Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 6. september 2006 - Strasbourg
Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusleping *
 Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline kalandusleping *
 Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Albaaniaga ***
 Euroopa tulevane sotsiaalne mudel
 Elanikkonna vaimse tervise parandamine - Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine
 Ühise kalanduspoliitika lihtsustamine ja täiustamine (2006-2008)
 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus
 EÜ ja Albaania stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping

Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vaheline kalandusleping *
PDF 185kWORD 31k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (KOM(2006)0096 – C6-0103/2006 – 2006/0032(CNS))
P6_TA(2006)0337A6-0242/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut (KOM(2006)0096)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0103/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0242/2006),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Komoori Liidu valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELTs seni avaldamata.


Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vaheline kalandusleping *
PDF 188kWORD 32k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (KOM(2006)0097 – C6-0102/2006 – 2006/0029(CNS))
P6_TA(2006)0338A6-0241/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut (KOM(2006)0097)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0102/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6-0241/2006),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Seišelli Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELTs seni avaldamata.


Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping Albaaniaga ***
PDF 183kWORD 31k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel (8161/2006 - C6-0197/2006 – 2006/0044(AVC))
P6_TA(2006)0339A6-0246/2006

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus (8161/2006);

–   võttes arvesse nõusolekutaotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lause ja artikliga 310 (C6-0197/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0246/2006),

1.   annab nõusoleku lepingu sõlmimisele;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Albaania Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.


Euroopa tulevane sotsiaalne mudel
PDF 194kWORD 67k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa tulevase sotsiaalse mudeli kohta (2005/2248(INI))
P6_TA(2006)0340A6-0238/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist euroopalike väärtuste kohta globaliseeruvas maailmas (KOM(2005)0525);

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut(1),

–   võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat;

–   võttes arvesse oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe uuendamist käsitleva seisukoha (2007–2013) kohta (2);

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone rahvusvaheliste tööjõu- ja keskkonnastandardite kohta;

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise kohta(3);

–   võttes arvesse kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta maikuu aruannet sotsiaalpoliitika tuleviku kohta laienenud Euroopa Liidus;

–   võttes arvesse komisjoni teatist sotsiaalmeetmete kava 2006–2010 kohta (KOM(2005)0033);

–   võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti sotsiaalpoliitika säästva rahastamise kohta Euroopa Liidus (SEK(2005)1774);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule teemal "Euroopa noorsoopoliitika küsimuses Euroopa noorte probleemide lahendamine - Euroopa noortepakti rakendamine ja aktiivse kodanikutunde kujundamine" (KOM(2005)0206);

–   võttes arvesse komisjoni personali töödokumenti sotsiaalse olukorra kohta Euroopa Liidus 2004. aastal (SEK(2004)0636);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6-0238/2006),

A.   arvestades, et Euroopa sotsiaalses mudelis kajastatakse ühiseid väärtusi, tuginedes rahu säilitamisele, sotsiaalsele õiglusele, võrdsusele, solidaarsusele, vabadusele ja demokraatiale ning inimõiguste austamisele;

B.   arvestades, et üks Euroopa sotsiaalse mudeli nurgakividest on sotsiaalmajandus;

C.   arvestades, et viimasel 60 aastal on Euroopa sotsiaalses mudelis kajastuvad ühised väärtused võimaldanud ELil muutuda edukalt suurema majandusliku jõukuse ja sotsiaalse õiglusega alaks;

D.   arvestades, et kuigi liikmesriikidel on erinevad sotsiaalsüsteemid ja nad on rakendanud neid väärtusi erinevalt, püüavad liikmesriigid ühiselt saavutada tasakaalu majanduskasvu ja sotsiaalse solidaarsuse vahel ning seda on kajastatud Euroopa sotsiaalses mudelis väärtuste ühtsusena koos süsteemide mitmekesisusega;

E.   arvestades, et liikmesriigid ja EL on seadnud prioriteetseks Euroopa sotsiaalse mudeliga seotud väärtuste toetamise, nagu on välja toodud Lissaboni strateegia eesmärkides, mis muudab sotsiaalse arengu üheks säästva arengu sambaks;

F.   arvestades, et on selge vajadus kaasajastada ja reformida Euroopa sotsiaalset mudelit, et vastata paremini demograafilistele muutustele, lahendada globaliseerumisega seotud probleeme ja suurendada inimressursside kohandatavust kiireks tehnoloogiliseks arenguks, et jõuda lihtsamini sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse õigluseni ning vaesuse kaotamiseni;

G.   arvestades, et Euroopa sotsiaalne mudel peab tagama meetmed, mille abil toime tulla suurenenud rände ja sisserändega ning nende mõjuga sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

H.   arvestades, et ükski Euroopa sotsiaalse mudeli reform ei tohi kahjustada mudeli tuumaks olevaid väärtusi;

I.   arvestades, et Euroopa sotsiaalse mudeli põhisõnum on võrdne tasu võrdse töö eest töökohas;

J.   arvestades, et suurem majanduskasv on Euroopa sotsiaalsete standardite jätkusuutlikkuse seisukohast olulisim ning et säästvale arengule on omased sotsiaalsed standardid;

K.   arvestades, et sotsiaalse kaasatuse ja aktiivse ühiskonnas osalemise ning ka väärika eluni jõudmiseks on põhiline piisav sissetulek;

L.   arvestades, et asjakohaselt kavandatud sotsiaalpoliitikat ei saa pidada kuluks, vaid ELi majanduskasvu positiivselt mõjutada suutvaks teguriks, mis mitte üksnes ei suurenda produktiivsust ja konkurentsivõimet vaid ka sotsiaalset ühtekuuluvust, parandab kodanike elukvaliteeti ja tagab kõigile põhiõigused ning võrdsuse, muutudes seetõttu oluliseks teguriks ühiskondliku rahu ja poliitilise stabiilsuse tagamisel, ilma milleta ei oleks kestvat majanduskasvu;

M.   arvestades, et kõnealuses sotsiaalpoliitikas tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et põhiosa tööandjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning et need palkavad põhiosa töötajatest;

N.   arvestades, et Amsterdami lepingus tunnustati esmakordselt selgesõnaliselt üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid põhielementidena, mille abil liikmesriigid tagavad sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, ning kui valdkondi, mille puhul liikmesriigid säilitasid õiguse määratleda ja rahastada, ning seda seisukohta tugevdati veelgi Euroopa põhiseaduse lepingus;

O.   arvestades, et Euroopa sotsiaalse mudeli mõistet kajastatakse põhiseaduse lepingus ning seda toetatakse võrdsus-, solidaarsus- ja mittediskrimineerimispõhimõtetega;

P.   arvestades, et liikmesriigid peaksid järgima naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiseid 2006–2010 (KOM(2006)0092) ja soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti ning täies ulatuses riiklikusse õigusesse üle võtma kehtivad ühenduse diskrimineerimisevastased õigusaktid;

Q.   arvestades, et EL saab oma kaubandussuhete kaudu avaldada positiivset või negatiivset mõju paljudele maailma majandustele nii Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) võetud rolli kui ka vähem arenenud piirkondadele ja riikidele esitatavate tingimuste või nendega sõlmitavate lepingute kaudu;

R.   arvestades, et Euroopa ühiseelistustel ja üleilmsetel jagatud väärtustel põhineva kaubanduspoliitika rakendamine ning lapstööjõu kaotamist ja haridust, põhilisi töö- ja keskkonnastandardeid ning läbipaistvus- ja hea valitsemistava norme edendava toetuspoliitika rakendamine aitab kaasa ELi poliitilise võimu suurendamisele rahvusvahelistes organisatsioonides,

Euroopa sotsiaalse mudeli reform

1.   rõhutab vajadust säilitada ja täiustada Euroopa sotsiaalse mudeliga seotud väärtusi – võrdsus, solidaarsus, üksikisiku õigused ja kohustused, mittediskrimineerimine ja ümberjaotamine koos kõikide kodanike juurdepääsuga kõrgekvaliteedilistele avalikele teenustele – ning juba saavutatud kõrgeid sotsiaalseid standardeid;

2.   jääb kindlalt seisukohale, et ainult EL, mis tugineb tema ühiseid väärtusi kaitsvale majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, saab olla piisavalt tugev, et kaitsta oma huve;

3.   on veendunud, et puudub alternatiiv majandus- ja sotsiaalsüsteemide kiireks reformimiseks, kui need ei vasta tõhususe ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengu kriteeriumidele ning kui need pole demograafilise muutuse, globaliseerumise ja IT-revolutsiooniga seotud probleemide lahendamiseks piisavad;

4.   väljendab sügavat pettumust ELi praeguse kasvumäära üle, mis muudab struktuurireformi teostamise ülimalt raskeks;

5.   on teadlik ELi kodanike seas laialt levinud murest tööpuuduse, eelkõige noorte seas leviva tööpuuduse, tõrjutuse, vaesuse, tööturu ebakindluse ning sotsiaalkindlustussüsteemide võimaliku ebaõnnestumise pärast;

6.   usub, et demograafilised muutused ja töötus puudutavad oluliselt rohkem kindlaid rahvastiku rühmi ja Euroopa Liit peab tagama võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele;

7.   vaatleb vajadust jätkata ELi pühendumist sotsiaalsele Euroopale, mis on ülima tähtsusega kodanike usalduse taastamisel sellise ELi projekti suhtes, mis kindlustab töökohti, kasvu ja heaolu;

8.   on täiesti teadlik asjaolust, et tööhõive- ja sotisaalpoliitika on üldiselt liikmesriikide pädevuses, kuid rõhutab, et ka ELil on vastavalt asutamislepingutele selles valdkonnas pädevusi, ning seega peaks EL looma tugevama majandus- ja sotsiaalraamistiku, et võimaldada liikmesriikidel vajaduse korral ning vastavalt nende majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele olukorrale riiklikul tasandil reforme läbi viia;

9.   palub komisjonil teha edasisi algatusi siseturu täieliku rakendamise saavutamiseks, millega kaasneb täieliku realiseerimise korral majanduskasv ja konkurentsivõime, võttes arvesse vajadust tagada see, et sotsiaalsete, tarbija- või keskkonnastandardite allakäiku ei toimu;

10.   toetab komisjoni pingutusi Euroopa ettevõtete loomisele ja edukusele kaasaaitamisel, pidades eelkõige silmas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes annavad suure panuse ELi majandusse ning hõlmavad valdavat osa erasektori töötajatest;

11.   palub komisjonil ja nõukogul järgida Lissaboni strateegia esialgset võrdkülgset kolmnurka ja kujundada lähenemisviis, mis on paremini tasakaalustatud ühelt poolt majandusliku koordineerimise ning teisest küljest tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga;

12.   väljendab pettumust, et paljud liikmesriigid on kaugel Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisest; seetõttu kordab liikmesriikidele esitatud üleskutset rakendada täielikult muudetud Lissaboni strateegiat, mida peetakse ainsaks säästvaks viisiks majanduskasvu saavutamisel, konkurentsivõime tõstmisel ja suurema arvu ning paremate töökohtade loomisel; palub liikmesriikidel saavutada eelkõige tööhõive, eriti naiste ja noorte tööhõive, teadus- ja arendustegevuse investeeringute, lapsehoolduse ja elukestva õppe konkreetsed eesmärgid; vaatleb Lissaboni strateegia eesmärke minimaalsete eesmärkidena, mis on elutähtsad liikmesriikidele vajalike struktuurireformide läbiviimiseks;

13.   soovitab, et liikmesriigid süvendaksid koostööd ja parimate tavade vahetust tõhustatud avatud koordineerimismeetodi kaudu, pakkudes sellega tõhusat poliitikakujundamisvahendit tööhõive, sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse tõrjutuse alal, soolise võrdõiguslikkuse alal tööturul ning pensionide ja tervishoiu alal; usub, et avatud koordineerimismeetod peaks edendama parlamentide, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste organisatsioonide rolli;

14.   palub komisjonil muuta avatud koordinatsioonimeetodit demokraatlikumaks, tagades, et mitte ainult Euroopa Parlament, vaid ka riikide parlamendid võtavad täielikult osa liikmesriikide valitsuste poolt eesmärkide seadmisest ja saavutamisest;

15.   rõhutab avalikkusele suunatud kampaaniate algatamise olulisust, et selgitada reformi eesmärkide alust ja rääkida läbi selles osas, mille puhul on ELi institutsioonidel, riikide parlamentidel, riigiasutustel, sotsiaalpartneritel ja valitsusvälistel organisatsioonidel aktiivne roll;

16.   kinnitab uuesti oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta(4) ning komisjoni "3D" (dialoog, debatt ja demokraatia) kampaaniale; palub komisjonil vastavalt põhiseaduse lepinguga ettenähtud sotsiaalklauslile kaasata oma mõju analüüsidesse sotsiaalsed dimensioonid;

17.   kutsub komisjoni üles austama sotsiaalmajandust ja esitama teatist selle Euroopa sotsiaalse mudeli nurgakivi kohta ning koostama Euroopa vastastikuse ühingu ja Euroopa assotsiatsiooni põhikirja;

Reformi rahastamine

18.   palub liikmesriikidel läbi viia reformid riiklike sotsiaalsüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ilma et see piiraks omandatud õigusi, vastastikust toetust ja põlvkondadevahelist solidaarsust, võttes arvesse muutuva ühiskonna ja tööturu, demograafilise muutuse, globaliseerumise ja tehnoloogiliste arengute konteksti; juhib tähelepanu asjaolule, et mõned kõige edukamad liikmesriigid on juba selliseid reforme läbi viinud, säilitades samal ajal oma sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse ja tõhususe; on seega seisukohal, et juba teostatud reformide kohta tuleks teha võrdlevad analüüsid ning alles rakendatavate reformide kohta SWOT-analüüsid (tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud); rõhutab tipptaseme edendamise, muuhulgas heade tavade ühendamise tähtsust;

19.   on teadlik, et mõnedes liikmesriikides võib praegune toetus sotsiaalsüsteemidele olla kodanike ootustele vastamise seisukohast ebapiisav; arvab, et liikmesriigid peaksid solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet järgides ja palkasid mitte kahjustades kaaluma alternatiivsete võimaluste leidmist dünaamilisi reforme edendavate süsteemide rahastamiseks, nt ettevõtete loodud lisandväärtuse rakendamine ning vertikaalse ja horisontaalse lähimuspõhimõtte edendamine institutsioonide ja elanikkonna vahel;

20.   nõuab liikmesriikide maksupoliitika paremat koordineerimist eesmärgiga vältida kahjulikku maksukonkurentsi, tagada sotsiaalkaitse stabiilne rahastamine ja muuta maksupoliitika tööhõive suhtes sõbralikumaks; märgib asjaolu, et kapitali ja tarbimise maksumäärad on üldiselt viimase 30 aasta vältel samaks jäänud, samas kui tööjõule kehtestatud maksud on sama perioodi jooksul tõusnud; soovitab, et liikmesriigid käsitleksid koordineeritult võimalusi parandada liidu olemasolevaid maksusüsteeme, kuna sellise loomuga maksureformid oleksid kasulikud riiklike sotsiaalsüsteemide finantsstabiilsuse jaoks;

21.   rõhutab vajadust tugevdada struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde, et võtta arvesse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning palub liikmesriikidel kasutada tõhusamalt ELi rahalisi vahendeid (nt struktuurifondid) riiklike reformide kaasrahastamiseks; mõistab hukka asjaolu, et hiljutine kokkulepe finantsperspektiivi osas ei taga ilmselgelt piisavalt vahendeid programmidele, mis on suunatud ühtekuuluvuse, hariduse ja koolituse, elukestva õppe, liikuvuse ja sotsiaalse dialoogi edendamiseks;

22.   rõhutab, et reforme tuleb käsitleda liikmesriikide eelarves ette nähtud liikumisruumi raames, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et reformitud stabiilsus- ja kasvupakt pakub varem kättesaamatute sotsiaalsete investeeringute võimalusi,

Üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused

23.   tuletab meelde, et üldhuviteenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused on Euroopa sotsiaalse mudeli tähtis osa ning on tervishoiu, hariduse, ühistranspordi, vee- ja energiavarude üldisel pakkumisel kõikidele kodanikele olulise tähtsusega; peab oluliseks, et meie sotsiaalsüsteemide reformimisel austatakse üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, pidades silmas nende võtmerolli mitte ainult kodanike elukvaliteedi parandamisel, vaid ka ettevõtete tõhususe ja nende juurdepääsu parandamisel kõrgekvaliteedilisele tööjõule;

24.   rõhutab vajadust vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tegeleda nõuetekohaselt uut liiki perekondadega ja laiendada selliste sotsiaalteenuste ulatust nagu kättesaadav lapsehooldus, erivajadustega ning puuetega isikute hooldamine ja vanurite pikaajaline hooldus, säilitades samal ajal keskpikas ja pikas perspektiivis tihedad konsultatsioonid;

Sotsiaalne dialoog

25.   meenutab, et sotsiaaldialoog selle erinevates vormides moodustab liikmesriikide traditsioonide olulise osa ja et vastavalt riigi kommetele ja tavadele peaks sotsiaalsüsteemide iga edukas reform kaasama kõik huvirühmad, eriti sotsiaalpartnerid; nõuab sotsiaalse dialoogi uuendamist kõikidel tasanditel, nii riiklikul kui Euroopa tasandil ja trialoogi olulisema rolli arendamist Euroopa tasandil;

26.   tunnustab positiivset rolli, mida ettevõtete sotsiaalne vastutus võib mängida sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel läbi selle, kuidas ettevõtete käitumine mõjutab nende kogukondade igapäevaelu, millesse nad on kaasatud, ja ettevõtete aruandekohustuse parandamisel osanike ees; soovitab sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aruandluse nõuete ja selliste riikliku poliitika meetmete kasutamist nagu riigihanked, selleks et ergutada ettevõtteid vastutustundlikult käituma;

Inimressursid

27.   nõuab, et sotsiaalsüsteemide uuendamise keskse elemendina teeksid komisjon ja liikmesriigid koostööd selliste konkreetsete programmide ja algatuste loomisel, mis keskenduvad elu- ja töötingimuste ning inimressursside säästva arengu parandamisele, näiteks sihtmärkide seadmine ja standardite kehtestamine parema tervishoiu saavutamiseks;

28.   nõuab laiaulatusliku arutelu algatamist seoses iga inimese vastuvõetaval tasemel pensionile; tunnistab ohtu, mille kohaselt paljudes liikmesriikides algatatud pensionireformid suurendavad juba vaesuses elavate pensionäride arvu; rõhutab tungivat vajadust positiivsete meetmete järele, et ergutada ja võimaldada vanemaid töötajaid jääma või uuesti sisenema tööturule, tagada õiglane juurdepääs ning suurem paindlikkus vanadus- ja muu pensionisüsteemi valikul; palub komisjonil uurida riikide jõupingutusi mõju käsitlemisel, mida demograafiline vananemine avaldab pensionide jätkusuutlikkusele ja pensionäride vaesusele ning jälgida tõhusamalt vanuse alusel diskrimineerimise vastaste kehtivate õigusaktide rakendamist;

29.   juhib tähelepanu naiste olukorrale, kelle pensioniõigusi ei tohiks vähendada nende perekonnaseisu või sünnitus- või vanemapuhkuse tõttu katkenud töösuhte või lapsehoolduspuhkuste tõttu;

30.   tunnustab eeliseid, mis on paindlikkuse ja turvalisuse (flexicurity) süsteemidel, mida liikmesriigid peaksid kohaldama vastavalt nende oludele, et kaitsta töötajate suutlikkust säilitada/leida töökohti mobiilsuse ja/või kutseoskuste parandamise teel ametialase koolituse ja elukestva õppega, käsitledes neid süsteeme meetmetena, millega edendada töö- ja eraelu ühitamist ning töö- ja elutsükli kontseptsioone;

31.   märgib ära globaliseerumisega kohanemise fondi loomise kui võimaliku täiendusena Euroopa Sotsiaalfondile, ning liikmesriikide jõupingutused riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et pakkuda konkreetset toetust töötajatele uute või paremate töökohtade otsimisel;

