Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 14. juuni 2006 - Strasbourg
Euroopa täitekorraldus *
 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ***I
 Isikuandmete kaitse *
 Pandeemiliseks gripiks valmisolek ja reageeringu planeerimine Euroopa Ühenduses
 Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärjed (C-176/03 komisjon versus nõukogu)
 Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia
 Bulgaaria ja Rumeenia (Euroopa Ülemkogu 15.-16. juuni 2006)
 Järgmised sammud järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle (Euroopa Ülemkogu 15.-16. juuni 2006)

Euroopa täitekorraldus *
PDF 373kWORD 171k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta seoses nõukogu raamotsuse vastuvõtmisega Euroopa täitekorralduse ning süüdimõistetud isikute üleandmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (7307/2005 – C6-0139/2005 – 2005/0805(CNS))
P6_TA(2006)0256A6-0187/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust (7307/2005)(1);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0139/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0187/2006),

1.   kiidab Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.   palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi valitsustele.

Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Pealkiri
ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Euroopa täitekorralduse kohta ning süüdimõistetud isikute üleandmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel
ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadusekaotust hõlmavad meetmed nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 5
(5)  Liikmesriikide vahelised suhted, mida iseloomustab eriline vastastikune usaldus teiste liikmesriikide õigussüsteemide vastu, peaksid ulatuma olemasolevatest kohtuotsuste täideviimise eesmärgil üleandmist käsitlevatest Euroopa Nõukogu õigusaktidest kaugemale. Tuleks kehtestada täidesaatva riigi põhimõtteline kohustus võtta sõltumata isiku nõusolekust vastutus oma nende kodanike ning riigi territooriumil alaliselt seaduslikult elavate isikute eest, kellele on teises liikmesriigis määratud lõplik vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede, kui ei ole eripõhjusi sellest keeldumiseks.
(5)  Liikmesriikide vahelised suhted, mida iseloomustab eriline vastastikune usaldus teiste liikmesriikide õigussüsteemide vastu, peaksid ulatuma olemasolevatest kohtuotsuste täideviimise eesmärgil üleandmist käsitlevatest Euroopa Nõukogu õigusaktidest kaugemale ning võimaldama täidesaatval riigil tunnustada väljaandjariigi asutuste poolt tehtud otsuseid. Hoolimata vajadusest tagada süüdimõistetud isikule piisavad kaitsemeetmed, ei tohiks tema osalemine menetluses enam olla sellise tähtsusega, mis nõuaks tema nõusolekut kohtuotsuse edastamiseks teisele liikmesriigile selle otsuse tunnustamise ja määratud karistuse täideviimise eesmärgil.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 5 a (uus)
(5 a) Kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste paremaks ühtlustamiseks ja vastastikuseks tunnustamiseks tuleb Euroopa tasandil võetud meetmete abil tugevdada vastastikust usaldust Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes kriminaalasjades ning näha ette mõned Euroopa kriminaalõigusnormid ja -tavad.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 6
(6)  Süüdimõistetud isikute üleandmine karistuse kandmiseks riigile, mille kodanikud nad on, seaduslikule elukohariigile või riigile, millega neil on muud lähedased sidemed, aitab kaasa nende isikute sotsiaalsele rehabilitatsioonile.
(6)  Süüdimõistetud isikute üleandmine karistuse kandmiseks riigile, mille kodanikud nad on, või riigile, kus on isiku alaline seaduslik elukoht, hõlbustab nende isikute sotsiaalset rehabilitatsiooni.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 7
(7)  Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse asutamislepingu artiklis 6 ning mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tõlgendata piiranguna otsuse täitmisest keeldumiseks, kui on objektiivset alust arvata, et karistuse eesmärgiks on karistada isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel, või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eespool nimetatud asjaoludel.
(7)  Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse asutamislepingu artiklis 6 ning mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tõlgendata piiranguna otsuse täitmisest keeldumiseks, kui on objektiivset alust arvata, et karistuse eesmärgiks on karistada isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel, või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eespool nimetatud asjaoludel. Käesoleva raamotsuse kohaldamisel tuleb tagada kooskõla sätetega, mis käsitlevad kriminaalmenetlusega seonduvaid menetlusõigusi, nagu on sätestatud asjakohases nõukogu raamotsuses.
Muudatusettepanek 6
Artikli 1 punkt a
a)  Euroopa täitekorraldus – väljaandjariigi pädeva asutuse otsus sellise lõpliku karistuse täideviimiseks, mille on füüsilisele isikule mõistnud kõnealuse riigi kohus;
a) kohtuotsus – väljaandjariigi kohtu lõplik otsus või korraldus, millega määratakse füüsilisele isikule karistus;
Käesolev muudatusettepanek tingib vastavad muudatused kogu tekstis.
Muudatusettepanek 7
Artikli 1 punkt b
b) karistus – mis tahes vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede määratud või määramata tähtajaks, mille on kohus kriminaalmenetluse alusel kuriteo eest mõistnud;
b) karistus – mis tahes vabadusekaotus või vabadusekaotust hõlmav meede, mis on mõistetud määratud või määramata tähtajaks kuriteo eest kriminaalmenetluse alusel;
Muudatusettepanek 8
Artikli 1 punkt c
c) väljaandjariik – liikmesriik, kus Euroopa täitekorraldus on välja antud;
c) väljaandjariik – liikmesriik, kus tehti kohtuotsus käesoleva raamotsuse tähenduses;
Muudatusettepanek 9
Artikli 1 punkt d
d) täidesaatev riik – liikmesriik, kellele Euroopa täitekorraldus on täideviimiseks edastatud.
d) täidesaatev riik – liikmesriik, kellele kohtuotsus on tunnustamiseks ja määratud karistuse täideviimiseks edastatud.
Muudatusettepanek 10
Artikli 2 lõige 2
2.  Olenemata artiklist 4, võib iga liikmesriik määrata, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku süsteemi korraldusest, ühe keskasutuse või mitu keskasutust, mis vastutab/vastutavad Euroopa täitekorralduse edastamise ja vastuvõtmise eest ning abistab/abistavad pädevaid asutusi.
välja jäetud
Muudatusettepanek 11
Artikli 2 lõige 3
3.  Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.
3.  Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks asjaomastele liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 12
Artikli 3 lõige 1
1.  Käesoleva raamotsuse eesmärk on kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja viib oma territooriumil täide mõne teise liikmesriigi kohtu vastavalt artikli 1 punktile b mõistetud karistust, sõltumata sellest, kas karistuse täideviimine on juba alanud või mitte.
1.  Käesoleva raamotsuse eesmärk on kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab kohtuotsust ja viib täide mõistetud karistust, sõltumata sellest, kas karistuse täideviimine on juba alanud või mitte.
Muudatusettepanek 13
Artikli 3 lõige 1 a (uus)
1 a. Käesolevat raamotsust kohaldatakse üksnes kohtuotsuste tunnustamise ja karistuste täideviimise suhtes raamotsuse tähenduses. Asjaolu, et lisaks karistusele on mõistetud rahatrahv ja/või konfiskeerimisotsus, mida ei ole veel tasutud, sisse nõutud või täide viidud, ei takista kohtuotsuse edastamist. Selliste rahatrahvide ja konfiskeerimisotsuste tunnustamine ja täideviimine teises liikmesriigis põhineb liikmesriikide vahel kohaldatavatel õigusaktidel, eelkõige nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsusel 2005/214/JSK (rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta)1 ja nõukogu ... raamotsusel 2006/.../JSK (konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta)2.
_______________
1 ELT L 76, 22.3.2005, lk 16.
2 ELT L ...
Muudatusettepanek 14
Artikli 3 lõike 3 punkti a sissejuhatav lõik
a)  Järgmisi käesoleva raamotsuse artikleid kohaldatakse karistuste täideviimisele ka juhul, kui järgides vastavalt nõukogu 13. juuni 2002 raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artikli 5 lõikele 3 sätestatud tingimusi, isik tuuakse talle väljaandjariigis mõistetud vabadusekaotuse kandmiseks või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks täidesaatvasse riiki tagasi:
a)  Järgmisi käesoleva raamotsuse artikleid kohaldatakse karistuste täideviimisele ka juhul, kui järgides nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artikli 5 lõikes 3 sätestatud tingimusi, tuuakse isik talle väljaandjariigis mõistetud karistuse kandmiseks täidesaatvasse riiki tagasi:
Muudatusettepanek 15
Artikli 3 lõike 3 punkti a kolmas taane
artikli 4 lõiked 3-6: Euroopa täitekorralduse edastamine;
– artikli 4 lõiked 1, 3a, 4, 5 ja 6: Kohtuotsuse ja tõendi edastamine;
Muudatusettepanek 16
Artikli 3 lõike 3 punkti a viies taane
– artikkel 8: Euroopa täitekorralduse tunnustamine ja täideviimine;
– artikkel 8: kohtuotsuse tunnustamine ja täideviimine;
Muudatusettepanek 17
Artikli 3 lõike 3 punkti b teine taane
– artikkel 8: Euroopa täitekorralduse tunnustamine ja täideviimine;
– artikkel 8: kohtuotsuse tunnustamine ja täideviimine;
Muudatusettepanek 18
Artikli 3 lõike 3 punkti b teine lause
Liikmesriik, mis andis Euroopa vahistamismääruse välja, edastab täidesaatvale riigile Euroopa täitekorralduses sisalduva teabe. Pädevad asutused suhtlevad käesolevas lõikes sätestatud küsimustes üksteisega otse.
Liikmesriik, mis andis Euroopa vahistamismääruse välja, edastab täidesaatvale riigile kohtuotsuse koos artiklis 4 sätestatud tõendiga. Pädevad asutused suhtlevad käesolevas lõikes sätestatud küsimustes üksteisega otse.
Muudatusettepanek 19
Artikli 4 pealkiri
Euroopa täitekorralduse edastamine
Kohtuotsuse ja tõendi edastamine
Muudatusettepanek 20
Artikli 4 lõige -1 (uus)
-1.  Kohtuotsuse koos käesolevas artiklis sätestatud tõendiga võib edastada ühele järgmistest liikmesriikidest:
i) riik, mille kodanik süüdimõistetud isik on või kus on tema alaline seaduslik elukoht;
ii) riik, mille kodanik süüdimõistetud isik on ja kuhu ta saadetakse pärast vanglast vabanemist kohtuotsuse või kohtuotsusest tuleneva haldusotsuse tulemusena;
iii) riik, mille kodanik süüdimõistetud isik on või kus on tema alaline seaduslik elukoht ja mis on ta Euroopa vahistamismääruse alusel üle andnud väljaandjariigile tingimusel, et isik saadetakse pärast ärakuulamist tagasi täidesaatvasse riiki, et kanda seal talle väljaandjariigis mõistetud karistust;
iv) riik, kus süüdimõistetud isik viibib või mille kodanik või alaline seaduslik elanik ta on ja mis on nõus karistuse tunnustamise ja täideviimisega;
v) riik, kus on isiku alaline seaduslik elukoht, välja arvatud siis, kui ta on elamisloast ilma jäänud või jääb sellest ilma kohtuotsuse või kohtuotsusest tuleneva haldusotsuse tulemusena; või
vi) riik, mis on nõus kohtuotsuse edastamisega koos tõendiga määratud karistuse tunnustamise ja täideviimise eesmärgil.
Enne kohtuotsuse edastamist pöörab väljaandjariigi pädev asutus erilist tähelepanu konsulteerimisele täidesaatva riigi pädeva asutusega asjakohaste vahendite abil. Konsulteerimine on kohustuslik, kui lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt võiks kohtuotsuse edastada kahele või enamale liikmesriigile.
Täidesaatev riik võib omal algatusel taotleda väljaandjariigilt kohtuotsuse ning tõendi edastamist.
Muudatusettepanek 21
Artikli 4 lõige 1
1.  Artikli 1 punktile b vastavat karistust käsitleva Euroopa täitekorralduse võib edastada selle liikmesriigi artikli 2 lõikes 1 viidatud asutustele, mille kodanik on füüsiline isik, kellele karistus on mõistetud, kus on tema alaline seaduslik elukoht või millega tal on muid lähedasi sidemeid.
1.  Määratud karistuse tunnustamise ja täideviimise eesmärgil edastab väljaandjariigi pädev asutus artikli 3 lõike 3 punkti a kolmanda taande kohaselt kohtuotsuse või selle tõestatud koopia koos tõendiga otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes vormis, mis on kirjalikult taasesitatav, võimaldamaks täidesaatval riigil selle autentsust kindlaks teha. Kohtuotsuse originaal või selle tõestatud koopia ning tõendi originaal saadetakse täidesaatvale riigile, kui ta seda nõuab. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.
Muudatusettepanek 22
Artikli 4 lõige 2
2.  Euroopa täitekorraldust ei edastata, kui isiku, kellele karistus on mõistetud, alaline seaduslik elukoht on väljaandjariigis, välja arvatud juhul, kui süüdimõistetud isik on üleandmisega nõus, või kui kohtuotsus või sellest otsusest tulenev haldusotsus sisaldab väljasaatmis- või deporteerimiskäsku või mis tahes muud meedet, mille tulemusel sellel isikul ei lubata enam pärast karistuse kandmist jääda väljaandjariigi territooriumile.
välja jäetud
Muudatusettepanek 23
Artikli 4 lõige 3
3.  Asjaolu, et lisaks karistusele artikli 1 lõike b tähenduses Euroopa täitekorralduse aluseks oleva teo eest mõisteti ka rahaline karistus, mida süüdimõistetud isik ei ole veel tasunud, ei takista Euroopa täitekorralduse edastamist. Rahalise karistuse täideviimine teises liikmesriigis põhineb liikmesriikide vahel selles valdkonnas kohaldatavatel asjakohastel õigusaktidel.
välja jäetud
Muudatusettepanek 24
Artikli 4 lõige 3 a (uus)
3 a. Tõend, mille tüüpvorm on toodud lisas, tuleb allkirjastada ja selle sisu peab väljaandjariigi pädev asutus tunnistama täpseks.
Muudatusettepanek 25
Artikli 4 lõige 4
4.  Väljaandjariigi pädev asutus edastab Euroopa täitekorralduse otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku tõendi, võimaldamaks täidesaatval riigil selle autentsust kindlaks teha. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.
4.  Väljaandjariigi pädev asutus edastab kohtuotsuse otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes kirjalikult taasesitatavas vormis,võimaldamaks täidesaatval riigil selle autentsust kindlaks teha, samuti võib lisada mis tahes vormis andmeid süüdimõistetud isiku varasema karistatuse kohta. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.
Muudatusettepanek 26
Artikli 4 lõige 5
5.  Väljaandjariik edastab isikuga seotud Euroopa täitekorralduse korraga ainult ühele täidesaatvale riigile.
5.  Väljaandjariik edastab kohtuotsuse koos tõendiga korraga ainult ühele täidesaatvale riigile.
Muudatusettepanek 27
Artikli 4 lõige 6
6.  Kui täidesaatva riigi pädev asutus on väljaandjariigi pädevale asutusele teadmata, teostab viimane kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu ühismeetmega 98/428/JSK loodud Euroopa kohtute võrgu kontaktasutuste kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.
6.  Kui täidesaatva riigi pädev asutus on väljaandjariigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane kõik vajalikud järelepärimised nõukogu ühismeetmega 98/428/JSK loodud Euroopa kohtute võrgu kontaktasutuste kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.
Muudatusettepanek 28
Artikli 4 lõige 7
7.  Kui Euroopa täitekorralduse saanud täidesaatva riigi asutus ei ole pädev seda tunnustama ja selle täideviimiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta Euroopa täitekorralduse ametiülesande korras pädevale asutusele ning teatab sellest väljaandjariigi pädevale asutusele.
välja jäetud
Muudatusettepanek 29
Artikli 5 pealkiri
Süüdimõistetud isiku arvamus ning teavitamine
Süüdimõistetud isiku ja ohvri(te) arvamus ning teavitamine
Muudatusettepanek 30
Artikli 5 lõige 1
1.  Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, lubatakse tal võimaluse korral esitada suuline või kirjalik arvamus enne Euroopa täitekorralduse väljaandmist. Kui artikli 4 lõike 1 teisest lausest ei tulene teisiti, ei ole tema nõusolekut vaja Euroopa täitekorralduse edastamiseks. Tema arvamust võetakse siiski arvesse, et otsustada, kas Euroopa täitekorraldus antakse välja ja kui, siis millisesse täidesaatvasse riiki see saadetakse.
1.  Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, lubatakse tal esitada suuline või kirjalik arvamus enne Euroopa täitekorralduse väljaandmist. Kui artikli 4 lõike 1 teisest lausest ei tulene teisiti, ei ole tema nõusolekut vaja Euroopa täitekorralduse edastamiseks. Tema arvamust võetakse siiski arvesse, et otsustada, kas Euroopa täitekorraldus antakse välja ja kui, siis millisesse täidesaatvasse riiki see saadetakse.
Muudatusettepanek 31
Artikli 5 lõige 1 a (uus)
1 α. Samuti tuleks teavitada kuriteo ohvreid taotlusest kohtuotsuse täitmise tunnustamiseks ja üleviimiseks ning menetluse tulemusest, s.h korraldusest anda süüdimõistetud isik väljaandjariigist üle täidesaatvasse riiki.
Muudatusettepanek 32
Artikli 5 lõige 2
2.  Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, teavitab selle riigi pädev asutus teda täidesaatvasse riiki üleandmise tagajärgedest. Kui süüdimõistetud isik on täidesaatvas riigis, annab talle antud teabe täidesaatva riigi pädev asutus, kui see on õigusemõistmise huvides vajalik.
2.  Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, teavitab selle riigi pädev asutus teda täidesaatvasse riiki üleandmise tagajärgedest. Kui süüdimõistetud isik on täidesaatvas riigis, annab talle antud teabe täidesaatva riigi pädev asutus.
Muudatusettepanek 33
Artikkel 6
Artikkel 6
välja jäetud
Euroopa täitekorralduse sisu ja vorm
1.  Euroopa täitekorraldus peab sisaldama lisas olevas vormis nimetatud andmeid. Väljaandjariigi pädev asutus kontrollib teabe õigsust ja allkirjastab selle.
2.  Euroopa täitekorraldus tõlgitakse täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem nõukogu peasekretariaati hoiule antavas deklaratsioonis kinnitada, et ta aktsepteerib tõlget liidu ühes või mitmes teises ametlikus keeles.
Muudatusettepanek 34
Artikli 8 pealkiri
Euroopa täitekorralduse tunnustamine ja täideviimine
Kohtuotsuse tunnustamine ja karistuse täideviimine
Muudatusettepanek 35
Artikli 8 lõige 1
1.  Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab täiendavate formaalsusteta artikli 4 kohaselt edastatud Euroopa täitekorraldust ja võtab viivitamata vajalikud meetmed selle täideviimiseks, välja arvatud, kui pädev asutus otsustab tugineda ühele artiklis 9 sätestatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustest.
1.  Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab täiendavate formaalsusteta artikli 4 kohaselt edastatud kohtuotsust ja võtab viivitamata vajalikud meetmed selle täideviimiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab tugineda ühele artiklis 9 sätestatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustest.
Muudatusettepanek 36
Artikli 8 lõige 2
2.  Kui karistus on oma kestuselt vastuolus täidesaatva riigi õiguse aluspõhimõtetega, võib täidesaatva riigi pädev asutus otsustada selle vastavusse viia siseriiklikus õiguses kuriteo eest sätestatud karistuse maksimaalse tasemega.
2.  Kui karistus on oma kestuselt vastuolus täidesaatva riigi õigusega, võib täidesaatva riigi pädev asutus pärast väljaandjariigiga konsulteerimist otsustada seda täide viia kuni siseriiklikus õiguses süüteo eest sätestatud karistuse maksimaalse tasemeni.
Muudatusettepanek 37
Artikli 8 lõige 3
3.  Kui karistus on oma olemuselt vastuolus täidesaatva riigi õigusega, võib kõnealuse riigi pädev asutus viia selle kohtu- või haldusotsuse abil vastavusse oma õiguses sätestatud karistuse või meetmega sama laadi kuriteo eest. Selline karistus või meede peab võimalikult täpselt vastama väljaandjariigi mõistetud karistusele; see tähendab, et karistust ei saa muuta rahaliseks karistuseks. Kõnealune karistus või meede ei tohi väljaandjariigis mõistetud karistust raskendada.
3.  Kui karistus on oma olemuselt vastuolus täidesaatva riigi õigusega, peab karistus või meede võimalikult täpselt vastama väljaandjariigi mõistetud karistusele; see tähendab, et karistust ei saa muuta rahaliseks karistuseks. Kõnealune karistus või meede ei tohi väljaandjariigis mõistetud karistust raskendada ega oluliselt kergendada.
Muudatusettepanek 38
Artikli 8 lõige 4
4.  Kui Euroopa täitekorraldus on välja antud ka artikli 7 lõikes 1 nimetamata tegude suhtes ja täidesaatev riik keeldub artikli 9 lõike 1 punkti b alusel nende tegude suhtes Euroopa täitekorraldust tunnustamast ja täide viimast, peab täidesaatev riik taotlema väljaandjariigilt teavet, milline osa karistusest on seotud kõnealuste tegudega. Pärast sellise teabe saamist võib täidesaatev riik karistust väljaandjariigi teatatud ulatuses vähendada.
4.  Kui kohtuotsus on välja antud ka artikli 7 lõikes 1 nimetamata tegude suhtes ja täidesaatev riik keeldub artikli 9 lõike 1 punkti b alusel nende tegude suhtes kohtuotsust tunnustamast ja täide viimast, peab täidesaatev riik taotlema väljaandjariigilt teavet, milline osa karistusest on seotud kõnealuste tegudega. Pärast sellise teabe saamist võib täidesaatev riik karistust väljaandjariigi teatatud ulatuses vähendada.
Muudatusettepanek 39
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa
1.  Täidesaatva riigi pädevad asutused võivad keelduda Euroopa täitekorralduse tunnustamisest ja täitmisest juhul, kui:
1.  Täidesaatva riigi pädevad asutused võivad keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest juhul, kui:
Muudatusettepanek 40
Artikli 9 lõike 1 punkt a
a) kõnealuse isiku suhtes on täidesaatvas riigis või mis tahes teises riigis, välja arvatud väljaandjariik ja täidesaatev riik, samade süütegude eest otsus tehtud ning viimasel juhul see ka täidetud, täitmisel või ei saa seda enam karistuse mõistnud riigi õiguse alusel täita;
a) artiklis 4 sätestatud tõend on puudulik või ei vasta silmnähtavalt kohtuotsusele;
Muudatusettepanek 41
Artikli 9 lõike 1 punkt a a (uus)
a a) artikli 4 lõikes -1 esitatud kriteeriume ei ole täidetud;
Muudatusettepanek 42
Artikli 9 lõike 1 punkt a b (uus)
a b) karistuse täideviimine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;
Muudatusettepanek 43
Artikli 9 lõike 1 punkt b
b) artikli 7 lõikes 3 nimetatud juhul on täitekorraldus seotud tegudega, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel süüteona kvalifitseeritavad; seoses maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingutega siiski ei keelduta Euroopa täitekorralduse täitmisest põhjusel, et täidesaatva riigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid lõive või makse või selles puuduvad samasugused maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingute eeskirjad nagu väljaandjariigi õiguses;
b) artikli 7 lõikes 3 nimetatud juhul on kohtuotsus seotud tegudega, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel süüteona kvalifitseeritavad; seoses maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingutega ei või siiski keelduda kohtuotsuse täitmisest põhjusel, et täidesaatva riigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid lõive või makse või selles puuduvad samasugused maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingute eeskirjad nagu väljaandjariigi õiguses;
Muudatusettepanek 44
Artikli 9 lõike 1 punkt c
c) otsuse täitmine on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud, niivõrd kui Euroopa täitekorraldus on seotud tegudega, mis kuuluvad täidesaatva riigi jurisdiktsiooni alla tema õiguse alusel;
c) karistuse täideviimine on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud ja karistus on seotud tegudega, mis kuuluvad täidesaatva riigi jurisdiktsiooni alla tema õiguse alusel;
Muudatusettepanek 45
Artikli 9 lõike 1 punkt c a (uus)
c a) täidesaatva riigi õiguse alusel eksisteerib puutumatus, mis muudab karistuse täideviimise võimatuks;
Muudatusettepanek 46
Artikli 9 lõike 1 punkt d
d)  Euroopa täitekorraldus on välja antud füüsilise isiku suhtes, keda täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa tema vanuse tõttu veel tegude eest, mille suhtes Euroopa täitekorraldus välja anti, kriminaalvastutusele võtta;
d) karistus on mõistetud isikule, keda täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa tema vanuse tõttu veel tegude eest, mille suhtes kohtuotsus välja anti, kriminaalvastutusele võtta;
Muudatusettepanek 47
Artikli 9 lõike 1 punkt e
e) ajal, kui pädev asutus artikli 4 lõike 1 kohaselt Euroopa täitekorralduse kätte sai, on karistusest veel kanda vähem kui neli kuud;
e) ajal, kui täidesaatva riigi pädev asutus kohtuotsuse kätte sai, on karistusest veel kanda vähem kui kuus kuud;
Muudatusettepanek 48
Artikli 9 lõike 1 punkt f
f) asjaomane isik ei nõustu edastatud Euroopa täitekorraldusega ja täitekorraldus on välja antud tagaseljaotsusega mõistetud karistuse täideviimiseks, kuivõrd asjaomast isikut ei ole isiklikult kohale kutsutud ega teda muul viisil teavitatud, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, või kui isik ei ole pädevale asutusele teatanud, et ta otsust ei vaidlusta;
f) kohtuotsus tehti tagaselja, välja arvatud juhul, kui tõendis kinnitatakse, et isik kutsuti isiklikult kohale või teavitati teda siseriikliku õiguse kohaselt pädeva esindaja kaudu, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus;
Muudatusettepanek 49
Artikli 9 lõike 1 punkt g
g) füüsiline isik, kelles suhtes Euroopa täitekorraldus on välja antud, ei ole täidesaatva riigi kodanik, selle alaline seaduslik elanik ega oma seal lähedasi sidemeid.
välja jäetud
Muudatusettepanek 50
Artikli 9 lõige 2
2.  Lõike 1 punktides a, f ja g osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus enne Euroopa täitekorralduse mittetunnustamise või mittetäitmise otsuse vastuvõtmist kohasel viisil väljaandjariigi pädeva asutusega ja palub endale vajaduse korral viivitamata esitada mis tahes vajalikku lisateavet.
2.  Lõike 1 punktides a, a a, a b ja f osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus enne kohtuotsuse mittetunnustamise või karistuse mittetäideviimise otsuse vastuvõtmist kohasel viisil väljaandjariigi pädeva asutusega ja palub endale vajaduse korral viivitamata esitada mis tahes vajalikku lisateavet.
Muudatusettepanek 51
Artikli 9 lõige 2 a (uus)
2 a. Kohtuotsuse tunnustamise võib täidesaatvas riigis edasi lükata, kui artiklis 4 sätestatud tõend on puudulik või ei vasta silmnähtavalt kohtuotsusele.
Muudatusettepanek 52
Artikli 10 pealkiri
Otsus Euroopa täitekorralduse ja tähtaegade kohta
Otsus kohtuotsuse täitmise ja tähtaegade kohta
Muudatusettepanek 53
Artikli 10 lõige 1
1.  Täidesaatva riigi pädev asutus otsustab võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kolme nädala jooksul Euroopa täitekorralduse saamisest, kas täitekorraldus viiakse täide.
1.  Täidesaatva riigi pädev asutus otsustab võimalikult kiiresti, kas tunnustada kohtuotsust ja viia täide karistus, ning teavitab sellest väljaandjariiki, sealhulgas mis tahes muust karistust puudutavast otsusest kooskõlas artikli 8 lõigetega 2 ja 3.
Muudatusettepanek 54
Artikli 10 lõige 1 a (uus)
1 a. Välja arvatud juhul, kui on olemas põhjus pikendamiseks artikli 9 lõike 2 a kohaselt, tehakse lõplik otsus kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta 30 päeva jooksul kohtuotsuse ja tõendi kättesaamisest.
Muudatusettepanek 55
Artikli 10 lõige 1 b (uus)
1 b. Muudel juhtudel ja välja arvatud siis, kui on olemas põhjus pikendamiseks artikli 9 lõike 2 a kohaselt, tehakse lõplik otsus kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta 60 päeva jooksul kohtuotsuse ja tõendi kättesaamisest.
Muudatusettepanek 56
Artikli 10 lõige 2 a (uus)
2 a. Kui teatud juhtudel ei ole võimalik otsust kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta võtta vastu lõigetes 1 a ja 1 b sätestatud tähtaegade jooksul, teavitab täidesaatva riigi pädev asutus viivitamata väljaandjariigi pädevat asutust nimetatud asjaolust ja selle põhjustest. Sellisel juhul võib tähtaegu pikendada veel 30 päeva võrra.
Muudatusettepanek 57
Artikli 11 lõige 1
1.  Kui isik, kelle suhtes Euroopa täitekorraldus on välja antud, on väljaandjariigis, antakse kõnealune isik väljaandjariigi ja täidesaatva riigi pädevate asutuste vahel kokkulepitud ajal võimalikult kiiresti üle täidesaatvale riigile.
1.  Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, antakse kõnealune isik üle täidesaatvale riigile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast täidesaatva liikmesriigi poolt lõppotsuse tegemist kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta.
Muudatusettepanek 58
Artikli 11 lõige 2
2.  Isik antakse üle kahe nädala jooksul pärast lõppotsuse tegemist Euroopa täitekorralduse täideviimise kohta.
välja jäetud
Muudatusettepanek 59
Artikli 11 lõige 3
3.  Kui kõnealuse isiku üleandmist lõikes 2 sätestatud perioodi jooksul takistavad ettenägematud asjaolud, võtavad väljaandjariigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused viivitamata teineteisega ühendust ja lepivad kokku üleandmise uue kuupäeva.
3.  Kui kõnealuse isiku üleandmist lõikes 1 sätestatud perioodi jooksul takistavad ettenägematud asjaolud, võtavad väljaandjariigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused viivitamata teineteisega ühendust. Üleandmine peab toimuma niipea, kui nimetatud asjaolusid enam ei eksisteeri. Väljaandjariigi pädev asutus teavitab viivitamatult täidesaatva riigi pädevat asutust ja lepib kokku üleandmise uue kuupäeva. Sellisel juhul toimub üleandmine kümne päeva jooksul pärast nõnda kokku lepitud uut kuupäeva.
Muudatusettepanek 60
Artikli 12 lõige 1
1.  Iga liikmesriik lubab viia läbi oma territooriumi täidesaatvasse riiki süüdimõistetud isiku, eeldusel et riigile on esitatud järgmine teave:
1.  Iga asjaomast liikmesriiki teavitatakse süüdimõistetud isiku viimisest läbi tema territooriumi täidesaatvasse riiki ning väljaandjariik esitab neile tõendi koopia.
a) isiku, kelle suhtes on välja antud Euroopa täitekorraldus, isikuandmed ja kodakondsus;
b)  Euroopa täitekorralduse olemasolu;
c)  Euroopa täitekorralduse aluseks oleva süüteo olemus ja juriidiline klassifikatsioon;
d) süüteo tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg ja koht.
Muudatusettepanek 61
Artikli 12 lõige 2
2.  Läbiveotaotluse ja lõikes 1 ettenähtud teabe võib saata mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend. Läbiveoliikmesriik teavitab oma otsusest, mis tehakse eelisjärjekorras ning hiljemalt ühe nädala jooksul taotluse saamisest, samal moel.
2.  Läbiveotaotluse ja lõikes 1 ettenähtud tõendi võib saata mis tahes kirjalikult taasesitatavas vormis. Läbiveoliikmesriik teavitab oma otsusest, mis tehakse eelisjärjekorras ning hiljemalt ühe nädala jooksul taotluse saamisest, samal moel.
Muudatusettepanek 62
Artikli 12 lõige 2 a (uus)
2 a. Läbiveoliikmesriik võib süüdimõistetud isikut vahi all pidada üksnes niikaua, kui on vajalik läbiveoks läbi tema territooriumi.
Muudatusettepanek 63
Artikli 12 lõige 3
3.  Läbiveotaotlus ei ole nõutav lennugraafiku kohase vahemaandumisteta õhutranspordi puhul. Kui lennugraafiku väline maandumine siiski toimub, esitab väljaandjariik lõikes 1 sätestatud teabe.
3.  Läbiveotaotlus ei ole nõutav lennugraafikukohase vahemaandumisteta õhutranspordi puhul. Kui lennugraafikuväline maandumine siiski toimub, esitab väljaandjariik lõikes 1 sätestatud teabe 48 tunni jooksul pärast graafikuvälist maandumist.
Muudatusettepanek 64
Artikli 13 lõige 1
1.  Täidesaatva riigi õigus reguleerib Euroopa täitekorralduse täideviimist samamoodi nagu täidesaatva riigi mõistetud karistuse täideviimist. Üksnes täidesaatva riigi asutused on pädevad vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatule otsustama täitemenetluse üle ja määrama kõik sellega seotud meetmed, sealhulgas tingimisi vabastamise põhjused.
1.  Täidesaatva riigi õigus reguleerib karistuse täideviimist. Üksnes täidesaatva riigi asutused on pädevad vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatule otsustama täitemenetluse üle ja määrama kõik sellega seotud meetmed, sealhulgas enneaegse või tingimisi vabastamise põhjused.
Muudatusettepanek 65
Artikli 13 lõige 2
2.  Täidesaatva riigi pädev asutus arvab täidesaatvas riigis kantava vabadusekaotuse kogukestusest maha väljaandjariigis või muus riigis kantud vabadusekaotuse, mis on seotud Euroopa täitekorralduse sisuks oleva karistusega.
2.  Täidesaatva riigi pädev asutus arvab täidesaatvas riigis kantava vabadusekaotuse kogukestusest maha süüdimõistetud isiku poolt juba kantud vabadusekaotuse kestuse, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva karistusega.
Muudatusettepanek 66
Artikli 13 lõige 3
3.  Kui väljaandjariik ja täidesaatev riik ei ole kokku leppinud teisiti, võib tingimisi vabastuse anda ainult juhul, kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis ja täidesaatvas riigis kokku kandnud vähemalt poole karistusest.
3.  Kui väljaandjariik ja täidesaatev riik ei ole kokku leppinud teisiti, võib tingimisi vabastamise anda ainult juhul, kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis ja täidesaatvas riigis kokku kandnud vähemalt poole karistusest, või kindlaksmääratud pikkusega karistuse, mis on kooskõlas nii väljaandjariigi kui ka täidesaatva riigi õigusega.
Muudatusettepanek 67
Artikli 14 lõige 1 a (uus)
1 a. Lõiget 1 kohaldatakse üle antud isikute suhtes, kui nad liiguvad läbi läbiveoliikmesriikide.
Muudatusettepanek 68
Artikli 15 lõige 1
1.  Nii väljaandjariik kui täidesaatev riik võib anda armu või amnestiat.
1.  Väljaandjariik täidesaatva riigiga konsulteerides või täidesaatev riik võivad anda armu või amnestiat.
Muudatusettepanek 69
Artikli 17 punkt b
b) mis tahes otsusest Euroopa täitekorralduse mittetunnustamise ja mittetäitmise kohta vastavalt artiklile 9, koos otsuse põhjendustega;
b) mis tahes otsusest kohtuotsuse mittetunnustamise ja karistuse mittetäideviimise kohta kas tervikuna või osaliselt vastavalt artiklile 9, koos otsuse põhjendustega;
Muudatusettepanek 70
Artikli 17 punkt c
c) karistuse kohandamisest vastavalt artikli 8 lõikele 2 või 3, koos otsuse põhjendustega;
c) karistust puudutavast otsusest vastavalt artikli 8 lõikele 2 või 3, koos otsuse põhjendustega, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide õiguse erinevusi;
Muudatusettepanek 71
Artikli 17 punkt d
d) täitekorralduse täielikust või osalisest mittetäitmisest artikli 8 lõikes 4, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel koos otsuse põhjendustega, ning osalise mittetäitmise puhul artikli 8 lõikes 4 osutatud põhjusel koos taotlusega saada teavet, milline osa karistusest on seotud kõnealuste tegudega;
d) karistuse täielikust või osalisest mittetäideviimisest artikli 13 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel koos otsuse põhjendustega;
Muudatusettepanek 72
Artikli 17 punkt e
e) asjaolust, et asjaomane isik ei ole põhjuseta alustanud karistuse kandmist;
välja jäetud
Muudatusettepanek 73
Artikli 17 punkt g a (uus)
g a) kui otsust on tunnustatud ja see on heaks kiidetud.
Muudatusettepanek 74
Artikkel 17 a (uus)
Artikkel 17 a
Keeled
Tõend, mille tüüpvorm on esitatud lisas, tuleb tõlkida täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem nõukogu peasekretariaati deponeeritavas deklaratsioonis kinnitada, et ta aktsepteerib tõlget liidu ühes või mitmes teises ametlikus keeles.

(1) ELT C 150, 21.6.2005, lk 1.


Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ***I
PDF 309kWORD 229k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (KOM(2005)0399 – C6-0256/2005 – 2005/0166(COD))
P6_TA(2006)0257A6-0124/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0399)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 152, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0256/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0124/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. juunil 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud)

P6_TC1-COD(2005)0166


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 152,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

1)   28. ja 29. juunil 1991. aastal Luksemburgis toimunud kohtumisel kiitis Euroopa Ülemkogu heaks Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse loomise. Antud keskus, nimetusega Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ("keskus"), asutati nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 302/93(4), mida on mitmeid kordi oluliselt muudetud(5). Kuna kavatsetakse teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Ühenduse tasandil on vajalik narkootikume, narkomaaniat ja selle tagajärgi käsitlev faktitäpne, objektiivne, usaldusväärne ja võrreldav teave, mis võimaldaks anda ühendusele ja liikmesriikidele sellest tervikliku ülevaate ning seega abistada neid nende pädevuse piires meetmete võtmisel ja otsuste tegemisel narkootikumidevastase võitluse meetodite kohta.

(3)  Narkootikumidega seotud küsimused hõlmavad paljusid keerukaid ja tihedalt põimunud aspekte, mida pole lihtne üksteisest lahutada. Seetõttu tuleks keskusele teha ülesandeks sellise üldinformatsiooni hankimine, mis võimaldaks anda ühendusele ja selle liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaaniaga seotud küsimustest. Narkootikumide pakkumist ja nõudlust käsitlevate õigusaktide suhtes ei tohiks eelnimetatud ülesanne piirata volituste jagamist ühenduse ja selle liikmesriikide vahel.

(4)  Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestasid oma 16. detsembril 2002. aasta otsusega nr 2367/2002/EÜ(6) ühenduse statistikaprogrammi aastateks 2003–2007, milles on esitatud ühenduse meetmed seoses tervishoiu- ja ohutuse valdkonna statistikaga.

(5)  Nõukogu 10. mai 2005. aasta otsusega 2005/387/JSK (uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta)(7) on määratletud keskuse ja selle teaduskomitee roll kiires teabevahetuse süsteemis ja uute ainetega seonduvate ohtude hindamisel.

(6)  Arvesse tuleb võtta uusi tarbimisviise, eelkõige erinevate ainete üheaegset tarbimist, mille puhul ebaseaduslikke narkootilisi aineid tarbitakse koos seaduslike narkootiliste ainete või ravimitega.

(7)  Üks keskuse ülesannetest peaks olema teabe edastamine parimate tavade ja suuniste kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine.

(8)  Nõukogu 10. detsembri 2001. aasta resolutsiooniga narkootiliste ainete viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta õhutatakse tungivalt liikmesriike tagama riiklike teabekeskuste kaudu võrreldava teabe kättesaadavus viie peamise epidemioloogilise näitaja kohta. Käesolevas määruses sätestatud keskuse ülesannete täitmise eeltingimus on, et liikmesriigid rakendavad antud näitajaid.

(9)  Oleks soovitav, et komisjon võiks usaldada otse keskusele ühenduse selliste struktuuriabi projektide rakendamise, mis seonduvad narkootikume käsitlevate infosüsteemidega kolmandates riikides (näiteks kandidaatriigid või Lääne-Balkani riigid), millele Euroopa Ülemkogu on andnud loa ühenduse programmides ja ametites osalemiseks.

(10)  Keskuse töö korraldus ja töömeetodid peaksid olema kooskõlas soovitud tulemuste objektiivse iseloomuga, eelkõige narkootikumidega seotud teabeallikate ning meetodite võrreldavuse ja ühitatavuse osas.

(11)  Keskuse kogutud teave peaks käsitlema selliseid eelisvaldkondi, mille sisu, ulatus ja rakendusmeetmed tuleks määratleda.

(12)  Sellise teabe edastamiseks on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused juba olemas ning on vajalik, et eelpool nimetatud keskus oleks võimeline täitma oma ülesandeid tihedas koostöös nendega.

(13)  Keskuses tehtava isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(8).

(14)  Keskus peaks samuti kohaldama üldpõhimõtteid ja piiranguid, mis reguleerivad asutamislepingu artiklis 255 sätestatud ligipääsuõigust dokumentidele, mis määratleti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(9).

(15)  Keskus peaks olema juriidiline isik.

(16)  Keskuse haldusnõukogu suurust silmas pidades peaks seda abistama täitevkomitee.

(17)  Euroopa Parlamendi hea informeerituse tagamiseks narkomaania kui nähtuse olukorrast Euroopa Liidus peaks tal olema õigus keskuse direktorilt aru pärida.

(18)  Keskuse töö peaks olema läbipaistev ja keskuse haldamisel tuleks kohaldada kõiki kehtivaid hea valitsemistava ja pettusevastaseid eeskirju, eelkõige aga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)(10) ja 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta,(11) millega keskus on ühinenud ja mille kõik vajalikud rakendussätted on keskus vastu võtnud.

(19)  Keskuse töö kohta tuleks regulaarselt teostada välishinnanguid ja vajaduse korral tuleks käesolevat määrust asjakohaselt kohandada.

(20)  Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesoleva määrusega sätestatakse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (edaspidi "keskus").

2.  Keskuse eesmärk on anda ühendusele ja selle liikmesriikidele artiklis 3 osutatud valdkondades narkootikume, narkomaaniat ning selle tagajärgi käsitlevat faktitäpset, objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet.

3.  Töödeldud või koostatud statistiline, dokumentaalne või tehniline teave peaks andma ühendusele ja liikmesriikidele tervikliku ülevaate narkootikumide ja narkomaania olukorrast ja seega võimaldama neil nende pädevusse kuuluvates valdkondades võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid edasise tegevuse kohta. Kõnealuse teabe statistiline osa töötatakse välja koostöös asjaomaste statistikaasutustega, kasutades vajaduse korral sünergia suurendamiseks ja tegevuste kattumise vältimiseks ühenduse statistikaprogrammi. Arvesse võetakse ka muid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmselt kättesaadavaid andmeid.

4.  Ilma et see piiraks artikli 2 punkti d alapunkti v kohaldamist, ei või keskus võtta ühtegi kõnesoleva teabevaldkonna ja selle teabe töötlemise piire ületavat meedet.

5.  Keskus ei kogu andmeid, mis võimaldavad identifitseerida üksikisikuid või nendest koosnevaid väikesi rühmi. Ta hoidub ka konkreetsete nimeliste juhtudega seotud teabe edastamisest.

Artikkel 2

Ülesanded

Artiklis 1 esitatud eesmärgi saavutamiseks täidab keskus oma tegevusvaldkonna piires järgmisi ülesandeid:

a)  Olemasolevate andmete kogumine ja nende analüüs

   i) liikmesriikide edastatud ning ühendusest, mitteriiklikest allikatest ja pädevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sealhulgas Euroopa Politseiametilt (Europol) pärinevate andmete, kaasa arvatud uurimistöö andmete kogumine, registreerimine ja analüüsimine; teabe edastamine parimate tavade kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine; kõnealune kogumis-, registreerimis-, analüüsimis- ja teavitustöö hõlmab ka andmeid arengutendentside kohta erinevate ainete üheaegses tarbimises, sealhulgas seaduslike ja ebaseaduslike psühhoaktiivsete ainete üheaegse tarbimise kohta;
   ii) uuringute, esialgsete uuringute ja projektide teostatavuse kohta tehtavate uuringute läbiviimine koos muude katseprojektidega, mis on vajalikud keskuse ülesannete täitmiseks; ekspertide ja vajaduse korral selleks loodud ad hoc töörühmade kohtumiste organiseerimine; tehnilise dokumentatsiooni allikate kogumine, nende avalikkusele kättesaadavaks tegemine ning teavitustegevuse edendamisel osalemine;
   iii) sellise organisatsioonilise ja tehnilise süsteemi pakkumine, millega on võimalik anda teavet liikmesriikide samalaadsete või täiendavate programmide või meetmete kohta;
   iv) artiklis 5 osutatud võrgu loomine ja selle koordineerimine, pidades nõu liikmesriikide pädevate ametiasutustega ning koostöös nendega;
   v) teabevahetuse soodustamine otsustajate, teadlaste, spetsialistide ja isikute vahel, kes tegelevad narkootikume puudutavate küsimustega riiklikes ja valitsusvälistes organisatsioonides;

b)  Andmevõrdlusmeetodite täiustamine

   i) andmete parema võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse tagamine Euroopa tasandil, seades selleks sisse vabatahtlikku laadi näitajad ja ühiskriteeriumid, mille järgimist võib keskus soovitada, selleks et saavutada liikmesriikides ja ühenduses kasutatavate mõõtmismeetodite suurem ühtsus; eelkõige töötab keskus välja vahendid, mille abil liikmesriigid saavad lihtsustada oma riigi asjaomase poliitika seiret ja hindamist ning komisjon Euroopa Liidu asjaomase poliitika seiret ja hindamist;
   ii) teabevahetuse hõlbustamine ja selle struktureerimine nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt (andmebaasid);

c)  Andmete levitamine

   i) kogutud andmete ühendusele, liikmesriikidele ja pädevatele organisatsioonidele kättesaadavaks tegemine;
   ii) liikmesriikides ja ühenduses ning vajaduse korral ka kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava töö laia leviku tagamine;
   iii) usaldusväärsete mittekonfidentsiaalsete andmete laia leviku tagamine ja kogutud andmete põhjal narkoprobleemide olukorra, sealhulgas arengutendentside kohta aastaaruande avaldamine;

d)  Koostöö Euroopa ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonidega ning kolmandate riikidega

   i) oma tegevusvaldkonnas tegevuse koordineerituse parandamisele kaasaaitamine riikide ja ühenduse vahel;
   ii) liikmesriikides kogutud või ühendusest saadud narkootikume ja narkomaaniat käsitlevate andmete rahvusvahelistesse narkootikumidega tegelevatesse järelevalve- ja kontrollprogrammidesse, iseäranis nendesse, mille on loonud ÜRO ja selle allasutused, liitmise parandamine, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust edastada informatsiooni narkootikume käsitlevate ÜRO konventsioonide alusel;
   iii) aktiivne koostöö Europoliga, et saavutada narkoprobleemi seire maksimaalne tõhusus;
   iv) aktiivne koostöö artiklis 20 osutatud organisatsioonide ja asutustega;
   v) komisjoni nõudmisel ja artiklis 9 osutatud haldusnõukogu heakskiidul oskusteabe edastamine teatavatele kolmandatele riikidele (näiteks kandidaatriikidele või Lääne-Balkani riikidele), struktuurisidemete loomisele ja tugevdamisele kaasaaitamine artiklis 5 viidatud teabevõrguga ning kõnealuses artiklis osutatud riiklike teabekeskuste asutamine ja nende tegevuse tõhustamine;

e)  Teavitamiskohustus

Üldjuhul teavitab keskus uute arengute ja muutuvate suundumuste ilmnemisel liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 3

Eelistegevusalad

Artiklites 1 ja 2 määratletud keskuse eesmärki ja ülesandeid viiakse ellu vastavalt I lisas märgitud eelistusele.

Artikkel 4

Töömeetod

1.  Keskus täidab oma ülesandeid järk-järgult, võttes arvesse artikli 9 lõigetes 4 ja 5 osutatud kolme- ja iga-aastase töökavaga vastuvõetud eesmärke ning lähtudes olemasolevatest ressurssidest.

2.  Kattumise vältimiseks arvestab keskus töö käigus muude olemasolevate või tulevikus loodavate institutsioonide või ametite, eriti Europoli tehtud või tehtavat tööd ja aitab sellele omalt poolt kaasa.

Artikkel 5

Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitox)

1.  Keskuse käsutuses on Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrk (Reitox). Võrk koosneb ühest teabekeskusest igas liikmesriigis ja igas sellises riigis, mis on sõlminud artikli 21 kohase lepingu, ning komisjoni teabekeskusest. Riiklike teabekeskuste määramine on asjaomaste riikide ainupädevuses.

2.  Riiklikud teabekeskused on ühenduslüli osalevate riikide ja keskuse vahel. Nad aitavad kaasa peamiste näitajate ja andmete (sealhulgas nende rakendamise suuniste) väljatöötamisele eesmärgiga saada Euroopa Liidu tasandil usaldusväärset ja võrreldavat teavet. Nad koguvad ja analüüsivad objektiivselt riigi tasandil kogu asjakohast narkootiliste ainete ja narkomaaniaga ning kohaldatud poliitika ja lahendustega seonduvat teavet, ühendades erinevate valdkondade (tervishoiu, kohtute ja korrakaitse) kogemuse ning tehes koostööd narkopoliitika valdkonnas tegutsevate ekspertide ja asjaomase riigi organisatsioonidega. Eelkõige esitavad nad andmeid keskuse määratletud viie epidemioloogilise näitaja kohta.

Iga liikmesriik tagab, et tema esindaja Reitoxi teabevõrgus esitab otsuse 2005/387/JSK artikli 4 lõikes 1 sätestatud teabe.

Riiklikud teabekeskused võivad esitada keskusele ka teavet uute suundumuste kohta olemasolevate psühhoaktiivsete ainete tarbimises ja/või uutest psühhoaktiivsete ainete kombinatsioonidest, mis kujutavad endast võimalikku ohtu rahvatervisele, ning teavet võimalike rahvatervisega seonduvate meetmete kohta.

3.  Riikide ametiasutused tagavad oma teabekeskuse tegutsemise andmete kogumiseks ja analüüsiks riigi tasandil keskuses vastuvõetud suuniste alusel.

4.  Riiklikele teabekeskustele pandud spetsiifilised ülesanded esitatakse keskuse kolmeaastases töökavas, millele osutatakse artikli 9 lõikes 4.

5.  Riiklike teabekeskuste primaarsust täielikult järgides ja tihedas koostöös nendega võib keskus kasutada täiendavaid narkootikumide ja narkomaaniaga seonduvaid teadmisi ja teabeallikaid.

Artikkel 6

Andmete kaitse ja konfidentsiaalsus

1.  Keskusele edastatud või sealt saadud andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta võib avaldada vastavalt teabe levitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevatele ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele. Isikuandmeid ei tohi avaldada ega avalikkusele kättesaadavaks teha.

Liikmesriigid ja riiklikud teabekeskused ei ole kohustatud andma teavet, mis siseriiklike õigusaktidega on tunnistatud konfidentsiaalseks.

2.  Keskuse suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 7

Juurdepääs dokumentidele

1.  Keskuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.  Artiklis 9 osutatud haldusnõukogu võtab vastu meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

3.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastuvõetud keskuse otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või hagi Euroopa Ühenduste Kohtule.

Artikkel 8

Õigus- ja teovõime ning asukoht

1.  Keskus on juriidiline isik. Tal on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mis vastavalt nende riikide õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib keskus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

2.  Keskuse asukoht on Lissabonis.

Artikkel 9

Haldusnõukogu

1.  Keskusel on haldusnõukogu, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat, kaks sõltumatut eksperti, kes tunnevad narkootikumide valdkonda eriti põhjalikult ning kelle nimetab Euroopa Parlament, ja üks esindaja igast riigist, mis on sõlminud artikli 21 kohase lepingu.

Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl, välja arvatud nende riikide esindajad, mis on sõlminud artikli 21 kohase lepingu; nimetatud esindajatel ei ole hääleõigust.

Haldusnõukogu otsused võetakse vastu hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 6 ja artiklis 20 osutatud juhtudel.

Igat haldusnõukogu liiget võib abistada või esindada asendusliige. Hääleõigusliku täisliikme puudumisel võib seda õigust kasutada asendusliige.

Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejatena kaasata selliste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kellega keskus vastavalt artiklile 20 koostööd teeb.

2.  Haldusnõukogu liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks esimehe ja aseesimehe, kelle võib üks kord ametisse tagasi valida.

Esimehel ja aseesimehel on õigus osaleda hääletamisel.

Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

3.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Haldusnõukogu korraline koosolek toimub vähemalt kord aastas. Artiklis 11 osutatud keskuse direktor osaleb haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta ja vastutab haldusnõukogu sekretariaadi töö eest vastavalt artikli 11 lõikele 3.

4.  Pärast konsulteerimist artiklis 13 osutatud teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu direktori esitatud eelnõu põhjal vastu kolmeaastase töökava ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

5.  Pärast konsulteerimist teaduskomiteega ning komisjoni arvamuse saamist võtab haldusnõukogu direktori esitatud eelnõu põhjal vastavalt kolmeaastasele töökavale igal aastal vastu aastase töökava. Töökava saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Aasta jooksul võib seda samas korras kohandada.

6.  Kui komisjon ei ole aastase või kolmeaastase töökavaga nõus, võtab haldusnõukogu need vastu hääleõigusega liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

7.  Haldusnõukogu võtab keskuse tegevuse kohta vastu aastaaruande ja edastab selle 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

8.  Keskus edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele igasuguse teabe, mis käsitleb hindamise tulemusi.

Artikkel 10

Täitevkomitee

1.  Haldusnõukogu abistab täitevkomitee. Täitevkomiteesse kuuluvad haldusnõukogu esimees ja aseesimees, kaks haldusnõukogu nimetatud haldusnõukogu liiget, kes esindavad liikmesriike, ning kaks komisjoni esindajat. Direktor osaleb täitevkomitee koosolekutel.

2.  Täitevkomitee käib koos vähemalt kaks korda aastas ning alati, kui see vajalikuks osutub, et valmistada ette haldusnõukogu otsuseid ning direktorit abistada ja talle nõu anda. Täitevkomitee teeb haldusnõukogu nimel otsuseid artikli 15 lõike 10 kohaselt vastu võetud finantseeskirjades ettenähtud küsimustes, mis ei ole käesoleva määrusega haldusnõukogu pädevusse jäetud. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel.

Artikkel 11

Direktor

1.  Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks õigusega teda tagasi nimetada.

2.  Enne kahest võimalikust ametiajast esimeseks ajaks ametisse nimetamist kutsutakse kandidaat, kelle haldusnõukogu on direktori ametikohale valinud, viivitamatult Euroopa Parlamendi ette esinema ja selle institutsiooni liikmete küsimustele vastama.

3.  Direktori kohustused on:

   a) haldusnõukogus vastuvõetud ostuste ja kavade ettevalmistamine ja ellurakendamine;
   b) igapäevane juhtimistöö;
   c) keskuse töökavade koostamine;
   d) keskuse tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ettevalmistamine ning eelarve täitmine;
   e) käesoleva määrusega ettenähtud aruannete koostamine ja avaldamine;
   f) kõigi personaliga seotud küsimuste lahendamine ja eelkõige kõigi ametisse nimetavale asutusele antud volituste kasutamine;
   g) keskuse organisatsiooni struktuuri määratlemine ja selle haldusnõukogule kinnitamiseks andmine;
   h) artiklites 1 ja 2 osutatud ülesannete täitmine;
   i) keskuse töö regulaarne hindamine.

4.  Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

5.  Direktor on keskuse seadusjärgne esindaja.

Artikkel 12

Direktori ja haldusnõukogu esimehe aruandmine Euroopa Parlamendi ees

Direktor esitab igal aastal Euroopa Parlamendile keskuse tegevuse kohta üldise aruande. Euroopa Parlament võib ka paluda direktoril ja haldusnõukogu esimehel anda aru keskuse tegevusega seotud mis tahes teemal.

Artikkel 13

Teaduskomitee

1.  Haldusnõukogu ja direktorit abistab teaduskomitee, kes esitab oma arvamuse kõikidel käesolevas määruses ettenähtud juhtudel ning keskuse teadustegevust puudutavas mis tahes küsimuses, mille talle esitab haldusnõukogu või direktor.

Teaduskomitee arvamused avaldatakse.

2.  Teaduskomiteesse kuulub kuni viisteist tuntud teadlast, kelle nimetab haldusnõukogu nende teadusalase kompetentsuse ja sõltumatuse alusel, pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud kutse konkursil osalemise huvist teatamiseks. Valikumenetlus peab tagama, et teaduskomitee liikmete erialad kataksid kõige asjakohasemad teadusvaldkonnad, mis on seotud narkootikumide ja narkomaania probleemidega.

Teaduskomitee liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt ja nad esitavad oma arvamusi liikmesriikidest ja ühenduse institutsioonidest täiesti sõltumatult.

Enne mis tahes arvamuse esitamist peab teaduskomitee võtma arvesse erinevaid riikliku tasandi ekspertarvamustes väljendatud seisukohti, kui need on kättesaadavad.

Otsuse 2005/387/JSK rakendamiseks võib teaduskomiteed laiendada nimetatud otsuse artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras.

3.  Teaduskomitee liikmete ametiaeg on kolm aastat ja liikmed on tagasivalitavad.

4.  Teaduskomitee valib juhataja kolmeks aastaks. Juhataja kutsub teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas.

Artikkel 14

Eelarve koostamine

1.  Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse keskuse tulude ja kulude kalkulatsioon, mis esitatakse keskuse eelarves.

2.  Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Keskuse tulud, jättes kõrvale muud allikad, koosnevad ühenduse toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis), osutatud teenuste tasudest ning vastavalt artiklites 20 ja 21 nimetatud organisatsioonide, asutuste ning kolmandate riikide rahalistest toetustest.

4.  Keskuse kuludesse kuuluvad:

   a) töötajate töötasu, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud;
   b) kulutused Reitoxi teabekeskuste toetamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab igal aastal direktori koostatud eelnõu alusel keskuse tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, edastab haldusnõukogu koos keskuse töökavaga komisjonile 31. märtsiks. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi "eelarvepädevad institutsioonid") koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

6.  Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

7.  Eelarvepädevad institutsioonid annavad loa keskuse toetuseks mõeldud assigneeringute kasutamiseks ja võtavad vastu keskuse ametikohtade loetelu.

8.  Haldusnõukogu võtab vastu keskuse eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse keskuse eelarves vastavaid kohandusi.

9.  Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile.

Kui ükskõik kumb eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

Artikkel 15

Eelarve täitmine

1.  Direktor vastutab keskuse eelarve täitmise eest.

2.  Igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab keskuse peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(12) (edaspidi "üldine finantsmäärus"), artikliga 128.

3.  Igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja keskuse esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused keskuse esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel keskuse lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab keskuse lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.  Igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.  Direktor saadab 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

9.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele n aasta eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

10.  Haldusnõukogu võtab vastu keskuse suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast nõupidamist komisjoniga. Need ei või kalduda kõrvale komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)(13), välja arvatud siis, kui keskuse tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku.

Artikkel 16

Pettusevastane võitlus

1.  Pettuse, korruptsiooni ja muude ühenduste finantshuve kahjustavate ebaseaduslike tegevuste vastase võitluse eesmärgil kohaldatakse keskuse suhtes ilma piiranguteta määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2.  Rahastamisega seonduvates otsustes ning neist lähtuvates rakenduskokkulepetes ja dokumentides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral keskuse rahastatavates asutustes läbi viia kohapealseid kontrolle.

Artikkel 17

Privileegid ja immuniteedid

Keskuse suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 18

Personalieeskirjad

Keskuse töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille ühenduse institutsioonid on ühiselt vastu võtnud nimetatud personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks.

Artiklis 21 osutatud lepingute sõlmimise järgselt toimub töötajate kolmandatest riikidest töölevõtmine igal juhul kooskõlas käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Keskus kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele antud volitusi.

Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad kooskõlas esimeses lõigus osutatud personalieeskirjade artikliga 110 ja teenistustingimustega.

Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mis võimaldavad võtta keskuse juurde tööle liikmesriikidest lähetatud eksperte.

Artikkel 19

Vastutus

1.  Keskuse lepinguliste kohustuste suhtes kehtib õigus, mida kohaldatakse vastava lepingu suhtes. Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt keskuse sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.  Lepinguvälise vastutuse korral heastab keskus kõik keskuse või tema töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele. Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3.  Teenistujate isiklik vastutus keskuse ees on reguleeritud keskuse teenistujate suhtes kohaldatavate sätetega.

Artikkel 20

Koostöö teiste organisatsioonide ja asutustega

Ilma et see piiraks suhteid, mis võivad komisjonil olla asutamislepingu artikli 302 kohaselt, otsib keskus aktiivselt koostöövõimalusi narkootikumide alal tegutsevate pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude, eelkõige Euroopa, riiklike ja valitsusväliste asutustega.

Kõnealune koostöö peaks põhinema esimeses lõigus osutatud asutuste ja organisatsioonidega sõlmitud koostöökokkulepetel. Antud kokkulepped võtab haldusnõukogu vastu direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjonilt arvamuse saamist. Juhul kui komisjon ei ole nimetatud kokkulepetega nõus, võtab haldusnõukogu need vastu hääleõigusega liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Artikkel 21

Kolmandate riikide osalemine

Kolmandatele riikidele, kes jagavad ühenduse ja selle liikmesriikide huvi keskuse eesmärkide ja töö vastu, on keskus avatud lepingute kaudu, mis on nende ja ühenduse vahel sõlmitud, järgides asutamislepingu artiklis 300 sätestatud korda.

Artikkel 22

Euroopa Ühenduste Kohtu pädevus

Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub keskuse vastu esitatud hagide lahendamine vastavalt asutamislepingu artiklile 230.

Artikkel 23

Hindamisaruanne

Komisjon algatab keskuse välise hindamise iga kuue aasta järel, mis langeb kokku keskuse kahe kolmeaastase töökava lõpule viimisega. Kõnealune hindamine hõlmab ka Reitoxi süsteemi. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule.

Kui see on asjakohane, esitab komisjon sealjuures vastavalt asutamislepingu artiklis 251 kehtestatud menetlusele ettepaneku käesoleva määruse sätete läbivaatamiseks, pidades silmas regulatiivasutustega seonduvaid arenguid.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 302/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

A.  Keskuse tegevuse juures peetakse nõuetekohaselt silmas ühenduse ja liikmesriikide asutamislepinguga kindlaks määratud volitusi narkootikumide valdkonnas. Keskuse tegevus hõlmab narkootikumide ja narkomaania kui nähtuse ning kasutatavate lahenduste erinevaid aspekte. Sealjuures juhindub keskus Euroopa Liidu poolt vastu võetud narkootikumide-alastest strateegiatest ja tegevuskavadest.

Keskus keskendub järgmistele eelisvaldkondadele:

   1) narkootikumide probleemiga seonduva olukorra jälgimine eelkõige epidemioloogilisi või muid näitajaid kasutades ning arengutendentside jälgimine (eriti nende, mis seonduvad erinevate ainete üheaegse tarbimisega);
   2) narkootikumidega seonduvate probleemide puhul kasutatud lahenduste jälgimine; teabe edastamine parimate tavade kohta liikmesriikides ning nendevahelise parimate tavade vahetamise soodustamine;
   3) uute psühhoaktiivsete ainetega seonduvate ohtude hindamine ja nende tarbimist ning samuti olemasolevate psühhoaktiivsete ainete uusi tarbimisviise käsitleva kiire teabevahetuse süsteemi haldamine;
   4) selliste vahendite väljatöötamine, mille abil liikmesriigid saavad lihtsustada oma riigi asjaomase poliitika seiret ja hindamist ning komisjon Euroopa Liidu asjaomase poliitika seiret ja hindamist.

B.  Komisjon teeb oma volituste kohaselt tema käsutuses oleva teabe ja statistilised andmed keskusele levitamise eesmärgil kättesaadavaks.

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus ja selle hilisemad muudatused

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 302/93

EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3294/94

EÜT L 341, 30.12.1994, lk 7.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2220/2000

EÜT L 253, 7.10.2000, lk 1.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1651/2003

ELT L 245, 29.9.2003, lk 30.

III LISA

Vastavustabel

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 302/93

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

-

Artikli 1 lõike 3 teine ja kolmas lause

Artikli 2 punkti A alapealkiri

Artikli 2 punkti a alapealkiri

Artikli 2 punkti A alapunkt 1

Artikli 2 punkti a alapunkti i esimene lause

-

Artikli 2 punkti a alapunkti i teine ja kolmas lause

Artikli 2 punkti A alapunktid 2–5

Artikli 2 punkti a alapunktid ii–v

Artikli 2 punkti B alapealkiri

Artikli 2 punkti b alapealkiri

Artikli 2 punkti B alapunkti 6 esimene lause

Artikli 2 punkti b alapunkti i esimene lause

-

Artikli 2 punkti b alapunkti i teine lause

Artikli 2 punkti B alapunkt 7

Artikli 2 punkti b alapunkt ii

Artikli 2 punkti C alapealkiri

Artikli 2 punkti c alapealkiri

Artikli 2 punkti C alapunktid 8–10

Artikli 2 punkti c alapunktid i–iii

Artikli 2 punkti D alapealkiri

Artikli 2 punkti d alapealkiri

Artikli 2 punkti D alapunktid 11–13

Artikli 2 punkti d alapunktid i, ii ja iv

-

Artikli 2 punkti d alapunktid iii ja v

Artikli 2 punkt e

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 3

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

-

Artikli 5 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 5 lõige 4

Artikli 5 lõige 5

Artikli 6 lõiked 2 ja 3

Artikli 6 lõige 1

-

Artikli 6 lõige 2

Artikkel 6a

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

-

Artikli 8 pealkiri

-

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 1

Artikli 9 lõike 1 esimene, neljas ja viies lõik

Artikli 8 lõige 2

Artikli 9 lõike 1 teine ja kolmas lõik;

artikli 9 lõige 2;

artikli 9 lõike 3 teine lause

-

Artikli 9 lõike 3 esimene ja kolmas lause

Artikli 8 lõige 3

Artikli 9 lõige 4

Artikli 8 lõige 4

Artikli 9 lõike 5 esimene ja kolmas lause

-

Artikli 9 lõike 5 teine lause

-

Artikli 9 lõige 6

Artikli 8 lõiked 5 ja 6

Artikli 9 lõiked 7 ja 8

-

Artikkel 10

Artikli 9 lõike 1 esimene lõik

Artikli 11 lõige 1

-

Artikli 11 lõige 2

Artikli 9 lõike 1 teine lõik

Artikli 11 lõige 3

Artikli 9 lõike 1 teise lõigu esimene kuni kuues taane

Artikli 11 lõike 3 punktide a–f esimene lause

-

Artikli 11 lõike 3 punkti f teine lause

-

Artikli 11 lõike 3 punkt g

Artikli 9 lõike 1 teise lõigu seitsmes taane

Artikli 11 lõike 3 punkt h

-

Artikli 11 lõike 3 alapunkt i

Artikli 9 lõiked 2 ja 3

Artikli 11 lõiked 4 ja 5

-

Artikkel 12

Artikli 10 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 13 lõike 2 esimene ja neljas lõik

Artikli 13 lõike 2 teine ja kolmas lõik

Artikli 10 lõiked 3–5

Artikli 13 lõiked 3 ja 4

Artikli 11 lõiked 1–6

Artikli 14 lõiked 1–5

Artikli 11 lõiked 7–10

Artikli 14 lõiked 6–9

Artikli 11a lõiked 1–5

Artikli 15 lõiked 1–5

Artikli 11a lõiked 6 ja 7

Artikli 15 lõige 6

Artikkel 11a lõiked 8–11

Artikli 15 lõiked 7–10

-

Artikkel 16

Artikkel 12

Artikkel 20

-

Artikli 20 teine lõik

Artikli 13 lõige 1

Artikkel 21

Artikli 13 lõige 2

-

Artikkel 14

Artikkel 17

Artikkel 15

Artikli 18 esimene, kolmas ja neljas lõik

-

Artikli 18 teine ja viies lõik

Artikkel 16

Artikkel 19

Artikkel 17

Artikkel 22

Artikkel 18

Artikli 23 esimese lõigu esimene ja kolmas lause

-

Artikli 23 esimese lõigu teine lause

-

Artikli 23 teine lõik

-

Artikkel 24

Artikkel 19

Artikkel 25

Lisa punkti A esimene lõik

I lisa punkti A esimese lõigu esimene lause

I lisa punkti A esimese lõigu teine ja kolmas lause

-

I lisa punkti A teise lõigu alapunktid 1–4

Lisa punkti A teise lõigu alapunktid 1–5

-

Lisa punkt B

I lisa punkt B

Lisa punkt C

-

-

II lisa

-

III lisa

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELT C 69, 21.3.2006, lk 22.
(3) Euroopa Parlamendi 14. juuni 2006. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1651/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 30).
(5) Vt II lisa.
(6) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).
(7) ELT L 127, 20.5.2005, lk 32.
(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
(9) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(10) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(11) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(12) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.


Isikuandmete kaitse *
PDF 556kWORD 205k
Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (KOM(2005)0475 – C6-0436/2005 – 2005/0202(CNS))
P6_TA(2006)0258A6-0192/2006

(Nõuandemenetlus)

Ettepanekut muudeti järgmiselt(1):

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Volitus 1
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 30, 31 ja artikli 34 lõike 2 punkti b,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkti b, artikli 31 lõike 1 punkti c ja artikli 34 lõike 2 punkti b,
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 9
(9)  Euroopa kodanike isikuandmete kõrgetasemelise kaitse tagamine nõuab üldsätete olemasolu, mis määraksid kindlaks teiste liikmesriikide pädevates ametiasutustes töödeldavate andmete õiguspärasuse ja kvaliteedinõuded.
(9)  Kõigi Euroopa Liidu territooriumil elavate isikute isikuandmete kõrgetasemelise kaitse tagamine nõuab üldsätete olemasolu, mis määraksid kindlaks teiste liikmesriikide pädevates ametiasutustes töödeldavate andmete õiguspärasuse ja kvaliteedinõuded. Samuti nõuab see isikuandmete kogumist ja töötlemist õiguslikel ning spetsiifilistel eesmärkidel. Edasine andmete töötlemine, sealhulgas õiguskaitseorganite ja õigusasutuste vahelise kasvava teabevahetuse raamistikus ning seoses andmebaaside ristkasutatavust käsitleva ettepanekuga, ei tohi toimuda vastuolus nimetatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 12
(12)  Kui Euroopa Liidu liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, tuleks tagada selliste andmete nõuetekohane kaitse.
(12)  Kui Euroopa Liidu liikmesriik edastab isikuandmeid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, tuleks tagada selliste andmete nõuetekohane kaitse. Käesolevas raamotsuses tuleks tagada kolmandatest riikidest saadud isikuandmete vastavus vähemalt inimõigusi puudutavatele rahvusvahelistele standarditele.
Muudatusettepanekud 4 ja 5
Põhjendus 15
(15)  Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Lisaks tuleb liikmesriikidel näha ette kriminaalkaristused andmekaitsesätete tõsiste ja tahtlike rikkumiste puhul.
(15)  Tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, vastutust, andmesubjekti õiguskaitsevahendeid ja sanktsioone, kui pädevad asutused ning pädevate asutuste nimel või avalikke ülesandeid täitvad isikuandmeid töötlevad eraõiguslikud isikud kasutavad andmeid ebaseaduslikult. Lisaks tuleb liikmesriikidel näha ette kriminaalkaristused andmekaitsesätete tõsiste ja tahtlike või raske hooletusest tingitud rikkumiste puhul.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 20
(20)  Käesolev raamotsus ei piira andmekaitsesätete rakendamist, mille asjaomased õigusaktid näevad ette Europoli, Eurojusti ja tolliinfosüsteemi kaudu töödeldavate isikuandmete kaitseks.
(20)  Käesolev raamotsus ei piira andmekaitsesätete rakendamist, mille asjaomased õigusaktid näevad ette Europoli, Eurojusti ja tolliinfosüsteemi kaudu töödeldavate isikuandmete kaitseks. Sellegipoolest tuleks Europolile, Eurojustile ja tolliinfosüsteemile kohaldatavad konkreetsed andmekaitse-eeskirjad viia hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 35 lõikes 1 nimetatud kuupäeva käesoleva raamotsusega täielikult vastavusse, et suurendada vastavalt komisjoni ettepanekule andmekaitse õigusliku raamistiku kooskõla ja efektiivsust.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 20 a (uus)
(20 a) Europol, Eurojust ja tolliinfosüsteem peaksid säilitama need andmekaitse-eeskirjad, milles selgelt sätestatakse, et isikuandmeid võib töödelda, teha kättesaadavaks ja edastada üksnes veelgi spetsiifilisemate ja/või kaitsvamate tingimuste või piirangute alusel.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 22
(22)  Käesolevat raamotsust tuleks kohaldada isikuandmete suhtes, mida töödeldakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis, ja täiendava teabevahetuse suhtes, mis toimub vastavalt otsusele JSK/2006/ … Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta.
(22)  Käesolevat raamotsust tuleks kohaldada isikuandmete suhtes, mida töödeldakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis, ja täiendava teabevahetuse suhtes, mis toimub vastavalt otsusele 2006/…/JSK Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta ning viisade infosüsteemis vastavalt otsusele 2006/.../JSK, mis käsitleb liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel.1
_______________
1 ELT L ...
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 35 a (uus)
(35 a) arvestades Euroopa andmekaitseinspektori arvamust;
Muudatusettepanek 10
Artikli 1 lõige 2
2.  Liikmesriigid näevad ette, et nad ei piira ega keela isikuandmete avaldamist teise liikmesriigi pädevale asutusele põhjustel, mis on seotud käesolevas raamotsuses sätestatud isikuandmete kaitsega.
2.  Käesolev raamotsus ei vabasta liikmesriike kohustusest tagada kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks politsei- ja õigusalase koostöö raames seoses kriminaalasjadega, mis on tõsisemad, kui käesolevas raamotsuses sätestatud kriminaalasjad. Sellegipoolest ei tohi niisugused sätted piirata ega keelata isikuandmete avaldamist teise liikmesriigi pädevale asutusele põhjustel, mis on seotud käesolevas raamotsuses sätestatud isikuandmete kaitsega.
Muudatusettepanek 11
Artikli 3 lõige 2 a (uus)
2 a. Käesolevat raamotsust ei kohaldata, kui Euroopa Liidu lepingu VI jaotises määratletud spetsiifilises õigusloomes sätestatakse selgesõnaliselt, et isikuandmeid töödeldakse, tehakse kättesaadavaks või edastatakse üksnes veelgi spetsiifilisemate tingimuste või piirangute alusel.
Muudatusettepanek 12
Artikli 4 lõike 1 punkt d
d) andmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud. Tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged või mittetäielikud andmed. Liikmesriigid võivad töödeldavate andmete suhtes ette näha erineva täpsuse ja usaldusväärsuse tasemed, mille puhul tuleb liikmesriikidel sätestada, et selliseid andmeid eristatakse vastavalt nende täpsusele ja usaldusväärsusele ning eelkõige, et faktidel tuginevaid andmeid eristatakse arvamustel ja isiklikel hinnangutel tuginevatest andmetest,
d) andmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud. Tuleb võtta kõik mõistlikud meetmed, et kustutada või parandada andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged või mittetäielikud andmed. Liikmesriigid võivad sellegipoolest töödeldavate andmete suhtes ette näha erineva täpsuse ja usaldusväärsuse tasemed, mille puhul tuleb liikmesriikidel sätestada, et selliseid andmeid eristatakse vastavalt nende täpsusele ja usaldusväärsusele ning eelkõige, et faktidel tuginevaid andmeid eristatakse arvamustel ja isiklikel hinnangutel tuginevatest andmetest, Liikmesriigid tagavad isikuandmete kvaliteedi korrapärase kontrolli. Võimalikult suures ulatuses osutatakse kohtuotsustele ja otsustele süüdistust mitte esitada ning arvamustel või isiklikel hinnangutel põhinevad andmed kontrollitakse allika kaudu ja osutatakse nende täpsuse või usaldusväärsuse astmele. Ilma et see piiraks siseriiklikku kriminaalmenetlust, tagavad liikmesriigid, et isikuandmetele tehakse märge andmesubjekti taotluse korral, kui andmesubjekt nende andmete õigsust eitab ja kui nende täpsust või ebatäpsust ei ole võimalik kindlaks teha. Selline märge kustutatakse ainult andmesubjekti nõusolekul või pädeva kohtu või järelevalveasutuse otsuse alusel.
Muudatusettepanek 13
Artikli 4 lõige 4
4.  Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid töödeldakse ainult siis, kui
– tuvastatud asjaolude põhjal on põhjust arvata, et asjaomased andmed võimaldaksid, lihtsustaksid või kiirendaksid kuriteo ennetamist, uurimist, avastamist ja kuriteo eest vastutusele võtmist,
– puuduvad muud andmesubjekti vähem mõjutavad meetmed ja
– andmete töötlemine ei ole ulatuslikum, kui kuriteo uurimiseks vaja.
välja jäetud
Muudatusettepanek 14
Artikli 4 lõige 4 a (uus)
4 a. Liikmesriigid võtavad arvesse isikuandmete erinevaid kategooriaid ja andmekogumise erinevaid eesmärke eesmärgiga kehtestada ajalised piirangud nende säilitamiseks ning asjakohased tingimused nende kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. Nende isikute isikuandmeid, keda ei kahtlustata kuriteo toimepanemises või selles osalemises, töödeldakse vaid sel eesmärgil, milleks need koguti ning piiratud ajavahemiku jooksul. Liikmesriigid kehtestavad seoses nende andmetega asjakohased juurdepääsu- ja edastamispiirangud.
Muudatusettepanek 15
Artikli 4 a lõige 1 (uus)
Artikkel 4 a
Isikuandmete edasine töötlemine
1.  Liikmesriigid näevad ette isikuandmete edasise töötlemise ainult vastavalt käesolevale raamotsusele, eriti selle artiklitele 4, 5 ja 6:
a) andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise konkreetsel eesmärgil või;
b) kui see on erijuhul rangelt vajalik raskete kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil;
c) avalikku julgeolekut või üksikisikut ähvardava ohu ennetamise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui sellise põhjenduse kaalub üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitse vajadus.
Muudatusettepanek 16
Artikli 4 a lõige 2 (uus)
2.  Asjassepuutuvate isikuandmete edasine töötlemine käesoleva artikli lõike 1 punktis c toodud eesmärkidel toimub üksnes isikuandmed edastanud või kättesaadavaks teinud asutuse eelneval loal ja liikmesriigid võivad asjakohaste õiguslike tagatiste alusel võtta õiguslikke meetmeid edasise töötlemise võimaldamiseks.
Muudatusettepanek 17
Artikkel 5
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused tohivad isikuandmeid töödelda ainult siis, kui seadusega on ette nähtud, et selline töötlemine on vajalik asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kuritegude eest vastutusele võtmiseks.
Liikmesriigid näevad pärast konsulteerimist artiklis 30 sätestatud järelevalveasutusega ette, et pädevad asutused tohivad isikuandmeid töödelda ainult siis, kui seadusega on ette nähtud, et selline töötlemine on vajalik asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kuritegude eest vastutusele võtmiseks ja kui:
a) andmesubjekt on andnud oma ühemõttelise nõusoleku, eeldusel et töötlemine viiakse läbi andmesubjekti huvides; või
b) töötlemine on vajalik kooskõla saavutamiseks vastutava töötleja õigusliku kohustusega; või
c) töötlemine on vajalik andmesubjekti oluliste huvide kaitsmiseks.
Muudatusettepanek 18
Artikli 5 lõige 1 a (uus)
1 a. Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid töödeldakse ainult siis, kui:
– pädevad asutused saavad põhjendatud faktidele tuginedes näidata selget vajadust asjassepuutuvate isikuandmete töötlemise järele seoses kuriteo ennetamise, uurimise, avastamise ja kuriteo eest vastutusele võtmisega; ja
– puuduvad muud, andmesubjekti vähem mõjutavad meetmed; ja
– andmete töötlemine ei ole ulatuslikum, kui kuriteo uurimiseks vaja.
Muudatusettepanek 19
Artikli 6 lõike 2 esimene taane
– andmete töötlemine on seadusega ette nähtud ja asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks vältimatult vajalik või kui andmesubjekt on andnud nende andmete töötlemiseks oma selgesõnalise nõusoleku ja
– andmete töötlemine on seadusega ette nähtud ja asjaomase ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks vältimatult vajalik ning toimub konkreetse uurimise piirides või kui andmesubjekt on andnud nende andmete töötlemiseks oma selgesõnalise nõusoleku, eeldusel et töötlemine viiakse läbi andmesubjekti huvides ja et nõusoleku andmisest keeldumine ei viiks andmetele avalduvate negatiivsete tagajärgedeni; ja
Muudatusettepanek 20
Artikli 6 lõige 2 a (uus)
2 a. Tundliku sisuga andmete töötlemiseks kohaldatakse liikmesriikides tehnilisi ja organisatsioonilisi erinõudeid.
Muudatusettepanek 21
Artikli 6 lõike 2 b (uus)
2 b. Liikmesriigid näevad ette täiendavad spetsiifilised tagatised seoses biomeetriliste andmete ja DNA profiilidega, et tagada:
– biomeetriliste andmete ja DNA profiilide kasutamine vaid hästi põhjendatud ning koostalitlevate tehniliste standardite alusel;
– biomeetriliste andmete ja DNA profiilide õigsuse taseme hoolikas arvessevõtmine ja andmesubjektile võimalus seda nõuda koheselt kättesaadavate vahendite abil;
– täielikult isikute väärikuse ja terviklikkuse austamine.
Muudatusettepanek 22
Artikli 7 lõige 1
1.  Kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, peavad liikmesriigid nägema ette, et isikuandmeid ei säilitataks kauem, kui seda asjaomase eesmärgi saavutamiseks on vaja. Artikli 4 lõike 3 viimases taandes osutatud isikute andmeid tohib säilitada vaid niikaua, kuni nende talletamine on asjaomase eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.
1.  Liikmesriigid peavad nägema ette, et isikuandmeid ei säilitataks kauem, kui seda asjaomase eesmärgi saavutamiseks on vaja või on hilisemalt töödeldud vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile e ja artiklile 4 a. Artikli 4 lõike 3 viimases taandes osutatud isikute andmeid tohib säilitada vaid niikaua, kuni nende talletamine on asjaomase eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik.
Muudatusettepanek 23
Artikli 7 lõige 2
2.  Liikmesriigid näevad ette tehnilised ja menetluslikud meetmed, millega tagatakse isikuandmete säilitamise tähtaegade järgimine. Tähtaegadest kinnipidamist tuleb korrapäraselt kontrollida.
2.  Liikmesriigid näevad ette tehnilised ja menetluslikud meetmed, millega tagatakse isikuandmete säilitamise tähtaegade järgimine. Nimetatud meetmete hulka kuulub isikuandmete automaatne ja korrapärane kustutamine teatud ajavahemiku tagant. Tähtaegadest kinnipidamist tuleb korrapäraselt kontrollida.
Muudatusettepanek 24
III peatüki I osa pealkiri
Isikuandmete edastamine ja kättesaadavaks tegemine teiste liikmesriikide pädevatele asutustele
Isikuandmete edastamine ja kättesaadavaks tegemine
Muudatusettepanek 25
Artikkel 8
Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevale asutusele tohib isikuandmeid edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on vajalik asjaomaste saatvate ja saavate ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevale asutusele tohib pädevate asutuste poolt kogutud ja töödeldud isikuandmeid edastada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui see on vajalik asjaomaste saatvate ja saavate ametiasutuse õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja teatud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Muudatusettepanek 26
Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8 a
Isikuandmete edastamine muudele ametiasutustele, mis ei ole pädevad asutused
Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid edastatakse liikmesriigi muudele ametiasutustele kui pädevatele asutustele üksnes hästi tõendatud üksikjuhtudel, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
a) andmete edastamine on seadusega ette nähtud selge kohustus või pädevus; ja
b) andmete edastamine on
vajalik selleks, milleks neid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti, või kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või avalikku või üksikisiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui seda ei kaalu üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitsmise vajadus
või
vajalik, sest asjaomased andmed on ametiasutusele, kellele need edasi saadetakse, hädavajalikud tema seaduspärase ülesande täitmiseks, tingimusel, et eesmärk, mille tarvis see asutus andmeid kogub või töötleb, ei ole vastuolus esialgse töötlemise eesmärgiga ja et andmeid edastada kavatseva pädeva asutuse juriidilised kohustused ei ole sellega vastuolus
või
kahtlemata andmesubjekti huvides ja andmesubjekt on andnud nõusoleku või asjaolud võimaldavad sellist nõusolekut selgesti eeldada.
Muudatusettepanek 27
Artikkel 8 b (uus)
Artikkel 8 b
Isikuandmete edastamine eraõiguslikele isikutele
Ilma et see piiraks siseriiklike kriminaalmenetluseeskirjade kohaldamist, näevad liikmesriigid ette, et isikuandmeid võib edastada liikmesriigi eraõiguslikele isikutele ainult erijuhtudel ja siis, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
a) andmete edastamine on seadusega ette nähtud selge kohustus või pädevus ja;
b) andmete edastamine on vajalik selleks, milleks neid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti või kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või avalikku või üksikisiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui seda ei kaalu üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitsmise vajadus. Liikmesriigid näevad ette, et pädevatele asutustele tehakse kättesaadavaks ja nad tohivad töödelda eraõiguslike isikute käsutuses olevaid isikuandmeid vaid iga üksikjuhtumi puhul eraldi tehtava otsuse alusel, täpsustatud tingimustel, täpsustatud eesmärkidel ning liikmesriikide kohtuliku kontrolli all.
Muudatusettepanek 28
Artikkel 8 c (uus)
Artikkel 8 c
Eraõiguslike isikute poolt avaliku ülesande raames läbiviidav andmete töötlemine
Liikmesriigid näevad oma siseriiklikes õigusaktides ette, et eraõiguslike isikute poolt avaliku ülesande raames toimuva andmete kogumise ja töötlemise korral kehtivad neile vähemalt samaväärsed või rangemad kohustused kui pädevatele asutustele kehtivad kohustused.
Muudatusettepanek 29
Artikkel 8 d (uus)
Artikkel 8 d
Isikuandmete edastamine kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele
1.  Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid ei edastata kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui selline edastamine on kooskõlas käesoleva raamotsusega, ning eelkõige siis, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
a) andmete edastamine on seadusega ette nähtud selge kohustus või pädevus;
b) andmete edastamine on vajalik selleks, milleks neid koguti, edastati või kättesaadavaks tehti või kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või avalikku või üksikisiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui seda ei kaalu üles andmesubjekti huvide või põhiõiguste kaitsmise vajadus;
c) kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu asjaomased andmed edastatakse, on tagatud andmekaitse piisav tase.
2.  Liikmesriigid tagavad kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni andmekaitse taseme piisavuse hindamise, võttes arvesse iga edastamise või edastamise kategooria kõiki asjaolusid. Hindamisel pööratakse eelkõige tähelepanu järgmistele elementidele: andmete laad, edastatavate andmete kavandatava töötlemise eesmärk ja kestus, päritoluriik ja lõppsihtkohaks olev riik, kõnealuses kolmandas riigis või organisatsioonis kehtivad nii üldised kui ka eriõigusnormid, seal kohaldatavad ameti- ja turvaeeskirjad ning andmete vastuvõtja kehtestatud piisavate kaitsemeetmete olemasolu.
3.  Liikmesriigid ja komisjon teatavad üksteisele ja Euroopa Parlamendile juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset lõike 2 tähenduses.
4.  Kui komisjon teeb pärast konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kindlaks, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset lõike 2 tähenduses, võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud isikuandmete kõnealusesse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni edastamise ärahoidmiseks.
5.  Komisjon võib pärast konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Parlamendiga teha kindlaks, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kaitse piisava taseme lõike 2 tähenduses oma riigisisese õigusega või endale võetud rahvusvaheliste eraelu puutumatuse ning üksikisikute põhivabaduste ja -õiguste kaitse lepingutega.
6.  Erandjuhtudel, erandina lõike 1 punktile c võib saadud isikuandmeid esitada kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle andmekaitse tase ei ole piisav, kui andmete edastamine on hädavajalik asjaomase liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks või riigi julgeolekut, konkreetset isikut või isikuid ähvardava tõsise ohu vältimiseks. Sellisel juhul töötleb isikuandmed saanud asutus neid vaid sellisel määral, mis on tingimata vajalik nende edastamise konkreetse põhjuse seisukohast. Sellistest edastamistest teavitatakse pädevat järelevalveasutust
Muudatusettepanek 30
Artikli 9 lõige 6
6.  Ilma et see piiraks siseriiklikku kriminaalmenetlust, tagavad liikmesriigid, et isikuandmetele tehakse märge andmesubjekti taotluse korral, kui andmesubjekt nende andmete õigsust eitab ja kui nende täpsust või ebatäpsust ei ole võimalik kindlaks teha. Selline märge kustutatakse ainult andmesubjekti nõusolekul või pädeva kohtu või järelevalveasutuse otsuse alusel.
välja jäetud
Muudatusettepanek 31
Artikli 9 lõike 7 kolmas taane
– kui need andmed ei ole enam vajalikud sel eesmärgil, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti.
ja mis tahes juhul, kui need andmed ei ole enam vajalikud sel eesmärgil, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti.
Muudatusettepanek 32
Artikli 9 lõige 9 a (uus)
9 a. Liikmesriigid näevad ette kolmandate riikide poolt edastatud või kättesaadavaks tehtud isikuandmete kvaliteedi spetsiifilise hindamise kohe pärast nende kättesaamist ning andmete õigusele ja usaldusväärsusele osutamise.
Muudatusettepanek 33
Artikli 10 lõige 1
1.  Liikmesriigid näevad ette, et iga eelkõige automaatse otsejuurdepääsu kaudu toimuv automaatne isikuandmete edastus ja vastuvõtt registreeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete edastamise põhjusi, edastatud andmeid, andmeedastuse aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.
1.  Liikmesriigid näevad ette, et iga eelkõige automaatse otsejuurdepääsu kaudu toimuv automaatne isikuandmete kättesaadavaks tegemine, edastus ja vastuvõtt registreeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete kättesaadavaks tegemise ja edastamise põhjusi, edastatud või kättesaadavaks tehtud andmeid, andmeedastuse või andmete kättesaadavaks tegemise aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.
Muudatusettepanek 34
Artikli 10 lõige 2
2.  Liikmesriigid näevad ette, et iga mitteautomaatne isikuandmete edastus ja vastuvõtt dokumenteeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete edastamise põhjusi, edastatud andmeid, andmeedastuse aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.
2.  Liikmesriigid näevad ette, et iga mitteautomaatne isikuandmete kättesaadavaks tegemine, edastus ja vastuvõtt dokumenteeritakse, et hiljem oleks võimalik tõendada andmete kättesaadavaks tegemise või edastamise põhjusi, edastatud või kättesaadavaks tehtud andmeid, andmeedastuse või kättesaadavaks tegemise aega, asjaomaseid ametiasutusi ning andmeid vastuvõtva asutuse puhul ka isikud, kellele andmed edastati ning kes andmed tellisid.
Muudatusettepanek 35
Artikli 10 lõige 3
3.  Ametiasutus, kes sellise teabe registreeris või dokumenteeris, edastab selle viivitamatult ka pädevale järelevalveasutusele, kui viimane seda taotleb. Seda teavet kasutatakse ainult andmekaitse kontrollimiseks, nõuetekohase andmetöötluse ja andmete terviklikkuse tagamiseks ning andmekaitseks.
3.  Ametiasutus, kes sellise teabe registreeris või dokumenteeris, hoiab seda pädeva järelevalveasutuse käsutuses ja edastab selle viivitamatult nimetatud asutusele. Seda teavet kasutatakse ainult andmekaitse kontrollimiseks, nõuetekohase andmetöötluse ja andmete terviklikkuse tagamiseks ning andmekaitseks.
Muudatusettepanek 36
Artikkel 12 a (uus)
Artikkel 12 a
Edasisaatmine muudele ametiasutustele, mis ei ole pädevad asutused
Kui isikuandmed on saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt või see on need kättesaadavaks teinud, võib neid andmeid edasi saata muudele ametiasutustele, mis ei ole pädevad asutused, vaid teatud hästi dokumenteeritud üksikjuhtudel ja kooskõlas artiklis 8 a sätestatud tingimustega vaid siis, kui liikmesriik, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud, on andnud oma eelneva nõusoleku nende edasisaatmiseks.
Muudatusettepanek 37
Artikkel 12 b (uus)
Artikkel 12 b
Edasisaatmine eraõiguslikele isikutele
Kui isikuandmed on saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt või see on need kättesaadavaks teinud, võib neid andmeid eraõiguslikele isikutele edasi saata vaid erijuhtudel ja kooskõlas artiklis 8 b sätestatud tingimustega vaid siis, kui liikmesriik, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud, on andnud oma eelneva nõusoleku nende edasisaatmiseks.
Muudatusettepanek 38
Artikkel 12 c (uus)
Artikkel 12 c
Edasisaatmine kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele
Kui isikuandmed on saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt või see on need kättesaadavaks teinud, ei või neid andmeid kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edasi saata, välja arvatud siis, kui on täidetud artiklis 8 c sätestatud tingimused ja liikmesriik, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud, on andnud oma eelneva nõusoleku nende edasisaatmiseks.
Muudatusettepanek 39
Artikkel 13
Artikkel 13
välja jäetud
Andmete edastamine muudele ametiasutustele
Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või selle poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid esitatakse edasi või tehakse kättesaadavaks liikmesriigi muudele ametiasutustele, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
(a) isikuandmete edastamine on seadusega ettenähtud selge kohustus või pädevus ja
(b) isikuandmete edastamine
on vajalik selleks, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti, samuti kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või avalikku turvalisust või isiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseid kaalutlusi ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste kaitsemisega seotud huvid
või
on vajalik, sest asjaomased andmed on hädavajalikud ametiasutusele tema enda seaduspärase ülesande täitmiseks, tingimusel et eesmärk, mille tarvis saaja andmeid kogub ja töötleb, ei ole kokkusobimatu esialgse eesmärgiga ja et andmeid edastava pädeva asutuse juriidilised kohustused ei ole sellega vastuolus
või
edastamine on kahtlemata andmesubjekti huvides ja andmesubjekt on andnud nõusoleku või kui asjaolud võimaldavad sellist nõusolekut selgesti eeldada,
(c)  Liikmesriigi pädev asutus, kes on asjaomased andmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevale asutusele, kes kavatseb neid andmeid edasi esitada või kättesaadavaks teha, on andnud oma eelneva nõusoleku nende andmete edasiesitamiseks.
Suuline muudatusettepanek
Artikkel 14
Artikkel 14
välja jäetud
Andmete edastamine eraõiguslikele isikutele
Ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide kohaldamist, näevad liikmesriigid ette, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või selle poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid esitatakse edasi või tehakse kättesaadavaks liikmesriigi eraõiguslikele isikutele ainult teatavatel erijuhtudel, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
(a) isikuandmete edastamine on seadusega ettenähtud selge kohustus või pädevus ja
(b) andmete edastamine on vajalik selleks, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti, samuti kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või avalikku turvalisust või isiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseid kaalutlusi ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste kaitsemisega seotud huvid ja
(c) liikmesriigi pädev asutus, kes edastas asjaomased andmed või tegi need kättesaadavaks pädevale asutusele, kes kavatseb neid andmeid edasi esitada või kättesaadavaks teha, on andnud oma eelneva nõusoleku nende andmete edasiesitamiseks eraõiguslikele isikutele.
Muudatusettepanek 40
Artikkel 15
Artikkel 15
välja jäetud
Andmete edastamine kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele
1.  Liikmesriigid näevad ette, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud või selle poolt kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ei esitata edasi ega tehta kättesaadavaks kolmandate riikide pädevatele asutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui selline edastamine on kooskõlas käesoleva raamotsusega ning kui on täidetud kõik järgmised nõuded:
(a) isikuandmete edastamine on seadusega ettenähtud selge kohustus või pädevus,
(b) andmete edastamine on vajalik selleks, milleks neid edastati või kättesaadavaks tehti, samuti kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või avalikku turvalisust või isiku turvalisust ähvardavate ohtude ennetamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseid kaalutlusi ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste kaitsemisega seotud huvid,
(c) liikmesriigi pädev asutus, kes edastas asjaomased andmed või tegi need kättesaadavaks pädevale asutusele, kes kavatseb neid andmeid edasi esitada või kättesaadavaks teha, on nende andmete edasiesitamiseks andnud oma eelneva nõusoleku,
(d) kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu asjaomased andmed edastatakse, on tagatud andmekaitse piisav tase.
2.  Liikmesriigid näevad ette, et hindavad andmekaitse taset kolmandates riikides või rahvusvahelises organisatsioonis, pidades silmas kõiki andmete edastamise või andmete edastamise kategooriate asjaolusid. Hindamisel pööratakse eelkõige tähelepanu andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu eesmärgile ja kestusele, päritoluriigile ja lõppsihtkohaks olevale riigile, kõnealuses kolmandas riigis või kõnealuse rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele ning andmete vastuvõtja kehtestatud piisavate kaitsemeetmete olemasolule.
3.  Liikmesriigid ja komisjon teatavad üksteisele juhtudest, mille puhul nad leiavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset lõike 2 tähenduses.
4.  Kui artiklis 16 ettenähtud korras leitakse, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei taga kaitse piisavat taset käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud isikuandmete kõnealusesse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni edastamise ärahoidmiseks.
5.  Artiklis 16 sätestatud korras võidakse kehtestada, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses oma siseriikliku õigusega või endale võetud rahvusvaheliste kohustustega, et kaitsta eraelu puutumatust ja üksikisikute põhivabadusi ja õigusi.
6.  Erandjuhtudel võib teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud isikuandmeid edasi esitada kolmandate riikide pädevatele asutustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle andmekaitse tase ei ole piisav, kui andmete edastamine on hädavajalik asjaomase liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks või riigi julgeolekut, konkreetset isikut või isikuid ähvardava tõsise ohu vältimiseks.
Muudatusettepanek 41
Artikkel 16
Artikkel 16
Komitee
1.  Käesoleva artikli alusel abistab komisjoni komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhatab komisjoni esindaja.
2.  Komitee võtab eesistuja ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on töökorra standardeeskirjad ja mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
3.  Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Komitee esitab eelnõu kohta arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 komisjoni ettepaneku põhjal tehtud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks. Liikmesriikide esindajate häälte osakaal komitees määratakse kõnealuses artiklis osutatud viisil. Eesistuja ei hääleta.
4.  Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti.
5.  Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha ettepaneku suhtes otsuse kahe kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest.
Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku või sama ettepaneku uuesti või teha õigusloome ettepaneku. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole nõukogu ettepandud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab ettepandud rakendusakti vastu komisjon.
välja jäetud
Muudatusettepanek 42
Artikkel 18
Liikmesriigid näevad ette, et nad teavitavad isikuandmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevat asutust nende andmete edasisest töötlemisest ja tulemustest, kui viimane seda taotleb.
Liikmesriigid näevad ette, et nad teavitavad isikuandmed edastanud või kättesaadavaks teinud pädevat asutust nende andmete edasisest töötlemisest ja tulemustest.
Muudatusettepanek 43
Artikli 19 lõike 1 punkti c neljas a taane (uus)
– andmete säilitamise tähtaeg,
Muudatusettepanek 44
Artikli 19 lõike 2 sissejuhatav osa ning punktid a ja b
2.  Lõikes 1 sätestatud teabe andmisest keeldutakse või seda esitatakse ainult piiratud ulatuses, kui see on vajalik
2.  Lõikes 1 sätestatud teavet ei anta või seda esitatakse ainult piiratud ulatuses, kui see on vajalik
(a) vastutavale töötlejale oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
(b) käimasolevate uurimiste, kohtu- või haldusmenetluste kahjustamise vältimiseks või pädevate asutuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
käimasolevate uurimiste, kohtu- või haldusmenetluste kahjustamise vältimiseks või vastutava töötleja ja/või pädevate asutuste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
Muudatusettepanek 45
Artikli 19 lõige 4
4.  Lõike 2 kohase keeldumise või piiramise põhjusi ei esitata, kui nende avalikustamine takistaks püstitatud eesmärgi saavutamist. Sellisel juhul teavitab vastutav töötleja andmesubjekti tema õigusest pöörduda pädeva järelevalveasutuse poole, ilma et see piiraks õiguskaitsevahendite ja siseriikliku kriminaalmenetluse kohaldamist. Kui andmesubjekt esitab järelevalveasutusele kaebuse, vaatab järelevalveasutus selle läbi. Kaebuse läbivaatamisel teavitab järelevalveasutus andmesubjekti sellest, kas andmeid on töödeldud nõuetekohaselt, ning kui mitte, siis kas vajalikud parandused on tehtud.
4.  Lõike 2 kohase keeldumise või piiramise põhjusi ei esitata, kui nende avalikustamine takistaks püstitatud eesmärgi saavutamist. Sellisel juhul teavitab vastutav töötleja andmesubjekti tema õigusest pöörduda pädeva järelevalveasutuse poole, ilma et see piiraks õiguskaitsevahendite ja siseriikliku kriminaalmenetluse kohaldamist. Kui andmesubjekt esitab järelevalveasutusele kaebuse, vaatab järelevalveasutus selle läbi. Järelevalveasutus teavitab andmesubjekti kaebuse tulemustest.
Muudatusettepanek 46
Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa
1.  Kui andmed ei ole saadud andmesubjektilt või on saadud andmesubjektilt tema teadmata, näeb liikmesriik ette, et hiljemalt isikuandmete salvestamise ajal, või kui andmed kavatsetakse avalikustada kolmandale isikule, siis hiljemalt andmete esmakordse avaldamise ajal esitab vastutav töötleja või tema esindaja andmesubjektile vähemalt järgmise tasuta teabe, välja arvatud juhul, kui andmesubjektil on see teave juba olemas, kui nimetatud teabe andmine osutub võimatuks või nõuaks ülemääraseid jõupingutusi:
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 47
Artikli 20 lõike 2 sissejuhatav osa ja punkt a
2.  Lõikes 1 osutatud teavet ei esitata, kui see on vajalik
2.  Lõikes 1 osutatud teavet ei esitata vaid juhul, kui see on vajalik
(a) vastutavale töötlejale oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
Muudatusettepanek 48
Artikli 21 lõike 1 punkt c
(c) teatise saatmist kolmandatele isikutele, kellele andmed on avalikustatud, kõigi punkti b kohaste paranduste, kustutamiste või sulgemiste kohta, kui see ei ole võimatu või kui sellega ei kaasne ülemääraseid jõupingutusi.
c) teatise saatmist kolmandatele isikutele, kellele andmed on avalikustatud, kõigi punkti b kohaste paranduste, kustutamiste või sulgemiste kohta.
Muudatusettepanek 49
Artikli 21 lõike 2 sissejuhatav osa ja punkt a
2.  Andmesubjektil keelatakse teostada lõikes 1 osutatud toiminguid, kui see on vajalik
2.  Andmesubjektil keelatakse teostada lõikes 1 osutatud toiminguid vaid juhul, kui see on vajalik
(a) vastutavale töötlejale oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks,
Muudatusettepanek 50
Artikkel 22 a (uus)
Artikkel 22 a
Automatiseeritud üksikotsused
1.  Liikmesriigid annavad igale isikule õiguse, et tema suhtes ei tehta otsust ega võeta meetmeid, millel on teda puudutav õiguslik mõju või mis teda märkimisväärselt mõjutab, ja mis põhineb üksnes andmete automatiseeritud töötlemisel, mis on mõeldud nimetatud isikuga seotud teatud isiklike aspektide, näiteks usaldusväärsuse, teguviisi jne hindamiseks.
2.  Kui käesoleva raamotsuse muudes artiklites ei ole sätestatud teisiti, näevad liikmesriigid ette, et isiku kohta võib teha lõikes 1 viidatud otsuse või võtta meetmeid, kui see otsus või meede on lubatud õigusaktiga, milles määratletakse samuti andmesubjekti õiguslikke huve tagavad meetmed, nagu näiteks koheselt kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad tema teavitamist teda puudutavate andmete automatiseeritud töötlemise loogikast ning oma arvamuse väljendamist, kui see ei ole vastuolus andmete töötlemise eesmärgiga.
Muudatusettepanek 51
Artikli 24 lõike 1 teine lõik
Võttes arvesse tehnika taset ja selliste meetmete elluviimise kulusid, peavad kõnealused meetmed tagama töötlemise ja kaitstavate andmete laadiga kaasnevale ohule vastava turvalisuse taseme. Meetmed on vajalikud ainult siis, kui nendega kaasnevad kulutused on proportsionaalsed kavandatud andmekaitse taseme saavutamisega.
Võttes arvesse tehnika taset ja selliste meetmete elluviimise kulusid, peavad kõnealused meetmed tagama töötlemise ja kaitstavate andmete laadiga kaasnevale ohule vastava turvalisuse kõrge taseme.
Muudatusettepanek 52
Artikli 24 lõike 2 esimene a lõik (uus)
Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus nimetatud meetmete tõhustust jälgitakse süsteemselt ja teavitavad tõhususest regulaarselt.
Muudatusettepanek 53
Artikli 25 lõike 1 sissejuhatav osa
1.  Liikmesriigid näevad ette, et vastutav töötleja peab andmetöötlemiste registrit või töötlemiste kogumit, millel on üks eesmärk või mitu omavahel seotud eesmärki. Registrisse tuleb kanda järgmised andmed:
1.  Liikmesriigid näevad ette, et vastutav töötleja peab kättesaadavaks tegemise ja andmetöötlemiste registrit või töötlemiste kogumit, millel on üks eesmärk või mitu omavahel seotud eesmärki. Registrisse tuleb kanda järgmised andmed:
Muudatusettepanek 54
Artikli 26 lõige 3
3.  Liikmesriigid võivad sellist kontrollimist teostada ka kas liikmesriigi parlamendi meetme või sellisel õigusaktil põhineva meetme ettevalmistamise käigus, millega määratletakse töötlemise laad ja nähakse ette vajalikud tagatised.
3.  Andmete töötlemisega seotud õiguslike meetmete väljatöötamisel konsulteeritakse järelevalveasutustega üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitsega seonduvate sätete osas.
Muudatusettepanek 55
Artikli 29 lõige 2
2.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete tahtliku rikkumise puhul, eelkõige töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisuse sätete rikkumiste puhul.
2.  Liikmesriigid näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva raamotsuse kohaselt vastuvõetud sätete tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise puhul, eelkõige töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisuse sätete rikkumiste puhul.
Muudatusettepanek 56
Artikli 29 lõige 2 a (uus)
2 a. Liikmesriigid näevad ette, et eraõiguslike isikute poolt avaliku ülesande raames isikuandmete kogumisel või töötlemisel toimunud õigusrikkumiste korral, mis rikuvad tõsiselt käesolevast raamotsusest tulenevaid sätteid, eriti andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust puudutavaid sätteid, kohaldatakse efektiivseid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.
Muudatusettepanek 57
Artikli 30 lõike 4 esimene a lõik (uus)
Iga järelevalveasutus kontrollib andmesubjekti nõudmisel selle isikuga seotud isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Andmesubjekti teavitatakse kontrollimise tulemusest.
Muudatusettepanek 58
Artikli 31 lõike 2 teine lõik
Töörühma iga liikme määrab ametisse institutsioon, asutus või asutused, mida asjaomane liige esindab. Kui liikmesriik on ametisse määranud mitu järelevalveasutust, nimetavad need ametisse ühise esindaja.
Töörühma iga liikme määrab ametisse institutsioon, asutus või asutused, mida asjaomane liige esindab vastavalt esindamist reguleerivatele olemasolevatele siseriiklikele eeskirjadele. Kui liikmesriik on ametisse määranud mitu järelevalveasutust, nimetavad need ametisse ühise esindaja.
Muudatusettepanek 59
Artikli 31 lõike 2 teine a lõik (uus)
Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 29 sätestatud töörühma juht osaleb või on esindatud töörühma koosolekutel.
Muudatusettepanek 60
Artikli 31 lõige 3
3.  Töörühm võtab otsused vastu liikmesriikide järelevalveasutuste esindajate lihthäälteenamusega.
3.  Töörühm võtab otsused vastu liikmesriikide järelevalveasutuste esindajate lihthäälteenamusega ja pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga.
Muudatusettepanek 61
Artikkel 34 a (uus)
Artikkel 34 a
Suhted Europoli, Eurojusti ja tolliinfosüsteemiga
Artikli 29 töörühm esitab mitte hiljem kui kaks aastat alates Euroopa Liidu lepingu artikli 35 lõikes 1 sätestatud kuupäevast ja kooskõlas artikliga 29, artikli 30 lõike 1 punktiga b ning artikli 31 lõike 1 punktiga c komisjonile soovitused eesmärgiga viia Europolile, Eurojustile ja tolliinfosüsteemile kohaldatavad andmekaitset käsitlevad eeskirjad käesoleva raamotsusega täielikult vastavusse.
Europol, Eurojust ja tolliinfosüsteem peaksid säilitama need andmekaitse-eeskirjad, milles selgelt sätestatakse, et isikuandmeid võib töödelda, teha kättesaadavaks ja edastada üksnes veelgi spetsiifilisemate ja/või kaitsvamate tingimuste või piirangute alusel.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 53 lõikele 2 vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A6-0192/2006).


Pandeemiliseks gripiks valmisolek ja reageeringu planeerimine Euroopa Ühenduses
PDF 147kWORD 66k
Euroopa Parlamendi resolutsioon pandeemiliseks gripiks valmisoleku ja reageeringu planeerimise kohta Euroopa Ühenduses (2006/2062(INI))
P6_TA(2006)0259A6-0176/2006

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni teatist (KOM(2005)0607);

−   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele kooskõlastamise tugevdamise kohta Euroopa Liidu tasandil rahvatervisega seotud hädaolukordadeks üldise valmisoleku planeerimisel (KOM(2005)0605);

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152, mis reguleerib ühenduse tegevust rahvatervise valdkonnas;

−   võttes arvesse oma 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni gripipandeemia vastase strateegia kohta(1);

−   võttes arvesse 17.–18. jaanuaril 2006. aastal Pekingis toimunud rahvusvahelist doonorriikide planeerimiskonverentsi linnu- ja inimgripi teemal ning nimetatud konverentsil koostatud deklaratsiooni;

−   võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni gripiks valmisoleku ülemaailmset plaani (dokument WHO/CDS/CSR/GIP/2005.5);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0176/2006),

A.   arvestades, et linnugripi ja sellest põhjustatud inimohvrite juhtude hiljuti suurenenud arv Aasias, Aafrikas ja ka Euroopa riikides tekitab kasvavat muret, ning arvestades, et nimetatud haigust puudutavale küsimusele on vaja eos lahendus leida ning tuleb toetada viirusest haaratud ja ohustatud riike, kes vajavad abi;

B.   arvestades, et nii teatise pandeemiliseks gripiks valmisoleku kohta kui ka teatise kooskõlastamise tugevdamise kohta üldise valmisoleku planeerimisel võtmeküsimused on komisjoni koordineeritavate riiklike plaanide ettevalmistamine ja katsetamine, seire teostamine riiklike referentlaboratooriumide poolt ja nendevaheliste sidemete loomine, et kiiresti tuvastada pandeemilisi tüvesid, tõhus haiguspuhangu haldamine õigeaegse nõustamise kaudu, varajane teavitamine haigusjuhtumitest, toetuse pakkumine haiguspuhangute ajal ja liikmesriikide reageeringute kooskõlastamine ning piisav ja õigeaegne varustamine vaktsiinide ning viirusevastaste ravimitega;

C.   arvestades, et riiklike kavade koostamise eesmärk peaks olema:

   vajaliku koordineerimise tagamine liikmesriikide vahel,
   paanika ärahoidmine üldsuse seas,
   võitlus mis tahes ebaseadusliku kaubanduse vastu, mis võib tekkida tõsises ohuolukorras,
   esmajärjekorras isoleeritavate alade kindlaks määramine,
   esmajärjekorras vaktsineeritavate elanikkonnarühmade nimekirjade koostamine,
   epideemia vastu võitlemiseks kasutatavate toodete õiglase jaotamise tagamine kõigile;

D.   arvestades, et loomade, eriti linnupopulatsioonide hulgas esineva gripinakkuse seire on oluline ning seda nõuavad ühenduse õigusaktid;

E.   arvestades, et viirusevastased ravimid moodustavad enne vaktsiinide väljatöötamist meditsiinilise ennetamise ja sekkumise esimese tugisamba;

F.   arvestades, et Euroopa Liidul tuleb seoses vaktsiinide väljatöötamisega anda logistilist ja finantsabi;

G.   arvestades, et on vaja tugevdada teabevahetust rahvatervise järelevalve, riski hindamise ja riskiseirealase tegevuse eest vastutavate riiklike üksustega ja nende vahel;

H.   arvestades, et avalikkuse teadlikkust tuleb tõsta teabekampaaniate abil, ning arvestades, et samuti on oluline käivitada täiendavaid reforme sellega seotud sektorites ning leevendada sotsiaalmajanduslikke mõjusid kõige vaesematele inimestele ja majapidamistele;

I.   arvestades, et avalikud teadaanded peavad peegeldama meditsiiniliste teadmiste hetkeseisu, ning arvestades, et laiemale üldsusele antavad haiguspuhangu tõkestamisega seotud soovitused peavad olema teaduslikult põhjendatud, üldiselt arusaadavad ja teostatavad;

J.   arvestades, et alates 2003. aastast on märkimisväärne hulk nakatunud kodulinde kogu maailmas surnud või hävitatud, ohustades kaubanduslikku kodulinnukasvatust ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega loomakasvatajate elatist;

K.   arvestades, et mis tahes pandeemia mõjutab tõenäoliselt erinevaid liikmesriike erinevalt;

L.   arvestades, et linnugripi nakkuse probleem on ülemaailmne probleem ja sellega tuleb tegeleda tihedas koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga;

M.   arvestades, et pikaajalise strateegilise partnerluse kontekstis on äärmiselt oluline piisava rahalise ja tehnilise toetuse andmine viirusest haaratud või ohustatud arengumaadele ning eelkõige vähimarenenud riikidele, et hoida rahandust, kaubandust ja turvalisust ähvardavad ülemaailmsed ohud kontrolli all,

1.   tervitab komisjoni eelnimetatud teatisi kui ka pandeemilise gripi riiklike kavade hindamisi, mida praegu viiakse läbi Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuses (ECDC), komisjonis ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroos;

2.   rõhutab, et üks kõige olulisemaid eeldusi inimesele ohtliku linnugripi võimaliku pandeemia vastu võitlemisel on korrektne, teaduslikult tõestatud teave ravimite, vaktsiinide, haigusele loomuliku vastupanu kohta ning samuti usaldusväärsed epidemioloogilised andmed;

3.   tervitab ECDC tööd gripiga seotud ohtude tuvastamisel, hindamisel ja nendest ohtudest teavitamisel ning tervitab ECDC võetud kohustust abistada liikmesriike ja komisjoni pandeemia puhkemise ennetamisel; rõhutab, et ECDC tegevusele tuleks tagada piisav rahastamine;

4.   rõhutab, et komisjonil peab olema tugev koordineeriv roll liikmesriikide vahel kogu pandeemiaks valmisolekut puudutavas tegevuses Euroopa Liidus ja komisjon peaks tugevdama ECDC suutlikkust, et selgitada välja põhilised tervishoiumeetmed, mis tuleb pandeemia korral võtta;

5.   kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma arvesse ECDC asjaomaseid tähelepanekuid, aruandeid ja kohapealseid uurimisi ning tagama, et need liikmesriigid, kelle pandeemiaga võitlemise kava ei vasta nõuetele, täiendaksid ja ajakohastaksid oma kavasid, sest oht on olemuselt selline, et kõik liikmesriigid peavad selleks täielikult valmis olema;

6.   on seisukohal, et gripipandeemia puhkemise korral ELis või naaberriikides peaks komisjon olema 24 tunni jooksul võimeline võtma vastu kriisimeetmed, näiteks karantiini ja desinfitseerimise lennujaamades teatavatest piirkondadest saabuvate lendude puhul ning reisipiirangud;

7.   on seisukohal, et liikmesriikides on valmisoleku planeerimiseks vaja tugevat poliitilist pühendumust, ressursside ja uurimistegevuse suurendamist, keeruliste juriidiliste ja eetiliste küsimuste lahendamist ning ühtsete lahenduste väljatöötamist ja piiriülese koostöö arendamist;

8.   on seisukohal, et Euroopa institutsioonide jaoks tuleks koostada eraldi tegevuskava juhuks, kui reisipiirangud ei võimalda korraldada rahvusvahelisi kohtumisi, näiteks nõukogu või Euroopa Parlamendi kohtumisi;

9.   rõhutab, et linnugripi tõrjeks tuleb tegutseda kiiresti ja otsustavalt, eelkõige loomade tervishoiu osas, kuna see on esmane ohuallikas, ning seeläbi ennetada inimeste seas levivat pandeemiat; rõhutab, et olulisi meetmeid, sealhulgas haiglakohtade arvu täpne hindamine liikmesriikides, tuleb võtta ka võimalikuks inimeste seas levivaks pandeemiaks valmistumisel, et selle tekkimise korral oleksid olemas pandeemiat ohjeldavad meetmed; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata pandeemiavaktsiinide ja viirusevastaste ravimite tootmise võimsuse edasiarendamisele liikmesriikides ja Euroopa tasandil ning infrastruktuuri tugevdamisele loomade tervishoiu ja rahvatervise sektoris; on seisukohal, et sellega seoses tuleb Euroopa Liidul vaktsiinide väljatöötamisel anda logistilist ja finantsabi;

10.   märgib, et pandeemilise gripi alased simulatsioonõppused on äärmiselt olulised iga liikmesriigi pandeemilise gripi riiklike kavade tõhususe kontrollimisel ning neid tuleks ettevaatusabinõuna regulaarselt läbi viia ka siis, kui pandeemia ei ole puhkenud; rõhutab, et õppuste tulemustel ja saadud õppetundidel on tähtis osa kavade ja nende koostalitlusvõime parandamisel;

11.   rõhutab, et neid simulatsiooniõppuseid tuleks laiendada äärealadele ja maapiirkondadele;

12.   tunnistab vajadust koostada laste ja noorte linnugripi A viiruse (H5N1) vastase kaitse üksikasjalik stsenaarium ja seda tutvustada;

13.   rõhutab, et on vaja tugevdada seiresüsteeme, kiiret teavitamist, hoiatussüsteeme, andmeanalüüsi ning loomade ja inimeste haiguste epidemioloogiat, et oleks võimalik lindude ja inimeste nakatumise varajane avastamine ja kindlakstegemine ning tõhusate vastumeetmete kiire rakendamine;

14.   rõhutab, et ühtlasi on vaja kiiresti hinnata linnugripi otsest sotsiaal-majanduslikku mõju ning hüvitusküsimusi ja asjaomaseid soodustusi;

15.   tervitab liikmesriikide, komisjoni ja EDCD selgesõnalist kohustust tagada läbipaistvus ja jagada teavet ning rõhutab teabe ja nakatumise kahtlusega ning kinnitust leidnud nakatumisega inimeste ja loomade haigusjuhtudest pärinevate bioloogiliste näidiste kiire jagamise tähtsust, et lihtsustada piisavat ja põhjalikku valmisolekut ning reageeringut; nõuab viiruste tuvastamise kiirendamiseks ja võimalike mutatsioonide pidevaks jälgimiseks referentlaboratooriumide vahelise koostöö parandamist;

16.   nõuab tungivalt, et komisjon, ECDC ja liikmesriigid töötaksid välja pideva teabevahetuse süsteemi nende ja viirusest haaratud riikide vahel, toetades seeläbi parimate tavade arendamist;

17.   märgib, et järgides ECDC eeskuju, tuleks kommunikatsioonistrateegiaid riiklikul ja Euroopa tasandil täiustada ning need peaksid hõlmama korrapäraste aruannete avaldamist Internetis ning elektronposti või üksnes spetsialistidele ettenähtud veebilehtede ja massiteabevahendite kasutamist;

18.   rõhutab siiski, et liikmesriigid peaksid uurima parimaid viise oma kodanike poole pöördumiseks, et teave jõuaks kogu elanikkonnani, sealhulgas eakate, noorte ja kirjaoskamatuteni ning nendeni, kellel pole juurdepääsu moodsatele kommunikatsioonivahenditele;

19.   rõhutab hariduse ja korrektse teabe tähtsust kriisiolukorras ning et kohased juhised ei peaks hõlmama ainult hügieenireeglite järgimist, vaid ka teavitamist sellistes valdkondades nagu liikuvus, transport ja tööhõive;

20.   nõuab, et Euroopa järelevalvesüsteemi kaudu antav teave pandeemiaohu kohta oleks usaldusväärne;

21.   tunnistab, et võimalik lahendus rahvatervise järelevalve eest vastutavate riiklike üksuste teabevahetuse tugevdamiseks on ECDC hallatava varajase hoiatamise ja reageerimissüsteemi väljatöötamine, et koordineerida riski hindamist ja seiret;

22.   rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama piisavad rahalised vahendid, et edastada inimestele asjakohasemat, arusaadavamat ja konkreetsemat teavet ning seeläbi tõstma üldsuse teadlikkust;

23.   nõuab inimeste ja loomade tervise ekspertide, viroloogia, epidemioloogia, patoloogia ja põllumajanduse valdkonna spetsialistide ning teabevahetusekspertide ja globaalsel tasandil teadustööd poliitilisse tegevusse kaasavate ekspertide vahelist hästi struktureeritud ja mitut teadusharu hõlmavat koostööd; teeb sellega seoses ettepaneku luua gripivastase võitluse Euroopa rakkerühm, mille tegevust koordineerib komisjon ja kus on esindatud Euroopa Parlament ning mis koondab Euroopa tasandil kõik eespool nimetatud valdkondade teadmised; rõhutab, et nimetatud rakkerühm peaks tegema koostööd Euroopa vaktsiini- ja viirusevastaste ravimite tööstuste esindajatega;

24.   nõuab tungivalt, et viirusevastaste ravimite, antibiootikumide ja vaktsiinide usaldusväärseks ja kiiremaks väljatöötamiseks tuleb viivitamata käivitada haiguspuhangute Euroopa uurimis- ja arendusprogrammid;

25.   rõhutab, et pandeemiaks valmisoleku riiklike plaanide kavandamine ja hindamine peab hõlmama mitut valdkonda ning kaasama kõik asjaomased ministeeriumid ja sidusrühmad; rõhutab vaktsiinide ettetellimise tähtsust;

26.   juhib Euroopa ja liikmesriikide ametivõimude tähelepanu asjaolule, et gripi komplikatsioonide ravimiseks on soovitav suurendada antibiootikumide varusid;

27.   rõhutab, et olemasolev seirevõrgustik, mis loodi ühenduse kaasfinantseerimisel (gripi järelevalve Euroopa süsteem), tagab hea aluse selle olulise tähtsusega ülesande täitmiseks, kuid vajab, nagu ka ühenduses gripiga tegelevate laboratooriumide võrk, edaspidist arendamist ja toetust;

28.   rõhutab, et pandeemiavaktsiinide soetamise ja kasutamise planeerimine on enamikus riikides vähe arenenud ja seetõttu tuleks võtta meetmeid, et neid kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega edasi arendada, volitades komisjoni tellima vaktsiine ja looma ühenduse tagavara;

29.   palub komisjonil teha koostööd vaktsiini tootjatega, et hinnata vaktsiinide tootmisvõimsuse suurendamise arengut ja pandeemia olukordades õiglast varustamist, ning käsitleda koos liikmesriikidega vastutuse küsimusi ja liikmesriikide kehtestatud lepingujärgseid kokkuleppeid mitte rikkuva Euroopa mehhanismi loomist pandeemiavaktsiinide õiglaseks jaotamiseks;

30.   on seisukohal, et komisjon peaks astuma samme, et haiguspuhangu korral ühes või mitmes liikmesriigis tagada tõhusate viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide kättesaadavus nendele, kellel on kokkupuude viirusega;

31.   rõhutab Euroopa Ravimiameti (EMEA) rolli viirusevastaste ravimite ja pandeemiavaktsiinide kasutuse ja tõhususe kindlaksmääramisel ning selle rolli kõrvaltoimete või ravimi võtmisest hoidumise juhtumite avastamisel ja uurimisel; nõuab sellega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004, millega sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet(2), artikli 14 lõikes 7 sätestatud teatavate tingimustega loa andmise korra varajast kehtestamist;

32.   kutsub liikmesriike tõstma kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega hooajaliste gripivaktsiinide tellimise koguseid, et aidata ravimitööstusel tõsta gripivaktsiinide tootmisvõimsust, et tulla toime gripipandeemiaga kaasneva olulise nõudluse kasvuga;

33.   kutsub Euroopa Liitu võtma vajalikud meetmed piisava viirusevastaste ravimite varu soetamiseks ja kohustusliku viirusevastaste ravimite tootjate litsentsimissüsteemi kehtestamiseks, et tagada nende viirusevastaste ravimite masstootmine; kutsub riike muretsema olemasolevaid viirusevastaseid ravimeid 25–30% elanikkonna potentsiaalseks vaktsineerimiseks;

34.   rõhutab, et riigi sellise seadusandluse täielik, täpne ja tegelik rakendamine, millega võetakse üle tervishoidu ja tööohutust käsitlevad ühenduse direktiivid, on olulise tähtsusega töötajate, eriti suure nakkusriskiga gruppi kuuluvate töötajate piisava kaitse tagamisel; rõhutab, et tööandjad peavad täitma ühenduse õigusaktidega kehtestatud spetsiilisi kohustusi (näiteks riski vältimine, riski hindamine, ennetus- ja kaitsemeetmed) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivile 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(3);

35.   rõhutab, et poliitika ja teaduse valdkonnas võetud kohustused peaksid väljenduma inimressursside ja rahaliste vahendite tagamises ning uurimis- ja arendustegevuse toetamises, et edendada viirusevastaste ravimite ja vaktsiinide tootmise uusi kiireid meetodeid võimsusel, mis vastaks pandeemiast tingitud suurenenud vajadusele, eriti viiruse uute tüvedega võitlemisel;

36.   tervitab ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005)0108) ja eelkõige selle sätteid, mis puudutavad tervishoiuvaldkonna hädaolukordi ja meetmeid elanikkonna kaitsmiseks otseste ohtude eest tervisele, sealhulgas vaktsiini kulude tasumist ja ravimite, ravivahendite ja infrastruktuuriga kindlustatuse tagamist;

37.   juhib tähelepanu, et seitsmenda teadusuuringute raamprogrammiga tuleb tagada piisav rahastamine, et toetada gripipandeemia ja teiste epideemiate erinevaid aspekte käsitlevaid projekte, sealhulgas koos ravimifirmadega ühiselt läbiviidavaid rakupõhiste ja DNA-põhiste vaktsiinide teadusuuringuid;

38.   tervitab komisjoni lubadust eraldada kolmandatele riikidele gripiga võitlemiseks 80 miljonit eurot ja lisaks sellele on kuuenda teadusuuringute raamprogrammiga ette nähtud uurimistegevuse rahalisteks vahenditeks 20 miljonit eurot, millega komisjoni lubatud kogusumma ulatub 100 miljonit euroni;

39.   nõuab tungivalt, et komisjon töötaks Pekingi planeerimiskonverentsi järgselt sidusama rahvusvahelise raamistiku nimel, mis läheks kriisijuhtimisest kaugemale ja käsitleks loomade tervise infrastruktuuri paremat ülesehitamist arengumaades ning samuti arenenud ja arenguriikides kasutatavate loomade tervisetoodete teadusuuringute edendamist;

40.   kutsub komisjoni uurima võimalusi põhiteenuste, nagu turud, pangad, haiglad vms, sujuva toimimise tagamiseks pandeemia puhkemise korral;

41.   rõhutab, et rahvusvahelise koostöö raames praegu linnugripist haaratud Aasia ja Aafrika riikidega tuleb tagada piisav rahaline toetus, et parandada nende seire- ja haigustõrjevõimet;

42.   kutsub komisjoni esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ja kogu pandeemia ohu vältel aruandeid linnugripi pandeemia epidemioloogiliste arengute, ravimite ja vaktsiinide osas tehtud teaduslike saavutuste ja Euroopa Liidu ning liikmesriikide valmisoleku kohta;

43.   juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidul on õiguspärane põhjus anda tehnilist, teadus- ja majandusalast abi juba viirusest haaratud riikidele ning eelkõige aidata kaasa üldisele teadlikkuse tõstmisele ja globaalse üldplaani loomisele, mida koordineeritakse rahvusvahelisel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil ning millega kaasneb nõuetekohane tegevus- ja ajakava, mille peavad heaks kiitma nii rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid kui ka riikide valitsused;

44.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid koostööd naaberriikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbürooga, et tagada naaberriikide seire- ja kriisireguleerimissüsteemide kõrge tase ja tõhus rakendamine;

45.   kutsub Euroopa Liitu otsima rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu võimalusi anda kõikides maailma riikides episootia ja pandeemiaga seotud uurimis- ja seireõigus täielikult üle Maailma Terviseorganisatsioonile;

46.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning Maailma Terviseorganisatsioonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0406.
(2) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
(3) EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.


Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärjed (C-176/03 komisjon versus nõukogu)
PDF 208kWORD 59k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta (C-176/03 komisjon versus nõukogu) (2006/2007(INI))
P6_TA(2006)0260A6-0172/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 10 ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 47;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 5;

–   võttes arvesse oma 3. septembri 2003. aasta resolutsiooni õigusliku aluse ja ühenduse õigusega vastavuse kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsust kohtuasjas C-176/03(2);

–   võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2005. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta (C-176/03 komisjon versus nõukogu) (KOM(2005)0583);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0172/2006),

A.   arvestades, et ühenduse õiguse tõhus rakendamine on ühenduse institutsioonide peamisi ülesandeid ning vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 10 liikmesriikide esmane kohustus;

B.   arvestades, et Euroopa ülesehitus on aastakümnete jooksul kaasa toonud ühise õigusruumi loomise, milles riiklikud õiguskorrad ja ühenduse õiguskord on ajapikku omavahel haakunud ning andnud iseseisva moodustise, mis põhineb nii ühistel väärtustel kui ka ühenduse õiguse ülimuslikkuse põhimõtetel ning lojaalsel koostööl liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide vahel (EÜ asutamislepingu artikkel 10);

C.   arvestades, et kogu ühenduse tegevuse suhtes kohaldatakse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 5 subsidiaarsuse põhimõtet;

D.   arvestades, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb mitmel puhul, et ühenduse õiguse tõhusa rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed võivad hõlmata kriminaalkaristusi;

E.   arvestades, et ühenduse õiguse ülimuslikkuse ja lojaalse koostöö põhimõtted võivad mõjutada liikmesriikide kriminaalõigust, kohustades liikmesriike Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt:

   tunnistama kehtetuks need kriminaalõiguse sätted, mis on vastuolus ühenduse õigusega (19. jaanuari 1999. aasta kohtuotsus kohtuasjas C-348/96, Donatella Calfa(3), punkt 17: "kuigi üldpõhimõttena on kriminaalõigus liikmesriikide pädevusalas, tuleneb kohtupraktikast, et ühenduse õigus seab sellele pädevusele teatud piirid. Riiklike õigusaktidega ei tohi piirata ühenduse õigusega tagatavaid põhivabadusi");
   nägema ette "tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed" karistused, sealhulgas kriminaalkaristused, juhul kui see on vajalik ühenduse õiguse jõustamiseks ( 21. septembri 1989. aasta otsus kohtuasjas 68/88, komisjon versus Kreeka(4); 12. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C-58/95, Gallotti(5); 21. septembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C-378/97, Wisjenbeek(6); 28. jaanuari 1999. aasta otsus kohtuasjas C-77/97, Unilever(7), punkt 36: "sätetes, mille liikmesriigid on kohustatud [...] vastu võtma, et vältida […] tuleb ette näha, et sellise reklaamivormi näol on tegemist kuriteoga, seejuures kriminaalkuriteoga, millega peaks olema seotud hoiatava loomuga karistused");

F.   arvestades, et Euroopa Kohtu praktikas on eelkõige loodud selgus, millised õiguslikud alused kohalduvad esimese ja kolmanda samba raames ning et põhimõtteliselt ei tunnustata ühenduse õiguslooja pädevust kriminaalõiguses ega kriminaalmenetlusõiguses;

G.   arvestades eelkõige, et kohtuasjas C-176/03 kinnitas Euroopa Kohus, et ehkki kriminaalõigus ei kuulu üldiselt ühenduse pädevusse, ei takista see ühenduse õigusloojal juhul, kui tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste kohaldamine pädevate siseriiklike ametivõimude poolt on hädavajalik keskkonnaõiguse raskete rikkumistega võitlemiseks, võtmast liikmesriikide kriminaalõigusega seonduvaid meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada tema poolt keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud õigusnormide tõhusus;

H.   arvestades, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb selleks, et tagada ühenduse õigusakti vastuvõtmine õigel õiguslikul alusel, võtta arvesse akti eesmärki ja sisu ning et seetõttu on vastavalt ELi lepingu artiklile 29 ja sellele järgnevatele artiklitele ELi lepingu VI jaotise alusel vastu võetud õigusaktid õigusvastased, kui eesmärgi ja sisu alusel oleksid need võinud põhineda EÜ asutamislepingul;

I.   arvestades, et otsus kohtuasjas C-176/03 piirdub vaid keskkonnakaitsega seotud kriminaalasjadega, millega tegelemine on vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 2 ja 3 ühenduse peamisi ülesandeid;

J.   arvestades, et otsust kohtuasjas C-176/03 tuleks seega hoolega kaaluda ning kohaldada iga üksikjuhtumit eraldi vaadeldes nende valdkondade suhtes, mis kuuluvad ühenduse peamiste põhimõtete, eesmärkide ja pädevuste hulka;

K.   arvestades, et eespool nimetatud teatises pidas komisjon vajalikuks laiendada Euroopa Kohtu järeldusi, pidades kriminaalõiguse sätete vastuvõtmist ELi lepingu VI jaotise alusel õigusvastaseks ka teiste valdkondadega, mitte ainult keskkonnapoliitikaga seotud küsimuste puhul;

L.   arvestades, et nimetatud kohtuotsuse laiendatud tõlgendus ei ole sugugi iseenesestmõistetav;

M.   arvestades, et komisjoni laiendatud tõlgenduse kohaselt on otsuse kohtuasjas C-176/03 valguses kehtivate õigusaktide hulgas õigusakte, mille ELi lepingu VI jaotisel põhinevat õiguslikku alust tuleks pidada valeks;

N.   arvestades, et kõnealuste õigusaktide tühistamise vältimiseks ja õiguskindluse tagamiseks teeb komisjon ettepaneku mitmete meetmete võtmiseks seoses kehtivate õigusaktide ja pooleliolevate algatustega;

O.   arvestades, et kriminaalõiguse sätete sisaldumise õiguspärasus ELi esimese samba raames vastu võetud õigusaktides on ühenduse õiguse arengu seisukohalt äärmiselt oluline küsimus;

P.   arvestades Euroopa Parlamendi võtmerolli ühenduse õiguse arendamisel, mida ta teostab koos teiste Euroopa institutsioonidega kui õigustloov organ, kellel on Euroopa rahvaste esindajana demokraatlik võim, eelkõige õigusaktide vastuvõtmisel, mis võivad piirata kodanike põhivabadusi;

Q.   arvestades, et ka Euroopa Liidu õiguskorra järgi kehtib kriminaalõiguses üksikisiku vabaduse tagamiseks õigusriigi põhimõtte ülemuslikkus, mille kohaselt peab igasugune võimu teostamine tulenema õigusnormidest, muuhulgas seoses karistatavate tegude ja rakendatavate karistuste kindlaksmääramisega,

1.   tervitab otsust kohtuasjas C-176/03, millega täpsustati, et teatava õigusakti õigusliku aluse kindlaksmääramiseks tuleb vaadelda kõnealuse akti eesmärki ja sisu, ning tühistati sellest tulenevalt keskkonnakaitset käsitlev raamotsus, mis oli ekslikult vastu võetud kolmanda ja mitte esimese samba raames;

2.   tervitab asjaolu, et ülalnimetatud lähtekohtade alusel jätab Euroopa Kohus ühenduse õigusloojale võimaluse võtta esimese samba raames vastu kriminaalõiguse sätteid, mis on vajalikud kõnealusele sambale tuginevate õigusnormide, käesoleval juhul keskkonnakaitse normide, tõhususe tagamiseks;

3.   kutsub komisjoni üles mitte laiendama Euroopa Kohtu järeldusi automaatselt kõikidele esimesesse sambasse kuuluvatele valdkondadele;

4.   kinnitab veel kord, et ELi lepingu artikli 42 alusel tuleks võimalikult kiiresti alustada menetlust, millega kaasataks politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades ühenduse sambasse, sest vaid see sammas tagab tingimused Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas demokraatia ja tõhusa otsustusprotsessi põhimõtetega ning asjakohase kohtuliku kontrolli;

5.   on seisukohal, et nimetatud meetme ootuses tuleks kiiresti määratleda sidus poliitiline strateegia Euroopa õigusaktide kriminaalkaristuste kohaldamist puudutavate sätete kohta; tuletab meelde, et vastuvõetud kriminaalsätted peavad samal ajal olema ka omavahel sidusad, sõltumata nende õiguslikust alusest või "sambast", millele nad põhinevad; peab kahetsusväärseks, et lõpuks kannatavad Euroopa kodanikud Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu praeguse vastuolu pärast nimetatud valdkonnas;

6.   on seisukohal, et kõnealuses valdkonnas on erinevatesse sammastesse kuulumise määratlemise strateegiaks vajalik:

   - tihe koostöö Euroopa Liidu institutsioonide ning nimetatud institutsioonide ja liikmesriikide vahel,
   - teatav paindlikkus karistuste laadi ja ulatuse määratlustes, et vältida karistuste "dumpingut" ja soodustada koostööd justiitsasutuste vahel,
   - justiitsasutuste struktureeritud koostöövormide loomine, vastastikuse hinnangu andmine ning usaldusväärse ja võrreldava teabe kogumine Euroopa õigusaktidel põhinevate kriminaalõiguse sätete mõju kohta;
  

rõhutab, et samuti on oluline järgida saavutatud õiguslikku tasakaalu riigisisese kriminaalõiguse valdkonnas, ning kutsub välja töötama asjakohast mõõdukat lähenemist, et lisada ühenduse õigusaktidesse ühenduse õiguse tõhususe tagamiseks vajalikke kriminaalõiguse sätteid, sõltumata nende laadist, ning nõuab selles kontekstis, et riikide parlamentidega tehtaks tihedamat koostööd; palub komisjonil koostöös Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga käivitada tagasiside süsteemid Euroopa meetmetega kehtestatud kriminaalõiguse sätete kohaldamise kohta liikmesriikides; tervitab liikmesriikide ülemkohtute algatust arutada sidusvõrgustike kaudu Euroopa Liidu tegevusega seotud ühist huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas Euroopa Liidu ja riigisiseste kriminaalõiguse sätete kooseksisteerimist;

7.   nõustub komisjoniga vajaduse osas võtta tagasi või muuta käimasolevaid õigusloomega seotud algatusi, mille õiguslikke aluseid vaadeldakse ebaõigena Euroopa kohtu otsuse kohtuasjas C-176/03 valguses;

8.   nõustub komisjoni seisukohaga vajaduse osas valida EÜ asutamislepingust uus õiguslik alus kolmanda samba raames vastu võetud õigusaktidele, mida otsusest kohtuasjas C-176/03 tulenevalt tuleb pidada õigusvastaseks ning heastada olukord alustades uuel õiguslikul alusel põhinevaid õigusloomemenetlusi;

9.   kutsub komisjoni üldise ja ebamäärase lähenemisviisi asemel üles kindlaksmääratud õigusakte uuesti ükshaaval läbi vaatama, et tagada pärast põhjalikku kaalutlemist igal üksikjuhul õige õigusliku aluse valimine;

10.   palub komisjonil kohaldada Euroopa Kohtu otsust ainult nendes valdkondades, mis on ühenduste peamiste põhimõtete, eesmärkide ja pädevuste hulgas, ning teha seda ettevaatusega, kaaludes iga üksikjuhtumit eraldi, ja alati koostöös nõukogu ja Euroopa Parlamendiga;

11.   tuletab komisjonile meelde, et kehtivate õigusaktide läbivaatamisel ja võimalike ettepanekute esitamisel õigusliku aluse muutmiseks ei saa ka juhul, kui õigusakti põhiolemust ei muudeta, mööda minna Euroopa Parlamendi kaasõiguslooja rollist ega hüljata sel viisil Euroopa Parlamendi kui valitava Euroopa kodanikke esindava organi demokraatlik panus Euroopa ülesehitusse;

12.   on vastu igasugusele institutsioonidevahelisele kokkuleppele, millega kohustatakse Euroopa Parlamenti oma õiguste teostamisest loobuma;

13.   märgib siiski, et Euroopa Kohus otsustas, et ainuüksi teatud direktiiv ilma selle ülevõtmiseks vastuvõetud siseriikliku õigusaktita, ei saa kehtestada või raskemaks muuta kriminaalvastutust isikutele, kes kõnealuse direktiivi sätteid rikuvad(8);

14.   jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt peab kriminaalõiguse sätete kasutamine olema põhjendatud vajadusega jõustada kõnealust ühenduse poliitikat ja peab järgima kriminaalõiguse sisemist järjepidevust; on seisukohal, et üldjoontes lasub vastutus ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise eest liikmesriikidel;

15.   palub komisjonil meeles pidada, et kriminaalõiguse sätete esimesse sambasse hõlmamise tingimused peavad olema selged ja eelnevalt kindlaksmääratud; et need eeltingimused on täidetud vaid siis, kui ühenduse õigusest kinnipidamist ei ole võimalik tagada teisiti kui kriminaalkaristuste abil; et eelkõige tuleb kindlaks teha ühenduse õigusnormide sage ja korduv rikkumine, mida pole olnud võimalik takistada kehtivatele õigusaktidele tuginedes, isegi mitte konkreetsete liikmesriikide õiguse kaudu;

16.   tuletab meelde, et ühenduse õigusega võib ette näha ainult direktiivi vormis miinimumeeskirjad, mille alusel liikmesriigid rakendavad kriminaalkaristusi; on sellele vaatamata seisukohal, et mõnel juhul on asjakohane suunata liikmesriikide tegevust, selgesõnaliselt määratledes a) teod, mis kujutavad endast kriminaalkuritegu b) kohaldatavate karistuste laadi ja/või c) teatud asjaoludel kohaldatavad muud kriminaalõigusega seonduvad meetmed;

17.   tuletab liikmesriikidele meelde, et EÜ asutamislepingu artikli 10 alusel peavad liikmesriigid tagama ühenduse tegevuse tõhususe, ning nõuab tungivalt, et nad teeksid kõik endast oleneva, et tagada nende kriminaalõiguse siseriiklike sätete vastavus nimetatud eesmärgile;

18.   nõustub komisjoniga, et kriminaalõiguse "horisontaalsed" sätted, mille eesmärk on soodustada politsei- ja õigusalast koostööd liikmesriikide vahel, ning meetmed kriminaalõiguse ühtlustamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise raames peavad igal juhul põhinema ELi lepingu VI jaotisel;

19.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 224.
(2) Komisjon versus nõukogu, Euroopa Kohtu Lahendites seni avaldamata.
(3) EKL 1999, lk I-11.
(4) EKL 1989, lk 2965.
(5) EKL 1996, lk I-4345.
(6) EKL 1999, lk I-6207.
(7) EKL 1999, lk I-431.
(8) Kohtuasi 80/86, Kolpinghuis v. Nijmegen, EKL 1987, lk 3969, punkt 13, ja kohtuasi C-60/02, X, EKL 2004, lk I-651, punkt 61 ja selles viidatud kohtupraktika.


Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia
PDF 226kWORD 78k
Euroopa Parlamendi resolutsioon mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste kohta kõigile – raamstrateegia (2005/2191(INI))
P6_TA(2006)0261A6-0189/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 13, mis annab ühendusele pädevuse võtta meetmeid, mis on vajalikud võitlemiseks igasuguse diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust(2), ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(3), mis keelavad igasuguse otsese või kaudse diskrimineerimise rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõiget 1, mis keelab igasuguse diskrimineerimise soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

–   võttes arvesse mitmeid ÜRO ja Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud juriidilisi dokumente, mis keelavad igasuguse diskrimineerimise nende dokumentidega tagatud õiguste osas, ning eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigust;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile – raamstrateegia" (KOM(2005)0224);

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni vähemuste kaitse ja diskrimineerimisvastase poliitika kohta laienenud Euroopas(4);

–   võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus(5);

–   võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni homofoobia kohta Euroopas(6);

–   võttes arvesse põhiõiguste ekspertrühma 2004. aasta aastaaruannet ning ekspertrühma samal aastal avaldatud temaatilist aruannet vähemuste kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6–0189/2006),

A.   arvestades, et võitlus diskrimineerimisega on igasuguse integratsioonipoliitika põhilüli, kusjuures see integratsioonipoliitika tagab omakorda sotsiaalse ühtekuuluvuse ja on hädavajalik vahend võitluses tõrjutusega;

B.   arvestades, et diskrimineerimine tuleneb suuresti teadmatusest ja seega hirmust teistsuguse ees, mistõttu tuleb probleemiga tegelda selle allika juures ning meetmete abil, mille eesmärk on maast madalast edendada sallivust ja mitmekesisust; arvestades, et selles osas on määrav tähtsus programmidel Socrates, Leonardo ja Jeunesse;

C.   arvestades, et kuna Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus kinnitab, et riiklike asutuste poolt levitatav ja mittediskrimineerimist riiklikul tasandil käsitlev praktiline teave on jätkuvalt piiratud ning et seda on vaja laiendada sihtrühmadele ja neid toetavatele valitsusvälistele organisatsioonidele; arvestades, et valitsused peavad rohkem tunnistama asjaolu, et kohaliku ja piirkondliku tasandi asutused ning kodanikuühiskond peaksid olema tõhusad partnerid rassilise diskrimineerimise vastu võitlemisel, ning toetama diskrimineerimise vastu suunatud poliitikaeesmärke;

D.   arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklil 21, mis on lisatud Euroopa põhiseaduse lepingu artiklisse II-81, on laiem kohaldamisala kui EÜ asutamislepingu artiklil 13, kuna selles nimetatakse diskrimineerimise aluseid, mida viimases ei mainita, nimelt nahavärvust, sotsiaalset päritolu, geneetilisi omadusi, keelt, poliitilisi või muid arvamusi, rahvusvähemusse kuulumist, varalist seisundit ja sünnipära; kahetsedes seda enam, et selline laiem kontseptsioon ei leia tegelikkuses õiguslikult siduvat väljendust;

E.   arvestades, et nagu ekspertide võrgustik hiljuti meelde tuletas, peavad liikmesriigid EÜ asutamislepingu artikli 13 alusel vastu võetud õigusaktide rakendamisel võtma endale kohustuse järgida EÜ õiguse üldpõhimõtetes sätestatud põhiõigusi, sh Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid;

F.   olles teadlik, et kehtestades õigusloomes teatud diskrimineerimisvormide suhtes eeliseid, luuakse diskrimineerimise aluste teatud hierarhia, mida ei tohiks olla;

G.   arvestades, et diskrimineerimise mõiste mõistmiseks on eri viise, sõltuvalt sellest, kas asetutakse individuaalsele või kollektiivsele tasandile, ning et kodanike kui indiviidide õiguste kaitse ei eelda samu meetmeid mis indiviidide rühmade huvide kaitse;

H.   arvestades, et oluline on kindlaks määrata positiivse meetme mõiste, enne kui otsustada, kas õigusakte tuleks muuta ja kui tuleks, siis kuidas; arvestades, et positiivne meede hõlmab ebavõrdsuse ja õigusvastase diskrimineerimise vastu võetavaid meetmeid ning on vahend, mis on mõeldud isikute tasakaalustatud esindatuse edendamiseks sektorites ja tasanditel, kus on vaja kogu elanikkonna õiglast esindatust; rõhutades, et seda mõistet ei tohi piirata tööhõive sektoriga ning see peab ulatuma kaugemale soolisest võrdõiguslikkusest;

I.   arvestades, et mittediskrimineerimise kultuuri tuleks edendada hariduse kaudu, mis soodustab rahu, vägivalla puudumist ja kultuuridevahelist dialoogi;

J.   olles teadlik, et varasema ebaõigluse või diskrimineerimise kõrvaldamiseks võib olla tarvis võtta ajutiselt appi positiivsed meetmed, mis on kantud õigluse mõiste n.ö ennetavast kontseptsioonist ning mis võivad esineda väga mitmesuguses vormis; arvestades, et kvootide kehtestamist tuleb pidada äärmuslikuks meetmeks, mida võib kohaldada ainult vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikale, järgides proportsionaalsuse kriteeriumi;

K.   arvestades, et mõningate eriti ebasoodsas olukorras olevate ühiskonnarühmade puhul või isikute puhul, kelle õigusi on piiratud on positiivsete meetmete võtmine või isegi spetsiifiliste õigusaktide vastuvõtmine hädavajalik, kui soovitakse tagada nende integreerumine ja seega tegelik osalemine ühiskonnaelus, nii et neil on võimalik neid puudutavaid otsuseid mõjutada;

L.   juhtides tähelepanu asjaolule, et romi laste koondamine eriklassidesse või vaimsete puuetega lastele mõeldud asutustesse mõnedes liikmesriikides sarnaneb rassilise eralduse vormile ning kiiresti on tarvis eraldamisvastast poliitikat;

M.   arvestades, et raamkonventsiooni nõuandekomitee ergutab kasutusele võtma positiivseid meetmeid eriti halvas olukorras olevate vähemustesse kuuluvate inimeste kasuks;

N.   arvestades, et ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee leiab, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti osalisriikidel on kohustus kohaldada asjakohast sooduskohtlemist puudega inimeste suhtes, et saavutada eesmärgid tagada kõikide puudega inimeste täielik osalemine ja võrdsus ühiskonnas;

O.   arvestades, et Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus tuletab meelde raskusi rassismiga seotud probleemi tegeliku ulatuse ja olemuse hindamisel, arvestades nii ametlike kui ka mitteametlike andmete puudumist või ebatõhusat kogumist paljudes liikmesriikides;

P.   arvestades, et nagu Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus rõhutab, on ilma etnilise ja rahvusliku päritolu ning usualase ametliku statistikata raske saada tegelikku ettekujutust diskrimineerimisest ja selle vastu suunatud poliitika edust; arvestades, et diskrimineerimist kirjeldavate ja hindavate piisavate statistiliste andmete puudumise tõttu ei ole võimalik luua mittediskrimineerimise strateegiat, mis põhineks muu hulgas selliste rühmade kasuks võetud positiivsetel meetmetel;

Q.   tuletades meelde, et isikuandmete töötlemist reguleerib ühenduse tasandil direktiiv 95/46/EÜ, ja arvestades, et nagu ekspertide võrgustik rõhutab, ei ole isikuandmete kaitse ja diskrimineerimise jälgimine statistiliste vahendite kaudu vastuolus sedavõrd, kui sellise jälgimise eesmärk on mõista paremini teatavate rühmade üle- või alaesindatust konkreetsetes sektorites või teatud tasanditel ning hinnata edusamme, et teha kindlaks tegutsemisvajadus ja valida kõige tõhusam tegevussuund;

R.   arvestades, et ühenduse õiguses sõnaselgelt keelatud kaudse diskrimineerimise tuvastamiseks peab olema võimalik toetuda usaldusväärsetele statistilistele andmetele, eelkõige teatud kindlate omadustega rühmade kohta; arvestades, et kui statistilisi andmeid ei ole, jäetakse kaudse diskrimineerimise potentsiaalsed ohvrid de facto ilma vahendist, mis on väga vajalik nende õiguste tunnustamiseks;

S.   rõhutades, et võimalikule otsesele või kaudsele diskrimineerimisele osutavate elementide tõlgendamine toimub vastavalt liikmesriigi õigusele või riigisisestele tavadele ning praeguses olukorras otsustavad liikmesriigid, kas kaudse diskrimineerimise tuvastamiseks kasutada tõendusmaterjalina statistilisi andmeid või mitte, mis ei too kaasa mitte ainult teatud ebaühtlust, vaid ka asjaolu, et liikmesriikides, kus sellist tava ei tunta, ei ole võimalik teatud kaudse diskrimineerimise vorme avastada;

T.   rõhutab, et võrdõiguslikkus ja õigus elada vabana diskrimineerimisest ja rassismist on ühiskonna, milles kõik selle liikmed on hästi integreerunud, kesksed tugisambad; arvestades, et ELi integratsiooni ja diskrimineerimist käsitlevad poliitikavaldkonnad peaksid olema omavahel seostatud; arvestades, et austades küll liikmesriikide traditsioone ja kultuuristandardeid, peaks integratsioon rajanema kõikehõlmaval lähenemisviisil, nagu liikmesriigid selle 2004. aasta integratsiooni käsitlevates ühistes aluspõhimõtetes kokku leppisid,

Üldised kaalutlused

1.   on seisukohal, et lisaks õiguslikele meetmetele ja heastamisvahenditele peab võitlus diskrimineerimisega kindlasti rajanema haridusel ning parimate tavade ja kampaaniate edendamisel, mis on suunatud üldsusele ning valdkondadele ja sektoritele, kus diskrimineerimist esineb; rõhutab, et võitlus diskrimineerimisega peaks rajanema nii selle nähtuse ühiskondlike kui ka majanduslike tagajärgede teadvustamisel kõikidel valitsemistasanditel, sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning valitsusväliste organisatsioonide abil, keda liikmesriigid peavad tihedalt kaasama diskrimineerimisvastase võitluse poliitikasse;

2.   on seisukohal, et positiivne meede tuleb selgelt määratleda ja rõhutada, et positiivne meede ei ole positiivne diskrimineerimine; märgib, et positiivsete meetmete konkreetsete näidete seas võiksid olla töölevõtmispoliitika ja -tavade muutmine, et tuvastada ja kõrvaldada diskrimineerimist kaasa toovaid asjaolusid, meetmete rakendamine ebasoodsas olukorras olevate rühmade tähelepanu juhtimiseks olemasolevatele võimalustele, eesmärkide seadmine ebasoodsas olukorras olevate rühmade esindatuse parandamiseks tööjõu hulgas või ebasoodsas olukorras olevate rühmade abistamine osalemisel ühiskonnas tervikuna;

3.   on veendunud, et tuleb koondada liikmesriikides diskrimineerimisvastases võitluses kasutatavaid häid tavasid, millest mõned on laiaulatuslikumad, tugevamad ja rohkem kinnistunud kui teised, ja tagada nende levitamine võrdleva hindamise kaudu; usub, et selles osas oleks kasulik tugevdada nende riigisiseste asutuste võrku, mille ülesanne on võidelda diskrimineerimisega (Equinet), ning kõiki liikmesriike tuleks õhutada selles osalema; on veendunud, et teabe kogumise ja levitamise, samuti tegevuse kooskõlastamise ja stimuleerimise ülesande võiks usaldada Põhiõiguste Ametile;

4.   tervitab komisjoni algatust kuulutada 2007. aasta võrdsete võimaluste Euroopa aastaks ning loodab, et see aitab teadvustada diskrimineerimise eri vorme ja mitut diskrimineerimise vormi hõlmavat diskrimineerimist, samuti paremini tundma õppida heastamisvahendeid; loodab samas, et tulevikus alustatakse selliste algatuste ettevalmistamist varem; kordab oma seisukohta, et komisjon ja liikmesriigid peavad tagama kõikidele diskrimineerimise vormidele reageerimise ja nende võrdse käsitlemise, ning tuletab komisjonile meelde tema lubadust ja kohustust nimetatud küsimust hoolikalt jälgida ja sellest Euroopa Parlamendile aru anda; väljendab jätkuvalt kahetsust asjaolu üle, et diskrimineerimisvastase võitluse tähtsusele vaatamata eraldati võrdsete võimaluste Euroopa aastale ebapiisavad rahalised vahendid; nõuab, et kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastal (2008) jätkataks 2007. aastal algatatud meetmeid, kuivõrd võitlus diskrimineerimisega on kultuuridevahelise dialoogi üks eesmärke;

5.   kutsub komisjoni üles edendama haridust, mis soodustab rahu ja vägivalla puudumist ning kultuuridevahelise dialoogi õpetamist;

6.   on seisukohal, et pärast andmete kogumist jääb liikmesriikidele võimalus võtta meetmeid teatud inimrühmade huvides, keda ei hõlma EÜ asutamislepingu artikkel 13 ning kes kuuluvad kõrge ühiskondliku marginaliseerumise riskiga kategooriatesse, nagu uimastisõltuvusest taastumisel olevad või uimastisõltuvusest vabanenud isikud ja endised süüdimõistetud, s.t isikud, kes on ühiskonda taasintegreerumas;

7.   taunib asjaolu, et põhiõiguste hartat ei ole ikka veel muudetud õiguslikult siduvaks, ja nõuab sellise olukorra parandamist; nõuab järjekindlalt, et kontrollides vastavalt võetud kohustusele süstemaatiliselt ja rangelt õigusaktide ja regulatiivaktide kooskõla põhiõiguste hartaga, püüaks komisjon avastada eelkõige igasugust otsest, kuid eriti kaudset diskrimineerimist, mis võib isikute mitmesuguste kategooriate jaoks nendest tuleneda; on arvamusel, et komisjon peaks iga õigusakti ettepaneku osas läbi viima mõju hindamise diskrimineerimise seisukohast, et tagada poliitika järjekindlus komisjoni kõikides peadirektoraatides; on arvamusel, et Põhiõiguste Amet tuleks tihedalt kaasata sellega seoses läbiviidavatesse mõju hindamistesse;

8.   usub sarnaselt komisjoniga, et teatud piirkonnas pidevalt eksisteeriva või n.ö struktuurse või isegi "kultuurilise" ilmse ebavõrdsuse leevendamiseks ning tõsiselt rikutud tasakaalu taastamiseks tuleb mõningatel juhtudel ajutiselt kõrvale kalduda indiviidikesksest võrdsuse kontseptsioonist nn jaotava õigluse kasuks, mis on vastupidiselt keskendatud rühmale, ning teha seda nn positiivsete meetmete abil;

9.   rõhutab, et mõisted "positiivne meede", "positiivne võrdsus" ja "jaotava õiglus" hõlmavad sama tegelikkust, mille lähtepunkt on tunnustada ideed, et mõningatel juhtudel eeldab tõhus võitlus diskrimineerimisega ametiasutuste aktiivset sekkumist tõsiselt rikutud tasakaalu taastamiseks; rõhutab, et seda tüüpi sekkumist ei tohi pidada diskrimineerimise, isegi mitte nn positiivse diskrimineerimise vormiks ning positiivse meetme mõistet ei saa taandada kvoodi ideele; tuletab meelde, et sellised meetmed võivad konkretiseeruda mitmesugustes vormides, mille seas on näiteks töölevõtuintervjuude tagamine, prioriteetne juurdepääs teatud koolitustele, mis tagavad juurdepääsu elukutsetele, kus teatud isikute kategooriad on alaesindatud, või, tööpakkumiste levitamine eelkõige teatud kogukondades või ka töökogemuse arvestamine ainult hariduskäigu arvestamise asemel;

10.   rõhutab, et võrdse kohtlemise põhimõte ei takista liikmesriigil säilitada või võtta vastu spetsiifilisi meetmeid, mis on mõeldud mõne EÜ asutamislepingu artiklis 13 nimetatud diskrimineerimise alusega seotud ebasoodsate asjaolude ärahoidmiseks või kompenseerimiseks, ning rõhutab, et selliseid spetsiifilisi meetmeid tuleks laiendada kõikidele sektoritele, kus täheldatakse tõsist ebavõrdust, sõltumata sellest, kas tegemist on haridusega, tervishoiuga, eluasemega, juurdepääsuga kaupadele ja teenustele või muude valdkondadega;

11.   on teadlik, et teatud rühmade madal esindatus teatud kategooriatesse kuuluvatel töökohtadel võib avaldada soovimatut mõju, pärssides nende rühmade püüdlusi omandada kõnealustele töökohtadele pääsemiseks vajalikke teadmisi, mis tekitab suletud ringi; soovitab seetõttu tungivalt, et etniliste vähemuste olukorda tööturul käsitlev kõrgetasemeline töörühm, mis peab oma töö tulemustest aru andma 2006. aasta lõpul, pööraks nimetatud küsimusele suurt tähelepanu, ning et loodaks tingimused, mis võimaldavad igasse kategooriasse kuuluvatel, igas vanuses isikutel alates lapsepõlvest pääseda iga tüüpi ja igal tasemel õpingutele ja koolitusele, võttes vajaduse korral positiivseid meetmeid, mille eesmärk on võimaldada ebasoodsas olukorras rühmade pääsemist kooli-, ülikooli- või kutseõppetsüklitele, mis ilma selliste meetmeteta ei oleks neile kättesaadavad;

12.   palub liikmesriikidel, kes seda veel ei ole teinud, luua liikmesriigi tasandil võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnale spetsialiseerunud haldusorgani; toonitab fakti, et nimetatud organ peab olema sõltumatu ja tal peavad olema vajalikud vahendid, et ta suudaks diskrimineerimise ohvreid õiguslikes toimingutes toetada; on seisukohal, et nimetatud organil peaks olema ka pädevus uurida talle esitatud kaebusi; on seisukohal, et igasugust selliste organite volituste vähendamist tuleks käsitleda diskrimineerimisvastaste direktiivide ebakorrektse rakendamisena; palub komisjonil hoolikalt hinnata vastavat olukorda liikmesriikides ning eelkõige Poola valitsuse otsust kaotada võrdse staatuse täievoliline büroo – institutsioon, mille ülesanne on võitlus diskrimineerimisega ja kõigi inimeste võrdsuse edendamine, mida on märgitud ELi inimõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku 2005. aasta aruandes;

Statistiliste andmete kogumine

13.   usub, et direktiiv 95/46/EÜ, mis kaugeltki ei takista eelkõige etnilist päritolu ja usutunnistust käsitlevate andmete kogumist, võimaldab vajalikku ja soovitavat kaitset statistilisel eesmärgil kogutud tundlike andmete igasuguse kuritarvitamise vastu;

14.   on seisukohal, et kultuurilistele, ajaloolistele või põhiseaduslikele kaalutlustele vaatamata on vähemuste ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade olukorra kohta andmete kogumine kriitilise tähtsusega ning et poliitika ja seadusandlus võitluseks diskrimineerimisega peab põhinema täpsetel andmetel;

15.   on arvamusel, et direktiivi 95/46/EÜ alusel loodud töörühm "Artikkel 29" esitaks arvamuse, mille eesmärk on selgitada direktiivi sätteid, mis võivad takistada teatud kategooriatesse kuuluvaid isikuid käsitlevate statistiliste andmete kogumist, ning tagada sel viisil sätete ühetaoline tõlgendamine kõikides liikmesriikides;

16.   juhib tähelepanu asjaolule, et kui isikuandmed on juba statistilise kasutamise huvides anonüümseks muudetud, ei tule sellises statistikas sisalduvat teavet vaadelda enam isikuandmetena; tuletab meelde, et on ka usaldusväärseid meetodeid, mille puhul austatakse anonüümsust ja mida kasutatakse traditsiooniliselt sotsiaalteadustes ning mis peaksid võimaldama tundlikeks peetavatel kriteeriumidel põhineva statistika loomist;

17.   märgib rahuloluga, et komisjon kavatseb koostöös liikmesriikide ametiasutuste ja teiste sidusrühmadega välja töötada statistilised vahendid, mille eesmärk on hinnata diskrimineerimise tagajärgi; ootab huviga 2006. aastaks välja kuulutatud andmekogumise käsiraamatu avaldamist;

18.   tuletab meelde, et kaudse diskrimineerimise mõiste on olemuselt seotud kvantitatiivsete kriteeriumidega ning seega on kahjulik takistada teatud omadusi käsitlevate statistiliste andmete kogumist isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide varjus, sest ilma selleta muutub kaudse diskrimineerimise olemasolu tõestamine võimatuks;

19.   on arvamusel, et kui tahetakse võidelda tõhusalt kaudse diskrimineerimise kõikide vormidega ja seega võtta nõuetekohaselt üle diskrimineerimist käsitlevad ja selle sõnaselgelt keelavad ühenduse direktiivid, siis on väga oluline lubada esitada statistilistel andmetel põhinevaid tõendeid;

20.   palub liikmesriikidel ning vajadusel ka piirkondliku ja kohaliku tasandi asutustel arendada oma statistilisi vahendeid nii, et oleksid olemas andmed tööhõive, eluaseme, hariduse ja sissetulekute kohta kõikide isikukategooriate puhul, keda võib puudutada diskrimineerimine mõne EÜ asutamislepingu artiklis 13 loetletud kriteeriumi alusel;

21.   juhib tähelepanu asjaolule, et isiku eeliskohtlemiseks tema kuulumise tõttu mõnda kaitstud rühma peab olema võimalik teda sellesse rühma liigitada, mis eeldab, et tema kohta on olemas tundlikud andmed; tuletab meelde, et selliseid andmeid tuleb töödelda eelkõige vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusaktidele ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni artikli 3 lõikele 1;

Õigusaktide täiendamise vajadus

22.   kahetseb sügavalt, et Euroopa Parlamendi korduvatest nõudmistest hoolimata ei kavatse komisjon antud etapil välja töötada kõikehõlmavaid õigusakte võitluseks diskrimineerimisega; tuletab meelde, et parem õigusloome ei tähenda üksnes mittevajalike õigusaktide kõrvaldamist, vaid ka õigusloome arendamist vastusena tugevatele poliitilistele signaalidele Euroopa Parlamendilt; nõuab, et enne 2007. aasta keskpaika esitataks ettepanek uue õigusliku meetme kohta, milles on ära toodud kõik EÜ asutamislepingu artiklis 13 loetletud diskrimineerimise alused ning mille kohaldamisala kattub direktiiviga 2000/43/EÜ;

23.   palub liikmesriikidel võtta oma õigusloomepraktikas nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud mitmesuguseid diskrimineerimise aluseid, et muuta kõnealune harta tõsiseltvõetavaks, mida senini nõrgestab asjaolu, et see on juriidiliselt mittesiduv;

24.   ergutab liikmesriike võtma ilma lisatingimuste või piiravate deklaratsioonideta kohustusi inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute alusel vähemustesse ja teistesse haavatavasse rühmadesse kuuluvate isikute mittediskrimineerimise ja kaitse valdkonnas ning selliseid kohustusi heas usus austama;

25.   on seisukohal, et traditsioonilised rahvusvähemused vajavad tõhusaks osalemiseks nende identiteeti puudutavates otsustusprotsessides kiiresti raampoliitika standardit ja neid peavad kaitsma mitmesugused omavalitsuse või autonoomia vormid, et ületada ühelt poolt Kopenhaageni kriteeriumidega kehtestatud topeltstandardid ning teiselt poolt mis tahes eeskirjade puudumine liikmesriikides;

26.   palub komisjonil aktiivselt täita asutamislepingute järelevalvega seotud kohustusi ning rakendada kiiresti meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei ole üle võtnud EÜ õigusakte, mis keelustavad diskrimineerimise EÜ asutamislepingu artiklis 13 toodud alustel, näiteks direktiive 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ; tuletab meelde, et Euroopa Kohus on juba langetanud otsuseid liikmesriikide suhtes, kes on jätnud diskrimineerimisvastased direktiivid rakendamata, ning nõuab tungivalt, et sellised liikmesriigid tegutseksid vastavalt oma kohustustele; on seisukohal, et uute liikmesriikide suhtes, kes ei ole diskrimineerimisvastaseid direktiive üle võtnud, tuleb rakendada samasuguseid menetlusi seoses EÜ õigusaktide rikkumisega nagu vanade liikmesriikide suhtes; palub komisjonil kiiremas korras uurida diskrimineerimisvastaseid direktiive rakendavate õigusaktide kvaliteeti ja sisu, sealhulgas diskrimineerimisvastase võitluse sõltumatute ekspertide võrgustiku ettevalmistatud aruannete põhjal, ning algatada kiiresti Euroopa Kohtus menetlused liikmesriikide vastu, kes ei ole neid nõuetekohaselt üle võtnud;

27.   palub komisjonil diskrimineerimisvastaste õigusaktide järgmisel uuesti sõnastamisel tegeleda eriti mitut diskrimineerimisvormi ühendava diskrimineerimise, samuti segregatsiooni probleemidega, mis kujutab endast üht diskrimineerimise liiki, ning vaadata läbi kaudse diskrimineerimise mõiste, lubades sõnaselgelt kasutada diskrimineerimisega seotud statistikal põhinevat tõendusmaterjali;

28.   nõuab tungivalt, et 2007. aastal tööd alustav uus Põhiõiguste Amet oleks tihedalt kaasatud uude diskrimineerimisvastasesse raamistikku ning tagaks ELi poliitika väljatöötajatele õigeaegse, kindla, usaldusväärse, kõikehõlmava ja asjakohase teabe, mille põhjal saaks edasi arendada poliitikat ja õigusakte; on seisukohal, et seoses murega ameti rolli ja funktsiooni pärast on ameti jaoks oluline anda oma panus ELi diskrimineerimisvastase poliitika toetamisele ja selles lahutamatult osaleda;

29.   kutsub nõukogu üles võtma vastu komisjoni ettepanekut, mis käsitleb nõukogu raamotsust rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise kohta(7), millega kavatsetakse luua raamistik rassistliku ja ksenofoobse vägivalla kui kriminaalkuriteo eest karistamiseks, arvestades et selline otsus aitaks kaasa rassistlikku vägivalda ja kuritegusid käsitlevate andmete vajaliku kogumise parandamisele kogu ELis; on seisukohal, et raamotsus peaks selgesõnaliselt käsitlema homofoobiat, antisemitismi, islamofoobiat ja muud tüüpi foobiaid või vihkamist rahvuse, rassi, seksuaalse sättumuse, religiooni põhjal või muudel irratsionaalsetel alustel;

30.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud sellise diskrimineerimise keelustamise kohta, mille all kannatavad oma igapäevaelus abielus või registreeritud partnerlussuhtes olevad samasoolised paarid, eriti seoses ELi õiguses sätestatud õiguse vabale liikumisele teostamisega; nõuab, et ka nimetatud valdkonnas kohaldataks vastastikuse tunnustamise põhimõtet;

o
o   o

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(2) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(3) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(4) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 405.
(5) ELT C 45 E, 23.2.2006, lk 129.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0018.
(7) EÜT C 75 E, 26.3.2002, lk 269.


Bulgaaria ja Rumeenia (Euroopa Ülemkogu 15.-16. juuni 2006)
PDF 110kWORD 39k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta
P6_TA(2006)0262RC-B6-0343/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta ning eelkõige 15. detsembri 2005. aasta resolutsioone(1);

–   võttes arvesse 25. aprillil 2005. aastal Bulgaaria ja Rumeenia allkirjastatud Euroopa Liiduga ühinemise lepingut;

–   võttes arvesse 16. mail 2006. aastal komisjoni esitatud seirearuannet Bulgaaria ja Rumeenia valmisoleku kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks (KOM(2006)0214);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et ELi ühine ja väljaöeldud eesmärk on Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine 1. jaanuaril 2007;

B.   arvestades, et pärast komisjoni viimase aruande esitamist on Bulgaaria ja Rumeenia teinud komisjoni hinnangul märkimisväärseid edusamme;

C.   arvestades, et mõnes valdkonnas ei ole areng siiski olnud täiesti piisav, ning arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia peavad viivitamata võtma meetmeid nende puudujääkide likvideerimiseks, et ühineda liiduga 1. jaanuaril 2007;

D.   arvestades, et komisjon esitab järgmised seirearuanded Bulgaaria ja Rumeenia valmisoleku kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks hiljemalt 2006. aasta oktoobri alguses;

E.   arvestades, et ta on järjekindlalt toetanud Bulgaaria ja Rumeenia tähtaegset ühinemist;

F.   arvestades, et ühinemislepingus on sätestatud kaitse- ja seiremeetmed, mida võib vajaduse korral kohaldada ühinemisele vahetult järgnevatel aastatel, vältides tegeliku ühinemise viibimist;

G.   arvestades, et Euroopa Parlamendi presidendi ja komisjoni presidendi vahelise kirjavahetuse teel saavutati kokkulepe, mille kohaselt kaasatakse Euroopa Parlament täielikult ühinemislepingus sisalduvate kaitseklauslite kohaldamise kaalutlustesse,

1.   on suure huviga jälginud komisjoni aruandeid Bulgaaria ja Rumeenia valmisoleku kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks ning avaldab komisjonile tunnustust suure põhjalikkuse ja tõsiduse eest, millega ta on jälginud mõlema riigi ettevalmistusi ja rakendusmeetmeid, mille eesmärk on täita tingimused nende riikide ühinemiseks Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007;

2.   märgib rahuloluga, et komisjon jätab muutmata mõlema riigi Euroopa Liiduga ühinemise tähtaja 1. jaanuaril 2007. aastal tingimusel, et võetakse vajalikke meetmeid lahendamata probleemidele lahenduste leidmisel ning kiidetakse heaks komisjoni soovitused Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kuupäeva lõpliku otsustamise edasise korra kohta;

3.   kutsub Euroopa Ülemkogu jääma 15.–16. juunil 2006. aastal toimuval kohtumisel oma seisukoha juurde Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemise osas 1. jaanuaril 2007. aastal, kui nad selleks valmis on; tervitab samas erialast nõustamist, mida liikmesriigid on võimaldanud eelkõige justiitsküsimustes ja politseitöö valdkonnas ning nõuab tungivalt sellise abi suurendamist lähikuudel;

4.   rõhutab, et Bulgaaria ja Rumeenia valitsused peavad olema teadlikud vajadusest kasutada täielikult eesseisvaid kuid ning saavutama konkreetseid tulemusi, et täita ELi täisõiguslikuks liikmeks saamise tingimusi 1. jaanuariks 2007. aastal;

5.   märgib rahuloluga tõsiseid jõupingutusi ja olulisi edusamme, mida Bulgaaria ja Rumeenia on möödunud kuudel teinud, et täita ELi poliitilisi ja majanduslikke kriteeriume ning järkjärgult võtta vastu ja kohaldada ühenduse õigustikku;

6.   rõhutab, et mõlemal riigil on vaja jätkata toimuvat kohtusüsteemi reformimist, suurendades veelgi läbipaistvust, tõhusust ja kohtunike erapooletust, samuti tuleb saavutada edasisi arvestatavaid tulemusi korruptsioonivastases võitluses, pöörates Bulgaaria puhul erilist tähelepanu võitlusele organiseeritud kuritegevusega; rõhutab, kui oluline on võtta kõiki vajalikke meetmeid võitluseks inimkaubandusega ja parandada oluliselt romide sotsiaalset kaasatust, eriti eluaseme, tervishoiu, hariduse ja tööhõive osas;

7.   on teadlik sellest, et iga riigi ühinemist puudutav otsus tehakse selle riigi edusammude põhjal ja iga riigi saavutustest lähtuvalt, kuid oleks tervitatav, kui mõlema riigi senistest edusammudest ja lähikuudel edasimineku saavutamiseks tehtavast tööst tulenevalt võivad Bulgaaria ja Rumeenia ühineda koos Euroopa Liiduga samal kuupäeval;

8.   kutsub kõiki Bulgaaria ja Rumeenia poliitilisi jõude keskenduma oma tegevuses ELi liikmesuse tingimuste täitmisele 1. jaanuariks 2007 ning säilitama selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku poliitilist pühendumust;

9.   palub komisjonil kiiremas korras anda Bulgaariale ja Rumeeniale kõige selgemaid suuniseid oodatavate tulemuste kohta lahendamist vajavates valdkondades, et tagada ühenduse vahendite suurima osa suunamine nendesse valdkondadesse ja saavutada nähtavaid tulemusi, ning koostöös Bulgaaria ja Rumeenia ametivõimudega määrata kindlaks võimalike ühinemisjärgsete seiremeetmete olemus ja rakendamise kord ning olukorrad, kus need võivad vajalikuks osutuda;

10.   kutsub liikmesriike lõpetama õigeaegselt Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemiseks vajaliku ratifitseerimisprotsessi;

11.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Bulgaaria ja Rumeenia valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0530 ja P6_TA(2005)0531.


Järgmised sammud järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle (Euroopa Ülemkogu 15.-16. juuni 2006)
PDF 113kWORD 44k
Euroopa Parlamendi resolutsioon järgmiste sammude kohta järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle
P6_TA(2006)0263B6-0327/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut;

–   võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni põhiseaduse lepingu kohta(1);

–   võttes arvesse 16. ja 17. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu lõpetamisel vastu võetud riigipeade ja valitsusjuhtide 18. juuni 2005. aasta deklaratsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri 2005. aasta kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et mõnedes liikmesriikides on algatatud tõsine arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemal, kaasates nii poliitilisi osalejaid kui ka kodanikke, kuid täielikku arutelu kogu liidus ei ole veel algatatud, eelkõige ei toimu arutelu liikmesriikides, mis ei ole põhiseaduse lepingut veel ratifitseerinud;

B.   arvestades, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad arutelusse oma panuse, korraldades avalikke arutelu foorumeid, sealhulgas online-foorumeid nii töökohtades kui ka valitud kohtades liikmesriikides, kuid praegune plaan D demokraatia, dialoogi ja debati jaoks ei ole liidu laiema avalikkuseni veel jõudnud;

C.   arvestades, et 8. ja 9. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi liikmete ja liidu liikmesriikide riiklike parlamentide liikmete vahel toimunud ühiskohtumine avas arutelus parlamentidevahelise mõõtme;

D.   arvestades, et on väga vajalik, et kõnealune arutelu jõuaks kõikide liikmesriikide kodanikeni ja eriti nende liikmesriikide kodanikeni, kus ei ole veel põhiseaduse lepingut ratifitseeritud ja kus enne seda kavatsetakse korraldada rahvahääletus;

E.   arvestades, et 9. mail 2006. aastal kiitis põhiseaduse lepingu heaks Eesti parlament ja loodetavasti teeb seda varsti Soome;

F.   arvestades, et see tähendab põhiseaduse lepingu ratifitseerinud riikide arvu suurenemist 16ni, samas kui kaks riiki ei saa seda teha rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu ning teised kahtlevad ratifitseerimisprotsessi alustamises või jätkamises, mille tagajärjeks on ratifitseerimisprotsessi takerdumine enamikus järelejäänud liikmesriikides,

1.   kinnitab nii oma kohustust saavutada Euroopa Liidu jaoks põhiseadust puudutav kokkulepe niipea kui võimalik kui ka oma heakskiitu Euroopa põhiseaduse lepingule;

2.   hoiatab püüete eest ütelda lahti põhiseaduse lepinguga seotud üldisest kompromisslahendusest, sest see seaks küsimärgi alla kogu Euroopa poliitilise projekti ja tekitaks ohu nõrgestatud ja lõhenenud liidu näol; kinnitab seetõttu nii vastuseisu põhiseadusliku tervikkokkuleppe üksikute osade rakendamisele kui ka vastuseisu teatud liikmesriikidest tuumikrühmade loomisele selleks, et hiilida mööda kogu liitu tervikuna hõlmavast põhiseaduslikust protsessist;

3.   toetab samas institutsiooniliste menetluste demokraatlikkust suurendavaid parandusi, mille osas on võimalik kokku leppida vastavalt kehtivate ELi asutamislepingute tingimustele, näiteks ministrite nõukogu läbipaistvuse parandamine, komiteemenetluse reformimine, üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletusele ja kaasotsustamismenetlusele justiits- ja siseküsimustes, riikide parlamentide kontrollivõime parandamine ning teatud liiki kodanikualgatuste loomine;

4.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles siirduma järelemõtlemisperioodist analüüsiperioodi, mis kestaks 2007. aasta keskpaigani, et jõuda hiljemalt 2007. aasta teise poole lõpuks selge ettepanekuni, kuidas jätkata põhiseaduse lepinguga;

5.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles taotlema liikmesriikidelt selgeid kohustuste võtmisi selles osas, millisel moel ja milliste vahenditega plaanitakse luua ja juhtida avatud, kogu liitu hõlmavat ja struktureeritud avalikku debatti, mis keskenduks Euroopa tulevikku käsitlevatele peamistele küsimustele pikendatud järelemõtlemisperioodil;

6.   palub komisjonil kohandada plaani D järelemõtlemisperioodi teise osaga ja pakkuda kavandatud tegevuste katteks piisavaid rahalisi vahendeid;

7.   kutsub Euroopa Ülemkogu üles kutsuma liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerimisprotsessi lõpetanud, leidma järelemõtlemisperioodi lõpuks usutavaid stsenaariume selle kohta, kuidas nad kavatsevad küsimusega edasi minna;

8.   teeb ettepaneku, et Euroopa Ülemkogu arendaks välja sobiva raamistiku, mis võimaldaks, niipea kui poliitiline kalender seda lubab, konkreetse dialoogi toimumist nende riikide esindajatega, kus põhiseaduse lepingut käsitleva rahvahääletuse tulemus oli negatiivne, et arutleda, kas ja millistel tingimustel oleks nendel riikidel võimalik ratifitseerimisprotsessi jätkata;

9.   kutsub komisjoni üles kinnitama oma toetust sellele lähenemisele ja esitama Euroopa Ülemkogule lähenemist parimal võimalikul viisil rakendavat "teekaarti";

10.   juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et põhiseaduslik kord on hädavajalik, et muuta Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, kehtestada Euroopa demokraatia ning saavutada paremini toimiv ja sotsiaalsem liit;

11.   kutsub komisjoni üles koostama uurimust kulude kohta, mis tulenevad asjaolust, et põhiseaduse leping ei jõustu 1. novembril 2006, nagu algselt loodeti;

12.   teeb 8.–9. mail 2006. aastal Brüsselis liidu liikmesriikide riiklike parlamentide liikmetega toimunud arutelude tulemustest järgmised järeldused:

   a) kinnitust on leidnud vajadus jätkata Euroopa Liidu põhiseaduslikku protsessi, mis rajaneb rahu ja solidaarsuse põhimõtetel ning teistel ühistel väärtustel;
   b) on selge, et liidu liikmesriigid ei suuda üksi toime tulla oluliste poliitiliste väljakutsetega, mis Euroopa ees seisavad;
   c) on üldtuntud tõsiasi, et põhiseaduse leping pakuks Euroopa Liidule nende väljakutsetega toime tulemiseks sobivat raamistikku;
   d) vaja on põhjalikumat analüüsi, et pakkuda võimalust koostada 2007. aasta jooksul ettepanekud, mis peaksid viima lahenduseni enne järgmiseid Euroopa valimisi;
   e) põhiseaduslikku protsessi käsitlev parlamentidevaheline dialoog, milles Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid on partnerid, on väga oluline ning seda tuleb jätkata; tunneb heameelt Soome parlamendi esimehe teadaande üle, et 2006. aasta detsembris toimub teine parlamentaarne foorum;
   f) juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa Parlamendi ettepanekutele, et parlamentaarsete foorumite arutelud korraldatakse viisil, mis võimaldaks tõhusa ja elava suhtlemise toimumist, eesmärgiga saavutada üksmeel Euroopa tulevikku puudutavates küsimustes ja selles, kuidas edasi minna;

13.   kinnitab veelkord oma eesmärki saavutada vajalik põhiseaduse kokkulepe selleks ajaks, kui liidu kodanikud kutsutakse osalema 2009. aastal Euroopa valimistel;

14.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0027.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika