strateegiad peavad sisaldama igakülgset lähenemist ennetusele, haridusele, hooldusele ja ravile ning peavad hõlmama praegu kasutusel olevaid tehnoloogiaid, paremat juurdepääsu ravile ja vaktsiinide kiireloomulist väljatöötamist;

12.   kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu partnerriikide valitsusi üles tagama, et riikide strateegiadokumentides seataks esikohale tervis ja haridus ning eelkõige HIV/AIDS ning seksuaal- ja soojätkamistervis;

13.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama programme, mis võitlevad homofoobia vastu ja kõrvaldavad tõkkeid, mis pidurdavad haiguse tõhusat ennetust eelkõige Kambodžas, Hiinas, Indias, Nepaalis, Pakistanis, Tais ja Vietnamis ning Ladina-Ameerikas, kus on järjest rohkem tõendeid HIVi puhangute kohta meestega seksuaalvahekorras olevate meeste hulgas;

14.   väljendab muret selle üle, et UNAIDSi aruandes tuuakse esile turvaseksi ja HIVi alaste teadmiste jätkuvalt madal tase paljudes riikides, sealhulgas neis, mida epideemia on tugevalt mõjutanud; nõuab sellega seoses, et kõigi soojätkamis- ja seksuaaltervise alaste teenuste lahutamatuks osaks saaks vastutustundlikku seksuaalkäitumist puudutav ja sugulisel teel levivate haiguste, sealhulgas HIVi, tõhusa ärahoidmise alane teavitamine, haridus ja nõustamine;

15.   tervitab HIV/AIDSiga seotud teadusuuringute kaasamist Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendasse raamprogrammi ja nõuab arengumaade vajadustele vastavate vaktsiinide ja mikrobiotsiidide, diagnostika- ja monitooringuvahendite, epideemia edasikandumise mustrite ning ühiskondlike ja käitumisega seotud suundumuste uurimise toetamist; rõhutab, et naised tuleb kaasata kõikidesse asjakohastesse kliinilistesse uuringutesse, sealhulgas vaktsiinikatsetesse;

16.   nõuab investeeringuid naiste poolt kasutatavate ennetusviiside, näiteks mikrobiotsiidide, naiste kondoomide ja vägistamise ohvrite kokkupuutejärgse profülaktika arendamisse;

Ravimite kättesaadavus

17.   ergutab valitsusi kasutama kõiki neile TRIPS-lepingu alusel kättesaadavaid meetmeid, nagu näiteks sundlitsentse, ning WHOd, WTOd ja selle liikmesriike vaatama läbi kogu TRIPS-lepingu eesmärgiga parandada ravimite kättesaadavust;

18.   kutsub komisjoni ja liikmesriike praegu üles tunnistama, viis aastat pärast Doha deklaratsiooni vastuvõtmist, et selle rakendamine on ebaõnnestunud, kuna WTO ei ole saanud üheltki ravimeid eksportivalt ega importivalt riigilt teavet sundlitsentsi kohta ega ole saanud sellist teavet ka lähtuvalt WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsusest Doha deklaratsiooni lõike 6 rakendamise kohta;

19.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles astuma WTOs koos arengumaadega vajalikke samme, et muuta TRIPS-lepingut ja selle sätteid, mis põhinevad 30. augusti 2003. aasta otsusel (artikkel 31b), eelkõige selleks, et tühistada sundlitsentside väljaandmisega seotud keerulised ning aeganõudvad menetlused;

20.   vahepeal julgustab ja kutsub kõiki suurte epideemiatega silmitsi seisvaid riike üles kasutama viivitamatult ära TRIPS-lepingu artiklit 30, et teha vajalikud ravimid kättesaadavaks patentide eest nende õiguste omanikele kasutustasu maksmata;

21.   kutsub komisjoni üles suurendama 1 miljardi euroni ELi osamaksu ülemaailmsesse HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosivastasesse fondi, nagu Euroopa Parlament oma eespool nimetatud 2. detsembri 2004. aasta resolutsioonis nõudis, ning kõiki liikmesriike ja G8 liikmeid suurendama oma osamaksu 2007. aastal 7 miljardi ja 2008. aastal 8 miljardi euroni, et UNAIDSi epideemiate ulatuse vähendamiseks vajalike ressurssidega varustada;

22.   toetab 2005. aastal ÜRO tippkohtumisel riigipeade ja valitsusjuhtide võetud kohustust, millega nõutakse HIV/AIDSi ennetusteenuste, ravi ja hoolduse üldist kättesaadavust 2010. aastaks; usub siiski, et tuleks välja töötada selge kava üldise kättesaadavuse rahastamiseks ning seada rahvusvahelised ja vahe-eesmärgid edusammude vallas;

23.   kutsub ELi üles selgitama, et ta ei suru majanduskoostöö lepingutes peale TRIPS-plus meetmeid ja et arengumaadele tagatakse piisav poliitiline ruum TRIPSis võimaldatud paindlikkuse vabaks kasutamiseks;

24.   rõhutab, et kindlad tervishoiuteenused, sealhulgas teadusuuringute läbiviimise tingimused, on epideemia vastu võitlemiseks äärmiselt olulised ning on vastu tingimuste seadmisele, mis peavad enne nende teenuste liberaliseerimist olema täidetud;

25.   nõuab suuremaid investeeringuid lastele suunatud pediaatriliste ravimite väljatöötamiseks ja nendega varustamiseks;

26.   nõuab toetust, et edendada piirkondlike ja riiklike geneeriliste ravimitööstuste kasvu mõjutatud piirkondades, eesmärgiga hõlbustada taskukohaste ravimite kättesaadavust;

o
o   o

27.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele, Rahvusvahelisele Valuutafondile, USA valitsusele, ÜRO peasekretärile ning UNAIDSi, ÜRO arenguprogrammi ja UNFPA juhtidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0321. (2) ELT C 208 E, 25.8.2005, lk 58. (3) ÜRO ühisprogramm HIV/AIDSi kohta