32.   tuletab meelde, et sooline ja rassiline võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimise põhimõte nagu sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 13, mis annab õigusliku aluse, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, peavad sisalduma süsteemselt igasuguses sotsiaalpoliitikas; on seisukohal, et ELi arenev integratsioonipoliitika on tegelikult sotsiaalpoliitika üks kindel vorm, mida tuleks edasi arendada; usub, et selle kindlustamine, et kõik naised, mehed, vähemusrühmad ja sisserändajad on hästi integreerunud, toob kasu ühiskonnale ja tagab töökohale sotsiaaltoetusi ühtekuuluvuse ja valmisoleku näol;

33.   rõhutab eriti, et on oluline juurutada sotsiaalse ja tööalase kaasatuse meetmeid ebasoodsas olukorras olevate inimeste puhul, kellel on raskusi tööturule pääsemisel ilma kõrvalise abita, nagu on sätestatud komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes,(5) eesmärgiga soodustada võitlust diskrimineerimise vastu ning pakkuda sissetulekut, sõltumatust, isikliku arengu võimalusi ja integratsiooni seda vajavatele inimestele, mis oleks sotsiaalse kaitse asendus või täiend;

Sotsiaalne kaitse

34.   rõhutab, et sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid olema tõhusad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ning nende vastu võitlemise eesmärkide saavutamisel, eelkõige on rõhk vaesuse lõksude kõrvaldamisel;

35.   on seisukohal, et tööhõive on otsustavalt tähtis tegur sotsiaalse kaasatuse saavutamisel; nõuab seetõttu reforme, mis suunavad riigi kulutused tööhõivemäärade ja tööle naasmise määrade suurendamisse ning esitavad tööstiimulid vaesuse lõksude ja teiste sotsiaalse tõrjutuse vormide kõrvaldamiseks ja asuvad kiireloomulise küsimusena tegelema töötute naiste ja mõnda etnilisse vähemusse kuuluvate inimestega, kellest paljud on tööturule sisenemisel vastamisi ühiskondlike ja/või strukturaalsete barjääridega; uurida etnilistesse vähemustesse kuuluvate ning sisserändajatest naiste eriprobleeme ning nendega tegeleda.

36.   tunnistab, et paindlikkust ja turvalisust käsitlevas lähenemises on piisavate sotsiaalkaitsemehhanismide loomine ja hoidmine paindlikkuse vältimatu eeltingimus, nagu seda on ka kindel kaitse ebaõiglase vallandamise eest;

Välismõõde

37.   kinnitab veel kord kindlalt, et vaid siis, kui EL säilitab oma majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, suudab ta edukalt kaitsta ELi huve rahvusvahelisel tasandil;

38.   tunnistab, et vaatamata selle positiivsetele mõjudele, tekitab globaliseerumine majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, tekitades seeläbi sügavat vastumeelsust Euroopa kodanikes, eelkõige suure tööpuuduse määraga liikmesriikides ja nendes piirkondades, mida ettevõtete ümberpaigutamised kõige enam mõjutavad; kutsub vastavalt liikmesriike üles korraldama struktuurireforme, mis on vajalikud, kui EL kavatseb jääda kvaliteetsete toodete ja teenustega maailmalaval atraktiivseks;

39.   rõhutab, et EL peaks veendunult edendama oma solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse sotsiaalseid väärtusi kaubandus- ning arenguläbirääkimisel ja -kokkulepetes;

40.   palub ELil ja liikmesriikidel võtta poliitilised meetmed seoses nende kolmandate riikidega, kellel on suur majanduskasv (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), et saavutada arengumudel, mis näeb ette inimõiguste austamise, demokraatia, vabaduse, tööjõu- ja keskkonnastandardid ning sotsiaalse õigluse; palub tungivalt ELil neid abistada majanduskasvu ning kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel üldise tasakaalu leidmisel;

41.   palub komisjonil ja liikmesriikidel ILO, OECD ja mitmepoolsete keskkonnaagentuuride taolistes foorumites ühtsete põhimõtete järgimist; usub eelkõige, et ILO tegevus peaks olema tihedamalt integreeritud WTO lepingutesse, ja on seisukohal, et ILO põhilised tööstandardid peaksid olema integreeritud WTOd ja kahepoolseid läbirääkimisi puudutavatesse ELi strateegiatesse; kutsub komisjoni üles läbi kahepoolsete lepingute tagama, et vähemalt ILO standardeid järgitaks, et tagada lapstööjõu kaotamine ja inimlikud töötingimused;

42.   tervitab üldise soodustuste süsteemi (GSP+) kehtestamist, mis toob kaasa kõrgemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid soodustavad stiimulid, ja nõuab niisuguse lähenemise laiendamist kahepoolsetele kaubanduslepingutele; märgib, et komisjon peab täpselt jälgima nimetatud süsteemi rakendamist kindlustamaks selle vastavusseviimist nimetatud standarditega;

o
o   o

43.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.20060906-P6_TA(2006)0340_ET-p0000002.fig

(1) ELT C 310, 16.12.2004, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0010.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0089.
(4) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88.
(5) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.


Elanikkonna vaimse tervise parandamine - Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine
PDF 142kWORD 98k
Euroopa Parlamendi resolutsioon elanikkonna vaimse tervise parandamise kohta. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine (2006/2058(INI))
P6_TA(2006)0341A6-0249/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut "Elanikkonna vaimse tervise parandamine. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine" (KOM(2005)0484);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2, 13 ja 152;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1);

–   võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega luuakse tööhõives ja kutsealal võrdse kohtlemise üldine raamistik(2);

–   võttes arvesse nõukogu 18. novembri 1999. aasta resolutsiooni vaimse tervise edendamise kohta(3);

–   võttes arvesse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa ministrite konverentsi 15. jaanuari 2005. aasta deklaratsiooni vaimse tervisega seotud väljakutsetele lahenduste leidmise kohta;

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0249/2006),

A.   arvestades, et iga neljas eurooplane kogeb elu jooksul vähemalt ühte tõsist vaimuhaiguse juhtumit; arvestades, et halb vaimne tervis mõjutab kas otseselt või kaudselt kogu ELi ja igal aastal kannatab hinnangute järgi 18,4 miljonit 18–65aastast Euroopa Liidu elanikku raske depressiooni all; arvestades, et hea vaimne tervis võimaldab kodanikel realiseerida oma intellektuaalset ja emotsionaalset potentsiaali ning leida oma koht ühiskondlikus, haridus- ja tööelus; arvestades, et halb vaimne tervis põhjustab seevastu kulusid, sotsiaalset tõrjutust ja häbistamist;

B.   arvestades, et vaimse tervise probleemid vähendavad oluliselt nendest otseselt või kaudselt mõjutatute elukvaliteeti;

C.   arvestades, et halva vaimse tervise poolt ühiskonnale tekitatud majanduslikud kulud on hiiglaslikud, ulatudes Euroopa Liidu liikmesriikides mõnede hinnangute järgi 3–4%ni SKTst;

D.   arvestades, et vaimse tervise probleemid mõjutavad juba praegu väga olulisel määral majandust, tervist ja ühiskonda ning see mõju suureneb, sest vananevat elanikkonda ja ühiskonnas toimuvaid muutusi arvestades haigusjuhtumite arv suureneb;

E.   arvestades, et igal aastal sooritab enesetapu 58 000 Euroopa Liidu elanikku ja et see arv on suurem kui igal aastal liiklusõnnetuste või HIV/AIDSi põhjustatud surmajuhtumite arv ning et sellest kümme korda rohkem inimesi sooritab enesetapukatse;

F.   arvestades, et EÜ asutamislepingus määratud pädevuste määramist arvesse võttes on ühenduse Euroopa Liidu elanikkonna vaimse tervise strateegia lisaväärtus eelkõige ennetamises;

G.   arvestades, et mõnes Euroopa riigis kulub kuni 85% vaimse tervise parandamisele suunatud rahast suurte asutuste ülalpidamisele;

H.   arvestades, et vähesed teadmised ja ebapiisavad investeeringud vaimse tervise edendamisse halvendavad inimeste tervist ning põhjustavad puudeid ja ühiskondlikke probleeme;

I.   arvestades, et umbes 40% kõigist vangidest kannatab mõne vaimse häire all ja et tõenäosus, et nad sooritavad enesetapu, on kuni seitse korda suurem kui vabaduses viibivatel inimestel ning et valed vangistustingimused võivad häiret süvendada ja ühiskonda naasmist takistada;

J.   arvestades, et kogu Euroopa Liidus ei saa laste ja noorte vaimne tervis piisavat tähelepanu ega rahalisi vahendeid vaatamata sellele, et noorte vaimne tervis halveneb oluliselt;

K.   arvestades, et tervise valdkonnas, eriti seoses toitumishäirete, neurodegeneratiivsete haiguste, skisofreenia, tujukõikumiste, hirmu, paanika, depressiooni, alkoholi kuritarvitamise ja teiste psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisega, aga ka seoses enesetappude ja kuritegevusega – valdkonnad, mida on vaja järjekindlalt uurida –, on selgelt täheldatav sooline aspekt;

L.   arvestades, et naised pöörduvad abi saamiseks sagedamini vastavate teenistuste poole kui mehed, et neile kirjutatakse välja kaks korda rohkem psühhotroopseid ravimeid kui meestele; arvestades, et farmakogeneetilised uuringud näitavad, et naistel on selliste ainete suhtes väiksem taluvus;

M.   arvestades, et isiklikke, rahalisi ja ühiskondlikke tagasilööke vähendavad oluliselt vaimsete häirete ennetamine, varane diagnoosimine, sekkumine ja ravi;

N.   arvestades, et palju inimesi kannatab neurodegeneratiivsete häirete all ning on oodata nende arvu suurenemist muu hulgas pikaealisuse ja sellega kaasneva vanema elanikkonna kasvu tõttu;

O.   arvestades, et enamikus Euroopa Liidu riikides on nii normaalset arengut (eriti hariduses) takistavate arengu- ja käitumisprobleemidega laste kui ka krooniliste ja raskete häiretega täiskasvanute hoolduse puhul toimumas liikumine pikaajalisest institutsionaliseeritud hooldusest toetatud elamise suunas ühiskonnas, kuid et see on toimunud ilma ühiskondlike teenuste kohase planeerimise ja rahastamiseta,

P.   arvestades, et naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivallast põhjustatud vaimse tervise häireid tuntakse halvasti; arvestades, et tunnistusi türanniseerimise kohta ei võeta sageli arvesse ning et paljud naised ja tütarlapsed ei taha teatada väärkohtlemisest, mille ohvriks nad on langenud, kui just arstid ja meditsiinitöötajad seda neilt otse ei küsi;

Q.   arvestades, et hea vaimse tervise eeltingimus on kasvamine terves perekeskkonnas, mis pakub nii materiaalset kui ka psühholoogilist turvalisust ja vanemate armastust,

1.   tervitab komisjonipoolset pühendumist vaimse tervise edendamisele; nõuab tervishoiupoliitikas, rõhuasetusega ennetamisel, ja liidu teadusuuringute poliitikas sellele valdkonnale suuremat tähelepanu ja leiab, et see teema tuleks lõimida kõigi komisjoni peadirektoraatide ja liikmesriikide ministeeriumide poliitikasuundadesse ja õigusaktidesse, kes peaksid võtma endale kohustuse ühtlustada praegused riiklikud ja rahvusvahelised vaimse tervise indikaatorid, et tagada andmete võrreldavus ELi tasemel;

2.   arvab, et komisjoni rohelises raamatus ei ole piisavalt arvestatud soolist aspekti; nõuab sellest tulenevalt, et seda arvestataks järjekindlalt vaimse tervise edendamiseks kavandatud meetmetes, ennetavas tegevuses ja uuringutes, kuna need on sel alal olnud siiamaani ebapiisavad ja ebaadekvaatsed lausa sel määral, et vaimsete haiguste ennetamise ja ravi alal tehtud edusammud on palju väiksemad kui muude haiguste puhul;

3.   peab arstide rolli patsientide järelevalves ülimalt oluliseks;

4.   leiab, et hea vaimne tervis on Euroopa kodanike üldise tervise ja heaolu ning ELi majandusliku suutlikkuse eeldus; õhutab ja toetab kõiki meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa vaimsete häirete ennetamisele;

5.   rõhutab vajadust kaaluda, kuidas saaks ELi vaimse tervise alaste uuringute toetamise suutlikkuse loomiseks kõige paremini kasutada ühenduse vahendeid, näiteks teadusuuringute seitsmendat raamprogrammi;

6.   leiab, et kõik tulevased komisjoni poolt vaimse tervise kohta esitatud ettepanekud peaksid puudutama partnerlust ja nõupidamist inimestega, kes on kogenud või kogevad vaimse tervise häireid, nende perede ja hooldajate ning nende huvisid esindavate VVOdega, pereliikmete ühenduste ja teiste huvitatud osapooltega ning nende osalemist, et otsustamisprotsess oleks kaasavam ja nende huvid oleksid seal paremini esindatud, ning edendama psühhiaatriliste patsientide pereliikmete võrgustikke;

7.   rõhutab vaimse tervisega seotud kulutuste olulisi erinevusi eri liikmesriikides, vaadelduna nii absoluutse summana kui ka tervishoiukulude kogusumma osana;

8.   leiab samuti, et kolme eesmärgi – vaimse tervise edendamise, vaimse tervise parandamise ja vaimsete häirete ennetamise – saavutamiseks on vaja erinevaid meetmeid; leiab, et selliste meetmete eesmärk peaks olema kohase teabe andmine, asjakohaste teadmiste hankimine ning sobivate hoiakute ja oskuste arendamine, et kaitsta vaimset ja füüsilist tervist ning parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti;

9.   rõhutab selliste mõistete nagu "halb vaimne tervis", "vaimsed häired", "raske vaimuhaigus" ja "isiksusehäire" ettevaatliku kasutamise vajadust;

10.   rõhutab olulist vajadust varajaste sõeluuringute, avastamise, diagnoosimise ja ühtse individuaalse ravi järele;

11.   rõhutab vajadust võidelda vastavate meetmetega vaimuhaiguste ravi ilmse ebavõrdsuse vastu;

12.   nõuab, et kõikidesse tulevastesse strateegiatesse kaasataks õpiraskustega inimesed, kuna nad puutuvad kokku sarnaste probleemidega, mis vaimuhäiretega inimesed, sealhulgas sotsiaalne tõrjutus, institutsionaliseerimine, inimõiguste rikkumine, diskrimineerimine, häbimärgistamine ja toetuse puudumine nendele ja nende peredele ning hooldajatele; nõuab samas kognitiivselt andekate laste ja noorte paremat tunnustamist ja toetamist;

13.   rõhutab vastastikuse abi olulisust ning inimeste ravi, haiguse ja paranemisega seotud kogemuste juhtivat rolli;

14.   tervitab asjaolu, et komisjon tõstab esile lapsi, töötajaid, vanemaid inimesi ja ebasoodsas olukorras ühiskonnaliikmeid kui võtmetähtsusega sihtrühmi, kuid laiendaks seda ka näiteks inimestele, kes kannatavad raske vaimuhaiguse, pikaajaliste ja fataalsete haiguste all, puuetega inimestele, vangidele, etnilistele ja muudele vähemusrühmadele, kodututele, migrantidele, ebakindla tööga inimestele, töötutele ja arvukatele vaimse tervise ja hoolduse probleemidele, mis puudutavad eriti naisi;

15.   tunnistab, et isiksusehäire on diagnoosi, ravi ja hoolduse seisukohalt eriti problemaatiline, kuna nõuab rohkem uuringuid ja selgepiirilist poliitikat; palub komisjonil pöörata tähelepanu ka agressiivsusele, agressiivse käitumise määravatele teguritele ja selle psühholoogilistele tagajärgedele;

16.   tunnistab, et meestel ja naistel võivad olla erinevad vaimse tervisega seotud vajadused ja nõuab põhjalikumaid uuringuid eeskätt sundusliku haiglaravi ja enesevigastuste vahelise seose ning psühhotroopsete ravimite sagedasema väljakirjutamise kohta naiste puhul;

17.   rõhutab vajadust uurida meeste ja naiste aju ehituse ja tegevuse tõendatud erinevusi, et töötada välja erinevad lähenemised ja ravi kahe sugupoole vaimuhaigustele;

18.   nõuab, et emadele antaks enne ja pärast sünnitust abi, et hoida ära depressiooni või muid psühhopatoloogilisi ilminguid, mida on selles olukorras sageli täheldatud;

19.   leiab, et emade ja vanemate hea vaimne tervis aitab lastel takistusteta areneda ning sirguda terveteks täiskasvanuteks;

20.   nõuab multidistsiplinaarse ja mitut asutust hõlmava lähenemisviisi kasutamist vaimuhaigustega seotud keerukate situatsioonide lahendamiseks, näiteks küsimus, kuidas toetada arengu- või käitumisprobleemide või söömishäiretega lapsi või noorukeid ja/või neid lapsi või noorukeid, kelle vanemad kannatavad sageli ise halva vaimse tervise all (või keda hoitakse pikaajalise hoolduse asutustes);

21.   toonitab, et tütarlaste ja naiste keha ühiskondlikult määratletud ideaalkuvand mõjutab nende vaimset tervist ja heaolu, tuues kaasa toitumishäirete sagenemise;

22.   juhib tähelepanu sellele, et halva vaimse tervise ja vaimsete häirete juured on tavaliselt varases lapsepõlves, ja rõhutab tervisliku varase lapsepõlvega seotud uuringute olulisust;

23.   rõhutab järgmiste vahendajate jätku- ja täiendusõppe olulisust: õpetajad, hooldustöötajad, sotsiaal- ja õigusteenuste osutajad ning tööandjad;

24.   tervitab rohelise raamatu tõdemust, et inimeste vaimset tervist mõjutavad ka ühiskondlikud ja keskkonnategurid, nagu isiklikud kogemused, perekond ja ühiskondlik toetus; elutingimused, nagu vaesus, elu suurlinnades ja maapiirkondade isoleeritus; ning töötingimused, nagu tööalane ebakindlus, töötus ja pikad töötunnid; rõhutab, et vaimsed häired on üks põhjus ennetähtaegselt pensionile ja invaliidsuspensionile jäämisel;

25.   on seisukohal, et head töötingimused aitavad hoida vaimset tervist ning nõuab, et tööandjad teeksid poliitilisi algatusi "Vaimne tervis töökohal", mis on nende tervishoiu ja tööohutusega seotud kohustuste vajalik osa, et tagada vaimsete häiretega inimestele võimalikult head töökohad ja võimalikult hea tööturule kaasamine ning nõuab algatuste avalikustamist ja jälgimist olemasolevate tervishoiu ja ohutusega seotud õigusaktide raames, arvestades samas ka töötajate vajadusi ja arvamust;

26.   tervitab ühiskondlikke algatusi sotsiaalpoliitika ja tööhõivepoliitika raames, et soodustada vaimselt haigete inimeste mittediskrimineerivat kohtlemist, vaimsete puuetega inimeste sotsiaalset integreerumist ja stressi vältimist töökohas;

27.   rõhutab ELi tööhõivestrateegiat silmas pidades vaimse tervise mõju tööhõivele, samuti töötuse mõju inimeste vaimsele tervisele;

28.   usub, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et leida ja rakendada tulemuslikke strateegiaid enesetappude vähendamiseks, eriti noorte inimeste ja muude riskirühmade seas;

29.   nõuab, et tunnistataks laialdasemalt diskrimineerimise, vägivalla ja vaimsete häirete vahelist seost, järelikult ka vajadust võidelda vaimse tervise ennetava edendamise strateegia raames igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise vastu;

30.   näeb ühe suurema vaimse tervisega seotud väljakutsena Euroopa elanikkonna vananemist ja nõuab tungivalt, et suuremat rõhku pandaks neurodegeneratiivsete ning seenioride muude psühhiaatriliste haiguste mehhanismide ja põhjuste uurimisele ja ennetamisele, aga ka nende ravile (sh uute ravimeetodite väljatöötamisele);

31.   leiab ka, et rõhutada tuleb seost alkoholi ja narkootikumide tarbimise ning vaimsete häirete vahel; arvab, et alkoholism ja narkomaania põhjustavad tõsiseid vaimse ja füüsilise tervise probleeme ning probleeme kogu ühiskonnale; palub komisjonil viivitamata uurida, millised võõrutusprogrammid ja raviviisid on kõige tõhusamad;

32.   rõhutab, et vaimsete häiretega inimesi tuleks ravida ja hooldada väärikalt ning inimlikult ning et ravi ja abiteenused peaksid olema tulemuslikud, kvaliteetsed, kõikehaaravad ja kõikidele kannatajatele kättesaadavad; et tuleb selgelt mõista nende õigust olla või mitte olla ravitud; et neid tuleks võimaluse korral alati kaasata nende ravi puudutavate otsuste langetamisse ja et nendega tuleks pidada kollektiivselt nõu teenuste üle; et väljakirjutatud ravimitel peaks olema võimalikult vähe kõrvalmõjusid; et ravimi tarvitamisest turvaliselt loobuda soovijatel oleks teavet ja nõuandeid;

33.   leiab, et jõu kasutamine, nagu ka ravimite sunniviisiline manustamine, takistab eesmärkide saavutamist; leiab, et igat liiki haiglaravi ja ravimite sunniviisiline manustamine peaks olema võimalikult lühiajaline ning kui seda tehakse, tuleb selline otsus korrapäraselt üle vaadata ja see peaks toimuma võimaluse korral patsiendi nõusolekul või selle puudumisel vastavate asutuste loal ainult viimase võimalusena;

34.   on arvamusel, et isiklike vabaduste igasugust piiramist tuleb vältida, eelkõige füüsilist ühiskonnast eraldamist, mis nõuab individuaalsete õiguste tagamise eest vastutavate demokraatlike asutuste järelevalvet, kontrolli ja valvsust, et vältida väärkohtlemist;

35.   nõuab häbimärgistamise kaotamise seadmist kõigi tulevaste strateegiate keskmesse (nt iga-aastaste vaimse tervise küsimustega seotud kampaaniate korraldamine, et võidelda teadmatuse ja ebaõiglusega), kuna halva vaimse tervisega seotud häbimärgistamine viib ühiskonnapoolse tõrjumiseni igas valdkonnas tööturust perekonnani ja kogukonnast tervishoiutöötajateni; arvab ka, et patsientide vaimse tervise ja olukorra parandamiseks tuleb tagada põhilised sotsiaalsed ja kodanikuõigused, nagu õigus eluasemele ja majanduslikule toetusele, kui inimene ei suuda töötada, ning õigus abielluda ja ise oma asju ajada; leiab ka, et häbimärgistamine on üks diskrimineerimise vorm ja sellega tuleb tegeleda diskrimineerimisvastastes õigusaktides;

36.   möönab, et häbimärgistamise üks osa on laialt levinud arusaam, et vaimse tervise häired on ägedad ja kestavad kogu elu, ent on oluline rõhutada, et sobiva abiga võivad mõned inimesed paraneda, teiste seisund võib oluliselt paraneda või suudetakse saavutada piisav funktsionaalsus või stabiilsus;

37.   rõhutab vajadust reformida vaimse tervise raviteenuseid, nii et need põhineksid kõrge kvaliteediga kogukonnahooldusel, mis toimub kodus või hooldekodus, kus on juurdepääs vajalikule tervislikule ja sotsiaalsele hooldusele; kus toimub regulaarne järelevalve ja hindamine; kus toimub vaimsete häiretega inimeste ja nende hooldajate perioodiline hooldus; kus kasutatakse "kõik ühest kohast" lähenemist tervishoiule, sotsiaalkindlustusele, elamumajandusele, koolitusele, transpordile, soodustustele ja muudele teenustele; rõhutab, et seda tuleks toetada laialdaste patsienditeenustega ägedate, krooniliste või turvalisusega seotud vajaduste jaoks, kuid et alati tuleb kõiki inimesi, kes saavad sunduslikku haiglaravi, sõltumatult kontrollida;

38.   rõhutab seda silmas pidades vajadust toetada psühhiaatriliste patsientide kooperatiive ja kõiki tegevusi, mille eesmärk on kaasata kasutajaid ja varasemaid patsiente ning eraldada ressursse töötajate koolitamiseks, et nad saaksid arvestada psühhiaatriliste patsientide kõiki vajadusi;

39.   rõhutab vajadust üld- ja perearstide ning teiste esmatasandi tervishoiuteenuseid osutavate töötajate jätkuõppe järele vaimse tervise küsimustes;

40.   tunnistab, et kohalikul omavalitsusel on oluline roll hea vaimse tervise edendamises, halva vaimse tervisega inimese toetamises kohalikus elukeskkonnas ning mitut asutust hõlmava lähenemise eri osade ühendamises vaimse tervisega seotud teenuste osutamisel;

41.   usub, et vaimsete häirete ja sõltuvusprobleemidega inimeste kahekordse diagnoosiga peaks normaaljuhul kaasnema ravi;

42.   rõhutab, et tervise vaimsed ja füüsilised aspektid on omavahel seotud, et vaimsetel häiretel võivad olla bioloogilised, sotsiaalsed, emotsionaalsed või ajaloolised põhjused, millega tuleb tegeleda, et teised lähenemised saaksid olla edukad, ning et mõni psühhiaatriline ravim võib probleemi aluseks olevat bioloogilist seisundit hoopis halvendada;

43.   nõuab suuremat tähelepanu somaatiliste haiguste psühholoogilistele tagajärgedele ja sümptomitele; rõhutab, et haiglaraviprotokollides tuleks vaimsele ja füüsilisele heaolule anda võrdväärne tähtsus, eriti raskete ja/või ravimatute haigete ravis; ning leiab, et teistes erivaldkondades töötavad arstid ja parameedikud peavad läbima jätkuõppe psühhopatoloogia alal, sest haigused jäävad sageli diagnoosimata või neid alahinnatakse;

44.   toetab komisjoni kommentaare deinstitutsionaliseerimise kohta, kuna pikaajaline viibimine psühhiaatrilise ravi asutustes võib viia psühhopatoloogiliste seisundite püsimise ja süvenemiseni, samuti häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse süvenemiseni, kuid nendib, et on vaja suuremaid jõupingutusi, et veenda avalikkust, et raskete vaimuhäirete või õpiraskustega inimeste hooldamine kogukonnas annab paremaid tulemusi;

45.   soovitab, et komisjon koguks rahvatervise programmi kaudu andmeid vaimuhaiguste, ravitud patsientide paranemismäärade ja nende ühiskonda taaslõimimise tulemuslikkuse kohta;

46.   teeb komisjonile ettepaneku teha kindlaks heade tavade juurutamisega seotud objektid ja näited ning levitada nendega seotud teavet kõigis liikmesriikides, kuna need näitlikud objektid on võrreldavad programmi "Rahvad vaimse tervise nimel" kuuluvate Maailma Tervishoiuorganisatsiooni objektidega; arvab, et näitlikud objektid, näitlikud raviviisid ja näitlikud ennetusstrateegiad võivad olla olulised moodused vaimse tervisega seotud ebavõrdsuse vähendamiseks liikmesriikide vahel; palub komisjonil kaasata näitlike objektide, raviviiside ja ennetusstrateegiate tuvastamisse teadusinstituudid;

47.   leiab, et kuna kõigil inimestel on õigus saada parimat olemasolevat vaimse tervise alast ravi (ÜRO üldkogu 17. detsembri 1991. aasta resolutsioon A/RES/46/119 vaimsete häiretega isikute kaitse ja vaimse tervishoiu parandamise kohta), tuleb levitada parimaid tavasid ja asjakohast teavet ning need peavad olema kõigile kodanikele kättesaadavad;

48.   leiab, et mõistet "ravi" tuleks tõlgendada laialt, pannes rõhku sotsiaalsete ja keskkonnategurite tuvastamisele ja kõrvaldamisele, ning et ravimite kasutamine peab olema viimane võimalus, eelkõige laste ja noorte puhul; kritiseerib eluetappide käsitlemist meditsiinilisest ja patoloogilisest vaatevinklist, ilma laiemaid põhjusi otsimata; nõuab, et võetaks arvesse tegureid, nagu isiklikud kogemused, perekond, sotsiaalne tugi ning elamis- ja töötingimused, millel on oma osa vaimuhaiguses, ning samuti geneetilisi tegureid;

49.   pöörab tähelepanu suurele hulgale lastele, kes mõnedes, eriti mõnedes uutes liikmesriikides kasvavad üles hoolekandeasutustes; õhutab komisjoni toetama tulemuslikumalt alternatiivsete süsteemide loomist, mis aitaksid riskigruppidesse kuuluvatel vanematel oma laste eest korralikult hoolitseda; nõuab laienenud Euroopa Liidu laste ja noorte vaimse tervise alase tulemusliku poliitika ja tavade arendamise projekti võimalikult kiiret käivitamist ning tulemuslikku rakendamist, mis koordineerib laste vaimse tervise strateegia alaseid edusamme ELi liikmesriikides;

50.   leiab samuti, et lisaks ravile on vaimse tervise probleemide ennetamiseks ning vaimse tervise parandamiseks ja edendamiseks vaja kohast sotsiaalset ja töökeskkonda ning pere ja kogukonna toetust, samuti vaimsete häirete all kannatajate ravimise strateegiat ja rehabiliteerimist; rõhutab vajadust vaimset tervist ja paranemist soodustavate keskkonnaga seotud teadusuuringute järele;

51.   nõuab tungivalt, et komisjon toetaks reformide jätkumist kõigis liikmesriikides, mis praktiseerisid psühhiaatria kuritarvitamist, ravimite või kinnipidamise liigset kasutamist või ebainimlikke meetodeid, nagu näiteks puurvoodid või isoleerimisruumide ülemäärane kasutamine, seda eelkõige mõnedes uutes liikmesriikides; rõhutab, et mõnedes uutes liikmesriikides liiguvad ühiskonna vaimse tervise näitajad reeglina vales suunas, mida iseloomustavad rohked enesetapud, vägivald ja erinevad sõltuvused, eriti alkoholisõltuvus; rõhutab, et need riigid on pärinud sobimatu vaimse tervise alase ravi süsteemi ning suured psühhiaatrilise ravi ja hoolekandeasutused, mis suurendavad sotsiaalset tõrjutust ja häbimärgistamist, samas kui on puudus sotsiaal- ja kultuuriteenustest, mis tuleb integreerida üldise tervise ja sotsiaalkaitse süsteemidesse; palub komisjonil seada psühhiaatria reformimine ELiga liitumise läbirääkimiste kavva; on seisukohal, et vangla on vaimselt haigete inimeste jaoks sobimatu keskkond ning et aktiivselt tuleks otsida alternatiive;

52.   nõuab rohkem terapeutiliste ja psühholoogiliste sekkumiste, tõhusamate ja vähemate kõrvalmõjudega ravimite väljatöötamise, vaimsete häirete ja enesetappude põhjuste väljaselgitamise ja vaimse tervise edendamiseks tehtud investeeringute tulemuslikkuse mõõtmise ning edukale tervenemisele ja haiguse taandumisele kaasa aitavate meetodite väljaselgitamise alaseid teadusuuringuid; nõuab eritähelepanu eelkõige lastele sobivamate ravimite väljatöötamisega seotud teadusuuringutele; rõhutab, et teadusuuringud ei tohiks piirduda ravimitega, vaid neid tuleks laiendada ühiskonna epidemioloogilistele, psühholoogilistele ja majanduslikele uuringutele ning vaimuhaigusi põhjustavate sotsiaalsete tegurite uurimisele; nõuab lisaks teenuste kasutajate osaluse suurendamist kõikides vaimse tervisega seotud teadusuuringute aspektides;

53.   leiab samuti, et vaja on rohkem teadusuuringuid häbimärgistamise ja selle vältimise võimaluste alal; individuaalsete teenusekasutajate ja nende hooldajate kogemuste alal; erinevate teenuste ja elukutsete ning varasemate teenusekasutajate vaheliste töösuhete alal; teenuste piiriülese osutamise alal;

54.   leiab, et vaimse tervisega seotud teenuseid tuleks rahastada piisavalt, et katta vaimsete häirete maksumus üksikisikute, tervishoiu- ja sotsiaalteenistuste ning ühiskonna jaoks tervikuna, et need teenused oleksid tõhusad ja tekitaksid avalikkuses usaldust;

55.   leiab, et oluline on kasutada vaimse tervise edendamise kvaliteetseid ja individualiseeritud meetodeid, võttes arvesse üksikisikute ja sihtrühmade täpseid vajadusi;

56.   tunnustab väärtuslikku panust, mida pereliikmed ja mitteametlikud hooldajad vaimse tervise probleemidega inimeste abistamisel annavad, ning möönab samuti, et paljud neist vajavad ise hoolt ning teavet ja professionaalset abi, kui nad hooldamist jätkavad; tunnustab ka väärtuslikku panust, mida võivad anda teenuste kasutajad üksteise abistamisel;

57.   rõhutab vajadust kasutada sõnavara ja termineid, mis aitavad võidelda häbimärgistamisega (nt meetmed eelarvamuste kaotamiseks, hoiakute muutmiseks ja igat liiki vaimsete häiretega seotud kinnisarusaamade arvustamiseks);

58.   nõuab, et komisjon looks vaimse tervise koordineerimise ja järelevalve töörühma, mis koguks teavet vaimse tervise alase praktika ja selle edendamise kohta ELis, hindaks olemasolevate vaimse tervisega tegelevate tervishoiutöötajate ja infrastruktuuri sobivust (arvu ja koolituse osas) ning levitaks teavet heade tavade kohta kõigile liikmesriikidele ja vaimse tervise ravimisega tegelevatele osapooltele; rõhutab, et selles koordineerimise ja järelevalve töörühmas peavad osalema patsientide organisatsioonid, ravijad, hoolekandeasutused ja teadusinstituudid;

59.   palub komisjonil esitada pärast rohelist raamatut ettepanek võtta vastu direktiiv vaimse tervise kohta Euroopas ning vaimsete häirete all kannatajate kodaniku- ja põhiõiguste kaitsmise ja austamise kohta;

60.   kutsub ELi ja AKV riike üles tegema tihedat koostööd heasse vaimsesse tervisesse investeerimisel arengualase ja Cotonou poliitika kaudu;

61.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, liituvatele riikidele ja kandidaatriikidele, AKV riikidele ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa büroole.

(1) ELT C 364, 18.12.2000, lk 1.
(2) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(3) ELT C 86, 24.3.2000, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0115.


Ühise kalanduspoliitika lihtsustamine ja täiustamine (2006-2008)
PDF 204kWORD 56k
Euroopa Parlamendi resolutsioon 2006.–2008. aasta tegevuskava kohta ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks ja täiustamiseks (2006/2053(INI))
P6_TA(2006)0342A6-0228/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "2006.–2008. aasta tegevuskava ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks ja täiustamiseks" (KOM(2005)0647);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ühise kalanduspoliitika õigusruumi parendamise ja lihtsustamise perspektiivid" (KOM(2004)0820) ning komisjoni talituste töödokumenti "Ühise kalanduspoliitika õigusruumi lihtsustamise ja täiustamise võimaluste ja selle elluviimise analüüs" (SEK(2004)1596);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia" (KOM(2005)0535);

–   võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 2005. aasta järeldusi komisjoni teatise "Ühise kalanduspoliitika õigusruumi parendamise ja lihtsustamise perspektiivid" kohta (8077/2005);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 16. detsembril 2003. aastal sõlmitud paremat õigusloomet käsitlevat institutsioonidevahelist kokkulepet(1);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0228/2006),

A.   arvestades, et õiguskeskkonna täiustamine ja lihtsustamine, mille eesmärk on selle tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmine, on Euroopa Liidu prioriteetne ülesanne kodanike hüvanguks, mida viiakse läbi konkurentsivõime, majanduskasvu ja jätkusuutliku arengu tugevdamise raames, aidates seeläbi kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele;

B.   arvestades, et liikmesriikide ametiasutused ja kalandussektori töötajad avaldavad kahetsust meetmete hajutatuse ja paralleelsuse, olemaolevate tekstide selgusetuse ja juurdepääsetavuse üle, samuti raskuste üle, mis tulenevad halduskoormusest, mida tekitab suur hulk sageli üleliigseid kohustusi;

C.   arvestades, et ühist kalanduspoliitikat reguleerivate eeskirjade lihtsustamisse tuleb laialdaselt kaasata kalureid ja teisi asjaomaseid pooli;

D.  D arvestades, et kalandussektoriga tuleb konsulteerida tähtaegade piires, mis võimaldab neil otsustusprotsessis tegelikult osaleda ja olla sellesse juba algusest peale kaasatud;

E.   arvestades, et ühise kalanduspoliitika tulemuslikkus on tihedalt seotud ühtlustatud kontrolli- ja järelevalvesüsteemi kehtestamisega, mida kohaldatakse kõigi kalandussektori töötajate suhtes,

1.   tervitab nimetatud sektori tegevuskava ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks ja täiustamiseks;

2.   toetab täielikult komisjoni määratletud eesmärke, eelkõige olemasolevate tekstide selguse suurendamist, nende lihtsustamist, samuti neile juurdepääsu parandamist, kalandusega tegelevate ametiasutuste halduskoormuse ja -kulude vähendamist ning kalurite kohustuste ja piirangute vähendamist;

3.   tervitab komisjoni väljapakutud meetodeid, eelkõige kolmeaastase tegevuskava koostamist ajavahemikuks 2006–2008;

4.   toetab komisjoni seisukohta, et lihtsustamist puudutavad jõupingutused tuleb keskendada kalavarude säilitamise poliitikale ja kalapüügitegevuse kontrollile;

5.   on seisukohal, et enne õigusakti vastuvõtmist on oluline reaalselt parendada konsulteerimist kõikide asjaomaste pooltega, keda kavandatavad meetmed puudutavad, ning see peaks toimuma võimalikult varases etapis, et huvitatud pooled saaksid tõhusalt kaasa aidata ettevalmistavale tööle enne mis tahes õigusakti ettepanekut;

6.   on seisukohal, et kõikide õigusaktide ettepanekute mõju tuleb eelnevalt hinnata ja hindamine peab põhinema täpsel, objektiivsel ja täielikul teabel ning tulemused tuleb sobival hetkel avalikustada;

7.   on seisukohal, et iga uue õigusakti vastuvõtmise ja kohaldamise vahel peab olema ette nähtud piisav ajavahemik, et asjaomased pooled saaksid sellega kohaneda;

8.   on seisukohal, et õigusaktide tekstid peavad olema täpsemalt koostatud ja huvirühmadele arusaadavamad;

9.   on seisukohal, et vastuvõetud meetmete tõhusust ja rakendamist on tarvis süstemaatiliselt hinnata objektiivsete ja selgelt määratletud näitajate alusel;

10.   nõuab, et nõuandekogudel (eriti piirkondlikel nõuandekomisjonidel ning kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteel) oleks oluline roll olemasolevate ja uute meetmete lihtsustamisel ning nende tõhususe ja rakendamise hindamisel; on seisukohal, et nõuandekogudega tihedama konsulteerimise tulemusena hakkaksid kalandussektori töötajad senisest enam järgima kalandust käsitlevaid õigusakte;

11.   on seisukohal, et tehnilisi meetmeid, kalandusalase tegevuse juhtimise meetmeid ja kalapüügitegevuse kontrollimeetmeid ning püügi piirnorme käsitlevate õigusnormide õiguslik struktuur on vaja läbi vaadata, eelkõige tekstide selgemaks muutmiseks, nende loetavuse ja ühtluse parandamiseks, aegunud normide tühistamiseks ning ühise kalanduspoliitika iga osa käsitlevate normide koondamiseks ja tugevdamiseks;

12.   toetab tegevuskavas loetletud lihtsustamisalaseid suuniseid, mis käsitlevad lubatud kogupüüki / püügikvoote ja püügikoormust, eelkõige praeguste mitmesuguste osade eraldi käsitlemist, otsuste suunamist ühtsetele rühmadele ja mitmeaastaste lähenemisviiside väljatöötamist;

13.   tervitab komisjoni kavatsust reformida olemasolevaid õigusakte, rühmitades tehnilised meetmed järk-järgult püügipiirkondade kaupa, muutes samal ajal kehtivad õigusnormid selgemaks ja tagades kõikide normide suurema ühtluse ja ühtsuse;

14.   lükkab tagasi komisjoni kavandatud võimaluse esitada nõukogule tehniliste meetmete kohta "lühike" määrus, millele järgneksid üksikasjalikumad komisjoni määrused, kuna selliseid olulisi aspekte nagu tehnilised meetmed, mis kehtivad kõigi ühenduse laevade suhtes, ei saa arutelust välja jätta ning neile on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiitu;

15.   on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleb pöörata võimalusele lubada liikmesriikidel kehtestada teatavaid kohalikult kohaldatavaid tehnilisi meetmeid; on seisukohal, et kõnealuste lahenduste kahjuliku keskkonnamõju ärahoidmiseks peaks meetmete rakendamist perioodiliselt hindama;

16.   märgib, et juba nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta)(2) artikliga 9 lubatakse liikmesriikidel kalavarude kaitseks ja majandamiseks ning kalapüügi mõju vähendamiseks mere ökosüsteemidele võtta mittediskrimineerivaid meetmeid 12 meremiili kaugusel oma lähtejoonest; nõuab tungivalt, et komisjon oleks kõnealuse põhimõtte laiendamisel ettevaatlik, kuna luba võtta teatavaid tehnilisi kohalikult kohaldatavaid meetmeid võib tekitada diskrimineerivaid olukordi erinevates liikmesriikides;

17.   kiidab heaks konkreetsetele aladele või püügipiirkondadele keskendatud ning varude kaitse teaduslikel kriteeriumitel ja sotsiaalmajandusliku mõju põhjalikul analüüsil põhinevate lähenemisviiside väljatöötamise iga üksikjuhtumi kohta eraldi ning on seisukohal, et kõnesolevate lähenemisviiside väljatöötamisse tuleb tihedalt kaasata kõik asjaomased pooled;

18.   on seisukohal, et komisjoni poolt ühise kalanduspoliitika osana esitatud taastamis- ja majandamiskavad tuleb muuta paindlikuks vastavalt tegelikele kalastamistingimustele eri liikmesriikides;

19.   kiidab heaks suurema arvuti-, infotehnoloogia- ja automatiseerimise kasutuse, et hõlbustada juurdepääsu ühenduse õigusaktidele, samuti kergendada ning muuta andmete kogumist ja edastamist liikmesriikide ametiasutuste ja sektoris töötajate jaoks otstarbekamaks;

20.   on seisukohal, et teavet õigusaktide kohta ei tule edastada üksnes institutsioonide kaudu, vaid see peab jõudma eelkõige ühenduste, piirkondlike nõuandekomisjonide, Interneti, ja tegevusjuhendite kaudu otse huvitatud osapoolteni;

21.   on seisukohal, et uusi tehnoloogiaid tuleb kalalaevade pardal hakata kasutama järk-järgult, nähes ette erandid kõige väiksematele laevadele ja kehtestades piisavalt pikad üleminekuperioodid, et sektor saaks sellega kohaneda;

22.   peab vajalikuks ühenduse abi eraldamist uute tehnoloogiate arendamiseks, samuti vajalikuks erikoolituseks;

23.   peab oluliseks kõiki kalapüügitegevuse kontrolli ja järelevalvega seotud aspekte käsitlevate õigusnormide koondamist ja uuesti sõnastamist;

24.   kutsub komisjoni üles asuma läbi vaatama miinimumsuurusi käsitlevaid ühenduse norme, et need ühtlustada;

25.   kinnitab veel kord, et kiiresti tuleb kehtestada ühtlustatud kontrolli- ja järelevalvesüsteem, mis kehtib kõikide sektoris töötajate suhtes ja millele on lisatud tõlgendamisnorme ja vastutust reguleeriv ühtne kord, et tugevdada kalurite usku võrdse kohtlemise aluspõhimõttesse; on seisukohal, et Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama;

26.   tervitab üldist põhimõtet, mille eesmärk on muuta liikmesriikide ja sektori aruandekohustused otstarbekamaks, kuid rõhutab komisjoni mõnede aruannete olulisust, eelkõige ühise kalanduspoliitika rakendamise kontrolli valdkonnas;

27.   on seisukohal, et ühenduse vetest väljaspool kalastamiseks antavate litsentside, samuti väljapüüki ja püügikoormust käsitlevate andmete haldamine tuleb muuta selgemaks, paremaks ja elektroonilisemaks ning tervitab algatusi, mis komisjon on juba selles osas käivitanud;

28.   jagab komisjoni seisukohta, et keerulised ja pikad menetlused, mida Euroopa Liit kohaldab piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud normide ühenduse õigusaktidesse ülevõtmisel, on täiesti ebasoovitavad, kuid on arvamusel, et suurem osa ülevõtmisprotsessi keerukusest tuleneb liigsest bürokraatiast komisjonis endas ning lükkab seetõttu kategooriliselt tagasi võimaluse, et lihtsustamisprotsess viidaks läbi selle arvelt, et Euroopa Parlamendilt võetakse ära volitused sekkumaks õigusloomega seotud menetlustesse;

29.   palub komisjonil viia ka lõpule kalanduse valdkonna partnerluslepingu kahe peamise kategooria (segapüük ja tuunipüük) tüüplepingu väljatöötamine, mille põhjal määratakse kindlaks lepinguosaliste (ühendus ja kolmandad riigid) õigused ja kohustused;

30.   on seisukohal, et kalanduse partnerluslepingute läbirääkimiste- ja järelevalveprotsessi läbivaatamine ja lihtsustamine on prioriteetse tähtsusega ning tervitab jõupingutusi, mis komisjon on selles osas hiljuti teinud;

31.   väljendab valmisolekut aidata aktiivselt kaasa jõupingutustele viia läbi lihtsustamisprotsess ning kutsub institutsioone pidama pidevalt dialoogi parema õigusloome huvides ühise kalanduspoliitika valdkonnas;

32.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.


Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus
PDF 208kWORD 35k
Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (KOM(2005)0181KOM(2006)0213 – C6-0234/2005 – 2005/0090(CNS))
P6_TA(2006)0343B6-0457/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0181)(1) ja muudetud ettepanekut (KOM(2006)0213)(2);

−   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 279 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 183, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0234/2005);

−   võttes arvese 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

−   võttes arvesse, et nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga uuesti 28. juunil 2006. aastal (C6-0207/2006);

−   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta(4) ja 6. juuli 2006. aasta(5) seisukohta,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 54 lõiget 3 ja artiklit 56;

1.   võtab teadmiseks, et komisjon muutis oma ettepanekut järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2, ning eelkõige seda, et teksti lisati proportsionaalsuse põhimõte, suurema läbipaistvuse nõue, kõrvale jäetud osalejate andmekogu ning liikmesriikide aastaaruanded, nagu Euroopa Parlament 15. märtsi 2006. aasta hääletuse tulemusel nõudis;

2.   väljendab heameelt tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli põhimõtte, sealhulgas aktsepteeritava riskitaseme lisamise üle;

3.   kiidab komisjoni 18. mai 2006. aasta muudetud ettepaneku heaks, kui selles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid, piiramata siiski Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2006. aasta ja 6. juuli 2006. aasta seisukohta, mis kehtib kitsendamatult;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;

5.   juhib tähelepanu 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta punktile 45 ning kokkuleppele lisatud deklaratsioonile nr 6; palub nõukogul kiita heaks ühise suunise ja algatada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsiooni(6) alusel lepitusmenetlus;

6.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0085.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0312.
(6) EÜT C 89, 22.4.1975, lk 1.


EÜ ja Albaania stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping
PDF 121kWORD 49k
Euroopa Parlamendi resolutsioon stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Albaania Vabariigi vahel
P6_TA(2006)0344B6-0458/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel (KOM(2006)0138);

–   võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi raames komisjoni 9. novembri 2005 eduaruannet Albaania kohta (SEK(2005)1421);

–   võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2005. aasta laienemise strateegiadokumenti (KOM(2005)0561) ja Euroopa Parlamendi 16. märtsi 2006 resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta(1);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta seisukohta selles küsimuses(2);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et Albaania täidab Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikidega stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise tingimusi;

B.   arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping asendab 1992. aasta kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevat lepingut;

C.   arvestades, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimine Albaaniaga viib Euroopa Liidu ja Albaania suhted uuele lepingulisele tasandile, mis annab Albaaniale uue võimaluse edendada õigusriigi põhimõtet, tugevdada demokraatlikke institutsioone ja aidata tagada riigis stabiilsust, mis on kogu piirkonna jaoks väga olulise tähtsusega, ning parandada koostööd Euroopa Liiduga;

D.   arvestades, et Thessalonikis 19. ja 20. juunil 2003 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas oma otsusekindlust toetada täielikult ja tõhusalt Euroopa perspektiivi Lääne-Balkani riikides, mis pärast kindlaksmääratud kriteeriumide täitmist saavad ELi lahutamatuks osaks;

E.   arvestades, et Albaania ees seisavad endiselt tõsised väljakutsed korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega toimetulekuks, vastuvõetud õigusaktide täielikuks rakendamiseks, avaliku halduse parandamiseks ning inim- ja narkokaubanduse vastu võitlemiseks;

F.   arvestades, et Albaania viimaseid parlamendivalimisi kritiseeriti seoses sellega, et need ei olnud täielikult vastavuses Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) kohustustega ning demokraatlike valimiste muude rahvusvaheliste standarditega,

1.   tervitab stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimist, mis annab väljavaate ELi ja Albaania vahelisteks lähedasteks ja laiaulatuslikeks lepingulisteks suheteks, aidates kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Albaanias ja kogu piirkonnas ning Albaania üleminekule õigusriigi põhimõtteid austavale toimiva turumajandusega pluralistlikule demokraatiale;

2.   usub, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu nõukogu ja asjaomane parlamentaarne ühiskomisjon peaksid jälgima lepingus sätestatud nõuete täitmist konkreetsete mõõdetavate näitajate abil;

3.   juhib tähelepanu lepingust tulenevale pikaajalisele kasule nii Albaania kui ka liidu kodanike jaoks; märgib, et lepingu põhilised eelised seisnevad täieliku vabakaubanduspiirkonna loomises ja selge juriidilise kohustuse võtmises koostööks ühist huvi pakkuvates valdkondades ning investoritele stabiilsema õiguskeskkonna rajamises;

4.   nõuab tungivalt, et EL ja Albaania käsitleksid lepingut mõlemapoolselt kasuliku võimalusena; lisaks soovitab Albaanial kasutada antud võimalust, et leida Euroopa turul oma nišš ja arendada konkurentsivõimet konkreetsetes valdkondades;

5.   soovitab Albaanial keskenduda enam majanduspotentsiaali arendamisele, mida eelkõige tuleks teha olemasoleva transpordiinfrastruktuuri parandamise ning võimaliku laiendamise ning keskkonna ja ühiskonna suhtes säästva turismi arendamise kaudu; avaldab kahetsust seoses välisabi kulutuste hiljutise kärpimisega finantsraamistikus; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt vahendeid Albaania infrastruktuuri parandamiseks, eelkõige ühistranspordi arendamiseks;

6.   kinnitab kooskõlas Thessalonikis 19. ja 20 juunil 2003 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustega Euroopa Parlamendi täielikku toetust Albaania Euroopa perspektiivile ja tulevasele ühinemisele Euroopa perekonnaga; usub siiski, et Albaania pühendumus Euroopa väärtustele ja standarditele on kasulik eelkõige Albaaniale ning seda tuleks samuti käsitleda eraldiseisva eesmärgina;

7.   märgib reforme, mida Albaania on läbi viinud demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel, vaba turuga majandussüsteemil, inimõiguste tagamisel ning heal valitsemistaval põhineva riigi ülesehitamiseks; rõhutab siiski, et Albaania peab kooskõlas Euroopa partnerluse raames sätestatuga laiendama veelgi nimetatud reforme ja näitama käegakatsutavamaid tulemusi ning tõendama järjekindlalt stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu edukat rakendamist enne kui ta saab Euroopa integratsioonis edasi järgmisele etapile liikuda; on eriti mures oluliste edusammude puudumise pärast vastuvõetud seaduste täielikul rakendamisel; peab väga oluliseks haldussuutlikkuse märgatavat tugevdamist, kohtusüsteemi reformimist ja selle sõltumatuse parandamist, naiste õiguste kaitsmist, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist ning meediavabaduse edendamist, samal ajal kui meedia ise peaks püüdma suurema läbipaistvuse suunas;

8.   märgib, et valitsus on võtnud kohustuse astuda otsustavalt vastu organiseeritud kuritegevusele, tehes muuhulgas otsuse keelata kiirpaatide kasutamine inimkaubanduse ja uimastitega salakaubitsemise vastaseks võitluseks; rõhutab aga, Albaania peab edaspidi näitama olulisi edusamme kõikide organiseeritud kuritegevuse liikide – sealhulgas eelkõige naiste ja lastega kaubitsemine nende seksuaalse või tööalase ärakasutamise või kerjama sundimise eesmärgil – vastu võitlemisel, mis on liiduga koostöö tugevdamise eeltingimus; kutsub komisjoni üles jätkama ja tõhustama Albaania ametivõimude toetamist nendes küsimustes;

9.   võtab teadmiseks valitsuse jõupingutused korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; märgib, et korruptsioon on Albaania majandusliku ja sotsiaalse arengu üks põhilisi takistusi, ning ootab seetõttu jätkuvalt valitsuse kampaanialt käegakatsutavaid tulemusi; on seisukohal, et korruptsiooni võib esineda igasuguste poliitiliste eelistuste juures ning kutsub üles sellega võitlema, hoolimata mis tahes poliitilisest kuuluvusest;

10.   ergutab Albaania valitusorganeid tugevdama kodanikuühiskonda andes rohkem võimalusi osaleda poliitika väljatöötamises ning poliitika elluviimises ja selle rakendamise ja tõhususe järelevalves valitsemise kõigil tasanditel, et parandada reformide kvaliteeti ja usaldusväärsust ning suurendada läbipaistvust ja vastutust;

11.   märgib lugupidamisega haridusministri tehtud pingutusi haridussektori reformimisel, aga nõuab, et valitsus tagaks kogu riigis lastele võrdsed võimalused hariduse saamiseks;

12.   rõhutab, et Albaanias rikutakse jätkuvalt tõsiselt inimõigusi ning selle vastu tuleb võidelda; ergutab Albaania valitsust tegema vajalikke reforme, et tagada kinnipeetutele kohtumenetlustes juurdepääs õiguskaitsele, võidelda piinamise, jõhkrutsemise ning ebainimliku ja alandava kohtlemisega; palub valitsusel teostada 2003. aasta perekonnaseaduse täielikuks rakendamiseks vajalikud õigusreformid, eelkõige selles osas, mis puudutab koduvägivalla muutmist kriminaalkuriteoks;

13.   kordab oma üleskutset, et komisjon aitaks Albaanial teha lõpu jätkuvale verivaenule, mis kujutab endast õigusriigi luhtumist ning on täielikus vastuolus Euroopa väärtustega;

14.   märgib, et praegust valimissüsteemi, mida tuntakse ka Dushki fenomeni nime all, kasutati eelmistel parlamendivalimistel 2005. aastal proportsionaalsuse põhimõtte moonutamiseks, ja nõuab tungivalt, et Albaania valitsus ja parlament jätkaksid enne tulevasi kohalikke valimisi süsteemi ümberkujundamisega vastavalt OSCE/ODIHRi soovitustele, eelkõige seoses hääletajate nimekirjade ja kodanikuregistrite täpsusega;

15.   kutsub Albaaniat üles tegema suuremaid pingutusi vähemuste õiguste kaitsmiseks, sealhulgas Albaanias elava Kreeka vähemuse õigused, ja viima lõpule ning rakendama vähemusküsimusi puudutavaid õigusakte nii, et nende abil toetataks Albaania ratifitseeritud asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide rakendamist; märgib, et lisameetmeid on vaja eelkõige vähemuskeelte suuremaks kasutamiseks kodanike ja ametnike vahelises suhtluses, samuti traditsiooniliste kohalike nimede laiemaks kasutamiseks, vähemusrühmadele juurdepääsu parandamiseks meediale ja vähemuskeeltes antava hariduse laiendamiseks; märgib, et on puudus täpsest statistikast rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste kohta;

16.   avaldab muret seoses opositsiooni hiljutise ähvardusega boikoteerida tulevasi kohalikke valimisi; kutsub sellega seoses kõiki parteisid üles käituma vastutustundlikult ja tegema endast olenevaid jõupingutusi, et jõuda kokkuleppele sellistes keerulistes küsimustes nagu meediaseadus ja valimisnimekirjade koostamine;

17.   tervitab Albaania positiivset ja konstruktiivset rolli mitmepoolsetes piirkondlikes algatustes; rõhutab siiski vajadust edendada piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid Kagu-Euroopat mõjutavate võtmeküsimuste osas, nagu piiriülene koostöö ja isikute vaba liikumine, organiseeritud kuritegevuse ja salakaubanduse vastane võitlus, välisinvestoreid ligimeelitava vabakaubanduspiirkonna loomine, keskkonnaressursside jagamine ning integreeritud piiriüleste võrkude arendamine;

18.   on arvamusel, et vähese majandusarengu tõttu peaks Albaania pöörama erilist tähelepanu majanduskoostöö arendamisele piirkonnas, eelkõige oma otseste naabritega; on arvamusel, et Montenegro iseseisvust, läbirääkimisi Kosovo tulevase staatuse üle ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga lähitulevikus alustatavaid läbirääkimisi ELi liikmeks saamiseks tuleks käsitleda kui lisavõimalust majanduskoostöö ja -arengu edendamiseks Albaanias ning kogu piirkonnas;

19.   on seisukohal, et Albaanial on eriti eriline roll Kagu-Euroopa stabiliseerimisel, eelkõige seoses Kosovo lõpliku staatusega; nõuab tungivalt, et Albaania valitsus ja selle juhid jätkaksid konstruktiivset lähenemist nimetatud küsimuses;

20.   rõhutab liidu abimissioonide tähtsust suutlikkuse tõstmisel ja tervitab politseialase abimissiooni (PAMECA), tollialase abimissiooni (EU-CAFAO Albania) ja õigusalase abimissiooni (EURALIUS) saavutatud tulemusi; võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse laiaulatuslikkust ja keerukust Lääne-Balkanil, kutsub komisjoni üles suurendama ja tõhustama oluliselt ELi abi politsei tegevusele (PAMECA) ja õigusriigi edendamisele (EURALIUS); kutsub seoses sellega ELi ja Albaaniat üles sõprus- ja lähetusprogrammide abil kasutama uute liikmesriikide ulatuslikke teadmisi ja kogemusi nende ühiskonna ja majanduse ümberkujundamisel ELi integratsiooniprotsessis, eelkõige seoses maa ja vara tagastamist teiste seas ka usukogukondadele ning piirikaitse ja tolliasutuste tugevdamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise ja rakendamisega;

21.   tervitab tagasivõtulepingu sõlmimist Albaaniaga 2005. aasta novembris ja nõuab kõigi Lääne-Balkani riikidega viisatingimuste lihtsustamise raames ELi ja Albaania vahelise viisalihtsustuslepingu sõlmimist, et esimese sammuna kõrvaldada takistused äriringkondade, tööturu osapoolte, akadeemiliste ringkondade ja õpilaste piiriüleselt vahetuselt; rõhutab siiski, et peamine eesmärk peab olema kõigi kodanike reisimise lihtsustamine;

22.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Albaania Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0096.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0339.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika