Vastuvõetud tekstid - Neljapäev, 12. oktoober 2006

Choisissez la langue de votre document :

Vastuvõetud tekstid

Neljapäev, 12. oktoober 2006 - Brüssel

		EÜ ja Bulgaaria vaheline leping: osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös *
		EÜ ja Rumeenia vaheline leping: osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös *
		EÜ ja Türgi vaheline leping: osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös *
		EÜ ja Singapuri vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
		EÜ ja Austraalia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
		EÜ ja Uus-Meremaa vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
		EÜ ja Uruguay vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
		EÜ ja Maldiivide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
		Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimine *
		Karpide elukeskkonna vee nõutav kvaliteet (kodifitseeritud versioon) ***I
		Eksitav ja võrdlev reklaam (kodifitseeritud versioon) ***I
		Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaeg (kodifitseeritud versioon) ***I
		Rentimis - ja laenutamisõigus ja teatavad autoriõigusega kaasnevad õigused intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) ***I
		San José kilptäi tõrje (kodifitseeritud versioon) *
		Glükoos ja laktoos (kodifitseeritud versioon) *
		Euroopa Parlamendi kodukorra artiklite 3 ja 4 muutmine
		Europoli töötajate põhipalgad ja toetused *
		Europoli personalieeskirjad *
		Majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator - NACE Revision 2 ***I
		Ühenduse erakorraline finantsabi Kosovole *
		Euroopa Ülesehitusamet *
		Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti asutamine *
		Põhiõiguste Amet - Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega seotud tegevus *
		Tulevased meetmed patentide valdkonnas
		Loomade kaitse ja heaolu (2006-2010)
		Kutseteenuste konkurentsi käsitleva aruande järelmeetmed
		ELi ja Mercosuri vaheline assotsiatsioonileping
		Olukord töötlemiseks ette nähtud marjade ja kirsside sektoris

EÜ ja Bulgaaria vaheline leping: osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös *

188k

32k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Bulgaaria Vabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb Bulgaaria osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös (KOM(2006)0255 – C6-0322/2006 – 2006/0095(CNS))

P6_TA(2006)0393

A6-0328/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0255)(1);

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bulgaaria Vabariigi vahelise lepingu projekti, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0322/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0328/2006),

1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Bulgaaria Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

EÜ ja Rumeenia vaheline leping: osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös *

188k

32k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb Rumeenia osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös (KOM(2006)0256 – C6-0321/2006 – 2006/0087(CNS))

P6_TA(2006)0394

A6-0326/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0256)(1);

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Rumeenia vahelise lepingu projekti, mis käsitleb Rumeenia osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0321/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0326/2006),

1. kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Rumeenia valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

EÜ ja Türgi vaheline leping: osalemine Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös *

188k

32k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb Türgi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös (KOM(2006)0257 – C6-0320/2006 – 2006/0089(CNS))

P6_TA(2006)0395

A6-0327/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0257)(1);

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vahelise lepingu projekti, mis käsitleb Türgi Vabariigi osalemist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töös;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 152 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0320/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0327/2006),

1. kiidab heaks lepingu sõlmimise;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Türgi Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

EÜ ja Singapuri vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *

187k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Singapuri Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2005)0513 – C6-0165/2006 – 2005/0208(CNS))

P6_TA(2006)0396

A6-0295/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0513)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0165/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0295/2006),

1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Singapuri Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

EÜ ja Austraalia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *

185k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2005)0264 – C6-0224/2005 – 2005/0112(CNS))

P6_TA(2006)0397

A6-0293/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0264)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0224/2005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0293/2006),

1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Austraalia valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

EÜ ja Uus-Meremaa vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *

185k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2005)0267 – C6-0226/2005 – 2005/0113(CNS))

P6_TA(2006)0398

A6-0294/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0267)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0226/2005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0294/2006),

1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Uus-Meremaa valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

EÜ ja Uruguay vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *

187k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Uruguay Idavabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0064 – C6-0249/2006 – 2006/0016(CNS))

P6_TA(2006)0399

A6-0296/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0064)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0249/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0296/2006),

1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Uruguay Idavabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

EÜ ja Maldiivide vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *

185k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Maldiivi Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0095 – C6-0250/2006 – 2006/0027(CNS))

P6_TA(2006)0400

A6-0297/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0095)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0250/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0297/2006),

1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Maldiivi Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

(1)	ELTs seni avaldamata.

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimine *

184k

32k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta (KOM(2006)0261 – C6-0201/2006 – 2006/0090(CNS))

P6_TA(2006)0401

A6-0314/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0261)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0201/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6-0314/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.

Karpide elukeskkonna vee nõutav kvaliteet (kodifitseeritud versioon) ***I

189k

32k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0205 – C6-0152/2006 – 2006/0067(COD))

P6_TA(2006)0402

A6-0313/2006

(Kaasotsustamismenetlus: kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0205)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0152/2006);

– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja 43;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0313/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Eksitav ja võrdlev reklaam (kodifitseeritud versioon) ***I

189k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv eksitava ja võrdleva reklaami kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0222 – C6-0161/2006 – 2006/0070(COD))

P6_TA(2006)0403

A6-0318/2006

(Kaasotsustamismenetlus: kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0222)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0161/2006);

– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja 43;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0318/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaeg (kodifitseeritud versioon) ***I

189k

33k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0219 – C6-0160/2006 – 2006/0071(COD))

P6_TA(2006)0404

A6-0323/2006

(Kaasotsustamismenetlus: kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0219)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0160/2006);

– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja 43;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0323/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Rentimis - ja laenutamisõigus ja teatavad autoriõigusega kaasnevad õigused intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) ***I

190k

32k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0226 – C6-0162/2006 – 2006/0073(COD))

P6_TA(2006)0405

A6-0321/2006

(Kaasotsustamismenetlus: kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0226)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0162/2006);

– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja 43;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6–0321/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

San José kilptäi tõrje (kodifitseeritud versioon) *

189k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv San José kilptäi tõrje kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0123 – C6-0136/2006 – 2006/0040(CNS))

P6_TA(2006)0406

A6-0322/2006

(Nõuandemenetlus: kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0123)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 37 ja 94, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0136/2006);

– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja 43;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0322/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Glükoos ja laktoos (kodifitseeritud versioon) *

191k

31k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus glükoosi ja laktoosi kohta (kodifitseeritud versioon) (KOM(2006)0116 – C6-0135/2006 – 2006/0038(CNS))

P6_TA(2006)0407

A6-0320/2006

(Nõuandemenetlus: kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0116)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0135/2006);

– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod(2);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80, 51 ja 43;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0320/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

Euroopa Parlamendi kodukorra artiklite 3 ja 4 muutmine

114k

50k

Euroopa Parlamendi otsus kodukorra artiklite 3 ja 4 muutmise kohta (2005/2036(REG))

P6_TA(2006)0408

A6-0274/2006

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma 14. detsembri 2004. aasta otsust volituste kontrollimise kohta(1), eelkõige selle lõiget 6;

– võttes arvesse peasekretäri 15. veebruari 2005. aasta kirja;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A6-0274/2006),

1. otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2. tuletab meelde, et mainitud muudatused hakkavad kehtima järgmise osaistungjärgu esimesel päeval kodukorra artikli 202 lõike 3 kohaselt;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst		Muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 3 lõige -1 (uus)
		-1. Euroopa Parlamendi valimiste järel palub president liikmesriikide pädevatel asutustel teatada parlamendile viivitamatult valitud liikmete nimed, et kõik liikmed saaksid parlamendis tööle asuda valimisjärgse esimese istungi algusest alates.
		Ühtlasi pöörab president nende asutuste tähelepanu 20. septembri 1976. aasta akti asjakohastele sätetele ja palub neil võtta vajalikud meetmed, et vältida kokkusobimatust Euroopa Parlamendi liikme ametiga.
		(Praegune artikli 3 lõige 6 jäetakse välja.)
Muudatusettepanek 2 Artikli 3 lõige -1 a (uus)
		-1a. Iga liige, kelle valimisest on parlamendile teatatud, esitab enne parlamendis ametisse asumist kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et tal ei ole ühtki Euroopa Parlamendi liikme ametiga kokkusobimatut ametit 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 või 2 tähenduses. Pärast üldvalimisi esitatakse see deklaratsioon võimalusel mitte hiljem, kui kuus päeva enne parlamendi esimest istungit. Kuni parlamendiliikme volitusi pole kontrollitud või vaidluse kohta pole veel otsust vastu võetud ja tingimusel, et ta on eelnevalt eespool nimetatud deklaratsioonile alla kirjutanud, võtab parlamendiliige täievoliliselt parlamendi ja selle organite istungitest osa.
		Kui avalikkusele kättesaadavate allikate abil tõestatavate asjaolude alusel on kindlaks tehtud, et liikmel on 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 ja 2 tähenduses Euroopa Parlamendi liikmele sobimatu amet, kuulutab parlament presidendilt saadud teabe põhjal ametikoha vabaks.
		(Praegune artikli 3 lõige 5 jäetakse välja.)
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 lõike 2 teine lõik
Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud 20. septembri 1976. a akti artiklis 7 ja käesoleva kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.		Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud käesolevas artiklis ja käesoleva kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.
Muudatusettepanek 4 Artikli 4 lõige 4
4. Erinevustest, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest, teavitatakse parlamenti; parlament võtab erinevused teadmiseks.		4. Kui liikmesriigi pädev asutus teavitab presidenti Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemisest selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõikes 3 nimetatud kokkusobimatuse tõttu või mandaadi kehtetuks tunnistamise tõttu nimetatud akti artikli 13 lõike 3 kohaselt, teavitab president parlamenti mandaadi lõppemisest liikmesriigi teatatud kuupäeval ja palub liikmesriigil vaba koht viivitamatult täita.
Kui mõni liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme sellisesse ametisse määramisest, mida ei saa ühitada Euroopa Parlamendi liikme ametiga, informeerib president sellest parlamenti, mis võtab seejärel vastu otsuse parlamendiliikme koha vabaks jäämise kohta.		Kui mõni liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme sellisesse ametisse nimetamisest või valimisest, mis on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 või 2 tähenduses, informeerib president sellest parlamenti, mis võtab seejärel vastu otsuse parlamendiliikme koha vabaks jäämise kohta.
Muudatusettepanek 5 Artikli 4 lõike 6 teine taane
– kui parlamendiliige nimetatakse ametisse, mida kas vastava riigi valimisseaduse või 20. septembri 1976. a akti artikli 7 järgi ei saa ühitada Euroopa Parlamendi liikme ametiga, on selleks kuupäev, mille on teatanud liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused või asjaomane parlamendiliige ise.		– kui parlamendiliige nimetatakse või valitakse ametisse, mis 20. septembri 1976. aasta akti artikli 7 lõigete 1 või 2 tähenduses on kokkusobimatu Euroopa Parlamendi liikme ametiga, on selleks kuupäev, mille on teatanud liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused või asjaomane parlamendiliige.
Muudatusettepanek 6 Artikli 4 lõige 7
7. Kui parlament on vastu võtnud otsuse, et koht jääb vabaks, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki.		7. Kui parlament on vastu võtnud otsuse, et koht on vaba, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki ja palub tal koht viivitamatult täita.
Muudatusettepanek 7 Artikli 11 tõlgendus
Kui sel ajal, kui istungit juhatab vanim parlamendiliige, tõstatatakse volituste kontrollimist puudutav küsimus, edastab ta selle küsimuse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.		Vanim parlamendiliige kasutab presidendi volitusi, millele on osutatud artikli 3 lõike -1 a teises lõigus. Kõik muud volituste kontrollimist puudutavad küsimused, mis tõstatatakse sel ajal, kui istungit juhatab vanim parlamendiliige, edastatakse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.

(1)	ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 51.

Europoli töötajate põhipalgad ja toetused *

189k

34k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon Austria Vabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu otsus Europoli töötajate põhipalkade ja toetuste korrigeerimise kohta (5417/2006 – C6-0072/2006 – 2006/0803(CNS))

P6_TA(2006)0409

A6-0278/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Austria Vabariigi algatust (5417/2006)(1);

– võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (edaspidi nimetatud "personalieeskirjad"), artiklit 44;

– võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0072/2006);

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Demokraatlik kontroll Europoli üle (KOM(2002)0095);

– võttes arvesse oma 30. mai 2002. aasta soovitust nõukogule Europoli edasise arengu ning selle automaatse liitmise kohta Euroopa Liidu institutsioonide süsteemi(2);

– võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta soovitust nõukogule Europoli edasise arengu kohta(3);

– võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta seisukohta Luksemburgi Suurhertsogiriigi algatuse kohta, pidades silmas nõukogu otsuse vastuvõtmist Europoli töötajate põhipalkade ja toetuste korrigeerimise kohta(4);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0278/2006),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendiga ei ole konsulteeritud või parlamenti ei ole teavitatud operatiivsetest ja organisatsioonilistest meetmetest, mis käsitlevad Europoli või Europoli praegust tegevust ning tulevasi programme, mis vastavad ELi ja liikmesriikide vajadustele; arvestades, et teabe puudulikkuse tõttu ei ole Euroopa Parlamendil võimalik hinnata väljapakutud otsuse asjakohasust ja adekvaatsust; arvestades, et Europoli ümberkujundamine ELi ametiks on hädavajalik, et parandada läbipaistvust ja järelevalvet, ning et nõukogu ei ole oma kohustuste kõrgusel, kui ilmutab selles küsimuses obstruktiivsust,

1. lükkab Austria Vabariigi algatuse tagasi;

2. palub Austria Vabariigil algatus tagasi võtta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Austria Vabariigi valitsusele.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	ELT C 187 E, 7.8.2003, lk 144.
(3)	ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 588.
(4)	ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 450.

Europoli personalieeskirjad *

189k

34k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon Austria Vabariigi algatuse kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu akt, millega muudetakse Europoli personalieeskirju (5428/2006 – C6-0073/2006 – 2006/0804(CNS))

P6_TA(2006)0410

A6-0279/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Austria Vabariigi algatust (5428/2006)(1);

– võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 1998. aasta akti, millega kehtestatakse Europoli töötajate suhtes kohaldatavad personalieeskirjad (edaspidi nimetatud "personalieeskirjad"), artiklit 44;

– võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0073/2006);

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Demokraatlik kontroll Europoli üle (KOM(2002)0095);

– võttes arvesse oma 30. mai 2002. aasta soovitust nõukogule Europoli edasise arengu ning selle automaatse liitmise kohta Euroopa Liidu institutsioonide süsteemi(2);

– võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta soovitust nõukogule Europoli edasise arengu kohta(3);

– võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0279/2006),

1. lükkab Austria Vabariigi algatuse tagasi;

2. palub Austria Vabariigil algatus tagasi võtta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Austria Vabariigi valitsusele.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	ELT C 187 E, 7.8.2003, lk 144.
(3)	ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 588.
(4)	ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 450.

Majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator - NACE Revision 2 ***I

1230k

1532k

		Resolutsioon
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (KOM(2006)0039 – C6-0041/2006 – 2006/0011(COD))

P6_TA(2006)0411

A6-0247/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0039)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 285 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0041/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0247/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. oktoobril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi

P6_TC1-COD(2006)0011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3037/90(4) kehtestati Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistiline liigitus (edaspidi "NACE Rev. 1" või NACE Rev. 1.1").

(2) Et kajastada tehnoloogia arengut ja majanduse struktuurimuutusi, tuleks kehtestada ajakohastatud klassifikaator nimega NACE Revision 2 (edaspidi "NACE Rev. 2").

(3) Ajakohastatud klassifikaator nagu NACE Rev. 2 on ühenduse statistika uuendamiseks tehtavate komisjoni jõupingutuste jaoks keskse tähtsusega; sellelt oodatakse, et paremini võrreldavate ja asjakohasemate andmete kaudu aitaks see kaasa paremale majanduse juhtimisele nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil.

(4) Siseturu toimimiseks on vaja siseriiklike ja ühenduse statistiliste andmete kogumise, edastamise ja avalikustamise suhtes kohaldatavaid statistikastandardeid, et ettevõtjatel, rahandusasutustel, valitsustel ja kõikidel teistel siseturu osalistel oleks juurdepääs usaldusväärsetele ja võrreldavatele statistilistele andmetele. Selleks on äärmiselt oluline, et ühenduses toimuvate tegevuste klassifitseerimisel kasutatavaid erinevaid kategooriaid tõlgendataks kõikides liikmesriikides ühetaoliselt.

(5) Usaldusväärsed ja võrreldavad statistilised andmed on vajalikud ettevõtjatele oma konkurentsivõime hindamiseks ja see on abiks ühenduse institutsioonidele konkurentsimoonutuste vältimisel.

(6) Majanduse tegevusalade ühise statistilise klassifikaatori muudetud versiooni kehtestamine ei kohusta liikmesriike andmeid koguma, avaldama või esitama. Üksnes juhul, kui liikmesriigid kasutavad tegevusalade klassifikaatoreid, mis on seotud ühenduse klassifikaatoriga, on võimalik anda ühtlustatud informatsiooni sellise usaldusväärsuse, kiiruse, paindlikkuse ja detailsusega, mis on vajalik siseturu juhtimiseks.

(7) Tuleks ette näha sätted, mis võimaldaksid liikmesriikidel oma riigi vajaduste rahuldamiseks lülitada oma siseriiklikesse klassifikaatoritesse sisse täiendavaid kategooriaid, mis põhineksid ühenduse majanduse tegevusalade statistilisel klassifikaatoril.

(8) Majandusstatistiliste andmete rahvusvaheline võrreldavus nõuab, et liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid kasutaksid sellist majanduse tegevusalade klassifikaatorit, mis on otseselt seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni statistikakomisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelise majanduse tegevusalade klassifikaatoriga (ISIC) Rev. 4.

(9) Majanduse tegevusalade klassifikaatori kasutamine ühenduses nõuab, et komisjoni abistaks nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom(5) moodustatud statistikaprogrammi komitee, seda eelkõige seoses küsimustega, mis puudutavad NACE Rev. 2 rakendamisest tekkinud probleeme, täielikult koordineeritud üleminekut NACE Rev. 1-lt NACE Rev. 2-le ning tulevaste muudatuste ettevalmistamist klassifikaatorisse NACE Rev. 2.

(10) Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2186/93(6) kehtestati ühine ühtlustatud määratluste, registritesse kantavate andmete, reguleerimisala ja ajakohastamismenetlusega raamistik statistiliste ettevõtlusregistrite loomiseks.

(11) Majanduse tegevusalade muudetud statistilise klassifikaatori kehtestamine toob kaasa vajaduse muuta mitmeid viiteid NACE Rev. 1-le, samuti tuleb muuta mitmeid asjaomaseid õigusakte. Seetõttu on vaja muuta järgmisi õigusakte: määrus (EMÜ) nr 3037/90; nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta(7); nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97 struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta(8); nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta(9); nõukogu 25. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1172/98 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta(10); nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta(11); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta(12); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta(13); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 48/2004 ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009(14); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta(15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1552/2005 ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta(16).

(12) Enne NACE Rev. 2-le üleminekut on vaja muuta mitmeid ühenduse õigusakte vastavalt nende suhtes kehtivatele menetlustele; need õigusaktid on järgmised: nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta(17); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses(18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta(19).

(13) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(20).

(14) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused NACE Revision 2 muutmiseks või täiendamiseks, et võtta arvesse tehnoloogilist või majanduslikku arengut või et viia see kooskõlla teiste majanduse ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega. Kuivõrd need meetmed on üldise reguleerimisalaga ja on kavandatud käesoleva määruse mitteolemuslike osade muutmiseks või käesoleva määruse täiendamiseks uute mitteolemuslike osade lisamisega, tuleks need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluses.

(15) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud andmete esitamist võimaldavate ühtsete statistiliste normide loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja seetõttu on seda võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16) Statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Ühenduses ühine majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, edaspidi "NACE Rev. 2". See klassifikaator tagab ühenduse klassifikaatorite vastavuse tegelikule majanduslikule olukorrale ja tõstab võrreldavust siseriiklike, ühenduse ja rahvusvaheliste klassifikaatorite vahel ning sellest tulenevat siseriikliku, ühenduse ja rahvusvahelise statistika võrreldavust.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse klassifikaatori kasutamise suhtes üksnes statistilistel eesmärkidel.

Artikkel 2

NACE Rev. 2

1. NACE Rev. 2 koosneb järgmistest tasemetest:

	a)	esimene tase, mis koosneb tähestikulise koodiga tähistatud rubriikidest (jaod);
	b)	teine tase, mis koosneb kahekohalise arvkoodiga tähistatud rubriikidest (osad);
	c)	kolmas tase, mis koosneb kolmekohalise arvkoodiga tähistatud rubriikidest (grupid), ning
	d)	neljas tase, mis koosneb neljakohalise arvkoodiga tähistatud rubriikidest (klassid).

2. NACE Rev. 2 on esitatud I lisas.

Artikkel 3

NACE Rev. 2 kasutamine

Komisjon kasutab NACE Rev. 2 klassifikaatorit kõikide statistiliste andmete puhul, mis on liigitatud majandustegevusalade alusel.

Artikkel 4

Siseriiklikud majanduse tegevusalade klassifikaatorid

1. Liikmesriikide majandustegevusalade kaupa esitatav statistika koostatakse NACE Rev. 2 või mõnd sellest tuletatud siseriiklikku klassifikaatorit kasutades.

2. Siseriiklikus klassifikaatoris võib võtta kasutusele täiendavaid rubriike ja tasemeid ning kasutada teistsugust kodeerimissüsteemi. Iga tase, välja arvatud kõrgeim, peab koosnema kas samadest rubriikidest kui NACE Rev. 2 vastav tase või selle täpsetest jaotusüksustest.

3. Liikmesriigid edastavad oma siseriiklike klassifikaatorite määratlusi või muudatusi käsitlevad eelnõud enne nende avaldamist komisjonile heakskiitmiseks. Komisjon kontrollib kahe kuu jooksul nende eelnõude vastavust lõikele 2. Komisjon edastab heakskiidetud siseriikliku klassifikaatori teistele liikmesriikidele teadmiseks. Liikmesriikide siseriiklikud klassifikaatorid sisaldavad siseriikliku klassifikaatori ja NACE Rev. 2 vahelist vastavustabelit.

4. Kui mõned NACE Rev. 2 rubriigid ja liikmesriigi majanduse struktuur ei ole omavahel vastavuses, võib komisjon lubada liikmesriigil konkreetses sektoris NACE Rev. 2 rubriigid omavahel koondada.

Sellise loa saamiseks peab asjaomane liikmesriik andma komisjonile kogu teabe, mis on vajalik tema nõude läbivaatamiseks. Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul.

Olenemata lõike 2 sätetest ei anna kõnesolev luba asjaomasele liikmesriigile siiski õigust jaotada koondrubriike teisiti kui NACE Rev. 2-s.

5. Komisjon kontrollib koos asjaomase liikmesriigiga perioodiliselt vastavalt lõikele 4 antud lubade kohaldamist, et teha kindlaks, kas need on endiselt põhjendatud.

Artikkel 5

Komisjoni tegevus

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega NACE Rev. 2 levitamise, haldamise ja tutvustamise eelkõige järgmisel viisil:
	a)	koostab, ajakohastab ja avaldab NACE Rev. 2 selgitavad märkused;
	b)	töötab välja ja avaldab juhised statistiliste üksuste liigitamiseks vastavalt NACE Rev. 2-le;
	c)	avaldab NACE Rev. 1.1 ja NACE Rev. 2 ning NACE Rev. 2 ja NACE Rev. 1.1 vahelised vastavustabelid, ning
	d)	püüab parandada sidusust teiste sotsiaal- ja majandusvaldkonna klassifikaatoritega.

Artikkel 6

Rakendusmeetmed

1. Järgmised NACE Rev. 2 rakendusmeetmed võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluses:

	a)	otsused, mida on vaja NACE Rev. 2 rakendamisest tulenevate probleemide puhul, sealhulgas majandustegevusalade konkreetsesse klassi liigitamiseks; ning
	b)	tehnilised meetmed, millega tagatakse täielikult koordineeritud üleminek NACE Rev. 1.1-lt NACE Rev. 2-le, eriti aegridade katkemisega seotud küsimuste puhul, sealhulgas topeltaruandluse ja aegridade tagasiarvestamise puhul.

2. NACE Rev. 2-ga seotud meetmed, mille eesmärgiks on muuta või täiendada käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, mis on kavandatud järgmistel eesmärkidel, võetakse vastu artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluses:

	a)	tehnoloogia või majanduse arengu arvessevõtmiseks; või
	b)	nende ühtlustamiseks teiste majandus- ja sotsiaalvaldkonna klassifikaatoritega.

3. Arvestada tuleb põhimõtet, et NACE Rev. 2 ajakohastamisest saadav kasu peab ületama selle kulud, ja põhimõtet, et lisakulud ja -koormus jäävad mõistlikesse piiridesse.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee, mis loodi otsusega 89/382/EMÜ, Euratom.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud menetlust, võttes arvesse selle artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõigetes 1–4 ning artiklis 7 sätestatud menetlust, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Artikkel 8

NACE Rev. 2 rakendamine

1. Määruse (EMÜ) nr 2186/93 alusel moodustatud ettevõtlusregistrites mainitud statistilisi üksusi liigitatakse vastavalt NACE Rev. 2-le.

2. Liikmesriigid koostavad statistika alates 1. jaanuarist 2008 toimuva majandustegevuse kohta, kasutades NACE Rev. 2 või sellest tuletatud siseriiklikku klassifikaatorit vastavalt artiklile 4.

3. Erandina lõikest 2 koostatakse kiirstatistika, mida reguleerib määrus (EÜ) nr 1165/98, ning tööjõukuluindeks, mida reguleerib määrus (EÜ) nr 450/2003, kasutades NACE Rev. 2 alates 1. jaanuarist 2009.

4. Lõike 2 sätteid ei kohaldata järgmiste statistikate koostamiseks:

	a)	rahvamajanduse arvepidamise statistika vastavalt määrusele (EÜ) nr 2223/96;
	b)	põllumajanduse arvepidamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 138/2004; ning
	c)	maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika vastavalt määrusele (EÜ) nr 184/2005.

II JAGU

MUUDATUSED SEOTUD ÕIGUSAKTIDES

Artikkel 9

Muudatused määruses (EMÜ) nr 3037/90

Määruse (EMÜ) nr 3037/90 artiklid 3, 10 ja 12 jäetakse välja.

Artikkel 10

Muudatused määruses (EMÜ) nr 3924/91

Määrust (EMÜ) nr 3924/91 muudetakse järgmiselt.

1. Kogu tekstis asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" sõnadega "NACE Rev. 2".

2. Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Artiklis 1 nimetatud vaatluse ala hõlmab Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) B ja C jaos loetletud tegevusalasid.

Artikkel 11

Muudatused määruses (EÜ, Euratom) nr 58/97

Määrust (EÜ, Euratom) nr 58/97 muudetakse järgmiselt.

1. Kogu tekstis ja lisades asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" sõnadega "NACE Rev. 2", välja arvatud 1. lisa 10. jaos "Aruanded ja prooviuuringud", 3. lisa 5. jaos "Esimene vaatlusaasta" ja 3. lisa 9. jaos "Aruanded ja prooviuuringud", kuhu jäetakse endiselt sõnad "NACE Rev. 1".

2. Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Käesolev määrus hõlmab kõiki Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) jagudes B–N ja P–S loetletud turundusega seotud tegevusalasid.

3. Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 12

Muudatused määruses (EÜ) nr 1165/98

Määrust (EÜ) nr 1165/98 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide turundusega seotud tegevusalade suhtes, mis on loetletud Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) jagudes B–N ja P–S.

2. Artiklisse 17 lisatakse järgmised punktid:

	k)	klassifikaatori NACE Rev. 2 aegridade suhtes kohaldatav esimene võrdlusaasta;
	l)	aastale 2009 eelnevate aegridade puhul, mis tuleb edastada vastavalt klassifikaatorile NACE Rev. 2, detailsusaste, vorm, esimene vaatlusperiood ja vaatlusperiood.

3. Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 13

Muudatused määruses (EÜ) nr 1172/98

Määruse (EÜ) nr 1172/98 kogu tekstis ja lisades asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" ja "NACE Rev. 1.1" sõnadega "NACE Rev. 2".

Artikkel 14

Muudatused määruses (EÜ) nr 530/1999

Määrust (EÜ) nr 530/1999 muudetakse järgmiselt.

1. Kogu tekstis asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" sõnadega "NACE Rev. 2".

2. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

	a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:" 1. Statistika hõlmab kõiki majandustegevusalasid, mis on määratletud Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) jagudes B (Mäetööstus), C (Töötlev tööstus), D (Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine), E (Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus) F (Ehitus), G (Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont), H (Veondus ja laondus), I (Majutus ja toitlustus), J (Info ja side), K (Finants- ja kindlustustegevus), L (Kinnisvaraalane tegevus), M (Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus), N (Haldus- ja abitegevused), P (Haridus), Q (Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne), R (Kunst, meelelahutus ja vaba aeg) ja S (Muud teenindavad tegevused)."
	b)	lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 15

Muudatused määruses (EÜ) nr 2150/2002

Määrust (EÜ) nr 2150/2002 muudetakse järgmiselt.

1. Kogu tekstis ja lisades asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" ja "NACE Rev. 1.1" sõnadega "NACE Rev. 2".

2. Määruse (EÜ) nr 2150/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale.

Artikkel 16

Muudatused määruses (EÜ) nr 450/2003

Määrust (EÜ) nr 450/2003 muudetakse järgmiselt.

1. Kogu tekstis asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" sõnadega "NACE Rev. 2".

2. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 3. Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi NACE Rev. 2 jagudes B–S määratletud tegevusalade suhtes.

2. NACE Rev. 2 jagudes O–S määratletud majandustegevusalade lülitamine käesoleva määruse reguleerimisalasse otsustatakse artikli 12 lõikes 2 osutatud korras, võttes arvesse artiklis 10 nimetatud otstarbekusuuringuid.

3. Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 5. Sagedus ja tagasiulatuvad andmed

1. Tööjõukuluindeksi arvutamiseks vajalikud andmed kogutakse esimest korda vastavalt NACE Rev. 2-le 2009. aasta esimese kvartali kohta ning seejärel iga kvartali kohta (lõpuga iga aasta 31. märtsil, 30. juunil, 30. septembril ja 31. detsembril).

2. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks tagasiulatuvad andmed ajavahemiku kohta 2000. aasta esimesest kvartalist kuni 2008. aasta neljanda kvartalini. Tagasiulatuvad andmed esitatakse NACE Rev. 2 B–N jao kohta iga jao kohta eraldi ja artikli 4 lõikes 1 nimetatud tööjõukulu punktide kohta.

4. Artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Artiklis 5 osutatud tagasiulatuvad andmed esitatakse komisjonile (Eurostatile) samal ajal kui 2009. aasta esimese kvartali tööjõukuluindeks.

5. Artikli 11 punkt c asendatakse järgmisega:

NACE Rev. 2 jagude O–S kaasamine (artikkel 3);

Artikkel 17

Muudatused määruses (EÜ) nr 48/2004

Määruse (EÜ) nr 48/2004 artikli 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Käesolev määrus hõlmab andmed Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilises klassifikaatoris (NACE Rev. 2) grupis 24.1 määratletud terasetööstuse kohta.

Artikkel 18

Muudatused määruses (EÜ) nr 808/2004

Määruse (EÜ) nr 808/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 19

Muudatused määruses (EÜ) nr 1552/2005

Määrust (EÜ) nr 1552/2005 muudetakse järgmiselt.

1. Kogu tekstis asendatakse sõnad "NACE Rev. 1,1" sõnadega "NACE Rev. 2".

2. Artikli 2 lõige 2 jäetakse välja.

3. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

Artikkel 4. Statistika ulatus

Ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitlev statistika hõlmab vähemalt kõiki NACE Rev. 2 jagudes B–N ja R–S määratletud majandustegevusalasid.

III JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Üleminekusätted

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 58/97 nõuetele edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) ettevõtluse struktuurstatistika kalendriaasta 2008 kohta nii NACE Rev. 1.1 kui ka NACE Rev. 2 alusel.

Iga määruse (EÜ, Euratom) nr 58/97 lisa kohta otsustatakse näitajate loetelu ja nõutavad jaotusüksused, mis tuleb esitada vastavalt NACE Rev. 1.1-le, kõnesoleva määruse artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

NACE Rev. 2

				*Moodustab osa :
Osa	Grupp	Klass		ISIC Rev. 4

			A JAGU. PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK

01			Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

	01.1		Üheaastaste põllukultuuride kasvatus
		01.11	Teravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimede seemnete kasvatus	0111
		01.12	Riisikasvatus	0112
		01.13	Köögivilja- ja melonikasvatus, juur- ja mugulvilja kasvatus	0113
		01.14	Suhkrurookasvatus	0114
		01.15	Tubakakasvatus	0115
		01.16	Kiutaimede kasvatus	0116
		01.19	Muude üheaastaste põllukultuuride kasvatus	0119

	01.2		Mitmeaastaste taimede kasvatus
		01.21	Viinamarjakasvatus	0121
		01.22	Troopiliste ja subtroopiliste viljade kasvatus	0122
		01.23	Tsitruseliste kasvatus	0123
		01.24	Õunviljaliste ja luuviljaliste puuviljade kasvatus	0124
		01.25	Muu puuvilja-, marja- ning pähklikasvatus	0125
		01.26	Õlitaimede kasvatus	0126
		01.27	Joogitaimekasvatus	0127
		01.28	Vürtsi-, maitse-, uimastavate taimede ja ravimtaimede kasvatus	0128
		01.29	Muude mitmeaastaste taimede kasvatus	0129
	01.3		Taimede paljundamine
		01.30	Taimede paljundamine	0130

	01.4		Loomakasvatus
		01.41	Piimakarjakasvatus	0141*
		01.42	Muu veislaste ja pühvlikasvatus	0141*
		01.43	Hobuse- ja muude hobuslaste kasvatus	0142
		01.44	Kaamelikasvatus	0143
		01.45	Lamba- ja kitsekasvatus	0144
		01.46	Seakasvatus	0145
		01.47	Kodulinnukasvatus	0146
		01.49	Muu loomakasvatus	0149

	01.5		Segapõllumajandus
		01.50	Segapõllumajandus	0150

	01.6		Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused
		01.61	Taimekasvatuse abitegevused	0161
		01.62	Loomakasvatuse abitegevused	0162
		01.63	Saagikoristusjärgsed tegevused	0163
		01.64	Seemnete töötlemine paljundamiseks	0164

	01.7		Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad
		01.70	Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad	0170

02			Metsamajandus ja metsavarumine

	02.1		Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad
		02.10	Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad	0210

	02.2		Metsavarumine
		02.20	Metsavarumine	0220

	02.3		Looduslike materjalide kogumine, v.a puit
		02.30	Looduslike materjalide kogumine, v.a puit	0230

	02.4		Metsamajandust abistavad tegevused
		02.40	Metsamajandust abistavad tegevused	0240

03			Kalapüük ja vesiviljelus

	03.1		Kalapüük
		03.11	Merekalapüük	0311
		03.12	Mageveekalapüük	0312

	03.2		Vesiviljelus
		03.21	Merevesiviljelus	0321
		03.22	Mageveevesiviljelus	0322


			B JAGU. MÄETÖÖSTUS

05			Kivi- ja pruunsöe kaevandamine

	05.1		Kivisöe kaevandamine
		05.10	Kivisöe kaevandamine	0510

	05.2		Pruunsöe kaevandamine
		05.20	Pruunsöe kaevandamine	0520

06			Toornafta ja maagaasi tootmine

	06.1		Toornafta tootmine
		06.10	Toornafta tootmine	0610

	06.2		Maagaasi tootmine
		06.20	Maagaasi tootmine	0620

07			Metallimaakide kaevandamine

	07.1		Rauamaagi kaevandamine
		07.10	Rauamaagi kaevandamine	0710

	07.2		Mitteraudmetallide maakide kaevandamine
		07.21	Uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine	0721
		07.29	Muude mitteraudmetallide maakide kaevandamine	0729

08			Muu kaevandamine

	08.1		Kivi, liiva ja savi kaevandamine
		08.11	Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine	0810*
		08.12	Kruusa- ja liivakarjääride tegevus; savi ja kaoliini kaevandamine	0810*

	08.9		Mujal liigitamata kaevandamine
		08.91	Kemikaalide ja mineraalväetiste toorme kaevandamine	0891
		08.92	Turba tootmine	0892
		08.93	Soola kaevandamine	0893
		08.99	Muu mujal liigitamata kaevandamine	0899

09			Kaevandamist abistavad tegevusalad

	09.1		Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad
		09.10	Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad	0910

	09.9		Muud kaevandamist abistavad tegevusalad
		09.90	Muud kaevandamist abistavad tegevusalad	0990


			C JAGU. TÖÖTLEV TÖÖSTUS

10			Toiduainete tootmine

	10.1		Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine
		10.11	Liha töötlemine ja säilitamine	1010*
		10.12	Linnuliha töötlemine ja säilitamine	1010*
		10.13	Liha- ja linnulihatoodete tootmine	1010*

	10.2		Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine
		10.20	Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine	1020

	10.3		Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine
		10.31	Kartuli töötlemine ja säilitamine	1030*
		10.32	Puu- ja köögiviljamahla tootmine	1030*
		10.39	Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine	1030*

	10.4		Taimse ja loomse õli ja rasva tootmine
		10.41	Õli ja rasva tootmine	1040*
		10.42	Margariini jms toidurasva tootmine	1040*

	10.5		Piimatoodete tootmine
		10.51	Piima-, piimatoodete ja juustutootmine	1050*
		10.52	Jäätisetootmine	1050*

	10.6		Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmine
		10.61	Jahu ja tangainete tootmine	1061
		10.62	Tärklise ja tärklisetoodete tootmine	1062

	10.7		Pagari- ja makarontoodete tootmine
		10.71	Leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine	1071*
		10.72	Kuiviku- ja küpsisetootmine; säilitusainetega pagaritoodete tootmine	1071*
		10.73	Makaronide, nuudlite, kuskussi jms makarontoodete tootmine	1074

	10.8		Muude toiduainete tootmine
		10.81	Suhkrutootmine	1072
		10.82	Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine	1073
		10.83	Tee ja kohvi töötlemine	1079*
		10.84	Maitseainete ja -kastmete tootmine	1079*
		10.85	Valmistoitude tootmine	1075
		10.86	Homogeenitud toiduainete ja dieettoitude tootmine	1079*
		10.89	Mujal liigitamata toiduainete tootmine	1079*

	10.9		Valmis loomasööda tootmine
		10.91	Valmissööda tootmine loomakasvatusele	1080*
		10.92	Lemmikloomade valmistoidu tootmine	1080*

11			Joogitootmine

	11.0		Joogitootmine
		11.01	Kange alkoholi destilleerimine, rektifitseerimine ja segamine	1101
		11.02	Viinamarjaveini tootmine	1102*
		11.03	Siidri ja muu marja- ja puuviljaveini tootmine	1102*
		11.04	Muude destilleerimata kääritatud jookide tootmine	1102*
		11.05	Õlletootmine	1103*
		11.06	Linnasetootmine	1103*
		11.07	Alkoholivaba joogi tootmine; mineraalvee ja muu villitud vee tootmine	1104

12			Tubakatoodete tootmine

	12.0		Tubakatoodete tootmine
		12.00	Tubakatoodete tootmine	1200

13			Tekstiilitootmine

	13.1		Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine
		13.10	Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine	1311

	13.2		Riidekudumine
		13.20	Riidekudumine	1312

	13.3		Tekstiili viimistlemine
		13.30	Tekstiili viimistlemine	1313

	13.9		Muu tekstiilitootmine
		13.91	Silmkoe- ja heegelkanga (trikookanga) tootmine	1391
		13.92	Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad	1392
		13.93	Vaipade ja vaipkatete tootmine	1393
		13.94	Nööri-, köie- ja võrgulina tootmine	1394
		13.95	Lausriide ja lausriidest toodete tootmine, v.a rõivad	1399*
		13.96	Tehnilise ja tööstusliku otstarbega tekstiilide tootmine	1399*
		13.99	Mujal liigitamata tekstiilitootmine	1399*

14			Rõivatootmine

	14.1		Rõivatootmine, v.a karusnahast rõivad
		14.11	Nahkrõivaste tootmine	1410*
		14.12	Töörõivaste tootmine	1410*
		14.13	Muude pealisrõivaste tootmine	1410*
		14.14	Alusrõivaste tootmine	1410*
		14.19	Muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine	1410*

	14.2		Karusnahatoodete tootmine
		14.20	Karusnahatoodete tootmine	1420

	14.3		Silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine
		14.31	Suka- ja sokitootmine	1430*
		14.39	Muude silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine	1430*

15			Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine

	15.1		Nahatöötlemine ja -parkimine; kohvrite, käekottide, sadulsepatoodete ja rakmete tootmine; karusnaha töötlemine ja värvimine
		15.11	Nahatöötlemine ja -parkimine; karusnaha töötlemine ja värvimine	1511
		15.12	Kohvrite, käekottide jms, sadulsepatoodete ja rakmete tootmine	1512

	15.2		Jalatsitootmine
		15.20	Jalatsitootmine	1520

16			Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

	16.1		Puidu saagimine ja hööveldamine
		16.10	Puidu saagimine ja hööveldamine	1610

	16.2		Puidust, korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine
		16.21	Spooni ja puitplaatide tootmine	1621
		16.22	Kilpparketi tootmine	1622*
		16.23	Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine	1622*
		16.24	Puittaara tootmine	1623
		16.29	Muude puittoodete tootmine; korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine	1629

17			Paberi ja pabertoodete tootmine

	17.1		Paberimassi, paberi- ja papitootmine
		17.11	Paberimassi tootmine	1701*
		17.12	Paberi- ja papitootmine	1701*

	17.2		Paber- ja papptoodete tootmine
		17.21	Lainepaberi ja -papi ning paber- ja papptaara tootmine	1702
		17.22	Paberist kodu- ja hügieenitarvete ning tualettpaberi tootmine	1709*
		17.23	Paberist kirjatarvete tootmine	1709*
		17.24	Tapeeditootmine	1709*
		17.29	Muude paber- ja papptoodete tootmine	1709*

18			Trükindus ja salvestiste paljundus

	18.1		Trükindus ja selle sidusalad
		18.11	Ajalehtede trükkimine	1811*
		18.12	Muu trükkimine	1811*
		18.13	Trükieelne tegevus	1812*
		18.14	Köitmine ja selle sidusalad	1812*

	18.2		Salvestiste paljundus
		18.20	Salvestiste paljundus	1820

19			Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

	19.1		Koksitootmine
		19.10	Koksitootmine	1910

	19.2		Puhastatud naftatoodete tootmine
		19.20	Puhastatud naftatoodete tootmine	1920

20			Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

	20.1		Põhikemikaalide, väetise ja lämmastikuühendite tootmine; plasti ja sünteeskautšuki tootmine algkujul
		20.11	Tööstusgaaside tootmine	2011*
		20.12	Värvainete ja pigmentide tootmine	2011*
		20.13	Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine	2011*
		20.14	Muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine	2011*
		20.15	Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine	2012
		20.16	Plasti tootmine algkujul	2013*
		20.17	Sünteeskautšuki (toorkummi) tootmine algkujul	2013*

	20.2		Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine
		20.20	Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine	2021

	20.3		Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine
		20.30	Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine	2022

	20.4		Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite, parfüümide ja tualetitarvete tootmine
		20.41	Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine	2023*
		20.42	Parfüümide ja tualetitarvete tootmine	2023*

	20.5		Muude keemiatoodete tootmine
		20.51	Lõhkeaine tootmine	2029*
		20.52	Liimitootmine	2029*
		20.53	Eeterlike õlide tootmine	2029*
		20.59	Mujal liigitamata keemiatoodete tootmine	2029*

	20.6		Keemilise kiu tootmine
		20.60	Keemilise kiu tootmine	2030

21			Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine

	21.1		Põhifarmaatsiatoodete tootmine
		21.10	Põhifarmaatsiatoodete tootmine	2100*

	21.2		Ravimpreparaatide tootmine
		21.20	Ravimpreparaatide tootmine	2100*

22			Kummi- ja plasttoodete tootmine

	22.1		Kummitoodete tootmine
		22.11	Kummirehvide ja sisekummide tootmine; kummirehvide protekteerimine ja taastamine	2211
		22.19	Muude kummitoodete tootmine	2219

	22.2		Plasttoodete tootmine
		22.21	Plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide tootmine	2220*
		22.22	Plasttaara tootmine	2220*
		22.23	Plastist ehitustoodete tootmine	2220*
		22.29	Muude plasttoodete tootmine	2220*

23			Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

	23.1		Klaasi ja klaastoodete tootmine
		23.11	Lehtklaasi tootmine	2310*
		23.12	Lehtklaasi vormimine ja töötlemine	2310*
		23.13	Klaasanumate tootmine	2310*
		23.14	Klaaskiutootmine	2310*
		23.19	Muu klaasi tootmine ja töötlemine, sh tehniline klaas	2310*

	23.2		Tulekindlate toodete tootmine
		23.20	Tulekindlate toodete tootmine	2391

	23.3		Savist ehitusmaterjalide tootmine
		23.31	Keraamiliste kivide ja plaatide tootmine	2392*
		23.32	Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine	2392*

	23.4		Muude portselan- ja keraamikatoodete tootmine
		23.41	Kodu- ja ehiskeraamika tootmine	2393*
		23.42	Keraamiliste sanitaarseadmete tootmine	2393*
		23.43	Keraamiliste isolaatorite ja isolatsioonielementide tootmine	2393*
		23.44	Muu tehnilise keraamika tootmine	2393*
		23.49	Muu keraamika tootmine	2393*

	23.5		Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine
		23.51	Tsemenditootmine	2394*
		23.52	Lubja- ja kipsitootmine	2394*

	23.6		Betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmine
		23.61	Betoonist ehitustoodete tootmine	2395*
		23.62	Kipsist ehitustoodete tootmine	2395*
		23.63	Valmis betoonisegu tootmine	2395*
		23.64	Mörditootmine	2395*
		23.65	Kiudtsemendi tootmine	2395*
		23.69	Muude betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine	2395*

	23.7		Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus
		23.70	Kivilõikamine, -vormimine ja -viimistlus	2396

	23.9		Mujal liigitamata abrasiivtoodete ja mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
		23.91	Abrasiivtoodete tootmine	2399*
		23.99	Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine	2399*

24			Metallitootmine

	24.1		Raua, terase ja ferrosulamite tootmine
		24.10	Raua, terase ja ferrosulamite tootmine	2410*

	24.2		Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine
		24.20	Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine	2410*

	24.3		Muude terase esmatöötlustoodete tootmine
		24.31	Külmtõmbamine lattideks	2410*
		24.32	Külmvaltsimine kitsasteks ribadeks	2410*
		24.33	Külmvormimine ja -painutamine	2410*
		24.34	Traadi külmtõmbamine	2410*

	24.4		Vääris- ja muude mitteraudmetallide tootmine
		24.41	Väärismetallitootmine	2420*
		24.42	Alumiiniumitootmine	2420*
		24.43	Plii-, tsingi- ja tinatootmine	2420*
		24.44	Vasetootmine	2420*
		24.45	Muude mitteraudmetallide tootmine	2420*
		24.46	Tuumkütuse töötlemine	2420*

	24.5		Metallivalu
		24.51	Malmivalu	2431*
		24.52	Terasevalu	2431*
		24.53	Kergmetallide valu	2432*
		24.54	Muude mitteraudmetallide valu	2432*

25			Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

	25.1		Metallkonstruktsioonide tootmine
		25.11	Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine	2511*
		25.12	Metalluste ja -akende tootmine	2511*

	25.2		Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine
		25.21	Keskkütteradiaatorite ja -kuumaveekatelde tootmine	2512*
		25.29	Muude metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine	2512*

	25.3		Aurukatelde tootmine, v.a keskkütte-kuumaveekatlad
		25.30	Aurukatelde tootmine, v.a keskkütte-kuumaveekatlad	2513

	25.4		Relva- ja laskemoonatootmine
		25.40	Relva- ja laskemoonatootmine	2520

	25.5		Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia
		25.50	Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia	2591

	25.6		Metallitöötlus ja metallpindade katmine; mehaaniline metallitöötlus
		25.61	Metallitöötlus ja metallpindade katmine	2592*
		25.62	Mehaaniline metallitöötlus	2592*

	25.7		Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine
		25.71	Lõike- ja söögiriistade tootmine	2593*
		25.72	Lukkude ja hingede tootmine	2593*
		25.73	Tööriistade tootmine	2593*

	25.9		Muude metalltoodete tootmine
		25.91	Terasvaatide jms mahutite tootmine	2599*
		25.92	Kergmetalltaara tootmine	2599*
		25.93	Traaditoodete, kettide ja vedrude tootmine	2599*
		25.94	Kinnituselementide ja keermestatud toodete tootmine	2599*
		25.99	Mujal liigitamata metalltoodete tootmine	2599*

26			Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

	26.1		Elektronkomponentide ja trükkplaatide tootmine
		26.11	Elektronkomponentide tootmine	2610*
		26.12	Trükkplaatide tootmine	2610*

	26.2		Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine
		26.20	Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine	2620

	26.3		Sideseadmete tootmine
		26.30	Sideseadmete tootmine	2630

	26.4		Tarbeelektroonika tootmine
		26.40	Tarbeelektroonika tootmine	2640

	26.5		Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine; ajanäitajate tootmine
		26.51	Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine	2651
		26.52	Ajanäitajate tootmine	2652

	26.6		Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine
		26.60	Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine	2660

	26.7		Optikainstrumentide ja -seadmete tootmine
		26.70	Optikainstrumentide ja -seadmete tootmine	2670

	26.8		Magnet- ja optilise andmekandjate tootmine
		26.80	Magnet- ja optilise andmekandjate tootmine	2680

27			Elektriseadmete tootmine

	27.1		Elektrimootorite, -generaatorite, trafode ja elektrijaotusseadmete ning juhtaparatuuri tootmine
		27.11	Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine	2710*
		27.12	Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine	2710*

	27.2		Patareide ja akude tootmine
		27.20	Patareide ja akude tootmine	2720

	27.3		Juhtmestiku ja selle tarvikute tootmine
		27.31	Kiudoptilise kaabli tootmine	2731
		27.32	Muu elektroonika- ja elektrijuhtmete või -kaabli tootmine	2732
		27.33	Juhtmestiku tarvikute tootmine	2733

	27.4		Elektriliste valgustusseadmete tootmine
		27.40	Elektriliste valgustusseadmete tootmine	2740

	27.5		Kodumasinate tootmine
		27.51	Elektriliste kodumasinate tootmine	2750*
		27.52	Mitteelektriliste kodumasinate tootmine	2750*

	27.9		Muude elektriseadmete tootmine
		27.90	Muude elektriseadmete tootmine	2790

28			Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

	28.1		Üldmasinate tootmine
		28.11	Mootorite ja turbiinide tootmine, v.a õhusõidukite, mootorsõidukite ja mootorrataste mootorid	2811
		28.12	Hüdrauliliste ja pneumaatiliste jõuseadmete tootmine	2812
		28.13	Muude pumpade ja kompressorite tootmine	2813*
		28.14	Muude kraanide ja ventiilide tootmine	2813*
		28.15	Laagrite, ajamite, hammasülekannete ja ülekandeelementide tootmine	2814

	28.2		Muude üldmasinate tootmine
		28.21	Ahjude, tööstusahjude ja ahjupõletite tootmine	2815
		28.22	Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine	2816
		28.23	Kontorimasinate ja -seadmete tootmine, v.a arvutid ja arvuti välisseadmed	2817
		28.24	Ajamiga käsi-tööriistade tootmine	2818
		28.25	Tööstuslike külmutus- ja ventilatsiooniseadmete tootmine	2819*
		28.29	Mujal liigitamata üldmasinate ja mehhanismide tootmine	2819*

	28.3		Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine
		28.30	Põllu- ja metsamajandusmasinate tootmine	2821

	28.4		Metallistantside ja muude tööpinkide tootmine
		28.41	Metallistantside tootmine	2822*
		28.49	Muude tööpinkide tootmine	2822*

	28.9		Muude erimasinate tootmine
		28.91	Metallurgiamasinate tootmine	2823
		28.92	Kaevandus-, karjääri- ja ehitusmasinate tootmine	2824
		28.93	Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine	2825
		28.94	Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstusmasinate tootmine	2826
		28.95	Paberi- ja papitööstusmasinate tootmine	2829*
		28.96	Plasti- ja kummitööstusmasinate tootmine	2829*
		28.99	Mujal liigitamata erimasinate tootmine	2829*

29			Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

	29.1		Mootorsõidukite tootmine
		29.10	Mootorsõidukite tootmine	2910

	29.2		Mootorsõidukikerede tootmine; haagiste ja poolhaagiste tootmine
		29.20	Mootorsõidukikerede tootmine; haagiste ja poolhaagiste tootmine	2920

	29.3		Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmine
		29.31	Mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine	2930*
		29.32	Mootorsõidukite muude osade ja lisaseadmete tootmine	2930*

30			Muude transpordivahendite tootmine

	30.1		Laeva- ja paadiehitus
		30.11	Laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitus	3011
		30.12	Lõbusõidu- ja sportpaatide ehitus	3012

	30.2		Raudteevedurite ja -veeremi tootmine
		30.20	Raudteevedurite ja -veeremi tootmine	3020

	30.3		Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine
		30.30	Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine	3030

	30.4		Militaarveokite tootmine
		30.40	Militaarveokite tootmine	3040

	30.9		Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine
		30.91	Mootorrataste tootmine	3091
		30.92	Jalgrataste ja invasõidukite tootmine	3092
		30.99	Muude mujal liigitamata transpordivahendite tootmine	3099

31			Mööblitootmine

	31.0		Mööblitootmine
		31.01	Kontori- ja kauplusemööbli tootmine	3100*
		31.02	Köögimööbli tootmine	3100*
		31.03	Madratsitootmine	3100*
		31.09	Muu mööbli tootmine	3100*

32			Muu tootmine

	32.1		Väärisesemete, ehete jms toodete tootmine
		32.11	Müntide vermimine	3211*
		32.12	Väärisesemete jms toodete tootmine	3211*
		32.13	Juveeltoodete imitatsioonide jms tootmine	3212

	32.2		Muusikariistade tootmine
		32.20	Muusikariistade tootmine	3220

	32.3		Sporditarvete tootmine
		32.30	Sporditarvete tootmine	3230

	32.4		Mängude ja mänguasjade tootmine
		32.40	Mängude ja mänguasjade tootmine	3240

	32.5		Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine
		32.50	Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine	3250

	32.9		Mujal liigitamata tootmine
		32.91	Harja-, pintsli- ja luuatootmine	3290*
		32.99	Muu mujal liigitamata tootmine	3290*

33			Masinate ja seadmete remont ja paigaldus

	33.1		Metalltoodete, masinate ja seadmete remont
		33.11	Metalltoodete remont	3311
		33.12	Masinate ja seadmete remont	3312
		33.13	Elektroonika- ja optikaseadmete remont	3313
		33.14	Elektriseadmete remont	3314
		33.15	Laevade ja paatide remont ja hooldus	3315*
		33.16	Õhu- ja kosmosesõidukite remont ja hooldus	3315*
		33.17	Muude transpordivahendite remont ja hooldus	3315*
		33.19	Muude seadmete remont	3319

	33.2		Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus
		33.20	Tööstuslike masinate ja seadmete paigaldus	3320


			D JAGU. ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE

35			Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

	35.1		Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus
		35.11	Elektrienergia tootmine	3510*
		35.12	Elektrienergia ülekanne	3510*
		35.13	Elektrienergia jaotus	3510*
		35.14	Elektrienergia müük	3510*

	35.2		Gaasitootmine; gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu
		35.21	Gaasitootmine	3520*
		35.22	Gaaskütuste jaotus magistraalvõrkude kaudu	3520*
		35.23	Gaasimüük magistraalvõrkude kaudu	3520*

	35.3		Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
		35.30	Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	3530


			E JAGU. VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON; JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

36			Veekogumine, -töötlus ja -varustus

	36.0		Veekogumine, -töötlus ja -varustus
		36.00	Veekogumine, -töötlus ja -varustus	3600

37			Kanalisatsioon

	37.0		Kanalisatsioon
		37.00	Kanalisatsioon	3700

38			Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine

	38.1		Jäätmekogumine
		38.11	Tavajäätmete kogumine	3811
		38.12	Ohtlike jäätmete kogumine	3812

	38.2		Jäätmetöötlus ja -kõrvaldus
		38.21	Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus	3821
		38.22	Ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus	3822

	38.3		Materjalide taaskasutusele võtmine
		38.31	Vrakkide demonteerimine	3830*
		38.32	Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine	3830*

39			Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused

	39.0		Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused
		39.00	Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused	3900


			F JAGU. EHITUS

41			Hoonete ehitus

	41.1		Hoonestusprojektide arendus
		41.10	Hoonestusprojektide arendus	4100*

	41.2		Elamute ja mitteeluhoonete ehitus
		41.20	Elamute ja mitteeluhoonete ehitus	4100*

42			Rajatiste ehitus

	42.1		Teede ja raudteede ehitus
		42.11	Teede ja kiirteede ehitus	4210*
		42.12	Raudteede ja metroo ehitus	4210*
		42.13	Silla- ja tunneliehitus	4210*

	42.2		Tehnovõrgutrasside ehitus
		42.21	Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus	4220*
		42.22	Elektri- ja sidevõrkude ehitus	4220*

	42.9		Muude rajatiste ehitus
		42.91	Vesiehitus	4290*
		42.99	Mujal liigitamata rajatiste ehitus	4290*

43			Eriehitustööd

	43.1		Lammutamine ja ehitusplatside ettevalmistus
		43.11	Lammutamine	4311
		43.12	Ehitusplatside ettevalmistus	4312*
		43.13	Kontrollpuurimine ja sondimine	4312*

	43.2		Elektriinstallatsioon ja torustiku paigaldus jm ehituspaigaldustööd
		43.21	Elektriinstallatsioon	4321
		43.22	Torustiku, kütte- ja kliimaseadmete paigaldus	4322
		43.29	Muud ehituspaigaldustööd	4329

	43.3		Ehitiste viimistlus ja lõpetamine
		43.31	Krohvimine	4330*
		43.32	Ehituspuusepatoodete paigaldus	4330*
		43.33	Põranda- ja seinakatete paigaldus	4330*
		43.34	Värvimine ja klaasimine	4330*
		43.39	Muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine	4330*

	43.9		Muud eriehitustööd
		43.91	Katusetööd	4390*
		43.99	Muud mujal liigitamata eriehitustööd	4390*


			G JAGU. HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONT

45			Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

	45.1		Mootorsõidukite müük
		45.11	Sõiduautode ja väikebusside müük	4510*
		45.19	Muude mootorsõidukite müük	4510*

	45.2		Mootorsõidukite hooldus ja remont
		45.20	Mootorsõidukite hooldus ja remont	4520

	45.3		Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müük
		45.31	Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük	4530*
		45.32	Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük	4530*

	45.4		Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müük, hooldus ja remont
		45.40	Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müük, hooldus ja remont	4540

46			Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

	46.1		Hulgimüük vahendustasu või lepingute alusel
		46.11	Põllumajandustoorme, elusloomade, tekstiilitoorme ja pooltoodete vahendamine	4610*
		46.12	Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine	4610*
		46.13	Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine	4610*
		46.14	Masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite vahendamine	4610*
		46.15	Mööbli, kodutarvete ja rauakaupade vahendamine	4610*
		46.16	Tekstiili, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete vahendamine	4610*
		46.17	Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine	4610*
		46.18	Muude kindlate kaupade vahendamine	4610*
		46.19	Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine	4610*

	46.2		Põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüük
		46.21	Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük	4620*
		46.22	Lillede ja taimede hulgimüük	4620*
		46.23	Elusloomade hulgimüük	4620*
		46.24	Toor- ja parknaha hulgimüük	4620*

	46.3		Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük
		46.31	Puu- ja köögivilja hulgimüük	4630*
		46.32	Liha ja lihatoodete hulgimüük	4630*
		46.33	Piimatoodete, munade, toiduõli ja -rasva hulgimüük	4630*
		46.34	Jookide hulgimüük	4630*
		46.35	Tubakatoodete hulgimüük	4630*
		46.36	Suhkru, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete hulgimüük	4630*
		46.37	Kohvi, tee, kakao ja maitseainete hulgimüük	4630*
		46.38	Muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused	4630*
		46.39	Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük	4630*

	46.4		Kodutarvete hulgimüük
		46.41	Tekstiiltoodete hulgimüük	4641*
		46.42	Rõivaste ja jalatsite hulgimüük	4641*
		46.43	Elektriliste kodumasinate hulgimüük	4649*
		46.44	Portselani ja klaastoodete ning puhastusvahendite hulgimüük	4649*
		46.45	Parfüümide ja kosmeetika hulgimüük	4649*
		46.46	Farmaatsiatoodete hulgimüük	4649*
		46.47	Mööbli, vaipade ja valgustite hulgimüük	4649*
		46.48	Kellade ja ehete hulgimüük	4649*
		46.49	Muude kodutarvete hulgimüük	4649*

	46.5		Info- ja sidetehnika hulgimüük
		46.51	Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük	4651
		46.52	Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük	4652

	46.6		Muude masinate, seadmete ja lisaseadmete hulgimüük
		46.61	Põllumajandusmasinate, -seadmete ja lisaseadmete hulgimüük	4653
		46.62	Tööpinkide hulgimüük	4659*
		46.63	Kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük	4659*
		46.64	Tekstiilitööstus-, õmblus- ja kudumismasinate hulgimüük	4659*
		46.65	Kontorimööbli hulgimüük	4659*
		46.66	Muude kontorimasinate ja -seadmete hulgimüük	4659*
		46.69	Muude masinate ja seadmete hulgimüük	4659*

	46.7		Muu spetsialiseeritud hulgimüük
		46.71	Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüük	4661
		46.72	Metallide ja metallimaakide hulgimüük	4662
		46.73	Puidu ja ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük	4663*
		46.74	Rauakaupade, veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük	4663*
		46.75	Keemiatoodete hulgimüük	4669*
		46.76	Muude vahetoodete hulgimüük	4669*
		46.77	Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus	4669*

	46.9		Spetsialiseerimata hulgikaubandus
		46.90	Spetsialiseerimata hulgikaubandus	4690

47			Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

	47.1		Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes
		47.11	Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted	4711
		47.19	Muu jaemüük spetsialiseerimata kauplustes	4719

	47.2		Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
		47.21	Puu- ja köögivilja jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4721*
		47.22	Liha ja lihatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4721*
		47.23	Kala, vähilaadsete ja limuste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4721*
		47.24	Leivatoodete, kookide, jahu- ja suhkrukondiitritoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4721*
		47.25	Jookide jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4722
		47.26	Tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4723
		47.29	Muu toidukaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4721*

	47.3		Mootorkütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
		47.30	Mootorkütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4730

	47.4		Info- ja sidetehnika jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
		47.41	Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4741*
		47.42	Telekommunikatsiooniseadmete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4741*
		47.43	Heli- ja videoseadmete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4742

	47.5		Muude kodutarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
		47.51	Tekstiiltoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4751
		47.52	Rauakaupade, värvide ja klaasi jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4752
		47.53	Vaipade, mattide, seina- ja põrandakatete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4753
		47.54	Elektriliste kodumasinate jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4759*
		47.59	Mööbli, valgustite ja muude kodutarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4759*

	47.6		Kultuuri- ja vaba aja kaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
		47.61	Raamatute jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4761*
		47.62	Ajalehtede ja kirjatarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4761*
		47.63	Muusika- ja videosalvestiste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4762
		47.64	Sporditarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4763
		47.65	Mängude ja mänguasjade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4764

	47.7		Muude kaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
		47.71	Rõivaste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4771*
		47.72	Jalatsite ja nahktoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4771*
		47.73	Apteekide tegevus	4772*
		47.74	Meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4772*
		47.75	Kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4772*
		47.76	Lillede, taimede, seemnete, väetiste, lemmikloomade ja lemmikloomatoidu jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4773*
		47.77	Kellade ja ehete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4773*
		47.78	Muude uute kaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes	4773*
		47.79	Kasutatud kaupade jaemüük kauplustes	4774

	47.8		Jaemüük kioskites ja turgudel
		47.81	Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük kioskites ja turgudel	4781
		47.82	Tekstiili, rõivaste ja jalatsite jaemüük kioskites ja turgudel	4782
		47.89	Muude kaupade jaemüük kioskites ja turgudel	4789

	47.9		Jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge
		47.91	Jaemüük posti või Interneti teel	4791
		47.99	Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge	4799

			H JAGU. VEONDUS JA LAONDUS

49			Maismaaveondus ja torutransport

	49.1		Sõitjate linnadevaheline raudteevedu
		49.10	Sõitjate linnadevaheline raudteevedu	4911

	49.2		Kauba raudteevedu
		49.20	Kauba raudteevedu	4912

	49.3		Sõitjate muu maismaavedu
		49.31	Sõitjate asulasisene ja linnalähitransport	4921
		49.32	Taksovedu	4922*
		49.39	Sõitjate muu mujal liigitamata maismaavedu	4922*

	49.4		Kaubavedu maanteel ja kolimisteenused
		49.41	Kaubavedu maanteel	4923*
		49.42	Kolimisteenused	4923*

	49.5		Torutransport
		49.50	Torutransport	4930

50			Veetransport

	50.1		Sõitjatevedu merel ja rannavetes
		50.10	Sõitjatevedu merel ja rannavetes	5011

	50.2		Kaubavedu merel ja rannavetes
		50.20	Kaubavedu merel ja rannavetes	5012

	50.3		Sõitjatevedu sisevetel
		50.30	Sõitjatevedu sisevetel	5021

	50.4		Kaubavedu sisevetel
		50.40	Kaubavedu sisevetel	5022

51			Õhutransport

	51.1		Sõitjate õhutransport
		51.10	Sõitjate õhutransport	5110

	51.2		Kauba õhutransport ja kosmosetransport
		51.21	Kauba õhutransport	5120*
		51.22	Kosmosetransport	5120*

52			Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

	52.1		Laondus
		52.10	Laondus	5210

	52.2		Veondust abistavad tegevusalad
		52.21	Maismaaveondust teenindavad tegevusalad	5221
		52.22	Veetransporti teenindavad tegevusalad	5222
		52.23	Õhutransporti teenindavad tegevusalad	5223
		52.24	Laadungikäitlus	5224
		52.29	Muud veondust abistavad tegevused	5229

53			Posti- ja kulleriteenistus

	53.1		Üldpostiteenistus
		53.10	Üldpostiteenistus	5310

	53.2		Muu posti- ja kulleriteenistus
		53.20	Muu posti- ja kulleriteenistus	5320

			I JAGU. MAJUTUS JA TOITLUSTUS

55			Majutus

	55.1		Hotellid ja muu sarnane majutus
		55.10	Hotellid ja muu sarnane majutus	5510*

	55.2		Puhkuse- ja muu lühiajaline majutus
		55.20	Puhkuse- ja muu lühiajaline majutus	5510*

	55.3		Laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid
		55.30	Laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid	5520

	55.9		Muu majutus
		55.90	Muu majutus	5590

56			Toidu ja joogi serveerimine

	56.1		Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad
		56.10	Restoranid ja liikuvad toitlustuskohad	5610

	56.2		Toitlustamine üritustel jm toitlustamine
		56.21	Toitlustamine üritustel	5621
		56.29	Muu toitlustamine	5629

	56.3		Jookide serveerimine
		56.30	Jookide serveerimine	5630

			J JAGU. INFO JA SIDE

58			Kirjastamine

	58.1		Raamatu-, perioodika- jm kirjastamine
		58.11	Raamatukirjastamine	5811
		58.12	Kataloogide ja aadressiraamatute kirjastamine	5812
		58.13	Ajalehtede kirjastamine	5813*
		58.14	Ajakirjade jm perioodika kirjastamine	5813*
		58.19	Muu kirjastamine	5819

	58.2		Tarkvara kirjastamine
		58.21	Arvutimängude kirjastamine	5820*
		58.29	Muu tarkvara kirjastamine	5820*

59			Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine

	59.1		Kinofilmide, videote ja telesaadetega seotud tegevusalad
		59.11	Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine	5911
		59.12	Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed tegevusalad	5912
		59.13	Kinofilmide, videote ja telesaadete levitamine	5913
		59.14	Kinofilmide linastamine	5914

	59.2		Helisalvestiste ja muusika kirjastamine
		59.20	Helisalvestiste ja muusika kirjastamine	5920

60			Programmid ja ringhääling

	60.1		Raadioringhääling
		60.10	Raadioringhääling	6010

	60.2		Teleprogrammid ja ringhääling
		60.20	Teleprogrammid ja ringhääling	6020

61			Telekommunikatsioon

	61.1		Traatsideteenuste osutamine
		61.10	Traatsideteenuste osutamine	6110

	61.2		Traadita sideteenuste osutamine
		61.20	Traadita sideteenuste osutamine	6120

	61.3		Satelliitsideteenuste osutamine
		61.30	Satelliitsideteenuste osutamine	6130

	61.9		Muu telekommunikatsioon
		61.90	Muu telekommunikatsioon	6190

62			Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused

	62.0		Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused
		62.01	Programmeerimine	6201
		62.02	Arvutialased konsultatsioonid	6202*
		62.03	Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus	6202*
		62.09	Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused	6209

63			Infoalane tegevus

	63.1		Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused; veebiportaalide tegevus
		63.11	Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused	6311
		63.12	Veebiportaalide tegevus	6312

	63.9		Muu infoalane tegevus
		63.91	Uudisteagentuuride tegevus	6391
		63.99	Mujal liigitamata infoalane tegevus	6399


			K JAGU. FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS

64			Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

	64.1		Rahaloomega seotud finantsvahendus
		64.11	Keskpanga tegevus	6411
		64.19	Muu rahaloomega seotud finantsvahendus	6419

	64.2		Valdusfirmade tegevus
		64.20	Valdusfirmade tegevus	6420

	64.3		Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse ja sarnastesse finantsvahenditesse
		64.30	Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse ja sarnastesse finantsvahenditesse	6430

	64.9		Muude finantsteenuste osutamine, v.a. kindlustus ja pensionifondid
		64.91	Kapitalirent	6491
		64.92	Muu laenuandmine	6492
		64.99	Muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a. kindlustus ja pensionifondid	6499

65			Kindlustus, edasikindlustus ja pensionifondid, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus

	65.1		Kindlustus
		65.11	Elukindlustus	6511
		65.12	Kahjukindlustus	6512
	65.2		Edasikindlustus
		65.20	Edasikindlustus	6520

	65.3		Pensionifondid
		65.30	Pensionifondid	6530

66			Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad

	66.1		Finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid
		66.11	Finantsturgude haldamine	6611
		66.12	Väärtpaberi- ja kaubalepingute maaklerlus	6612
		66.19	Muud finantsteenuste abitegevusalad, v.a kindlustus ja pensionifondid	6619

	66.2		Kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad
		66.21	Riskide ja kahju hindamine	6621
		66.22	Kindlustusagentide ja -vahendajate tegevus	6622
		66.29	Muud kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad	6629

	66.3		Fondide valitsemine
		66.30	Fondide valitsemine	6630


			L JAGU. KINNISVARAALANE TEGEVUS

68			Kinnisvaraalane tegevus

	68.1		Enda kinnisvara ost ja müük
		68.10	Enda kinnisvara ost ja müük	6810*

	68.2		Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus
		68.20	Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus	6810*

	68.3		Kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel
		68.31	Kinnisvarabüroode tegevus	6820*
		68.32	Kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel	6820*


			M JAGU. KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS

69			Juriidilised toimingud ja arvepidamine

	69.1		Juriidilised toimingud
		69.10	Juriidilised toimingud	6910

	69.2		Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine
		69.20	Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine	6920

70			Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine

	70.1		Peakontorite tegevus
		70.10	Peakontorite tegevus	7010

	70.2		Juhtimisalane nõustamine
		70.21	Suhtekorraldus ja teabevahetus	7020*
		70.22	Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine	7020*

71			Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs

	71.1		Arhitekti- ja inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine
		71.11	Arhitektitegevused	7110*
		71.12	Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine	7110*

	71.2		Teimimine ja analüüs
		71.20	Teimimine ja analüüs	7120

72			Teadus- ja arendustegevus

	72.1		Teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas
		72.11	Teadus- ja arendustegevus biotehnoloogia vallas	7210*
		72.19	Teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste vallas	7210*

	72.2		Teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas
		72.20	Teadus- ja arendustegevus sotsiaal- ja humanitaarteaduste vallas	7220

73			Reklaamindus ja turu-uuringud

	73.1		Reklaamindus
		73.11	Reklaamiagentuurid	7310*
		73.12	Reklaami vahendamine meedias	7310*

	73.2		Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
		73.20	Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused	7320

74			Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

	74.1		Disainerite tegevus
		74.10	Disainerite tegevus	7410

	74.2		Fotograafia
		74.20	Fotograafia	7420

	74.3		Kirjalik ja suuline tõlge
		74.30	Kirjalik ja suuline tõlge	7490*

	74.9		Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
		74.90	Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	7490*

75			Veterinaaria

	75.0		Veterinaaria
		75.00	Veterinaaria	7500


			N JAGU. HALDUS- JA ABITEGEVUSED

77			Rentimine ja kasutusrent

	77.1		Mootorsõidukite rentimine ja kasutusrent
		77.11	Sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent	7710*
		77.12	Veokite rentimine ja kasutusrent	7710*

	77.2		Tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent
		77.21	Vabaaja- ja sporditarvete väljaüürimine ja kasutusrent	7721
		77.22	Videokassettide ja DVD-de laenutamine	7722
		77.29	Muude tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent	7729

	77.3		Muude masinate, seadmete ja materiaalse vara rentimine ja kasutusrent
		77.31	Põllumajandusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent	7730*
		77.32	Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent	7730*
		77.33	Kontorimasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent, k.a arvutid	7730*
		77.34	Veetranspordivahendite rentimine ja kasutusrent	7730*
		77.35	Õhutranspordivahendite rentimine ja kasutusrent	7730*
		77.39	Mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent	7730*

	77.4		Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine
		77.40	Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine	7740

78			Tööhõive

	78.1		Tööhõiveagentuuride tegevus
		78.10	Tööhõiveagentuuride tegevus	7810

	78.2		Ajutise tööjõu rent
		78.20	Ajutise tööjõu rent	7820

	78.3		Muu inimressursiga varustamine
		78.30	Muu inimressursiga varustamine	7830

79			Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus

	79.1		Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus
		79.11	Reisibüroode tegevus	7911
		79.12	Reisikorraldajate tegevus	7912

	79.9		Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus
		79.90	Muu reserveerimine ja sellega seotud tegevus	7990

80			Turvatöö ja juurdlus

	80.1		Turvatöö, v.a avalik korrakaitse
		80.10	Turvatöö, v.a avalik korrakaitse	8010

	80.2		Turvasüsteemide käitus
		80.20	Turvasüsteemide käitus	8020

	80.3		Juurdlus
		80.30	Juurdlus	8030

81			Hoonete ja maastike hooldus

	81.1		Hoonehalduse abitegevused
		81.10	Hoonehalduse abitegevused	8110

	81.2		Puhastustegevus
		81.21	Hoonete üldpuhastus	8121
		81.22	Hoonete muu puhastus ja tööstuslik puhastustegevus	8129*
		81.29	Muu puhastustegevus	8129*

	81.3		Maastiku hooldus ja korrashoid
		81.30	Maastiku hooldus ja korrashoid	8130

82			Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused

	82.1		Büroohaldus ja selle abitegevused
		82.11	Büroohaldus	8211
		82.19	Valguskoopiad, dokumentide koostamine ja muud büroo abitegevused	8219

	82.2		Kõnekeskuste tegevus
		82.20	Kõnekeskuste tegevus	8220

	82.3		Nõupidamiste ja messide korraldamine
		82.30	Nõupidamiste ja messide korraldamine	8230

	82.9		Mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused
		82.91	Inkassoteenus ja krediidiinfo	8291
		82.92	Pakendamine	8292
		82.99	Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused	8299


			O JAGU. AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; KOHUSTUSLIK SOTSIAALKINDLUSTUS

84			Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

	84.1		Avalik haldus ning majandus- ja sotsiaalpoliitika juhtimine
		84.11	Üldine avalik haldus	8411
		84.12	Tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja muude sotsiaalteenuste, v.a sotsiaalkindlustust pakkuvate asutuste tegevuse korraldamine	8412
		84.13	Majandustegevuse korraldamine ja tõhustamine	8413

	84.2		Ühiskonna kui terviku teenindamine
		84.21	Välissuhted	8421
		84.22	Riigikaitse	8422
		84.23	Õiguskaitse ja kohtud	8423*
		84.24	Avalik korrakaitse ja julgeolekuteenistused	8423*
		84.25	Tuletõrje- ja päästeteenistus	8423*

	84.3		Kohustuslik sotsiaalkindlustus
		84.30	Kohustuslik sotsiaalkindlustus	8430


			P JAGU. HARIDUS

85			Haridus

	85.1		Eelharidus
		85.10	Eelharidus	8510*

	85.2		Esimese taseme haridus
		85.20	Esimese taseme haridus	8510*

	85.3		Teise taseme haridus
		85.31	Teise taseme üldharidus	8521
		85.32	Teise taseme kutse- ja tehnikaharidus	8522

	85.4		Kolmanda taseme haridus
		85.41	Rakenduskõrgharidus	8530*
		85.42	Akadeemiline kõrgharidus	8530*

	85.5		Muu koolitus
		85.51	Spordi- ja vabaajakoolitus	8541
		85.52	Huvikoolitus	8542
		85.53	Sõiduõpe	8549*
		85.59	Mujal liigitamata koolitus	8549*

	85.6		Haridust abistavad tegevused
		85.60	Haridust abistavad tegevused	8550


			Q JAGU. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE

86			Tervishoid

	86.1		Haiglaravi
		86.10	Haiglaravi	8610

	86.2		Arstiabi ja hambaravi
		86.21	Üldarstiabi	8620*
		86.22	Eriarstiabi	8620*
		86.23	Hambaravi	8620*

	86.9		Muud tervishoiualad
		86.90	Muud tervishoiualad	8690

87			Hoolekandeasutuste tegevus

	87.1		Hooldusraviasutuste tegevus
		87.10	Hooldusraviasutuste tegevus	8710

	87.2		Vaimse arengu peetusega ja vaimse tervise häiretega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus
		87.20	Vaimse arengu peetusega ja vaimse tervise häiretega isikute ning ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus	8720

	87.3		Vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus
		87.30	Vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus	8730

	87.9		Muu hoolekandeasutuste tegevus
		87.90	Muu hoolekandeasutuste tegevus	8790

88			Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta

	88.1		Vanurite ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta
		88.10	Vanurite ja puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta	8810

	88.9		Muu sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta
		88.91	Laste päevahoid	8890*
		88.99	Mujal liigitamata sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta	8890*


			R JAGU. KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG

90			Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus

	90.0		Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus
		90.01	Lavakunst	9000*
		90.02	Lavakunsti abitegevused	9000*
		90.03	Kunstialane loometegevus	9000*
		90.04	Teatri-, kontserdi- jms hoonete käitus	9000*

91			Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

	91.0		Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus
		91.01	Raamatukogude ja arhiivide tegevus	9101
		91.02	Muuseumide tegevus	9102*
		91.03	Ajalooliste kohtade ja ehitiste jms vaatamisväärsuste käitus	9102*
		91.04	Botaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus	9103

92			Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine

	92.0		Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine
		92.00	Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine	9200

93			Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused

	93.1		Sporditegevus
		93.11	Spordirajatiste käitus	9311*
		93.12	Spordiklubide tegevus	9312
		93.13	Aeroobika- ja jõusaalide tegevus	9311*
		93.19	Muu sporditegevus	9319

	93.2		Lõbustus- ja vaba aja tegevused
		93.21	Lõbustusparkide ja temaatiliste lõbustusparkide tegevus	9321
		93.29	Muud lõbustus- ja vaba aja tegevused	9329


			S JAGU. MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED

94			Organisatsioonide tegevus

	94.1		Ettevõtjate, tööandjate ja kutseorganisatsioonide tegevus
		94.11	Ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus	9411
		94.12	Kutseorganisatsioonide tegevus	9412

	94.2		Ametiühingute tegevus
		94.20	Ametiühingute tegevus	9420

	94.9		Muude organisatsioonide tegevus
		94.91	Usuorganisatsioonide tegevus	9491
		94.92	Poliitiliste organisatsioonide tegevus	9492
		94.99	Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus	9499

95			Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus

	95.1		Arvutite ja sideseadmete parandus
		95.11	Arvutite ja arvuti välisseadmete parandus	9511
		95.12	Sideseadmete parandus	9512

	95.2		Tarbeesemete ja kodutarvete parandus
		95.21	Tarbeelektroonika parandus	9521
		95.22	Kodumasinate ning majapidamis- ja aiatööriistade parandus	9522
		95.23	Jalatsite ja nahktoodete parandus	9523
		95.24	Mööbli ja sisustusesemete parandus	9524
		95.25	Kellade ja ehete parandus	9529*
		95.29	Muude tarbeesemete ja kodutarvete parandus	9529*

96			Muu teenindus

	96.0		Muu teenindus
		96.01	Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus	9601
		96.02	Juuksuri- ja muu iluteenindus	9602
		96.03	Matuseteenindus	9603
		96.04	Füüsilise heaoluga seotud teenindus	9609*
		96.09	Muu mujal liigitamata teenindus	9609*


			T JAGU. KODUMAJAPIDAMISTE KUI TÖÖANDJATE TEGEVUS; KODUMAJAPIDAMISTE OMA TARBEKS MÕELDUD ERISTAMATA KAUPADE TOOTMINE JA TEENUSTE OSUTAMINE

97			Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana

	97.0		Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana
		97.00	Kodumajapidamised majapidamispersonali tööandjana	9700

98			Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

	98.1		Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine
		98.10	Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine	9810

	98.2		Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata teenuste osutamine
		98.20	Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata teenuste osutamine	9820

			U JAGU. EKSTERRITORIAALSETE ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTE TEGEVUS

99			Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

	99.0		Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus
		99.00	Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus	9900

II LISA

Määruse (EÜ, Euratom) nr 58/97 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 7. lisa muudetakse järgmiselt:

1. 1. lisa (Iga-aastase struktuurilise statistika ühine moodul) muudetakse järgmiselt.

1.1. Kogu tekstis tehakse järgmised asendused:

Endine sõnastus	Muudetud sõnastus
NACE Rev. 1 J jagu	NACE Rev. 2 K jagu
NACE Rev. 1 grupp 65.2 ja osa 67	NACE Rev.2 grupid 64.2, 64.3 ja 64.9 ning osa 66
NACE Rev. 1 C–G jagu	NACE Rev. 2 B–G jagu
NACE Rev. 1 tegevusklass 65.11	NACE Rev. 2 tegevusklass 64.11
NACE Rev. 1 osad 65 ja 66	NACE Rev. 2 osad 64 ja 65
NACE Rev. 1 H, I ja K jagu	NACE Rev. 2 H, I, J, L, M, N jagu ja osa 95

1.2. 9. jagu asendatakse järgmisega:

9. jagu - Tegevusalade rühmitused

Järgmised tegevusalade rühmitused viitavad NACE Rev. 2 liigitusele.

B, C, D, E JA F JAGU
Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.
Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 klassidesse jaotatuna.
G JAGU
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 klassidesse jaotatuna.
H JAGU
Veondus ja laondus
49.1+49.2	"Sõitjate linnadevaheline raudteevedu" ja "Kauba raudteevedu"
49.3	Sõitjate muu maismaavedu
49.4	Kaubavedu maanteel ja kolimisteenused
49.5	Torutransport
50.1+50.2	"Sõitjatevedu merel ja rannavetes" ja "Kaubavedu merel ja rannavetes"
50.3+50.4	"Sõitjatevedu sisevetel" ja "Kaubavedu sisevetel"
51	Õhutransport
52	Laondus ja veondust abistavad tegevusalad
53.1	Üldpostiteenistus
53.2	Muu posti- ja kulleriteenistus
I JAGU
Majutus ja toitlustus
55	Majutus
56	Toidu ja joogi serveerimine
J JAGU
Info ja side
58	Kirjastamine
59	Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine
60	Programmid ja ringhääling
61	Telekommunikatsioon
62	Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused
63	Infoalane tegevus
K JAGU
Finants- ja kindlustustegevus
Ühenduse statistika koostamiseks edastavad liikmesriigid siseriiklikud statistilised andmed NACE Rev. 2 klassidesse jaotatuna.
L JAGU
Kinnisvaraalane tegevus
68	Kinnisvaraalane tegevus
M JAGU
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
69+70	"Juriidilised toimingud ja arvepidamine" ja "Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine"
71	Arhitekti-ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs
72	Teadus- ja arendustegevus
73.1	Reklaamindus
73.2	Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
74	Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
75	Veterinaaria
N JAGU
Haldus- ja abitegevused
77.1	Mootorsõidukite rentimine ja kasutusrent
77.2	Tarbeesemete ja kodumasinate väljaüürimine ja kasutusrent
77.3	Muude masinate, seadmete ja materiaalse vara rentimine ja kasutusrent
77.4	Intellektuaalomandi ja sarnaste toodete (v.a autoriõigusega tööd) rentimine
78	Tööhõive
79	Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus
80	Turvatöö ja juurdlus
81	Hoonete ja maastike hooldus
82	Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused
S JAGU
Muud teenindavad tegevused
95.11	Arvutite ja arvuti välisseadmete parandus
95.12	Sideseadmete parandus
95.21	Tarbeelektroonika parandus
95.22	Kodumasinate ning majapidamis- ja aiatööriistade parandus
95.23	Jalatsite ja nahktoodete parandus
95.24	Mööbli ja sisustusesemete parandus
95.25	Kellade ja ehete parandus
95.29	Muude tarbeesemete ja kodutarvete parandus"

2. 2. lisa (Tööstuse struktuurilise statistika üksikasjalik moodul) muudetakse järgmiselt.

2.1 Kogu tekstis tehakse järgmised asendused:

Endine sõnastus	Muudetud sõnastus:
NACE Rev. 1 C jagu	NACE Rev. 2 B jagu
NACE Rev. 1 D jagu	NACE Rev. 2 C jagu
NACE Rev. 1 E jagu	NACE Rev. 2 D ja E jagu
NACE Rev. 1 osad 17/18/19/21/22/25/28/31/32/36	NACE Rev. 2 osad 13/14/15/17/18/22/25/26/31

2.2. 3. jagu asendatakse järgmisega:

"3. jagu - Katvus

Statistika tuleb koostada kõikide NACE Rev. 2 B, C, D ja E jaoga hõlmatud tegevusalade kohta. Need jaod hõlmavad mäetööstust (B), töötlevat tööstust (C), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamist (D) ning veevarustust, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlust (E). Ettevõtlusstatistika on seotud kõikide ettevõtete üldkogumiga, mille põhitegevusala liigitatakse B, C, D või E jao alla.

3. 3. lisa (Jae- ja hulgikaubanduse struktuurilise statistika üksikasjalik moodul) muudetakse järgmiselt.

3.1. 3. jao punkt 1 asendatakse järgmisega:

1. Statistika tuleb koostada kõikide NACE Rev. 2 G jaoga hõlmatud tegevusalade kohta. See jagu hõlmab hulgi- ja jaekaubandust ning mootorsõidukite ja mootorrataste remonti. Ettevõtlusstatistika on seotud kõikide ettevõtete üldkogumiga, mille põhitegevusala liigitatakse G jao alla.

3.2. Kogu tekstis tehakse järgmised asendused:

Endine sõnastus:	Muudetud sõnastus:
NACE Rev. 1 osa 50	NACE Rev. 2 osa 45
NACE Rev. 1 osa 51	NACE Rev. 2 osa 46
NACE Rev. 1 osa 52	NACE Rev. 2 osa 47

5. jaos "Esimene vaatlusaasta" ja 9. jaos "Aruanded ja prooviuuringud" jäetakse alles viited NACE Rev. 1 osadele 50, 51 ja 52.

4. 4. lisa (Ehituse struktuurilise statistika üksikasjalik moodul) muudetakse järgmiselt.

Kogu tekstis tehakse järgmine asendus:

Endine sõnastus:	Muudetud sõnastus:
NACE Rev. 1 grupid 451 ja 452	NACE Rev. 2 osad 41 ja 42 ning grupid 43.1 ja 43.9

5. 5. lisa (Kindlustuse struktuurilise statistika üksikasjalik moodul) muudetakse järgmiselt.

Kogu tekstis tehakse järgmine asendus:

Endine sõnastus:	Muudetud sõnastus:
NACE Rev. 1 osa 66, v.a klass 66.02	NACE Rev. 2 osa 65, v.a grupp 65.3

6. 6. lisa (Krediidiasutuste struktuurilise statistika üksikasjalik moodul) muudetakse järgmiselt.

Kogu tekstis tehakse järgmine asendus:

Endine sõnastus:	Muudetud sõnastus:
NACE Rev. 1 klassid 65.12 ja 65.22	NACE Rev. 2 klassid 64.19 ja 64.92

7. 7. lisa (Pensionifondide struktuurilise statistika üksikasjalik moodul) muudetakse järgmiselt.

Kogu tekstis tehakse järgmine asendus:

Endine sõnastus:	Muudetud sõnastus:
NACE Rev. 1 klass 66.02	NACE Rev. 2 grupp 65.3

III LISA

Määruse (EÜ) nr 1165/98 A, B, C ja D lisa muudetakse järgmiselt.

1. A lisa

1.1. A lisa a jagu ("Reguleerimisala") asendatakse järgmisega:

a) Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE Rev. 2 jagudes B–E loetletud tegevusalade suhtes või, olenevalt olukorrast, kõikide CPA jagudes B–E loetletud toodete suhtes. Andmeid ei ole vaja esitada NACE Rev. 2 alajaotiste 37, 38.1, 38.2 ja 39 kohta. Loetelu tegevusaladest võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.

1.2 A lisa c jao ("Muutujate loend") punktid 6, 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

6. Toodangu (110) andmeid ei pea esitama NACE Rev. 2 osa 36 ning gruppide 35.3 ja 38.3 kohta.

7. Käibe (120, 121, 122) andmeid ei pea esitama NACE Rev. 2 D ja E jao kohta.

8. Tellimuste (130, 131, 132) andmed tuleb esitada ainult järgmiste NACE Rev. 2 osade kohta: 13, 14, 17, 20, 21, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30. Tegevusalade loetelu võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.

1.3 A lisa c jao ("Muutujate loend") punktid 9 ja 10 asendatakse järgmistega:

9. Andmeid näitajate 210, 220 ja 230 kohta ei pea esitama NACE Rev. 2 grupi 38.3 kohta.

10. Tootjahindade ja impordihindade (310, 311, 312 ja 340) andmeid ei pea esitama järgmiste NACE Rev. 2 gruppide ja klasside või CPA gruppide ja klasside kohta: 07.2, 24.46, 25.4, 30.1, 30.3, 30.4 ja 38.3. Loetelu tegevusaladest võib muuta artiklis 18 sätestatud korras.

11. Impordihinnad (340) arvutatakse CPA toodete põhjal. Impordi tegevusalaüksused võib liigitada väljapoole NACE Rev. 2 B–E jao tegevusalasid.

1.4. A lisa f jao ("Detailsusaste") punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

1. Kõik andmed, välja arvatud impordihinna (340) andmed, edastatakse NACE Rev. 2 jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel. Impordihinna (340) andmed tuleb esitada CPA jagude (ühetähelisel) ja osade (kahenumbrilisel) tasemel.

2. Lisaks sellele edastatakse toodangu- (110) ning tootjahinnaindeksi (310, 311, 312) andmed NACE Rev. 2 C jao puhul NACE Rev. 2 kolme- ja neljanumbrilisel tasemel. Kolme- ja neljanumbrilisel tasemel edastatavad toodangu- ja tootjahinnaindeksite andmed peavad vastama iga liikmesriigi puhul vähemalt 90%-le NACE Rev. 2 C jao kogulisandväärtusest konkreetsel võrdlusaastal. Neid andmeid ei pea sellise detailsusastmega edastama liikmesriigid, kellel NACE Rev. 2 C jao kogulisandväärtus konkreetsel võrdlusaastal on alla 4% Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest.

1.5. A lisa f jao ("Detailsusaste") punktis 3 asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" sõnadega "NACE Rev. 2".

1.6. A lisa f jao ("Detailsusaste") punktid 4, 5, 6 ja 7 asendatakse järgmistega:

4. Lisaks sellele tuleb kõik andmed, välja arvatud käibe- ja uute tellimuste (120, 121, 122, 130, 131, 132) andmed, edastada kogu tööstusharu kohta, s.t NACE Rev. 2 B–E jao kohta, ja tööstuse põhirühmade kohta, mis on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 586/2001(21).

5. Käibeandmed (120, 121, 122) tuleb edastada kogu tööstusharu kohta, s.t NACE Rev. 2 B ja C jao kohta, ning tööstuse põhirühmade kohta, välja arvatud energeetikaga seotud tegevusalade jaoks määratletud tööstuse põhirühma kohta.

6. Uute tellimuste (130, 131, 132) andmed tuleb edastada kogu töötleva tööstuse, s.t NACE Rev. 2 C jao kohta ning piiratud hulga tööstuse põhirühmade kohta, mis valitakse välja selliselt, et need hõlmaksid kogu käesoleva lisa c jao ("Muutujate loend") punktis 8 nimetatud NACE Rev. 2 osade loetelu.

7. Impordihinna (340) andmed edastatakse CPA B–E jao tööstustoodete koguhulga kohta ja tööstuse põhirühmade kohta, mis määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 586/2001 kohaselt CPA tooterühmade põhjal. Neid andmeid ei pea edastama liikmesriigid, kes ei ole eurot oma vääringuna kasutusele võtnud.

1.7. A lisa f jao ("Detailsusaste") punktid 9 ja 10 asendatakse järgmistega:

9. Välisturgude (122, 132 ja 312) andmed tuleb edastada, eristades eurotsooni ja mitte-eurotsooni. Seda eristamist tuleb kasutada kogu tööstusharu, s.t NACE Rev. 2 B–E jao, tööstuse põhirühmade ning NACE Rev. 2 jao (ühetähelise) taseme ja kahenumbrilise osa taseme kohta. Muutuja 122 andmeid ei ole vaja esitada NACE Rev. 2 D ja E jao kohta. Lisaks sellele tuleb impordihinna (340) andmed edastada eraldi eurotsooni ja mitte-eurotsooni kohta. Seda eristamist tuleb kasutada kogu tööstusharu, s.t CPA Rev. 2 B–E jao, tööstuse põhirühmade ning CPA Rev. 2 jao (ühetähelise) taseme ja kahenumbrilise osa taseme kohta. Eurotsooni ja mitte-eurotsooni eristamise suhtes võib komisjon määrata artiklis 18 sätestatud korras kindlaks tingimused artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemide kohaldamiseks. Euroopa valimiskeem võib piirata impordihinna andmete rakendusala, nii et see hõlmab toodete importi üksnes väljaspool eurotsooni asuvatest riikidest. Muutujate 122, 132, 312 ja 340 andmeid ei tule eurotsooni ja mitte-eurotsooni kohta eraldi esitada neil riikidel, kes ei ole eurot oma vääringuna kasutusele võtnud.

10. Neil liikmesriikidel, kellel NACE Rev. 2 B, C, D ja E jao lisandväärtus konkreetsel võrdlusaastal moodustab alla 1% Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, tuleb esitada andmed üksnes kogu tööstusharu, tööstuse põhirühmade ja NACE Rev. 2 jao taseme või CPA jao taseme kohta.

1.8. A lisa g jao ("Andmete edastamise tähtajad") punkt 2 asendatakse järgmisega:

2. NACE Rev. 2 grupi ja klassi taseme või CPA grupi ja klassi taseme andmete puhul võib tähtaeg olla kuni 15 kalendripäeva võrra pikem. Neil liikmesriikidel, kellel NACE Rev. 2 B, C, D ja E jao lisandväärtus konkreetsel võrdlusaastal moodustab alla 3% Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, võib tähtaeg kogu tööstusharu, tööstuse põhirühmade ja NACE Rev. 2 jao ja osa taseme või CPA jao ja osa taseme puhul olla kuni 15 kalendripäeva võrra pikem.

1.9. A lisa i jakku ("Esimene vaatlusperiood") lisatakse järgmine lõik:

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik andmed edastada NACE Rev. 2 kohaselt, on kuuandmete puhul 2009. aasta jaanuar ning kvartaliandmete puhul 2009. aasta esimene kvartal.

2. B lisa

2.1. B lisa a jagu ("Reguleerimisala") asendatakse järgmisega:

a) Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE Rev. 2 F jaos loetletud tegevusalade suhtes.

2.2. B lisa e jaos ("Vaatlusaeg") asendatakse sõna "NACE" sõnadega "NACE Rev. 2".

2.3. B lisa f jao ("Detailsusaste") punktid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

1. Muutujate 110, 210, 220 ja 230 andmed tuleb edastada vähemalt NACE Rev. 2 jao tasemel.

2. Uute tellimuste (130, 135 ja 136) andmed tuleb esitada ainult NACE Rev. 2 grupi 41.2 ja osa 42 kohta.

2.4. B lisa f jao ("Detailsusaste") punktis 6 asendatakse sõna "NACE" sõnadega "NACE Rev. 2".

2.5. B lisa g jao ("Andmete edastamise tähtajad") punktis 2 asendatakse sõnad "NACE Rev. 1" sõnadega "NACE Rev. 2".

2.6. B lisa i jakku ("Esimene vaatlusaasta") lisatakse järgmine lõik:

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik andmed edastada NACE Rev. 2 kohaselt, on kuuandmete puhul 2009. aasta jaanuar ning kvartaliandmete puhul 2009. aasta esimene kvartal.

3. C lisa

3.1. C lisa a jagu ("Reguleerimisala") asendatakse järgmisega:

a) Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse NACE Rev. 2 osas 47 loetletud tegevusalade suhtes.

3.2. C lisa f jao ("Detailsusaste") punktid 1, 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

1. Käibe- (120) ja müügihinnaindeksi / müügimahu (330/123) andmed tuleb edastada punktides 2 ja 3 kindlaksmääratud detailsusastmel. Tööga hõivatud isikute arvu (210) andmed tuleb edastada punktis 4 kindlaksmääratud detailsusastmel.

2. NACE Rev. 2 klasside ja gruppide detailsusastmed:

klass 47.11;

klass 47.19;

grupp 47.2;

grupp 47.3;

klasside 47.73, 47.74 ja 47.75 summa;

klasside 47.51, 47.71 ja 47.72 summa;

klasside 47.43, 47.52, 47.54, 47.59 ja 47.63 summa;

klasside 47.41, 47.42, 47.53, 47.61, 47.62, 47.64, 47.65, 47.76, 47.77 ja 47.78 summa;

klass 47.91.

3. NACE Rev. 2 klasside ja gruppide koondtasemed:

klassi 47.11 ja grupi 47.2 summa;

gruppide ja klasside 47.19, 47.4, 47.5, 47.6, 47.7, 47.8 ja 47.9 summa;

osa 47

osa 47, välja arvatud 47.3

osa 47

osa 47, välja arvatud 47.3

5. Liikmesriigid, kellel NACE Rev. 2 osa 47 käive konkreetsel võrdlusaastal on alla 1% Euroopa Ühenduse kogukäibest, peavad esitama üksnes käibe- (120) ja müügihinnaindeksi/müügimahu andmed (330/123) punktis 3 kindlaksmääratud detailsusastmel.

3.3. C lisa g jao ("Andmete edastamise tähtajad") punktid 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

1. Käibe- (120) ja müügihinnaindeksi/müügimahu (330/123) andmed edastatakse käesoleva lisa f jao punktis 2 kindlaksmääratud detailsusastmel kahe kuu jooksul. Selliste liikmesriikide puhul, kellel NACE Rev. 2 osa 47 käive konkreetsel võrdlusaastal on alla 3% Euroopa Ühenduse kogukäibest, võib see tähtaeg olla kuni 15 päeva võrra pikem.

2. Käibe- (120) ja müügihinnaindeksi/müügimahu (330/123) andmed edastatakse käesoleva lisa f jao punktis 3 kindlaksmääratud detailsusastmel ühe kuu jooksul. Liikmesriigid võivad otsustada osaleda käibe- ja müügihinnaindeksi/müügimahu (120 ja 330/123) andmete edastamisel vastavalt artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punktis d määratletud Euroopa valimiskeemi jaotusele. Jaotuse tingimused määratakse kindlaks artiklis 18 sätestatud korras.

3. Tööga hõivatud isikute arvu andmed edastatakse kahe kuu jooksul alates vaatlusperioodi lõppemisest. Selliste liikmesriikide puhul, kellel NACE Rev. 2 osa 47 käive konkreetsel võrdlusaastal on alla 3% Euroopa Ühenduse kogukäibest, võib see tähtaeg olla kuni 15 päeva võrra pikem.

3.4. C lisa i jakku ("Esimene vaatlusaasta") lisatakse järgmine lause:

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik andmed edastada NACE Rev. 2 kohaselt, on kuuandmete puhul 2009. aasta jaanuar ning kvartaliandmete puhul 2009. aasta esimene kvartal.

4. D lisa

4.1. D lisa a jagu ("Reguleerimisala") asendatakse järgmisega:

(a) Reguleerimisala

"Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE Rev. 2 osades 45 ja 46 ning H–N ja P–S jaos loetletud tegevusalade suhtes.

4.2. D lisa c jao ("Muutujate loend") punkti 4 alapunktis d asendatakse sõna "NACE" sõnadega "NACE Rev. 2".

4.3. D lisa f jao ("Detailsusaste") punktid 1, 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

1. Käibeandmed (120) tuleb edastada vastavalt järgmistele NACE Rev. 2 jaotusüksustele:

46 kolmenumbrilisel tasemel;

45, 45.2, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 71, 73, 74, 78, 79, 80, 81.2, 82;

45.1, 45.3 ja 45.4 summa;

55 ja 56 summa;

69 ja 70.2 summa.

2. Tööga hõivatud isikute arvu (210) andmed edastatakse vastavalt järgmistele NACE Rev. 2 jaotusüksustele:

osad 45, 46, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61, 62, 63;

69, 70.2, 71, 73 ja 74 summa;

55 ja 56 summa;

78, 79, 80, 81.2 ja 82 summa.

3. Kui liikmesriigi NACE Rev. 2 osade 45 ja 46 käive konkreetsel võrdlusaastal on alla 4% Euroopa Ühenduse kogukäibest, peab ta edastama käibeandmed kõnealuste NACE Rev. 2 osade kohta ainult kahenumbrilisel tasemel.

4. Kui liikmesriigi NACE Rev. 2 H ja J jao kogulisandväärtus konkreetsel võrdlusaastal on alla 4% Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, peab ta edastama tööga hõivatud isikute arvu (210) andmed NACE Rev. 2 H ja J jao kohta ainult jao tasemel.

5. Tootjahinna (310) andmed edastatakse vastavalt järgmistele NACE Rev. 2 tegevusaladele ja jaotusüksustele:

	49.	4, 51, 52.1, 52.24, 53.1, 53.2, 61, 62, 63.1, 63.9, 71, 73, 78, 80, 81.2;
	50.1 ja 50.2 summa;
	69.1, 69.2 ja 70.2 summa;

NACE Rev. 2 osa 78 hõlmab värvatud tööjõu ja pakutud personali kogumaksumust.

4.4. D lisa f jao ("Detailsusaste") punkt 7 asendatakse järgmistega:

7. Kui liikmesriigi NACE Rev. 2 osa 63 käive konkreetsel võrdlusaastal on alla 4% Euroopa Ühenduse kogukäibest, peab ta edastama tootjahinna (310) andmed kõnealuse NACE Rev. 2 osa kohta ainult kahenumbrilisel tasemel.

4.5. D lisa h jao ("Prooviuuringud") punkt 3 asendatakse järgmistega:

3 hinnata andmete kogumise otstarbekust ja asjakohasust järgmiste tegevusalade kohta:

	i)	valdusfirmade tegevus, NACE Rev. 2 grupid 64.2 ja 70.1;
	ii)	kinnisvara, NACE Rev. 2 osa 68;
	iii)	teadus- ja arendustegevus, NACE Rev. 2 osa 72;
	iv)	rentimine, NACE Rev. 2 osa 77;
	v)	NACE Rev. 2 K, P, Q, R ja S jagu.

4.6. D lisa i jakku ("Esimene vaatlusperiood") lisatakse järgmine lõik:

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik andmed edastada vastavalt NACE Rev. 2-le, on 2009. aasta esimene kvartal.

4.7. D lisa j jagu ("Üleminekuperiood") asendatakse järgmisega:

j) Üleminekuperiood

Artiklis 18 sätestatud korras võib muutuja 310 puhul lubada üleminekuperioodi, mis lõppeb hiljemalt 11. augustil 2008. NACE Rev. 2 osade 52, 69, 70, 71, 73, 78, 80 ja 81 puhul võib muutuja 310 rakendamiseks lubada artiklis 18 sätestatud korras veel üht täiendavat üheaastast üleminekuperioodi. Lisaks nendele üleminekuperioodidele võib artiklis 18 sätestatud korras lubada veel üht üheaastast üleminekuperioodi neile liikmesriikidele, kellel a jaos "Reguleerimisala" osutatud NACE Rev. 2 tegevusalade käive on konkreetsel võrdlusaastal alla 1% Euroopa Ühenduse kogukäibest.

IV LISA

Määruse (EÜ) nr 2150/2002 I lisa muudetakse järgmiselt.

1. 1. jagu asendatakse järgmisega:

Katvus

Statistikat tuleb toota kõikide NACE Rev. 2 jagudesse A–U liigitatud tegevusalade kohta. Nendesse jagudesse kuuluvad kõik majandustegevusalad.

Käesolevasse lisasse kuuluvad ka:
	a)	kodumajapidamises tekkivad jäätmed;
	b)	jäätmete taaskasutamis- ja/või kõrvaldamistoimingutest tekkivad jäätmed.

2. 8. jao punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

1.1.

järgmiste NACE Rev. 2 jagude, osade, gruppide ja klasside kohta:

Kirje nr.	NACE Rev. 2 kood	Kirjeldus
1	Osa 01 Osa 02	Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Metsamajandus ja metsavarumine
2	Osa 03	Kalapüük ja vesiviljelus
3	B jagu	Mäetööstus
4	Osa 10 Osa 11 Osa 12	Toiduainete tootmine Joogitootmine Tubakatoodete tootmine
5	Osa 13 Osa 14 Osa 15	Tekstiilitootmine Rõivatootmine Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine
6	Osa 16	Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine
7	Osa 17 Osa 18	Paberi ja pabertoodete tootmine Trükindus ja salvestiste paljundus
8	Osa 19	Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine
9	Osa 20 Osa 21 Osa 22	Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine
10	Osa 23	Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
11	Osa 24 Osa 25	Metallitootmine Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed
12	Osa 26 Osa 27 Osa 28 Osa 29 Osa 30	Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine Elektriseadmete tootmine Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine Muude transpordivahendite tootmine
13	Osa 31 Osa 32 Osa 33	Mööblitootmine Muu tootmine Masinate ja seadmete remont ja paigaldus
14	D jagu	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
15	Osa 36 Osa 37 Osa 39	Veekogumine, -töötlus ja -varustus; Kanalisatsioon Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused
16	Osa 38	Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine
17	F jagu	Ehitus
18		Teenindavad tegevusalad Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Muud teenindavad tegevused Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus
G jagu, v.a 46.77 H jagu I jagu J jagu K jagu L jagu M jagu N jagu O jagu P jagu Q jagu R jagu S jagu T jagu U jagu
19	Klass 46.77	Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus

V LISA

Määruse (EÜ) nr 808/2004 I lisa punkt b asendatakse järgmisega:

b) Katvus

Käesolev moodul hõlmab Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) C–N ja R jaos ja osas 95 määratletud äritegevust. K jagu lisatakse juhul, kui eelnevad pilootuuringud on edukad.

Statistika koostatakse ettevõtteühikute kohta.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	ELT C 79, 1.4.2006, lk 31.
(3)	Euroopa Parlamendi 12. oktoobri 2006. aasta seisukoht.
(4)	EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(5)	EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.
(6)	EÜT L 196, 5.8.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(7)	EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(8)	EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(9)	EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1503/2006 (ELT L 281, 12.10.2006, lk 15).
(10)	EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(11)	EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(12)	EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 783/2005 (ELT L 131, 25.5.2005, lk 38).
(13)	ELT L 69, 13.3.2003, lk 1.
(14)	ELT L 7, 13.1.2004, lk 1.
(15)	ELT L 143, 30.4.2004, lk 49.
(16)	ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.
(17)	EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).
(18)	ELT L 33, 5.2.2004, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 909/2006 (ELT L 168, 21.6.2006, lk 14).
(19)	ELT L 35, 8.2.2005, lk 23. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 602/2006 (ELT L 106, 19.4.2006, lk 10).
(20)	EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(21)	EÜT L 86, 27.3.2001, lk 11.

Ühenduse erakorraline finantsabi Kosovole *

297k

57k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus erakorralise finantsabi andmise kohta Kosovole (KOM(2006)0207 – C6-0171/2006 – 2006/0068(CNS))

P6_TA(2006)0412

A6-0291/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0207)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0171/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6-0291/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 7 a (uus)
		(7 a) Käesolev erakorraline finantsabi täiendab teisi Lääne-Balkani riikidele suunatud ühenduse abiprogramme.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 9
(9) Kuigi majandustegevus taaselustus konflikti järel, on Kosovo majandusareng aeglane. Kosovo ei suuda võtta laenu ei riigi ega rahvusvahelistel finantsturgudel ega astuda praeguse staatusega rahvusvaheliste finantsasutuste liikmeks. Seepärast ei saa Kosovo laenuabi nende asutuste programmidest.		(9) Kuigi majandustegevus taaselustus konflikti järel, on Kosovo majandusareng aeglane. Kosovo ei suuda võtta laenu ei riigi ega rahvusvahelistel finantsturgudel ega astuda praeguse staatusega rahvusvaheliste finantsasutuste liikmeks. Seepärast ei saa Kosovo laenuabi nende asutuste programmidest ning see on peamine põhjus, et anda erakorralist finantsabi toetusena.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 12
(12) Toetuse andmine ei piira eelarvepädeva institutsiooni volitusi.		(12) Ühenduse finantsabi makstakse otse Kosovo 2006. ja 2007. aasta konsolideeritud eelarvesse ja kirjendatakse rubriiki "Euroopa Ühenduse erakorraline finantsabi". Toetuse andmine ei piira eelarvepädeva institutsiooni volitusi.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 13
(13) Rahalist toetust tuleks anda pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et käesoleva nõukogu otsuse kinnitamisel Kosovo ametiasutustega kokkulepitavaid finants- ja majandustingimusi on võimalik rahuldavalt täita.		(13) Rahalist toetust antakse pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et Kosovo ametiasutustega kokkulepitavad tingimused on rahuldavalt täidetud. Erakorralise abi osamaksete vabastamise tingimused hõlmavad konkreetseid eesmärke järgmistes valdkondades: riigi rahanduse läbipaistvuse parandamine ja jätkusuutlikkuse suurendamine, eelkõige Kosovo konsolideeritud eelarve vastavus keskpikale kuluraamistikule ning Kosovo arengustrateegiale ja -kavale; makromajanduslike ja eelarvealaste eesmärkide rakendamine vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondiga 2. novembril 2005. aastal kokku lepitud majandus- ja rahapoliitikat käsitlevale memorandumile; tõhustatud eelarvedistsipliin ja kontroll riiklike kulutuste üle, pidades eriti silmas riiklike ja rahvusvaheliste fondidega seotud võimalike pettusjuhtumite ja muu eeskirjade eiramise tuvastamist, menetlemist ja edasist uurimist; ning rahvusvaheliste demokraatlike nõuete ja inimõiguste standardite täielik järgimine, sealhulgas vähemuste austamine ja õigusriigi aluspõhimõtete järgimine. Kõnesoleva abi osamaksete väljamaksmise aluseks peaksid olema reaalsed edusammud eeltoodud eesmärkide saavutamisel.
Muudatusettepanek 5 Artikli 1 lõige 1
1. Komisjon eraldab Kosovole toetusena kuni 50 miljonit eurot erakorralist finantsabi, et leevendada Kosovo finantsolukorda, toetada usaldusväärse majanduskeskkonna ja eelarveraamistiku arendamist, soodustada oluliste haldustoimingute jätkumist ja tugevdamist ning lahendada riiklikke investeerimisvajadusi.		1. Ühendus eraldab Kosovole toetusena kuni 50 miljonit eurot erakorralist finantsabi, et täita kooskõlas Kosovo keskpika kuluraamistikuga 2006–2008 Kosovo eeldatavad välisfinantseerimise vajadused aastateks 2006 ja 2007, toetada usaldusväärse majanduskeskkonna ja eelarveraamistiku arendamist, soodustada oluliste haldustoimingute jätkumist ja tugevdamist ning lahendada riiklikke investeerimisvajadusi.
Muudatusettepanek 6 Artikli 1 lõige 2 a (uus)
		2 a. Et hõlbustada dialoogi Euroopa Parlamendiga, teavitab komisjon parlamenti korrapäraselt selle komitee tegevusest ning esitab parlamendile asjakohased dokumendid;
Muudatusettepanek 7 Artikli 1 lõige 3
3. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra.		3. Ühenduse finantsabi antakse kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Kui olukord seda nõuab, võib komisjon pärast majandus- ja rahanduskomiteega ning Euroopa Parlamendiga konsulteerimist siiski otsustada abiperioodi pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra.
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 lõige 1
1. Komisjonil on volitused leppida Kosovo ametiasutustega kokku pärast majandus- ja rahanduskomiteega konsulteerimist abiga seotud majanduspoliitikas ja finantstingimustes, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Nimetatud tingimused on vastavuses artikli 1 lõikes 2 sätestatud kokkulepetega.		1. Komisjonil on volitused leppida Kosovo ametiasutustega kokku pärast majandus- ja rahanduskomiteega ning Euroopa Parlamendiga konsulteerimist abiga seotud tingimustes, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis edastatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Tingimused hõlmavad konkreetseid eesmärke järgmistes valdkondades: riigi rahanduse läbipaistvuse parandamine ja jätkusuutlikkuse suurendamine, eelkõige Kosovo konsolideeritud eelarve vastavus keskpikale kuluraamistikule ning Kosovo arengustrateegiale ja -kavale; makromajanduslike ja eelarvealaste eesmärkide rakendamine vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondiga 2. novembril 2005. aastal kokku lepitud majandus- ja rahapoliitikat käsitlevale memorandumile; tõhustatud eelarvedistsipliin ja kontroll riiklike kulutuste üle, pidades eriti silmas riiklike ja rahvusvaheliste fondidega seotud võimalike pettusjuhtumite ja muu eeskirjade eiramise tuvastamist, menetlemist ja edasist uurimist; ning rahvusvaheliste demokraatlike nõuete ja inimõiguste standardite täielik järgimine, sealhulgas vähemuste austamine ja õigusriigi aluspõhimõtete järgimine. Nimetatud tingimused on vastavuses artikli 1 lõikes 2 sätestatud kokkulepetega.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 lõige 2
2. Enne ühenduse abi tegelikku andmist kontrollib komisjon selliste ühenduse makromajandusliku abi seisukohast oluliste tegurite nagu raharingluse, haldusmenetluste, sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust Kosovos.		2. Enne ühenduse abi tegelikku andmist kontrollib komisjon selliste ühenduse makromajandusliku abi seisukohast oluliste tegurite nagu raharingluse, haldusmenetluste, sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust Kosovos, toetudes oma Kosovos asuvate esindajate teadmistele ja järelevalvealasele suutlikkusele.
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 lõige 3
3. Komisjon kontrollib regulaarselt koostöös majandus- ja rahanduskomitee ning kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondiga, et Kosovo majanduspoliitika oleks kooskõlas käesoleva abi eesmärkidega ja et kokkulepitud majanduspoliitikast ja finantstingimustest peetaks kinni.		3. Komisjon kontrollib regulaarselt koostöös majandus- ja rahanduskomitee ning kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondiga ning toetudes oma Kosovos asuvate esindajate teadmistele ja järelevalvealasele suutlikkusele, et Kosovo majanduspoliitika oleks kooskõlas käesoleva abi eesmärkidega ning tingimustega, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 1, ja et kokkulepitud majanduspoliitikast ja finantstingimustest peetaks kinni.
Muudatusettepanek 12 Artikli 3 lõige 2
2. Teine makse ja edasised maksed tehakse artikli 2 lõikes 1 osutatud majanduspoliitika ja finantstingimuste rahuldaval täitmisel ning mitte enne kolme kuu möödumist eelmise makse tegemisest.		2. Teine makse ja edasised maksed tehakse artikli 2 lõikes 1 osutatud tingimuste rahuldaval täitmisel, eelkõige piisavate edusammude korral eesmärkide saavutamisel, mis artikli 2 lõike 1 kohaselt on sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumis, ning mitte enne kolme kuu möödumist eelmise makse tegemisest.
Muudatusettepanekud 13 ja 14 Artikkel 4
Käesoleva abi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja selle rakenduseeskirjadele. Artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatakse Kosovo võetavad asjakohased meetmed käesoleva abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolne kontrollitegevus koos õigusega läbi viia kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, ning auditeerimine Euroopa Kontrollikoja poolt, mida võib vajadusel teha kohapeal.		Käesoleva abi rakendamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja selle rakenduseeskirjadele. Artikli 2 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatakse Kosovo võetavad asjakohased meetmed käesoleva abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muu eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks. Samuti sätestatakse memorandumis komisjoni, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolne kontrollitegevus koos õigusega läbi viia kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, ning auditeerimine Euroopa Kontrollikoja ja sõltumatute audiitorite poolt, mida võib vajadusel teha kohapeal, et tagada suurem läbipaistvus vahendite haldamisel ja väljamaksmisel.
Muudatusettepanekud 15 ja 16 Artikkel 5
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas aruande, milles sisaldub hinnang käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal.		Komisjon esitab Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja nõukogule vähemalt kord aastas enne 15. septembrit aruande, milles sisaldub hinnang käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruandes selgitatakse seost artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkide, Kosovo majanduse ja eelarve olukorra ning komisjoni otsuse vahel vabastada kõnealuse abi osamaksed.

(1)	ELTs seni avaldamata.

Euroopa Ülesehitusamet *

195k

42k

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (KOM(2006)0162 – C6-0170/2006 – 2006/0057(CNS))

P6_TA(2006)0413

A6-0285/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0162)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 181a lõike 2 esimest lauset, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0170/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0285/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 5 A (uus)
		(5 a) ELi ulatusliku osaluse säilitamiseks piirkonnas peaks komisjon tagama, et vastav kompetentsus, mille ülesehitusamet on omandanud asjaomastele riikidele tehnilist ja finantsabi andes, ei läheks kohustuste üleandmise käigus kaduma ning et oleks tagatud vajalik töö jätkumine.
Muudatusettepanek 2 ARTIKKEL 1 A (uus)
		Artikkel 1 a
		Aruanded
		1. Selguse ja läbipaistvuse huvides esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvartaliaruanded, tuues välja üleminekukava toimimise üksikasjad, kaasa arvatud ülesannete jaotus ülesehitusameti ja komisjoni asjaomaste delegatsioonide vahel ning üksikasjad nende koostöökohta üleminekuperioodil. Lisaks ülevaatele sellest, kuidas toimub üleminek praktikas kõigis asjaomastes riikides, eriti aga endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, pidades silmas tema kandidaatriigi staatust, osutavad aruanded ka üleminekuprotsessi kavandatud ajakavale, pärast eelmise aruande esitamist saavutatud eesmärkidele ning püstitatavatele uutele sihtidele.
		2. Komisjon määratleb lõikes 1 osutatud aruannete kontekstis üksikasjalikult a) meetmed, mida ta kavatseb pärast ameti sulgemist võtta, et edendada piirkondlikke projekte, näiteks riikidevahelist koostööd hõlmavaid ning piiriülese infrastruktuuri projekte;
		b) kavad komisjoni delegatsioonide ja/või büroode ajakohastamiseks pärast Serbia Vabariigi ja Montenegro Vabariigi eraldumist. Aruanne sisaldab ka ettepanekuid nende delegatsioonide ja/või büroode uuendamiseks, mis tegelevad Kosovo tulevase staatusega.

(1)	ELTs seni avaldamata.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti asutamine *

404k

222k

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (KOM(2005)0280 – C6-0288/2005 – 2005/0124(CNS))

P6_TA(2006)0414

A6-0306/2006

(Nõuandemenetlus)

Ettepanekut muudeti järgmiselt(1):

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5
(5) Liikmesriikide esindajad, kes kohtusid 13. detsembri 2003. aasta Euroopa Ülemkogul, leppisid kokku arendada olemasolevat, nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1035/97 asutatud Rassismi ja Ksenofoobia Järelvalvekeskust ja laiendada selle volitusi, et teha sellest põhiõiguste amet.		(5) Liikmesriikide esindajad, kes kohtusid 13. detsembri 2003. aasta Euroopa Ülemkogul, leppisid kokku arendada olemasolevat, nõukogu 2. juuni 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1035/97 asutatud Rassismi ja Ksenofoobia Järelvalvekeskust ja laiendada selle volitusi, et teha sellest põhiõiguste amet. Ühtlasi otsustati sellel kohtumisel, et ameti asukohaks peaks jääma Viin.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 8
(8) Ameti asutamisel pööratakse piisavat tähelepanu Euroopa regulatiivametite tegevusraamistikule, milleks komisjon tegi ettepaneku 25. veebruaril 2005. aastal institutsioonidevahelise kokkuleppe projektis.		välja jäetud
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 9
(9) Amet peaks oma töös viitama põhiõigustele, nagu need on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, ja eelkõige nagu on sätestatud põhiõiguste hartas. Ameti nimi peab väljendama tema tihedat seost hartaga. Ameti tegevuse teemavaldkonnad tuleks ette näha mitmeaastase raamistikuga, kehtestades seeläbi ka piirid ameti tööks, ja üldiste institutsiooniliste põhimõtete kohaselt ei tohiks amet välja töötada iseseisvat poliitilist põhiõiguste programmi.		(9) Amet peaks oma töös viitama põhiõigustele, nagu need on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, kaasa arvatud need, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ja eelkõige nagu need kajastuvad põhiõiguste hartas. Ameti nimi peab väljendama tema tihedat seost hartaga.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9 a (uus)
		(9 a) Kuna amet rajatakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse baasil, peaks selle töö põhiõiguste kaitse oluliste koostisosadena jätkuvalt hõlmama rassismi, ksenofoobia ning antisemitismi ilminguid, samuti vähemustesse kuuluvate isikute õiguste kaitset. Vajalikku tähelepanu tuleks pöörata rühmadele, kes kogevad diskrimineerimist asutamislepingu artikli 13 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 tähenduses.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 11
(11) Asutamislepingus kehtestatud õiguslike või kohtumenetlustega vastuollu sattumata peaks ametil olema õigus avaldada ühenduse õiguse rakendamisel arvamust liidu ametiasutustele ja liikmesriikidele, kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel.		(11) Asutamislepingus kehtestatud õiguslike või kohtumenetlustega vastuollu sattumata peaks ametil olema õigus avaldada ühenduse õiguse rakendamisel arvamust liidu ametiasutustele ja liikmesriikidele, kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel. Neil institutsioonidel peaks olema võimalik taotleda arvamusavaldusi oma õigusakti ettepanekute või õigusloomemenetluste käigus võetud seisukohtade kohta seoses nende vastavusega põhiõigustele.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 12
(12) Nõukogul peaks olema võimalus taotleda ametilt tehnilist ekspertiisi Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaselt alustatud menetlustes.		(12) Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil peaks olema võimalus taotleda ametilt tehnilist ekspertiisi Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaselt alustatud menetlustes.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 13
(13) Amet peaks esitama aastaaruande põhiõiguste olukorra kohta liidus, samuti selle kohta, kuidas peavad põhiõigustest kinni ELi asutused, organid ja ametid ning liidu liikmesriigid, kui need rakendavad liidu õigust. Peale selle peaks amet koostama temaatilisi aruandeid liidu tegevuspõhimõtete seisukohalt oluliste teemade kohta.		(13) Amet peaks esitama aastaaruande oma tegevusvaldkonda kuuluvate põhiõigusküsimuste kohta, tõstes seejuures esile heade tavade rakendamise näiteid. Peale selle peaks amet koostama temaatilisi aruandeid liidu tegevuspõhimõtete seisukohalt oluliste teemade kohta.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 15
(15) Amet peaks tegema võimalikult tihedat koostööd kõigi asjaomaste ühenduse programmide, organite ja ametitega ning liidu organitega, et vältida töö kattumist, eriti seoses tulevase Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga.		(15) Amet peaks tegema võimalikult tihedat koostööd kõigi asjaomaste Euroopa Liidu institutsioonide, samuti ühenduse ja liidu organite, ametkondade ja ametitega, et vältida töö kattumist, eriti seoses tulevase Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 15 a (uus)
		(15 a) Amet peaks tegema tihedat koostööd liikmesriikidega ning liikmesriigid peaksid nimetama selleks ametisse riiklikud sidet pidavad ametnikud. Amet peaks riiklike sidet pidavate ametnikega suhtlema eelkõige seoses aruannete ja muude dokumentidega, mida ta koostab.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 16
(16) Amet peaks tegema tihedat koostööd Euroopa Nõukoguga. Selline koostöö peaks kindlustama, et ameti ja Euroopa Nõukogu töö ei kattuks, eriti kui arendatakse välja mehhanismid koostoime tagamiseks, nagu näiteks kahepoolse koostöökokkuleppe sõlmimine ja Euroopa Nõukogu määratud sõltumatu, asjakohaselt piiritletud hääleõigusega isiku osalemine ameti juhatuses, nagu see toimub praeguses Rassismi ja Ksenofoobia Järelvalvekeskuses.		(16) Amet peaks tegema tihedat koostööd Euroopa Nõukoguga. Selline koostöö peaks kindlustama, et ameti ja Euroopa Nõukogu töö ei kattuks, eriti kui arendatakse välja mehhanismid vastastikuse täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks, nagu näiteks kahepoolse koostöökokkuleppe sõlmimine ja Euroopa Nõukogu määratud sõltumatu, asjakohaselt piiritletud hääleõigusega isiku osalemine ameti juhatuses.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 16 a (uus)
		(16 a) Tunnistades kodanikuühiskonna tähtsat osa põhiõiguste kaitses, peaks amet edendama dialoogi kodanikuühiskonnaga ja tegema tihedat koostööd valitsusväliste organisatsioonide ning põhiõigustega tegelevate kodanikuühiskonnaasutustega. Amet peaks moodustama koostöövõrgustiku nimega põhiõiguste platvorm, et käivitada struktureeritud ja viljakas dialoog ning tihe koostöö kõigi asjaomaste sidusrühmadega.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 17 a (uus)
		(17 a) Et tagada oma töö kõrge teaduslik kvaliteet, peaks ametil olema teaduslik komitee.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 17 b (uus)
		(17 b) Asutused, mis määravad ametisse haldusnõukogu, juhatuse ja teadusliku komitee liikmed, peaksid püüdma saavutada naiste ja meeste tasakaalustatud osalust neis organites. Eritähelepanu tuleks pöörata ka naiste ja meeste võrdsele esindatusele personali seas.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 18
(18) Euroopa Parlament mängib põhiõiguste valdkonnas olulist rolli. Ta peaks määrama ameti haldusnõukogu liikme kohale ühe sõltumatu isiku.		(18) Euroopa Parlament mängib põhiõiguste valdkonnas olulist rolli. Seetõttu tuleks temaga konsulteerida enne ameti mitmeaastase raamistiku vastuvõtmist ning ameti direktori kohale esitatud kandidaatide üle.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 19
(19) Selleks et teha tõhusat koostööd kõigi huvirühmadega, tuleks luua nõuandefoorum, mis tagaks põhiõigustega tegelevate kodanikuühiskonna sotsiaalsete jõudude mitmekülgse esindatuse ameti struktuurides.		välja jäetud
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 21 a (uus)
		(21 a) Ameti töötajate ja direktori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille Euroopa Ühenduse institutsioonid on kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võtnud, kaasa arvatud direktori ametist vabastamisega seotud eeskirjad.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 22
(22) Amet peaks olema juriidiline isik ja jätkama Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelvalvekeskuse õigusjärglasena kõigis keskuse õiguslikes, rahalistes või muudes kohustustes või kokkulepetes, mis keskus on sõlminud, samuti töölepingutes keskuse töötajatega. Ameti asukohaks peaks jääma Viin, nagu see on kindlaks määratud liikmesriikide valitsuste esindajate 2. juuni 1997. aasta otsusega, millega määratakse kindlaks Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse asukoht.		(22) Amet peaks olema juriidiline isik ja jätkama Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelvalvekeskuse õigusjärglasena kõigis keskuse õiguslikes, rahalistes või muudes kohustustes või kokkulepetes, mis keskus on sõlminud, samuti töölepingutes keskuse töötajatega.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 22 a (uus)
		(22 a) Kandidaatriigid peaksid saama ameti töös osaleda. Lisaks tuleks lubada ameti töös osaleda riikidel, kellega on sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud, sest see võimaldab Euroopa Liidul toetada nende jõupingutusi Euroopa integratsiooni nimel, hõlbustades nende õigusaktide järkjärgulist vastavusseviimist ühenduse õigusega, samuti oskusteabe ja hea tava üleandmist, eelkõige neis acquis' valdkondades, mis on Lääne-Balkani riikide reformiprotsessi keskne võrdlusalus.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 23
(23) Kuna käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed on üldmeetmed nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, artikli 2 tähenduses, tuleks need vastu võtta nimetatud otsuse artiklis 5 osutatud regulatiivkomitee menetlust kasutades.		välja jäetud
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 23 a (uus)
		(23 a) Amet peaks õigeaegselt algatama vajalike hinnangute koostamise oma töö kohta, sealhulgas oma tegevusulatuse põhjaliku hindamise seoses riikidega, mis ei ole liidu liikmed, kusjuures nende hinnangute alusel tuleks läbi vaadata ameti tegevuse ulatus, ülesanded ja töömeetodid.
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 lõiked 2 – 4
2. Ameti tegevus on seotud põhiõigustega, nagu need on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 ja eelkõige nagu on sätestatud 7. detsembril 2000. aastal Nice'is väljakuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.		2. Ameti tegevus on seotud põhiõigustega Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõike 2 tähenduses, kaasa arvatud õigused, mis on sätestatud 4. novembril 1950. aastal Roomas allkirjastatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis, ja nagu need kajastuvad 7. detsembril 2000. aastal Nice'is väljakuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
3. Piiramata lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 punkti e ning artiklite 27 ja 28 kohaldamist, keskendub amet oma tegevuses põhiõiguste olukorrale Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides, kui need rakendavad ühenduse õigust.		3. Amet tegeleb põhiõigusi puudutavate küsimustega Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides, kui need rakendavad ühenduse õigust. Lisaks võib ta tegeleda põhiõigusi puudutavate küsimustega lõike 1 ulatuses artikli 27 lõikes 1 nimetatud riikides, niivõrd kui see on vajalik kõnealuse riigi õigusaktide järkjärguliseks vastavusseviimiseks ühenduse õigusega ja vastavalt artikli 27 lõikele 2.
4. Piiramata artikli 27 kohaldamist, edastab amet komisjoni taotlusel teavet ja koostab analüüse taotluses määratletud põhiõiguste küsimustes, mis on seotud kolmandate riikide, eriti Euroopa naaberriikide poliitikaga hõlmatud riikidega, kellega ühendus on sõlminud assotsieerumislepingud või lepingud, mis sisaldavad sätteid inimõiguste kohta, või kellega on alustatud või kavatsetakse alustada läbirääkimisi selliste lepingute sõlmimiseks.
Muudatusettepanek 22 Artikkel 4
1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks amet:		1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks ja artiklis 3 sätestatud pädevuste piires amet:
a) kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid, mis hõlmavad ka liikmesriikide, liidu asutuste, ühenduse ametite, uurimiskeskuste, siseriiklike organite, valitsusväliste organisatsioonide, asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud uurimustulemusi;		a) kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid, mis hõlmavad ka liikmesriikide, liidu institutsioonide, ühenduse ja liidu organite, ametkondade ja ametite, uurimiskeskuste, siseriiklike organite, valitsusväliste organisatsioonide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eelkõige Euroopa Nõukogu pädevate organite edastatud uurimustulemusi;
b) töötab koostöös komisjoni ja liikmesriikidega välja meetodid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;		b) töötab koostöös komisjoni ja liikmesriikidega välja meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;
c) viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – niivõrd kui see sobib või on kooskõlas tema prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammiga – ka Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel. Samuti korraldab ta asjatundjate kohtumisi ja loob vajaduse korral ajutisi töörühmi;		c) viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – niivõrd kui see sobib või on kooskõlas tema prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammiga – ka Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel.
d) teeb järeldusi ja koostab arvamusi üldteemadel liidu asutustele ja liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust, kas siis omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;		d) koostab ja avaldab järeldusi ja arvamusi konkreetsetel teemadel liidu asutustele ja liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust, kas siis omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;
e) annab oma tehnilised teadmised nõukogu kasutusse, kui nõukogu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikele 1 palub sõltumatuil isikuil esitada aruande olukorra kohta mõnes liikmesriigis või kui ta saab ettepaneku vastavalt artikli 7 lõikele 2 ja on ametilt sellist tehnilist ekspertiisi taotlenud, järgides Euroopa Liidu lepingu artikli 7 asjakohastes lõigetes sätestatud menetlusi;		e) annab oma tehnilised teadmised Euroopa Parlamendi ja nõukogu kasutusse, kui nõukogu saab ettepaneku vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikele 1 või 2;
f) avaldab iga-aastase aruande põhiõiguste olukorra kohta, kus ta toob ka näiteid heade tavade kohta;		f) avaldab iga-aastase aruande ameti tegevusvaldkonda kuuluvate põhiõigusi puudutavate küsimuste kohta, kus ta toob ka näiteid heade tavade kohta;
g) avaldab analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel põhinevaid temaatilisi aruandeid;		g) avaldab analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel põhinevaid temaatilisi aruandeid;
h) avaldab iga-aastaseid aruandeid oma tegevuse kohta;		h) avaldab iga-aastaseid aruandeid oma tegevuse kohta;
i) tugevdab koostööd kodanikuühiskonna, kaasa arvatud valitsusväliste organisatsioonide, tööturu osapoolte, uurimiskeskuste, pädevate valitsusasutuste esindajate ja teiste isikute või organite vahel, kes tegelevad põhiõigustega, eelkõige luues teabevõrku, edendades kahekõnet Euroopa tasandil ning osaledes, kus asjakohane, aruteludel või kohtumistel siseriiklikul tasandil;		i) kujundab kommunikatsioonistrateegia ja edendab dialoogi kodanikuühiskonnaga, et suurendada üldsuse teadlikkust põhiõigustest ning teavitada üldsust aktiivselt oma tööst.
j) korraldab Euroopa tasandil koos asjaomaste huvitatud isikutega konverentse, kampaaniaid, ümarlaudu, seminare ja kohtumisi, et edendada oma tööd ja levitada selle tulemusi; ja
k) töötab välja kommunikatsioonistrateegia, et tõsta avalikkuse teadlikkust oma põhiõigustest, loob avalikkusele kättesaadavad dokumentatsiooniallikad ja valmistab ette õppematerjale, mis edendavad koostööd ja väldivad kattumist teiste teabeallikatega.
2. Ameti järeldused, arvamused ja aruanded, mis kujunevad välja lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel, ei käsitle asutamislepingu artikli 250 kohaste komisjoni ettepanekute õiguspärasust, õiguslike menetluste käigus esitatud asutuste seisukohti või toimingute õiguspärasust asutamislepingu artikli 230 määratluse kohaselt. Nendes ei käsitleta küsimust, kas liikmesriik on või ei ole täitnud asutamislepingus sätestatud kohustust asutamislepingu artikli 226 määratluse kohaselt.		2. Lõikes 1 osutatud järeldused, arvamused ja aruanded võivad käsitleda asutamislepingu artikli 250 kohaseid komisjoni ettepanekuid või õiguslike menetluste käigus esitatud asutuste seisukohti ainult siis, kui kõnealune asutus on vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile d selleks taotluse esitanud. Nendes järeldustes, arvamustes ja aruannetes ei käsitleta toimingute õiguspärasust asutamislepingu artikli 230 määratluse kohaselt ega küsimust, kas liikmesriik on või ei ole täitnud asutamislepingus sätestatud kohustust asutamislepingu artikli 226 määratluse kohaselt.
Muudatusettepanek 23 Artikkel 5
1. Komisjon võtab ameti jaoks vastu mitmeaastase raamistiku vastavalt artikli 29 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Raamistik:		1. Ameti haldusnõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu mitmeaastase raamistiku, võttes vajalikul määral arvesse suuniseid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi resolutsioonidest ja nõukogu järeldustest põhiõiguste valdkonnas.
a) koostatakse viieks aastaks;
b) määratleb ameti tegevuse teemavaldkonnad, kaasates alati võitluse rassismi ja ksenofoobiaga;
c) on kooskõlas komisjoni strateegiliste eesmärkide hulgas määratletud liidu prioriteetidega;
d) arvestab vajalikul määral ameti rahaliste ja inimressurssidega; ning
e) sisaldab sätteid vältimaks temaatilist kattumist teiste ühenduse organite, ametkondade ja ametite volitustega.
2. Amet täidab oma ülesandeid mitmeaastases raamistikus määratletud teemavaldkondades. See ei piira ameti võimalust vastata Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustele väljaspool neid teemavaldkondi vastavalt artikli 3 lõikele 4 ja artikli 4 lõike 1 punktidele d ja e, juhul kui ameti rahalised ja inimressursid seda lubavad.		2. Mitmeaastane raamistik koostatakse viieks aastaks, on kooskõlas liidu prioriteetide ja strateegiliste eesmärkidega ning vastab ameti kasutuses olevatele rahalistele ja inimressurssidele.
3. Amet täidab oma ülesandeid, järgides iga-aastast tööprogrammi ja arvestades vajalikul määral vabade rahaliste ja inimressurssidega.		3. Amet täidab oma ülesandeid mitmeaastases raamistikus määratletud teemavaldkondades. Siiski vastab amet ka vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele d ja e Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni taotlustele väljaspool neid teemavaldkondi, juhul kui ameti rahalised ja inimressursid seda lubavad.
4. Iga-aastane tööprogramm, mis võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõike 4 punktile a, on kooskõlas komisjoni iga-aastase tööprogrammiga, kaasa arvatud uurimistöö ja ühenduse statistilise programmi raames võetavate statistikaalaste meetmetega.		4. Amet täidab oma ülesandeid, järgides iga-aastast tööprogrammi.
Muudatusettepanek 24 Artikli 6 lõiked 1 ja 2
1. Amet rajab vajalikud teabevõrgud ja koordineerib nende tööd. Toetudes iga liikmesriigi erinevate organisatsioonide ja organite ekspertarvamusele ja võttes arvesse vajadust kaasata siseriiklikud ametiasutused andmete kogumisse, peavad võrgud pakkuma objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet.		1. Et tagada objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, toetudes iga liikmesriigi erinevate organisatsioonide ja organite ekspertarvamusele ja võttes arvesse vajadust kaasata siseriiklikud ametiasutused andmete kogumisse, amet:
		a) rajab vajalikud teabevõrgud, nagu sõltumatute põhiõiguseasjatundjate võrk, koordineerib nende tööd ja kasutab olemasolevaid võrke; b) korraldab välisekspertide kohtumisi ja c) vajaduse korral moodustab ajutisi töörühmi.
2. Oma tegevuses arvestab amet topelttöö vältimiseks ja ressursside parima kasutamise tagamiseks ükskõik millisest allikast pärinevat teavet, eriti allnimetatute tegevuse käigus saadud teavet:		2. Kui see on asjakohane, arvestab amet oma tegevuses vastastikuse täiendavuse saavutamiseks ja ressursside parima kasutamise tagamiseks eriti allnimetatute kogutud teavet ja tegevust:
a) ühenduse asutused, organid, ametkonnad ja ametid;		a) liidu asutused ja ühenduse, liidu ning liikmesriikide organid, ametkonnad ja ametid;
b) liikmesriikide asutused, organid, ametkonnad ja ametid; ning		b) Euroopa Nõukogu, toetudes selle järelevalve- ja kontrollimehhanismide ning inimõiguste voliniku järeldustele ja tegevusele ning
c) Euroopa Nõukogu ja teised rahvusvahelised organisatsioonid.		c) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid.
Muudatusettepanek 25 Artikli 8 pealkiri ja lõige 1
Koostöö organisatsioonidega liikmesriigi ja Euroopa tasandil		Koostöö organisatsioonidega liikmesriigi ja rahvusvahelisel tasandil
		-1. Et tagada tihe koostöö liikmesriikidega, nimetab iga liikmesriik ühe valitsusametniku riiklikuks sidet pidavaks ametnikuks. Amet edastab riiklikele sidet pidavatele ametnikele kõik artikli 4 lõike 1 punktide a, b, c, d, e, f, g ja i kohaselt koostatud dokumendid.
1. Et saada abi oma ülesannete täitmisel, teeb amet liikmesriigi või Euroopa tasandil koostööd põhiõiguste alal pädevate valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide ja organitega.		1. Et saada abi oma ülesannete täitmisel, teeb amet koostööd: – põhiõiguste alal pädevate valitsuse organisatsioonide ja avalike organitega liikmesriikides, sealhulgas riiklike inimõigustealaste asutustega. – OSCE, eelkõige demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga (ODIHR), ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 26 Artikkel 9
Amet koordineerib oma tegevust Euroopa Nõukoguga, eriti artikli 5 kohase iga-aastase tööprogrammi suhtes. Selleks sõlmib ühendus vastavalt asutamislepingu artiklis 300 sätestatud menetlusele kokkuleppe Euroopa Nõukoguga, et panna alus tihedale koostööle viimatinimetatu ja ameti vahel. See kokkuleppe sisaldab Euroopa Nõukogu kohustust nimetada vastavalt artiklile 11 ameti haldusnõukokku sõltumatu isik.		Et tagada vastastikust täiendavust ja lisandväärtust, koordineerib amet oma tegevust Euroopa Nõukoguga, eriti artikli 5 kohase iga-aastase tööprogrammi ja artiklile 9 a vastava koostöö suhtes kodanikuühiskonnaga. Selleks sõlmib ühendus vastavalt asutamislepingu artiklis 300 sätestatud menetlusele kokkuleppe Euroopa Nõukoguga, et panna alus tihedale koostööle viimatinimetatu ja ameti vahel. See kokkulepe sisaldab sõltumatu isiku nimetamist Euroopa Nõukogu poolt ameti haldusnõukokku ja juhatusse vastavalt artiklitele 11 ja 12.
Muudatusettepanek 27 Artikkel 9 a (uus)
		Artikkel 9 a
		Koostöö kodanikuühiskonnaga ja Põhiõiguste Platvormi asutamine
		1. Amet teeb tihedat koostööd valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna asutustega, mis tegutsevad riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil põhiõiguste valdkonnas, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastases võitluses ning vähemuste kaitsmisel. Sel eesmärgil rajab amet koostöövõrgu nimega Põhiõiguste Platvorm, mis koosneb inimõigustega tegelevatest valitsusvälistest organisatsioonidest, ametiühingutest ja tööandjate organisatsioonidest, asjaomastest sotsiaal- ja kutseorganisatsioonidest, kirikutest, usu-, filosoofilistest ja mittekonfessionaalsetest organisatsioonidest ning ülikoolidest ja teistest Euroopa ja rahvusvaheliste organite ja organisatsioonide kvalifitseeritud asjatundjatest.
		2. Platvorm loob mehhanismi teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. Ta tagab tiheda koostöö ameti ja asjaomaste sidusrühmade vahel.
		3. Platvorm on avatud kõigile huvitatud ja kvalifitseeritud sidusrühmadele vastavalt lõikele 1. Amet võib pöörduda platvormi liikmete poole vastavalt oma prioriteetsete töövaldkondadega seotud konkreetsetele vajadustele.
		4. Amet pöördub platvormi poole eelkõige selleks, et: a) teha haldusnõukogule ettepanekuid artikli 11 lõike 4 punkti a kohaselt vastuvõetava iga-aastase tööprogrammi kohta; b) anda haldusnõukogule aastaaruande kohta tagasisidet ja soovitada järelmeetmeid, nagu on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktis f ning c) edastada ameti direktorile ja teaduslikule komiteele oma tööga seotud konverentside, seminaride ja kohtumiste tulemusi ning soovitusi.
		5. Platvormi tööd kooskõlastatakse direktori alluvuses.
Muudatusettepanek 28 Artikli 10 punktid c ja d
c) direktor; d) nõuandefoorum.		c) teaduslik komitee ja d) direktor.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 11
1. Haldusnõukogu moodustatakse isikutest, kellel on asjakohane kogemus põhiõiguste alal ja avaliku sektori organisatsioonide juhtimisel:		1. Haldusnõukogu moodustatakse isikutest, kellel on asjakohane kogemus põhiõiguste alal ja avaliku sektori organisatsioonide juhtimisel:
a) üks sõltumatu isik, kelle määrab ametisse iga liikmesriik;		a) üks sõltumatu isik, kelle määrab ametisse iga liikmesriik ja kellel on kõrgetasemelised kohustused sõltumatus riiklikus inimõigustealases asutuses või muus avaliku või erasektori organisatsioonis;
b) üks sõltumatu isik, kelle määrab ametisse Euroopa Parlament;
c) üks sõltumatu isik, kelle määrab ametisse Euroopa Nõukogu; ning		c) üks sõltumatu isik, kelle määrab ametisse Euroopa Nõukogu; ja
d) kaks komisjoni esindajat.		d) kaks komisjoni nimetatud isikut:
		- kellest üks on sõltumatu isik, valitud inimeste seast, kelle pädevus põhiõiguste alal on üldiselt tunnustatud ja
		- teine on komisjoni esindaja.
Isikud, kellele viidatakse punktis a, on isikud: – kellel on kõrge vastutus sõltumatute siseriiklike inimõigustega tegelevate asutuste juhtimisel või - teistes sõltumatutes asutustes või organites saadud põhjalikud teadmised põhiõiguste alal.
Iga haldusnõukogu liiget võib asendada eelnimetatud tingimustele vastav asendusliige. Haldusnõukogu liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebisaidil.
2. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui liige aga ei vasta enam kriteeriumidele, mille alusel ta ametisse määrati, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja ameti direktorit. Asjaomane osapool määrab järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme.
3. Haldusnõukogu valib oma esimehe ja aseesimehe kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Igal haldusnõukogul liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl.
4. Haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle usaldatud ülesandeid. See on ameti planeerimis- ja jälgimisorgan. Eelkõige teeb ta järgmist: a) võtab ameti direktori esitatud projekti alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastu ameti iga-aastase tööprogrammi. See peab vastama vabadele rahalistele ja inimressurssidele. Iga-aastane tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; b) võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktides f ja h osutatud iga-aastased aruanded, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega; nimetatud aruanded edastatakse hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele; c) määrab ametisse ja vajaduse korral vabastab ametist ameti direktori; d) võtab vastu ameti iga-aastase eelarveprojekti ja eelarve; e) ta teostab direktori üle distsiplinaarvõimu; f) koostab ameti iga-aastase tulude ja kulude kalkulatsiooni ja saadab selle vastavalt artikli 19 lõikele 5 komisjonile; g) võtab ameti direktori esitatud projekti alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastu ameti protseduurireeglid; h) võtab ameti direktori esitatud projekti alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastavalt artikli 20 lõikele 11 vastu ameti finantseeskirjad; i) võtab vajalikke meetmeid Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste rakendamiseks vastavalt artikli 23 lõikele 3; ning j) võtab vastu menetlused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks vastavalt artikli 16 lõikele 2.		4. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on viis aastat. Seda ei pikendata.
5. Haldusnõukogu võib ükskõik millise oma kohustustest delegeerida juhatusele, välja arvatud küsimustes, millele on viidatud lõike 4 punktides a, b, c, d, g ja h.		5. Välja arvatud korralise väljavahetamise või surma korral, lõpeb liikme või asendusliikme ametiaeg ainult siis, kui ta tagasi astub. Kui liige või asendusliige aga ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumile, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja ameti direktorit. Asjaomane osapool määrab järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme või asendusliikme. Asjaomane osapool määrab järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme või asendusliikme ka siis, kui haldusnõukogu on kolmandiku oma liikmete või komisjoni ettepaneku alusel tuvastanud, et liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumile. Kui järelejäänud ametiaega on vähem kui kaks aastat, võib uuele liikmele või asendusliikmele määrata täieliku viieaastase ametiaja.
6. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud lõike 4 punktides a, c, d ja e viidatud otsuste puhul, kui on nõutav kahe kolmandikuline häälteenamus. Esimehel on otsustav hääl. Euroopa Nõukogu määratud isik hääletab ainult lõike 4 punktides a ja b osutatud otsuste puhul.		6. Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe ning ülejäänud kaks artiklis 12 osutatud juhatuse liiget lõike 1 punkti a kohaselt ametisse nimetatud liikmete seast kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra.
7. Esimees kutsub haldusnõukogu kokku kord aastas, piiramata võimalust erakorralisteks lisakoosolekuteks. Esimees võib erakorralisi koosolekuid kokku kutsuda omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.		7. Haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle usaldatud ülesandeid. Nõukogu on ameti planeerimis- ja jälgimisorgan. Eelkõige teeb ta järgmist: a) võtab vastu ameti iga-aastase tööprogrammi vastavalt mitmeaastasele raamistikule projekti alusel, mille ameti direktor esitab pärast komisjoni ja teadusliku komitee arvamuse saamist. See vastab vabadele rahalistele ja inimressurssidele ning selles võetakse arvesse ühenduse teaduslikku ja statistilist uurimistööd. Iga-aastane tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; b) võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktides f ja h osutatud iga-aastased aruanded, võrreldes neist eelkõige viimase puhul saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega; ilma et see piiraks artikli 12 a viiendat lõiku, konsulteeritakse enne artikli 4 lõike 1 punktis f osutatud aruande vastuvõtmist teadusliku komiteega; aruanded edastatakse hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele; c) määrab ametisse ja vajaduse korral vabastab ametist ameti direktori; d) võtab vastu ameti iga-aastase eelarveprojekti ja eelarve; e) kasutab artikli 23 lõikes 2 sätestatud volitusi seoses direktoriga ja distsiplinaarvõimuga direktori suhtes; f) koostab ameti iga-aastase tulude ja kulude kalkulatsiooni ja saadab selle vastavalt artikli 19 lõikele 5 komisjonile; g) võtab ameti direktori esitatud projekti alusel pärast komisjoni ja teadusliku komitee arvamuse saamist vastu ameti kodukorra; h) võtab ameti direktori esitatud projekti alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastavalt artikli 20 lõikele 11 vastu ameti finantseeskirjad; i) võtab vajalikke meetmeid Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste rakendamiseks vastavalt artikli 23 lõikele 3; j) võtab vastavalt artikli 16 lõikele 2 vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise korra; k) määrab vastavalt artikli 12 a esimesele ja kolmandale lõigule ametisse ja vabastab ametist teadusliku komitee liikmed ja l) tuvastab vastavalt lõikele 5, kui haldusnõukogu liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumile.
8. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor võib haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana. Teiste asjaomaste ühenduse ametite ja liidu organite direktorid võivad juhatuse kutsel samuti vaatlejana osaleda.		8. Haldusnõukogu võib delegeerida oma kohustused juhatusele, välja arvatud küsimustes, millele on viidatud lõike 7 punktides a, b, c, d, e, g, h, k ja l.
		8 a. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud lõikes 6 ja lõike 7 punktides a, b, c, d, e, g, k ja l viidatud otsuste puhul, kus on nõutav kaks kolmandikku kõigi liikmete häältest. Igal haldusnõukogu liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl. Esimehel on otsustav hääl. Euroopa Nõukogu määratud isik võib hääletada lõike 7 punktides a, b, g ja k osutatud otsuste puhul.
		8 b. Esimees kutsub haldusnõukogu kokku kaks korda aastas, piiramata võimalust erakorralisteks lisakoosolekuteks. Esimees kutsub erakorralise koosoleku kokku omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.
		8 c. Teadusliku komitee esimees või aseesimees ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana. Ka teiste asjaomaste ühenduse ametite, liidu organite ja muude rahvusvaheliste asutuste direktorid, nagu osutatakse artiklites 8 ja 9, võivad juhatuse kutsel vaatlejana osaleda.
Muudatusettepanek 30 Artikli 12 lõige 1
1. Haldusnõukogu abistab juhatus. Juhatus moodustatakse haldusnõukogu esimehest ja aseesimehest ning kahest komisjoni esindajast.		1. Haldusnõukogu abistab juhatus. Juhatus moodustatakse haldusnõukogu esimehest ja aseesimehest, kahest muust haldusnõukogu liikmest, kelle haldusnõukogu valib vastavalt artikli 11 lõikele 6, ja ühest komisjoni poolt haldusnõukogusse määratud liikmest. Isik, kelle Euroopa Nõukogu haldusnõukogusse määrab, võib osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 12 a (uus)
		Artikkel 12 a
		Teaduslik komitee
		Teaduslik komitee moodustatakse 11 sõltumatust isikust, kes on põhiõiguste valdkonnas kõrgelt kvalifitseeritud. Haldusnõukogu nimetab teadusliku komitee liikmed ametisse pärast läbipaistvat avalduste esitamise kutset ja valikumenetlust ning olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga ja selle seisukohti arvesse võtnud. Haldusnõukogu kindlustab tasakaalustatud geograafilise esindatuse. Haldusnõukogu liikmed ei või olla teadusliku komitee liikmed. Artikli 11 lõike 7 punktis g osutatud kodukord sätestab teadusliku komitee nimetamise üksikasjalikud tingimused.
		Teadusliku komitee liikmete ametiaeg on viis aastat. Seda ei pikendata.
		Teadusliku komitee liikmed on sõltumatud. Neid võib asendada ainult nende endi soovil või juhul, kui nad ei saa püsivalt oma kohustusi täita. Kui aga liige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumile, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja ameti direktorit. Samuti võib haldusnõukogu ühe kolmandiku oma liikmete ettepaneku alusel tunnistada, et kõnealune isik ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumile ja ta ametist vabastada. Haldusnõukogu määrab vastavalt lihtliikmete määramise korrale järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme. Kui järelejäänud ametiaega on vähem kui kaks aastat, võib uuele liikmele määrata täieliku viieaastase ametiaja. Teadusliku komitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebisaidil.
		Teaduslik komitee valib oma esimehe ja aseesimehe üheaastaseks ametiajaks.
		Teaduslik komitee on ameti töö teadusliku kvaliteedi tagaja ja suunab tööd seda eesmärki silmas pidades. Selleks kaasab direktor teadusliku komitee võimalikult vara kõigi dokumentide ettevalmistamisse, mis koostatakse artikli 4 lõike 1 punktide a, b, c, d, e, f, g ja i kohaselt.
		Teaduslik komitee teeb oma otsused kahekolmandikulise häälteenamusega. Esimees kutsub teadusliku komitee kokku neli korda aastas. Vajaduse korral käivitab esimees kirjaliku menetluse või kutsub kokku erakorralisi koosolekuid kas omal algatusel või vähemalt nelja komiteeliikme taotlusel.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 13
1. Ametit juhib direktor, kelle haldusnõukogu määrab ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirja alusel. Direktor määratakse ametisse tema isiklike saavutuste, haldus- ja juhtimisoskuse ning põhiõigustealase kogemuse põhjal. Enne ametisse määramist võidakse paluda haldusnõukogu valitud kandidaadil esineda Euroopa Parlamendi pädeva komitee ees ning vastata selle liikmete esitatud küsimustele.		1. Ametit juhib ja esindab direktor, kelle haldusnõukogu määrab ametisse vastavalt lõikes 2 sätestatud koostöömenetlusele (kooskõlastamisele). Direktor määratakse ametisse tema isiklike saavutuste, põhiõigustealase kogemuse ning haldus- ja juhtimisoskuse põhjal.
2. Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjoni ettepanekul ja pärast hindamist võidakse seda ametiaega pikendada ühel korral kõige rohkem viie aasta võrra. Hindamisel arvestab komisjon eriti esimese ametiaja jooksul saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati, samuti ameti kohustusi ja nõudmisi järgnevatel aastatel.		2. Koostöömenetlus on järgmine: a) pärast avalikku kandideerimiskutset ja läbipaistvat valikumenetlust koostab komisjon nimekirja, mille alusel palutakse kandidaatidel enne ametissemääramist esineda Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ees ning vastata küsimustele; b) Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu esitavad seejärel arvamused kandidaatide kohta ning teevad teatavaks oma eelistused; c) neid seisukohti arvesse võttes määrab haldusnõukogu direktori ametisse.
3. Direktor vastutab: a) artiklis 4 osutatud ülesannete täitmise eest; b) ameti iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise eest; c) kõikide personaliküsimuste eest ning eelkõige artikli 23 lõikega 2 antud volituste kasutamise eest; d) igapäevaste haldusküsimuste eest; e) ameti eelarve täitmise eest vastavalt artiklile 20; ning f) selliste tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud ameti tegevuse vastavusega selle eesmärkidele kooskõlas ametialaselt tunnustatud standarditega. Direktor esitab igal aastal haldusnõukogule aruande järelevalvesüsteemi tulemuste kohta.		3. Direktori ametiaeg on viis aastat. Üheksa kuud enne selle ajavahemiku lõppu hindab komisjon eelkõige direktori tegevust ning ameti tulevaste aastate kohustusi ja nõudmisi. Võttes arvesse hindamisaruannet ja ainult juhul, kui see on ameti kohustuste ja nõudmiste tõttu õigustatud, võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada direktori ametiaega ühe korra mitte rohkem kui kolmeks aastaks. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada. Ühe kuu jooksul enne haldusnõukogu ametlikku otsust direktori ametiaega pikendada, võidakse direktoril paluda esitada Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees avaldus ja vastata komisjoniliikmete küsimustele. Kui direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni järgmise direktori nimetamiseni.
4. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta.		4. Direktor vastutab: a) artiklis 4 nimetatud ülesannete täitmise eest ning eelkõige artikli 4 lõike 1 punktide a, b, c, d, e, f, g ja i kohaselt koostöös teadusliku komiteega koostatud dokumentide ettevalmistamise ja avaldamise eest; b) ameti iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise eest; c) kõigi personaliküsimuste eest ning eelkõige artikli 23 lõikes 2 sätestatud volituste kasutamise eest personali suhtes; d) igapäevaste haldusküsimuste eest; e) ameti eelarve täitmise eest vastavalt artiklile 20; f) selliste tulemuslike järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud ameti tegevuse vastavusega selle eesmärkidele kooskõlas ametialaselt tunnustatud standarditega. Direktor annab igal aastal haldusnõukogule aru järelevalvesüsteemi tulemuste kohta; g) koostöö eest riiklike sidet pidavate ametnikega ja h) koostöö eest kodanikuühiskonnaga, sealhulgas Põhiõiguste Platvormi kooskõlastamise eest vastavalt artiklile 9 a.
5. Direktori võib enne ametiaja lõppu komisjoni ettepaneku põhjal ametist vabastada haldusnõukogu.		5. Direktor täidab oma ülesandeid sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel ilma hääleõiguseta.
		5 a. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad igal ajal paluda tal osaleda ameti tegevusega seotud küsimuste arutamisel.
		5 b. Haldusnõukogu võib direktori enne ametiaja lõppu ametist vabastada kolmandiku oma liikmete ettepaneku põhjal. Haldusnõukogu esimees teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu ametist vabastamise põhjustest.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 14
Artikkel 14 Põhiõiguste nõuandefoorum 1. Nõuandefoorum moodustatakse põhiõigustega tegelevate ja rassismi, ksenofoobia ja antisemitismiga võitlevate valitsusväliste organisatsioonide, kutseühingute ja tööandjate organisatsioonide, asjaomaste sotsiaal- ja kutseorganisatsioonide, kirikute, usu-, filosoofiliste ja mittekonfessionaalsete organisatsioonide, ülikoolide, kvalifitseeritud asjatundjate ning Euroopa ja rahvusvaheliste organite ja organisatsioonide esindajatest.		välja jäetud
2. Nõuandefoorumi liikmed valitakse avalike valimistega, mille korra määrab haldusnõukogu. Liikmete arvu ülempiir on 100. Nende ametiaeg kestab viis aastat ja seda võib pikendada ühe korra. 3. Haldusnõukogu liikmed ei või olla nõuandefoorumi liikmed, kuid võivad osaleda selle koosolekutel. 4. Nõuandefoorum loob mehhanismi põhiõigustega seotud teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. Ta tagab tiheda koostöö ameti ja asjaomaste huvirühmade vahel. 5. Nõuandefoorum: – teeb ettepanekuid iga-aastase artikli 11 lõike 4 punkti a kohaselt vastuvõetava tööprogrammi koostamiseks; ja – annab tagasisidet ja teeb ettepanekuid järelmeetmeteks artikli 11 lõike 4 punkti b kohaselt vastu võetud põhiõiguste olukorda käsitleva iga-aastase aruande alusel. 6. Nõuandefoorumi eesistuja on direktor. Nõuandefoorum koguneb igal aastal või haldusnõukogu soovil. Nõuandefoorumi töökord määratakse kindlaks ameti sise-eeskirjades ning avalikustatakse. 7. Amet annab nõuandefoorumile vajalikku tehnilist ja logistilist abi ning tagab selle koosolekuteks sekretariaaditeenused.
Muudatusettepanek 34 Artikli 15 lõige 2
2. Haldusnõukogu liikmed, direktor ja nõuandefoorumi liikmed kohustuvad toimima avalikes huvides. Nad teevad sellekohase kohustuse kohta avalduse. Artikli 11 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt ametissemääratud haldusnõukogu liikmed, direktor ja nõuandefoorumi liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult. Selleks esitavad nad huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Mõlemad deklaratsioonid tehakse igal aastal kirjalikult.		2. Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed, teadusliku komitee liikmed ja direktor kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nad esitavad selle deklaratsiooni kirjalikult ametisse asumisel ja muudavad seda, kui nende huvid muutuvad. Amet avaldab deklaratsiooni oma veebisaidil.
Muudatusettepanek 35 Artikli 16 pealkiri ja lõiked 1 ja 2
Juurdepääs dokumentidele		Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele
1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001.		1. Amet töötab välja head haldustavad, et tagada oma tegevuse võimalikult suur läbipaistvus. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001.
2. Kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse algust võtab haldusnõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks vastu menetluse.		2. Kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse algust võtab haldusnõukogu vastu konkreetsed eeskirjad lõike 1 praktiliseks rakendamiseks. Eeskirjade hulka kuuluvad muu hulgas eeskirjad: – koosolekute avatuse kohta; – ameti, sealhulgas selle teadusliku komitee töö avaldamise kohta ja – määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise kohta.
Muudatusettepanek 36 Artikli 19 lõige 3
3. Ameti tulud koosnevad järgmistest vahenditest, piiramata muude rahaliste vahendite kasutamist:		3. Ameti tulud koosnevad, piiramata muude rahaliste vahendite kasutamist, ühenduse toetusest, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu).
a) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Ühenduste üldeelarvesse (komisjoni jagu); ning b) osutatud teenuste eest saadud tasu.		Nende tulude täienduseks võib olla artiklis 4 loetletud ülesannete täitmise raames osutatud teenuste eest saadud tasu.
Seda tulu võivad täiendada: a) liikmesriikide vabatahtlikud osamaksed; ning b) osamaksed, mis on saadud artiklites 8, 9 või 27 osutatud organisatsioonidelt või kolmandatelt riikidelt.
Muudatusettepanek 37 Artikli 22 lõige 4
4. Amet on Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse õigusjärglane. Ta võtab üle kõik keskuse seaduslikud õigused ja kohustused ning finantskohustused. Töölepingud, mille sõlmis keskus enne käesoleva määruse vastuvõtmist, jäävad kehtima.		4. Amet on Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse õigusjärglane. Ta võtab üle kõik keskuse seaduslikud õigused ja kohustused ning finantskohustused.
Muudatusettepanek 38 Artikli 23 lõiked 1 ja 2
1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.		1. Ameti töötajate ja direktori suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.
2. Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse määravale asutusele või ametiisikule antud volitusi.		2. Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse määravale asutusele või ametiisikule Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega antud volitusi ja töölepinguid sõlmivale asutusele või ametiisikule Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega antud volitusi.
Muudatusettepanek 39 Artikkel 27
Kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine		Kandidaatriikide ja nende riikide osalemine, millega on sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud
1. Ameti tööst võivad osa võtta need riigid, kes on sõlminud ühendusega assotsieerumislepingu või kelle Euroopa Ülemkogu on määratlenud Euroopa Liidu kandidaatriikidena või potentsiaalsete kandidaatriikidena, kui asjaomane assotsiatsiooninõukogu selliseks osalemiseks otsuse teeb.		1. Ameti tööst võivad osa võtta kandidaatriigid ja riigid, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu.
2. Sellisel juhul määrab nende osalemise korra asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsus. Otsuses täpsustatakse kõnealusele riigile pakutavad teadmised ja abi, määratakse eriti selliste riikide ameti töös osalemise loom, ulatus ja viis, nähakse ette sätted ameti algatustest osavõtmise kohta, samuti rahalise panuse ja töötajatega seonduva kohta. Otsus peab olema kooskõlas käesoleva määrusega ning Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega. Otsuses sätestatakse, et osalev riik võib haldusnõukokku vaatlejana ametisse määrata hääleõiguseta sõltumatu isiku, kes vastab artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud isikute erialasele ettevalmistusele.		2. Nende riikide osalemise ja sellega seotud korra määrab asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsus, millega võetakse arvesse iga riigi konkreetset olukorda. Otsusega kehtestatakse eriti selliste riikide ameti töös osalemise iseloom, ulatus ja viis artiklites 4 ja 5 sätestatud raamistikus, nähakse ette sätted ameti algatustest osavõtmise kohta, samuti rahalise panuse ja töötajatega seonduva kohta. Otsus peab olema kooskõlas käesoleva määrusega ning Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega. Otsuses sätestatakse, et osalev riik võib haldusnõukokku vaatlejana ametisse määrata hääleõiguseta sõltumatu isiku, kes vastab artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud isikute erialasele ettevalmistusele.
3. Amet tegeleb asjaomasele assotsiatsioonilepingule vastavas ulatuses põhiõiguste olukorraga riikides, kes võtavad tema tööst osa kooskõlas käesoleva artikliga. Samamoodi kohaldatakse selles suhtes artikleid 4 ja 5.
Muudatusettepanek 40 Artikkel 29
Artikkel 29 Menetlus 1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3. 3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud ajavahemik on üks kuu.		välja jäetud
Muudatusettepanek 41 Artikkel 30
1. Praeguse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskuse haldusnõukogu ametiaeg lõpeb 31. detsembril 2006. Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et artikli 11 kohaselt asutatud haldusnõukogu alustab ametiaega 1. jaanuarist 2007.		1. Praeguse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskuse haldusnõukogu ametiaeg lõpeb 31. detsembril 2006. Komisjon võtab viivitamatult pärast käesoleva määruse jõustumist vajalikke meetmeid tagamaks, et artikli 11 kohaselt asutatud haldusnõukogu alustab oma tööd õigeaegselt.
2. Komisjon alustab pärast käesoleva määruse jõustumist viivitamata artikli 13 lõikes 1 sätestatud menetlust ameti direktori ametissemääramiseks.		2. Asjaosalised alustavad pärast käesoleva määruse jõustumist viivitamata artikli 13 lõikes 1 sätestatud menetlust ameti direktori ametissemääramiseks.
3. Haldusnõukogu, kes tegutseb komisjoni ettepaneku kohaselt, võib praeguse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse direktori ametiaega pikendada maksimaalselt 18 kuu võrra kuni lõikes 2 osutatud ametissemääramise menetluse lõpuleviimiseni.		3. Haldusnõukogu, kes tegutseb komisjoni ettepaneku kohaselt, võib nimetada ajutise direktori või pikendada praeguse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse direktori ametiaega võimalikult lühikeseks ajavahemikuks kuni lõikes 2 osutatud ametissemääramise menetluse lõpuleviimiseni.
4. Kui keskuse direktor ei soovi või ei saa tegutseda vastavalt lõikele 3, nimetab haldusnõukogu samadel tingimustel ametisse ajutise direktori.
Muudatusettepanek 42 Artikli 31 lõiked 1 – 3
1. Amet viib korrapäraselt läbi oma suure kuluga tegevuste eel- ja järelhindamisi. Ta teavitab haldusnõukogu nende hindamiste tulemustest.		1. Amet viib korrapäraselt läbi oma suure kuluga tegevuste eel- ja järelhindamisi. Direktor teavitab haldusnõukogu nende hindamiste tulemustest.
2. Amet edastab kord aastas eelarvepädevatele institutsioonidele kogu vajaliku teabe hindamismenetluste tulemuste kohta.		2. Amet edastab kord aastas eelarvepädevatele institutsioonidele kogu vajaliku teabe hindamismenetluste tulemuste kohta.
3. Hiljemalt 31. detsembril 2009. aastal korraldab amet haldusnõukogu antud ja komisjoniga kooskõlastatud pädevuste alusel oma tegevuse esimese kolme aasta saavutuste sõltumatu välise hindamise. Kõnealune hindamine võtab arvesse ameti ülesandeid, töötavasid ning ameti mõju põhiõiguste kaitsmisele ja edendamisele, samuti sisaldab koostoimemõjude ja ülesannete võimaliku suurenemise rahalise mõju analüüsi. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.		3. Hiljemalt 31. detsembril 2011. aastal korraldab amet haldusnõukogu antud ja komisjoniga kooskõlastatud pädevuste alusel oma tegevuse esimese kolme aasta saavutuste sõltumatu välise hindamise. Kõnealune hindamine: – võtab arvesse ameti ülesandeid, töötavasid ning ameti mõju põhiõiguste kaitsmisele ja edendamisele; – sisaldab hinnangut võimaliku vajaduse kohta muuta ameti ülesandeid, tegevuse ulatust, valdkondi või struktuuri; – sisaldab koostoimemõjude ja ülesannete võimaliku muutmise rahalise mõju analüüsi ja – võtab arvesse huvirühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.
Hindamine analüüsib ka võimalikku vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid, reguleerimisala, tegevusalasid või struktuuri, kaasa arvatud eelkõige neid struktuurilisi muutusi, mis on vajalikud kooskõla tagamiseks regulatiivametite suhtes kehtivate horisontaaleeskirjadega, alates nende jõustumisest.
Muudatusettepanek 43 Artikli 32 lõige 1
1. Haldusnõukogu tutvub artiklis 31 osutatud hindamise tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile ameti, selle töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmiseks vajalikud soovitused. Komisjon edastab hindamisaruande ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele ning avalikustab need.		1. Haldusnõukogu tutvub artikli 31 lõigetes 3 ja 4 osutatud hindamise tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile ameti, selle töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmiseks vajalikud soovitused. Komisjon edastab hindamisaruande ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning avalikustab need.

(1)	Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 53 lõikele 2 vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A6-0306/2006).

Põhiõiguste Amet - Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega seotud tegevus *

95k

36k

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit tegutsema Euroopa Liidu lepingu VI jaotises viidatud aladel (KOM(2005)0280 – C6-0289/2005 – 2005/0125(CNS))

P6_TA(2006)0415

A6-0282/2006

(Nõuandemenetlus)

Ettepanekut muudeti järgmiselt(1):

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3 a (uus)
		(3 a) Ameti pädevus võimaldab kaitsta inimõigusi mitte üksnes terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega seotud valdkondades, vaid ka muudes valdkondades, näiteks inimkaubandus, lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvakaubandus ning korruptsioon ja pettused, mis võivad samuti inimõiguste kaitse tõhusust nõrgendada.

(1)	Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 53 lõikele 2 vastutavale komisjonile uuesti läbivaatamiseks (A6-0282/2006).

Tulevased meetmed patentide valdkonnas

103k

33k

Euroopa Parlamendi resolutsioon tulevase patendipoliitika kohta Euroopas

P6_TA(2006)0416

B6-0522/2006

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 24. juuni 1997. aasta rohelist raamatut ühenduse patendi ja patendisüsteemi kohta Euroopas – innovatsiooni edendamine patentide abil (KOM(1997)0314);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta(1);

– võttes arvesse oma 26. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni biotehnoloogialeiutiste patentide kohta(2);

– võttes arvesse konsultatsiooni, mille komisjon algatas 9. jaanuaril 2006 Euroopa tulevase patendipoliitika kohta;

– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A. arvestades, et ühenduse patenti käsitlevate ettepanekute puudujääkide kõrvaldamine lähemas tulevikus on ebatõenäoline;

B. arvestades, et tõhus, konkurentsivõimeline ja kulutasuv, kõigile kättesaadav patendisüsteem on Lissaboni strateegia tähtsaim nõue konkurentsivõimelise teadmistepõhise ühiskonna saavutamiseks ning olulise tähtsusega nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kui ka suurte äriühingute edenemise seisukohalt,

C. arvestades, et üha rohkem muretsetakse soovimatute patentide pärast mitmetes valdkondades ning demokraatliku kontrolli puudumise pärast selliste patentide andmise, kinnitamise ja jõustamise menetluste üle;

1. nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kõiki võimalusi patendisüsteemide ja patendialaste kohtuvaidluste süsteemide parandamiseks ELis, mille hulka kuulub osalemine täiendavates aruteludes Euroopa patendialaste kohtuvaidluste kokkuleppe (EPLA) üle ning Müncheni konventsiooniga ühinemine ja ühenduse patenti käsitlevate ettepanekute läbivaatamine; on EPLA osas arvamusel, et esitatud teksti tuleb tunduvalt parandada, vastates muredele demokraatliku kontrolli, kohtuliku sõltumatuse ja kohtuvaidluste kulude pärast, ja vaja on rahuldavat ettepanekut EPLA kohtu töökorra kohta;

2. tuletab komisjonile meelde, et kõikidele õigusloome ettepanekutele tuleks lisada põhjalik mõjuanalüüs, mis käsitleb patendi kvaliteeti, patendisüsteemi haldamist, kohtulikku sõltumatust ja kohtuvaidluste kulusid;

3. taotleb, et parlamendi õigusteenistusel palutaks esitada vahearvamus ELiga seotud aspektide kohta EPLA võimaliku sõlmimise puhul liikmesriikide poolt, arvestades EPLA osalist kattumist acquis communautaire'iga, ning selgitada õigusloomealaseid pädevusi kõnealuses valdkonnas;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	EÜT L 213, 30.7.1998, lk 13.
(2)	Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0407.

Loomade kaitse ja heaolu (2006-2010)

238k

87k

Euroopa Parlamendi resolutsioon loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (2006/2046(INI))

P6_TA(2006)0417

A6-0290/2006

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (KOM(2006)0013) (tegevuskava);

– võttes arvesse komisjoni töödokumenti loomakaitse tegevuskava kohta ja selle juurde kuuluvat mõjuhinnangut (KOM(2006)0014 ja SEK(2006)0065);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu (Amsterdami lepingu) protokolli loomade kaitse ja heaolu kohta;

– võttes arvesse nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta(1);

– võttes arvesse ühenduse eeskirju põllumajandusloomade kaitse kohta;

– võttes arvesse praegu ette valmistatavat teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi (2007-2013) (KOM(2005)0119) (seitsmes raamprogramm);

– võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel – Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

– võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2005. aasta mõjuhindamise suuniseid (SEK(2005)0791);

– võttes arvesse komisjoni mandaati Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimisteks põllumajanduse valdkonnas vastavalt komisjoni 2003. aasta jaanuari ettepanekule korra kohta WTO läbirääkimistel põllumajanduse valdkonnas (dokumendi referentsnumber 625/02);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6–0290/2006),

A. arvestades, et igasugune loomade kaitse ja heaolu eesmärgil kavandatav tegevus peab lähtuma põhimõttest, et loomad on aistimisvõimelised olendid, kelle eriomaste vajadustega tuleb arvestada ning et loomakaitse on 21. sajandil inimlikkuse väljendus ning väljakutse Euroopa tsivilisatsioonile ja kultuurile;

B. arvestades, et Euroopas on võetud viimastel aastatel vastu mitmekesiseid loomakaitset käsitlevaid õigusakte ning saavutanud ühe kõrgemaist loomakaitse tasemeist maailmas; võttes arvesse, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud seisukohta, et ta peab seda protsessi vältimatuks; võttes arvesse, et loomakaitse kõrge tase Euroopas vastab avalikkuse soovile saada eetilistest ja sotsiaalsetest kahtlustest vabu tooteid;

C. arvestades, et loomakaitse puudutab mitmeid poliitikavaldkondi ja palju eetilisi, sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke küsimusi ning loomakaitse ei tohi piirduda katseloomade või põllumajandusloomade kaitse ja heaoluga, vaid peab käsitlema kõiki loomi;

D. arvestades, et loomakaitse, loomatervishoiu ja tooteohutuse vahel on seos ning et alternatiivsed katsemeetodid ja loomakaitse kõrge tase tõuaretusest kuni tapmiseni võivad avaldada positiivset mõju tooteohutusele ja -kvaliteedile;

E. arvestades, et loomakaitse edasiarendamine ühenduses nõuab suuremaid jõupingutusi teadusuuringute valdkonnas ja loomakaitse lülitamist kõikidesse asjaomastesse mõjuhinnangutesse, samuti kõikide huvirühmade kaasamist otsustusprotsessi ning et läbipaistvus ja tunnustamine, samuti olemasolevate eeskirjade ühtne kohaldamine ja kontrollimine kõikidel tasanditel on eduka loomakaitsestrateegia eelduseks Euroopas;

F. arvestades, et loomakaitsestrateegia eesmärk peab olema loomakaitsega seotud suuremate kulutuste vastav hüvitamine ning et kõrgete eesmärkidega loomakaitsepoliitika saab seetõttu olla ilma Euroopa ja ülemaailmse dialoogita ning ilma aktiivse selgitustöö ja teavitamiseta kodu- ja välismaal kõrgete loomakaitsestandardite eeliste kohta edukas ainult teatud piirides, kui seda arendab üksnes Euroopa Liit ühepoolselt;

G. arvestades, et Euroopa loomakaitsepoliitikat peab kindlasti saatma ühtne kaubanduspoliitika, mis tunnustab tõsiasja, et vaatamata ELi püüdlustele ei puudutata loomade heaolu küsimusi ei 2004. aasta juuli raamlepingus ega üheski teises WTO läbirääkimiste Doha vooru võtmedokumendis, ning arvestades, et seetõttu ei ole võimalik sisse viia edasisi loomade heaolu puudutavaid standardeid, millel võib olla kahjulik mõju tootjate rahvusvahelisele konkurentsivõimele, kuni ELi peamiste partnerite hoiakus WTOs ei ole toimunud põhjalikku muutust;

H. arvestades, et niinimetatud mittekaubandusküsimuste – mis hõlmavad ka loomade heaolu – tunnustamine ei ole olnud komisjoni prioriteediks WTO läbirääkimistel ning seetõttu ei ole oodata, et mittekaubandusküsimuste tunnustamine saaks osaks mingist lõplikust kokkuleppest, kui komisjon oma kurssi läbirääkimistel drastiliselt ei muuda;

I. arvestades, et tulemuslik strateegia põllumajandusloomade heaolu edendamiseks, kui see piirdub üksnes Euroopa turuga, võib kaasa tuua ohu, et osa Euroopa tootjatest oma tegevuse lõpetavad;

J. arvestades, et igasuguse põllumajandusloomade kaitse harmoniseerimisega Euroopa Liidu piires peavad kaasnema sama eesmärki silmas pidavad eeskirjad impordi kohta, et vältida Euroopa tootjate Euroopa turul ebasoodsamasse olukorda sattumist;

K. arvestades, et loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte rakendamine, mille abil tahetakse vähendada loomade kasutamist uurimistegevuses, teaduses ja tootelubade väljastamisel, on Euroopa loomakaitsepoliitika nurgakivi,

1. avaldab heameelt ühenduse loomakaitse tegevuskava üle aastateks 2006–2010, millega Amsterdami lepingu protokoll loomade kaitse ja heaolu kohta lülitatakse esmakordselt Euroopa loomakaitse edasiarendamise integreeritud üldkontseptsiooni;

2. väljendab muret selle üle, et komisjon üksnes "püüab tagada", et loomade heaolule ka sellega seotud poliitikavaldkondades täit tähelepanu pööratakse;

3. peab hädavajalikuks luua protsess ELi loomade heaolu käsitleva poliitika hindamiseks selle juriidiliste kohustuste täitmisel, nagu on sätestatud asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta;

4. on seisukohal, et parem loomakaitse on ühenduse püsiv kohustus ja kutsub seetõttu komisjoni üles andma saavutatust õigel ajal aru ning esitama selle alusel teatise tegevuskava jätkamiseks pärast 2010. aastat;

5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles loomakaitset oma pädevuse raames edasi arendama ning võtma seejuures igakülgselt arvesse kõigi loomade kaitset ja heaolu; kutsub komisjoni üles võitlema üleeuroopaliselt selle eest, et põrsaid kastreeritaks alates seitsmendast elupäevast tuimestusega;

6. avaldab kahetsust, et Euroopa loomade heaolu käsitlev poliitika on senini puudutanud peaaegu eranditult põllumajandusloomade kaitset ja heaolu;

7. avaldab heameelt komisjoni püüdluse üle arendada ja parandada loomakaitset käsitlevaid õigusakte, loomakaitse tugevama integreerimise üle kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse ja kõikide võimalike meetmete kasutamist (õigusloome, vabatahtlikud hea praktika suunised, väljaõpe, toetamine, teadusuuringud jne), mille eesmärk on tagada loomakaitse kõrge tase loomadega ümberkäimise kõikidel tasanditel; peab nimetatud kontekstis prioriteetseks, et õigusloomeline lähenemine – niivõrd, kui see on õigustatud – piirduks ühtse alusega, mille põhjal võib arendada vabatahtlikke täiendavaid algatusi koos vastava selleotstarbelise märgistusega;

8. rõhutab, et loomakaitset ja loomade heaolu puudutavate miinimumstandardite parandamiseks või uuesti välja töötamiseks on vaja leppida kokku prioriteetide nimekirjas, milles tuleks selgelt nimetada loomaliigid ning määratleda probleemid; on arvamusel, et järgneval paaril aastal peaks selline prioriteetide nimekiri hõlmama järgmisi loomaliike: lüpsilehmad, täiskasvanud lihaveised, akvakultuurloomad, nuumsead ja kalkunid;

9. arvab, et kuna igaühel neist mehhanismidest hakkab olema erinev roll, on vajalik poliitikauuring, et need rollid kindlaks määrata ja sidusrühmadele selgeks teha;

10. märgib, et loomade heaolule on mõju paljudel ELi poliitikavaldkondadel, mida tegevuskava ei hõlma, nt säästev areng, CITES konventsioon(2) ning kauplemis- ja turustusstandardid, ning rõhutab kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades loomade heaolu küsimustele täieliku tähelepanu pööramise tähtsust;

11. juhib tähelepanu tõsiasjale, et loomade kaitset ja heaolu puudutavate kõrgemate standardite sisseviimisel tuleb võtta ar