Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 26. oktoober 2006 - Strasbourg
2007. eelarveaasta üldeelarve projekt (III jagu)
 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt (I, II, IV, V, VI, VII ja VIII jagu)
 Äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikud*
 1956. aasta Ungari revolutsiooni mälestamine
 Moldova (Transnistria)
 Gruusia (Lõuna-Osseetia)
 Mürgiste jäätmete väljavedu Aafrikasse
 Keskkonna kriminaalõiguslik kaitse
 EL ja Süüria vaheline Euroopa- Vahemere piirkonna assotsieerumisleping
 Nairobi kliimamuutuste konverents
 Siseveetransport
 Avaliku ja erasektori partnerlus
 Töötajate lähetamine
 Euroopa Keskpanga 2005. aasta aastaaruanne
 Tiibet
 Ríos Montt'i protsess
 Usbekistan

2007. eelarveaasta üldeelarve projekt (III jagu)
PDF 375kWORD 69k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C6-0299/2006 – 2006/2018(BUD)) ja Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalik muutmisettepanek nr 1/2007 (SEK(2006)0762)
P6_TA(2006)0451A6-0358/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;(2)

–   võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta(4);

–   võttes arvesse oma 18. mai 2006. aasta resolutsiooni komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande (APS) kohta(5);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal esitatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta esialgset üldeelarve projekti (SEK(2006)0531);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 14. juulil 2006. aastal koostatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6-0299/2006);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2007 (SEK(2006)0762);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni 11. juuli 2006. aasta raportit volituste andmise kohta 2007. aasta eelarveprojekti lepitusmenetluseks esimeseks lugemiseks nõukogus;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0358/2006),

Üldised seisukohad: prioriteetide kehtestamine, kulutustele vastav tulu, ettevalmistumine 2008.–2009. aasta läbivaatamiseks

1.   tuletab meelde, et 2007. aasta eelarve poliitilised prioriteedid esitati eespool mainitud Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsioonis poliitilise strateegia aastaaruande kohta; märgib, et nimetatud resolutsiooni lõikes 5 esitati strateegia kolm peamist elementi, mis on poliitiliste prioriteetide kehtestamine, kulutuste optimaalse tasuvuse tagamine ja 2008.–2009. aastal toimuvaks mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) läbivaatamiseks ettevalmistumine;

2.   märgib, et nimetatud strateegiat on järgitud 2007. aasta eelarve Euroopa Parlamendis esimese lugemise ettevalmistamisel, arvestades eespool mainitud poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõikes 6 osutatud poliitilisi prioriteete, ning strateegiat on uuesti rõhutatud eespool mainitud raportis volituste andmise kohta 2007. aasta eelarveprojekti lepitusmenetluseks nõukoguga; märgib, et nimetatud prioriteedid olid prioriteetseid programme käsitlevate Euroopa Parlamendi eelarve muudatusettepanekute koostamisel kesksel kohal;

3.   märgib, et see on uue finantsraamistiku ja uue institutsioonidevahelise kokkuleppe raames esimene eelarve, mis sisaldab mitmeid uusi mitmeaastaseid programme; märgib lisaks, et 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel tuleks ideaalina kohaldada uut finantsmäärust;

4.   rõhutab, et kooskõlas eespool mainitud poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõikes 7 osutatud tasuvuse põhimõttega alustati kulutuste optimaalse tasuvuse edendamist eelarvekomisjoni korraldatud poliitikat käsitlevate kuulamiste ning mitmete ELi kulutuste kvaliteeti ja eelarve täitmist käsitlevate teabeallikate põhjaliku analüüsi abil; märgib, et eelarve muudatusettepanekud valmistati ette muu hulgas sellisel viisil saadud teabe põhjal; tunnustab tõsiasja, et nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament pooldavad kõik kulutustele vastava tulu suunda;

5.   on seisukohal, et nõukogu poolt eelarve projektis esitatud assigneeringute kogusumma tase jääb tublisti allapoole ELi ees seisvatele väljakutsetele vastamiseks vajalikust tasemest, mis aitab rõhutada Euroopa Parlamendi strateegia kolmandat elementi, ettevalmistumist mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, mille tulemuseks peaks olema enam poliitilistele prioriteetidele keskenduvad kulud; usub, et suunates kulukohustused prioriteetsetele programmidele ja tagades, et vahendid on hästi kulutatud, teenivad ELi kulud paremini kodanike huvisid;

6.   loodab, et uues 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud uusi elemente ja reforme rakendatakse täielikult 2007. eelarveaasta eelarve jooksul, et saavutada kiire mõju eelarve kvalitatiivsele täitmisele ja institutsioonidevahelistele suhetele;

Horisontaalsed küsimused
Prioriteetidele keskendumine

7.   kooskõlas Euroopa Parlamendi prioriteetidega on seisukohal, et ELi kulutused peaksid keskenduma prioriteetsetele valdkondadele ja seda suuremal määral, kui on kavandatud nõukogu eelarveprojektis, et tagada prioriteetsete programmide tõhus kodanikeni viimine; teeb sellest tulenevalt ettepaneku suurendada makseid 2007. aasta eelarves 1,04%ni ELi RKT-st, suurendades Euroopa Parlamendi poliitiliste prioriteetidega seotud eelarveridade assigneeringuid; märgib, et enamus Euroopa Parlamendi komisjone on teinud ettepaneku taastada esialgse eelarve projekti summad kooskõlas käimasolevate või 2007. aastal algavate õigusloomega seotud menetlustega;

Globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele vastamine

8.   usub, et Euroopa Liit peab tegelema aktiivselt ja tõhusamalt majandusalaste, poliitiliste, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja arengualaste väljakutsetega, mida pakub muu hulgas käimasolev globaliseerumise protsess; esitab seetõttu 2007. aasta eelarvesse muudatusettepanekud, mille eesmärk on suurendada ELi majanduse suutlikkust tegeleda väljakutsetega strateegilisemalt ning suurendada arenguabi sellistele piirkondadele nagu Aasia, Ladina-Ameerika ja Vahemere piirkond;

Kulutustele vastava tulu tagamine

9.   rõhutab vajadust kulutustele vastava tulu suurendamise järele ELi eelarves; esitab muudatusettepanekud, millega 30% teatud eelarveridade assigneeringutest kantakse reservi, kuni komisjon suudab Euroopa Parlamenti veenda, et antud raha kulutatakse viisil, mis tagab Euroopa maksumaksjale kulutustele vastava tulu;

10.   meenutab, et nimetatud eelarveread valiti põhjalike uuringute põhjal, mille käigus uuriti Euroopa Kontrollikoja eriaruandeid, komisjoni kokkuvõtvaid aruandeid vahendite haldamise kohta, komisjoni poolt ettevalmistatud eelarveprognoosi puudutavat hoiatust ja eelarvekomisjoni taotlusel tehtud tasuvusanalüüse, ning arvestades komisjoni talituste poolt ette valmistatud tegevusaruandeid;

11.   tervitab eriti üleskutset korraldada novembri keskel kuulamine, et komisjon saaks anda oma vastuse kõnealuste muudatusettepanekutega tõstatatud probleemidele; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi komisjonid osaleksid nimetatud kuulamisel;

12.   vähendab horisontaalselt 10% võrra otseselt programmidega seotud halduskorralduse jaoks eraldatud assigneeringuid; ei näe vastuolu nende eelarveridade osas, mille puhul Euroopa Parlament kannab summad reservi, kuna tal on mõningaid kahtlusi täitmise kvaliteedi suhtes, ning samas suurendab assigneeringuid vastavalt poliitilistele prioriteetidele; kinnitab veelkord, et seoses sellega soovib Euroopa Parlament näha kulutuste optimaalset tasuvust kõikides ELi kulutuste valdkondades;

13.   tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab positiivse kinnitava avalduse saamist ühise juhtimise all hallatavate rahaliste vahendite kohta väga oluliseks; rõhutab oma kavatsust tagada, et kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega viivad liikmesriikide asjaomased auditeerimisasutused läbi hindamise, mis hõlmab haldus- ja kontrollsüsteemide vastavust ühenduse õigusaktidele; kordab, et liikmesriigid peaksid seetõttu esitama sobival riiklikul tasandi iga-aastase kokkuvõtte kasutada olevatest audititest ja deklaratsioonidest;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

14.   märgib seoses katseprojektide ja ettevalmistavate meetmetega uute projektide suurendatud ülemmäärasid, mis sätestati 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes; pakub välja rea uusi projekte, mis on üldiselt kooskõlas eespool mainitud poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõikes 6 esitatud prioriteetidega;

Asutused

15.   olemasolevate asutuste osas teeb üldiselt (väikese arvu eranditega) ettepaneku taastada esialgse eelarve projekti assigneeringud, kuid kanda võrdlussummast ülespoole jäävad vahendid reservi, kuni antakse positiivne hinnang asutuse tegevusele, võrreldes seda lõpliku tööprogrammiga, mis sisaldab 2007. aasta ülesannete täielikku loetelu ja uut personalipoliitika kava; seoses uute asutustega (kemikaaliamet, soolise võrdõiguslikkuse instituut, põhiõiguste amet), et tagada 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 kohaldamine, teeb ettepaneku kustutada eelarve projekti kirjendatud assigneeringud, arvestades eelkõige seda, et nende asutuste jaoks ei ole veel olemas õiguslikku alust; ootab, et nõukogu selgitaks asukohariikide toetust juba loodud asutustele ning võtaks vastu ühised siduvad standardid;

Erilähenemine rubriigiti
Rubriik 1 a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel

16.   kordab veelkord eespool mainitud poliitilise strateegia aastaaruannet käsitlevas resolutsioonis väljendatud veendumust, et teadmised, oskused, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, infoühiskonna tehnoloogiad, jätkusuutlik transpordipoliitika ja energiapoliitika on aluseks kaasaegsele tervele majandusele ning väga oluline töökohtade loomisele; on seetõttu otsustanud lükata tagasi nõukogu vähendamise mitmes väga olulises eelarvereas, eesmärgiga paranda ELi majanduse konkurentsivõimet; on otsustanud suurendada Lissaboni agendaga seotud selliste prioriteetsete programmide maksete assigneeringuid nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm ning Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007-2013);

17.   väljendab kahetsust, et assigneeringuid üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) jaoks on mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2007–2013 oluliselt rohkem vähendatud, kui loodeti; rõhutab, et komisjoni selge avaldus TEN-T esitatud prioriteetide kohta on väga oluline; ootab rahuldavat kokkulepet nõukogu ja komisjoniga määruse suhtes, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas ning esmatähtsate projektide osas, millele rahalisi vahendeid tuleks eraldada;

18.   on veendunud, et ELi konkurentsivõime suurendamine on oluline selleks, et EL saaks vastata globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele; peab seetõttu rubriigi 1 a assigneeringute suurendamist selgeks sõnumiks tulevikusuuna kohta, mille ELi kulutused peaksid võtma; tuletab meelde vajadust piisava riikliku rahastamise järele, et luua Euroopa Investeerimispanga kaasrahastamisest oodatav võimendav mõju; ootab kannatamatult komisjoni ja nõukogu ettepanekuid sellel teemal; rõhutab, et Euroopa Investeerimisfondi jaoks oleks soovitav pikaajalise märgitud kapitali suurendamine nii selleks, et aidata kaasa uute volituste kehtestamisele (sealhulgas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) 2007. aastal kui ka selleks, et rahastada tehnoloogiasiirde projektide toimimist, nagu soovivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon;

19.   rõhutab Galileo programmi erakordset tehnoloogilist ja majanduslikku tähtsust; tuletab komisjonile meelde, et see programm on uues mitmeaastases finantsraamistikus kogu perioodi arvestades alarahastatud ning kutsub komisjoni üles leidma õigeaegselt toimivat ja püsivat lahendust, et tagada programmi edu;

Rubriik 1 b – ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

20.   märgib, et assigneeringud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide jaoks on mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2007–2013 oluliselt madalamad kui loodeti, seda suuresti 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järelduste tõttu; leiab, et seetõttu tuleks taastada esialgses eelarve projektis esitatud assigneeringud; rõhutab, et nüüd, kui uue institutsioonidevahelise kokkuleppe osas on kokku lepitud, on tähtis nii kiiresti kui võimalik kehtestada ja heaks kiita riiklikud programmid; rõhutab ühtekuuluvuse kui ELi ühe poliitilise prioriteedi olulisust; on otsustanud suurendada vastavalt poliitilistele prioriteetidele maksete assigneeringuid eelarveridades, mis on seotud ühtekuuluvusega;

21.   palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti vajalikud tekstid ja algatada menetlused, mis võimaldaksid eraldada 2007. eelarveaastal vahendeid Rahvusvahelise Iirimaa Fondi jaoks; lisaks palub komisjonil selgitada programmi PEACE õiguslikku alust;

Rubriik 2 – loodusressursside säilitamine ja haldamine

22.   märgib, et 2007. aasta on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kõige uuema reformi esimene elluviimise aasta; mõistab hukka nõukogu drastilise üleüldise 525 000 000 EUR suuruse kärpe turuga seotud kulude osas, mis põhineb raamatupidamiskriteeriumidel ning mille puhul ei arvestata Euroopa Parlamendi prioriteete; nõuab seetõttu esialgse eelarve projekti arvnäitajate taastamist;

23.   mõistab hukka tõsiasja, et vaatamata suurenenud vajadustele Euroopa maapiirkondade majanduse ümberkujundamise, ajakohastamise ja mitmekesistamise järele on maaelu arengu jaoks eraldatud vahendeid tegelikult vähendatud; arvab, et vahendite vabatahtlik ümberpaigutamine põllumajanduse otsetoetuste (ÜPP "esimene sammas") alt maaelu arengu alla ei ole olukorra parandamiseks sobiv viis; väljendab seoses sellega tõsiseid kahtlusi komisjoni ettepaneku osas, mis käsitleb 20% otsese põllumajandustoetuse vabatahtlikku ümbersuunamist maaelu arengule; palub komisjonil läbi viia mõju hindamine vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2003. aasta paremat õigusloomet käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele(6) ning selle põhjal esitada vabatahtlikke ümbersuunamisi käsitlev muudetud ettepanek;

24.   kui keskkonna rahastamisvahendiga LIFE+ seotud õigusloome protsessis kaasosalejate kokkulepe puudub, soovitab tungivalt komisjonil lisada kirjalikku muutmisettepanekusse vajalikud parandused, mis võimaldavad ajutiselt rahastada tegevusi, mis aitavad kaasa keskkonnaprogrammide ettevalmistustööle ja jätkumisele;

Rubriik 3 a – vabadus, turvalisus ja õigus

25.   rõhutab, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, eriti põhiõiguste järgimise edendamine, ühise varjupaiga ja rände poliitika määratlemine ning võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega on liidu üks peamisi prioriteete; otsustab sellega seoses suurendada eraldatavaid vahendeid sellele valdkonnale, eriti Eurojustile, mis on ainus liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö organ kriminaalasjades ning mille üha kasvavat tõhusust tuleb toetada;

26.   on seisukohal, et liidu välispiiride ühtne haldamine on üks eesmärke, mida tuleb praegu kiiresti ja üha enam toetada; toetab sel eesmärgil uue välispiiride fondi käsutusse antavate vahendite suurendamist; suurendab Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) käsutusse antavaid vahendeid; tuletab meelde oma korduvalt esitatud nõudmist Europoli üleviimise kohta ühenduse pädevusse, et suurendada selle tõhusust ning tugevdada demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet, mida Europoli suhtes tuleb rakendada;

Rubriik 3 b – kodakondsus

27.   tuletab meelde subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust kultuuri, hariduse, koolituse ja noorsoopoliitika valdkonnas ning usub, et arvamuste paljususe austamine on tõhusa teabevahetuspoliitika peamine eeltingimus, et tuua EL kodanikele lähemale; on seisukohal, et uut teabevahetusmeediat saaks paremini kasutada selleks, et tuua erinevaid poliitilisi seisukohti omavaid Euroopa poliitikakujundajad kokku mõtteid vahetama; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava mõju eelarvele ja selle alusel võetavaid meetmeid; palub, et komisjon avaldaks Internetis üksikasjad toetuste eraldamise kohta (summad ja abisaajad) kõikide meetmete jaoks;

Rubriik 4 – EL kui globaalne partner

28.   usub, et EL suudab tegeleda ja peaks tegelema globaliseerumise protsessiga kiiremini ja strateegilisemalt; teeb ettepaneku taastada mitmel eelarvereal esialgse eelarve projekti arvnäitajad ja suurendada makseid ja kohustusi mõnes valdkonnas ulatuslikumaks kui esialgses eelarve projektis, et anda ELi tegevusele tõuge ühenduse programmide abil sellistes valdkondades nagu välispoliitika, arengu- ja humanitaarabi ning äri- ja teadusvahetus areneva majandusega riikidega nagu Hiina ja India;

29.   märgib, et ELi välistegevuse uus õigusraamistik eeldab samuti uut eelarvestruktuuri; toetab üldiselt vahendite lihtsustamist ja sellega koos esitatud uut eelarve liigendust; väljendab heameelt eraldiseisva inimõiguste ja demokraatia rahastamisvahendi esitamise üle, mis eeldab muudatusi esialgse eelarve projekti liigenduses; ei saa siiski nõustuda sellega, et rida kavandatud muudatusi vähendab läbipaistvust valdkondade ja/või piirkondade ning riikide jaoks; ning on esitanud selles osas vajalikud parandusettepanekud; palub komisjonil esitada jaotus tegevusalade ja ühinemiseelsete riikide kaupa ning läbipaistvuse eesmärgil kõikide eelarveridade vastav nomenklatuur; lisaks palub komisjonil esitada eelarvepädevale institutsioonile korraline järelevalvearuanne nii uute liikmesriikide kui ühinemiseelsete riikide edusammude kohta;

30.   on mures, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna tegevuse laiendamisega ei kaasne sobivat suurendatud demokraatlikku vastutust ja parlamentaarset kontrolli; esitab eelarve muudatusettepanekud, mille eesmärk on seoses sellega suurema läbipaistvuse ja koostöö edendamine;

Rubriik 5 – haldus

31.   on kindlalt vastu nõukogu poolt eelarve projektile lisatud haldusressursse käsitlevates deklaratsiooni projektides esitatud lähenemisele, mis näeb 2008. aastal ette 200 ametikoha kaotamise ELi institutsioonides, eelkõige komisjonis, ja veel 500 ametikoha kaotamise aastatel 2008 kuni 2010;

32.   otsustab taastada komisjoni halduskulud, mida nõukogu kärpis, sealhulgas ametikohtade loetelu osas, et võimaldada selle nõuetekohast toimimist; paigutab 50 000 000 EUR siiski reservi neljal alltoodud tingimusel:

   kohustus viia läbi enne 30. aprilli 2007 põhjalik kontroll, teostades komisjoni personalivajaduse vahehindamise ning esitades üksikasjaliku aruande komisjoni tugi- ja kooskõlastamise valdkonna töötajate kohta, hõlmates kõiki töökohti,
   kohustus kehtestada parandatud menetlus vastavalt raamlepingule, et kaasata Euroopa Parlamendi eelarve ja õigusloomega seotud prioriteedid komisjoni õigusloome- ja tööprogrammi, võimaldades esitleda Euroopa Liidu tööprogrammi Euroopa Parlamendis 2007. aasta veebruaris,
   kokkuleppe sõlmimine Euroopa Liidu õiguskeskkonna ühise lihtsustamisprogrammi osas,
   kohustus tagada aruanne kõigi töösolevate määruste ülevaatamise kohta, sealhulgas aruanne komisjoni tegevuse kohta, et parandada ELi õigusaktide ülevõtmist riigi õigusesse tagamaks konkurentsivõime suurendamise kriteeriumide täitmist;

33.   on seisukohal, et Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) peaks oma tegevusmeetodeid põhjalikult muutma, et pakkuda institutsioonidele kiiremini rohkem kandidaate, kes vastaksid paremini institutsioonidele vajadustele;

o
o   o

34.   võtab teadmiseks raportis A6-0358/2006 sisalduvad erikomisjonide poolt hääletatud arvamused;

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon, millele on lisatud üldeelarve projekti III jao muudatus- ja parandusettepanekud, nõukogule, komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4)4 ELT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
(5)5 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0221.
(6) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.


2007. eelarveaasta üldeelarve projekt (I, II, IV, V, VI, VII ja VIII jagu)
PDF 331kWORD 120k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Euroopa Liidu Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII (A) jagu – Euroopa Ombudsman, VIII (B) jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (C6-0300/2006 – 2006/2018B(BUD))
P6_TA(2006)0452A6-0356/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;(2)

–   võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3);

–   võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta(4), eriti selle punkti 26;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni 2007. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jagu) ja Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse (I jagu) eelprojekti kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2007. eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse kohta(6);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006 esitatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve esialgset projekti (SEK(2006)0531);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 14. juulil 2006 koostatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6-0300/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, arengukomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A6-0356/2006),

A.   arvestades, et 2007. aasta on uue finantsraamistiku (aastateks 2007–2013) esimene aasta ja et finantsraamistiku rubriigi 5 (halduskulud) ülemmääraks on kehtestatud 7 115 000 000 EUR jooksevhindades;

B.   arvestades, et kõigi institutsioonide esialgses eelarveprojektis jäeti finantsperspektiivis 2007. eelarveaastaks rubriigi 5 ülemmäära alla 160 750 000 EUR suurune varu;

C.   arvestades, et nõukogu otsuse järel on eelarveprojektis jäetud 2007. aastaks rubriigi 5 ülemmäära alla 285 190 000 EUR suurune varu,

Üldine raamistik

1.   on nõukoguga ühel meelel selles, et eelarvedistsipliini ja tootlikkuse kasvu põhimõtted peaksid olema kõigis institutsioonides kesksel kohal; ei toeta komisjoni üldiste kärbete küsimuses; arvab, et eelarvetaotlusi tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi, mis annaks selge ja täpsema pildi iga institutsiooni tõelistest vajadustest ja prioriteetidest;

2.   kordab veel kord asjaolu, et samaaegselt eelarve aastasuse põhimõtte ja haldusliku iseloomu tunnustamisega tuleks institutsioonidel omaks võtta praktilisem, tegevuspõhine mitmeaastane lähenemisviis; usub, et selline lähenemisviis kajastab realistlikumalt ja tulemuslikumalt institutsioonide arengut ja vajadusi lähi- ning keskpikas perspektiivis;

3.   ootab institutsioonidelt selle tagamist, et maksumaksjate rahaga finantseeritavad meetmed ja poliitika loovad kodanike jaoks reaalset lisandväärtust ning et eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise ja tasuvuse põhimõtete kohaselt; otsustas seetõttu piirata 2007. aasta eelarve kasvu 4,79 %-ga, laienemiskulud välja arvatud;

4.   juhib tähelepanu sellele, et aja jooksul on mitmed institutsioonid oma esialgses eelarvestuses pidevalt arvestanud küllalt suurte varudega, mille tulemuseks on ulatuslik eelarvejääkide ümbertõstmine ja vahel ka assigneeringute tühistamine; tunnistab teatava piisava varu jätmise mõistlikkust, kuid leiab, et ebarealistlikult paisutatud varud ei ole normaaltingimustes asjakohased, eriti siis, kui see hakkab hoonete ostmist ja hankeprotsesse pidurdama;

5.   otsustab jätta varu rubriigi 5 ülemmäära all; soovitab nõukogu tehtud 47 812 781 EUR suurusest eelarvekärpest taastada muudele institutsioonidele (peale komisjoni) 30 389 840 EUR suuruse summa;

6.   arvab, et normaaltingimustes tuleks kontoriruumide ja hoonete ostmise poliitikat jätkata, eriti kuna aastate jooksul on selline poliitika Euroopa Parlamendi huve hästi teeninud, andnud kokkuhoidu ja seetõttu võimaldanud muid projekte rahastada; arvab aga siiski, et mõned institutsioonid võivad järgida sellist poliitikat üksnes kinnisvara omandamiseks; palub antud poliitika juures arvestada selliste taustandmetega nagu kontoripind või kontoriruumide maht ühe töötaja kohta, ning pöörata vajalikku tähelepanu sellistele märkimisväärsetele kuludele nagu hoonete ülalpidamine ja turvamine, eriti seetõttu, et kulud hoonetele moodustavad enam kui 16% rubriigi 5 kuludest; nõuab ka, et edaspidi esitaksid institutsioonid iga omandamisettepaneku juurde teabe sellega seonduvatest lisakuludest keskpikas perspektiivis; soovitab kinnisvarainvesteeringute aastakaupa planeerimise asemel rakendada mitmeaastast planeerimist;

7.   tervitab institutsioonide uue eelarvenomenklatuuri vastuvõtmist, mis muudab eelarvedokumendid kodanikele selgemaks ja mõistetavamaks, aga on arvamusel, et seda saaks veelgi parandada;

8.   on märganud, et aegajalt ei suuda institutsioonid leida tööturult teatud kutseoskustega töötajaid, näiteks raamatupidajaid ja infotehnoloogiga spetsialiste; märgib ajutiste töötajate palkamise ning teatavate teenuste sisseostmise üha jätkuvat kasvu; peab soovitavaks tegelda poliitikaga, mida institutsioonid peavad järgima teenuste sisseostmisel ja ajutiste lepinguliste töötajate palkamisel;

9.   kutsub institutsioone üles ümber korraldama tõlketeenistusi ning eelkõige muutma tõlgitavate tekstide arvu ja pikkust; nõuab, et institutsioonid esitaksid aruanded oma tõlketeenistuste tasuvuse kohta;

10.   arvab, et rahaliste vahendite kasutamise õigustamiseks peaksid institutsioonid andma rohkem teavet oma põhiülesannete täitmise kohta; rõhutab vajadust jälgida, kas täiendavad rahalised vahendid suurendavad või vähendavad institutsioonide tulemuslikkust ja tõhusust; arvab, et eelarve täitmise aruannete kõrval peaksid institutsioonid esitama informatiivsemaid aruandeid oma tegevuse kohta , mis tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal septembri esimesel nädalal. Sellised aruanded aitaksid paremini põhjendada täiendavate vahendite eraldamise taotlusi ning aitaksid eelarvepädevatel institutsioonidel teha nimetatud vahendite jaotamisel ratsionaalsemaid otsuseid;

11.   tunneb pettumust selle üle, et mitte kõik institutsioonid ei ole huvitatud töötajate ümberpaigutamisest; tervitab mõningate institutsioonide, näiteks Euroopa Parlamendi administratsiooni, olgugi väga piiratud ulatusega jõupingutusi ümberpaigutamispoliitika aastatepikkusel edukal rakendamisel; soovitab institutsioonidel edaspidi muuta ümberpaigutamispoliitika iga-aastaste eelkalkulatsioonide koostamisel planeerimismenetluse lahutamatuks osaks, tagades nii taotletavate inimressursside kooskõla tööalaste vajadustega;

12.   märgib, et suurem osa taotlusi lisatööjõu saamiseks tuleneb laienemisprotsessist, mis jääb endiselt esmaseks prioriteediks; on nõus nõukogu poliitikaga, mille kohaselt kinnitatakse kõik laienemisega seotud uued ametikohad; arvab siiski, et tuleb anda rohkem teavet sellest, kuidas uusi töötajaid tulemuslikult kasutatakse, tagamaks eelkõige seda, et uued ametnikud võetakse tööle tõepoolest laienemisega seotud kohustuste täitmiseks;

13.   väidab, et assigneeringud peaksid võimalikult suurel määral seonduma konkreetsete meetmetega, millega välditakse assigneeringute tühistamist ja jääkide ümberpaigutamist aasta lõpus;

14.   ei toeta komisjoni otsust viia "standardvähendus" suhteliselt kõrgele tasemele ja võtta selle aluseks vakantsete ametikohtade praegune osakaal, kuna see võib põhjustada mõningaid ebasoovitavaid probleeme, eriti kui edukaid kandidaate ei saa assigneeringute puudumise tõttu tööle võtta;

15.   soovitab institutsioonidevahelise koostöö vorme, mis peavad tekitama sünergiat ning aitama saavutada rahalist säästu ja suuremat tõhusust ning samas aitama inimestel paremini mõista ELi osa nende igapäevaelus;

16.   nõuab institutsioonidelt tungivalt ühtsustatumat ja standardsemat lähenemist eelarvekalkulatsioonide koostamisele, sealhulgas täpseid ja selgeid põhjendusi, mis hõlbustaksid nende analüüsimist;

I jagu – Euroopa Parlament
Eelarve maht

17.   palub juhatusel edaspidi üle vaadata enda kehtestatud rubriigi 5 ülemmäär 20%, võttes seejuures arvesse Euroopa Parlamendi arengut ja sellest tulenevaid vajadusi 2009. ning järgnevatel aastatel;

18.   kahetseb asjaolu, et eelarvepädevad institutsioonid ei ole saanud Euroopa Parlamendi administratsioonilt vastust palvele seoses kulude minimeerimisega valdkondades, kus tehakse mittevajalikke kulutusi kolmes erinevas asukohas tegutsemise tõttu; tuletab meelde, et selline geograafiline killustatus põhjustab umbes 16% Euroopa Parlamendi kogukuludest; palub administratsioonil esitada aruanne selle kohta, kui palju ametnikke peab täiskogu istungi ajal Strasbourgis olema;

19.   võtab teadmiseks juhatuse 6. septembri 2006. aasta õiendi ettepanekuga määrata eelarvemahu ülemmääraks 20% rubriigi 5 mahust, mis tähendab 7,72% kasvu 2006. aasta eelarvega võrreldes; märgib, et 2005. aastal paigutati ümber assigneeringujääke 123 800 000 EUR ulatuses ja 2006. aasta eelarve ülejäägiks prognoositakse umbes 100 000 000 EUR; juhib parlamendiliikmete tähelepanu ülalmainitud Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonile (lõiked 1 ja 2), milles öeldakse, et eelarve aluseks peaksid olema realistlikud taotlused;

20.   otsustas pärast Euroopa Parlamendi eelarvetaotluste hoolikat uurimist, et Euroopa Parlamendi eelarve lõplikuks mahuks määratakse 1 397 460 174 EUR, mis tähendab 5,74% suurust tõusu võrreldes 2006. aasta eelarvega ja vähenemist 25 539 826 EUR võrra, võrreldes 20% suuruse ülemmääraga rubriigis 5; rõhutab, et eelnimetatu ei piira kuidagi Euroopa Parlamendi õigust enda kehtestatud ülemmäär 2007. ja järgnevatel aastatel täielikult ära kasutada; on veendunud, et selline eelarvemaht ei piira mingil määral institutsiooni võimet jätkuvalt tõhusalt töötada ja funktsioneerida;

Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika

21.   kinnitab taas oma seisukohta, et Euroopa Parlament peaks jätkama pingutusi tulemusliku ja kasutajasõbraliku teabestrateegia väljatöötamiseks, mille peaeesmärk oleks parandada institutsiooni suhteid Euroopa kodanikega; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada ainult kodanike teavitamise ja nendega suhtlemise kontseptsiooni käsitleva raporti alusel ning pärast iga teabevahendi lisandväärtuse analüüsimist;

22.   otsustab muuta liigendust ja luua kaks uut eelarverida külastajate keskuse ja Web TV jaoks, et suurendada finantsläbipaistvust ja aruandekohustust;

23.   võtab teadmiseks juhatuse ettepanekud eraldada informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika jaoks loodud reservist 6 700 000 EUR Web TV arendamiseks; otsustas säilitada nii juhatuse poolt Web TV-le eraldatud 6 700 000 EUR peatükis 104 ("Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv") kui ka projektiga seotud viis ametikohta senikaua, kuni prototüüpi, projekti sisu ja maksumust, kaasa arvatud struktuure ja fraktsioonide osalemise määra programmide sisu kindlaksmääramisel tutvustatakse eelarvepädevatele institutsioonidele lõpliku otsuse langetamiseks;

24.   avaldab kahetsust, et viimastel aastatel ilmnes külastajate programmi üldisel parandamisel mittevajalikke viivitusi; rõhutab, et nimetatud teenusega seotud küsimused on väga olulised parlamendiliikmete ja nende valijate vaheliste suhete parandamise seisukohalt; leiab, et nimetatud otsekontakt Euroopa kodanikega avaldab soodsat võimendavat mõju Euroopa kodanike suhtumisele oma parlamenti;

25.   kordab Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni lõikes 37 esitatud üleskutset võtta viivitamatuid meetmeid, et lahendada õrn küsimus 5 000 000 EUR alakulutamisest seoses külastajate programmiga; tervitab juhatuse otsust võtta vastu kvestorite ettepanek külastajate rühmi käsitleva eeskirja läbivaatamise kohta, et suurendada kulude katteks eraldatavat summat ja tõsta külastajate arv 100 inimeseni ühe parlamendiliikme kohta; märgib rahuldustundega ära külastajate keskuse asukohaks oleva hoone D4 ennetähtaegse üleandmise; palub peasekretäril teavitada eelarvepädevaid institutsioone 2007. aasta märtsi lõpuks uue eeskirja rakendamise mõjust ja süsteemi tõhususest;

26.   rõhutab, et külastajate rühmade vastuvõtmine peaks toimuma parimatel tingimustel; seetõttu soovitab administratsioonil põhjalikult uurida praktilist korraldust sealhulgas juurdepääs uude külaliste keskusesse, istungitesaali külastamise tingimusi ning koosolekuruumide kättesaadavust;

27.   tunnustab juhatuse jõupingutusi külastajate teenindamisel ilmnenud puuduste heastamisel; palub juhatusel sellegipoolest tegelda kaebustega seoses vabade vastuvõtuaegade puudumisega;

28.   otsustas mitmesuguste assigneeringutega seoses nõustuda järgmiste juhatuse ettepanekutega:

   eraldada külastajate programmile täiendavalt 2 700 000 EUR;
   eraldada külastajate keskuse ruumide sisustamiseks 6 800 000 EUR; 2 600 000 EUR sellest summast paigutatakse ümber peatükist 104 ("Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv");
   säilitada peatükis 104 ("Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv") 15 700 000 EUR hoone D5 audiovisuaalvarustuse jaoks,

29.   otsustas kinnitada otsuse, mille juhatus tegi "Kodanike agoraa" algatuse kohta katseperioodiks; palub juhatusel esitada enne projekti rakendamist teavet selle algatuse hinnangulise maksumuse ja sisu kohta;

Laienemine

30.   kinnitab otsust kirjendada 48 000 000 EUR suurune laienemisega (Rumeenia ja Bulgaaria) seotud assigneering alljärgnevalt:

   1. uute parlamendiliikmetega (35 rumeenlast ja 18 bulgaarlast) seotud personalikulud;
   2. täiendavad töötajad (ülejäänud 113 ametikohta 226 alalisest ametikohast ja 22 ajutist ametikohta fraktsioonidele);
   3. suuline tõlge ja konverentsitehnikud;
   4. mööbel ja sisseseade;
   5. talituskulud;
   6. informatsiooni- ning fraktsioonide ja parteide rahastamise kulud;

31.   palub juhatusel tagada, et laienemisega seotud värbamismenetlustega ei kaasneks samasuguseid viivitusi nagu esialgse ühenduse laienemisel 10-liikmeliseks; palub juhatusel raportit laienemisega seotud värbamise kohta ajakohastada ning esitada see perioodiliselt eelarvepädevatele institutsioonidele;

Ametikohtade loetelu

32.   märgib, et ametikohtade loetelu konsolideerimine koos töötajate ümberpaigutamisega jääb 2007. aasta ametikohtade loeteluga seotud töötajate värbamise strateegilise planeerimise peaeesmärgiks; väidab, et tuleb luua õhem organisatsioonistruktuur, seda peamiselt uute ametikohtade ratsionaliseerimisega, eesmärkide tähtsuse järgi järjestamisega ning selliste tegevuste lõpetamisega, mis ei ole põhitegevused ega loo lisandväärtust; kinnitab veel kord, et pensionilemineku tõttu tühjaks jäävate ametikohtade automaatset täitmist ei aktsepteerita;

33.   märgib, et pärast juhatuse õiendit moodustas uute taotletavate ametikohtade kogukulu enne töötajate ümberpaigutamist 3 062 347 EUR, millele vastas 106 ametikohta; nimetatud ametikohataotluste põhjenduste täpsema hindamise järel arvab, et nimetatud kogusumma ületab märgatavalt Euroopa Parlamendi olulised vajadused 2007. aastaks, ning kiitis seetõttu heaks järgmised uued ametikohad:

   iiri keel: 3 astet AD5 (jurist-lingvist), 3 astet AD5 (tõlkija) ja 3 astet AST3;
   seniste istungi abitöötajate ülesannete andmine Euroopa Parlamendile: 4 astet AST1 (audiovisuaalne tehnika);
   komiteemenetlus: 5 astet AD5 ja 2 astet AST3;
   parem õigusloome: 1 aste AD5;
   eelarvekontroll: 1 aste AD5 ja direktoraat D – 1 aste AST3;
   KAD-hoone laiendamine: 1 aste AD5 ja 2 astet AST3, millest üks jäetakse reservi;
   Web TV: 1 aste AD9, 2 astet AD5 ja 2 astet AST3 (jäetakse reservi);
   ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS): 1 aste AST3;

34.   otsustas eraldada reservist:

   seniste istungi abitöötajate ülesannete andmine Euroopa Parlamendile: 8 astet AST1 (audiovisuaalsed materjalid), 4 astet AD5 ja 4 astet AST1, millest 2 astet AD5 ja 2 astet AST1 jäetakse reservi (protokollid ja CRE), ning 4 ajutist astet AD5 (õpetajad);
   hoonete korrashoid: 3 astet AST3, millest üks jäetakse reservi;
   külastajate keskus: 1 aste AD5 ja 1 aste AST3;
   muud: 1 aste AST3 (audiovisuaalsektor) ja 1 aste AST3 (meditsiiniteenistus);
   ülejäänud 47 reservi jäetud ametikohta kaotatakse;

35.   otsustas samuti eraldada vajalikud assigneeringud sisekommunikatsiooniga seotud kahe astme AD5 ametikoha loomiseks; nõustus samuti õigusteenistuse viie AD5 tähtajalise ajutise ametikoha ja ühe AST3 tähtajalise ajutise ametikoha muutmisega tähtajatuks ajutiseks ametikohaks, võttes arvesse tähtsust, mida institutsioon omistab õigusaktide kvaliteedi parandamisele;

36.   on teadlik asjaolust, et ametikõrgendused on töötajate motiveerimiseks hädavajalikud, märgib aga, et see peab alati toimuma kooskõlas personalieeskirjadega; võtab teadmiseks administratsiooni ametikõrgendustaotlused ning otsustas kinnitada järgmised juhatuse taotlused alaliste ja ajutiste töötajate edutamiseks: 2 astmelt AST2 astmele AST3, 168 astmelt AST3 astmele AST4, 15 astmelt AST4 astmele AST5, 205 astmelt AST5 astmele AST6, 225 astmelt AST6 astmele AST7, 30 astmelt AST7 astmele AST8, 25 astmelt AST8 astmele AST9, 10 astmelt AST10 astmele AST11, 57 astmelt AD5 astmele AD6, 19 astmelt AD7 astmele AD8, 25 astmelt AD12 astmele AD13, 2 astmelt AD13 astmele AD14 ja 1 astmelt AD10 astmele AD11, 1 astmelt AD8 astmele AD9, 2 astmelt AST7 astmele AST8, 1 astmelt AST5 astmele AST6, 1 astmelt AD8 astmele AD10, 1 astmelt AD6 astmele AD10, ning 1 astmelt AD8 astmele AD9;

37.   otsustas samuti kinnitada fraktsioonide edutamistaotlused: 8 astmelt AD12 astmele AD13, 9 astmelt AD11 astmele AD12, 6 astmelt AD10 astmele AD11, 1 astmelt AD9 astmele AD10, 4 astmelt AD6 astmele AD7, 9 astmelt AD5 astmele AD6, 10 astmelt AST10 astmele AST11, 1 astmelt AST9 astmele AST10, 5 astmelt AST8 astmele AST9, 5 astmelt AST7 astmele AST8, 14 astmelt AST6 astmele AST7, 14 astmelt AST5 astmele AST6, 1 astmelt AST4 astmele AST5, 9 astmelt AST3 astmele AST4, 7 astmelt AST2 astmele AST3, 2 astmelt AST1 astmele AST2;

38.   otsustas kinnitada järgmised üleviimised ja eraldada vastavad assigneeringud:

   4 astmelt AST3 astmele AD5;
   2 astet AST ja 2 astet AD5 muuta ajutisest tähtajalisest ametikohast ajutiseks tähtajatuks ametikohaks;

39.   avaldab tunnustust peasekretäri pingutustele vähemalt järgmise kolme aasta ümberpaigutamisprotsessi elluviimise algatamiseks; usub, et kõigi asjaosaliste vajalik koostöö ja pühendumine võiks aidata seda ettevõtmist laiendada; otsustas pärast 5. oktoobri 2006. aasta lepituskoosolekut juhatusega kaotada 1. jaanuariks 2007 Euroopa Parlamendi ametikohtade loetelust 15 ametikohta; palub administratsioonil kooskõlas vastuvõetud ümberpaigutamiskavaga kanda hoolt, et kõiki vabanevaid ametikohti ei täideta automaatselt uuesti, vaid enne toimub vajaduste hindamine; on seisukohal, et hiljemalt 2008. aasta eelarve esimese lugemise ajaks on võimalik ümber paigutada veel 10 ametikohta: neist kümnest ametikohast kuue eesmärk on luua piiratud hulk ametikohti finantsjuhtimise tugevdamiseks, üks on määratud parlamendiliikmete hüvitiste haldusesse ja üks inimõiguste üksusele;

40.   juhib tähelepanu sellele, et uuendatud ametikohtade loetelule vastav assigneeringusumma on esialgselt 2 760 616 EURlt 1 608 096 EURle, mis tähendab 1 152 520 EUR suurust kokkuhoidu;

41.   tervitab asjaolu, et eelmistel aastatel kulgesid edukalt Euroopa halduskooli korraldatud töötajate koolituskursused ja sissejuhatavad kursused uutele töötajatele, sealhulgas töötajate liikuvuse ja ümberpaigutamisega seotud kursused;

42.   avaldab aga kahetsust, et sissejuhatavat koolitust parlamendiliikmete assistentidele ei ole seni korralikult ette valmistatud; nõuab peasekretärilt tungivalt, et koostöös Euroopa halduskooliga töötataks välja spetsiaalsed parlamendiliikmete assistentide koolitusprogrammid;

43.   tervitab asjaolu, et 2007. aasta juhistes nimetatud puuetega isikutele suunatud praktikaprogramm on välja töötatud ja edeneb suhteliselt hästi;

Hooned

44.   märgib, et juhatuse 7. septembri 2006. aasta õiendis tehti ettepanek eraldada hoonete reservi lisaks Euroopa Parlamendi esialgses eelarvestuses nõutud 50 000 000 EURle veel 19 000 000 EUR; arvab pärast 2007. aasta kinnisvarainvesteeringute kava hindamist, et 19 000 000 EUR suurune taotlus ei ole praegusel etapil realistlik; otsustas institutsiooni kinnisvarainvesteeringute katteks jätta reservi määratlemata otstarbega assigneeringuteks hoonetele 50 000 000 EUR (peatükk 10 5 –'Määratlemata otstarbega assigneeringud hoonete jaoks");

45.   palub administratsioonil, eriti pärast "Strasbourgi kogemust", kohaldada hoonete ostmisel rangemaid, vettpidavaid ja läbipaistvaid menetlusi;

46.   märgib, et infobüroode jaoks 2006. aasta eelarves loodud reale (artikkel 325) eraldatavaid assigneeringuid ei ole liigenduse piirangute tõttu veel kättesaadavaks tehtud; palub administratsioonil esitada igal aastal esialgse eelarvestuse projekti lisana üksikasjalik ülevaade infobüroodega seotud kuludest;

47.   on arvamusel, et komisjoniga sõlmitud kokkulepe hoonete, eriti liikmesriikides asuvate teabemajade omandamise (sh parandus-, ümberehitus- ja hooldustööde) korraldamise kohta vajab uuesti läbi vaatamist ja läbi mõtlemist; ootab, et raport antud küsimuses esitataks eelarvepädevatele institutsioonidele hiljemalt 2007. aasta märtsiks;

48.   selgitab rõhutatult, et Euroopa Parlament toetaks igati kõigi rubriigi 5 20% suuruse ülemmäära alla paigutatud kasutamata jäänud vahendite kasutuselevõtmist paranduseelarvete kaudu juhul, kui Euroopa Parlament vajab täiendavat kapitali ettenägematute kulude katteks, eriti seoses hädavajalike uute hoonete ostmise ja soetamisega;

49.   tuletab administratsioonile meelde Euroopa Parlamendi 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni (2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: I jagu – Euroopa Parlament)(7) lõikes 20 tehtud üleskutset koostada aruanne selle kohta, kas oleks võimalik asutada Euroopa hooneamet, mis vastutaks ELi asutuste ja organite hoonete ehituse ja korrashoiu eest, ning nõuab, et see aruanne edastataks eelarvekomisjonile;

50.   võtab teadmiseks juhatuse taotluse eraldada konkreetsed summad alljärgnevate hoonete ostmiseks, ja otsustas kinnitada järgmised rahaeraldused:

   täiendavalt 4 000 000 EUR Luxembourgi KAD-hoone laiendamiseks;
   7 832 000 EUR hoone D4 sisustamiseks ja remondiks hoone varasema üleandmise tõttu;
   350 000 EUR Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisest tingitud Brüsseli istungisaali ümberehitamiseks;

51.   on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks võimalikult kiiresti rakendama keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi standardeid; kordab nõudmist rangema poliitika järele energiakulude, eelkõige suviste konditsioneerimiskulude, vähendamiseks;

Turvalisus

52.   tervitab Belgia ametivõimude jõupingutusi Euroopa Parlamendi lähiümbruse turvalisuse tagamisel; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi sisese turvalisuse tagamine hakkab liiga kalliks muutuma, ning otsustas kanda 10% vastavatest assigneeringutest peatüki 10 0 ("Määratlemata otstarbega assigneeringud") alla; on nõus nimetatud assigneeringu vabastama, kui talle esitatakse aruanne, milles võrreldakse turvateenuste tõhusust ja kvaliteeti sellele tehtavate kulude ja seonduvate riskidega kõigis kolmes töökohas ja Euroopa Majades;

Mitmekeelsus

53.   tunnistab mitmekeelsuse tähtsust ja asjakohasust institutsioonide jaoks; arvab, et nimetatud teenus on väga tähtis nii parlamendiliikmete töö kui ka kodanike jaoks;

54.   tunnistab sellekohaste ülisuurte, Euroopa Parlamendi kogukuludest umbes 33% moodustavate kulude kontrollimisega seotud raskusi; on seisukohal, et nimetatud teenuse tulemuslikuks korraldamiseks on vaja rohkem distsipliini ja kontrolli; tervitab juhatuse algatust heade tavade tegevusjuhendi koostamisel; soovitab samas lisada mitmekeelsuse alasesse käitumisjuhendisse kõigi rikkujate suhtes kohaldatavad sanktsioonid ja karistused nimetatud teenuste väärkasutuse või vastutustundetu kasutamise eest; otsustas eraldada reservi 3 000 000 EUR; palub administratsioonil koostada parlamendiliikmetele ametliku suulise tõlke pakkumise "kasutajatoe" teostatavusuuring;

55.   otsustas seoses iiri keelega kinnitada järgmised assigneeringud:

   100 000 EUR eelarvereal 1420 ("Sisseostetavad teenused");
   150 000 EUR eelarvereal 3240 ("Euroopa Liidu Teataja");
   112 000 EUR eelarvereal 2100 ("Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ning hooldus");
   50 000 EUR eelarvereal 3222 ("Arhiivkogude kulud");

Parlamendiliikmete assistendid ja parlamendiliikmetele pakutavad teenused

56.   võtab teadmiseks peasekretäri raporti meetmete kava "Raising the game" lõpliku hindamise kohta koos parlamendiliikmetele osutatavate teenuste taseme mõõtmiseks korraldatud kvaliteediuuringu tulemustega; nõustub järeldusega, et vajalikud struktuursed muutused on toimunud ning et põhieesmärgid – parlamendiliikmete ja Euroopa Parlamendi organite parem toetamine – on üldjoontes täidetud; tunneb muret nende uuringutulemuste pärast, mis näitasid, et sageli ei tea parlamendiliikmed piisavalt, milliseid tugiteenuseid neile pakutakse; kutsub peasekretäri alustama hiljemalt 15. detsembril 2006 tööd nimetatud küsimuse lahendamisele suunatud teabestrateegia kallal;

57.   on endiselt seisukohal, et nii Euroopa Parlamendi vahendeid kui ka institutsiooni enda erialaspetsialiste saaks paremini kasutada, eriti seoses suurte parlamendiraportitega;

58.   nõuab tungivalt, et administratsioon tegeleks vajadusega anda parlamendiliikmetele olulist alusteavet kõigi teemade ja küsimuste osas, millega nad oma kohustuste täitmisel kokku puutuvad; Euroopa Parlamendi uuringuüksustelt saadav vastav teave aitab parlamendiliikmetel keerukates küsimustes selgeid seisukohti võtta;

59.   märgib ELi eelarve täitmise üle teostatava järelevalve paranemist seoses eelarvehääletusega; palub asjaomastel parlamendikomisjonidel koos erikomisjonidega uurida võimalust luua struktuur ja menetlus hinnangu andmiseks täitmise kohta 2007. aasta osas; aidates sel viisil ette valmistada 2008-2009. aasta eelarve läbivaatamist; palub peasekretäril hõlbustada logistikat (ruumid ja tõlge), et oleks võimalik korraldada regulaarseid järelevalvekoosolekuid vastavalt prioriteetidele, mis asjaomased komisjonid kindlaks määravad;

60.   võttis teadmiseks erialateadmiste omandamise (punkt 320) hindamisaruande järeldused; märgib, et üldiselt on vastav teenus paranenud; väidab aga siiski, et teenus võiks olla tõhusam, arvestades eriti asjaolu, et asjakohane ekspertiis ei ole alati olnud õigeaegselt kättesaadav; otsustas vabastada 1 500 000 EUR ja jätta reservi 500 000 EUR;

61.   palub peasekretäril perioodiliselt korraldada parlamendiliikmetele osutatavate teenuste auditeid, eriti arvutite, reisibüroo, telefonide, autode ja õigusteenistuse osas;

62.   arvab, et infotehnoloogia on parlamendiliikmete ja nende abiliste nõuetekohaseks tööks vältimatu ja põhjapaneva tähtsusega; märgib, et nimetatud teenuse osutamine on paranenud, kuid arvab, et parlamendiliikmed ei saa selles osas ikkagi tehtud kulutustele vastavat kasu; otsustab punkti 2102 ("Välisteenused") alt kanda reservi 2 000 000 EUR tarkvarasüsteemide tööks, arendamiseks ja hoolduseks;

Muud aspektid

63.   võtab teadmiseks juhatuse kavatsuse luua Euroopa - Ladina-Ameerika (EUROLAT) parlamentaarne assamblee; tegeleb selle küsimusega siis, kui tema käsutuses on kogu vajalik teave eelkõige rahalise poole kohta;

64.   võtab teadmiseks 23. juulil 2006 jõustunud komiteemenetluse sätete alase kokkuleppe; tunnistab nimetatud uue regulatiivmenetluse tähtsust Euroopa Parlamendi tulevases otsustusprotsessis; peab vajalikuks nimetatud kokkuleppega edaspidi kaasneva töökoormuse nõuetekohast analüüsimist;

65.   kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonis märgitud täielikku toetust reaalse ja sisulise parlamendiliikme assistendi statuudi vastuvõtmisele; palub nõukogul langetada lõplik otsus, et saaks eraldada selleks vajalikud assigneeringud;

IV jagu – Euroopa Kohus

66.   võtab teadmiseks Euroopa Kohtu korduvad taotlused kolmanda korrektori saamiseks; otsustas praegusel etapil heaks kiita lepinguliste töötajate töölevõtmise iga töökeele (pivot language) kohta; otsustas vastavalt vähendada punkti 1406 ("Muud abiteenused (suuline ja kirjalik tõlge)") all eraldatud assigneeringut, millega tavaliselt kaetakse täiendava korrektuuri vajadused;

67.   nõustub nõukoguga 111 edutamistaotluse kinnitamise osas, kaasa arvatud 10 taotlust seoses Euroopa Kohtu haldusstruktuuri ümberkorraldamise ja uue direktoraadi moodustamisega; võtab teadmiseks, et sellel ei ole tulevikus muud rahalist mõju;

68.   otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

   luua 5 uut alalist ametikohta (3 aste AD5 ja 2 astet AST3) lisaks 10 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus; nimetatud viie ametikohaga jõuab lõpule 2004. aastal alustatud protsess infotehnoloogilise (IT) toe tugevdamiseks infotehnoloogia allüksuses ning rahandus- ja eelkontrolli teenistuses;
   luua Rumeenia ja Bulgaaria jaoks 115 alalist ametikohta;

69.   on seisukohal, et uue avaliku teenistuse kohtu asutamine oleks pidanud aitama vähendada kohtuasjade kuhjumist teistes kohtutes; palub Euroopa Kohtul esitada enne 2007. aasta märtsi raport selle kohta, kuidas mõjutab avaliku teenistuse kohtu moodustamine ehitiste, personali- ja muid kulusid;

70.   otsustas piirata Euroopa Kohtu eelarveprojekti suurendatud mahtu mitmetes valdkondades (näiteks IT-sektor) ning külmutada 2007. aasta eelarvelised kulud; suurendas aga samas nõukogu poolt eelarveprojektiga võrreldes assigneeringuid 4 633 400 EUR ehk 3,45% võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

V jagu – kontrollikoda

71.   otsustas luua inimressursside üksusele kaks ametikohta, et hõlbustada personalijuhtimise kaasajastamist, ja võtta eesmärgiks luua 2008. eelarveaastal veel kaks vajalikku ametikohta;

72.   otsustas moodustada ühe ametikoha erialase täiendõppe üksuses, et pakkuda nooremaudiitoritele vajadustele vastavat koolitusprogrammi;

73.   otsustas seetõttu järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

   luua 3 uut alalist ametikohta (1 aste AST3 ja 2 astet AST1) lisaks 3 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;
   luua Rumeenia ja Bulgaaria jaoks 41 alalist ametikohta;

74.   on seisukohal, et kontrollikojal esineb mahajäämus IT valdkonnas ja et kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks tuleb tal oma süsteemi ajakohastada; otsustas taastada nõukogu otsusega kärbitud 518 000 EUR;

75.   suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 3 579 729 EUR ehk 3,12% võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee

76.   on seisukohal, et ühise haldusteenistuse loomine on mõlemale komiteele kasuks tulnud ja aidanud oluliselt Euroopa Ühenduste eelarve kulusid kokku hoida; ootab, et komiteed uuendavad omavahelist partnerluslepingut enne aasta lõppu ja/või uurivad muid koostöövorme;

77.   on seisukohal, et mõlemad komiteed võiksid suurendada tõhusust ja keskenduda rohkem oma poliitilisele missioonile, kui nad saaksid mõningad teenused (näiteks autojuhtide, valvurite ja trükikoja töötajate omad) sisse osta ja töötajaid ümber paigutada; nõuab praeguste inimressursside ümberpaigutamist, et rahuldada tulevasi vajadusi seoses laienemise või komiteede poliitilise rolli tugevdamisega;

78.   võtab teadmiseks, et Regioonide Komitee tellis ühisteenistusele kaks sõltumatut välishindamist Joan COLOM i NAVALilt ja Robert REYNDERSilt, ning palub Regioonide Komitee peasekretäril edastada need aruanded Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

79.   palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada enne iga aasta 1. septembrit aastaaruanne selle kohta, milline mõju on antud institutsiooni tööl Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõustajana;

80.   otsustas 2006. aasta eelarvest järgmisse aastasse üle kanda 1 995 120 EUR, et sellega osaliselt katta komitee 2007. aasta vajadused ja vastavalt vähendada tema sama aasta taotlusi;

81.   arvab, et kasvava töökoormusega toime tulemiseks peaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teiste institutsioonide kombel oma arvamuste ja muude väljaannete tekstide pikkust piirama;

82.   otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

   luua 5 uut alalist ametikohta (1 aste AD5 ja 4 astet AST3) lisaks 13 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;
   luua Rumeenia ja Bulgaaria jaoks 6 alalist ametikohta;

83.   suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 1 529 115 EUR ehk 1,12 % võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

VII jagu – Regioonide Komitee

84.   nõustub nõukoguga uute personalieeskirjadega seotud ametikohtade kõrgendamise taotluste osas ja ka taotluse osas muuta üks Regioonide Komitee üksuse juhataja ametikoht ühisteenistuse direktori ametikohaks tingimusel, et sellega ei kaasne vajadust täiendavate töötajate järele ja et sellele kõrgendamisele ei järgne taotlust teenistus kaheks jagada, enne kui on läbi viidud teenistuse põhjalik ja hoolikas analüüs ja hindamine; on seisukohal, et see tagab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel nende ühisteenistuse õiglasema juhtimise;

85.   võtab teadmiseks, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega seoses ei taotleta uute ametikohtade loomist;

86.   otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

   luua 3 uut alalist ametikohta (2 astet AD5 ja 1 aste AST3) ja 1 ajutine ametikoht (AD 5) lisaks 3 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;

87.   suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 581 684 EUR ehk 2,53 % võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

VIII jagu (A) – Euroopa Ombudsman

88.   märgib, et Euroopa Ombudsman taotles ainult 10 ametikõrgendust ja et nõukogu nõustus nende ametikõrgendustega;

89.   otsustas määrata iga kahe aasta tagant toimuva riiklike ombudsmanide seminari korraldamiseks (2007. aastal korraldab selle Euroopa Ombudsman) eraldatava assigneeringu suuruseks 45 000 EUR;

90.   kirjalikuks tõlkeks eraldatava assigneeringu täiendamiseks suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 150 000 EUR võrra;

VIII jagu (B) – Euroopa Andmekaitseinspektor

91.   arvab, et esialgne eelarvestus peaks olema täpsem, eriti personali ja uute vajaduste osas; palub Euroopa Parlamendi administratsioonil ja komisjonil seoses uue institutsioonidevahelise kokkuleppega anda piisavalt toetust järgmise eelarveaasta esialgse eelarvestuse tegemiseks;

92.   otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

   2 uue alalise ametikoha (1 aste AD9 ja 1 aste AST5) loomine lisaks 3 uuele ametikohale (1 aste AD9, 1 aste AD8 ja 1 aste AD7), millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;

93.   institutsiooni arengutaseme säilitamiseks suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 158 846 EUR ehk 38,28% võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

o
o   o

94.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti I, II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jao muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

(1) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0090.
(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0241.
(7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0363.


Äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikud*
PDF 187kWORD 23k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta (KOM(2006)0433 – C6-0295/2006 – 2006/0148(CNS))
P6_TA(2006)0453

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0433)(1),

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 299 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0295/2006),

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 134,

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


1956. aasta Ungari revolutsiooni mälestamine
PDF 111kWORD 38k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ungari 1956. aasta revolutsiooni 50. aastapäeva ja selle ajaloolise tähtsuse kohta Euroopa jaoks
P6_TA(2006)0454B6-0548/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtetele, mis on kõigile liikmesriikidele ühised;

B.   arvestades, et Teise maailmasõja järgse Euroopa jagamine Jaltas võttis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidelt rohkem kui neljaks aastakümneks suveräänsuse ja vabaduse;

C.   arvestades, et Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid ei rajanenud rahva nõusolekul ega tahtel ja neid säilitati Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni ning kommunistlike parteide kollaboratsiooni abil;

D.   meenutades nende ungarlaste julgust ja otsusekindlust, kes 23. oktoobril 1956. aastal Kommunistliku Partei diktaatorliku valitsuse vastu protestides tänavaile tulid;

E.   avaldades austust ungarlaste visadusele, kes jätkasid võitlust vabaduse, rahvusliku iseseisvuse ja kodanikuõiguste nimel, saamata lääneriikidelt mingit sõjalist abi ja hoolimata Nõukogude Liidu sissetungist ning suurest sõjalisest ülekaalust;

F.   tervitades Ungari toonase peaministri, reformimeelse kommunisti Imre Nagy inimlikku ja poliitilist julgust, kes rahva elementaarset tahteavaldust õigesti mõistis ning nõustus saama vabaduse ja demokraatia nimel puhkenud rahvarevolutsiooni poliitiliseks juhiks, ohverdades selle eest lõpuks oma elu ja saades vabaduse märtriks, kui ta 1958. aastal hukati, sest ta ei allunud nõudmisele revolutsioonist avalikult lahti öelda;

G.   tervitades revolutsiooni ja järgnenud julma vastulöögi ohvreid – 2170 inimest langes võitluses, aastail 1956–1961 hukati 228 inimest, aastail 1956–1958 vahistati ja mõisteti vangi 20 000 ning revolutsioonile järgnenud aastakümnete jooksul diskrimineeris taastatud kommunistlik juhtkond tuhandeid inimesi;

H.   avaldades tänu solidaarsuse eest, mida paljude lääneriikide elanikud üles näitasid, võttes 1956.–1957. aastal vastu 194 000 ungari põgenikku;

I.   tunnistades rahvaste solidaarsuse suurt väärtust üldiselt ning eelkõige paljude Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vahel, nagu ungarlased, tšehhid, slovakid, poolakad, sakslased, eestlased, lätlased ja leedulased, kes võitlesid oma vabaduse eest;

J.   tunnistades ajaloolist ja poliitilist seost Ungari revolutsiooni 1956. aasta oktoobris ning mitmete muude vastupanuvormide ja vastupanuliikumiste vahel, nagu massilised meeleavaldused Ida-Saksamaal 1953. aasta juunis, Poznani meeleavaldused Poolas 1956. aasta juunis,1968. aasta Praha kevad, ametiühinguliikumise Solidaarsus teke Poolas 1980. aastal ja demokraatialiikumised endises Nõukogude Liidus, eriti Balti riikides;

K.   tunnistades, et Ungari revolutsioon oli ajalooline katse lõhestatud Euroopa taasühendamiseks ja jääb sellisena Euroopa ühise ajaloolise pärandi nurgakiviks;

L.   tunnistades, et Ungari revolutsioon aitas kaasa demokraatliku maailma ühtsuse tugevdamisele ja lõpptulemusena Euroopa Ühenduste rajamisele 1957. aastal ning oli demokraatlike poliitiliste muutuste eelkäija, mis toimusid Kesk- ja Ida-Euroopas 1989.–1990. aastal, tehes võimalikuks Euroopa rahumeelse ühendamise integratsiooniprotsessi abil,

1.   tunnustab Ungari 1956. aasta revolutsiooni kui üht 20. sajandile iseloomulikku vabadus- ja demokraatiapüüdluste väljendust, millega Nõukogude blokis kommunismi trotsiti;

2.   tervitab vapraid ungari mehi ja naisi, kelle eneseohverdus oli lootuskiireks teistele kommunistliku võimu haardesse sattunud rahvastele;

3.   rõhutab, et demokraatlik üldsus peab repressiivse ja ebademokraatliku kommunistliku ideoloogia selgesõnaliselt tagasi lükkama, toetama vabaduse, demokraatia, inimõiguste ning õigusriigi põhimõtteid ning võtma selge seisukoha, kui neid rikutakse;

4.   kutsub kõiki demokraatlikke riike selgesõnaliselt hukka mõistma kõigi totalitaarsete režiimide kuritegusid;

5.   nõuab Euroopa programmi koostamist koostöö tugevdamiseks liikmesriikide teadus- ja dokumentatsioonikeskuste vahel, kus uuritakse totalitaarsete režiimide kuritegusid;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.


Moldova (Transnistria)
PDF 118kWORD 46k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Moldova (Transnistria) kohta
P6_TA(2006)0455RC-B6-0539/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Moldovas ja Transnistrias ja eriti 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni(1);

–   võttes arvesse Moldova ja Euroopa Liidu partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. juulil 1998. aastal;

–   võttes arvesse 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Euroopa naabruspoliitika Moldova-alast tegevuskava, milles määratakse Moldova Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise strateegilise koostöö suund;

–   võttes arvesse 1999. aastal Istanbulis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tippkohtumisel ja 2002. aastal Portos toimunud OSCE Ministrite Nõukogu kohtumisel tehtud avaldusi;

–   võttes arvesse Ukraina algatust "Demokraatiaga lahenduseni", mille Ukraina president Viktor Juštšenko käivitas 22. aprillil 2005. aastal;

–   võttes arvesse nõukogu eesistuja 18. septembri 2006. aasta avaldust Euroopa Liidu nimel Moldova Vabariigis Transnistria piirkonnas toimunud nn referendumi kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et Moldova Vabariigis Transnistria piirkonnas toimus 17. septembril 2006. aastal nn referendum, mille eesmärk oli piirkonna täielik iseseisvumine ja võimalik ühinemine Vene Föderatsiooniga;

B.   arvestades, et rahvusvaheline üldsus ei tunnustanud nn referendumit ega selle tulemust, kuna selle korraldas täiesti ühepoolselt Transnistria represseeriv režiim, välistades seega kõik võimalused lahendada Moldova konflikt läbirääkimiste teel poliitiliselt, samuti kuna küsimuste sugestiivse iseloomu ning vabade ja õiglaste valimiste peamistele tingimustele (nagu meediavabadus, kogunemisvabadus ja poliitiline pluralism) mittevastamise tõttu peeti referendumi tulemust ette ära otsustatuks;

C.   arvestades, et konflikt Transnistria separatistliku võimu ja Moldova keskvalitsuse vahel on oluliselt destabiliseerinud kogu riiki;

D.   arvestades, et läbirääkimised Transnistria staatuse üle on kestnud alates 1992. aastast nn 5+2 formaadis, kus osalevad Moldova, Moldova Transnistria piirkond, Venemaa, Ukrain ja OSCE ning kus vaatlejateks on EL ja Ameerika Ühendriigid; arvestades, et läbirääkimised katkesid 2006. aasta aprillis;

E.   arvestades, et Euroopa Liit tegi hiljuti olulisi samme kohustuste suurendamiseks Moldova Vabariigi ees ja lahenduse otsimiseks Transnistria konfliktile, avades Chişinăus komisjoni alalise delegatsiooni, nimetades ELi eriesindaja Moldovas, kelle ülesanne on aidata kaasa Transnistria konfliktile kestva lahenduse leidmisele, ning rajades Moldovasse ja Ukrainasse ELi piiriabimissiooni (EUBAM);

F.   arvestades, et ÜRO 2005. aasta inimarengu aruande kohaselt on Moldova Euroopa vaeseim riik ja Transnistria olukord on riigi sotsiaalmajandusliku arengu peamine takistus;

G.   arvestades, et Vene Föderatsioon kehtestas käesoleva aasta alguses Moldova ja Gruusia põllumajandustoodetele (vein, puu- ja köögiviljad) impordikeelu, mis kahjustab oluliselt mõlema riigi majandusarengut;

H.   arvestades, et Transnistria, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ühepoolseid iseseisvusliikumisi ei toeta mitte ükski rahvusvaheline organisatsioon ning et OSCE ja ÜRO järelevalve all tehakse pidevaid jõupingutusi Moldova ja Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseks,

1.   mõistab sügavalt hukka Moldova Transnistria piirkonna katset kehtestada ühepoolselt iseseisvus nn referendumi korraldamise abil;

2.   palub Vene Föderatsiooni valitsusel seda sammu mitte toetada ja eriti nn referendumite korraldamist piirkonna iseseisvumise küsimuses; palub Vene Föderatsiooni valitsusel toetada täielikult mitmepoolseid jõupingutusi lahenduse leidmiseks Venemaa lähikonnas aset leidvatele konfliktidele; kutsub Vene Föderatsiooni valitsust lisaks üles täitma 1996. aastal Euroopa Nõukogus võetud ning OSCE tippkohtumise (Istanbul 1999) ja OSCE Ministrite Nõukogu kohtumise (Porto 2002) otsustes korratud kohustusi seoses Vene vägede ja relvajõudude väljaviimisega Moldova territooriumilt; väljendab muret väheste edusammude pärast selles küsimuses;

3.   lükkab täielikult tagasi nn referendumi korraldamise ja tulemuse Moldova Transnistria piirkonna iseseisvuse ja võimaliku Vene Föderatsiooniga ühinemise küsimuses, kuna see on teravas vastuolus Moldova Vabariigi rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkusega ning kuna Transnistria repressiivrežiim ei võimalda rahva tahet vabalt väljendada;

4.   rõhutab, et Transnistria probleemi lahendamine on esmatähtis poliitilise stabiilsuse ja majandusliku heaolu edendamiseks Moldova Vabariigis ja kogu piirkonnas; rõhutab vajadust konflikti rahumeelseks lahendamiseks kooskõlas ÜRO põhikirja ja konventsioonidega ning OSCE deklaratsioonidega, austades täielikult Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

5.   kutsub kõiki konflikti pooli üles hoiduma mistahes meetmetest, mis viiksid olukorra raskenemiseni, pöörduma viivitamatult tagasi 5+2 formaadis läbirääkimiste juurde ning tegema tööd konflikti kiireks ja läbipaistvaks lahendamiseks;

6.   palub nõukogul, liikmesriikidel ning komisjonil jätkata ELi ja Vene Föderatsiooni ühises lähikonnas aset leidvate piirkondlike konfliktide poliitilise ja rahumeelse lahendamise täielikku toetamist ning palub neil tungivalt käsitleda nimetatud küsimusi järgmistel kohtumistel Vene Föderatsiooni presidendi ja valitsusega;

7.   palub Moldova valitsusel võtta meetmeid usalduse suurendamiseks ning esitada Transnistria elanikele uusi ettepanekuid ja positiivseid stiimuleid, et nad toetaksid täielikult riigi rahumeelset taasühendamist, tagades seejuures vähemuses olevatele keelerühmadele nende õigused ja piirkondliku autonoomia;

8.   mõistab hukka sõltumatu meedia, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajate jätkuva represseerimise, ahistamise ja hirmutamise Transnistria omaalgatuslike võimude poolt;

9.   kahetseb märkimisväärsete edusammude puudumist ELi ja Moldova läbirääkimistel viisarežiimi lihtsustamise ja tagasivõtulepingu sõlmimiseks; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kiirendama menetlust Moldovaga viisarežiimi lihtsustamise lepingu sõlmimiseks ja tagama selle rakendamise; peab ebaõiglaseks ja diskrimineerivaks, et Vene passiga Transnistria kodanikud saavad ELi siseneda lihtsamalt kui Moldova kodanikud, mis aitab kaasa pingete suurenemisele Transnistria piirkonna üle ja takistab vaidluse lahendamist;

10.   väljendab rahulolu Ukraina poolt 2006. aasta märtsis tehtud otsuse üle kehtestada Transnistria piiril uued, rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevad tollieeskirjad;

11.   tervitab 2005. aasta märtsis loodud ELi piiriabimissiooni häid tulemusi Moldova ja Ukraina vahelisel piiril, kus sellel on oluline roll korruptsiooni, ebaseadusliku kaubanduse ja inimkaubitsemisega võitlemises, suurendades läbipaistvust ning luues Moldovas vajalikku operatiivset ja institutsioonilist suutlikkust, aidates seeläbi kaasa Transnistria konflikti võimalikule lahendamisele;

12.   väljendab tugevat ja jätkuvat toetust Moldova rahva jõupingutustele täielikult toimiva demokraatia ja õigusriigi loomiseks ning inimõiguste austamiseks, mis on esmatähtsad tegurid reformide jätkumiseks;

13.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Moldova valitsusele ja parlamendile, Rumeenia valitsusele, Ukraina valitsusele, Vene Föderatsiooni valitsusele, Ameerika Ühendriikide valitsusele, OSCE peasekretärile ja Euroopa Nõukogu peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0099.


Gruusia (Lõuna-Osseetia)
PDF 119kWORD 41k
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Lõuna-Osseetias
P6_TA(2006)0456RC-B6-0537/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta, eriti 14. oktoobri 2004. aasta resolutsiooni(1);

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(2);

–   võttes arvesse oma 26. veebruari 2004. aasta soovitust nõukogule ELi poliitika kohta Lõuna-Kaukaasia suhtes(3) ning oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa suhete kohta(4);

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. juulil 1999. aastal;

–   võttes arvesse eesistujariigi 20. juuli 2006. aasta avaldust hiljutiste sündmuste kohta Gruusias – Abhaasias ja Lõuna-Osseetias;

–   võttes arvesse 16.-17. oktoobril 2006. aastal toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et olukord Lõuna-Osseetias halveneb ning viimastel kuudel on Gruusia ja Osseetia vägede ja politseiüksuste vahelised intsidendid, relvastatud kokkupõrked ja konfliktid põhjustanud surmajuhtumeid ja vigastusi;

B.   arvestades, et Gruusia valitsus ja parlament on väljendanud kahtlust läbirääkimisprotsessi praeguse vormi, rahuvalvevägede koosseisu ja rahuvalveoperatsioonide tehnilise külje üle, mis tulenevad 1992. aasta relvarahukokkuleppest;

C.   arvestades, et kumbki pool on esitanud omapoolse rahukava, mis sisaldavad mitmeid ühiseid elemente, millele saaks ja tuleks rajada tulemuslikud läbirääkimised; arvestades, et ühine kontrollkomisjon ei ole viimasel ajal suutnud pakkuda märkimisväärseid tulemusi;

D.   arvestades, et Vene Föderatsioon raskendab Lõuna-Osseetia ja Abhaasia elanikele passe väljastades konflikti rahumeelset lahendamist Gruusia konfliktipiirkondades;

E.   arvestades Lõuna-Osseetia otsust korraldada 12. novembril 2006. aastal üheaegselt presidendivalimistega rahvahääletus enesemääramise kohta;

F.   arvestades, et Gruusia on suhetes NATOga liikunud edasi süvendatud dialoogi etappi, eesmärgiga saada nimetatud organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks;

G.   olles sügavalt mures Gruusia ja Venemaa vahelise diplomaatilise kriisi pärast, mis järgnes spionaažis süüdistatava Venemaa sõjaväeluure nelja ohvitseri hiljutisele vahistamisele Gruusia vastuluure poolt ning sellele järgnenud Venemaa suursaadiku tagasikutsumise pärast nõupidamisele Moskvasse;

H.   arvestades, et 2. oktoobril 2006. aastal katkestasid Venemaa võimud kogu maa-, õhu- ja mereühenduse Gruusiaga, sealhulgas postiside, vaatamata sellele, et neli ohvitseri anti üle Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) ning nad on praegu tagasi Venemaal;

I.   arvestades, et Venemaa võimud on võtnud Venemaal elavate Gruusia päritolu isikute suhtes nende etnilise päritolu tõttu tõsiselt diskrimineerivaid meetmeid, sealhulgas peaaegu 700 Gruusia päritolu isiku väljasaatmine Moskvast Tbilisisse ning Gruusia usklike, ärimeeste ja koolilaste väidetav ahistamine ettekäändel, et toimub võitlus organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserände vastu;

J.   arvestades, et Vene Föderatsioon kehtestas 2006. aasta alguses Moldova ja Gruusia põllumajandustoodetele (vein, puuviljad ja köögiviljad) impordikeelu, mis kahjustab oluliselt mõlema riigi majandusarengut;

K.   arvestades, et Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ühepoolselt iseseisvust taotlevaid liikumisi ei toeta ükski rahvusvaheline organisatsioon ning et jõupingutused Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseks jätkuvad OSCE ja ÜRO egiidi all;

L.   arvestades, et EL peab suurendama toetust koostöös OSCE ja teiste osalistega tehtavatele jätkuvatele jõupingutustele lahendamaks konfliktid Gruusias ja Lõuna-Kaukaasia piirkonnas,

1.   kordab oma nõudmist, et konflikt tuleb lahendada rahumeelselt, ja oma pühendumust toetada rahuprotsessi ning kutsub kõiki pooli üles tegutsema vastutustundlikult ja hoiduma ühepoolsetest meetmetest ning õhutavatest ja agressiivsetest avaldustest, mis teravdavad olukorda ja võivad viia vägivallani;

2.   väljendab veelkord oma täielikku toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning kutsub Venemaa ametivõime üles respekteerima täielikult Gruusia suveräänsust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;

3.   mõistab teravalt hukka Gruusia piirkondade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia liikumiste püüded kehtestada ühepoolselt iseseisvus;

4.   kutsub Vene Föderatsiooni valitsust üles hoiduma toetamast nimetatud liikumisi ning toetama täielikult mitmepoolseid jõupingutusi konfliktile lahenduse leidmiseks tema naabruspiirkonnas;

5.   mõistab hukka tõsiasja, et Lõuna-Osseetia kavandab 12. novembril 2006. aastal iseseisvust käsitleva rahvaküsitluse korraldamist ning meenutab pooltele, et 1992. aastal toimunud samataolist rahvaküsitlust iseseisvuse kohta ei tunnustatud rahvusvaheliselt;

6.   märgib, et seiskunud rahuprotsess tuleb uuesti käivitada ning nõuab Euroopa Liidu ja OSCE tõhustatud ja ühist jõupingutust, et tuua pooled läbirääkimislaua taha tagasi, tuginedes kahe rahukava algetapis tehtud edusammudele;

7.   kutsub sellega seoses mõlemaid pooli üles kirjutama alla ühisdokumendile, mis sätestab jõu kasutamisest hoidumise ja julgeolekutagatised, ning osalema konstruktiivselt läbirääkimistel, et lõpetada praegune ummikseis; väljendab kahetsust, et 12.-13. oktoobril 2006. aastal Vladikavkazis toimunud ühise kontrollkomisjoni kohtumine ei andnud tulemusi;

8.   on seisukohal, et täielik demilitariseerimine ja relvade hulga vähendamine konfliktipiirkonnas, välja arvatud OSCE ühised rahuvalveväed, on konflikti vältimise peamine element ning esimene oluline samm usaldust suurendavate meetmete suunas; kutsub seetõttu Venemaad üles hoiduma sõjalistest õppustest Gruusia territoriaalvete vahetus läheduses ja sõjaväe lähetamisest sellesse piirkonda;

9.   rõhutab, et neutraalne, tõhus ja erapooletu rahuvalveoperatsioon on Gruusia territoriaalkonflikti lahendamiseks olulise tähtsusega; ootab sellega seoses huviga uusi ettepanekuid, mis käsitlevad Gruusia ja Lõuna-Osseetia vahelise relvarahu piiri ümber asuvas konfliktipiirkonnas praegu asuvaid kolmepoolseid ühiseid rahuvalvevägesid; juhib tähelepanu sellele, et uus väeüksus peaks sisaldama ka politseijõude, et võidelda kuritegevuse ja seadusetusega; rõhutab, et EL peaks olema vajadusel valmis saatma sõjaväelasi uute rahuvalvevägede koosseisu;

10.   peab ebaõiglaseks ja diskrimineerivaks olukorda, kus Vene passi omavad Lõuna-Osseetia kodanikud saavad ELi reisida lihtsamalt kui Gruusia kodanikud, mis aitab kaasa pingete teravdumisele Lõuna-Osseetia piirkonnas ja kaotab stiimuli vaidluse lahendamiseks;

11.   kutsub Venemaa ametivõime lõpetama koheselt Venemaal elavatele Gruusia päritolu inimestele surve avaldamine ja nende ahistamine ning süüdistamine, mida teostavad riigiasutuste esindajad;

12.   kutsub Venemaa ametivõime üles tühistama kõik meetmed, mis on viimasel ajal võetud Gruusia ja Gruusia elanikkonna vastu nende oma territooriumil; kutsub Venemaa ametivõime samuti üles tühistama Moldova ja Gruusia toodete suhtes kehtestatud põhjendamatut impordikeeldu;

13.   kutsub Venemaad üles leppima külma sõja järgselt tekkinud olukorra reaalsusega ning loobuma vananenud mõtteviisist eksklusiivsete mõjupiirkondade kohta;

14.   kutsub nõukogu üles jätkama jõupingutusi selleks, et hajutada pingeid ja taastada usaldus Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel ning vältida praeguse diplomaatilise kriisi edasist pingestumist; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon leiaks vahendeid, et aidata Gruusial ületada ja tasakaalustada Moskva poolt võetud meetmetega kaasnevaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;

15.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma nn külmutatud konfliktide ja nende lahendamise küsimust järgmise EL-Venemaa tippkohtumise päevakorda;

16.   tervitab Gruusia jaoks mõeldud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava sõlmimist ja allkirjastamist; loodab, et selle rakendamine annab riigi poliitilisele protsessile ja reformide läbiviimisele uue tõuke; tervitab ÜVJP kõrge esindaja Javier Solana hiljuti tehtud avaldust, milles viimane ütles, et EL kavatseb osaleda aktiivsemalt Gruusia konflikti lahendamises, ning kutsub nõukogu üles tagama ELi eriesindajale Lõuna-Kaukaasias kõik vajalikud vahendid ja ressursid, et muuta tegevus tõhusamaks ja nähtavamaks;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Gruusia presidendile ja parlamendile, Vene Föderatsiooni presidendile ja parlamendile, Lõuna-Osseetia de facto ametivõimudele ning ÜRO ja OSCE peasekretäridele.

(1) ELT C 166 E, 7.7.2005, lk 63.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0028.
(3) ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 193.
(4) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 235.


Mürgiste jäätmete väljavedu Aafrikasse
PDF 115kWORD 37k
Euroopa Parlamendi resolutsioon mürgiste jäätmete väljaveo kohta Aafrikasse
P6_TA(2006)0457RC-B6-0545/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsiooni (Baseli konventsioon), mis võeti vastu 22. märtsil 1989 ja kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 93/98/EMÜ(1) ja sellele vastavat keeldu, mis käsitleb igasugust ohtlike jäätmete väljavedu OECD liikmesriikidest OECDsse mittekuuluvatesse riikidesse;

–   võttes arvesse jäätmesaadetisi käsitlevaid ühenduse õigusakte, eriti nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral(2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta(3), millega tunnistatakse määruse (EMÜ) nr 259/93 alates 12. juulist 2007. aastal kehtetuks;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades, et mitmes piirkonnas Abidjani, Côte d'Ivoire'is, naabruses, kus elab 5 miljonit inimest, laaditi maha umbes 500 tonni keemilisi jäätmeid;

B.   arvestades, et seni on surnud kaheksa inimest ja umbes 85 000 on toimetatud haiglasse ravile ninaverejooksu, kõhulahtisuse, iivelduse, silmade ärrituse ja hingamisraskuste tõttu; arvestades, et selle mürgiste jäätmete mahalaadimise tagajärjed võivad olla kaugeleulatuvad, nagu pinnasereostus ning pinna- ja põhjavee saastumine;

C.   arvestades, et kõnealune mürgitus on tabanud eriti tõsiselt suurt hulka lapsi: UNICEFi hinnangul vajab 9 000–23 000 last arstiabi, tervishoiuteenuseid ja muid meetmeid nende elukeskkonna põhjalikuks puhastamiseks;

D.   arvestades, et mürgised jäätmed laaditi maha Kreeka omanikule kuuluvalt Panama lipu all sõitvalt tanklaevalt, mille oli rentinud Madalmaades asuv äriühing Trafigura Beheer B.V.; arvestades, et selline vastutuse jagamine tekitab süstemaatilise ja vastuvõetamatu probleemi seoses EÜ ühenduse jõustamisega;

E.   arvestades, et põhjapoolsetes riikides kehtivad keskkonnaeeskirjad on muutnud ohtlike jäätmete kõrvaldamise kulukaks;

F.   arvestades, et Amsterdami sadama valdajad said jäätmete ohtlikkusest teada mahalaadimise ajal ja küsisid mahalaadimise lõpuleviimiseks kõrgemat tasu, misjärel tanklaev otsustas jäätmed selle asemel pardale tagasi pumbata; arvestades, et Madalmaade ametivõimud lubasid laeval oma territooriumilt lahkuda hoolimata sellest, et nad olid teadlikud jäätmete ohtlikkusest ja kapteni soovimatusest maksta keskkonnaohutu kõrvaldamise eest Madalmaades;

G.   arvestades, et äriühingul oli võimalus kõrvaldada jäätmed seaduslikult ja ohutult Euroopas, kuid ta valis odavama alternatiivi Côte d'Ivoire'is;

H.   arvestades, et Aafrika on igasugust liiki ohtlike jäätmete mahalaadimiskoht; arvestades, et Greenpeace tegi kindlaks 80 kohta, kuhu on arenenud riikidest pärit ohtlikke jäätmeid maha laaditud, kaasa arvatud kasutatud arvutid Nigeerias, radioaktiivsed mahutid Somaalias, kloori mahalaadimine Kamerunis jne;

I.   arvestades, et enamikul Aafrika riikidel ei ole rangeid eeskirju keskkonna ja oma elanikkonna elatise kaitsmiseks ohtlike jäätmete eest;

J.   arvestades, et igasugune jäätmete väljavedu EList kõrvaldamise eesmärgil on keelatud alates 1994. aasta maist vastavalt määrusele (EMÜ) nr 259/93; arvestades, et ohtlike jäätmete väljavedu EList OECDsse mittekuuluvatesse riikidesse on keelatud alates 1997. aasta jaanuarist vastavalt sellele määrusele;

K.   arvestades, et jätkuva ohtlike jäätmete veo puhul EList OECDsse mittekuuluvatesse riikidesse on ohtlike jäätmete mahalaadimine Côte d'Ivoire'is üksnes jäämäe veepealne osa; arvestades, et suured kogused elektri- ja elektroonikajäätmeid laaditakse maha OECDsse mittekuuluvates riikides "taaskasutamise" ettekäändel; arvestades, et oluline arv vanu mürgiste ainetega lastitud ELi laevu lammutatakse Aasias töötajatele ja keskkonnale äärmiselt kahjulikes tingimustes;

L.   arvestades, et 9. aprillil 2002. aastal võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel vastu seisukoha direktiivi "Keskkonnakaitse kriminaalõiguse kaudu"(4) ettepaneku kohta; arvestades, et nõukogu ei võtnud vastu poliitilist kokkulepet selle ettepaneku kohta ja pooldas selle asemel kolmanda samba samateemalist raamotsust (nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta raamotsus 2003/80/JSK(5)); arvestades, et Euroopa Ühenduste Kohus tühistas raamotsuse oma 13. septembri 2005. aasta otsuses kohtuasjas C-176/03,

1.   kutsub komisjoni, Madalmaid ja Côte d'Ivoire'i üles uurima kõnealust juhtumit põhjalikult, sätestama vastutuse kõikidel tasanditel, võtma vastutusele selle keskkonnaalase kuriteo eest vastutajad ning tagama keskkonnareostuse täieliku kõrvaldamise ja ohvritele hüvitise maksmise;

2.   kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tagada täielik abi kannatanud elanikkonnale ja eriti lastele, kasutades kõiki kättesaadavaid toetus-, koostöö- ja kodanikukaitsevahendeid;

3.   on arvamusel, et ohtlikke jäätmeid Abidjani vedades rikuti selgelt nii ühenduse õigusakte kui rahvusvahelisi konventsioone, ning kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tagada olemasolevate jäätmevedu käsitlevate õigusaktide täielik jõustamine;

4.   palub komisjonil ja liikmesriikidel avalikustada kõik kahepoolsed kokkulepped, mille nad on tänaseks jäätmeveo kohta sõlminud OECDsse mittekuuluvate riikidega;

5.   palub komisjonil esitada õigusaktide ettepanekuid praeguses ohtlikke jäätmeid reguleerivas korras olevate lünkade täitmiseks, et teha lõpp elektri- ja elektroonikajäätmete ning vanade laevade veole OECDsse mittekuuluvatesse riikidesse;

6.   palub komisjoni koguda teavet taoliste ohtlike jäätmete ja toodete salakaubaveo ning mahalaadimise kohta Aafrika ja teistes arengumaades, esitada ettepanekuid meetmete kohta kõnealuste toodete salakaubaveo, üleviimise ja mahalaadimise kontrollimiseks, vähendamiseks ning kaotamiseks Aafrikas ja teistes arengumaades ning koostada igal aastal nimekirja riikidest ja riikidevahelistest korporatsioonidest, kes tegelevad mürgiste jäätmete ja toodete ebaseadusliku mahalaadimisega Aafrikas ja teistes arengumaades;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, Côte d'Ivoire'i valitsusele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile.

(1) EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1.
(2) EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1.
(3) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(4) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 119.
(5) ELT L 29, 5.2.2003, lk 55.


Keskkonna kriminaalõiguslik kaitse
PDF 190kWORD 41k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi arvamusele "Keskkonna kaitsmine: võitlus kuritegevusega, kuriteod ja karistused" järgneva tegevuse kohta
P6_TA(2006)0458B6-0544/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu(1);

–   võttes arvesse oma 9. aprilli 2002. aasta seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu(2);

–   võttes arvesse oma 9. aprilli 2002. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotisel põhinev raamprogramm – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades(3);

–   võttes arvesse Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsust kohtuasjas C-176/03 (komisjon versus nõukogu)(4);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta (C-176/03 komisjon versus nõukogu) (KOM(2005)0583);

–   võttes arvesse oma 14. juuni 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta (C-176/03 komisjon versus nõukogu)(5);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et Euroopa Kohus võttis 13. septembril 2005. aastal vastu otsuse, et ühenduse seadusandjal on õigus kehtestada liikmesriikide kriminaalõigusega seotud meetmeid, mis on tema arvates vajalikud kehtestatavate keskkonnakaitsealaste eeskirjade täieliku tõhususe tagamiseks;

B.   arvestades, et Euroopa Kohus on seisukohal, et EÜ asutamislepingu artikkel 135 ja artikli 280 lõige 4 ei takista kriminaalõiguse ühtlustamist keskkonnapoliitika rakendamise eesmärgil;

C.  C arvestades, et Euroopa Kohus on seisukohal, et kuna "raamotsus tungib EÜ asutamislepingu artikliga 175 ühendusele antud pädevusalale, eirab see oma jagamatuse tõttu täies ulatuses ELi lepingu artiklit 47";

D.   arvestades, et komisjon märkis oma eespool nimetatud teatises Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta, et ühenduse õiguse tõhusaks kohaldamiseks vajalikke kriminaalõiguse sätteid reguleeritakse EÜ asutamislepinguga;

E.  E arvestades, et Euroopa Kohtu seisukohta, millele komisjon on andnud omapoolse tõlgenduse, tuleb tervitada, sest see kinnitab Euroopa Parlamendi poolt 3. septembri 2003. aasta resolutsioonis võetud seisukohta õigusliku aluse ja vastavuse kohta ühenduse õigusaktidele(6),

1.   tervitab Euroopa Kohtu otsust, millega tühistati keskkonna kaitsmist käsitlev raamotsus, mis oli ekslikult esimese samba asemel kolmanda samba raames vastu võetud;

2.   märgib, et Euroopa Kohtu otsus tekitab keskkonna kaitsmise küsimuses kriminaalõiguse kaudu õigusliku vaakumi;

3.   on seisukohal, et nõukogu raamotsuse vastuvõtmine näitab, et liikmesriigid saavad aru, et kriminaalõiguse valdkonna õigusaktid on vajalikud keskkonnakaitsealaste õigusaktide jõustamiseks;

4.   on seisukohal, et nõukogu raamotsuse vastuvõtmine näitab, et liikmesriigid saavad aru teatava ühtlustamise vajalikkusest keskkonna kaitsmise valdkonnas kriminaalõiguse kaudu;

5.   märgib, et Euroopa Kohus väitis selgelt, et raamotsuse artikleid 1–7 oleks saanud õiguspäraselt vastu võtta EÜ asutamislepingu artikli 175 alusel;

6.   avaldab kahetsust, et komisjon ei väljenda oma eespool nimetatud teatises Euroopa Kohtu 13. septembri 2005. aasta otsuse tagajärgede kohta konkreetsemalt, milliseid meetmeid ta kavatseb võtta seoses olemasoleva ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu;

7.   kutsub nõukogu üles tutvuma komisjoni esialgse ettepanekuga, et seda muuta või pakkuda suuniseid uue ettepaneku jaoks, milles käsitletakse keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, tuginedes EÜ asutamislepingu artiklile 175;

8.   kui nõukogu ei soovi komisjoni esialgse ettepaneku kohta ühist seisukohta vastu võtta, palub, et komisjon koostaks, tuginedes asutamislepingu artiklile 175, keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu uue ettepaneku, mis võtaks arvesse Euroopa Kohtu otsust ning hõlmaks Euroopa Parlamendi esimese lugemise hääletustulemust esialgse ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv;

9.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 180 E, 26.6.2001, lk 238.
(2) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 119.
(3) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 132.
(4) EKL 2005, lk I-7879.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0260.
(6) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 224.


EL ja Süüria vaheline Euroopa- Vahemere piirkonna assotsieerumisleping
PDF 213kWORD 57k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel (2006/2150(INI))
P6_TA(2006)0459A6-0334/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Véronique De Keyseri Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tehtud ettepanekut võtta vastu resolutsioon läbirääkimiste kohta Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel (B6-0373/2006);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel (KOM(2004)0808);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni poliitvangide olukorra kohta Süürias(1) ning 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni Süüria kohta(2);

–   võttes arvesse 11.–18. juunil 2005. aastal Süürias toimunud Euroopa Parlamendi ja Süüria seitsmendat parlamentidevahelist kohtumist;

–   võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni ning Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni läbivaadatud Barcelona protsessi kohta(3);

–   võttes arvesse ÜRO resolutsioone Süüria ja Liibanoni suhete kohta, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu 2. septembri 2004. aasta resolutsiooni 1559(2004) ja 11. augusti 2006. aasta resolutsiooni 1791(2006) ning ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimehe hr Serge Brammertzi viimast aruannet, mis pärineb 25. septembrist 2006;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 83 lõiget 5 ja artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0334/2006),

A.   arvestades Süüria geostrateegilist olulisust Lähis- ja Kesk-Ida piirkonnas, eelkõige tema potentsiaalset rolli osapooltevahelise lülina rahuprotsessis ning piirkondliku konflikti lahendamise hõlbustajana; arvestades, et seda rolli võiks piirkonna riikidega peetava dialoogi arendamisega suurendada;

B.   arvestades, et praegu ei ole Euroopa Ühenduse ja Süüria vahelise assotsieerumislepingu sõlmimiseks vajalikud eeldused veel täidetud, kuid Euroopa Parlament on veendunud, et Süürial on potentsiaali vajalike tingimuste täitmiseks;

C.  C arvestades, et sõda Iraagis, Süüria strateegilised suhted Iraaniga ning Iraani seotus Liibanoni küsimusega on kõik mõjutanud Süüria suhteid tema naabritega ja laiema rahvusvahelise kogukonnaga;

D.   arvestades, et Euroopa Ühenduse ja Süüria vahelise lepingu eesmärk on tõhusa dialoogi ja tõelise partnerluse kaudu julgustada ning toetada üleminekut demokraatlikule, inim- ja kodanikuõigusi austavale riigikorrale ning avatud ja turupõhisele majandusele;

E.   arvestades, et Süüria on juba vastu võtnud mitmeid majanduslikke meetmeid, mida soovitab eelseisev assotsieerumisleping;

F.   arvestades, et põhivabaduste kaitse loob aluse tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna arenguks ning et Süüria valitsuse seisukoht on aastate jooksul olnud mitmeti mõistetav, kuid siiski tekitanud mõningat lootust, et Süüria poliitiline süsteem muutub avatumaks;

G.   arvestades, et hoolimata aktiivsest ja konstruktiivsest osalemisest Barcelona protsessis on Süüria ainuke riik, kellega Euroopa Ühendus ei ole veel sõlminud assotsieerumislepingut, ning sellega pärsib Süüria Euroopa – Vahemere partnerluse täielikku väljaarendamist;

H.   arvestades, et siiani on jõus erakorralise seisukorra väljakuulutamine 1963. aasta märtsis ning kõik sellega seonduvad õigusaktid, kuigi Baathi partei kümnenda piirkondliku kongressi (mis toimus 6. kuni 9. juunini 2005. aastal) soovituste kohaselt nähti ette kehtivate õigusaktide läbivaatamine;

I.   arvestades, et endise Liibanoni peaministri Rafic Hariri surmaga lõppenud atendaati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni kohaselt uurinud ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni järeldused on assotsieerumislepingu allakirjutamise seisukohast olulise tähtsusega;

J.   arvestades, et riigi inimõiguste alane olukord on halvenenud pärast eespool nimetatud 2006. aasta 15. juuni resolutsiooni Süüria kohta, ja arvestades, et kõiki 2006. aastal Süüria – Liibanoni suhete parandamise palvekirjale allakirjutamise eest kinni peetud aktiviste ei ole siiani vabastatud,

1.   on veendunud, et assotsieerumisleping võib anda otsustava tõuke Süüria olukorra parandamiseks vajalikele poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele;

2.   kinnitab siiski, et demokraatlike väärtuste ning inim- ja kodanikuõiguste austamine on vajalikud eeltingimused ja selleks tuleb tagada tõhusa kontrollimehhanismi lisamine lepingu inimõiguste klauslisse; nõuab eelkõige etniliste vähemuste täielikku austamist ja kinnitab usuvabaduse säilitamise vajalikkust;

3.   usub, et Süüria kindel kaasamine Euroopa – Vahemere partnerluse raames tugevdab Süüria suhteid Euroopa Liidu liikmesriikidega ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning hõlbustab Kesk-Ida rahuprotsessi kulgu;

4.   küsib nõukogult ja komisjonilt teavet juba 19. oktoobril 2004. aastal parafeeritud Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu allkirjastamise järgmiste etappide kohta;

5.   kutsub nõukogu tõhustama algatusi ELi ja Süüria vahelise koostöö süvendamiseks ja lõppkokkuvõttes nimetatud lepingu allkirjastamiseks ning võtma arvesse järgmisi soovitusi:

   soodustada ja toetada Süüria valitsuse tegevust demokraatliku korra kehtestamisel;
   kutsuda Süüriat austama Liibanoni iseseisvust ja hoiduma sekkumast viimase siseasjadesse, eriti puudutab see relvatarnete peatamist ning Hezbollah relvarühmituse taasrelvastumise takistamist tihedas koostöös ÜRO ajutiste relvajõududega Liibanonis (UNIFIL), ning tegema uusi jõupingutusi piirkonnas usaldusväärse rahuprotsessi taasalustamiseks kuni tervikliku lahenduse leidmiseni ja Golani kõrgustiku tagastamiseni Damaskusele;
   võtta arvesse Baathi partei kümnendalt piirkondlikult kongressilt lähtuvaid poliitilisi signaale, millest kõige ilmsem on juhtkonna liikmete vahetamine nooremate, president Al-Assadile lähedaste vastutavate isikutega, näiteks Abdullah Dardari nimetamine asepeaministri ametikohale;
   pöörata erilist tähelepanu assotsieerumislepingus sisalduvatele klauslite kohaldamisele, mille eesmärk on avalike hangete läbipaistvuse suurendamine; kutsub komisjoni tagama, et ka teistes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes kõnealust lähenemist järgitakse;
   kutsuda Süüria valitsust võtma meetmeid demokraatia ja inimõiguste vallas kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega, mis puudutab eelkõige sõnavabaduse austamist, inimõiguste eest seisjate kaitset, piinamise tõkestamist ja võitlust piinamise vastu ning surmanuhtluse kaotamist; pöörata eriti tähelepanu ühendusi käsitlevate Süüria seaduste reformimise vajadusele, et lõpetada kõik suuremad piirangud, mis on kehtestatud inimõiguste organisatsioonide tegevuse suhtes;
   edastada Süüria valitsusele oma tõsine mure teatavates küsimustes edasimineku puudumise pärast, näiteks avatus mitmeparteilisusele ning inim- ja kodanikuõiguste austamine; rõhutada, et inimõiguste austamine moodustab käesoleva assotsieerumislepingu olulise osa, ning kutsuda Süüriat täitma oma kohustusi Barcelona protsessi raames ning kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga; kutsuda Süüriat tegema selleks kõik, mis vajalik, et viivitamata tühistada erakorraline seisukord;
   nõuda Süüria valitsuselt poliitvangide olukorra läbivaatamist ning süümevangide ja rahuaktivistide vabastamist ning selliste rühmade tegevuse lubamist nagu "Damaskuse deklaratsioonile allakirjutanud", kelle hulgas 16. oktoobril 2005. aastal andsid dokumendile allkirja viis keelatud erakonda ja sõltumatud isikud, samuti 12. mail 2006. aastal Beirut – Damaskus, Damaskus – Beirut deklaratsioonile allakirjutanud; kutsuda Süüriat tagama, et kinnipeetud ja vangistatud isikuid koheldakse hästi, neid ei piinata ning neil võimaldatakse viivitamata, korrapäraselt ja piiranguteta kohtuda oma advokaatide, arstide ja pereliikmetega; ergutada Süüria valitsust tegema vastavalt Süüria ja Liibanoni peaministrite 5. mai 2005. aasta kokkuleppele täielikult koostööd Liibanoni valitsusega, et saavutada konkreetseid tulemusi Süüria ja Liibanoni kodanike kadumise juhtumites, kasutades sel eesmärgil loodud ühist uurimiskomisjoni;
   Süüria valitsusel mõista Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni eeskujul hukka arreteerimiste laine pärast Beirut – Damaskus, Damaskus – Beirut deklaratsiooni, mis oli intellektuaalide ning Süüria ja Liibanoni inimõiguste kaitsjate esimene ühine algatus, ning nõuda vangistatute kohest vabastamist;
   edastada Euroopa Liidu mure seoses usu- ja muude vähemuste, eriti kurdide õiguste austamisega; nõuda Süüria valitsuselt aruannet edasimineku kohta nimetatud küsimustes;
   taasalustada tõelist dialoogi Süüriaga, et kaasata see rahupüüdlustesse Lähis-Ida konflikti igakülgseks lahendamiseks;
   nõuda Süürialt konstruktiivse rolli etendamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1559(2004) ja 1701(2006) rakendamisel ning kutsuda teda tugevdama Süüria – Liibanoni piiri kontrolli Süüria poolel, et takistada mitteriiklike üksuste relvadega varustamist;
   rõhutada, et koostöö Süüria ametivõimude ja ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni vahel on paranenud, kuid nõuda, et see tõhustuks veelgi ning uurimistulemustele järgneksid konkreetsed sammud;
   nõuda, et Süüria täidaks täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1559(2004), 1562(2004), 1680(2006) ja 1701(2006) ning Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. juuni 2006. aasta kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni Liibanoni kohta, milles Süüriat ja Liibanoni kutsutakse määratlema oma ühist piiri, et tagada piirkonna stabiilsus; kutsub Süüriat andma positiivset panust Shebaa farmide piirkonna lõpliku staatuse selgitamisse vastavalt ÜRO peasekretäri 12. septembri 2006. aasta soovitustele ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega;
   märkida positiivselt ära Süüria vägede tagasitõmbumine Liibanoni aladelt; nõuda siiski tungivalt Süüria valitsuselt ametlike diplomaatiliste suhete loomist Liibanoniga, millest siiani on keeldutud, ning Hezbollah toetamise lõpetamist;
   nõuda Süüria valitsuselt selgitusi konkreetsete võetud meetmete kohta võitluses relvade leviku, terrorismi ja Al Qaidaga ning piirikontrolli valdkonnas, et keelustada relvade salakaubavedu ning terroristide pääs naaberriikidesse;
   mõista sellega seoses hukka 15. juunil 2006. aastal sõlmitud sõjalise kokkuleppe allkirjastamine Iraagiga, et tagada vastastikune koostöö Ameerika ja Iisraeli "ohtude" osas;
   panna Süüria väärtustama oma potentsiaalset rolli Lähis-Idas ja Kesk-Idas piirkonna konfliktide rahumeelsel lahendamisel; pöörata tähelepanu murele Süüria toetuse pärast Damaskuses põhinevatele sõjaväelistele rühmitustele Hamas ja Islami džihaad mõõdukate Palestiina relvajõudude arvelt, kes soovivad Iisraeliga kooseksisteerimist ning rahu;
   kutsuda Süüria valitsust parandama elu- ja keskkonnatingimusi Süürias asuvates Palestiina põgenike laagrites vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele;
   kutsuda Süüria valitsust vabastama Yacoub Hanna Shamoun, Assüüria kristlane, kes on kandnud vanglakaristust üle kahekümne aasta ilma nõuetekohase kohtumenetluse ja vabastamise kuupäevata lähitulevikus;
   käituda ettevaatlikult usuvähemustesse kuuluvate sisserändajate ja põgenike repatrieerimisel Süüriasse, kuni jätkub represseerimine, ning igal juhul parandada selles küsimuses liikmesriikide lähenemisviisi kooskõlastamist;
   nõuda Süüria ja Euroopa Parlamendi vahelise erinevaid küsimusi hõlmava dialoogi toetamist, mille eesmärk on edendada ELi ja Süüria koostööd ja kirjutada alla assotsieerumislepingule;

6.   palub nõukogul kaaluda Süüriale antavaid lisasoodustusi ja -hüvitisi, mis on suuremad assotsieerumislepinguga antutest, et ergutada Süüriat läbi vaatama oma praegust välispoliitikat ja piirkondlikku orientatsiooni, et see aitaks edendada rahu, stabiilsust ja jõukust piirkonnas ning eriti tunnustada Iisraeli riigi õigust olemasolule, samuti toetada Kesk-Ida rahuprotsessi arengut;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi soovituste kohta nõukogule, komisjonile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja Majlis al-Sha'abile.

(1) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 349.
(2) P6_TA(2006)0279.
(3) P6_TA(2005)0412.


Nairobi kliimamuutuste konverents
PDF 125kWORD 60k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu strateegia kohta Nairobi kliimamuutuste konverentsil (COP 12 ja COP/MOP 2)
P6_TA(2006)0460B6-0543/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooni, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja selle rakendamismenetlusi, mis võeti vastu osapoolte konverentsil Bonnis (2001. aasta juulis), Marrakeshis (2001. aasta oktoobris ja novembris), New Delhis (2002. aasta oktoobris ja novembris), Milanos (2003. aasta detsembris), Buenos Aireses (2004. aasta detsembris) ja Montrealis (2005. aasta novembris ja detsembris);

–   võttes arvesse eelseisvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 12. konverentsi (COP 12) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 2. konverentsi (COP/MOP2), mis peetakse Keenias Nairobis 6.–17. novembrini 2006;

–   võttes arvesse oma eelnevaid kliimamuutustega seotud resolutsioone, eelkõige 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmise kohta(1), 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Montreali konverentsi tulemuste kohta (COP 11- COP/MOP 1)(2) ja 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni lennunduse mõju vähendamise kohta kliimamuutustele(3);

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel vastavalt kodukorra artiklile 108 esitatud suuliselt vastatavat küsimust B6-0440/2006 ning võttes arvesse nõukogu ja komisjoni avaldusi;

–   võttes arvesse viimaseid teaduslikke avastusi, sealhulgas hiljutisi ettekandeid Gröönimaa jääkatte, arktilise jääkatte ja Siberi igikeltsa sulamise kohta, samuti uusi avastusi kliimamuutusest tingitud merepinna tõusu kohta;

–   võttes arvesse eesistujariigi Soome esitatud metsade prioriteeti;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades, et kliimamuutustega võitlemisel on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli täielik täitmine kõikide osaliste poolt otsustava tähtsusega, kuigi nimetatud meetmed ei ole tõeliselt tõhusad, kuni leitakse ülemaailmne lahendus, mis hõlmab suuri majandusblokke, mis vastutavad suurima osa heitkoguste eest;

B.   arvestades, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 11. konverentsil (COP 11) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimival konventsiooniosaliste 1. konverentsil (COP/MOP1) Montrealis 2005. aasta novembris ja detsembris otsustati algatada I lisa osaliste uute kohustuste läbivaatamine 2012. aastale järgneva ajavahemiku osas ja alustada dialoogi kogemuste vahetamiseks ja kliimamuutustega seotud pikaajalise kooskõlastatud tegevuse strateegiliste lähenemisviiside analüüsimiseks, korraldades ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tööseminari, mis käsitleb metsatustamisest tekkiva heite vähendamist arenguriikides;

C.   arvestades, et kliimamuutustega kulutasuvalt võitlemiseks on olulised uued tehnoloogiad, mille uus keskpunkt on suurenenud energiatõhusus;

D.   arvestades, et kontrolli alt väljalibisevate kliimamuutuste vältimiseks tuleb kiiresti seada täiendavad eesmärgid ja ette näha piisavad stiimulid kiirete investeeringute tegemiseks taastuvat energiat kasutavate ja energiatõhusate tehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõttu, ja arvestades, et investeeringuid energia infrastruktuuridesse, mis ei ole kooskõlas kliimapoliitika eesmärkidega, tuleb vältida;

E.   arvestades, et paljudes liikmesriikides kasvab kasvuhoonegaaside kogus, mis näitab, et Euroopa Liit peab võtma jõulisi ja ümber määratletud meetmeid ning tegema uusi algatusi, et olla suuteline Kyoto kohustusi täitma;

F.   arvestades, et lennunduse osa kliimamuutustes on suur ja see kasvab kiiresti ning rahvusvaheline lennundus ei pea täitma ühtki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja selle Kyoto protokollist tulenevat kohustust;

G.   arvestades, et viimaste teaduslike tõendite kohaselt võib soojenemise piiramine kuni +2°Cni olla ebapiisav, et tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ohtlike kliimamuutuste vältimise eesmärgi täitmine;

H.   arvestades, et oma eespool nimetatud 16. novembri 2005. aasta resolutsioonis märkis Euroopa Parlament, et arenenud riigid peavad võtma endale suurte heitepiirangute kohustuse – 30% 2020. aastaks ja 60-80% 2050. aastaks;

I.   arvestades, et 24% kasvuhoonegaaside kogusest 2005. aastal tulenes metsade põlemisest ja viimased teaduslikud tõendid Amazonase kohta osutavad sellele, et metsakatte vähendamine ja metsa pumbamõju (forest pump) nõrgenemine mõjutavad kliimat, mille tulemusena on Põhja-Atlandi lõunapoolsest osast alguse saanud orkaanid muutunud tugevamaks ja sademete hulk Brasiilia, Uruguai ja Argentiina lõunaosas vähenenud;

J.   arvestades, et nõukogu järeldused tehakse ka ELi ettevalmistuste kohta eelseisvaks ÜRO metsafoorumi kohtumiseks, kus loodetakse kiita heaks ülemaailmne metsakaitsevahend;

K.   arvestades, et energiakindlus ja kliima püsivus peavad käima käsikäes ja arvestades, et Euroopa energiakindlus ja kliima püsivus sõltuvad suurel määral suurte tööstusriikide nagu Hiina ja India valikutest; arvestades, et kliimamuutuste leevendamine saab olla tõhus üksnes juhul, kui arenguriigid, eelkõige Hiina ja India sarnased suured ja kiiresti kasvavad tööstusriigid, osalevad aktiivselt kasvuhoonegaaside koguse vähendamiseks tehtavates jõupingutustes,

1.   nõuab tungivalt, et Euroopa Liit säilitaks juhtrolli COP 12-COP/MOP 2 konverentsil Nairobis toimuvatel läbirääkimistel ja säilitaks kõrge abitsioonikuse tulevastes aruteludes rahvusvaheliste partneritega;

2.   nõuab kindlalt, et Euroopa Liit püstitaks sellega seoses kõrged eesmärgid Kyoto protokolli I lisa osaliste uute kohustuste, protokolli läbivaatamisega seotud uute arutelude ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga seotud pikaajaliste koostöömeetmete dialoogi osas;

3.   tuletab meelde, et ELi kliimamuutuste strateegia peaks eespool nimetatud 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni kohaselt põhinema seitsmeosalisel lähenemisviisil:

   lähtumine Kyoto põhielementidest – siduvad kasvuhoonegaaside heitmete eesmärgid, ülemaailmne saastekvootidega kauplemise süsteem ja paindlikud mehhanismid,
   kohustus heitmete kogust jõuliselt vähendada 30% 2020. aastaks, et 2050. aastaks saavutada vähendamine 80%, kasutades turustiimulite ja reguleerimise kombinatsiooni, et stimuleerida investeeringuid energiatõhususse ning süsinikuvabasid ja madala süsinikusisaldusega energiaallikaid kasutavasse tehnoloogiasse;
   ennetava lähenemisviisi vastuvõtmine teiste peamiste osaliste, eelkõige Ameerika Ühendriikide kaasamiseks,
   strateegilise energiapartnerluse arendamine selliste riikidega nagu Hiina, India, Lõuna-Aafrika, Brasiilia ja Mehhiko, et neid süsinikuvabasid ja madala süsinikusisaldusega energiaallikatest lähtuva säästva energia strateegiate väljatöötamisel rahaliselt abistada, tagades sellega nende osalemise kliimamuutuste leevendamisega seotud tegevuses;
   säästva energia tehnoloogiate teadusuuringute ja innovatsiooni jõuline edendamine, kasutades parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, samuti ülikoolide, teaduskeskuste ja tööstuse vahel, ning kõrvaldades sellised moonutavad stiimulid, nagu fossiilkütuste toetused, ning väliskulude, sealhulgas kliimamuutustega seotud kulud, arvessevõtmine energiatootmise hinnas;
   Euroopa ja siseriikliku õiguse kasutamine suurema energiatõhususe stimuleerimiseks ja kliimamõjude vähendamise tehnoloogia hinna vähendamine,
   kodanike tunduvalt suurem otsene kaasamine leevendamismeetmetesse, soodustades seda teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil, mille vältimatu eeltingimus on üksikasjaliku teabe andmine süsinikusisalduse kohta toodetes, näiteks autodes, lennukites, majades ja teenustes, ning tulevase võimaluse kohta olla osaline isiklike saastekvootidega kauplemise süsteemis;

4.   tuletab meelde oma nõuet, et Kyoto protokolli esimese ja teise kohustuste ajavahemiku vahel ei tohi olla vaheaega ja tulevaste kliimaga seotud kohustuste kokkuleppe saavutamise tähtaeg peaks olema 2008. aasta lõpp;

5.   tuletab meelde oma toetust paindlike mehhanismide pidevale kasutamisele ja pikaajalisele eesmärgile saavutada saastekvootidega kauplemisel põhinev ülemaailmne süsinikuturg;

6.   palub COP 12-COP/MOP2 osalistel käsitleda rahvusvahelise lennunduse mõju kliimamuutustele ja nõuab, et COP 12-COP/MOP 2 konverentsil Nairobis toimuvatel eelseisvatel läbirääkimistel toimuks arutelu ülemaailmse lennumaksu kehtestamise üle;

7.   on arvamusel, et tööstusriigid peavad kliimamuutustega võitlemisel jätkuvalt mängima olulist rolli maailma tasandil; palub seetõttu I lisa osalistel täita oma praegused kohustused ja võtta suuremad kohustused teiseks kohustuste ajavahemikuks, mis algab pärast 2012. aastat; palub lisaks sellele nendel tööstusriikidel, kes ei ole Kyoto protokolli ratifitseerinud, oma seisukoht läbi vaadata, võtta jõulisi meetmeid oma riigis ja aktiivselt osa võtta tulevastest rahvusvahelistest läbirääkimistest, et osaleda tulevases kliimamuutuste poliitikas;

8.   rõhutab, et majanduslik areng on kõikide arengumaade õigus; rõhutab siiski, et arenguriigid ei pea kordama tööstusriikide saastamispraktikat ja nõuab seetõttu, et säästva energia valdkonnas pööratakse tehnoloogilisele koostööle ja suutlikkuse suurendamisele rohkem tähelepanu;

9.   palub nõukogul ja komisjonil ELi arengukoostöö prioriteedi raames teha kättesaadavaks tõhusad ja madala süsinikusisaldusega energiaallikaid kasutavad tehnoloogiad;

10.   rõhutab suurt tähtsust, mis on tööstuslikult kiiresti arenevate arenguriikide kaasamisel tulevasse rahvusvahelise kliimamuutuste süsteemi, võttes samal ajal täielikult arvesse nende majandusarengu edendamise ja vaesusega võitlemise probleeme, mis on nende riikide jaoks väga tähtis;

11.   tunneb rahulolu viimati Roomas 30. augustist 1. septembrini 2006 toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tööseminari üle, kus arutati metsatustamisest tulenevat heitkoguste vähendamist arenguriikides, ja võtab teadmiseks ulatusliku kokkuleppe ökosüsteemi teenuste maksude vajaduse kohta, ja nõuab tungivalt välditud metsatustamise kui aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasaaitamise lisamist Kyoto protokolli teise ajavahemiku kohustuste hulka;

12.   märgib, et Aafrika ja muud arengupiirkonnad peaksid suutma osaleda ülemaailmsete kasvuhoonegaaside koguste vähendamises ja et rahvusvahelistesse läbirääkimistesse tuleks lisada metsatustamise vältimise stiimulid; palub liikmesriikidel osaleda jätkusuutlikes puhta arengu mehhanisme kasutavates metsandusprojektides;

13.   usub, et kliimamuutustega tõhusaks võitlemiseks peab ülemaailmne kliimapoliitika looma tööstusele võrdsed tingimused, edendades sellega innovaatilisust ja energiatõhusust ning vältides süsinikuleket; teeb seetõttu ettepaneku, et eri tegevustele luuakse ülemaailmsed toimimisstandardid ja eesmärgid, sealhulgas tarbekaupadele ja rahvusvahelistele vedudele;

14.   rõhutab, et kliimamuutuste mõjust ühiskonnale tuleb paremini aru saada; palub seetõttu komisjonil uurida, kuidas tööseminare paremini korraldada Euroopas ja mujal, millest võtavad osa olulised sidusrühmad, näiteks kodanike rühmad, tööstus, põllupidajad, turvalisuseksperdid ja ökonomistid, et kliimamuutusi ja nende tagajärgi üksikasjalikumalt mõista;

15.   nõuab, et liikmesriigid eraldi ja Euroopa Liit tervikuna täidaksid praegusi Kyoto protokolli kohaseid kohustusi ja kohustuste õiglase jagamise kokkulepet, sest kui seda ei saavutata, ei saa EL juhtpositsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel säilitada;

16.   usub, et ELi delegatsioonil on nendel kliimamuutusi puudutavatel läbirääkimistel kanda oluline roll, ja peab seetõttu vastuvõetamatuks, et delegatsiooni Euroopa Parlamendi esindajatel ei olnud võimalik osaleda varasema osalejate konverentsi ELi kooskõlastuskoosolekutel; eeldab, et Euroopa Parlamendi esindajatel on võimalik võtta sarnastest kohtumistest Nairobis osa vähemalt vaatlejatena sõnavõtuõigusega või ilma;

17.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega levitada seda kõikidele lepinguosalistele, kes ei ole ELi liikmed.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0433
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0019
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0296


Siseveetransport
PDF 142kWORD 58k
Euroopa Parlamendi resolutsioon siseveetranspordi edendamise kohta: NAIADES, Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm (2006/2085(INI))
P6_TA(2006)0461A6-0299/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist siseveetranspordi edendamise kohta: NAIADES (KOM(2006)0006);

–   võttes arvesse nõukogu 29. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks(1),

–   võttes arvesse komisjoni valget raamatut "Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada" (KOM(2001)0370);

–   võttes arvesse järeldusi, mis tehti siseveetranspordi alasel kõrgetasemelisel kohtumisel 13.-15. veebruaril 2006 Viinis;

–   võttes arvesse Lissaboni strateegiat töökohtade ja majanduskasvu kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0299/2006),

A.   arvestades, et transpordivood eeldatavasti kasvavad ning siseveeteedel on jätkuvalt palju kasutamata võimsust ja need võivad aidata kaasa konkurentsivõimelistele transpordilahendustele, milles kasutatakse transpordiliike kombineeritult;

B.   arvestades, et Euroopas on vaja rohkem ambitsioonikust, et täielikult ära kasutada siseveeteede vabu võimsusi ja siseveeliikluse turuvõimalusi eraldi ning osana Euroopat läbivast mitmeliigilisest transpordiahelast, mis hõlmavad asjaosalisi avalikust ja erasektorist nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil, ning et suurendada transpordi mahtu siseveeteedel suhteliselt väikeste kuludega infrastruktuurile;

C.   arvestades, et konkurentsivõime parandamiseks ja veetranspordi arendamiseks on äärmiselt oluline tihe koostöö komisjoni, jõekomisjonide, liikmesriikide ja erasektori kõikide huvitatud asjaosaliste vahel;

Tegevusprogramm NAIADES

1.   tunnistab, et Euroopa transpordisüsteem seisab järjest rohkem vastamisi veomahtude probleemidega, mille tulemusel tekivad ülekoormatus ja viivitused ning et siseveetranspordi abil on võimalik vähendada ülekoormatust, täiustada kaubaveo turvalisust, aidata kaasa parema energiatõhususe saavutamisele ning kaitsta keskkonda;

2.   toetab sellepärast komisjoni algatust luua Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm NAIADES (laevandus- ja siseveeteede alased meetmed ning areng Euroopas);

3.   kutsub liikmesriike üles täiendavalt välja töötama riiklikku poliitikat siseveetranspordi edendamiseks, võttes arvesse Euroopa tegevusprogrammi, ning julgustama piirkondlikke, kohalikke ja sadamate ametivõime ning tööstust samamoodi toimima;

Turud

4.   rõhutab, et olemasolevad turud tuleks ühendada, muutes eelkõige infrastruktuuri usaldusväärsemaks ja integreeritumaks kogu turustusahelas;

5.   rõhutab, et välja tuleb arendada ning olemasoleva tehnoloogiaga kooskõlla viia ühendusteed uute, Ida- ja Kesk-Euroopas asuvate liikmesriikide, aga ka Rumeenia ja Bulgaariaga, mis tähendab, et tuleb kaaluda täiendavaid infrastruktuurimeetmeid ning kasutusele võtta ühendvedude ja koostalitlusvõimega seotud meetmed;

6.   rõhutab vajadust arendada välja võimalused uuenduslike mitmeliigiliste teenuste jaoks, et kujundada välja uusi turge, mille puhul on oluline koostöö siseveetranspordi ettevõtjate ja kasutajate ning siseriiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel;

7.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama algjärgus ettevõtete juurdepääsu finantsvahenditele ja eriti riskikapitalile, arvestades et kõnealune sektor koosneb peamiselt väikeettevõtetest, võttes asjaomaseid meetmeid kavandades ja rakendades täiel määral arvesse sektori spetsiifilist struktuuri;

8.   toetab selles suhtes täielikult komisjoni algatust koostada rahastamisalaseid teabeallikaid, näiteks rahastamise käsiraamat, mis sisaldab nimekirja Euroopa, siseriiklikest ja piirkondlikest siseveetranspordi abistamisvahenditest, mis hõlmab vajaduse korral rahastamist Euroopa Investeerimisfondist;

9.   palub komisjonil avaldada niipea kui võimalik riigiabi suunised siseveetranspordi abikavade kohta ja võtta vastu miinimumeeskirjad, mis asjakohaselt arvestavad siseveetranspordi sektori vajadustega;

10.   tervitab komisjoni kavatsust vaadata siseriiklikul ja Euroopa tasandil läbi olemasolevad kitsaskohad, mis takistavad siseveetranspordi arengut; kutsub kõiki asjaomaseid avaliku ja erasektori osalisi kõnealusele läbivaatamisele kaasa aitama, et uurida võimalikke lahendusi ja selgitada välja parimad tavad, kusjuures kõnealuse läbivaatamise tulemusi võetakse arvesse tulevaste õigusaktide koostamisel või uute meetmete võtmisel;

11.   rõhutab, et tuleks kõrvaldada halduslikud kitsaskohad ja lihtsustada menetlusi, kasutades eelkõige optimaalselt ära elektroonilist sidet ning seades sisse haldussüsteemi koondamise; usub, et eritähelepanu tuleks pöörata menetlustele mere- ja siseveesadamates ning samuti keskkonda, jäätmeid ja toiduohutust käsitlevatele õigusaktidele, mille tagajärjel logistikaprotsessid katkevad;

Infrastruktuur

12.   juhib tähelepanu sellele, et veeteedevõrgustiku usaldusväärsus ja võimalus kasutada multifunktsionaalseid (sisevee)sadamaid on siseveetranspordi kui eelkõige mitmeliigilise kaubaveo osa ja kõnealuse sektori edasise tehnilise ja majandusarengu kõige olulisem eeldus ning rõhutab liikmesriikide erilist vastutust selle eest, et nad tugevdaksid sobiva ja usaldusväärse infrastruktuuri tagamiseks oma jõupingutusi, võttes samas arvesse keskkonnalaseid ohte ja aspekte;

13.   rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata veeteede väljaarendamisele uutes liikmesriikides ja ühinejariikides, kuna nendes riikides tuleb veeteedele pöörata rohkem tähelepanu kui muudes liikmesriikides;

14.   juhib tähelepanu jõeteabeteenuste tähtsusele, et aidata kaasa siseveeteede võrgustiku tõhusamale ja turvalisemale kasutamisele ning selle sidumisele teiste transpordiliikidega; väljendab muret seoses jõeteabeteenuste mõneti aeglase rakendamisega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama jõeteabeteenuseid osana mitmeaastasest TEN-T näidisprogrammist ning kasutama säästva logistika saavutamiseks täielikult jõeteabeteenuste potentsiaali;

15.   juhib tähelepanu vajadusele integreerida veeteede süsteem meretranspordiga, arendades juurdepääsu merele, tõhustades vahetusi sisevee- ja meretranspordisüsteemide vahel ning investeerides uutesse kombineeritud sisevee- ja merelaevadesse, kaasa arvatud uuendusliku konstruktsiooniga laevad;

16.   kutsub komisjoni koostöös liikmesriikidega ja asjaomaste kolmandate riikidega üles koostama Euroopa arengukava, mis sisaldaks Euroopa siseveeteede infrastruktuuri ajakohast nimekirja ja ka rohkem teavet hooldust jm struktuuriparandusi vajavate veeteede kohta; palub komisjonil samuti seda tehes kasutada ära liikmesriikides olemasolevaid teadusuuringutest saadud andmeid ja ekspertaruandeid;

17.   kutsub komisjoni üles niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2006. aasta lõpuks, määrama Euroopa TEN-T siseveetranspordi koordinaatori, et toetada siseveetranspordi TEN-T prioriteetsete projektide ellurakendamist, lähtudes kogemustest olemasolevate koordinaatoritega;

18.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles omistama kõrgemat, vähemalt 20%-list soodusmäära kõigile ühist huvi pakkuvatele siseveeteeprojektidele ning omistama suuremat prioriteetsust mitmeaastases TEN-T programmis ühist huvi pakkuvatele siseveeteeprojektidele;

19.   kutsub liikmesriike üles arvestama siseveetranspordi võimalusi maakorralduses ning majanduspoliitikas üldriiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et aktiivselt julgustada kaubanduslike ja logistiliste kaldapiirkondade arendamist, pidades silmas säästvat transporti ning töökohtade loomist tööstuses ja turustuses, ning pöörama erilist tähelepanu väikestele veeteedele, millel on kaubaliikluse parandamiseks kasutamata potentsiaali;

Laevastik

20.   tuletab meelde vajadust sätestada 2007. aastal rangemad ühenduse piirmäärad SOx, PM, NOx ja CO2 heitmete suhtes, julgustades eelkõige vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama kütusesäästlike ja keskkonnasõbralike mootorite kasutuselevõtu ja kasutamise kiirendamist siseveetranspordis, et parandada selle energiatõhusust;

21.   teadvustades, et õhusaaste on tihedalt seotud turul saadaoleva kütuse kvaliteediga, kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku kehtestada siseveelaevanduses kasutatavale kütusele rangemad standardid;

22.   kutsub komisjoni üles esitama 2007. aastal ettepaneku luua Euroopa veetranspordi innovatsioonifond, et finantseerida uusi nõudluspõhiseid investeeringuid ja Euroopa jaoks huvipakkuvaid uuenduslikke kontseptsioone logistika, tehnoloogia ja keskkonna valdkonnas, mis eeldavad piiriülest koostööd ja koostalitlusvõimet; on seisukohal, et kõnealust fondi kui NAIADESe tegevuskava võtmeinstrumenti peaks kaasrahastama ühe kolmandiku osas kõnealune sektor (määruse (EÜ) nr 718/1999 alusel loodud siseveeteede [reserv]fond), teise kolmandiku osas Euroopa Liit ning ülejäänud kolmandiku osas liikmesriigid; lisaks kutsub komisjoni üles koostama tihedas koostöös kõnealuse sektoriga fondi asutamise tingimused; rõhutab, et ühe võimalusena tuleks kaaluda infobüroode toetamist;

23.   rõhutab vajadust julgustada säästvate ja tõhusate laevade väljatöötamist teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi alusel; osutab selles suhtes laevaehituse arengule seoses eri veeteedel kasutatavate, sealhulgas vähendatud süvisega laevadega, millega on võimalik edendada siseveetransporti isegi madala või muutliku veetasemega veeteedel, kahjustamata seejuures looduskeskkonda; on sellega seoses arvamusel, et erilist tähelepanu tuleb pöörata info- ja sidetehnoloogiale ning laevade konstruktsioonile, ökoloogilisele tõhususele ja seadmetele;

Töökohad, oskused ja maine

24.   tunnistab, et ettevõtjate ja personali puudus on siseveetranspordi sektoris probleemiks muutumas, arvestades praeguse personali vananemist ja huvipuudust uute tulijate seas;

25.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama oma jõupingutusi ühtlustamaks tööjõu komplekteerimise nõuded ja laevajuhtide sertifikaadid ning edendama kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu (European Qualifications Framework);

26.   kutsub komisjoni, jõekomisjone ja liikmesriike üles koostöös kõnealuse sektoriga välja arendama kõnealuse sektori tarvis kaasaegseid ja turule orienteeritud koolitusprogramme, kasutades võimaluse korral ühiseid koolitusstandardeid ning tehes samuti koostööd merenduse koolitusprogrammidega nagu Leadership, et meelitada uusi tulijaid töötama rahvusvahelises keskkonnas ja pakkuda ahvatlevaid karjääriväljavaateid;

27.   rõhutab olemasolevate sotsiaalõigusaktide rakendamise tähtsust heade töötingimuste tagamise eesmärgil;

28.   märgib, et teadlikkus siseveekaubaveo võimaluste kohta on jätkuvalt napp, eriti seoses selle paindlikkuse ja jätkusuutlikkuse potentsiaaliga;

29.   tunnistab, et siseveetranspordi edukuse ja täiel määral kasutamise eesmärgil peaks selgitama ning reklaamima selle majanduslikku väärtust ja võimalusi; nõuab toetust olemasolevatele siseveetranspordi edendamise büroodele ja uute büroode loomist siseveetranspordi potentsiaaliga liikmesriikides, et nõustada ja julgustada transpordikasutajaid siseveetranspordi kasutamisel ning toetada ametiasutusi probleemide kindlakstegemisel ja poliitika määratlemisel;

30.   teeb ettepaneku, et kõnealune siseveetransporti edendav Euroopa võrgustik tuleks integreerida ühendvedusid edendavasse Euroopa võrgustikku, võttes aluseks olemasolevaid struktuure ning teiste transpordiviiside edendamisest saadud kogemusi, eelkõige seoses lähimeresõidu edendamisega Euroopa tasandil;

31.   kutsub liikmesriike ning asjaomaseid sidusrühmi ühendusepoolse suunatud rahastamise puudumisel võtma enda peale kõnealuse võrgustiku majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise;

32.   märgib kõiki asjaosalisi hõlmava Euroopa turuseire süsteemi tähtsust, mis annab võrreldavat turuteavet eriti õigeaegsete ja vastutustundlike investeerimisotsuste võimaldamisel, tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemisel ning võimalike uute turgude avastamisel;

Institutsiooniline raamistik

33.   juhib tähelepanu sellele, et tulevaste institutsioonilist raamistikku käsitlevate arutelude keskmes peab olema siseveetranspordi kasv ja edenemine; rõhutab sellega seoses, et oluline on arvesse võtta kõigi asjaomaste poolte olemasolevat pädevust, kasutada ära rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertteadmisi ning vältida täiendavat bürokraatiat;

34.   nõuab jõekomisjonide ja ühenduse vahelise tihedama ja tõhustatud koostöö ettenägemist vastastikuse mõistmise memorandumiga, mis käsitleks vähemalt:

   tegevusprogrammi NAIADES rakendamist,
   paremat omandatud teadmiste ja inimressursside vahetamist siseveetranspordi valdkonnas ühenduse, liikmesriikide ja jõekomisjonide vahel;

o
o   o

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 90, 2.4.1999, lk 1.


Avaliku ja erasektori partnerlus
PDF 132kWORD 65k
Euroopa Parlamendi resolutsioon avaliku ja erasektori partnerluse kohta ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal (2006/2043(INI))
P6_TA(2006)0462A6-0363/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut avaliku ja erasektori partnerluse ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal (KOM(2004)0327);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 5 lõiget 2 subsidiaarsuse põhimõtte kohta, ja artikleid 43 –49 asutamisõiguse ja teenuste vaba liikumise kohta, samuti sellest tulenevat läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vastastikuse tunnustamise põhimõtet;

–   võttes arvesse hetkel jõusolevaid direktiive riigihangete kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 15. oktoobri 1985. aasta Euroopa kohalike omavalitsuste iseseisva haldamise hartat;

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu artiklit I-5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0363/2006),

A.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlussuhteid loodi viimasel kümnendil paljudes liikmesriikides;

B.   arvestades, et siiani ei ole üleeuroopaliselt kehtivat definitsiooni ega kehtiva ühenduse õiguse raames erilisi eeskirju, mis hõlmaksid avaliku ja erasektori partnerluse kõiki vorme;

C.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus on pikaajaline lepinguliselt reguleeritud koostöö riigi ametiasutuste ja erasektori vahel, et viia ellu avaliku sektori ülesandeid, kus vajalikke vahendeid hallatakse ühiselt ning kus riskid on jaotatud, tuginedes projektipartnerite riskihaldamise võimekusele;

D.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus kujutab endast sageli õiguslikult, rahanduslikult ja äriliselt keerulisi struktuure, mis viivad eraettevõtted ja riigiasutused kokku infrastruktuuriprojektide ühiseks elluviimiseks või avalike teenuste osutamiseks;

E.   arvestades, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused püüavad siseneda avaliku ja erasektori partnerluse projektidesse; arvestades, et siiski on ka Euroopa tasandil vajadus selliste projektide järele, ja seda vähemalt üleeuroopaliste transpordivõrkude rakendamiseks;

F.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus ei kujuta endast esimest sammu avalik-õiguslike ülesannete erastamise poole;

G.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerluse lepingute eesmärk on võimaldada riigiasutustel õppida eraettevõtete kavandamise, rajamise ja juhtimise kogemustest ja vajadusel nende finantskogemustest;

H.   arvestades, et riigi ja ettevõtluse koostöö võib tekitada sünergiat ja üldisi huvisid, võimaldada avaliku sektori rahaliste vahendite tõhusamat kasutamist, olla nappide rahaliste vahendite korral alternatiiviks erastamisele ning aidata eraettevõtluse oskusteabe omandamise kaudu kaasa halduse moderniseerimisele;

I.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus kuulub põhimõtteliselt asutamislepingu siseturgu käsitlevate sätete – eelkõige läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte alal – ning riigihangete valdkonda käsitlevate ühenduse teiseste õigusaktide reguleerimisalasse;

J.   arvestades, et erainvestoritele tuleb tagada, et lepingutingimusi ei muudeta lepingu kehtivuse ajal;

K.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus ei või piirata kohaliku või piirkondliku omavalitsusüksuse otsustusõigust, niivõrd kui see on sätestatud liikmesriikide siseriiklikus õiguses;

L.   arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus kujutab üht võimalikku viisi ametiasutuste ülesannete täitmise korraldamisel ning et ametiasutused peavad ka tulevikus saama otsustada, kas täita mõni ülesanne ise, oma ettevõtete kaudu või eraõigusliku kolmanda isiku kaudu,

M.   arvestades, et tuleks tõsta kodanike teadlikkust avaliku ja erasektori partnerluse mõjudest,

Üldised märkused

1.   tervitab asjaolu, et komisjon on esitanud eelnimetatud rohelise raamatu avaliku ja erasektori partnerluse ning ühenduse õiguse kohta riigihangete ja kontsessioonide alal, aruande rohelist raamatut käsitleva avaliku arutelu kohta ning lõpuks teatise võimalike järelmeetmete kohta avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnas (KOM(2005)0569);

2.   peab enneaegseks riigihangete direktiivide mõjude hindamist ja on seepärast vastu nende direktiivide ülevaatamisele; on vastu avaliku ja erasektori partnerluse jaoks eraldi õiguskorra loomisele, kuid on seisukohal, et on olemas vajadus õigusloomealase algatuse järele kontsessioonide valdkonnas, pidades kinni siseturu ja läveväärtuste põhimõtetest ning kehtestades lihtsad eeskirjad pakkumismenetluse jaoks, ning institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerluse osas selgitustöö järele;

3.   kutsub komisjoni üles tulevase avaliku ja erasektori partnerluse reguleerimisel ja praegusel kontsessioonide sätete mõjuhindamisel kaaluma tõsiselt piirkondlike omavalitsuste huvisid ning kaasama tulevaste eeskirjade koostamisel esindajaid piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

4.   pooldab üleminekuperioodi olemasolevate lepingute suhtes, mis on sõlmitud heauskselt siseriikliku õiguse alusel, et vältida õiguskindlusetust;

5.   lükkab tagasi kõik seadusest kõrvalehiilimise vahendid riigihangete ka kontsessioonide valdkonnas;

6.   on seisukohal, et põhimõtteliselt tuleks riigihankelepingute alast õigust kohaldada alati, kui välja valitakse erasektorist pärit partner;

7.   on seisukohal, et üldhuviteenuste osutamise puhul allhanke tegemisel peab lepingut sõlmiv asutus sõlmima lepingu vastavalt riigihankemenetlusele;

8.   on arvamusel, et kui erapartnerite kaasabil on ülesanded sooritatud rahuldavalt, siis nende viimine tagasi munitsipaalvastutusalasse ei ole usaldusväärne alternatiiv avaliku ja erasektori partnerlusele, mis on kooskõlas konkurentsipõhimõtetega;

9.   on seisukohal, et omavalitsustele ja nende abisaajatele ei tuleks kohaldada konkurentsipõhimõtet ainult juhul, kui nad täidavad ainult kohalikke ülesandeid, millel puudub igasugune seos siseturuga;

10.   rõhutab läbipaistvuse tähtsust, mis peab olemas olema avaliku sektori rahaliste vahendite kasutamisel, kusjuures läbipaistvusega peaks kaasnema ka kohalike omavalitsusüksuste volikogu liikmete õigus lepinguid ja dokumente näha;

11.   soovitab, et liikmesriigid looksid läbipaistva mehhanismi, mis tagab, et erainvestorite õiguslikud ja finantshuvid on kaitstud kogu lepingu kehtivusaja jooksul;

12.   on arvamusel, et läbipaistev hankelepingute sõlmimise kord teenib kodanike huve tõhusa konkurentsi loomisel ja kaitsel korruptsiooni vastu;

13.   rõhutab, et väljend "huvide konflikt" tuleks defineerida ELi tasandil õiglase ja erapooletu riskide jaotuse huvides;

14.   soovitab avaliku ja erasektori partnerluse rakendamisel näha kindluse, tõhususe ja kvaliteedistandardite tagamiseks ette siduva aruandekohustuse kodanike ees;

15.   soovitab liikmesriikidel lihtsustada avaliku sektori tööd, tõhustades kõigi nende otsuse tegijate koolitust, kes peavad avaliku ja erasektori partnerluse jaoks valima eraõiguslikke partnereid;

16.   eeldab, et liikmesriigid võtavad meetmeid, et partnerluse mõju kohalikele töövõtjatele käsitletaks aegsasti ja tundlikult ning et edendataks ja austataks õiglasi kokkuleppeid (avaliku või erasektori) töövõtjate üleviimise ning nende töötingimuste kohta kooskõlas nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(1);

17.   eeldab, et direktiivi 2001/23/EÜ sätted on kooskõlas liikmesriikide ametiasutuste poolt rakendatavate sätetega;

18.   on vastu avaliku ja erasektori partnerluse Euroopa agentuuri loomisele, kuid tervitab muid kogemuste vahetamise vorme, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse eest vastutavate siseriiklike ja piirkondlike ametiasutuste võrgustikku;

19.   julgustab komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka koguma kokku oma oskusteavet ja levitama seda eriti nendes liikmesriikides, kus riigi ametiasutused ei ole tuttavad avaliku ja erasektori partnerlusega;

20.   rõhutab, et kokku kogutud kogemused avaliku ja erasektori partnerluse alal aitavad vältida vigade ja vale metoodika kordamist;

21.   on vastu eeskirjade loomisele, mis võimaldaksid riigihankelepingute sõlmimist allpool läveväärtust ELi tasandil, rõhutab liikmesriikide vastutust asutamislepingus sisalduvate läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtete tõhusa rakendamise eest seoses riigihankelepingutega allpool läveväärtust ja kinnitab oma seisukohta, et riigihanget puudutavate eeskirjade loomine ELi tasandil on nõukogu ja Euroopa Parlamendi eelisõigus;

22.   kutsub komisjoni üles tagama, et toetuste andmine ei diskrimineeriks erinevaid era- ja riigiettevõtteid ega nende ühisalgatusi, teostades ühenduse tasandil kontrolli riigiabi üle;

Avaliku ja erasektori partnerlus riigihankelepingute kujul

23.   nõustub komisjoni seisukohaga, et ehitust või teenuseid puudutavate riigihankelepingute sõlmimisel peaks eraõigusliku partneri valimine ja tellimuse andmine põhimõtteliselt toimuma riigihangete direktiivide järgi, kui valik ja lepingu sõlmimine ühtivad;

24.   on seisukohal, et avalik-õiguslik asutus peab saama valida avatud ja piiratud menetluse vahel;

25.   on seisukohal, et läbipaistvuse tagamiseks tuleks läbirääkimismenetlus piirata nendele erandjuhtudele, mis on ette nähtud riigihangete direktiivide asjaomastes sätetes;

26.   pooldab paindlikkuse tagamiseks lepingute sõlmimist võistlevate läbirääkimiste teel, kui leping toob kaasa "õigusliku ja rahandusliku keerukuse", ning palub komisjonil selgitada "õigusliku ja rahandusliku keerukuse" tingimust nii, et jätta läbirääkimisteks võimalikult palju ruumi; on seisukohal, et võib eeldada, et õiguslik ja rahanduslik keerukus on olemas, kui on olemas tüüpilised avaliku ja erasektori partnerluse tunnused, nagu olelustsükli kontseptsioon ja riski pikaajaline üleandmine eraettevõtjale; on seisukohal, et võistlevate läbirääkimiste menetluses tuleb välistada konfidentsiaalse teabe menetlusest väljaspool avalikustamise oht;

Avaliku ja erasektori partnerlus kontsessioonide kujul

27.   võtab teadmiseks tõsiasja, et pärast üksikasjalikku mõjuhindamist soovib komisjon võtta õigusloomemeetmeid; on seisukohal, et kui komisjon esitab selliste õigusaktide ettepanekuid, peaks see võimaldama riigiasutustel paindlike, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate menetluste abil valida vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumitele parima partneri;

28.   ootab, et võimalikes õigusaktides määratletakse kontsessioonid erinevatena riigihankelepingutest ja sätestatakse objektiivselt kontrollitavad valikukriteeriumid;

29.   on arvamusel, et kontsessioonidel peaks olema piiratud kehtivusaeg, mis sõltub aga erainvesteeringu amortisatsiooni kestusest, et konkurendid ei jääks tarbetult kauaks konkurentsist välja; on seisukohal, et partnerlussuhete kestus tuleb määrata kindlaks selliselt, et vaba konkurentsi piiratakse põhimõtteliselt ainult nii palju kui on vajalik selleks, et tagada investeeringute amortisatsioon, investeeritud kapitali asjakohased intressid ja tulevaste investeeringute refinantseerimine;

30.   on seisukohal, et läbipaistvuspõhimõte nõuab, et tegurid, millel lepingu kestuse kindlaksmääramine põhineb, avaldatakse pakkumise kutse dokumentides, nii et pakkujad saavad seda oma pakkumiste koostamisel arvesse võtta;

31.   on arvamusel, et kõikehõlmav lähenemisviis hangetele (olelustsükli kontseptsioon) ja pakkujatevaheline konkurents innovatsiooni osas toovad kaasa suurema tõhususe, kui projektide ühisel teostamisel optimeeritakse riskide jagamist ning on olemas otstarbekas tehniline kirjeldus ja motiveeriv maksemehhanism;

32.   palub komisonil teha järeldused võistlevate läbirääkimiste käigus saadud kogemustest, et esitada soovitusi asjakohase riigihankemenetluse kohta kontsessioonide valdkonnas, sest võistlevate läbirääkimiste paindlikkus sobib reeglina kontsessioonide keerukusega, ohustamata läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtete järgmist;

33.   toetab komisjoni selle uurimisel, kas iga lepingupõhise avaliku ja erasektori partnerluse suhtes tuleks luua ühtne hankemenetlus, sõltumata sellest, kas vastav avaliku ja erasektori partnerlus kuulub riigihanke või kontsessiooni alla;

Institutsioneeritud avaliku ja erasektori partnerlus ning "in-house" suhted

34.   toetab komisjoni jõupingutusi võtta meetmeid institutsioneeritud avaliku ja erasektori partnerluse valdkonnas, pidades silmas ilmselgelt valitsevat juriidilist ebakindlust;

35.   tunnustab tõsiasja, et teostajad soovivad selgust riigihankeid reguleerivate õigusaktide kohaldamise küsimuses avaliku-erasektori ettevõtjate loomise suhtes seoses lepingu sõlmimisega või kontsessiooni andmisega, ning palub komisjonil esitada asjakohased selgitused esimesel võimalusel;

36.   ei usu, et ilma pakkumismenetluseta "in-house" suhete reguleerimisala tuleks edasi laiendada, kuna see vabastaks teatavad sektorid vajadusest järgida siseturu- ja konkurentsieeskirju;

37.   peab läbipaistvusnõuet ja diskrimineerimiskeeldu silmas pidades vajalikuks, et seoses institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerlusega huvide ülekandmise korral erasektorist pärit partnerile tuleb riigihankelepingute alast õigust kohaldada juhul, kui huvide ülekandmine on seotud ajaliselt ja sisuliselt riigihankelepingu ülesandega;

38.   mõistab sellekohast üha mahukamat õigusemõistmist silmas pidades tekkinud üldist õiguslikku ebakindlust "in-house" kriteeriumite kohaldamisel ja palub komisjonil seetõttu töötada Euroopa Kohtu kehtiva kohtupraktika põhjal välja kriteeriumid, millega määratakse kindlaks riigiasutuste otsuste stabiilne viiteraamistik, ja kaaluda võimalust inkorporeerida need kriteeriumid ühenduse õigusaktidesse;

39.   on arvamusel, et piirväärtus (ükskõik kuidas see kindlaks määratakse) lepinguid sõlmiva avaliku sektori asutuse minimaalse osaluse kohta ettevõttes, mille kapital kuulub talle ühiselt koos erasektori partneritega, tooks kaasa teatavad püsivad kaitstud osalused ja et seega tekitab iga arutlusele pandud piir probleeme;

40.   on seisukohal, et kui esimene hankekonkurss avaliku ja erasektori ettevõtte loomiseks on olnud täpne ja laiahaardeline, ei ole täiendav pakkumismenetlus vajalik;

41.   nõuab täpsemat määratlust "sarnase kontrolli" mõistele, mida teostab korraldav riigiasutus teenuste osutaja üle, eriti juhtudel kui avaliku-erasektori ettevõtted osutavad korraldava riigiasutuse nimel ja seoses tema ülesannete täitmisega teenuseid, mida peamiselt rahastab või garanteerib korraldav riigiasutus;

Riigiasutuste vaheline koostöö

42.   tervitab kohaliku omavalitsuse ja tõhusa haldustegevuse huvides põhimõtteliselt mõnesid koostöövorme kohalike asutuste tasandil, et jõuda muu hulgas sünergiani, kui see ei võimalda kuritarvitamist, mis toob kaasa turu sulgemise;

43.   peab vajalikuks, et komisjon selgitab õiguslikku ebakindlust seoses riigiasutuste vahelise koostööga, mis on esile kerkinud Euroopa Kohtu praktika tulemusena;

44.   jagab Euroopa Kohtu seisukohta, mida viimane väljendas kohtuasjas C-84/03 komisjon v. Hispaania(2) tehtud otsuses, et riigiasutuste vahelise koostöö kokkuleppeid ei saa üldiselt vabastada hankeid reguleerivatest õigusaktidest, kasutades siseriikliku õiguse kohast õiguslikku vormi; on seisukohal, et tuleb eristada loomult puhtalt administratiivseid ja/või korralduslikke meetmeid ning hankelepinguid haldusasutuste vahel;

45.   on arvamusel, et riigiasutuste vahelise koostöö juhtumeid tuleb käsitleda hankeid reguleerivate õigusaktide seisukohalt mitteolulistena järgmistel tingimustel:

   tegemist on kohaliku omavalitsuse asutuste vahelise koostööga,
   nendele kohaliku omavalitsuse asutustele täitmiseks antud ülesandeid tuleb käsitleda haldustehnilise ümberkorralduse küsimusena või kui asjaomaste kohalike asutuste järelevalveõigused sarnanevad nendele, mida nad teostavad omaenda asutuste üle, ning
   tegevus toimub põhiliselt asjaomaste kohalike asutuste jaoks;

46.   lükkab tagasi hankeid käsitlevate õigusaktide kohaldamise juhtudel, kus riigiasutused kavatsevad täita ülesandeid oma mõjupiirkonnas koos teiste riigiasutustega haldusliku ümberkorralduse meetmena, pakkumata asjaomaste teenuste osutamist avatud turul olevatele kolmandatele isikutele;

47.   on arvamusel, et avaliku sektori vastutuste ülekandmine ühelt riigiasutuselt teisele ei kuulu ühenduse hankeid reguleerivate õigusaktide reguleerimisalasse;

48.   peab hankeid reguleerivate õigusaktide kohaldamist siiski alati vajalikuks juhtudel, kui riigiasutused pakuvad teenuseid turul eraettevõtjatena selliste riigiasutuste vahelise koostöö raames või lasevad avalikke ülesandeid täita eraettevõtjatel või teistel riigiasutustel väljaspool sellist koostööd;

o
o   o

49.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(1) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.
(2) EKL 2005, I-139.


Töötajate lähetamine
PDF 140kWORD 60k
Euroopa Parlamendi resolutsioon töötajate lähetamist käsitleva direktiivi 96/71/EÜ kohaldamise kohta (2006/2038(INI))
P6_TA(2006)0463A6-0308/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega(1) ("töötajate lähetamise direktiiv");

–   võttes arvesse komisjoni teatist direktiivi 96/71/EÜ rakendamise kohta liikmesriikides (KOM(2003)0458);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Suunised töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega" (KOM(2006)0159) ("suunised");

–   võttes arvesse komisjoni teenuste raportit direktiivi 96/71/EÜ rakendamise kohta (SEK(2006)0439) ("teenuste raport");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni direktiivi 96/71/EÜ rakendamise kohta liikmesriikides(2);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 27 ja 34;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni võõrtöötajate kohta C143 (lisasätted);

–   võttes arvesse nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsust 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 9. augusti 1994. aasta otsust kohtuasjas C-43/93: Van der Elst(4), 23. novembri 1999. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-369/96 ja 376/96: Arblade(5), 25. oktoobri 2001. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-49/98, C-50/98, C-52/98, C-54/98, C-68/98 ja C-71/98: Finalarte(6), 7. veebruari 2002. aasta otsust kohtuasjas C-279/00: komisjon v Itaalia(7), 12. oktoobri 2004. aasta otsust kohtuasjas C-60/03: Wolff & Müller GmbH(8), 21. oktoobri 2004. aasta otsust kohtuasjas C-445/03: komisjon v Luksemburg(9) ja 19. jaanuari 2006. aasta otsust kohtuasjas C-244/04: komisjon v Saksamaa(10);

–   võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiivi 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid lepingu või töösuhte tingimustest(11);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0308/2006),

A.   arvestades, et töötajate lähetamise direktiivil on kaks olulist eesmärki, milleks on isikute ja teenuste vaba liikumise tagamine, tagades samas vastuvõtva liikmesriigi miinimumpalga, töötingimuste, tervishoiu ja ohutusega seotud nõuete ja tingimuste täitmise lähetatud töötajate puhul vastavalt töötajate lähetamise direktiivi artiklile 3; arvestades, et see on oluline vahend õiglase kohtlemise tagamiseks;

B.   arvestades, et töötajate lähetamise direktiivi artikliga 3 kehtestatud nõudeid ja tingimusi tuleks pidada vaid miinimumnõueteks; arvestades, et töötajate lähetamise direktiivi artikli 3 lõikes 7 sätestatakse, et artikli 3 lõigetes 1–6 sätestatud tingimused ei piira töötajate jaoks soodsamate töötingimuste kohaldamist;

C.   arvestades, et töötajate lähetamise direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt on vastuvõtjariigi kohustus määratleda töötaja mõiste; ning arvestades, et eespool nimetatud komisjoni teenuste raportis kinnitatakse, et seejuures on määrava tähtsusega tegelik olukord vastuvõtjariigi tööturul;

D.   tuletades meelde, et Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2006. aasta seisukohaga jäeti välja kavandatava ühtse turu teenuste direktiivi artiklid 24 ja 25(12);

E.   arvestades, et Wolffi ja Mülleri kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus lugeda põhjendatuks vastuvõtjariigi meetmed kõlvatu konkurentsi takistamiseks, millega tagatakse, et lähetatud töötajatele on kindlustatud töötajate lähetamise direktiivi artiklis 3 sätestatud miinimumtingimused, ja et kõnealused suunatud kaitsemeetmed teenuste osutamise vabaduse piiranguna on põhjendatud;

F.   arvestades, et Wolffi ja Mülleri kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et ühelt poolt teenuste osutamise vabadus ja ausa konkurentsi säilitamine ning teiselt poolt töötajate kaitse tagamine ei pruugi olla vastuolus;

G.   arvestades, et töötajate lähetamise direktiivi võrdse kohtlemise põhimõte toimib kahes suunas, tagades esiteks ettevõtete võrdse kohtlemise teenuste osutamise vabaduse raames, ja teiseks lähetatud töötajate võrdse kohtlemise kohapeal kehtivate miinimumtöötingimuste ja -nõuete osas töötajate lähetamise direktiivi artikli 3 tähenduses;

H.   arvestades, et komisjoni suunistes nõutakse meetmeid, mis takistaksid lähetatud töötajatele kahjulikku miinimumnõuetest ja -õigustest mööda hiilimist;

I.   arvestades, et komisjon on töötajate lähetamise direktiivi rakendamisega seoses saanud väga vähe kaebusi ja komisjoni algatatud rikkumismenetluste arv on väike, mis rõhutab asjaolu, et inimesed ei ole neile selle direktiiviga antud õigustest teadlikud, mistõttu direktiiv ei täida oma eesmärke;

J.   arvestades, et kollektiivlepingute osalistel on oluline roll töötajate lähetamise direktiivi tulemuslikul rakendamisel, ja arvestades, et tööturu osapoolte rolli suurendamine ja suurem piiriülene koostöö oleks määrav samm soovitud võrdsuse saavutamise suunas; arvestades siiski, et paljudes maades ei kuulu enamik töötajaid ametiühingutesse ja sageli saavad just need töötajad kõige vähem teavet oma õiguste ja kohustuste kohta;

K.   arvestades, et oleks kohane, kui nende liikmesriikide tööturu osapooled, kus direktiivi rakendatakse kollektiivlepingute kaudu, saavad otsest teavet lähetavate ettevõtete kohta, et nad saaksid teostada järelevalvet, mida teistes liikmesriikides teevad asutused, millel on selline juurdepääs ettevõtete teabele;

L.   arvestades, et riiklike tööohutusnõuete ja töötingimuste vastastikuse tunnustamise korral liikmesriikide ja kollektiivlepingute osaliste vahelistes kahe- ja kolmepoolsetes lepingutes on riiklikest nõuetest möödahiilimist suudetud edukalt ära hoida ning arvestades, et olukorra sellise paranemise on tinginud ka kontaktasutuste koostöö ja ametiühingute vaheline teabevahetus;

M.   arvestades, et töötajate lähetamise direktiivi on ikkagi vaja lähetatud töötajatele ja asjaomastele ettevõtetele õigusliku kindluse andmiseks, ning arvestades, et komisjon peab võtma aktiivse seisukoha, et muuta liikmesriikide, nende kontaktasutuste ja tööinspektsioonide koostöö tulemuslikumaks ja tõhusamaks, eelkõige selleks, et seista vastu kõlvatule konkurentsile ja sotsiaalsele dumpingule;

N.   arvestades, et 15-liikmelise ELi liikmesriigid kohustusid ühinemislepingu eelissättega mitte kohtlema kümne uue liikmesriigi kodanikke vaba liikumisega seoses halvemini kui kolmandate riikide kodanikke; arvestades, et see on võimalik ainult juhul, kui kolmandate riikide kodanike riigis viibimine on asjaomastele asutustele teada; ning arvestades, et vastuvõtvad liikmesriigid ei tohi kehtestada lisatingimusi kolmandatest riikidest lähetatud töötajatele, kui liikmesriigis asutatud teenuseosutaja on nad seaduslikult tööle võtnud;

1.   märgib, et komisjon tunnustab oma suunistes nii töötajate lähetamise direktiivi sotsiaalset eesmärki kui ka vastuvõtjariigi täit vastutust kõnealuse eesmärgi täitmise eest, tagades kõigile ajutiselt välismaale lähetatud töötajatele nende kaitse ja õigused; märgib, et komisjon kutsub liikmesriike üles endale nimetatud vastutust võtma, tagades samal ajal vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 49 ettevõtetele õiguse osutada piiriüleseid teenuseid;

2.   juhib tähelepanu sellele, et töötajate lähetamise direktiivi kohaldamisel tekkinud raskused on osaliselt seotud asjaoluga, et kõik liikmesriigid ei ole seda üle võtnud, ning palub komisjonil hoida Euroopa Parlamenti kursis selliste liikmesriikide vastu algatatud rikkumismenetlustega; samuti juhib tähelepanu raskustele töötajate lähetamise direktiivi rakendamisel, mis tulenevad erinevustest teatud oluliste mõistete (näiteks töötaja, miinimumpalk, alltöövõtt) tõlgendamisel, nii töötajate kui ka väikeettevõtete raskustest teabe hankimisel ning direktiivi järgimise järelevalveraskustest;

3.   märgib, et komisjoni suunistega püütakse parandada töötajate lähetamise direktiivi rakendamist eesmärgiga vähendada liikmesriikides praegusi takistusi, mis piiravad tõsiselt töötajate tulemuslikku lähetamist; märgib aga samas, et direktiivi õiguslikul tõlgendamisel läheb komisjon mõnel juhul Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest kaugemale; märgib, et suuniste kokkuvõttes tunnistab komisjon vajadust inspekteerimismeetmed selgemini määratleda ja teabe kättesaadavust parandada; ootab siiski, et direktiivi jõustamiseks võetaks vastu kohased hädavajaliku loomuga parandusmeetmed;

4.   palub komisjonil esitada ettepanek võtta vastu direktiiv tingimuste kohta, mida peavad täitma laevameeskonnad, kes osutavad regulaarselt liikmesriikide vahelise kauba- ja reisijateveo teenuseid;

5.   märgib, et üks oluline praktiline probleem töötajate lähetamise direktiivi edukal rakendamisel on topeltlähetamise küsimus ja et selle vastu võitlemiseks on vaja paremat liikmesriikide vahelist koordineerimist ja paremat teavitamiskorda;

6.   märgib ära komisjoni suunistes toodud tähelepaneku, et mõningates liikmesriikides töötajate lähetamise direktiivi tegelikult ei jõustata, ning palub komisjonil sellega seoses asjakohaseid samme astuda;

Töösuhted ja töötaja mõiste

7.   toetab komisjoni suunistes toodud seisukohta, et füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) õigusliku seisundiga seotud muresid ei ole asjakohane käsitleda töötajate lähetamise direktiivi kontekstis; teeb praegusele praktikale tuginevate raportite põhjal järelduse, et fiktiivsed FIEd on kõige sagedamini kasutatav viis töötajate lähetamise direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud miinimumnõuete täitmisest möödahiilimiseks;

8.   kutsub Perulli uuringu (käsitleb majanduslikult sõltuvate töösuhete / osaliselt või peaaegu sõltumatute töösuhete õiguslikke, sotsiaalseid ja majanduslikke küsimusi) tulemuste põhjal liikmesriike üles kohandama töötaja mõistet selliselt, et saab selgelt eristada ühelt poolt ettevõtjaid (majanduslikult iseseisvad ettevõtted, mis teevad tööd mitmetele üksteisest sõltumatutele ettevõtetele) ja teiselt poolt korralduslikult ja majanduslikult sõltuvaid, järelevalve all ja tasu eest tööd tegevaid töötajaid;

9.   märgib, et Euroopa Kohus on mitmel puhul sõnastanud põhjalikud kriteeriumid, mis võimaldavad eristada töötajat FIEst; arvab, et arvestades liikmesriikide pädevust töötaja staatuse määramisel oma tööõiguses, peaks komisjon tagama nende eristamise vastavalt Euroopa Kohtu suunistele; palub komisjonil alustada kiiremas korras liikmesriikidega läbirääkimisi, et kehtestada tööõiguses töötajate ja FIEde eristamiseks läbipaistvad ja järjekindlad kriteeriumid;

10.   juhib tähelepanu sellele, et fiktiivse FIE kui de facto töötaja staatuse tõestamine on praegu raske ja aeganõudev protsess ning vajalike tõendite saamise ajaks võib töö olla juba tehtud ja lähetatud töötaja koju naasnud;

11.   nõuab tungivalt teabevahetuse soodustamist liikmesriikide tööinspektsioonide vahel, et eelkõige teabevahetuse abil saaks korraldada ühiskampaaniaid fiktiivsete FIEde vastu;

12.   märgib, et kehtiv pretsedendiõigus tunnistab vastuvõtva liikmesriigi õigust nõuda dokumente, mis on vajalikud töötajate lähetamise direktiivis sätestatud töötingimuste täitmise kontrollimiseks; on seisukohal, et dokumentide nõudmisel ei peaks piirduma vaid tööajapäevikute või töötervishoiu ja tööohutuse alaste dokumentidega, tingimusel, et nõudmised on proportsionaalsed; juhib tähelepanu sellele, et liikmesriik, kus ettevõte tavaliselt tegutseb (lähetajariik), on kohustatud esitama vastuvõtvale riigile vormi E101, mis tõendab, et lähetatud töötaja on liitunud lähetajariigi sotsiaalkindlustussüsteemiga;

13.   märgib, et töötingimuste erinevused võivad tekkida liikmesriikides, kus ei ole juurutatud direktiivi artikli 3 lõike 9 kohaseid õigusnorme selle tagamiseks, et tööjõudu vahendavate ettevõtete vahendatud ajutistele töötajatele tagatakse samad tingimused, mida kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes selles liikmesriigis, milles töö tehakse; palub asjaomastel liikmesriikidel võtta meetmeid sellise diskrimineerimise lõpetamiseks;

Töötingimuste ja -nõuete tagamine töötajate lähetamise direktiivi artikli 3 alusel

14.   kordab, et töötajate lähetamise direktiiviga kehtestatakse põhilised töötajate ja töökohtade kaitse miinimumeeskirjad, mida saab kohaldada lähetatud töötajatele nende territooriumil, ning see ei takista liikmesriike kehtestamast muid töötamis- ja töötingimusi, mis on kirja pandud üldiseks kohaldamiseks mõeldud kollektiivlepingutes, samuti kehtestamast muid töötamis- ja töötingimusi, kui need kujutavad endast avalikku korda puutuvaid sätteid; on vastu avaliku korra sätete mõiste piiravale tõlgendusele komisjoni poolt, eelkõige 19. juuni 1980. aasta lepingulistele suhetele kohaldatavaid õigusnorme käsitleva konventsiooni sätete jõustamisel määrusena (KOM(2005)0650);

15.   märgib, et paljudes liikmesriikides on ametiühingutel kollektiivlepingu osalisena oma roll ja et komisjon on Euroopa Kohtu menetluse(13) käigus väitnud, et Põhjamaade mõningate kollektiivlepingute erivorm on kooskõlas EÜ asutamislepingu ja töötajate lähetamise direktiiviga;

16.   on seisukohal, et töötajate lähetamise direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks on vaja isikut, kes võib tegutseda lähetajaettevõtte esindajana, et olla suuteline rakendama töötajate lähetamise direktiivi eeskirju ja tingimusi;

17.   märgib, et töötajate lähetamise direktiivi artikli 3 lõikes 8 määratletud konkreetsete kollektiivlepingute puudumise korral kohaldatakse töö- ja töötamistingimusi reguleerivat riiklikku seadusandlust, sealhulgas kohustuslikke miinimumpalga sätteid;

18.   märgib, et töötajate lähetamise direktiivi edukale rakendamisele aitavad kaasa kõik meetmed, mis selgitavad töötajatele nende õigusi, sealhulgas saadaoleva palgaga seotud õigusi; on seisukohal, et direktiiviga antud õigustest teavitamist ja teadlikkust tuleb kõigil asjaomastel osapooltel kiiresti parandada; kutsub komisjoni üles nimetatud meetmeid aktiivselt toetama; tervitab seetõttu komisjoni algatust töötajate lähetamisele pühendatud veebilehe loomisel, millel on otselingid asjakohastele riiklikele õigusaktidele; märgib, et vastavat teavet tuleks anda asjakohastes keeltes;

19.   arvab, et töötajate lähetamise direktiivi tulemuslik rakendamine saavutatakse mitte tohutu bürokraatiaga, vaid vastupidi – parema teavitamise ja lihtsate menetlustega, mis võimaldavad inimestel saada teadlikuks oma õigustest; palub sellepärast Dublinis asuval Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondil (EUROFOUND) välja töötada suunised töötajate ja tööandjate teavitamise ettevalmistamise heade tavade kohta;

20.   rõhutab, kui tähtis on vastavalt töötajate lähetamise direktiivi artikli 3 lõikele 1 säilitada vastuvõtva liikmesriigi õigus määrata miinimumpalk, aga palub miinimumpalka kollektiivlepingutega kohaldatavatel liikmesriikidel aidata ettevõtetel, kes soovivad teises liikmesriigis tegevust alustada, tutvuda teabega miinimumpalgamäärade kohta;

21.   taunib koostöö puudumist erinevate asutuste vahel (nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil) ja sektorite tööjõuturu osapooltega, kes etendavad väga olulist osa ning ootavad komisjonilt riiklike kontaktasutuste ja asjaomaste sektorite tööjõuturu osapoolte vahelise koostöö ergutamist; arvab, et Euroopa tasandil vajatakse tungivalt sisulist koostööd komisjoni allüksuste vahel (sh ekspertide rühma ja sektorite tööjõuturu osapoolte vahel);

22.   nõuab tulemuslikke meetmeid töötajate kaitseks, kes teatavad õiguste rikkumisest oma töökohas;

23.   märgib, et puhkusekassades osalemine üldsiduvate kollektiivlepingute alusel mõnedes liikmesriikides tähendab lähetatud töötajatele täiendavat kaitset ja et vastavalt Euroopa Kohtu otsusele Finalarte kohtuasjas on otsene makse töötajatele proportsionaalne, mis tähendab, et lähetavatelt ettevõtetelt võib nõuda puhkusekassadesse maksete tegemist ja kassad tuleb avada ka lähetatud töötajatele, et ka nemad võiksid sellest kasu saada; peab vajalikuks, et lähetatud töötajad saaksid põhjalikku teavet selliste puhkusekassade kohta käivate eeskirjade kohta;

24.   märgib, et mõnedes sektorites on tööjõuturu osapooled välja töötanud teabevahendid selgitustega lähetatud töötajatele kehtivate tingimuste kohta; palub liikmesriikidel edendada sellise teabe kogumist teistes majandustegevuse valdkondades, et soodustada nii töötajate kui ka tööandjate juurdepääsu sellisele olulisele teabele ning parandada töötajate lähetamise direktiivi järgimist;

25.   juhib tähelepanu asjaolule, et eksperdid koostavad praegu komisjoni suuniste sisu rikastavaid riikide teabelehti; teabelünga täitmiseks soovitab komisjoni juhistes sellist panust täiel määral arvesse võtta;

26.   märgib, et riigiasutustel on selge kohustus ja nad peavad andma olulise panuse kõlvatu konkurentsi piiramiseks, sõlmides lepingud ainult nende ettevõtetega, kes järgivad kõiki vastuvõtjariigis kohaldatavaid töötajate lähetamise direktiivi artikliga 3 seotud õigusnorme; juhib sellega seoses tähelepanu riigihankedirektiivi(14) artiklile 55, mille kohaselt on tellijatel õigus nõuda selgitusi töökaitse ja töötingimuste kohta, kui kaupade, tööde või teenuste hinnapakkumised on ebanormaalselt madalad;

27.   arvab, et töötajatele korralike elamistingimuste tagamiseks tuleks pidada töötajaid lähetavaid ettevõtteid ja üldtöövõtjaid, kui lepingud sõlmitakse lähetatud alltöövõtjatega, ühiselt vastutavaks lähetatud töötajate elamistingimuste eest vastuvõtjariigis;

28.   viitab Euroopa Kohtu otsusele Wolffi ja Mülleri kohtuasjas, milles märgitakse, et lepingulise töövõtja vastutust käsitlev riiklik õigussüsteem aitab kaasa töötajate kaitse tagamisele ja on seetõttu oluline avalik huvi; palub liikmesriikidel osutatud riiklike õigusaktide puudumise korral kõnealune puudus kiiresti kõrvaldada; palub komisjonil reguleerida üld- või peatöövõtjatena tegutsevate ettevõtete solidaarset ja individuaalset vastutust, et tegelda piiriüleste töötajate alltöövõtu ja allhangetega seotud rikkumistega ning luua kõigile ettevõtetele läbipaistev ja konkurentsivõimeline siseturg;

Tulemusliku järelevalve tagamine

29.   märgib, et kehtiva pretsedendiõiguse kohaselt võivad riigiasutused võtta kohaseid meetmeid, mis tagavad töötajate lähetamise direktiivi artiklis 3 toodud miinimumnõuete täitmise järelevalve; toetab komisjoni järeldust, et vastuvõttev liikmesriik peaks saama nõuda teenuseosutajalt eeldeklaratsiooni, et tal oleks võimalik kontrollida töötingimuste täitmist;

30.   arvab, et liikmesriikidevaheliste kahepoolsete kontaktidega võrreldes on eeskirjade täitmise järelevalve ühismeetmetel olulisi halduslikke eeliseid; palub seetõttu komisjonil kooskõlastada liikmesriikide tegevust järelevalvel selle üle, kuidas vastuvõtva riigi ettevõtted direktiivi täidavad;

31.   märgib, et meetmed töötajate lähetamise direktiivi artikli 5 tähenduses on tõhusad ainult juhul, kui karistusi saab täide viia; märgib, et see eeldab võimalust trahviteatiste edastamiseks ettevõtte riikliku õiguse põhjal tunnustatud esindajale, sest vastavalt karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõttele saab trahve sisse nõuda ainult juhul, kui vastuvõtjariigis on korrakohaselt algatatud kohtumenetlus;

32.   võtab teadmiseks komisjoni kommentaari riiklike kontaktasutuste vähese tulemuslikkuse kohta; märgib ka, et riiklike kontaktasutuste töölepanemine on üks komisjoni ja liikmesriikide olulisemaid eesmärke ning et riiklike kontaktasutuste toimimise eest vastutavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt;

33.   toetab kindlalt komisjoni üleskutset liikmesriikidele varustada kontaktasutused ja inspektsioonid seadmete ja vahenditega, mis võimaldavad neil teabe- ja koostööpalvetele tulemuslikult reageerida; kutsub liikmesriike üles looma inspektsiooniasutuste vahelist nõuetekohast piiriülest koostööd; palub komisjonil aktiivselt toetada liikmesriikide vahelist tihedat koostööd, täiustades oma veebileheküljel olevat teavet ja luues lähetatud töötajatele kontaktpunkti vastuvõtjariigi tööturu osapooltega suhtlemiseks, millega luuakse püsiv üleeuroopaline struktuur piiriüleseks koostööks;

34.   märgib, et 12 kuu jooksul pärast ülalnimetatud suuniste vastuvõtmist võtab komisjon vastu aruande, milles kirjeldatakse kõigi liikmesriikide praegust olukorda kõigist töötajate lähetamise suunistes käsitletud aspektidest, et hinnata selles valdkonnas saavutatut; nõuab tungivalt, et aruandes käsitletaks ka jõupingutusi, mida on tehtud nende õiguslike küsimuste lahendamiseks, mida nimetati komisjoni teenuste raportis; palub, et Euroopa Parlamendiga peetaks selle aruande osas korrakohaselt nõu, et otsustada, kas direktiivi läbivaatamine on vajalik;

35.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant konkreetsed andmed töötajate lähetamise direktiivi ülevõtmise kohta riiklikul tasandil, keskendudes seejuures direktiivi rikkumise juhtudele;

o
o   o

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(1) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.
(2) ELT C 92 E, 16.4.2004, lk 404.
(3) ELT L 76, 22.3.2005, lk 16.
(4) EKL 1994, I-3803.
(5) EKL 1999, I-8453.
(6) EKL 2001, I-7831.
(7) EKL 2002, I-1425.
(8) EKL 2004, I-9553.
(9) EKL 2004, I-10191.
(10) EKL 2006, I-885.
(11) EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32.
(12) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0061.
(13) Kohtuasi C-341/05: Laval, menetlus kestab.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).


Euroopa Keskpanga 2005. aasta aastaaruanne
PDF 139kWORD 71k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Keskpanga 2005. aasta aastaaruande kohta (2006/2206(INI))
P6_TA(2006)0464A6-0349/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2005. aasta aastaaruannet;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 113;

–   võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 15;

–   võttes arvesse oma 2. aprilli 1998. a resolutsiooni majandus- ja rahaliidu kolmanda faasi demokraatliku vastutuse kohta(1);

–   võttes arvesse oma 5. juuli 2005. aasta hääletust Euroopa Keskpanga 2004. aasta aastaaruande tagasilükkamise kohta(2);

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorrast: ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastaks 2006(3);

–   võttes arvesse oma 17. mai 2006. aasta resolutsiooni riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus (EMU)(4);

–   võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2006. aasta teatist teemal iga-aastased märkused euroala kohta (KOM(2006)0392);

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta seisukohta Euroopa Keskpanga soovituse kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse ettepanekut Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10 lõike 2 muutmise kohta(5);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Valuutafondi strateegilise hindamise kohta(6);

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga aruandeid finantsstabiilsuse ja euroala finantslõimumise kohta;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe 5. mai 2006. aasta kirja ECOFINi nõukogu eesistujale Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamise protseduuri kohta;

–   võttes arvesse eurosüsteemi 2006. aasta juuni majandusprognoose;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 106 ja artikli 112 lõiget 1;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0349/2006),

A.   tunnistades Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) täielikku sõltumatust;

B.   arvestades, et EKP ja EKPSi peamine eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ja toetada muul viisil Euroopa Ühenduse üldist majanduspoliitikat, nagu näeb ette EÜ asutamislepingu artikkel 2; arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 105 sätestab, et rahapoliitika aitab kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele "ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus";

C.   arvestades, et 2005. aastal kasvas euroala sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1,4%, mis on vähem kui 2004. aastal saavutatud 1,8%, samal ajal kui euroala inflatsioonimäär oli 2,2% sarnaselt 2004. aasta 2,1% suuruse inflatsiooniga;

D.   arvestades, et liikmesriikidel ei õnnestunud 2005. aastal ülemaailmsest tugevast majanduskasvust samasuguses ulatuses kasu saada; arvestades, et selle põhjuseks on muu hulgas naftahindade tõus ja ebasoodne vahetuskursi areng, mis jättis euro 2005. aasta detsembris tasemele üle 1,17 USD (võrreldes 2004. aasta detsembri kõrgeima tasemega 1,36 USD); arvestades, et kasvuprognoosid osutavad teatavale majanduse taastumisele, kuna komisjoni prognoosid näitavad 2006. aastal 2,5% kasvu ja 2007. aastal kasvu vahemikus 1,3% ja 2,3% ning inflatsiooni pisut üle 2% taseme;

E.   arvestades, et EKP nõukogu tõstis kaks ja pool aastat 2% juures muutumatuna püsinud baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra 1. detsembril 2005. aastal ning seejärel 2. märtsil, 8. juunil, 3. augustil ja 5. oktoobril 2006. aastal, ning arvestades, et intressimäärade nii nominaalne kui reaalne tase jääb madalaks;

F.   arvestades, et Rahvusvahelises Valuutafondis, WTOs ja OECDs, samuti ka Maailmapangas, on kõrgematele ametikohtadele nimetamiseks palju kandidaate, mis ei mõjuta negatiivselt kandidaatide karjääriväljavaateid;

G.   arvestades, et mitmed kolmandate riikide keskpangad on viimastel kuudel teatanud oma kavatsusest suurendada eurodes väljendatud reservi osa oma välisvaluutareservides;

H.   arvestades, et 2005. aastal on suurenenud ülemaailmne tasakaalustamatus, peamiselt Ühendriikide maksebilansi puudujäägi suurenemise tõttu, mis ulatus 6,4% SKTst;

I.   arvestades, et EKP 2005. aasta raamatupidamise aastaaruande kohaselt oli puhaskasum null, mida selgitab kogu kasumi eraldisse paigutamine;

J.   arvestades, et EKP-l on oluline roll Euroopa vahetuskursimehhanismi (ERM II) nõuetekohases toimimises ja võitluses inflatsiooni vastu;

K.   arvestades Euroopa Parlamendi soovi aidata kaasa EKP rolli ja rahvusvahelise autoriteedi tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil,

Majanduslik ja rahapoliitiline areng

1.   rõhutab, et majanduskasvu taastumist iseloomustab reaalse SKT 2,5% aastane kasv ja 2,1% sisenõudlus 2006. aasta teises kvartalis ning et hiljutist majanduskasvu toetavad riiklikud töö-, finants- ja toodete turu reformid ja investeerimisprogrammid; on seisukohal, et intressimäärasid võib tõsta vaid ettevaatlikult, et mitte seada ohtu majanduskasvu; juhib tähelepanu euro vahetuskursi ja naftahinna muutusega seotud riskidele, kuna need tegurid mängisid olulist rolli 2005. aasta nõrgas majanduskasvus; tunneb heameelt EKP poliitika üle, mis keskendub oma peamisele eesmärgile – hindade stabiilsuse säilitamisele; on seega seisukohal, et EKP reageeris 2005. aasta majanduslikele ja finantsarengutele õigesti, suurendades intressimäära, kui inflatsiooni tõus ulatus 2005. aasta septembris 2,6%ni;

2.   rõhutab, et EKP peab olema teadlik riskidest, mida kujutab majanduskasvule intressimäärade pidev tõstmine hiljutise majanduskasvu taastumise olukorras; juhib tähelepanu, et liikmesriigid peavad majanduskasvu taastumise toetamiseks teostama vajalikud struktuurireformid ja investeeringud; on seisukohal, et intressipoliitikat mõjutavad liikmesriikide rahanduse tõhustamise edusammud;

3.   märgib, et aastatel 2003–2005 olid intressimäärad ajalooliselt madalal 2% tasemel, et toetada majanduskasvu taastumist; kutsub EKP-d üles järgima ka edaspidi oma poliitikas ülesannet muuta kesk- ja pikaajalised inflatsiooniootused püsivaks kooskõlas hindade stabiilsusega; rõhutab, et EKP peaks edaspidigi tähelepanelikult jälgima naftahindasid, kinnisvarahindasid ja ikka veel püsivat likviidsuse ülejääki;

4.   märgib, et liikmesriikide alustatud konsolideerimise jätkamine on pikaajalisele kasvule aluste loomisel vältimatu, sealjuures ei tohi aga unustada investeeringuid jätkusuutlikku ühiskonda; Rahvusvahelise Valuutafondi viimane maailmamajanduse ülevaade toetab kõnealust diagnoosi; euroala liikmesriikide edasised edusammud reformide teostamisel jäävad otsustavaks teguriks pikaajalisele kasvule kindla aluse loomisel;

5.   märgib, et 2001. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses oli märgata samasuguseid majanduskasvu signaale kui praegu ja need ei toonud kaasa pidevat kasvu; märgib, et komisjoni ja eurosüsteemi hinnangud näevad ette kerget tõusu 2006. aastal, millele järgneb aeglustumine 2007. aastal; on seisukohal, et euroala majanduskasvu võimalik suurenemine sõltub liikmesriikide struktuurireformidest ning hoolikalt läbi viidud investeeringutest; tunnistab, et konkurents Euroopa Liidu turgudel ja tööjõu kõrge kvaliteet on majanduskasvu edasiviivad jõud ning et nende mõju tõhususe ja uuenduslikkuse suurendamisele ei tohi pärssida; märgib hiljutist majanduskasvu taastumist 2006. aastal ja rõhutab, et liikmesriigid peaksid selle positiivse olukorra parimaks ärakasutamiseks oma eelarved tõsisemalt konsolideerima;

6.   on seisukohal, et euroala majanduskasvu võimalik suurendamine tugineb reformikava jätkuvale sihikindlale ellurakendamisele; selle juurde kuulub demograafilisi arenguid silmas pidades igal juhul sotsiaalkindlustussüsteemide tugevuse tagamine tulevikus; sellel taustal jäävad oluliseks Euroopa makromajanduslikud dialoogid etalonväärtuste väljatöötamiseks riikide reformikavade jaoks ning hästi tasakaalustatud makromajanduslik poliitika; sellega seonduvalt jääb EKP jaoks tähtsaks sõltumatuse säilitamine;

7.   leiab, et euroala sees esinevad erinevused majanduskasvus (kuni 4,5% aastal 2005) ja inflatsioonitasemes (kuni 2,7% aastal 2005) on pikemas plaanis EMU vahetuskursimehhanismile suureks ohuks;

8.   juhib tähelepanu kinnisvarahindade korrigeerimise suurenevale ohule, arvestades hindade kiiret ja jätkusuutmatut tõusu viimaste aastate jooksul; soovib EKP poliitika selgitamist varahindade, eelkõige kinnisvarahindade arengu suhtes; leiab, et pikemas perspektiivis aitaks selgem seisukoht vältida spekulatiivsete mullide teket;

9.   tunneb heameelt Küprose, Läti ja Malta ühinemise üle vahetuskursimehhanismiga ERM II 29. aprillil 2005 ning Slovakkia ühinemise üle sellega 25. novembril 2005; toetab euro kasutuselevõtmist kõigis liikmesriikides; on seisukohal, et lähenemiskriteeriumide järgimise osas tuleks liikmesriikide statistika täpsusele ja usutavusele pöörata asjakohast tähelepanu; kutsub ka teisi liikmesriike üles võtma viivitamata meetmed euroalaga ühinemise kriteeriumide täitmiseks;

10.   märgib, et rahapoliitika ülekandemehhanismid on euroala eri liikmesriikides erinevad, kuna mõned riigid reageerivad ägedamalt eelkõige muutuva intressimääraga laenude domineerimise tõttu; palub EKP-l ja komisjonil esitada selge analüüs nende erinevuste kohta ning võimalikud parandused rahapoliitika ülekandmise lihtsustamiseks; ainult juhul, kui ühiskonna- ja majanduspoliitikas tunnustatakse juhtpõhimõtet "Ühtsus mitmekesisuses", on võimalik suurendada murrangu tekke võimalust Euroopas;

11.   rõhutab euro vahetuskursi kallinemisest USA dollari suhtes tuleneda võiva rahvusvahelise tasakaalustamatusega kiires kohanemises sisalduvaid ohte; kutsub eurorühma, nõukogu ja EKP-d üles tugevdama oma tegevuse koordineerimist vahetuskursi poliitika valdkonnas;

12.   märgib, et EKP pooldab stabiilsuse ja kasvu pakti (SKP) ennetava poole tugevdamist, kuid on siiski korduvalt võtnud kriitilise seisukoha kõnealuse pakti korrigeeriva osa pehmendamise suhtes, mis ühtib euroala kõigi teiste keskpankade seisukohaga, kelle hulgast mõned on väljendanud selle kohta tugevat kriitikat;

Rahapoliitilika

13.   usub, et EKP kohaldatavasse rahapoliitkasse on vaja enam selgust ja sidusust, eelkõige selle poliitika kahe peamise samba tähtsuse ja nendevaheliste suhete määratlemise osas, milleks on rahamass (M3) ja muu asjakohane teave inflatsiooni tulevaste arengute kohta; on seisukohal, et selged ja läbipaistvad eeskirjad selle kohta, kuidas need kaks sammast mõjutavad rahapoliitilisi tegevusotsuseid, muudaksid EKP poliitika enam prognoositavaks ja tõhusamaks;

14.   palub EKP-l rahaagregaadi M3 pikaajalise 4,5% võrdlusnäitajaga võrreldes jätkuvalt kõrgeid väärtusi (8,8% 2006. aasta mais võrreldes 7,4%ga 2005. aasta detsembris) silmas pidades meetmeid võtta; juhib eriti tähelepanu sularahakäibe ja üleööhoiuste suurele kasvule, on mures asjaolu pärast, et sellised arengud ei saa pikemas perspektiivis jätkuda; kutsub EKP-d üles analüüsima tähelepanelikult hüpoteegituru ja ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste puhuste laenude arengut ning selle võimalikke tagajärgi süsteemse riski, tarbija usalduse ja intressimäärade arengu põhjal;

Finantsstabiilsus ja -lõimumine

15.   tervitab EKP esimese aruande ilmumist euroala finantslõimumise kohta, mis on oluline nii rahapoliitika kui ka finantsstabiilsuse kohase teabe edastamise seisukohast; märgib, et EKP hinnangul nõuab finantslõimumine turu infrastruktuuride, eelkõige arveldussüsteemide lõimimist ja toob välja EKP kavatsuse luua arvelduste infrastruktuur; nendib, et kuni selle infrastruktuuri võimaliku sisseviimiseni tuleb sisse viia EKP juhtimine;

16.   mõistab hukka asjaolu, et EKP on 2. tasandi meetmete küsimuses võtnud ühendust Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega isegi enne seadusandja tegevust;

17.   jagab EKP väljendatud kartust riskikapitalifondide suhtes ja palub EKP-l teha antud valdkonnas täiendavaid analüüse;

18.   kutsub komisjoni üles osutama suuremat tähelepanu finantsturgude käitumise mõjule euroala makromajanduslikule olukorrale;

19.   toob välja ohud, mida piiriülesed ühinemised toovad kaasa finantsturgude stabiilsusele; palub seetõttu EKP-l viia läbi analüüs, pidades eriti silmas viimase instantsi laenuandja küsimust, ja tutvustada vastavaid analüüse 2007. aasta rahapoliitilises dialoogis;

20.   ootab huviga integreeritud süsteemi TARGET II elluviimist, mis parendaks likviidsusjuhtimist EKPSis ja võimaldaks märkimisväärset tõhususe tõusu; nõuab EKPSilt tungivalt laialdase, läbipaistva ja töökindla õigusliku raamistiku väljatöötamist TARGET II tulevaseks toimimiseks;

21.   väljendab kahetsust, et EKP ega nõukogu ei ole pidanud vajalikuks teavitada Euroopa Parlamenti vastastikuse mõistmise memorandumist finantskriiside lahendamise kohta,

Euro väline roll

22.   meenutab oma taotlust liikuda euroala ühtse esindatuse suunas rahvusvahelistes rahaasutustes, et kaitsta oma huve jõuga, mis vastab tema majanduslikule kaalule;

23.   märgib huviga, et mitmed keskpangad on teatanud, et nad suurendavad oma eurodes väljendatud valuutareservi; palub EKP-l jälgida neid liikumisi tähelepanelikult ning oma aastaaruandes euro rahvusvahelise rolli kohta esitada arvulised kogused ja analüüsida tagajärgi eelkõige vahetuskursi seisukohast,

Pangatähed

24.   märgib, et ringluses olevate euro pangatähtede väärtus on jätkuvalt kiires tempos tõusnud, kasvades 2005. aastal 12,8%; toob välja, et see pidev kasv tuleneb peamiselt suurtest kupüüridest, eelkõige 500-eurostest, mille arv ringluses kasvas 20,9% võrra; palub EKP-l uurida selle märgatava kasvu põhjuseid ning analüüsida kõnealuste rahatähtedega teostatud tehingute laadi ja nõudmise jaotumist maade kaupa, et tuvastada kaasnevad ohud;

25.   on seisukohal, et rahatähtede esimene põlvkond, mille kujunduses oli keelatud elusolendite, tegelike maastike ja monumentide kasutamine, aitas anda rahapoliitilisele lõimumisele külma imago ja põhjustada eurooplaste distantseerumist eurost; kutsub EKP-d üles kasutama rahatähtede teises põlvkonnas elusolendeid, maastikke, Euroopa inimeste loodud teoseid või Euroopa isikuid, kelle kohta on üksmeelne arvamus; kutsub EKP-d üles esitama Euroopa Parlamendile sellekohaseid seisukohti,

Demokraatlik kontroll

26.   tunneb heameelt, et EKP on väljendanud selget toetust põhiseaduse projekti ratifitseerimisele, milles on loetletud majandus- ja rahaliidu poliitilise raamistiku põhielemendid nii rahapoliitika kui majandus- ja maksupoliitika sambas; rõhutab, et ratifitseerimisprotsess ei mõjuta mingil moel rahaliidu toimimist ega euro stabiilsust; kutsub EKP-d üles jätkama euro usaldusväärsuse ja hindande stabiilsuse tagamist, mis on majanduskasvu ja töökohtade loomist toetava mitteinflatsioonilise makromajandusliku keskkonna eeltingimus;

27.   on seisukohal, et Euroopa Keskpanga sõltumatus koos juhatuse liikmete ametisse nimetamise protseduuriga on osutunud tõhusaks; rõhutab, et EÜ asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punkt b sätestab, et EKP juhatuse liikmed nimetatakse raha- või pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste kogemustega isikute hulgast ning toob välja, et nende rahvus ei tohiks mängida mingisugust rolli ja neid hinnatakse edaspidigi asutamislepingu rangete kriteeriumide, näiteks kvalifikatsiooni alusel; on seisukohal, et eeltingimusteks olevad demokraatlik aruandekohustus ja läbipaistvus paraneksid, kui nõukogu hindaks mitut võimalikku kandidaati ja nõukogu esitatud kandidaat tuleks Euroopa Parlamendis hääletusel heaks kiita;

28.   kutsub nõukogu üles jätkama juhatuse liikmete ametissenimetamise protseduuri; rõhutab oma valmisolekut ühiselt teiste institutsioonidega uurida võimalikke parandusi enne järgmist juhatuse uuendamist 2010. aastal;

29.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja EKP vaheline dialoog rahapoliitika küsimustes oli edukas ning seda tuleks jätkuvalt tõhustada; rõhutab, et EKP ex post aruandluse rakendamine on keskse tähtsusega finantsturgudel valitseva usalduse ja seega stabiilsuse jaoks; oluline on jätkuvalt kinnitada juhatuse ja EKP nõukogu ühtsust avalikkusele suunatud esinemistes; ; toetab EKP sihipärast teabepoliitikat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga suheldes; rõhutab tungivalt, et EKP kommunikatsioonipoliitika parandamise nõuet tuleb mõista ainult EKP ja tema organite sõltumatuse samaaegse säilitamise taustal; kordab siiski nõuet avaldada igal aastal lisaks riikide lõikes liigendatud ülevaatele ka piirkondlik ja piiriülene ülevaade asjaomaste suundumuste kohta sarnaselt USA föderaalreservi nn beeži raamatuga (Beige Book), mis annaks EKP-le võimaluse mõjutada tootlikkuse suundumusi ning hinna- ja palgaperspektiive käsitlevat debatti; palub EKP-l uurida kokkuvõtlike protokollide avaldamise võimalust;

30.   rõhutab, et EKP usaldusväärsus sõltub ka tema otsustusprotsessi läbipaistvuse astmest; meenutab oma nõuet, et peagi pärast EKP nõukogu koosolekuid avaldataks lühendatud protokoll, kus oleksid kõigi võetud otsuste poolt- ja vastuargumendid, võetud otsuste põhjendused ning kas need otsused võeti ühehäälselt või mitte; rõhutab, et selline teavitamine ei saa asendada kohe pärast rahapoliitiliste otsuste vastuvõtmist EKP presidendi poolt esitatavat teavet, mis pakub vaatlejatele ja turuosalistele hindamatut ja õigeaegset ülevaadet; on seisukohal, et selline läbipaistvus on tähtis, kuna sel moel saab turg selgema ettekujutuse EKP rahapoliitikast;

31.   meenutab, et Euroopa Parlament lükkas tagasi 2003. aastal vastu võetud EKP nõukogu otsuste suhtes kohaldatava rotatsiooniga hääletamise süsteemi selle liigse keerukuse tõttu; on seisukohal, et arvestades euroala tulevasi laienemisi tuleks luua süsteem, milles on ühendatud õiglus ja tõhusus; meenutab Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles nõuti rahapoliitika eest vastutavat üheksast liikmest koosnevat EKP nõukogu, mis asendaks praeguse ebamugava süsteemi ja väldiks tulevikuks kavandatud veelgi keerukamat lahendust; nõuab seega tungivalt asutamislepingu asjakohast muutmist;

32.   kutsub EKPd üles eelistama oma teavitamisstrateegias EKP presidendi ärakuulamisi Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis,

EKP juhtimine

33.   märgib, et EKP töötajate arv on alates 1999. aastast pidevalt ja oluliselt suurenenud, selle ajavahemiku jooksul 86%; märgib, et EKP külmutas 2005. aastal ajutiselt mõneks kuuks oma töötajate arvu, kuid tema töötajate arv kasvas 2005. aastal siiski 3,5%; toob välja, et EKP rõhutab soovi suurendada oma sisemist tõhusust; leiab, et see eesmärk on kiiduväärne ja loodab, et selle saavutamisel on püsiv alus, eelkõige töötajate arvu pikaajaline stabiliseerimine;

34.   rõhutab, et EKP ja riikide keskpangad peavad personalikomitee koosolekutel tähtsustama dialoogi kvaliteeti, teabe läbipaistvust ja ametiühingute tunnustamist;

35.   on seisukohal, et personali ja nende ametiühingute kaasamine neid puudutavate otsuste tegemisse ja kõrgetasemeline sotsiaalne dialoog aitavad kaasa ühise kultuuri tekkimisele eurosüsteemi ja EKPSi raames;

36.   märgib, et kogu EKP 2005. aasta kasum 992 miljonit eurot paigutati tervikuna eraldisse, et katta valuutakursside, intressimäärade ja kullahinnaga seotud riske, mille tulemusel jäi puhaskasum nulli; märgib, et eraldise summa vaadatakse üle igal aastal; tõdeb samal ajal, et EKP uue peakorteri ehitamise hinnanguline kulu on 850 miljonit eurot; kutsub EKPd üles selgitama oma eesmärki omavahendite ja eraldiste tasandil ning teostama sellist eelarvepoliitikat, mis, kattes nõuetekohaselt temal lasuvad riskid, võimaldaks saavutada rahuldavat finantstulemust;

o
o   o

37.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon eurorühma eesistujale, nõukogule, komisjonile ja EKP-le.

(1) EÜT C 138, 4.5.1998, lk 177.
(2) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 19.
(3) Vastuvõetud tekstid, 4.4.2006, P6_TA(2006)0124.
(4) Vastuvõetud tekstid, 17.5.2006, P6_TA(2006)0214.
(5) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 374.
(6) Vastuvõetud tekstid, 14.3.2006, P6_TA(2006)0076.


Tiibet
PDF 110kWORD 38k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Tiibeti kohta
P6_TA(2006)0465RC-B6-0555/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvsesse oma varasemaid resolutsioone Tiibeti ja inimõiguste olukorra kohta Hiinas;

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete kohta(1);

–   võttes arvesse paigalseisu ELi ja Hiina vahelises inimõiguste alases dialoogis;

–   võttes arvesse ÜRO 27. augustist kuni 7. septembrini 1990 Havannas Kuubal toimunud kaheksanda kuritegevuse ennetamise ja õigusrikkujate kohtlemise alase kongressi poolt vastu võetud üldpõhimõtteid jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt;

–   võttes arvesse ÜRO kodanike- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti;

–   võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et 30. septembril 2006 proovis üle 70 tiibetlase, kes soovisid saada pagulase staatust Nepalis, läbida Tiibetis Himaalaja mäestikus asuvat liustikega kaetud Nangpa La kuru, mis on ligikaudu kahe tunni tee kaugusel Nepali piirist;

B.   arvestades, et rahvusvahelist õigust rikkudes avas Hiina relvastatud rahvamiilits (PAP) tule relvastamata Tiibeti tsiviilelanike, sealhulgas naiste ja laste pihta; arvestades, et vahejuhtumist tehtud video- ja fototõendid tõestavad, et tiibetlaste rühm eemaldus aeglaselt neid tulistanud Hiina relvajõududest, ei lähenenud neile ega kujutanud endast ähvardust Hiina relvajõududele;

C.   arvestades, et Hiina relvastatud rahvamiilitsa kuulid tapsid seitsmeteistaastase nunna Kelsang Namtso; arvestades, et pealtnägijate kinnitamata tunnistuste kohaselt tõi vahejuhtum kaasa rohkem kui ühe hukkunu; arvestades, et rühm tiibetlasi, kelle hulgas oli lapsi, vahistati pärast seda, kui nad jätkasid põgenemist;

D.   arvestades, et Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua nimetas piirkonnas toimunud vahejuhtumit "enesekaitseks", hoolimata video- ja fototõenditest, mis kinnitasid vastupidist; arvestades, et Hiina võimud pole ametlikult tunnistanud Nangpa La mäekurus toimunud vahejuhtumit ega inimeste tapmist Hiina relvajõudude poolt;

E.   arvestades, et 2002. aasta septembris loodi vastastikuse usalduse taastamiseks uuesti sidemed Hiina võimude ja dalai-laama esindajate vahel;

F.   arvestades, et hoolimata taasloodud suhetest ja tähtsusest, mida Hiina keskvõim omistab kohtumistele dalai-laama esindajatega, on viimastel aastatel pandud sagedasti toime kuritarvitusi ja inimõiguste rikkumisi Tiibeti elanike ja eriti Tiibeti munkade vastu,

1.   mõistab hukka ülemäärase jõukasutamise Hiina relvastatud rahvamiilitsa poolt, kes avas tule relvastamata Tiibeti tsiviilelanike, sealhulgas laste pihta;

2.   mõistab otsustavalt hukka relvastamata tsiviilelaniku tapmise, kusjuures viimane oli alla 18 aasta vana ning seetõttu rahvusvahelise õiguse kohaselt laps;

3.   väljendab nördimust seoses Tiibeti tsiviilelanike, sealhulgas üheksa lapse vahistamisega;

4.   nõuab tungivalt, et Hiina võimud tagaksid, et vahejuhtumi käigus vahistatud tiibetlasi ei kohelda vääralt ning järgitakse rahvusvahelisi inimõiguste ja humanitaarõiguse standardeid;

5.   nõuab tungivalt, et Hiina võimud vabastaksid koheselt kõik vahejuhtumi käigus vahistatud lapsed;

6.   nõuab tungivalt, et Hiina võimud viiksid läbi põhjaliku uurimise Nangpa La mäekurus toimunud sündmuste asjus ning tagaksid, et kuritegude toimepanijad tuuakse kohtu ette;

7.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles jälgima oma Nepali esinduste kaudu tähelepanelikult nende tiibetlaste rühma kuulunud inimeste olukorda, kes jõudsid Nepali, ning tegema Hiina võimudele ELi ja Hiina vahelise inimõiguste alase dialoogi raames juhtunu kohta suuri etteheiteid;

8.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama oma seisukoha tutvustamist, andes mõista, et ainult dialoog Hiina Rahvavabariigi valitsuse ja dalai-laama esindajate vahel võib aidata kaasa Tiibeti probleemile rahumeelse ja jätkusuutliku lahenduse leidmisele, nii et see rahuldaks mõlemaid pooli;

9.   kutsub Hiina Rahvavabariigi valitsust üles jätkama dialoogi dalai-laama esindajatega, et parandada Tiibeti autonoomse piirkonna religioossete, kultuuriliste, lingvistiliste ja poliitiliste õiguste austamist;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0346.


Ríos Montt'i protsess
PDF 112kWORD 34k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Ríos Montti vastase kohtumenetluse kohta
P6_TA(2006)0466RC-B6-0554/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 18. mai 2000. aasta(1), 14. juuni 2001. aasta(2), 11. aprilli 2002. aasta(3), 10. aprilli 2003. aasta(4) ja 7. juuli 2005. aasta(5) resolutsioone Guatemala kohta;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja, piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;

–   võttes arvesse parlamendi kindlaid ja kestvaid jõupingutusi Guatemala rahulepingute ja inimõiguste järgimise tagamisel;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   võttes arvesse väidetavaid inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi Guatemala relvastatud konflikti käigus, mille kohaselt 83% konfliktis kannatanutest olid maiadest põlisasukad, 200 000 inimest tapeti ja 45 000 jäi sunniviisiliselt kadunuks, 10% elanikkonnast asustati ümber ning terveid põlisrahvaste kogukondi hävitati; arvestades, et Euroopa Parlament on jõudnud arusaamisele, et kõnealused kuriteod ei saa jääda karistamata;

B.   arvestades, et eespool nimetatud kuritegude kavandamises ja toimepanemises süüdistatuid ei ole kunagi kohtu alla antud ning mõni neist on jätkuvalt kõrgel poliitilisel ametikohal;

C.   arvestades, et 2006. aasta detsembris tähistatakse rahulepingu allkirjastamise kümnendat aastapäeva, kuid inimõigusi käsitlevat üldist lepet ei ole senini rakendatud; kannatanud ei ole saanud materiaalset ega sümboolset hüvitist; kuritegude toimepanijad ei ole kunagi avalikult vabandanud; ning enamus kadunud inimeste asukoht on siiani teadmata;

D.   arvestades, et 7. juulil 2006 väljastas Hispaania Riikliku kohtu (Audiencia Nacional) kohtunik rahvusvahelise vahistamismääruse seitsme Guatemala endise diktaatori ja sõjaväelase kohta, keda süüdistatakse genotsiidis, piinamises ja ebaseaduslikus kinnipidamises;

E.   arvestades, et enne vahistamismääruse väljastamist viibis kõnealune kohtunik Guatemalas, et viia läbi juurdlus, mida ei olnud võimalik toimetada pärast seda, kui süüdistatavate kaitseadvokaadid esitasid kaebused Guatemala Konstitutsioonikohtule ja jurisdiktsiooni konfliktidega tegelevale kohtule,

1.  Nõuab tungivalt, et Guatemala institutsioonid teeksid igakülgset koostööd ning kõik endast sõltuva, et saada ülevaade inimõiguste rikkumistest ning tagada, et vastutavad isikud võetakse vastutusele ning juurdluse tulemused avalikustatakse nagu nõutakse Hispaania Riikliku kohtu 7. juulil 2006. aastal väljastatud vahistamismääruses José Efraín Ríos Montti, Oscar Humberto Mejía Víctorese, Ángel Aníbal Guevara Rodrígueze, Germán Chupina Barahona, Pedro García Arredondo, Benedicto Lucas García ja Donaldo Álvarez Ruizi kohta, keda süüdistatakse genotsiidis, piinamises, terrorismis ja ebaseaduslikus kinnipidamises;

2.   palub asjakohastel valitsustel ning pangandusüksustel teha koostööd süüdistatavate vara külmutamisel, et tagada nende loobumine finants- ja tsiviilkohustustest;

3.   nõuab, et Interpol ja Europol pakuks asjakohase ametiasutuse taotluse korral vajalikke vahendeid väljaandmise tagamiseks;

4.   kinnitab veel kord oma kohustust tagada, et süüdistatavad ei pääseks karituseta;

5.   tervitab edusamme üldise jurisdiktsiooni põhimõtte rakendamisel inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi ja piinamise vallas;

6.   on seisukohal, et juhul kui kõnealused menetlused lõpetatakse edukalt, tuleks sama menetlust järgida inimõiguste rikkumiste eest vastutavate diktaatorite ja isikute suhtes meetmeid võttes;

7.   väljendab oma toetust Guatemala rahvale ja ametivõimudele õigusriigi põhimõtte jätkuvale toetamisele ja sotsiaalse ja poliitilise arengu edendamisele, mis aitab kaasa rahu ja rahvusliku leppimise saavutamisele;

8.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Guatemala valitsusele, Kesk-Ameerika riikide valitsustele, Ameerika Ühendriikide valitsusele ja Kesk-Ameerika Parlamendile.

(1) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 286.
(2) EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 403.
(3) ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 688.
(4) ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 609.
(5) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 494.


Usbekistan
PDF 116kWORD 47k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Usbekistani kohta
P6_TA(2006)0467RC-B6-0556/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kesk-Aasia vabariikide ja Usbekistani kohta, eriti oma 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni(1) ja 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni(2);

–   võttes arvesse komisjoni strateegiadokumenti Kesk-Aasia kohta (2002–2006);

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. juulil 1999;

–   võttes arvesse 18. juulil ja 3. oktoobril 2005. aastal toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumiste järeldusi;

–   võttes arvesse nõukogu eesistuja avaldusi inimõiguste olukorra kohta Usbekistanis 2005. ja 2006. aastal;

–   võttes arvesse sunniviisilist kadunuksjäämist käsitleva ÜRO töörühma 27. detsembril 2005. aastal avaldatud aruannet;

–   võttes arvesseEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (OSCE/ODIHR) 3. märtsil 2006. aastal avaldatud kohtuprotsesside järelevalve aruannet;

–   võttes arvesse ÜRO piinamiste eriraportööri Manfred Nowaki 21. märtsil 2006. aastal avaldatud aruannet kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta, sealhulgas piinamise ja kinnipidamise küsimuse kohta;

–   võttes arvesse kirja inimõiguste olukorra kohta Usbekistanis, mille Usbekistani Vabariigi alaline esindaja ÜRO juures saatis 26. juunil 2006. aastal ÜRO peasekretärile;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.   arvestades, et Euroopa Liidu ja Usbekistani Vabariigi vahelise koostöönõukogu järgmine kohtumine on kavandatud 8. novembrile 2006;

B.   arvestades, et üldasjade ja välissuhete nõukogu arutab eeldatavasti 13. novembril 2006. aastal, kas ta pikendab eelmisel aastal pärast 2005. aasta mais Andijanis toimunud sündmusi vastu võetud sanktsioone;

C.   arvestades, et Usbekistani valitsus ei ole tegelenud tingimustega, mille nõukogu sanktsioonide kohaldamisel esitas;

D.   arvestades, et Usbekistani valitsus ei ole seni lubanud Andijanis 13. mail 2005. aastal toimunud sündmuste sõltumatut uurimist, seda hoolimata pidevatest ja korduvatest palvetest, mida erinevad rahvusvahelised organid on viimase aasta jooksul väljendanud;

E.   arvestades, et pärast 2005. aastal toimunud Andijani veresauna alustasid Usbekistani ametivõimud inimõiguste kaitsjate, sõltumatute ajakirjanike ja kodanikuühiskonna asutuste allasurumist, andes kohtu alla sajad inimesed, keda süüdistatakse seotuses ülestõusuga;

F.   arvestades, et rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide andmetel ei ole viimase aasta jooksul saadud teateid tuhandete inimese kohta, kes vahistati tõe varjamise püüdlustel; arvestades, et kinnipeetavatel inimestel on tõsine oht langeda piinamise ja muu väärkohtlemise ohvriks; ning arvestades, et vaatlejatel ei ole lubatud jälgida paljude nende isikute kohtuprotsessi, keda süüdistatakse surmanuhtlusega karistatavates kuritegudes;

G.   arvestades, et ÜRO piinamisküsimuse eriraportööri 2006. aasta märtsi aruande kohaselt ei ole toimunud põhjapanevat muutust piinamise laialt levinud kasutamises või poliitikas ja tavades, mis võiksid selle vastu tõhusalt võidelda; arvestades, et Usbekistani valitsus ei ole võtnud mõttekaid meetmeid karistamatuse kultuurile lõpu tegemiseks;

H.   arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemkomissari büroo Taškendis suleti 17. märtsil 2006;

I.   arvestades, et pärast Andijani sündmusi olid sajad Usbeki kodanikud sunnitud pagema Kõrgõzstani Vabariiki ja teistesse naaberriikidesse; ning arvestades, et Usbeki pagulasi on Usbekistanile välja antud, rikkudes skandaalselt 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsiooni;

J.   arvestades, et Usbeki ühiskond on suurel määral ilmalik ja olemasolev piiratud usuäärmuslus saab toitu peamiselt sotsiaalsest ebaõiglusest; ning arvestades, et usuäärmuslusevastast võitlust saab pidada ainult seaduslike vahenditega ja mitte rõhumisega;

K.   arvestades, et kodanikuühiskond Kesk-Aasias, sealhulgas Usbekistanis, nõuab üha sagedamini avatumat ühiskonda, kus austatakse täielikult üksikisiku vabadusi ja inimõigusi, ning nõuab demokraatlikke muutusi,

1.   kordab ELi ja Usbekistani suhete tähtsust ning tunnustab Usbekistani olulist rolli Kesk-Aasia piirkonnas, kuid rõhutab, et need suhted peavad põhinema demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtete vastastikusel austamisel, nagu on selgelt sätestatud ELi ja Usbekistani partnerlus- ja koostöölepingus;

2.   palub nõukogul teha 13. novembril 2006 paremate tulevikusuhete eesmärgil kaalutletud otsus sanktsioonide võimaliku pikendamise kohta, tuginedes ELi ja Usbekistani koostöönõukogul 8. novembril 2006 Usbekistani poolt võetud kohustustele ning teabele, mida piirkonnas olevad Euroopa diplomaadid on hankinud;

3.   juhib tähelepanu sellele, et sihtsanktsioonide poliitika ei ole seni andnud positiivseid tulemusi, ning palub seetõttu komisjonil ja nõukogul olukord hoolikalt läbi vaadata, et leida viise ja vahendeid seatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

4.   nõuab kindlalt relvamüügi- ja sõjaliste ümberpaigutamiste embargo jätkamist;

5.   kutsub Usbekistani üles tegema täielikult koostööd OSCE ja ÜROga, eriti mis puudutab nõudmist usaldusväärse ja läbipaistva sõltumatu uurimise järele, ning järgima rahvusvahelist õigust ja aktsepteerima kõiki ÜRO erimenetlusi, mille jaoks on palutud kutseid, ning võtma vastu OSCE järelevalvajad ja sõltumatud vaatlejad;

6.   palub nõukogul võtta ÜRO inimõiguste nõukogus kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Usbekistani suhtes ei kohaldata enam salajast "1503"-menetlust ja kohaldatakse kontrolli avalikku mehhanismi, nagu soovitas ÜRO inimõiguste ülemkomissar Louise Arbour oma 2005. aasta juuli aruandes Andijani veresauna kohta;

7.   nõuab tungivalt, et Usbekistani valitsus vabastaks kõik veel vahi all olevad inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja poliitilise opositsiooni liikmed ning lubaks neil töötada vabalt ja tagakiusamise hirmuta ning teeks lõpu valitsusväliste organisatsioonide tagakiusamisele;

8.   nõuab tungivalt, et Usbekistani ametivõimud lubaksid taasavada ÜRO Pagulaste Ülemkomissari büroo Taškendis;

9.   kutsub Kõrgõzstani Vabariiki ja teisi naaberriike täielikult austama 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni, mille kohaselt ei tohiks pagulasi sunniviisiliselt päritoluriiki tagasi saata, ja seega Usbeki pagulasi Usbekistanile mitte välja andma; nõuab sellega seoses tungivalt, et nõukogu ja komisjon järgiksid hoolikalt kõikide Usbeki pagulaste olukorda, kes on Usbekistanile juba välja antud;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi eriesindajale Kesk-Aasias, Usbekistani ja Kõrgõzstani presidentidele, valitsusele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ning OSCE peasekretärile.

(1) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 560.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0415.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika