Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (KOM(2006)0500 – C6-0335/2006 – 2006/0172(CNS))

P6_TA(2006)0468 A6-0377/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0500)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0335/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0377/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kõrghariduse, koolituse ning noorsoovaldkonna koostööraamistiku kehtestamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0274 – C6-0255/2006 – 2006/0096(CNS)

P6_TA(2006)0469 A6-0338/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0274)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 esimest lõiku ning artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0255/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0338/2006),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Kanada valitsusele.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2006)0180 – C6-0174/2006 – 2006/0061(CNS))

P6_TA(2006)0470 A6-0339/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0180)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 esimest lõiku ning artikleid 149 ja 150;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0174/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0339/2006),

1.   kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide valitsusele.

(1) ELTs seni avaldamata

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (KOM(2005)0676 – C6-0442/2005 – 2005/0258(COD))

P6_TA(2006)0471 A6-0346/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0676)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 308, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0442/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0346/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Selleks, et võtta arvesse muudatusi teatavate liikmesriikide õigusaktides, tuleb ajakohastada teatavaid määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid.

(2)  Seetõttu tuleb määruses (EMÜ) nr 1408/71 teha vastavad muudatused.

(3)  Selleks, et tagada 1. jaanuaril 2006 jõustunud Madalmaade ravikindlustusskeemi põhjaliku reformi korrektne kajastamine Euroopa kooskõlastussätetes reformi jõustumiskuupäevast ning sellega ka haigushüvitiste kooskõlastamise õiguskindlus, on vaja ette näha, et määruse (EMÜ) nr 1408/71 I ja VI lisa muudatusi, mis on seotud Madalmaade ravikindlustusskeemi reformiga, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2006.

(4)  Asutamislepingus ei sätestata lisaks artiklis 308 toodud volitustele muid volitusi asjakohaste sotsiaalkindlustuse alaste meetmete võtmiseks muude isikute kui töötajate suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 I, II, IIa, III, IV ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lisa punkti 1 alapunkti b ja punkti 6 alapunkti b seoses Madalmaadega kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisa jao "Q. MADALMAAD" punkti 1 alapunkti f kuuendat taanet, nagu lisatud käesoleva määruse lisa punkti 6 alapunktiga b, mida kohaldatakse alates käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid muudetakse järgmiselt.

1.  I lisa muudetakse järgmiselt:

2.  II lisa III osa jagu "R. AUSTRIA" asendatakse järgmisega:

R.  AUSTRIA

Ei ole.

3.  IIa lisa muudetakse järgmiselt:

4.  III lisa A osa punkt 187 jäetakse välja.

5.  IV lisa muudetakse järgmiselt:

6.  VI lisa muudetakse järgmiselt:

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ... arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (3) Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta seisukoht.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses (KOM(2006)0154 – C6-0137/2006 – 2006/0056(CNS))

P6_TA(2006)0472 A6-0331/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0154)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0137/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0331/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5 a (uus) (5 a) Vesiviljelus ei ole ainus võõrliikide võimaliku levimise moodus veekeskkonnas. Muu tegevus, nagu muu hulgas ballastvee kasutamine ja dekoratiivkaladega kauplemine, võivad olla keskkonnaohu seisukohast olulisemad ning nõuavad haldamise erimeetmeid. Tuleks arendada terviklikke strateegiaid, et ühtselt lahendada võõrliikidega seotud probleemid. Sellegipoolest tuleb kuni niisuguste strateegiate rakendamiseni võtta valdkondlikke meetmeid, nagu käesolevas määruses sätestatud meetmed. Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5 b (uus) (5 b) Tuleks välja töötada konkreetsed strateegiad, et vältida geneetiliselt muundatud liikide kasutuselevõtmist ELi kalakasvatussektoris ning kontrollida viljastatud kalamarja liikumist. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 8 a (uus) (8 a) Tuleks võtta arvesse seda, et turvalistes ja väga väikese väljapääsuohuga kinnistes vesiviljelusrajatistes hoitavate võõrliikide või piirkonnast puuduvate liikide liikumise suhtes ei peaks tavaliselt tegema eelnevat keskkonnamõju hindamist. Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9 a (uus) (9 a) Mõned võõrliigid on vesiviljeluses üldkasutusel olnud pikka aega ja kogemus on näidanud, et sellega kaasnev keskkonnaoht on väga väike. Nende liikidega seotud tegevusi tuleks seetõttu käsitleda teisiti, aidates kaasa tegevuse arendamisele ilma täiendava halduskoormuseta. Muudatusettepanek 5 Põhjendus 9 b (uus) (9 b) Käesoleva määruse jõustumise ja rakendamise vahel peaks olema piisav üleminekuaeg, võttes arvesse selle rahalist ja institutsionaalset mõju asjaosalistele. Muudatusettepanek 6 Artikli 2 lõige 4 a (uus) 4 a. Käesoleva määruse rakendamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et artikli 3 punktis 3 määratletud kinniste vesiviljelusrajatiste korral on väljapääsuoht väiksem. Muudatusettepanek 7 Artikli 2 lõige 5 a (uus) 5a. Käesolevat määrust, välja arvatud artikleid 3 ja 4, ei kohaldata liikidele, mis on vesiviljeluses üldkasutusel olnud rohkem kui 30 aastat ja mille puhul loodusesse pääsemine ei ole osutunud keskkonnale ohtlikuks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusele ja teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel koostab komisjon enne käesoleva määruse jõustumist niisuguste liikide nimekirja. Muudatusettepanek 8 Artikkel 5 Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi "pädev asutus"). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi "nõuandekomitee"). Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi "pädev asutus"). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi "nõuandekomitee"). Kui vesiviljelustegevuse juhtimise volitused on delegeeritud piirkondlikele või kohalikele asutustele, võivad eespool nimetatud pädevaid asutusi ja nõuandekomiteesid määrata need piirkondlikud ja kohalikud asutused. Muudatusettepanek 9 Artikli 6 lõige 1 1.  Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni viie aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks. 1.  Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni seitsme aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks. Muudatusettepanek 10 Artikli 10 lõige 1 1.  Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt ühe aasta vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva. 1.  Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt kuue kuu vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva. Muudatusettepanek 11 Artikkel 12 Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. Loa tühistamist tuleb alati teaduslikel alustel põhjendada. Muudatusettepanek 12 Artikli 25 esimene a lõik (uus) Käesolevat määrust kohaldatakse alates ...*. ____________________ * Kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (KOM(2006)0233 – C6-0202/2006 – 2006/0081(CNS))

P6_TA(2006)0473 A6-0311/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0233)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0202/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0311/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni muudatuse kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2006)0338 – C6-0276/2006 – 2006/0113(CNS))

P6_TA(2006)0474 A6-0336/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0338)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 175 lõiget 1 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0276/2006);

–   võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta Almatõs toimuval Århusi konventsiooni konverentsil(2);

–   võttes arvesse Århusi konventsiooni osapoolte teist kohtumist (MOP2) Almatõs, Kasahstanis, 25.–27. mail 2005;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6-0336/2006),

1.   kiidab muudatuse tegemise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 383.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ühendusevälistest riikidest saabuvate reisijate imporditavate kaupade käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (KOM(2006)0076 – C6-0078/2006 – 2006/0021(CNS))

P6_TA(2006)0475 A6-0361/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0076)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 93, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0078/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0361/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Artikli 3 punkt 1 a (uus) 1 a) "merel sõitvate parvlaevade ja kruiisilaevade reisijad" – reisijad, kes reisivad plaanipäraselt sõitva mereparvlaeva, liinilaeva või kruiisilaevaga, läbides vähemalt 50 kilomeetrit; Muudatusettepanek 2 Artikli 8 lõike 1 esimene lõik 1.  Liikmesriigid vabastavad impordi käibemaksust ja aktsiisist (välja arvatud 3. jaos viidatud juhtudel), kui selle impordi koguväärtus isiku kohta ei ületa 220 eurot. 1.  Liikmesriigid vabastavad käibemaksust ja aktsiisist sellise kauba (välja arvatud 3. jaos viidatud kaubad) impordi, mille koguväärtus isiku kohta ei ületa 330 eurot. Muudatusettepanek 3 Artikli 8 lõike 1 teine lõik Lennureisijate puhul on rahaline piirmäär 500 eurot, mis on sätestatud kavandatavate meetmete kokkuvõtte esimeses alalõigus. Lennureisijate ning merel sõitvate parvlaevade ja kruiisilaevade reisijate puhul on esimeses lõigus sätestatud rahaline piirmäär 1000 eurot. Muudatusettepanek 4 Artikli 8 lõige 2 2.  Liikmesriigid võivad alandada rahalist piirmäära alla 15aastastele transpordi liiki arvestamata. Rahaline lävitase ei tohi siiski olla alla 110 euro. 2.  Liikmesriigid võivad alandada rahalist piirmäära alla 16aastastele reisijatele transpordi liiki arvestamata. Rahaline piirmäär ei tohi siiski olla alla 110 euro. Muudatusettepanek 5 Artikli 9 lõige 2 2.  Liikmesriigid võivad eristada lennureisijaid teistest reisijatest, kohaldades lõikes 1 kindlaksmääratud miinimumkogusepiiranguid ainult muudele reisijatele kui lennureisijad. 2.  Liikmesriigid võivad eristada lennureisijaid ning merel sõitvate parvlaevade ja kruiisilaevade reisijaid teistest reisijatest, kohaldades lõikes 1 kindlaksmääratud miinimumkogusepiiranguid ainult muudele reisijatele kui lennureisijad ning merel sõitvate parvlaevade ja kruiisilaevade reisijad. Muudatusettepanek 6 Artikli 10 lõige 3 3.  Lisaks lõikes 1 sätestatud maksuvabastusele kehtestavad liikmesriigid käibemaksu- ja aktsiisivabastuse 4 liitri vahuveini ja 16 liitri õlle suhtes. 3.  Lisaks lõikes 1 sätestatud maksuvabastusele kehtestavad liikmesriigid käibemaksu- ja aktsiisivabastuse 8 liitri veini ja 16 liitri õlle suhtes. Muudatusettepanek 7 Artikkel 11 Artiklis 9 ja 10 sätestatud maksuvabastust ei kohaldata alla 17aastaste reisijate suhtes. Artiklis 9 ja 10 sätestatud maksuvabastust ei kohaldata alla 18aastaste reisijate suhtes. Muudatusettepanek 8 Artikkel 12 Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse mis tahes mootorsõiduki korral selle paagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit, ilma et see mõjutaks kütuse hoidmist ja vedu reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse mootorsõidukis veetavas kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit, ilma et see mõjutaks kütuse hoidmist ja vedu reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. Samas on liikmesriikidel õigus määra kontrollida ja võtta vajalikke meetmeid bensiiniturismi vastu, mille eesmärk on maksudest hoidumine riikide piiriäärsetes piirkondades. Muudatusettepanek 9 Artikli 14 lõike 1 punkt a a) piirialal elavad isikud; välja jäetud Muudatusettepanek 10 Artikli 16 lõige 3 a (uus) 3 a. Artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahalised piirmäärad vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel vähemalt tarbijahindade harmoneeritud indeksi või Eurostati ametlike andmete võrra ELi 25 liikmesriigi keskmise inflatsioonimäära kohta, olenevalt sellest, kumb näitaja on kõrgem, kui nõukogu ühehäälselt teisiti ei otsusta.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta (KOM(2006)0305 – C6-0251/2006 – 2006/0102(CNS))

P6_TA(2006)0476 A6-0374/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0305)(1);

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 203;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0251/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0374/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2 ja Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Artikli 1 teine lõik Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad eraldised finantsraamistiku piires. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad eraldised finantsraamistiku piires. Panust rahastatakse olemasolevatest iga-aastastest eelarveeraldistest. Muudatusettepanek 2 Artikli 2 lõike 1 teine lõik Komisjon edastab kogu asjaomase teabe kontrollikojale ja küsib EBRDlt täiendavat teavet, mida kontrollikojal võib vaja olla seoses Tšernobõli Fondi toimimisega ühenduse panuse osas. Komisjon edastab kogu asjaomase teabe eelarvepädevatele institutsioonidele ja kontrollikojale ja edastab neile täiendavat teavet, mida neil võib vaja olla seoses Tšernobõli Fondi toimimisega ühenduse panuse osas.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastase konventsiooni Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta (KOM(2006)0082 – C6-0105/2006 – 2006/0023(CNS))

P6_TA(2006)0477 A6-0380/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0082)(1);

–   võttes arvesse ÜRO 31. oktoobri 2003. aasta korruptsioonivastast konventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2, artikli 57 lõiget 2, artiklit 95, artikli 107 lõiget 5, artikleid 179 ja 181a, artikli 190 lõiget 5, artikli 195 lõiget 4, artiklit 199, artikli 207 lõiget 3, artikli 218 lõiget 2, artikli 223 viimast lõiku, artikli 224 eelviimast lõiku, artikli 225a eelviimast lõiku, artikli 245 lõiget 2, artikli 248 lõike 4 viimast lõiku, artikli 255 lõikeid 2 ja 3, artikli 260 teist lõiku, artikli 264 teist lõiku, artikli 266 viimast lõiku, artikleid 279, 280 ja 283 ning artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0105/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust(A6-0380/2006),

1.   kiidab heaks ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus muudetud kujul ja kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4 a (uus) (4 a) On ülimalt tähtis, et kõik liikmesriigid, kes ei ole veel konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud, seda viivitamatult teeksid.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (KOM(2006)0237 – C6-0237/2006 – 2006/0082(CNS))

P6_TA(2006)0478 A6-0319/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0237)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0237/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0319/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi otsus Gabriele Albertini puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2006/2099(IMM))

P6_TA(2006)0479 A6-0378/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Gabriele Albertini esitatud taotlust tema puutumatuse kaitsmise kohta seoses Milano ringkonnakohtus tema vastu algatatud kriminaalmenetlusega, mille ta esitas 25. aprillil 2006. aastal ja millest anti teada 27. aprilli 2006. aasta täiskogu istungil;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gabriele Albertini ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0378/2006),

1.   otsustab kaitsta Gabriele Albertini puutumatust ja eesõigusi;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Itaalia Vabariigi asjakohastele ametivõimudele.

(1) Kohtuasi 101/63: Wagner v. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391.

Euroopa Parlamendi otsus Gabriele Albertini puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2006/2122(IMM))

P6_TA(2006)0480 A6-0383/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Gabriele Albertini esitatud taotlust tema puutumatuse kaitsmiseks seoses Milano ringkonnakohtus tema vastu algatatud kriminaalmenetlusega, mille ta esitas 28.  aprillil 2006. aastal ja millest anti teada  15. mai 2006. aasta täiskogu istungil;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gabriele Albertini ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse Itaalia Vabariigi põhiseaduse artiklit 68;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0383/2006),

A.   arvestades, et Gabriele Albertini on Euroopa Parlamendi liige, kes valiti kuuendatel otsevalimistel 10.–13. juunil 2004. aastal ning arvestades, et parlament kontrollis tema volitusi 14. detsembril 2004. aastal(2);

B.   arvestades, et istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel, ning arvestades, et puutumatusele ei saa tugineda, kui liige tabatakse õigusrikkumiselt; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme puutumatus(3);

C.   arvestades, et kõnealusel juhul on kohaldatav säte Itaalia põhiseaduse artikli 68 teine lõik, millega lubatakse algatada parlamendiliikmete suhtes kriminaalmenetlust ilma eriliste vorminõueteta, ning samas artiklis on sätestatud, et vastava parlamendikoja loata ei ole lubatud parlamendiliikme isikut ega tema elukohta läbi otsida, teda arreteerida, muul viisil temalt vabadust võtta või tema suhtes tõkendit kohaldada muidu, kui lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks või parlamendiliikme tabamisel sellise kuriteo sooritamiselt (flagrante delicto), mille puhul tema arreteerimine on kohustuslik.

D.   arvestades, et Milano ringkonnakohtus prokuratuuri poolt Gabriele Albertini vastu tõstatatud süüdistused on seotud Milano linnavolikogus toimunud eelarvemenetluse käigus tühjade muudatusettepanekute esitamisega eesmärgiga täita need hiljem, vastavalt opositsioonilt laekuvatele muudatusettepanekutele, vältides sellega muudatusettepanekute lubamatut esitamist pärast ettenähtud tähtaega;

E.   arvestades, et tühjade muudatusettepanekute esitamist võib lugeda poliitika ja poliitilise elu üheks osaks ning arvestades, et kuni lõppakti, millele neis viidatakse, ei ole veel vastu võetud, on selliste muudatusettepanekute esitamine lihtsalt antud sisemenetluse alla kuuluv tegu, mis ei oma välismõju, seda eriti ja eelkõige kriminaalõiguse seisukohast, kuna niisuguste muudatusettepanekute esitamine kujutab endast võimatut ja igal juhul olematut kuritegu;

F.   arvestades, et sama Milano ringkonnakohtu ühes teises kohtumenetluses (kohtuasi nr 9384/03 R.G.N.R.), mis algatati Gabriele Albertini vastu esitatud väidetega sarnaste väidete uurimiseks, ainult et seekord süüdistas Gabriele Albertini ise samasuguses teos oma poliitilisi vastaseid, otsustas kohus, et kriminaalmenetluseks puudub alus, ning lõpetas asjas menetluse;

G.   arvestades asjaolu, et üks ja sama kohus asus kahes sisult sarnases kohtuasjas diametraalselt vastandlikele seisukohtadele, mis kujutab endast põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist, millest järeldub, et Gabriele Albertinit süüdistatakse ebaõiglaselt;

H.   arvestades, et kaalul olev küsimus on väga delikaatne ning selle järeldused on Euroopa Parlamendi eelisõiguste seisukohalt vastuvõetamatud, kuna Gabriele Albertini ebavõrdsele kohtlemisele puudub õigustus, mis tõstatab tendentsliku süüdistuse (fumus persecutionis) küsimuse;

I.   arvestades, et igasugune Euroopa Parlamendi liikme poliitilise tagakiusamise juhtum on rünnak parlamendi kui Euroopa rahvaste poolt demokraatlikult valitud poliitilise institutsiooni terviklikkusele ning tähendab parlamendi solvamist;

J.   arvestades, et Itaalia kohtu diskrimineeriv suhtumine on Gabriele Albertinile kahjulik;

K.   arvestades, et kui Euroopa Parlamendi 5. detsembri 2002. aasta(4) ja 17. detsembri 2003. aasta(5) resolutsioonidega kahel korral kinnitatud, kuid ikka veel jõustumata Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus oleks juba jõustunud, oleks saanud Gabriele Albertini vastu algatatud kohtumenetluse peatada,

1.   avaldab kahetsust, et 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll oma praegusel kujul ei võimalda Euroopa Parlamendil võtta siduvaid meetmeid Gabriele Albertini kaitseks ning otsustab seetõttu mitte kaitsta tema puutumatust;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi otsus koos vastutava parlamendikomisjoni raportiga viivitamatult Milano ringkonnakohtu prokuratuurile seoses kriminaalasjaga nr 8629/05 R.G.

(1) Kohtuasi 101/63, Wagner v Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391. (2) Euroopa Parlamendi otsus volituste kontrollimise kohta (ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 51) (3) 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 10. (4) ELT C 27 E, 30.1.2004, lk 139. (5) ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 230.

Euroopa Parlamendi otsus Gérard Onesta puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2006/2121(IMM))

P6_TA(2006)0481 A6-0386/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Monica Frassoni 17. mail 2006. aastal esitatud taotlust Gérard Onesta puutumatuse kaitsmise kohta seoses Prantsusmaal Toulouse'i teise astme kriminaalkohtu kolmandas kojas käimasoleva kohtumenetlusega, millest anti teada 31. mai 2006. aasta täiskogu istungil;

–   olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 3 Gérard Onesta ära kuulanud;

–   võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10 ning 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti artikli 6 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 12. mai 1964. aasta ja 10. juuli 1986. aasta otsuseid(1);

–   võttes arvesse Prantsuse Vabariigi põhiseaduse artiklit 26;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0386/2006),

A.   arvestades, et Gérard Onesta on Euroopa Parlamendi liige, kes valiti kuuendatel otsevalimistel 10.–13. juunil 2004. aastal ning arvestades, et parlament kontrollis tema volitusi 14. detsembril 2004. aastal(2);

B.   arvestades, et istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune puutumatus nagu selle riigi parlamendi liikmetel, ning arvestades, et puutumatusele ei saa tugineda, kui liige tabatakse õigusrikkumiselt; arvestades, et see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust tühistada oma liikme puutumatus(3);

C.   arvestades, et kõnealusele juhtumile kohaldatakse Prantsuse põhiseaduse artikli 26 teist lõiku, mille kohaselt saab parlamendiliikmeid raske kuriteo või väärteo toimepanemise eest arreteerida, nende vabadust võtta või piirata ainult selle esinduskogu juhatuse nõusolekul, mille koosseisu ta kuulub; arvestades, et sellist nõusolekut ei taotleta raskelt kuriteolt või väärteolt tabamise (flagrante delicto) korral või lõpliku süüdimõistva kohtuotsuse puhul;

D.   arvestades, et Toulouse'i teise astme kriminaalkohus määras Gérard Onestale kolm kuud vabadusekaotust, karistades teda seega karmimalt kui teisi süüdistatavaid, ning arvestades, et sama kohus õigustas erinevat karistust väitega, et parlamendiliikmena oli Gérard Onestal teistest kodanikest rohkem võimalusi poliitilisel areenil oma häält kuuldavaks teha, eriti teiste samast parteist valitud liikmete ja oma fraktsiooni toetusel ning vajadusel meedia abil, kuna ta on Prantsusmaa kohtu väitel suhtlemiskunsti asjatundja;

E.   arvestades, et Gérard Onestale rangema karistuse määramine ainult tema parlamendiliikme seisundi tõttu kujutab endast valitud poliitikute selget diskrimineerimist, kuna jääb mulje, et muude, tulemuslikumate väljendusvahendite valdamise tõttu pole neil lubatud teiste kodanikega võrdselt avalikes demonstratsioonides osaleda ja arvestades, et see juhiks vastuvõetamatule järeldusele, et parlamendiliikmed võivad tegutseda vaid poliitilistes esinduskogudes ning neist väljaspool on neil mis tahes muust kodanikust vähem sõnaõigust ning väljendusvahendeid;

F.   arvestades, et Prantsuse ametivõimude poolt süüteolt tabamise klausli (flagrante delicto) diskrimineeriv kasutamine ainult parlamendiliikmete vastu, kes valiti välja rohkem kui 400 osaleja seast, on menetluse väärkasutus, mille ainsaks eesmärgiks on privileegide ja immuniteetide protokolli sätete vältimine;

G.   arvestades, et Gérard Onesta väidab, et tema eesmärgiks oli juhtida tähelepanu Euroopa Kohtu otsusele Prantsusmaa kohta, kes ei ole riiklikkuse õigusesse üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta(4);

H.   arvestades, et kaalul olev küsimus on äärmiselt delikaatne ning selle järeldused on Euroopa Parlamendi eelisõigustele vastuvõetamatud, kuna Prantsusmaa kohtu diskrimineeriv suhtumine ja sellest tulenev poliitiline eelarvamuslik suhtumine Gérard Onesta kodanikuõigustesse on rangelt taunitavad;

I.   arvestades, et pärast kodumaiste õiguskaitsevahendite ammendamist on Gérard Onestal igal juhul õigus esitada asi Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis, ning Euroopa Parlament kaalub juba toetusmeetmete võtmist;

J.   arvestades, et Euroopa Parlamendi liikme iga poliitilise tagakiusamise juhtum on rünnak Euroopa Parlamendi kui Euroopa rahvaste poolt demokraatlikult valitud poliitilise institutsiooni terviklusele ning väljendab parlamendi vastu põlgust, ning arvestades, et demokraatliku institutsioonina on Euroopa Parlamendil kohustus kaitsta oma eelisõigusi kõigi tema käsutuses olevate vahenditega,

1.   avaldab kahetsust, et 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll oma praegusel kujul ei võimalda Euroopa Parlamendil võtta siduvaid meetmeid Gérard Onesta kaitseks ning otsustab seetõttu mitte kaitsta tema puutumatust.

(1) Kohtuasi 101/63, Wagner v Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 383, ning kohtuasi 149/85: Wybot v. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391. (2) Euroopa Parlamendi otsus volituste kontrollimise kohta (ELT C 226 E, 15.9.2005, lk 51). (3) 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikkel 10. (4) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv) (KOM(2005)0505 – C6-0346/2005 – 2005/0211(COD))

P6_TA(2006)0482 A6-0373/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0505)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0346/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kalanduskomisjoni arvamust (A6-0373/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Merekeskkond on väärtuslik pärand, mis vajab kaitset, taastamist ja ka sellena kohtlemist kaugema eesmärgiga hoida meresid ja ookeane bioloogiliselt mitmekesistena ja dünaamilistena ning samas ohutute, puhaste, tervete ja produktiivsetena.

(2)  Euroopat ümbritseb neli merd – Vahemeri, Läänemeri, Põhjameri ja Must meri – ning kaks ookeani – Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri.

(3)  Ühenduse maismaaterritoorium moodustab tegelikult poolsaare, millel on tuhandete kilomeetrite pikkune rannik, ning ühenduse mereterritoorium on suurem kui tema maismaaterritoorium.

(4)  On ilmne, et mere loodusressurssidelt ja mere ökoloogiliselt töövõimelt nõutakse liiga palju, näiteks seoses jäätmete neutraliseerimisega, ning ühendus peab vähendama oma mereakvatooriumile jäetavat ökoloogilist jalajälge nii ühenduse territooriumil kui ka sellest väljaspool.

(5)  Suletud ja riimveelisest eripärast tulenevalt Läänemere ökosüsteemi erilist tundlikkust silmas pidades peaksid Läänemerd ümbritsevad liikmesriigid kiiremas korras pühenduma Läänemerd eriliselt ohustavatele küsimustele, nagu eutrofeerumine, invasiivsete liikide sissetoomine ja ülekalastamine.

(6)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ, milles sätestatakse ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(5), tuli kolme aasta jooksul pärast selle programmi vastuvõtmist välja töötada temaatiline strateegia merekeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks üldeesmärgiga edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme.

(7)  Integreeritud lähenemisviisil põhinev temaatiline merekeskkonnastrateegia peaks vastavalt sisaldama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid eesmärke ning ajakava, mis võimaldab võrrelda ja hinnata ettenähtud meetmeid. Strateegia rakendamiseks võetud meetmed peaksid olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Samuti tuleks kaaluda huvitatud osapoolte suuremat kaasamist ja otseselt või kaudselt merekeskkonna kaitsega seotud ühenduse eri rahastamisvahendite paremat kasutust.

(8)  Strateegia arendamine ja rakendamine peaks olema mõeldud ökosüsteemi säilitamiseks. Lähenemisviis peaks arvestama kaitset vajavate biogeograafiliste piirkondadega, samuti merekeskkonda mõjutava inimtegevusega.

(9)  Jätkuvalt on vaja seada bioloogilisi ja keskkonnaalaseid eesmärke ning tugiraamistikke, võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta(6) (elupaikade direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(7), ning muid rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke.

(10)  Merede säästva kasutamise edendamiseks ja mereökosüsteemide säilitamiseks tuleb esmatähtsaks muuta hea keskkonnaseisundi saavutamine ühenduse merekeskkonnas, selle keskkonna kaitse ja säilitamise jätkamine ning olukorra edasise halvenemise vältimise tagamine.

(11)  Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja läbipaistvat ja sidusat õiguslikku raamistikku, milles on toodud hea keskkonnaseisundi määratlus ja mis on seotud ühise kalanduspoliitika põhimõtetega, et luua üldine tegevusraamistik ning võimaldada võetud meetmete kooskõlastamist, tagada nende vastavus ja kohane integreerimine muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega.

(12)  Ühenduse merekeskkonna moodustavate merepiirkondade erinevad tingimused, probleemid ja vajadused nõuavad erinevaid ja konkreetseid lahendusi. Seda mitmekesisust tuleks arvesse võtta, kui merepiirkondade ja allpiirkondade raames valmistatakse ette, kavandatakse ja viiakse ellu meetmeid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ühenduse merekeskkonnas.

(13)  Seepärast on kohane, et merepiirkonda jagavad liikmesriigid peaksid tagama, et nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluva iga piirkonna või allpiirkonna kohta töötatakse välja üks, ühtne merestrateegia. Iga liikmesriik peaks oma Euroopa akvatooriumi jaoks välja töötama merestrateegia, mis, lähtudes küll liikmesriigi oma akvatooriumist, kajastab asjaomase merepiirkonna üldist perspektiivi. Merestrateegiate lõppeesmärgiks peaks olema hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogrammide elluviimine.

(14)  Merekeskkonna piiriülese olemuse tõttu tuleks iga merepiirkonna merestrateegiate väljatöötamist kooskõlastada. Kuna merepiirkonnad on ühised nii teiste liikmesriikidega kui ka kolmandate riikidega, peaksid liikmesriigid üritama tagada võimalikult tiheda kooskõlastamise kõigi asjaomaste liikmesriikide ja teiste riikidega. Kui see on otstarbekas ja asjakohane, tuleks kõnealuse koostöö tagamiseks kasutada merepiirkondades juba loodud institutsioonilisi struktuure.

(15)  Kuna rahvusvahelise tasandi meetmed on nende eesmärkide saavutamiseks möödapääsmatud, peaks käesolev direktiiv tõstma ühenduse rahvusvahelistest lepingutest tuleneva panuse tõhusust.

(16)  Merekeskkonnas laevatavate ja kalastavate riikide ja nende aluste ning tegevuse huvide vastastikuse mõju tõttu on hädavajalik kooskõlastada koos lipuriikidega jõupingutused, et kaitsta merekeskkonda riskide eest, mida seostatakse nende aluste tegevusega merepiirkonnas. Kui merepiirkonnas tegutsevad kolmandate riikide alused, peaksid liikmesriigid kooskõlastama oma jõupingutused, et kaitsta merekeskkonda olemasolevate asutuste ja institutsioonide raames.

(17)  Ühendus ja liikmesriigid on nõukogu otsusega 98/392/EÜ(8) heakskiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) osalised. Käesolevas direktiivis tuleks seepärast täiel määral arvesse võtta nendest lepingutest tulenevaid ühenduse ja liikmesriikide kohustusi.

(18)  Samuti peaks käesolev direktiiv toetama ühenduse poolt tugevalt omaks võetud seisukohti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kontekstis, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 93/626/EÜ(9), bioloogilise mitmekesisuse kadumise pidurdamise, merede bioloogilist mitmekesisust säilitava ja säästva kasutamise tagamise ja kaitstud merealade ülemaailmse võrgustiku loomise osas aastaks 2012. Lisaks peaks see aitama kaasa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste seitsmenda konverentsi (CBD/COP7) eesmärkide saavutamisele; kõnealune konverents võttis vastu arvukaid eesmärke, sihte ja tegevusi hõlmava üksikasjaliku merede ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse tööprogrammi, mille eesmärgiks on peatada siseriiklikult, piirkondlikult ja ülemaailmselt bioloogilise mitmekesisuse kadumine ning kindlustada mereökosüsteemi võime toetada kaupade ja teenustega varustamist, ning kaitsealade tööprogrammi, mille eesmärk on kehtestada ja hallata merekaitsealade ökoloogiliselt representatiivseid siseriiklikke ja piirkondlikke süsteeme aastaks 2012. Sellele protsessile aitab oluliselt kaasa liikmesriikide kohustus määrata elupaikade direktiivi alusel kindlaks Natura 2000 alad.

(19)  Natura 2000 võrgustiku täielikuks rakendamiseks merekeskkonnas tuleks määratleda ratsionaalne lähenemisviis. See lähenemisviis peaks sisaldama ettepanekuid elupaikade direktiivi lisade kohandamise kohta seoses mere elupaikade ja liikidega ning peaks kohaldama ja reguleerima vajalikke tehnilisi ja rahalisi meetmeid.

(20)  Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on esmatähtis merekaitsealade kaitse eesmärkide, haldusmeetmete ning seire- ja hindamistegevuse integreerimine merestrateegiasse.

(21)  Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa ühenduse ja liikmesriikide mitmetest muudest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisele, mille kohaselt nad on võtnud enda peale olulisi kohustusi seoses merekeskkonna kaitsmisega reostuse eest: Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/157/EÜ(10), Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 98/249/EÜ(11); ja selle uus V lisa merepiirkondade ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säilitamise kohta ning sellega seotud III lisa, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 2000/340/EÜ(12), Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 77/585/EMÜ(13), ja selle 1995. aasta muudatused, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 1999/802/EÜ(14), ning selle protokoll Vahemere kaitsmise kohta maismaalt lähtuva reostuse eest, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 83/101/EMÜ(15).

(22)  On vaja kutsuda naaberriike selles protsessis osalema ja arendada nendega partnerlust eelkõige Läänemeres, Vahemeres ja Mustas meres, võttes muu hulgas arvesse ÜRO 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise raames käivitatud partnerlusalgatusi.

(23)  Arvestada tuleks ka bioloogilise mitmekesisuse ja äärepoolseimate piirkondade süvamere keskkondadega seotud mereuuringute potentsiaaliga ning eriprogrammide raames tuleks toetada teadusuuringute läbiviimist eesmärgiga parandada teavet süvamere ökosüsteemide kohta.

(24)  Merekeskkonna tõhusaks kaitsmiseks peaksid liikmesriigid looma raamistikke ja tegevusprogramme, mis võimaldavad mereasjade sektoriülest käsitlemist. Seepärast ei tohiks mereakvatooriumi staatuse arengut käsitleda üksnes keskkonna seisukohast, vaid ühendada loodusteadused valdkonna majandusliku, sotsiaalse ja haldusliku arenguga.

(25)  Et merestrateegiate raames täideviidavad meetmeprogrammid on tõhusad ja võimalikult kulutõhusad üksnes juhul, kui nende väljatöötamisel on aluseks põhjalikud teaduslikud teadmised merekeskkonna olukorrast konkreetses piirkonnas ja kui need kohandatakse iga liikmesriigi puhul ja asjaomase merepiirkonna üldperspektiivis võimalikult täpselt asjaomase akvatooriumi vajadustele, on informeeritud poliitiliste otsuste tegemiseks vaja ette näha asjakohase raamistiku, sealhulgas mereuuringute ja -järelevalvetegevuse loomine siseriiklikul tasandil.

(26)  Esimese ettevalmistava sammuna peaksid merepiirkonna liikmesriigid teostama oma mereakvatooriumi parameetrite ja funktsioonide analüüsi, tehes kindlaks kõnealusele akvatooriumile survet ja mõju avaldavad valitsevad tegurid, akvatooriumi majandusliku ja sotsiaalse kasutuse ja kui palju merekeskkonna seisundi halvenemine maksma läheb.

(27)  Selliste analüüside alusel peaksid liikmesriigid Euroopa akvatooriumi jaoks kindlaks määrama hea keskkonnaseisundi parameetrite kogumi. Sel otstarbel on vaja sätestada üldised kvalitatiivsed tunnused, üksikasjalikud kriteeriumid ja standardid, mille komisjon peaks lähitulevikus kõigi huvitatud poolte kaasosalusel välja töötama.

(28)  Ühendus peaks looma vajalikud tingimused, et võimaldada liikmesriikidel saada kasu mereteaduste uuringutega tegelevate ülikoolide teadusuuringute kvaliteedist ja teadmiste kogumist. Käesoleva direktiivi eri etappide rakendamiseks nõutava teadusliku ja tehnilise teabe peaks seega saama usaldusväärsetest allikatest ning tuleks tagada jätkusuutlikkus rannikupiirkondades, kus sellised õppekeskused tavaliselt asuvad.

(29)  Merekeskkonna teadusuuringute toetamine tuleks sätestada Euroopa Ühenduse seitsmendas teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammis (2007-2013).

(30)  Järgmine samm hea keskkonnaseisundi saavutamise suunas peaks olema panna paika keskkonnaalased sihid ja kehtestada kestva hindamise järelevalveprogrammid, mis võimaldaksid asjaomase akvatooriumi seisundit korrapäraselt hinnata.

(31)  Nende raamistike alusel peaksid liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmeprogrammid, mis on mõeldud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks asjaomases akvatooriumis, arvestades samal ajal olemasolevaid ühenduse ja rahvusvahelisi nõudeid ja asjaomase merepiirkonna vajadusi.

(32)  Ehkki vajalikku täpset rõhuasetust arvestades on asjakohane, et neid meetmeid võtaksid liikmesriigid, on tegevuse sidususe tagamiseks ühenduses tervikuna ja seoses ülemaailmsel tasandil võetud kohustustega möödapääsmatu, et nii ettevalmistav raamistik kui meetmeprogrammid peaksid saama komisjoni heakskiidu.

(33)  Meetmeprogrammide kavandamine, rakendamine ja haldamine võib nõuda märkimisväärseid kulutusi. Pidades silmas, et meetmeprogrammid on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise vahend, peaks ühendus panustama nimetatud programmide ettevalmistamise, rakendamise ja kooskõlastamise ajal liikmesriikide kulutustesse.

(34)  Õigluse ja teostatavuse huvides on vaja ette näha sätted juhtumiks, kus liikmesriigil oleks võimatu saavutada seatud keskkonnaalaste sihtide täit ulatust.

(35)  Selles kontekstis on tarvis sätestada kahte tüüpi erijuhtumid. Esimene puudutab olukorda, milles liikmesriigil on võimatu oma keskkonnaalaseid sihte saavutada kas teise riigi tegevuse või tegevusetuse, looduslike põhjuste või vääramatu jõu tõttu või selle liikmesriigi enda poolt võetud meetmete tõttu, mis lähtuvad keskkonnale osaks saavast negatiivsest mõjust tähtsamaks peetavatest üldistest huvidest. Sellistel juhtudel on vaja lubada liikmesriikidel võtta nende meetmeprogrammidesse kuuluvate meetmete asemel ajutisi meetmeid. Ajutiste meetmete mõte peaks olema vältida ohustatud mereakvatooriumi seisundi edasist halvenemist ja leevendada kahjulikku mõju asjaomases merepiirkonnas.

(36)  Teist tüüpi erijuhtum on selline, et liikmesriik leiab probleemi, mis mõjutab tema Euroopa mereakvatooriumi, võib-olla isegi kogu asjaomase merepiirkonna keskkonnaseisundit, kuid mida ei saa lahendada siseriiklikul tasandil võetavate meetmetega. Sellistel juhtudel tuleks ette näha, et komisjoni teavitatakse meetmeprogrammide esitamise raames.

(37)  Samas on vajalik, et erijuhtumite tarbeks mõeldud paindlikkus oleks ühenduse tasandil kontrolli all. Esimest tüüpi juhtumi puhul on seepärast asjakohane, et komisjoni poolt enne meetmeprogrammi heakskiitmist tehtava hindamise käigus võetakse nõuetekohaselt arvesse rakendatavate ajutiste meetmete tõhusust. Juhtudel, kui liikmesriik viitab meetmetele, mis lähtuvad ülekaalukatest üldistest huvidest, peaks komisjon tagama, et selle tagajärjel merekeskkonnas toimuvad nihked või muutused ei välista püsivalt ega sea ohtu hea keskkonnaseisundi saavutamist asjaomases merepiirkonnas.

(38)  Teist tüüpi erijuhtumi puhul peaks komisjon enne meetmeprogrammi heakskiitmist kaaluma asjaomase liikmesriigi võetud vaatenurga paikapidavust, see tähendab seisukohta, et siseriiklikul tasandil võetud meetmetest ei piisa, niisiis on vaja ühenduse tasandi meetmeid.

(39)  Pidades silmas mereökosüsteemide dünaamilist olemust ja nende looduslikku varieeruvust ning asjaolu, et neile avaldatav surve ja mõju varieerub vastavalt muutustele inimtegevuse erinevates mudelites ja kliimamuutuse mõjus, on oluline tunnistada, et hea keskkonnaseisundi määratlus on dünaamiline ja paindlik ning seda tuleb aja jooksul kohandada. Niisiis on kohane, et merekeskkonna kaitse oleks paindlik ja kohanduv. Seepärast on vaja ette näha merestrateegiate korrapärane ajakohastamine.

(40)  Samuti on vaja ette näha meetmeprogrammide ja nende ajakohastuste avaldamine ning vahearuannete esitamine komisjonile, milles kirjeldatakse programmi rakendamisel tehtud edusamme.

(41)  Laiema üldsuse kaasatuse tagamiseks merestrateegiate kehtestamisse, rakendamisse ja ajakohastamisse on vaja anda nõuetekohast teavet merestrateegiate eri elementide või nende ajakohastuste kohta, samuti taotluse korral esitada asjaomaseid taustadokumente ja teavet, mida kasutatakse merestrateegiate väljatöötamiseks.

(42)  On asjakohane, et komisjon peaks esitama esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2017. aastaks. Seejärel tuleks komisjoni edasised aruanded avaldada iga kuue aasta tagant.

(43)  Tuleks sätestada standardite kohanduste vastuvõtmine, mis on seotud merekeskkonna seisundi hindamise, järelevalve, keskkonnaalaste sihtide ning andmeedastuse ja -töötluse tehniliste vormingutega, et need oleksid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ...direktiiviga 2007/.../EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)(16).

(44)  Kalanduse juhtimist reguleerivaid meetmeid võib võtta muu hulgas ühise kalanduspoliitika kontekstis, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta(17), tuginedes teaduslikele nõuannetele, ning seepärast käsitletakse neid ka käesolevas direktiivis. Kontrolli radioaktiivse materjali kasutamisest tuleneva merrejuhtimise ja heite üle reguleerivad Euratomi asutamislepingu artiklid 30 ja 31 ning käesolevas direktiivis seda seega ei käsitleta.

(45)  Tulevane ühise kalanduspoliitika reform peaks võtma arvesse kalastamise mõju keskkonnale ja käesoleva direktiivi eesmärke.

(46)  Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama võetavate meetmete eesmärke, mida on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)  Liikmesriikide meetmed peavad lähtuma ettevaatuspõhimõttest ning ökosüsteemil põhinevast lähenemisest.

(48)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Eelkõige püütakse sellega edendada kõrge keskkonnakaitse taseme ja keskkonna kvaliteedi parandamise lõimimist ühenduse poliitikasse kooskõlas säästva arengu põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37.

(49)  Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(18),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolev direktiiv on kohaldatav kõigi Euroopa mereakvatooriumide suhtes ja selles võetakse arvesse vajadust tagada assotsieerunud riikide ning ühinejariikide merekeskkonna kvaliteet.

Artikkel 3

Kehtivad kohustused ja algatused

Artikkel 4

Mõisted

Punktis b osutatud komponendid, tingimused ja tegurid hõlmavad ka neid, mis tulenevad inimtegevusest, olenemata asjaolust, kas see tegevus toimub kõnealuses Euroopa mereakvatooriumis või sellest väljaspool;

Artikkel 5

Merepiirkonnad ja allpiirkonnad

1.  Liikmesriigid rakendavad käesolevat direktiivi seoses järgmiste merepiirkondadega:

2.  Liikmesriigid võivad konkreetse ala eripära arvessevõtmiseks rakendada käesolevat direktiivi lõikes 1 osutatud mereakvatooriumide alarajoonide alusel, tingimusel, et kõnealused alarajoonid on piiritletud kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega ja järgmistele mere allpiirkondadele vastaval viisil:

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist alarajoonidest artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks.

3.  Asjaomased liikmesriigid saavutavad igas merepiirkonnas Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi hiljemalt aastaks 2017, kehtestades selle piirkonna merestrateegia ja rakendades seda vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.

Liikmesriigid määratlevad asjaomased haldusüksused iga merepiirkonna või allpiirkonna jaoks oma Euroopa mereakvatooriumis. Haldusüksused võtavad vajadusel arvesse olemasolevaid haldus-, järelevalve- ja võrdlusüksuseid, ning need määratakse kindlaks koordinaatide kaudu vastavas merestrateegias.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist määratletud haldusüksustest artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks.

Artikkel 6

Merestrateegiad

1.  Liikmesriigid saavutavad hea keskkonnaseisundi merestrateegiate kehtestamise ja rakendamise teel.

2.  Samasse merepiirkonda kuuluvad liikmesriigid tagavad, et koostatakse üks ühine merestrateegia piirkonna või allpiirkonna kohta selle akvatooriumi puhul, mis kuulub nimetatud piirkonnas nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Iga liikmesriik töötab vastavalt järgmisele tegevuskavale iga asjaomase merepiirkonna jaoks oma Euroopa akvatooriumis välja merestrateegia:

a)  Ettevalmistamine:

b)  Meetmeprogrammid:

3.  Kui liikmesriigid, kes jagavad akvatooriumi teatavas merepiirkonnas või allpiirkonnas, nõustuvad rakendama lõike 2 punktides a ja b toodud samme ettenähtust kiiremini, teatavad nad oma muudetud ajakavast komisjonile ja toimivad vastavalt.

Kõnealused liikmesriigid saavad keskkonna parandamiseks tehtavate suuremate jõupingutuste eest ELilt sobivat toetust vastava ala pilootalaks nimetamise kaudu.

Lõike 2 punktidega a ja b ei takistata ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid.

4.  Liikmesriigid kehtestavad asjakohased mehhanismid selle tagamiseks, et töötataks välja lõikes 2 kirjeldatud meetmed artiklite 10, 11, 12, 13 ja 16 suhtes ning neid rakendataks kooskõlas artikliga 8, viisil, mille kohaselt esitatakse üks ühine merestrateegia iga piirkonna jaoks ning antakse ühiselt aru kõnealustes artiklites nimetatud komponentide kohta.

Iga merepiirkonna kohta koostab liikmesriik või pädev asutus kolme kuu jooksul aruande ning esitab selle komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele.

5.  Läänemere piirkond võiks olla merestrateegia rakendamisel pilootalaks. Helsingi komisjoni (HELCOM) poolt loodav eelseisev Läänemere tegevuskava võiks olla sel eesmärgil kasulik vahend.

Ühised meetmeprogrammid Läänemere piirkonnale kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktidega a ja b töötatakse välja asjaomase piirkonna liikmesriikide poolt hiljemalt aastaks 2010, et saavutada hea keskkonnaseisund Läänemere piirkonnas.

Artikkel 7

Merekaitsealad

1.  Liikmesriigid määravad oma strateegiates kindlaks merekaitsealadeks nimetatavate piirkondade ja allpiirkondade kaitsemeetmed.

Osana oma strateegiatest iga piirkonna ja allpiirkonna kohta võtavad liikmesriigid vajaduse korral ka meetmeid, et luua suletud merelooduskaitsealasid eesmärgiga kaitsta ja säilitada kõige haavatavamaid mereökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.

2.  Meetmeprogramme kehtestav liikmesriik kaasab teiste seas programmi kuuluvate meetmete hulka ruumilised kaitsemeetmed, sisaldades lisaks erilistele säilitusaladele vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ erilisi kaitsealasid vastavalt nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivile 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(21) (linnudirektiiv), ning kaitstud merealasid, nagu on kokku lepitud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5, ning lisaks mis tahes muudest rahvusvahelistest või piirkondlikest kokkulepetest, mille osapooleks ühendus on, tulenevaid kaitsemeetmeid.

3.  Liikmesriigid tagavad, et need alad aitavad kaasa kaitstud merealade sidusa ja esindusliku võrgustiku loomisele hiljemalt aastaks 2012. Võrgustik sisaldab piisava suurusega alasid, mida kaitstakse täielikult kaevetööstusega seotud kasutuse eest, et kaitsta muu hulgas kudemis-, kasvu- ja toitumispaiku, ning teha võimalikuks ökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja funktsioneerimise alalhoid või taastumine.

4.  Liikmesriigid loovad selliste kaitstud merealade jaoks ühe või mitu registrit, mille loomine peab olema lõpule viidud hiljemalt ...(22).

5.  Registri/registrite sisu peab olema avalikkusele kättesaadav.

6.  Kaitstud merealade registrit/registreid iga merepiirkonna või allpiirkonna kohta vaadatakse perioodiliselt läbi ja ajakohastatakse.

Artikkel 8

Koostöö ja kooskõlastamine kolmandate riikidega

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel kooskõlastavad samasse merepiirkonda või allpiirkonda kuuluva mereakvatooriumiga liikmesriigid oma meetmeid ning teevad koostööd.

Kui see on otstarbekas ja asjakohane, kasutavad liikmesriigid selles merepiirkonnas või allpiirkonnas juba loodud institutsioonilisi struktuure ning võimaluste piires seal algatatud programme ja tegevusi, millesse tehakse vajalikud kohandused eesmärgiga viia need kooskõlla artikliga 22.

2.  Merestrateegia loomisel ja rakendamisel teevad liikmesriigid kõik, et kooskõlastada oma meetmeid:

Selles kontekstis lähtuvad liikmesriigid niivõrd kui võimalik olemasolevatest programmidest ja tegevustest, mis on välja töötatud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate struktuuride raames.

Rahvusvaheliste ja piirkondlike lepingute kontekstis, mille ühendus on sõlminud organisatsioonide ja kolmandate riikidega, kellel on suveräänsed õigused või jurisdiktsioon:

3.  Komisjon kehtestab aastaks 2007 regulatiivse raamistiku, mis keskendub keskkonnakriteeriumidele, tagamaks, et enne suuri infrastruktuuriprojekte merekeskkonnas konsulteeritaks kõigi asjakohaste sidusgruppidega.

4.  Euroopa Liidu toetuseid, nt ühise põllumajanduspoliitika raames, võib eraldada üksnes sidusgruppidele, kes suudavad näidata, et nende tegevus on toitainete seisukohast tasakaalus, s.t nad ei ole seotud suureulatuslike toitainete lekkimisega veekogudesse.

Artikkel 9

Pädevad siseriiklikud asutused

1.  Liikmesriigid määravad artikli 30 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks igale asjaomasele merepiirkonnale käesoleva direktiivi rakendamiseks seoses oma Euroopa mereakvatooriumiga pädeva asutuse.

Kuue kuu jooksul sellest kuupäevast esitavad liikmesriigid komisjonile oma määratud pädevate asutuste nimekirja koos II lisas loetletud teabega.

Samal ajal saadavad liikmesriigid komisjonile siseriiklike pädevate asutuste nimekirja kõigi asjakohaste rahvusvaheliste organite kohta, milles nad on osalised.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist lõike 1 kohaselt esitatud andmetes tehtud muudatustest kolme kuu jooksul pärast kõnealuste muudatuste jõustumist.

II peatükk

Merestrateegiad: ettevalmistus

Artikkel 10

Hindamine

1.  Liikmesriigid teostavad igas merepiirkonnas oma Euroopa mereakvatooriumi esialgse hindamise, mis seisneb järgmises:

2.  Lõikes 1 nimetatud analüüsides võetakse arvesse direktiivi 2000/60/EÜ vastavate sätetega reguleeritud ranniku-, ülemineku- ja territoriaalvetega seotud elemente, samuti nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta(23), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist(24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiivi .../.../EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ja millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ(25), et anda merekeskkonna seisundile igakülgne hinnang.

3.  Vastavalt lõikele 1 püüavad hinnangut ettevalmistavad liikmesriigid iga merepiirkonna puhul vastavalt artikli 6 lõikele 3 läbiviidava koordineerimise teel tagada, et:

4.  Esialgsest hindamisest tulenevad andmed ja teave tehakse Euroopa Keskkonnaagentuurile ning asjaomastele piirkondlikele mere- ja kalandusorganisatsioonidele ning -asutustele kättesaadavaks hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nimetatud hindamise lõpetamist, et neid saaks kasutada üleeuroopalistes merekeskkonna hindamistes, eriti ülevaates merekeskkonna seisundist ühenduses artikli 23 lõike 3 punkti b alusel.

Artikkel 11

Hea keskkonnaseisundi piiritlemine

1.  Liikmesriigid määravad artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel iga asjaomase merepiirkonna puhul Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi spetsiifiliste parameetrite kogumi, tuginedes I ja III lisas ettenähtud üldistele kvalitatiivsetele tunnustele, kriteeriumidele ja standarditele.

Nad võtavad muu hulgas arvesse I ja III lisas loetletud elemente, mis puudutavad elupaigatüüpe, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud hindamisest ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tehtud piiritlemisest hiljemalt kolm kuud pärast viimase lõpuleviimist.

Artikkel 12

Keskkonnaalaste sihtide kehtestamine

1.  Liikmesriigid kehtestavad artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel kogu oma Euroopa mereakvatooriumi kohta ühiselt ühtse keskkonnaalaste sihtide, mis on kavandatud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks hiljemalt aastaks 2017 ja nendega seotud indikaatorite igakülgse kogumi, võttes arvesse IV lisas toodud parameetrite mittetäielikku nimekirja.

Nende sihtide ja indikaatorite väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse siseriiklikul, ühenduse või rahvusvahelisel tasandil sama akvatooriumi suhtes sätestatud olemasolevate keskkonnaalaste sihtide jätkuvat kohaldamist, ning tagavad, et asjakohaseid piiriüleseid mõjusid ja piiriüleseid iseärasusi võetakse samuti arvesse.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile keskkonnaalastest sihtidest hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nende kehtestamist.

Artikkel 13

Seireprogrammide kehtestamine

1.  Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad artikli 10 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel kooskõlastatud seireprogrammi oma Euroopa mereakvatooriumi keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks III ja V lisas toodud nimekirjade alusel ja toetudes artikli 12 kohaselt kehtestatud keskkonnaalastele sihtidele.

Need programmid on kooskõlas merepiirkondade või allpiirkondadega ning tuginevad hindamist ja seiret käsitlevatele asjaomaste ühenduse õigusaktide, eelkõige direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ või rahvusvaheliste lepingute sätetele, või ühenduse algatustele ruumiteabe infrastruktuuri ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kohta, eriti merekeskkonnas, niivõrd kui sellised nõuded on seotud liikmesriikide Euroopa akvatooriumiga eelpoolmainitud merepiirkonnas.

2.  Liikmesriigid koostavad iga merepiirkonna või allpiirkonna jaoks seireprogrammi vastavalt lõikele 1 ning võtavad koordineerimise huvides kasutusele vajalikud meetmed tagamaks, et:

3.  Kui see on asjakohane, võtab komisjon artikli 28 lõikes 2 sätestatud korras vastu spetsifikatsioonid ja standardiseeritud meetodid seireks ja hindamiseks, mis arvestavad olemasolevate kohustustega ja tagavad seire- ja hindamistulemuste võrreldavuse.

4.  Nimetatud seireprogrammidest tulenevad andmed ja teave tehakse Euroopa Keskkonnaagentuurile ning asjaomastele piirkondlikele mere- ja kalandusorganisatsioonidele ja -asutustele kättesaadavaks hiljemalt kolm kuud pärast nimetatud programmide lõpetamist, et neid saaks kasutada üleeuroopalistes merekeskkonna hindamistes, eriti ülevaates merekeskkonna seisundist ühenduses artikli 23 lõike 3 punkti b alusel.

Artikkel 14

Merereostus

Liikmesriigid võtavad vastu meetmeid ja programme, mis võimaldavad merereostust avastada ja jälgida.

Artikkel 15

Heakskiit

Kõigi artikli 10 lõike 1, artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 2 ja artikli 13 lõike 2 alusel tehtud teavitamiste alusel hindab komisjon iga merepiirkonna raames ja iga liikmesriigi puhul, kas teatatud elemendid moodustavad käesoleva direktiivi nõuetele vastava raamistiku.

Kõnealuste hindamiste läbiviimisel arvestab komisjon eri merepiirkondade piires ja kogu ühenduses kasutusel olevate raamistike sidusust.

Hindamise otstarbel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavat teavet, mis on talle otsuse tegemiseks vajalik.

Kuue kuu jooksul pärast teate saamist artikli 13 kohaselt kehtestatud seireprogrammide kohta võib komisjon mis tahes liikmesriigi puhul otsustada raamistiku või selle mis tahes elemendi tagasi lükata põhjendusega, et see ei vasta käesolevale direktiivile.

III peatükk

Merestrateegiad: meetmeprogrammid

Artikkel 16

Meetmeprogrammid

1.  Liikmesriigid teevad iga asjaomase merepiirkonna puhul kindlaks meetmed, mida tuleb võtta kogu nende Euroopa mereakvatooriumis hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt artikli 11 lõikele 1.

Liikmesriigid otsustavad, milliseid meetmeid tuleb vastavalt artiklile 14 võtta seoses merereostuse jälgitavuse ja avastatavusega.

2.  Liikmesriikide meetmeprogrammid sisaldavad ruumilisi kaitsemeetmeid. Need meetmed sisaldavad lisaks erilistele säilitusaladele vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ erilisi kaitsealasid vastavalt direktiivile 79/409/EMÜ ning kaitstud merealasid, nagu on kokku lepitud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5, ning lisaks mis tahes muudest rahvusvahelistest või piirkondlikest kokkulepetest, mille osapooleks ühendus on, tulenevaid kaitsemeetmeid.

Liikmesriigid tagavad, et need alad aitavad kaasa kaitstud merealade sidusa ja esindusliku võrgustiku loomisele hiljemalt aastaks 2012. Võrgustik sisaldab piisava suurusega alasid, mida kaitstakse täielikult kaevetööstusega seotud kasutuse eest, et kaitsta muu hulgas kudemis-, kasvu- ja toitumispaiku, ning teha võimalikuks ökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja funktsioneerimise alalhoid või taastumine.

3.  Liikmesriigid integreerivad lõike 1 alusel väljatöötatud meetmed meetmeprogrammi, võttes arvesse asjaomaste ühenduse õigusaktide või rahvusvaheliste lepingute kohaselt nõutavaid meetmeid. Eelkõige võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse direktiivi 91/271/EMÜ, direktiivi 2006/7/EÜ ja direktiivi .../.../EÜ (mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas) rakendamisest tulenevaid eeliseid.

4.  Meetmeprogramm hõlmab:

5.  Meetmeprogrammi koostamisel lõike 3 kohaselt võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse säästvat arengut ja eelkõige kavandatud meetmete ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Liikmesriigid loovad haldusraamistikud ja programmid, mis võimaldavad mereküsimustega tegelemist läbi mitme tegevussektori, et ühitada keskkonnateadus ja -meetmed kõnealuse valdkonna majandusliku, sotsiaalse ja haldusliku arenguga ja saada taolisest vastastoimest kasu.

Liikmesriigid tagavad meetmete kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse ning viivad enne iga uue meetme rakendamist läbi mõju hindamisi, sealhulgas üksikasjalikke tulude ja kulude analüüse.

6.  Liikmesriigid näitavad oma meetmeprogrammides ära, kuidas meetmeid rakendada kavatsetakse ja kuidas need aitavad kaasa artikli 12 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamisele.

7.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele oma meetmeprogrammidest kolme kuu jooksul nende lõpuleviimisest.

8.  Arvestades artiklit 19, tagavad liikmesriigid programmide käivitamise kahe aasta jooksul nende lõpuleviimisest.

9.  Pärast kõigi huvitatud osapooltega konsulteerimist sätestab komisjon ...(26) artikli 28 lõikes 2 osutatud korras üksikasjalikud kriteeriumid ja standardid ookeanide hea haldamise põhimõtete kohaldamiseks.

Artikkel 17

Erandid

1.  Kui vastavalt artikli 16 lõikele 1 meetmeprogrammi koostanud liikmesriik tuvastab juhtumi, mille puhul ükskõik millisel järgmistest põhjustest ei saa keskkonnaalaseid sihte ja head keskkonnaseisundit selle liikmesriigi võetavate meetmetega saavutada, identifitseerib ta selle juhtumi selgelt oma meetmeprogrammis ja esitab komisjonile oma seisukoha põhjendamiseks vajalikud selgitused:

2.  Iga lõike 1 punktis b, c, d, e või f kirjeldatud põhjusele tuginev liikmesriik lisab oma meetmeprogrammi asjakohaseid ajutisi meetmeid, mis vastavad ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele, et vähendada Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi saavutamise puudujääki asjaomases merepiirkonnas.

3.  Iga lõike 1 punktis g kirjeldatud põhjusele tuginev liikmesriik tagab selle, et nihked või muutused ei välista püsivalt ega sea ohtu hea keskkonnaseisundi saavutamist asjaomases merepiirkonnas.

4.  Kui liikmesriik tugineb lõike 1 punktis b kirjeldatud põhjusele ja komisjon nõustub selle paikapidavusega, võtab komisjon oma volituste piires kohe kõnealuse keskkonnaalase sihi saavutamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 18

Teave

Kui liikmesriik leiab probleemi, mis mõjutab tema Euroopa mereakvatooriumi ja mida ei saa lahendada siseriiklikul tasandil võetavate meetmetega, teatab ta sellest komisjonile ja esitab oma seisukoha põhjendamiseks vajalikud tõendid.

Artikkel 19

Heakskiit

Artikli 16 lõike 7 alusel tehtud meetmeprogrammidest teavitamise alusel hindab komisjon, kas teatatud programmidest piisab iga liikmesriigi puhul hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vastavalt artikli 11 lõike 1 piiritlusele.

Kõnealuse hindamise läbiviimisel arvestab komisjon ühenduses kasutusel olevate meetmeprogrammide sidusust.

Hindamise otstarbel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada täiendavat teavet, mis on talle otsuse tegemiseks vajalik.

Kuue kuu jooksul pärast teate saamist meetmeprogrammide kohta võib komisjon mis tahes liikmesriigi puhul otsustada programmi või selle mis tahes aspekti tagasi lükata põhjendusega, et see ei vasta käesolevale direktiivile.

IV peatükk

Ajakohastamine, aruanded ja avalik teave

Artikkel 20

Ajakohastamine

1.  Liikmesriigid tagavad seoses iga asjaomase merepiirkonnaga oma merestrateegiate ajakohasuse.

2.  Lõike 1 kohaldamisel vaatavad liikmesriigid iga kuue aasta järel pärast nende esialgset kehtestamist läbi oma merestrateegiate järgmised elemendid:

3.  Lõikes 2 ettenähtud läbivaatamise järel tehtavate ajakohastuste üksikasjad saadetakse komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kolme kuu jooksul nende avaldamisest kooskõlas artikli 22 lõikega 4.

4.  Artikleid 15 ja 19 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 21

Vahearuanded

Liikmesriigid esitavad kolme aasta jooksul iga meetmeprogrammi või selle ajakohastuse avaldamisest vastavalt artikli 22 lõikele 4 komisjonile vahearuande, milles kirjeldatakse kõnealuse programmi elluviimisel tehtud edusamme.

Artikkel 22

Avalik arutelu ja teave

1.  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiviga 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse(27), tagavad liikmesriigid kõigi huvitatud poolte aktiivse osalemise käesoleva direktiivi rakendamises, eelkõige II ja III peatükis ettenähtud merestrateegiate kehtestamises ja nende ajakohastamises vastavalt artiklile 20.

2.  Vastavalt lõikele 1 kaasavad liikmesriigid võimaluse korral huvitatud osapooled, kasutades selleks olemasolevaid haldusasutusi ja -struktuure, sealhulgas piirkondlikke merekonventsioone, teaduslikke nõuandvaid asutusi ja piirkondlikke nõuandekomisjone (RAC).

3.  Liikmesriigid asutavad konsulteerimise ja regulaarse teabevahetuse struktuuri, kaasates asjaomased kohalikud asutused, eksperdid, valitsusvälised organisatsioonid ja kõik asjaomased merepiirkonna või allpiirkonna osalised. Kõnealune struktuur tuleb otseselt ühendada piirkondlike nõuandekomisjonidega, mida toetab EL.

4.  Liikmesriigid avaldavad ja teevad üldsusele märkuste tegemiseks kättesaadavaks merestrateegiate või nendega seotud ajakohastuste avalikud kokkuvõtted:

5.  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta(28), tehakse nõudmisel kättesaadavaks taustdokumendid ja -teave, mida on kasutatud merestrateegiate väljatöötamisel. Eelkõige tehakse avalikkusele Interneti teel ja mis tahes muude asjakohaste sidevahenditega kättesaadavaks esialgsest hindamisest ja seireprogrammidest tulenevad andmed ja teave.

Liikmesriigid annavad komisjonile tema ülesannete täitmiseks kõnealuste andmete ja teabega seoses piiramatu juurdepääsu ja kasutusõigused.

Artikkel 23

Komisjoni aruanded

1.  Komisjon avaldab esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2017. aastaks.

Seejärel avaldab komisjon edasised aruanded iga kuue aasta tagant.

Komisjon esitab aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.  Komisjon avaldab hiljemalt ...(29) aruande, tuues esile mis tahes käesoleva direktiivi võimalike paranduste ning artiklis 3 nimetatud kohustuste ja algatuste omavahelised vastuolud.

Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Lõikes 1 sätestatud aruanded sisaldavad järgmist:

4.   ...(30) esitab komisjon aruande ühenduse jaoks olulise Arktika akvatooriumi merekeskkonna seisundi kohta ning teeb vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asjakohaste meetmete kohta selle akvatooriumi kaitsmiseks sarnaselt Antarktikale, määrates selle kui "rahule ja teadusele pühendatud kaitseala".

Liikmesriigid, kelle Euroopa mereakvatoorium hõlmab akvatooriumi Arktikas, teevad esialgse hindamise nende vete suhtes kättesaadavaks Arktika nõukogule.

Artikkel 24

Arenguaruanne kaitstud alade kohta

...* esitab komisjon arenguaruande kaitsealade ja ajaliste/piirkondlike sulgemiste globaalse võrgustiku loomise kohta, et kaitsta kasvualasid ja -perioode kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5 võetud kohustustega, ning ühendusepoolse panuse kohta sellise võrgustiku saavutamisel.

Sellel alusel teeb komisjon ettepaneku, vastavalt vajadusele ja asutamislepingus kehtestatud menetluste kohaselt mis tahes täiendavate ühenduse meetmete kohta, mis on vajalikud esindusliku kaitstud merealade võrgustiku sihi saavutamiseks aastaks 2012.

Artikkel 25

Käesoleva direktiivi läbivaatamine

1.  Komisjon vaatab käeoleva direktiivi üle hiljemalt ...(31)* ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõik muutmisettepanekud, mis on vajalikud, et:

2.  Komisjon arvestab muu hulgas esimest hindamisaruannet, mis on koostatud artikli 23 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 26

Ühenduse rahastamine

1.  Arvestades, et merestrateegia kehtestamine on loomupäraselt prioriteet, toetatakse käesoleva direktiivi rakendamist ühenduse rahastamisvahenditega alates 2007. aastast.

2.  Euroopa Liit kaasfinantseerib liikmesriikide koostatud programme vastavalt olemasolevatele rahastamisvahenditele.

V peatükk

Lõppsätted

Artikkel 27

Tehnilised kohandused

1.  III, IV ja V lisa kohandatakse artikli 28 lõikes 3 sätestatud korras vastavalt teaduse ja tehnika arengule, võttes arvesse artikli 20 lõikes 2 nimetatud merestrateegiate ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.

2.  Vajadusel võib komisjon artikli 28 lõikes 3 sätestatud korras võtta vastu järgmise:

Artikkel 28

Komitee

1.  Komisjoni abistab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõike 1 alusel asutatud komitee, edaspidi "komitee".

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõiget 1 kuni 4 ning artiklit 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Artikkel 29

Väljaspool Euroopa mereakvatooriumi asuvad veed

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad või vajaduse korral nõukogu üksi võtab ühenduse tasandil meetmeid väljaspool Euroopa mereakvatooriumi asuvate vete keskkonnaseisundi parandamiseks, kui selline parandamine on ühenduse või liikmesriikide pädevusse kuuluvate tegevuste kontrollimise teel võimalik.

Need meetmed võetakse asutamislepingus kehtestatud menetluste kohaselt ettepanekute alusel, mille komisjon on esitanud ...(32).

Artikkel 30

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ...(33)*. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi sätete omavahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 32

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Artiklites 4 ja 11 kirjeldatud tingimused

II LISA

Artikli 9 lõige 1

1)  Pädeva asutuse nimi ja aadress – nimetatud asutuse ametlik nimi ja aadress.

2)  Pädeva asutuse õiguslik vorm – pädeva asutuse õigusliku vormi kirjeldus ning vajaduse korral tema põhikirja, asutamislepingu või samaväärse õigusdokumendi kokkuvõte või koopia.

3)  Ülesanded – pädeva asutuse õigusliku ja haldusvastutuse kirjeldus ning tema rolli kirjeldus asjaomases mereakvatooriumis.

4)  Liikmeskond – kui pädev asutus on teiste pädevate asutuste vaheline kooskõlastamisasutus, nõutakse nende asutuste nimekirja koos kokkuvõttega kooskõlastamise tagamiseks loodud suhetest institutsioonide vahel.

5)  Piirkondlik kooskõlastamine – nõutakse kokkuvõtet mehhanismidest, mis on kehtestatud selleks, et tagada kooskõlastamine liikmesriikide vahel, kelle Euroopa mereakvatoorium jääb samasse merepiirkonda.

III LISA

Artikli 10 lõige 1, artikli 11 lõige 1 ja artikli 13 lõige 1

IV LISA

Artikli 12 lõige 1

1)  Merepiirkonnas või allpiirkonnas liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvat mereakvatooriumi iseloomustavate elementide piisav käsitlemine.

2)  Vajadus seada a) sihid, millega kehtestatakse hea keskkonnaseisundi määratlusel põhinevad soovitud tingimused; b) mõõdetavad kontrollarvud, mis võimaldavad teostada seiret; ja c) tegevussihid, mis on seotud nende saavutamise toetamiseks mõeldud konkreetsete rakendusmeetmetega.

3)  Eesmärgiks oleva keskkonnaseisundi täpsustamine ja formuleerimine merepiirkonda või allpiirkonda kuuluvat liikmesriigi Euroopa mereakvatooriumi iseloomustavate elementide mõõdetavate omaduste näol.

4)  Sihtide kogumi kooskõla; nendevaheliste vastuolude puudumine.

5)  Sihtide saavutamiseks vajalike ressursside täpsustamine.

6)  Sihtide formuleerimine koos nende saavutamiseks ettenähtud ajakavaga.

7)  Edusammude jälgimiseks ja sihtide saavutamist silmas pidades juhtimisotsuste suunamiseks mõeldud näitajate täpsustamine.

8)  Vajaduse korral võrdluspunktide täpsustamine (siht- ja piirväärtused).

9)  Sotsiaalsete ja majanduslike probleemide nõuetekohane arvestamine sihtide seadmisel.

10)  Artiklis 1 sätestatud keskkonnaeesmärki silmas pidades välja töötatud keskkonnasihtide, nendega seotud näitajate ning siht- ja piirväärtuste kogumi läbivaatamine, et hinnata, kas sihtide saavutamisel muutuks merepiirkonnas liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluva mereakvatooriumi keskkonnaseisund neile vastavaks.

11)  Sihtide vastavus ühenduse ja selle liikmesriikide asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike kokkulepete alusel võetud eesmärkidele.

12)  Kui sihtide ja näitajate kogum on kokku pandud, tuleks need artiklis 1 sätestatud keskkonnaeesmärki silmas pidades ühiselt läbi vaadata, et hinnata, kas sihtide saavutamisel muutuks keskkonna seisund neile vastavaks.

V LISA

Artikli 13 lõige 1

1)  Vajadus esitada teavet keskkonnaseisundi hindamiseks ning heast keskkonnaseisundist puudujääva vahemiku ja selle suunas tehtud edusammude mõõtmiseks vastavalt III lisale ning I ja III lisa kohaselt kindlaks määratavatele üksikasjalikele standarditele ja kriteeriumidele.

2)  Vajadus tagada teabe genereerimine, mis võimaldab teha kindlaks artiklis 12 ettenähtud keskkonnaalaste sihtide sobivad näitajad.

3)  Vajadus tagada teabe genereerimine, mis võimaldab hinnata artiklis 16 nimetatud meetmete mõju.

4)  Vajadus kaasata tegevusi muutuse põhjuse ja seeläbi võimalike parandavate meetmete kindlakstegemiseks, mida oleks soovitud seisundivahemikust kõrvalekallete avastamise korral tarvis võtta hea keskkonnaseisundi tagasisaamiseks.

5)  Vajadus esitada teavet keemiliste saasteainete kohta inimtoiduks mõeldud liikides, mis pärinevad kutselise kalapüügi aladelt.

6)  Vajadus kaasata tegevus, millega kinnitatakse, et parandusmeetmed toovad kaasa soovitud muutusi, mitte aga soovimatuid kõrvaltoimeid.

7)  Vajadus koondada teave merepiirkondade alusel.

8)  Vajadus töötada välja tehnilised spetsifikaadid ja standardiseeritud meetodid järelevalve teostamiseks ühenduse tasandil, et teavet oleks võimalik võrrelda.

9)  Vajadus tagada, niivõrd kui võimalik, vastavus piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil välja töötatud olemasolevatele programmidele, et soodustada nende programmide omavahelist kooskõla ja vältida jõupingutuste dubleerimist.

10)  Vajadus kaasata artiklis 10 ettenähtud esialgsesse hindamisse ühe osana keskkonnatingimustes aset leidnud suuremate muutuste ning vajaduse korral uute ja esilekerkivate küsimuste hindamine.

11)  Vajadus käsitleda artiklis 10 ettenähtud esialgse hindamise osana III lisas loetletud elemente ja nende looduslikku variatiivsust ning hinnata suundumusi artikli 12 lõike 1 kohaselt sätestatud keskkonnasihtide saavutamise suunas, kasutades vajaduse korral kindlaksmääratud näitajaid ja nende siht- või piirväärtusi.

VI LISA

Artikli 16 lõige 1

1)  Sisendite kontrollimeetmed: majandamismeetmed, mis mõjutavad lubatud inimtegevuse määra.

2)  Väljundite kontrollimeetmed: majandamismeetmed, mis mõjutavad ökosüsteemi komponendi lubatud häirituse astet.

3)  Ruumilise ja ajalise leviku kontroll: majandamismeetmed, mis mõjutavad seda, kus ja millal teatud tegevusel toimuda lastakse.

4)  Juhtimise kooskõlastusmeetmed: vahendid juhtimise kooskõlastamise tagamiseks.

5)  Majanduslikud stiimulid: majandamismeetmed, tänu millele on mereökosüsteemi kasutajate huvides tegutseda viisil, mis aitab saavutada ökosüsteemi ökoloogilisi eesmärke.

6)  Leevendus- ja heastamisvahendid: majandamisvahendid, mis suunavad inimtegevust mereökosüsteemide kahjustatud komponentide taastamisele.

7)  Teabevahetus, huvirühmade kaasamine ja üldsuse teadlikkuse tõstmine.

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 185, 8.8.2006, lk 20. (3) ELT C 206, 29.8.2006, lk 5. (4) Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta seisukoht. (5) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1. (6) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (7) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). (8) EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1. (9) EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1. (10) ELT L 73, 16.3.1994, lk 19. (11) ELT L 104, 3.4.1998, lk 1. (12) ELT L 118, 8.5.2000, lk 44. (13) ELT L 240, 19.9.1977, lk 1. (14) EÜT L 322, 14.12.1999, lk 32. (15) ELT L 67, 12.3.1983, lk 1. (16) ELT ... (17) ELT L 358, 31.12.2002, lk 59. (18) ELT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). (19) * 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (20) ** 3 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (21) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36). (22) * Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (23) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. (24) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37. (25) ELT ... (26) * Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (27) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17. (28) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26. (29) * Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (30) * Kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (31) ** 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (32) * Nelja aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (33) ** Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (34) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/35/EÜ.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega (KOM(2006)0069 – C6-0064/2006 – 2006/0018(COD))

P6_TA(2006)0483 A6-0287/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0069)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0064/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0287/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Komisjoni 28. jaanuari 2005. aasta teatises ühenduse elavhõbedaalase strateegia kohta, mis käsitles kõiki elavhõbeda kasutusalasid, järeldati, et oleks asjakohane kehtestada ühenduse tasemel teatavate elavhõbedasisaldusega mitteelektriliste või mitteelektrooniliste mõõteriistade ja juhtseadmete (mis on peamine elavhõbedasisaldusega tooterühm, mis on seni ühenduse meetmetega reguleerimata) turustamise piirangud.

(2)  Elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piiramine oleks elavhõbeda jäätmevoogudesse sattumise vältimise kaudu kasulik keskkonnale ja pikemas perspektiivis ka inimeste tervisele.

(3)  Olemasolev tõendusmaterjal mõõteriistade ja juhtseadmete kohta, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku otstarbekust, näitab, et vahetud piirangud peaksid kehtima ainult elanikkonnale ettenähtud mõõteseadmete ning kõigi meditsiiniliste termomeetrite suhtes.

(4)  Üle 50 aasta vanade elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete sisseveo puhul on tegemist antiikesemete või kultuuriväärtustega, mis on määratletud nõukogu 9. detsembri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 3911/92 kultuuriväärtuste ekspordi kohta(4). Selline kaubandus on piiratud mahuga ning ei kujuta ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Seetõttu ei tuleks sellist kaubandust piirata.

(5)  Elavhõbeda keskkonda sattumise minimeerimise ja elavhõbedat sisaldavate ülejäänud mõõteseadmete kutsealase ja tööstusliku kasutamise, eriti sfügmomanomeetrite tervishoius kasutamise järkjärgulise lõpetamise eesmärgil peaks komisjon uurima tehniliselt ja majanduslikult otstarbekate ohutumate alternatiivsete lahenduste kättesaadavust. Tervishoius kasutatavate sfügmomanomeetrite puhul tuleks konsulteerida ekspertarstidega, et tagada teatavate terviseseisundite diagnoosimis- ja ravivajaduste piisav arvessevõtmine.

(6)  Käesoleva direktiivi eesmärgiks on piirata ainult uute mõõteseadmete turuleviimist. Seetõttu ei tohiks kõnealuseid piiranguid rakendada juba kasutuses olevate või juba turule viidud seadmete suhtes.

(7)  Erinevused liikmesriikide vastuvõetud mitmesugustes mõõteriistades ja juhtseadmetes sisalduva elavhõbeda piiramist käsitlevate õigus- ja haldusnormide vahel võivad luua kaubandustõkkeid, kahjustada ühendusesisest konkurentsi ning mõjutada otseselt siseturu rajamist ja toimimist. Seetõttu on osutunud vajalikuks ühtlustada liikmesriikide mõõteriistade ja juhtseadmete valdkonna õigusaktid, kehtestades ühtlustatud õigusnormid, mis käsitlevad kõnealuseid elavhõbedat sisaldavaid tooteid ning millega säilitatakse siseturg, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme.

(8)  Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega)(5) tuleks vastavalt muuta.

(9)  Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse õigusakte, millega on kehtestatud töötajate turvalisuse miinimumnõuded, nagu nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta(6) ning sellel põhinevad üksikdirektiivid, eriti nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohu eest tööl(7).

(10)  Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(8) punktile 34 julgustatakse liikmesriike koostama ja avalikustama enda tarbeks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, milles oleks võimalikult üksikasjalikult toodud seos direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/769/EMÜ I lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...(9). Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates ...(10)*.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Direktiivi 76/769/EMÜ I lisasse lisatakse järgmine punkt:

(1) ELTs seni avaldamata. (2) 13. septembri 2006. aasta arvamus (ELTs seni avaldamata). (3) Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta seisukoht. (4) EÜT L 395, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1). (5) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/90/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 28). (6) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). (7) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11. (8) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1. (9) * Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva. (10) ** Kaheksateist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (11) * Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (12) ** Kaheksateist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. (13) *** Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval. (14) * Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist."

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ühisettevõtte loomist Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) elluviimiseks (KOM(2005)0602 – C6-0002/2006 – 2005/0235(CNS))

P6_TA(2006)0484 A6-0382/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0602)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 171, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0002/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A6-0382/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud Muudatusettepanek 1 ESIMENE VOLITUS – võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 171; – võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 171 ja 173; Muudatusettepanek 2 Põhjendus 2 (2)  Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekt, edaspidi "projekt SESAR", on ühtse Euroopa õhuruumi tehnoloogiliseks aluseks. Nimetatud projekti kohaselt luuakse ühenduses tõhus lennujuhtimise infrastruktuur, mis võimaldab välja arendada usaldusväärse ja keskkonnasõbraliku lennutranspordi, kasutades täiel määral ära selliste programmidega nagu GALILEO seotud tehnoloogilised edusammud. (2)  Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekt, edaspidi "projekt SESAR", on ühtse Euroopa õhuruumi tehnoloogiliseks aluseks. Nimetatud projekti kohaselt luuakse ühenduses tõhus lennujuhtimise infrastruktuur, mis võimaldab välja arendada usaldusväärse, energiatõhusa ja keskkonnasõbraliku lennutranspordi, kasutades täiel määral ära selliste programmidega nagu GALILEO seotud tehnoloogilised edusammud. Selle eesmärk on integreerida lennukite kiiruse haldamine säästliku energiakasutuse nimel ja aktiivne koostöö meteoroloogiateenistustega, et vähendada lennunduse mõju kliimamuutustele. Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3 (3)  Projekti SESAR eesmärk on hallata ja koordineerida tegevusi, mida senini oli ühenduses teostatud hajutatult ja koordineerimata. (3)  Projekti SESAR eesmärk on hallata ja koordineerida tegevusi, mida senini oli ühenduses teostatud hajutatult ja koordineerimata, sealhulgas asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud kõige kaugemates ja äärepoolsemates piirkondades. Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6 (6)  Määratlemisetapile järgneb ühenduse lennuliikluse korraldamise moderniseerimise kava elluviimise etapp, mis omakorda hõlmab kaht järjestikust etappi: väljaarendamist (2008-2013) ja kasutuselevõtmist (2014-2020). (6)  Määratlemisetapile järgneb kaks järjestikust etappi: väljaarendamine (2008-2013) ja kasutuselevõtt (2014-2020). Muudatusettepanek 5 Põhjendus 6 a (uus) (6 a) Igas etapis tuleks sätestada selle sisu põhielemendid ning kasutuselevõtu etapi puhul tuleks õigusnormid välja tuua eraldi ettepanekus. Muudatusettepanek 8 Põhjendus 12 (12)  Võttes arvesse osaliste arvu, keda on tarvis käesolevasse protsessi kaasata, ning vajalike rahaliste vahendite ning tehnilise oskusteabe mahtu, on hädavajalik luua juriidiline isik, kes suudaks tagada projektile SESAR selle elluviimisetapi käigus eraldatavate summade kooskõlastatud kasutamise. (12)  Võttes arvesse osaliste arvu, keda on tarvis käesolevasse protsessi kaasata, ning vajalike rahaliste vahendite ning tehnilise oskusteabe mahtu, on hädavajalik luua juriidiline isik, kes suudaks tagada projektile SESAR selle väljaarendamisetapi käigus eraldatavate summade kooskõlastatud kasutamise. Muudatusettepanek 9 Põhjendus 13 (13)  Nimetatud juriidiline isik, kelle ülesandeks on Euroopa üldistes huvides elluviidava avaliku teadusprojekti haldamine peab olema käsitletav rahvusvahelise asutusena, millele osutatakse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) artikli 15 punkti 10 teises lõigus ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) artikli 23 lõike 1 teises lõigus. (13)  Nimetatud juriidilise isiku ülesandeks on Euroopa üldistes huvides elluviidava avaliku teadusprojekti haldamine, millele osutatakse nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) artikli 15 punkti 10 teises lõigus ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) artikli 23 lõike 1 teises lõigus. Muudatusettepanek 10 Põhjendus 14 (14)  On soovitatav, et liikmesriigid annaksid nimetatud juriidilisele isikule maksuvabastuse kõikide maksude puhul, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks, ning et ettevõtte töötajatele makstav töötasu oleks vabastatud tulumaksust. (14)  On soovitatav, et liikmesriigid annaksid nimetatud juriidilisele isikule maksuvabastuse kõikide maksude puhul, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks, ning et ettevõtte töötajatele makstav töötasu oleks Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega kooskõlas. Muudatusettepanek 11 Põhjendus 15 (15)  SESAR on teadus- ja arendusprojekt, mis võimaldab rahastamist ühenduse teadus- ja arendusprogrammide raames. Seega tuleks luua ühisettevõte asutamislepingu artikli 171 tähenduses, et võimaldada väljaarendamise (2008–2013) etapis ära kasutada lennuliikluse juhtimissüsteemide tehnoloogiate arengus tehtud märkimisväärsed edusammud. (15)  SESAR on teadus- ja arendusprojekt, mis võimaldab rahastamist ühenduse teadus- ja arendusprogrammide raames. Seega tuleks luua ühisettevõte asutamislepingu artiklite 171 ja 173 tähenduses, et võimaldada väljaarendamise (2008–2013) etapis ära kasutada lennuliikluse juhtimissüsteemide tehnoloogiate arengus tehtud märkimisväärsed edusammud. Muudatusettepanek 12 Põhjendus 17 (17)  Ühisettevõtte peamiseks eesmärgiks oleks korraldada ja koordineerida projekti SESAR elluviimist, kaasates sellesse riiklikku ja eraõiguslikku rahastamist ning väliseid tehnilisi ressursse, mida saadakse nii oma liikmetelt kui ka Eurocontroli kogemustest. (17)  Ühisettevõtte peamiseks eesmärgiks oleks korraldada ja koordineerida projekti SESAR elluviimist, kaasates sellesse riiklikku ja eraõiguslikku rahastamist ning väliseid tehnilisi ressursse, mida saadakse nii oma liikmetelt kui ka Eurocontroli kogemustest ja oskusteabest. Muudatusettepanek 13 Põhjendus 17 a (uus) (17 a) On soovitav, et erasektor oleks asjakohaselt kaasatud kõikidesse etappidesse, eelkõige väljaarendamisetappi, et tagada erasektori osalejate vastutus kasutuselevõtu etapis. Muudatusettepanek 14 Põhjendus 20 (20)  Ühisettevõtte põhikirja abil tuleks määrata kindlaks ettevõtte töökorralduse ja tegevuse põhimõtted. (20)  Lisas esitatud ühisettevõtte põhikirja abil tuleks määrata kindlaks ettevõtte töökorralduse, tegevuse, ühisettevõtte siseste huvide konfliktide vältimise ja selle ametnike ametissemääramise korra põhimõtted. Muudatusettepanek 15 Põhjendus 20 a (uus) (20 a) Euroopa Parlamendile tuleks anda ühisettevõtte haldusnõukogus vaatleja staatus. Muudatusettepanek 16 Põhjendus 20 b (uus) (20 b) Tuleks tervitada uute liikmete ühisettevõttega ühinemise taotlusi lisa artikli 1 lõike 3 sätete alusel. Muudatusettepanek 17 Põhjendus 22 a (uus) (22 a) Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel käesoleva määruse kohaldamisest aru andma ja vajaduse korral tegema ettepanekuid määruse muutmiseks. Muudatusettepanek 18 Artikli 1 lõige 1 1.  Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekti (edaspidi "projekt SESAR") elluviimisetapi arendustegevuse läbiviimiseks moodustatakse kestusega kuni 31. detsember 2013 ühisettevõte (edaspidi "ühisettevõte SESAR"). 1.  Käesolevaga moodustatakse ühisettevõte (edaspidi "ühisettevõte"). Selle peaeesmärk on juhtida tegevust projekti väljaarendamisetapis, et moderniseerida Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamist (edaspidi "projekt SESAR"), alates kuupäevast, mil nõukogu kiidab heaks artiklis 1 a punktis a nimetatud lennuliikluse korraldamise üldplaani, kuni väljaarendamisetapi lõpuni. Muudatusettepanek 19 Artikli 1 lõige 1 a (uus) 1a. Projekt SESAR koosneb kolmest etapist: a) "määratlemisetapp", mille eesmärk on määratleda tehnilised võimalused ja võetavad sammud ning moderniseerimisprogrammi prioriteedid, samuti elluviimise toimingute ajakavad. See algas 2005. a oktoobris, lõpeb eeldatavalt 2007. a detsembris ning selle tulemuseks on lennuliikluse korraldamise üldplaan. Lennuliikluse korraldamise üldplaani arendab Eurocontroli juhtimisel välja ettevõtete konsortsium; b) "väljaarendamisetapp", mis algab 1. jaanuaril 2008 pärast seda, kui nõukogu on komisjoni ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist lennuliikluse korraldamise üldplaani heaks kiitnud. Väljaarendamisetapp lõpeb 31. detsembril 2013; c) "kasutuselevõtu etapp", mis algab 1. jaanuaril 2014, lõpeb 31. detsembril 2020 ning hõlmab uue lennuliikluse korraldamise infrastruktuuri laiaulatuslikku tootmist ja rakendamist. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, kus määratletakse: i) üleminek väljaarendamisetapilt kasutuselevõtu etapile, ii) tagasimaksmismehhanismid, mida kohaldatakse ühisettevõtte mis tahes järglasele ning iii) valitud materiaalse ja mittemateriaalse vara ülekandmine ühisettevõtte järglaseks olevale uuele asutusele. Muudatusettepanek 20 Artikli 1 lõige 1 b (uus) 1 b. Ühisettevõtte SESAR tegevusvaldkonna, juhtimise, rahastamise ja kestvuse vaatab vajaduse korral läbi nõukogu vastavalt projekti ja lennuliikluse korraldamise üldplaani arengule. Nõukogu võtab arvesse käesoleva määruse artiklis 6 nimetatud hindamist ning artikli 6 a sätteid. Muudatusettepanek 21 Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa 2.  Ühisettevõtte eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi kaasajastamine, ühendades selleks teadus- ja arendustegevused kogu ühenduse ulatuses. Ühisettevõte on vastutav eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest: 2.  Ühisettevõtte eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi kaasajastamine, koordineerides ja koondades asjaomast uurimis- ja arendustegevust. Ühisettevõte on vastutav eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest: Muudatusettepanek 22 Artikli 1 lõike 2 esimene taane – korraldada ja koordineerida projekti SESAR elluviimist vastavalt Eurocontroli koostatud Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimise kava (edaspidi "kava"), mille on riikliku ja eraõigusliku rahastamise ühendamise abil töötanud välja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol); – riikliku ja eraõigusliku rahastamise ühendamise ja ühise struktuuri kaudu haldamise abil korraldada ja koordineerida projekti SESAR väljaarendamisetapi tegevusi vastavalt Eurocontroli juhitava määratlemisetapi tulemusel valmivale lennuliikluse korraldamise üldplaanile; Muudatusettepanek 23 Artikli 1 lõike 2 teine a taane (uus) – tagada väljaarendamisetapis toimuva tegevuse piisav rahastamine kooskõlas lennuliikluse korraldamise üldplaaniga; Muudatusettepanek 24 Artikli 1 lõike 2 teine b taane (uus) – tagada Euroopa lennuliikluse korraldamise huvirühmade kaasatus nii otsuste tegemisse kui ka rahastamisse; Muudatusettepanek 25 Artikli 1 lõige 3 3.  Ühisettevõtte asukohaks on Brüssel. 3.  Ühisettevõtte asukoht määratakse vastavalt nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded1. _________________ 1EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. Muudatusettepanek 26 Artikli 2 lõige 2 2.  Ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina direktiivi 77/388/EMÜ artikli 15 punkti 10 teise taande ning direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses. välja jäetud Muudatusettepanek 27 Artikli 2 lõige 3 3.  Liikmesriigid vabastavad ühisettevõtte maksudest, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks. Ühisettevõte on eelkõige vabastatud registreerimistasust, ettevõtte tulumaksust ning samalaadsetest maksudest. Ühisettevõtte töötajatele makstav töötasu on vabastatud igasugusest riiklikust tulumaksust. 3.  Liikmesriigid vabastavad ühisettevõtte maksudest, välja arvatud käibemaks ja aktsiisimaks. Ühisettevõte on eelkõige vabastatud registreerimistasust, ettevõtte tulumaksust ning samalaadsetest maksudest. Ühisettevõtte töötajatele makstakse töötasu Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt. Muudatusettepanek 28 Artikli 3 lõige 1 1.  Käesolevaga võetakse vastu ühisettevõte põhikiri, mis on esitatud käesoleva määruse lisas. 1.  Käesolevaga võetakse vastu ühisettevõte põhikiri, mis on esitatud käesoleva määruse lisas ning on määruse lahutamatu osa. Muudatusettepanek 29 Artikli 3 lõige 2 2.  Põhikirja võib muuta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlusele, eelkõige kui muudatused käsitlevad põhikirja artikleid 3, 4, 5, 6 ja 8. 2.  Põhikirja võib muuta artiklis 6 a osutatud korras. Muudatusettepanekud 63 ja 61 Artikli 4 lõike 1 punktid a ja b a) tema liikmete osamaksud vastavalt põhikirja artiklile 1 ja a) tema liikmete osamaksud vastavalt põhikirja artiklitele 1, 3 ja 11 ja b) navigatsioonitasude tuludelt võetav võimalik maks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 3 punkti e teise taande tähenduses. Komisjon määrab vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõikes 4 osutatud korrale nimetatud maksu sissenõudmise ja kasutamise üksikasjad. b) navigatsioonitasude tuludelt võetav võimalik maks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 15 lõike 3 punkti e teise taande tähenduses. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, kus määratletakse nimetatud maksu sissenõudmise ja kasutamise üksikasjad. Muudatusettepanek 32 Artikli 4 lõige 3 3.  Kõik ühenduse rahastamistoimingud ühisettevõttele lõpevad artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppemisel. 3.  Kõik ühenduse rahastamistoimingud ühisettevõttele lõpevad väljaarendamisetapi lõppemisel, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni ettepaneku alusel otsustanud teisiti. Muudatusettepanek 34 Artikli 5 lõige 2 a (uus) 2 a. Komisjoni seisukoht haldusnõukogu otsuste tegemise kohta seoses lennuliikluse korraldamise üldplaani tehniliste kohandustega võetakse vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 esitatud korrale. Muudatusettepanek 35 Artikkel 5 a (uus) Artikkel 5 a Uute liikmete ühinemine Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu uute liikmete ühinemisest ühisettevõttega. Uute liikmete, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit liikmete osalus esitatakse heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 36 Artikkel 6 Iga kolme aasta järel alates ühisettevõtte tegevuse alustamisest kuni ühisettevõtte tegevusaja lõppemiseni annab komisjon hinnangu käesoleva määruse elluviimise, ühisettevõtte poolt saavutatud tulemuste ja töömeetodite kohta. Asutamislepingu artikli 173 kohaselt alates ühisettevõtte tegevuse alustamisest kuni ühisettevõtte tegevusaja lõppemiseni annab komisjon hinnangu käesoleva määruse elluviimise, ühisettevõtte poolt saavutatud tulemuste ja töömeetodite kohta. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded nende hindamiste tulemuste ja nendest tehtavate järelduste kohta. Muudatusettepanek 37 Artikkel 6 a (uus) Artikkel 6 a Läbivaatamine Kui komisjon peab vajalikuks või kui kas Euroopa Parlament või nõukogu nõuab komitoloogiamenetluse raames, et käesolev määrus või ühisettevõtte põhikiri tuleb läbi vaadata, esitab komisjon asjakohase õigusakti ettepaneku EÜ asutamislepingus sätestatud korras. Muudatusettepanek 38 Lisa artikli 1 lõike 2 kolmas taane – muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtted või asutused. – muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtted või asutused, kes on sõlminud ühendusega lennutranspordi valdkonnas vähemalt ühe kokkuleppe. Muudatusettepanek 39 Lisa artikli 1 lõike 3 teine lõik Haldusnõukogu otsustab, kas taotlus kiidetakse heaks või lükatakse tagasi. Positiivse otsuse korral lepib tegevdirektor liitujaga kokku ühinemistingimused ning esitab need haldusnõukogule. Need tingimused võivad eelkõige hõlmata sätteid, mis on seotud tasutavate osamaksetega ja haldusnõukogus esindatusega. Haldusnõukogu annab komisjonile nõu, kas taotlus heaks kiita või tagasi lükata, ning komisjon teeb sellekohase ettepaneku artikli 5 a sätestatud korras. Positiivse otsuse korral lepib tegevdirektor liitujaga kokku ühinemistingimused ning esitab need haldusnõukogule. Need tingimused võivad eelkõige hõlmata sätteid, mis on seotud tasutavate osamaksetega ja haldusnõukogus esindatusega. Muudatusettepanek 40 Lisa artikli 1 lõige 3 a (uus) 3 a. Tehes ettepanekut selle kohta, kas anda luba ühinemisläbirääkimisteks avalik-õigusliku või eraettevõtte või –asutusega, võtab haldusnõukogu lisa artikli 1 lõike 2 kolmandas taandes nimetatud kokkulepet silmas pidades arvesse eelkõige järgmisi kriteeriume: – dokumenteeritud teadmised ja kogemused lennuliikluse korraldamise ja/või seadmete tootmise ja/või lennuliikluse korraldamisega seotud teenuste valdkonnas; – ettevõtte või asutuse eeldatav panus lennuliikluse korraldamise üldplaani elluviimisse; – ettevõtte või asutuse rahaline kindlustatus; – võimalik huvide konflikt. Muudatusettepanek 41 Lisa artikli 3 lõike 1 punkt a a (uus) a a) sõjaväe esindaja; Muudatusettepanek 42 Lisa artikli 3 lõige 2 2.  Lõike 1 punktides b, c, d, e ja f nimetatud esindajad nimetab määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 6 kohaselt moodustatud majandusharu nõuandekomitee. 2.   Euroopa Parlamendil on haldusnõukogus vaatleja staatus. Muudatusettepanek 43 Lisa artikli 3 lõige 2 a (uus) 2 a. Haldusnõukogu juhib komisjon. Muudatusettepanek 44 Lisa artikli 4 lõige 1 1.  Hääleõigus on artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud esindajatel. 1.  Kõigil artikli 3 lõikes 1 osutatud esindajatel on hääleõigus vastavalt lõike 2 sätetele, kusjuures hääle kaal on võrdeline esindaja panusega ühisettevõtte SESAR rahastamisse. Muudatusettepanek 46 Lisa artikli 4 lõige 5 5.  Kõik otsused, mis käsitlevad uute liikmete liitumist artikli 1 lõike 2 tähenduses, tegevdirektori nimetamist ja ühisettevõtte tegevuse lõpetamist peavad saama haldusnõukogus ühenduse esindajalt heakskiitva hinnangu. välja jäetud Muudatusettepanek 47 Lisa artikli 4 lõige 5 a (uus) 5 a. Lennuliikluse korraldamise üldplaani vastuvõtmise ja selle muutmisega seotud otsuste poolt peavad poolthääle andma kõik asutajaliikmed. Hoolimata lõike 1 sätetest ei saa niisuguseid otsuseid vastu võtta, kui artikli 3 lõike 1 punktides c–f osutatud esindajad on üksmeelselt otsuse vastu. Muudatusettepanek 48 Lisa artikli 4 lõige 5 b (uus) 5 b. Lennuliikluse korraldamise üldplaan tehakse teatavaks ja edastatakse Euroopa Parlamendile. Muudatusettepanek 49 Lisa artikli 5 lõike 1 punkt b b) otsustada uute liikmete vastuvõtmise üle; b) teha ettepanek uute liikmete vastuvõtmise kohta; Muudatusettepanek 50 Lisa artikli 5 lõike 1 punkt c c) nimetada ametisse tegevdirektor ja kiita heaks organisatsiooniline struktuur; c) nimetada ametisse tegevdirektor lisa artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras ja kiita heaks organisatsiooniline struktuur; Muudatusettepanek 51 Lisa artikkel 5 a (uus) Artikkel 5 a Huvide konflikti vältimine 1.  Ühisettevõtte või haldusnõukogu liikmed ning ühisettevõtte personal ei osale avaliku pakkumise kutsete ettevalmistamises, pakkumiste hindamises või lepingute sõlmimises, kui neile kuuluvad asutused või kui neil on partnerluskokkulepe asutustega, mis on avaliku pakkumise kutsete potentsiaalsed kandidaadid või esindavad selliseid asutusi. 2.  Ühisettevõtte liikmed ning haldusnõukogus osalejad peavad avalikustama mis tahes otsese või kaudse isikliku või korporatiivse huvi haldusnõukogu arutelude tulemuste vastu seoses päevakorras oleva mis tahes teemaga. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka ühisettevõtte personali suhtes seoses neile määratud ülesannetega. 3.  Lõikes 2 nimetatud avalikustamise alusel võib haldusnõukogu otsustada liikmeid, osalejaid või personali otsuste tegemisse või ülesannete täitmisse mitte kaasata, kui võib tekkida huvide konflikt. Välja jäetud liikmed, osalejad ja personal ei pääse ligi huvide konflikti põhjustada võivate valdkondadega seotud teabele. Muudatusettepanek 52 Lisa artikli 6 lõige 1 1.  Tegevdirektor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni ettepaneku põhjal. Direktor täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult. 1.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu teenete ning dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskuste, samuti asjaomase pädevuse ja kogemuse põhjal komisjoni ja Eurocontroli esitatud vähemalt kolme kandidaati sisaldavast nimekirjast, mis põhineb avaliku töölevõtukonkursi tulemustel, ning pärast Euroopa Parlamendi määratud esindaja arvamuse ärakuulamist. Haldusnõukogu võtab otsuse vastu oma liikmete ¾ häälteenamusega. Muudatusettepanek 53 Lisa artikli 6 lõige 1 a (uus) 1 a. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Seda võib pikendada üks kord kuni kolm aastat komisjoni ettepaneku alusel ning pärast Euroopa Parlamendi määratud esindaja ärakuulamist ja hindamise läbiviimist. Muudatusettepanek 54 Lisa artikli 8 sissejuhatav osa Käesoleva määruse artiklis 1 määratletud ülesannete täitmiseks sõlmib ühisettevõte Eurocontroliga kokkuleppe, mille kohaselt: 1.  Käesoleva määruse artiklis 1 määratletud ülesannete täitmiseks sõlmib ühisettevõte oma liikmetega konkreetsed kokkulepped. 1 a. Eurocontroli roll ja panus määratletakse ühisettevõttega sõlmitavas kokkuleppes. Kõnealuses kokkuleppes Muudatusettepanek 55 Lisa artikli 8 punktid a ja b a)  Eurocontrol jagab koos ühisettevõttega määratlemisetapi tulemusi; a) kehtestatakse määratlemisetapi tulemuste ühisettevõttele ülekandmise ja ühise kasutamise viis; b)  Eurocontrol vastutab järgmiste kava elluviimisest ja sellega seotud fondide haldamisest tulenevate ülesannete eest: b) kirjeldatakse Eurocontroli ülesandeid ja kohustusi lennuliikluse korraldamise üldplaani rakendamisel: Muudatusettepanek 56 Lisa artikli 11 lõike 3 esimene lõik 3.  Artikli 1 lõike 2 teises ja kolmandas taandes osutatud liikmed kohustuvad sisse maksma esimese osamakse suuruses vähemalt 10 miljonit eurot ühe aasta jooksul alates nende ühisettevõttega liitumise taotluse heakskiitmisest. Liikmete jaoks, kes on märkinud ühisettevõtte aktsiaid 12 kuu jooksul pärast selle asutamist, vähendatakse seda summat 5 miljoni euroni. 3.  Artikli 1 lõike 2 teises ja kolmandas taandes osutatud liikmed kohustuvad sisse maksma esimese osamakse suuruses vähemalt 10 miljonit eurot ühe aasta jooksul alates nende ühisettevõttega liitumise taotluse heakskiitmisest. Muudatusettepanek 57 Lisa artikli 11 lõike 3 teine lõik Nimetatud summat vähendatakse 250 000 euroni selliste üksi või ühiselt aktsiaid märkivate ettevõtete puhul, mida võib käsitada väikeste või keskmise suurusega ettevõtetena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust käsitleva komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse tähenduses, sõltumata nende ettevõtete liitumise hetkest. Nimetatud summat vähendatakse 250 000 euroni selliste üksi või ühiselt aktsiaid märkivate ettevõtete puhul, mida võib käsitada väikeste või keskmise suurusega ettevõtetena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust käsitleva komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse tähenduses, sõltumata nende ettevõtete liitumise hetkest. Asutajaliikmetel on võimalik jagada makse mitmeks osamakseks, mis makstakse asjaosaliste poolte vahel kokkulepitud aja jooksul. Muudatusettepanek 58 Lisa artikli 11 lõige 5 5.  Sissemakse võib olla mitterahaline. Selliste sissemaksete puhul hinnatakse nende väärtust ning kasulikkust ühisettevõtte tegevuse läbiviimisel. 5.  Sissemaksed võivad olla mitterahalised ning need sätestatakse lisa artiklis 8 nimetatud lepingutes. Selliste sissemaksete puhul hinnatakse nende väärtust ning kasulikkust ühisettevõtte tegevuse läbiviimisel. Muudatusettepanek 59 Lisa artikkel 17 Ühisettevõte on kõigi loodud või projekti SESAR elluviimise etapiks talle loovutatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Ühisettevõte on kõigi tema loodud või projekti SESAR väljaarendamisetapiks talle loovutatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik vastavalt tema poolt sõlmitud liikmelepingutele. Ühisettevõte võib anda õiguse juurdepääsuks projekti tulemusena saadud teadmistele, eelkõige oma liikmetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele ja/või Eurocontrolile nende isiklikuks ja mittekaubanduslikuks tarbeks.

(1) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi resolutsioon 2006. aasta aruanne euroala kohta (2006/2239(INI))

P6_TA(2006)0485 A6-0381/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Iga-aastased märkused euroala kohta" (KOM(2006)0392);

–   võttes arvesse komisjoni 2006. aasta septembri vaheprognoosi;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni euroala rahvusvahelise rolli kohta ning rahatähtede ja müntide kasutuselevõtmise esimese hinnangu kohta(1);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorrast: ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastaks 2006(2),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Valuutafondi strateegilise hindamise kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta resolutsiooni riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus (EMU)(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2005. aasta aruande kohta(6);

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) aruandeid euro rahvusvahelise rolli ja euroala finantsintegratsiooni kohta;

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2005. aasta resolutsiooni ettevõtjate maksustamise kohta Euroopa Liidus – ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas(7);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0381/2006),

A.   arvestades, et kuulumine euroalasse suurendab liikmesriikide vastastikust majanduslikku sõltuvust ning nõuab majanduspoliitika paremat kooskõlastamist, et parandada struktuursed nõrkused uute väljakutsete eel ja saavutada suurem jõukus ning konkurentsivõime, et olla valmis rohkem globaliseerunud majanduse jaoks;

B.   arvestades, et 2006. aastal euroala majanduskasv kiireneb ning muutub ulatuslikumaks, sest sisenõudlus, eelkõige investeerimine, kogub hoogu, kuid 2007. aastal võib kasv kõrgete naftahindade, euro tugevnemise järelmõjude ja USA majanduskasvu vähenemise tõttu aeglustuda;

C.   arvestades, et euroala potentsiaalne kasv on enamiku hinnangute järgi umbes 2% ja seda tuleb tõsta 3%ni ning hoida sellel tasemel, et anda tööd rohkem kui kaheteistkümnele miljonile töötule eurooplasele, et suurendada nende kasutatavat tulu ning eraldada vajalikud vahendid Euroopa ainulaadsete heaoluriikide moderniseerimiseks;

D.   arvestades, et inflatsioonimäära kriteeriumi suhtes kasutatakse kaht erinevat hindade stabiilsuse määratlust; arvestades, et EKP on selgitanud, et hindade stabiilsuse säilitamiseks püüab ta hoida inflatsioonimäära keskmise tähtaja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal, oma lähenemisraportites aga kasutavad EKP ja komisjon kontrollväärtust, mille arvutamiseks võetakse kolme parimate tulemustega liikmesriigi keskmine inflatsioonimäär viimase 12 kuu jooksul ja liidetakse sellele 1,5 protsendipunkti, võttes aluseks EÜ asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 osutatud lähenemiskriteeriumide protokolli, kus eeldatakse, et hindade stabiilsuse seisukohalt parimad tulemused tähendavad praktikas madalaimat võimalikku inflatsiooni;

E.   arvestades, et 1. jaanuari 2007. aasta seisuga hõlmab euroala ainult 13 liikmesriiki, kuid makromajanduspoliitika kooskõlastamine ja siseturg hõlmavad kõiki 27 liikmesriiki;

F.   arvestades, et euroala väline esindatus rahvusvahelistes institutsioonides ja foorumitel ei vasta selle kaalukusele maailmamajanduses; arvestades, et alates euro loomisest on saavutatud vähe edu tagamaks, et euroala esineks rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ja foorumitel ühtsena; ning arvestades, et nende puuduste tõttu on euroalal raske edendada oma huve ja olla ülemaailmsete majandusalaste väljakutsete vastuvõtmisel eestvedajaks;

G.   arvestades, et EKP jagab nõukoguga vastutust vahetuskursiga seotud küsimuste ning euroala rahvusvahelise esindatuse eest;

H.   arvestades, et eurorühm peab EKPga mitteametlikku dialoogi ja et eurorühma peamiseks ülesandeks on kujundada ühised seisukohad euroala majanduse üldise toimimise suhtes ning jälgida euro vahetuskursi muutusi teiste valuutade suhtes;

Makromajanduspoliitika

1.   tervitab komisjoni esimese euroala käsitleva aastaaruande esitlust, mis kajastab euroala riikide majanduse arengut 2006. aastal ja on kasulik panus euroala liikmete ees seisvaid ühiseid majanduspoliitilisi väljakutseid käsitlevasse debatti;

2.   on seisukohal, et selged ja läbipaistvad eeskirjad selle kohta, kuidas kaks peamist sammast – raha pakkumine ühelt poolt ja kogu muu asjakohane teave edaspidise inflatsiooniarengu kohta teiselt poolt – mõjutavad rahapoliitilisi tegevusotsuseid ja võiksid muuta seda poliitikat ettearvatavamaks ja tõhusamaks; on samuti seisukohal, et tuleks avaldada EKP nõukogu koosolekute protokollid, kusjuures need peaksid sisaldama vastuvõetud otsuste selgeid poolt- ja vastuargumente ning nende otsuste vastuvõtmise põhjusi; peab sellist läbipaistvust tähtsaks, kuna sel moel saab turg selgema ettekujutuse EKP rahapoliitikast;

3.   võttes arvesse, et viimastel aastatel pakutud rahalisi stiimuleid järk-järgult kaotatakse, palub komisjonil jääda uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakti range tõlgenduse juurde ning liikmesriikidel püüda aasta-aastalt vähendada oma tsükliliselt kohandatavat eelarvepuudujääki, võttes kontrollmääraks 0,5% SKTst, mis aitab vähendada inflatsioonisurvet ning hoida intressimäärad tasemel, mis ei sea ohtu praegust majanduse elavnemist; tuletab sellega seoses meelde parema fiskaal-, eelkõige eelarvealase kooskõlastamise lisandväärtust liikmesriikide seas ühtsema makromajanduspoliitilise tasakaalu saavutamiseks, võrreldes majandus- ja rahaliidu hästi arenenud rahapoliitikaga;

4.   on seisukohal, et seadmata kahtluse alla subsidiaarsuse põhimõtet fiskaalpoliitikas ja austades liikmesriikide valitsuste eelisõigusi oma struktuuri- ja eelarvepoliitika määratlemisel, on oluline, et kõik liikmesriigid – vähemalt euroalasse kuuluvad – kooskõlastaksid oma riiklikud fiskaalpoliitika ajakavad ja rajaksid eelarveprognoosid sarnastele kriteeriumidele, et vältida erinevate makromajanduslike prognooside (ülemaailmne majanduskasv, majanduskasv ELis, naftabarreli hind, intressimäärad) ja teiste parameetrite kasutamisest tulenevaid erinevusi; on veendunud, et komisjon suudab anda olulise panuse selle eesmärgi saavutamiseks;

5.   palub liikmesriikidel eraldada oluline osa praegusest majanduskasvust saadavast täiendavast eelarvetulust avaliku võla vähendamiseks, mis vabastab vahendeid, mida saab vastavalt Lissaboni-Göteborgi strateegias seatud eesmärkidele investeerida haridusse, kutseõppesse, infrastruktuuri, teadusuuringutesse ja uuendustegevusse ning kasutada elanikkonna vananemisest ja kliimamuutusest tingitud väljakutsete vastuvõtmiseks;

6.   tuletab komisjonile meelde, et eespool nimetatud 4. aprilli 2006. aasta resolutsioonis palus parlament liikmesriikide maksusüsteemide üldist läbivaatamist, mis on peamisi meetodeid majanduse konkurentsivõime ja riigi rahanduse stabiilsuse suurendamiseks;

7.   kutsub komisjoni üles ette valmistama uuringut, millist tulu tooks euroalal kasvu ja tööhõivega seoses kohaldatava majandus- ja rahaliidu majandussamba parem toimimine euroalale ja liidule tervikuna;

Majandusreformid

8.   tuletab sellega seoses meelde Lissaboni strateegia aktiivse ja kiireloomulise rakendamise tähtsust võrdselt kõigil tasanditel ja kõikides asjaomastes poliitikavaldkondades majandus-, tööhõive-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika reformide mitmekülgse poliitilise toetuse abil;

9.   mõistab, et euroala majandus kohanes maailma majanduskasvu taastumisega ainult väga pikaldaselt, peamiselt sisenõudluse nõrkuse tõttu, ja et toote-, tööjõu- ja kapitaliturgude majandusreformid aitavad hindadel ja palkadel muutuvatele majandustingimustele kiiremini reageerida, mis on hädavajalik kasvupotentsiaali suurendamiseks, lubamatu inflatsiooni ja kasvuerinevuste pidurdamiseks euroala liikmesriikides ning võimalike ülemaailmsete negatiivsete suundumustega kohanemiseks;

10.   võtab arvesse, et mõned liikmesriigid on riiklike reformikavadega näidanud üles pühendumust; mõistab aga, et see ei ole piisav, ja nõuab liikmesriikidelt tungivalt tegutsemist; tuletab meelde, et majanduslikku suutlikkust edendaks reformikavade ühiseid järelmeetmeid võimaldava tegevusjuhendi vastuvõtmine, reformikavadest saadud parimate tavade levitamine ning iga-aastase edetabeli avaldamine komisjoni poolt, mis näitaks, millised riigid on olnud edukaimad ja millised kõige rohkem maha jäänud, vastavalt ettepanekule, mille tegi komisjoni Wim Koki juhitud kõrgetasemeline töörühm 2004. aasta novembri aruandes "Väljakutsega silmitsi – Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks";

11.   on seisukohal, et euroala liikmesriigid peaksid jätkama üheaegset edasiliikumist Lissaboni-Göteborgi mudeli kolme põhimõtte (majanduskasv, sotsiaalne ühtsus ja turvalisus) rakendamisel ja rõhutab flexicurity (flexibility and security – paindlikkuse ja turvalisuse) potentsiaali eriti naiste, vanemate töötajate, noorte, pikaajaliselt töötute ja sisserändajate tööturul osalemise suurendamiseks;

12.   arvab, et ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamise eesmärgi Euroopas võib saavutada ka tõhustatud koostöömehhanismi kaudu, juhul kui liikmesriigid kokkuleppele ei jõua; rõhutab, et tõhustatud koostöömehhanism, kuigi see on liikmesriikide üksmeelse kokkuleppega võrreldes paremuselt teine võimalus, laseb suurel enamusel liikmesriikidest siseturu ühise ettevõtete maksustamise raamistiku alal edasi liikuda, andes ülejäänutele võimaluse sellega hiljem ühineda; on veendunud, et see küsimus on euroala jaoks üha olulisem ning nõuab tungivalt, et euroala liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi edu saavutamiseks selles valdkonnas;

Siseturg

13.   on seisukohal, et siseturu väljakujundamine, eelkõige teenuste puhul, on ülimalt tähtis majanduskasvu edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks euroalal; nõuab seetõttu direktiivide jätkuvat ja paremat rakendamist; mõistab hukka mõnede liikmesriikide poliitika, mille eesmärk on kaitsta oma olulisi tööstusharusid ja teenuseid piiriülese konkurentsi eest, ning kinnitab taas kindlaksjäämist isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtetele;

14.   nõustub komisjoniga, et on vaja kõrvaldada tõkked ühtse Euroopa maksepiirkonna loomise teelt ning võtta täiendavaid meetmeid killustunud finantsteenuste jaeturgude (säästukavad, hüpoteegid, kindlustus ja pensionid) avamiseks, tagades samal ajal tarbijate kaitse; rõhutab, et on tähtis kujundada üleeuroopaline lähenemine finantsturu reguleerimisele ja järelevalvele ning tuletab meelde, et on vaja läbi vaadata kindlustussektori maksevõimet käsitlevad eeskirjad (Solvency II), samuti eeskirjad, mis käsitlevad seadusandjate diskretsiooni äriühingute piiriülese ühinemise puhul, et vältida konflikte asukoha- ja vastuvõtjariigi järelevalveasutuste vahel;

15.   on veendunud, et ambitsioonikas ELi innovatsioonipoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise üks nurgakive ja peaks olema majandusliku kooskõlastamise täiustatud lähenemise raames üks peamisi eesmärke; avaldab kahetsust, et teadus- ja arendustegevuse kulud püsivad euroalal umbes 2% SKT juures, jäädes märgatavalt madalamaks kogu ELis kehtivast 3% sihttasemest; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid teadustegevuse rahastamiseks ELis ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tõhusa raamistiku loomiseks; palub liikmesriikidel eraldada rohkem vahendeid teadustegevuseks ja innovatsiooniks ning kehtestada maksusoodustused ettevõtjatele ja ülikoolidele, kes investeerivad teadus- ja arendustegevusse, teades, et sellised soodustused annavad otsese subsideerimisega võrreldes parema tagatise, et avalikke vahendeid kasutatakse edukate ettevõtmiste toetamiseks;

16.   on seisukohal, et tööturud tuleks muuta paindlikumaks ning et alalist töösuhet käsitlevate õigusaktide need sätted, mis võivad takistada tööturu kohandamist, tuleks kaotada; möönab, et pikemas perspektiivis peaksid reaalpalk ja tootlikkus kasvama üheaegselt; avaldab kahetsust, et paljusid parlamendi ettepanekuid pole arvesse võetud, eriti neid, mis puudutavad lapsehoiuvõimaluste parandamist, töö ja eraelu parema tasakaalustatuse saavutamist, selliste soodustuste kehtestamist, mis innustavad töötajaid vabatahtlikku pensionilejäämist edasi lükkama , ning sisserändajate tööturule integreerimiseks ja ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks mõeldud poliitika kehtestamist;

17.   avaldab kahetsust, et praegune hariduse ja elukestva õppe tase, mis peaks kuuluma majandusliku kooskõlastamise täiustatud lähenemise prioriteetide hulka, on selgelt ebapiisav, ning nõustub suurema osa komisjoni pakutud meetmetega; avaldab siiski kahetsust, et osa parlamendi poolt heaks kiidetud ettepanekuid on jäänud kõrvale, eriti sellised, mille eesmärk on parandada võõrkeelteoskust, matemaatika ja loodusteaduste alaseid teadmisi põhi- ja keskkoolis, jõuda kutsealase väljaõppe integreeritud mudelini, meelitada rohkem üliõpilasi teadlasekarjääri valima, tihendada koostööd ülikoolide ning tööstus- ja ärisektori vahel, ergutada hariduspakkumise kohandamist tööturu nõudmistele, tagada üldine juurdepääs kolmanda taseme haridusele, edendada elukestvat õpet ning püüda selle abil vähendada pikaajalist töötust ja noorte tööpuudust, tagada parem teabevahetus ning uurimistulemuste levik ja rakendamine;

18.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lisama oma peamiste eesmärkide hulka energia siseturu loomist ja teadus- ja arendustegevuse poliitika täiustamist alternatiivsete energiaallikate ning keskkonnasõbralikuma ja puhtama energia vallas, kaasa arvatud taastuvate energiaallikate suurem kasutamine, suuremate kohustuste võtmine energia kokkuhoiu ja energiatõhususe alal ning poliitiliste ja majanduslike sidemete tugevdamine võimalikult paljude tarnijariikidega, et energiaallikaid mitmekesistada ja varustamise puudujääkidega paremini toime tulla;

Toimiv majandus- ja rahaliit

19.   nõustub komisjoniga, et kasvu- ja inflatsioonitasemete erinevused euroalal – erinevus kiireima ja aeglaseima kasvuga riigi vahel oli 2005. aastal 4,5 protsenti ning erinevus suurima ja väikseima inflatsioonimäära vahel 2,7 protsenti – on üha rohkem tingitud struktuursetest põhjustest; avaldab kahetsust, et erinevused kõrge inflatsioonitasemega riikide vahel mõjutavad negatiivselt kogu euroala konkurentsivõimet ja rahalist stabiilsust; märgib, et mõnikord tulenevad need erinevused tulude ja hinnataseme positiivsest lähenemisest "järelejõudmise" protsessi käigus; kutsub veel kord euroala liikmesriike üles suurendama jõupingutusi majandus- ja rahapoliitika tõhusa kooskõlastamise nimel, eelkõige eurorühma ühise strateegia tugevdamise teel, et suurendada tegelikku majanduslikku lähenemist ja vähendada asümmeetrilise šoki ohtu majandus- ja rahaliidus;

20.   tervitab Sloveenia ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2007. aastal, kutsub uusi liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid Maastrichti lähenemiskriteeriumide täitmiseks, juhib tähelepanu asjaolule, et EKP ja komisjon peavad kohaldama EÜ asutamislepingus sätestatud hindade stabiilsuse kriteeriumi, mis erineb kriteeriumist, mida EKP oma rahapoliitikas rakendab, ning teeb ettepaneku, et EKP ja komisjon kaaluksid, kas sellise erinevuse säilitamine on õigustatud;

21.   tunnistab, et vastavalt Maastrichti lähenemiskriteeriumidele ei või inflatsioonimäär ületada 1,5 protsenti kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi inflatsioonimäärast; märgib, et nii kolme hindade stabiilsuse poolest kõige edukama liikmesriigi määratlus kui ka kontrollväärtuse arvutamise meetod tuleb hoolikalt läbi vaadata, kajastamaks asjaolu, et rahaliidus on hetkel kaksteist ELi liikmesriiki, kes kasutavad ühisraha, mida hallatakse ühise rahapoliitika abil, ning et erinevused nende individuaalsetes inflatsioonitulemustes kajastavad pigem struktuurseid tegureid kui erinevusi makromajanduslikus poliitilises olukorras;

22.   kutsub komisjoni ja Eurostati üles suurendama statistiliste makroandmete (eelkõige eelarvedefitsiiti ja riigivõlga puudutavate andmete) kvaliteeti ning kasutama kõiki vahendeid rahalise tasakaalustamatuse vältimiseks liikmesriikides; nõuab komisjoni volituste suurendamist edastatud andmete kvaliteedi kontrollimisel;

23.   kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu sellele, kuidas finantsturgude käitumine mõjutab euroala makromajanduslikku olukorda;

24.   nõuab tungivalt, et pädevad järelevalveasutused suurendaksid jõupingutusi riskifondide tegevuse tõhusamaks hindamiseks seoses süsteemsete riskidega, mida need võivad tekitada, ning kutsub eurorühma üles seda teemat eraldi uurima;

Välisesindatus

25.   tervitab nõukogus saavutatud kokkulepet kõnelda 19.–20. septembril 2006 Singapuris toimuval Bretton Woodsi institutsioonide kohtumisel ühel häälel; nõuab kindlalt ELi esinduste seisukohtade paremat kooskõlastamist IMFis; kutsub liikmesriike uuesti üles tegema tööd ühtselt hääletava rühma nimel – mis võib esialgu olla euroala riikide rühm – et pikemas perspektiivis tagada ELi järjepidev esindatus, kaasates majandus- ja rahandusministrite nõukogu eesistuja ja komisjoni, keda kontrollib Euroopa Parlament;

Koordineerimine

26.   tervitab Jean-Claude Junckeri tagasivalimist eurorühma eesistujaks; on veendunud, et eurorühm peaks kokku leppima tegevuskavas seoses eemärkidega, mis tuleb euroalal järgmise kahe aasta jooksul saavutada;

27.   juhib tähelepanu asjaolule, et EÜ asutamislepingus ei selgitata, kuidas nõukogu peab teostama oma vastutust vahetuskursi poliitika eest; kutsub eurorühma, nõukogu ja EKPd üles oma tegevust vahetuskursipoliitika valdkonnas paremini kooskõlastama;

28.   rõhutab vajadust toetada koostööd euroalal, et tugevdada majandushaldust ja Euroopa integratsiooniprotsessi, lahendamaks ülemaailmseid majandusprobleeme; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et aastaaruandes euroala kohta esitataks edaspidi konkreetsemad vahendid, mis võimaldaksid sügavamat dialoogi liidu majandushalduse täiustamisega tegelevate ELi institutsioonide vahel; kutsub komisjoni üles tõhusalt toetama eurorühma ja selle eesistuja tegevust;

29.   on seisukohal, et kõigile osalistele tooks kasu, kui Euroopa Parlamendi, eurorühma ja komisjoni vahel käivitataks vähemalt kord kvartalis toimuv korrapärasem ja struktureeritum dialoog makromajanduslike küsimuste üle, mis sarnaneks Euroopa Parlamendi ja EKP rahapoliitilisele dialoogile, et tugevdada olemasolevaid raamistikke ja arutleda euroala majanduse ees seisvate väljakutsete ning nende lahendamise üle;

30.   on veendunud, et Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide korrapärased kohtumised võiksid aidata liikmesriikide parlamentidel majanduspoliitika nõutavat kooskõlastamist paremini hallata;

o
o   o

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon eurorühma presidendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.

(1) ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 871. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0124. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0076. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0214. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0240. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0464. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0511.

Euroopa Parlamendi resolutsioon merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta (2006/2174(INI))

P6_TA(2006)0486 A6-0364/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0504);

–   võttes arvesse ühenduse kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi(1);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv) (KOM(2005)0505;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(2) (vee raamdirektiiv), mille eesmärkide hulka kuulub territoriaalvee ja mereakvatooriumi kaitsele kaasaaitamine ning merereostuse ennetamine ja kõrvaldamine;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. juuni 2003. aasta resolutsiooni(3) komisjoni teatise "Merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise strateegia suunas" kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri viimast keskkonnaseisundi aruannet, mis avaldati 2005. aastal(4);

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi infotundi(5);

–   võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS)(6);

–   võttes arvesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM)(7);

–   võttes arvesse Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPAR)(8);

–   võttes arvesse Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsiooni ja selle lisaprotokolle (Barcelona konventsioon)(9);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0364/2006),

A.   arvestades, et merekeskkond on märkimisväärse surve all ning vastavalt eespool nimetatud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandele ilmnevad varajased märgid selle kohta, et Euroopa mere- ja ranniku ökosüsteemide toiduahelas toimuvad struktuurilised muutused, mida näitab peamiste liikide kadu, peamiste planktoniliikide suurte kontsentratsioonide ilmnemine, mis asendavad teisi liike ning sissetungivate liikide levik; see toimub kliimamuutuste ja laialdase inimtegevuse tagajärjel;

B.   arvestades, et kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis viidatakse tegevuse prioriteetsusele, mis on suunatud merealade täiendavale kaitsele ja keskkonna paremale integreerimisele teistesse ühenduse poliitikavaldkondadesse;

C.   arvestades, et EL veed on suurimad maailmas ning nende pindala on suurem kui ELi territooriumi pindala tervikuna; 20 liikmesriigi rannikud on peaaegu 70 000 kilomeetrit pikad ja peaaegu pool ELi elanikkonnast elab vähem kui 50 kilomeetri kaugusel rannikust; 2004. aastal moodustasid ELi 15 liikmesriigi merepiirkonnad juba üle 40% RKTst; laevaehituses, sadamates, kalanduses ja seonduvate teenuste tööstustes töötab kaks ja pool miljonit inimest; ELil on 1200 sadamat ning 90% selle väliskaubandusest ja 41% ELi-sisesest kaubandusest transporditakse mereteedel;

D.   arvestades, et turism, kalandus ja akvakultuur on tegevused, mida on võimalik hästi arendada üksnes merekeskkonnas, mille ökoloogiline seisund on hea;

E.   arvestades, et 2002. aastal leppisid osalised Johannesburgi säästva arengu tippkohtumisel kokku, et vähendavad oluliselt merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kadumise määra 2012. aastaks – kohustus, mida korrati Curitibas peetud bioloogilise mitmekesisuse alasel konverentsil 2006. aastal;

F.   arvestades, et liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks meres ning kaitsma oma ranniku ökosüsteeme; arvestades, et nimetatud meetmeid tuleks võtta ka loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks oma meredes;

G.   arvestades, et hea poliitika sõltub kõrge kvaliteediga teabest ning teadusliku teabe kasutamine on nõutav erinevate haldustasandite lõikes, mis peaks tuvastama ja täitma lünki teadmistes, vähendama mitmekordset andmete kogumist ja teadusuuringuid ning edendama mereteaduse ja andmete ühtlustamist, laialdast levikut ja kasutamist;

H.   arvestades hea keskkonnaseisundi määratlemiseks valitud kriteeriumide piisava ulatuslikkuse olulisust, kuna need kvaliteediga seotud eesmärgid juhivad meetmeprogramme ilmselt pikaajaliselt;

I.   arvestades, et merekeskkonna kaitsmiseks ja parandamiseks konkreetses merepiirkonnas vajatakse piiriüleseid meetmeid kõigis kõnealust valdkonda puudutavates sektorites, st vajalikud võivad olla meetmed piirkondlikus meres ning külgnevatel mere- ja rannikualadel, valglas ja mõnede piiriüleste ainete puhul teistes piirkondades;

J.   arvestades, et mõned Arktika veekogud on ühenduse jaoks olulised ning Euroopa Majanduspiirkond ja mõned liikmesriigid (Taani, Soome ja Rootsi) kuuluvad Arktika Nõukogusse;

K.   arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia eelseisev ühinemine ELiga 2007. aastal kaasab Musta mere Euroopa veekogude hulka;

L.   arvestades, et ühendus ja selle liikmesriigid on osapooled mitmetes rahvusvahelistes lepingutes, mis sisaldavad olulisi kohustusi merevete kaitse kohta reostuse eest, eelkõige konventsioonid HELCOM ja OSPAR ning Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsioon;

M.   arvestades, et merekeskkonna kaitset ja rikastamist ei saa tõhusalt saavutada üksnes riiklike jõupingutuste abil, vaid see nõuab tihedat piirkondlikku koostööd ja teisi asjakohaseid rahvusvahelisi meetmeid,

Õigete eesmärkide seadmine

1.   tervitab komisjoni merekeskkonna kaitset ja säilitamist käsitlevat temaatilist strateegiat ning selle üldeesmärki edendada mere säästlikku kasutamist ja mere ökosüsteemide säilitamist; on pettumusega seisukohal, et merestrateegia direktiivi ettepanekuga ei õnnestu praegusel kujul mobiliseerida piirkondlikke ja kohalikke ametivõime võtma asjakohaseid meetmeid;

2.   usub ELi juhirolli kõnealuses protsessis ja nõuab seega tugevat ELi poliitikat mere kaitse kohta, mis ennetab bioloogilise mitmekesisuse edasist kadumist ja merekeskkonna halvenemist ning soodustab merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse taastamist;

3.   nõuab, et merestrateegia direktiivi lisataks hea keskkonnaseisundi kogu ELi hõlmav ühtne määratlus, mida käsitletakse keskkonnaseisundina, kus kõiki mere ökosüsteeme teatud merepiirkonnas hallatakse viisidel, mis võimaldavad neil toimida tasakaalustatud ja enesesäästlikul viisil, seistes silmitsi keskkonnaalaste muutustega ning toetades nii bioloogilist mitmekesisust kui ka inimtegevust; see võimaldab suuremat tõhusust merestrateegia direktiivi rakendamisel;

4.   märgib, et Euroopa piirkondlike merevete head keskkonnaseisundit ei ole võimalik saavutada liikmesriikide eraldi tegutsemise korral, vaid üksnes tugeva ja koordineeritud tegevuse abil piirkondlikul tasandil, ning palub seega merestrateegia direktiivi lisada liikmesriikide juriidilise kohustuse saavutada hea keskkonnaseisund; on seega seisukohal, et strateegia tulemuseks peavad olema siduvad riigiülesed kohustused, mis võivad sisaldada ka ühiseid kohustusi kolmandates riikides;

5.   nõuab lisaks üldiste kvalitatiivsete tunnuste, kriteeriumide ja standardite loetelu lisamist hea keskkonnaseisundi tuvastamiseks, nimelt mere sidusrühmade üldtunnustatud olemasolev loetelu, välistamata loetelu edasisi parandusi ja arendamist;

6.   peab oluliseks, et eesmärgid, meetmed, keel ja mõisted, mida kasutatakse merestrateegia direktiivis ja teistes merekeskkonda käsitlevates direktiivides, nagu vee raamdirektiiv ja elupaikade direktiiv(10), oleksid ühtlustatud suurema selguse ja nimetatud direktiivide vahelise kooskõla saavutamiseks;

7.   on seisukohal, et vee kvaliteedi parandamise meetmed tuleb võtta kiiresti ja väljendab seetõttu muret merestrateegia direktiivi ettepanekus esitatud pikendatud ajakava pärast; on seisukohal, et parem oleks ajakava ühitada vee raamdirektiivi ajakavaga;

8.   märgib, et vee raamdirektiivi ajakava, mille kohaselt tuleb 2015. aastaks saavutada rannikuvete hea ökoloogiline seisund, on liikmesriikides juba rakendatud; on seisukohal, et ei ole loogiline ega sobilik teha samaaegselt vähem ambitsioonikas ettepanek osaliselt kattuvate ja piirnevate merepiirkondade kohta; rõhutab, et mitmete rannikuvee piirkondade head keskkonnaseisundit ei ole võimalik saavutada samaväärse hea keskkonnaseisundita piirnevates merepiirkondades;

Koostoime ELi poliitikaga

9.   tervitab rohelist raamatut "Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas" (KOM(2006)0275), mis näeb ette tervikliku lähenemisviisi ookeanide säästvaks arenguks, kuid hoiatab liiga suure rõhuasetuse eest majanduslikule lähenemisviisile ning nõuab tungivalt, et loodaks tasakaal majanduslike ja ökoloogiliste lähenemisviiside vahel; eeldab, et merestrateegia direktiivi keskkonnaalane sammas pakub õigusliku raamistiku merekeskkonna säilitamiseks ja selle terviklikkuseks, pakkudes seega õigusliku raamistiku asjakohastele haldusüksustele (merepiirkonnad ja -strateegiad) merealaseks planeerimiseks ja otsusteks;

10.   usub, et tuleb selgitada mõjusid liikmesriikidele, kui merekeskkonna kaitsega seotud eesmärgid ja meetmed ei ole piisavalt ulatuslikud, st tuleb kaaluda, kuidas direktiivi eesmärki – head keskkonnaseisundit – on tegelikkuses võimalik saavutada;

11.   märgib, et liikmesriigid on lükanud edasi Natura 2000 võrgustiku olemasolevate merealaste komponentide järgimise; julgustab liikmesriike tuvastama konkreetset teaduslikku või bioloogilise mitmekesisusega seotud huvi pakkuvad merekaitsealad või suure surve all olevad alad vastavalt elupaikade ja linnudirektiividele(11);

12.   eelistab pikaajalisi jõupingutusi integreerida keskkonnaalased eesmärgid ühisesse kalanduspoliitikasse ja seega täita säästva arengu tingimused, kuid nõuab, et liikmesriikidel oleks võimalus rakendada kiireloomulisemaid ja lühemaajalisi meetmeid, näiteks keelatud piirkondade (merereservid) või mere varjupaikade kehtestamist, et kaitsta kõige haavatavamaid mere ökosüsteeme;

13.   taunib viitamise puudumist komisjoni poolt nii teatises kui ka merestrateegia direktiivis merevetele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridele, Madeirale ja Kanaari saartele, pidades silmas EÜ asutamislepingu artiklis 299 sätestatud tingimusi, ning asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumite merevetele;

Eelarveküsimused

14.   väljendab muret finantskohustuste puudumise pärast merestrateegiate rakendamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel määratleda meetmed, mida saaks kaasfinantseerida Life+ kaudu nende erilise tähtsuse tõttu hea keskkonnaseisundi saavutamiseks Euroopa merevetes;

15.   on seisukohal, et majanduslike ja keskkonnahuvide kooskõlastamine peaks võimaluse korral aset leidma kohalikul tasandil, et tagada subsidiaarsuse põhimõte ning kohalike sidusrühmade osalus, kuid see peaks toimuma ka kõrgemal tasandil (piirkondlikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil), kui see peaks olema asjakohane ja vajalik;

16.   juhib tähelepanu asjaolule, et ELi eri merepiirkonnad erinevad omavahel ning neil on kaitseks erinevad vajadused; on seega seisukohal, et ELi tasandil võivad mõned piirkonnad võrreldes teistega vajada ulatuslikumaid finantsmeetmeid, et saavutada hea keskkonnaseisund ja jätkusuutlikkus;

17.   usub, et olemasolevate programmidega kooskõlastamisest võib saada optimaalset kasu, kui kooskõlastada merestrateegia ajakava ELi tasandi oluliste programmidega; usub, et eriti oluline on kooskõlastamine ELi põllumajandusfondi järgmise programmiperioodiga (alates 2014) nendes piirkondades, kus põllumajandus põhjustab märkimisväärse osa merepiirkonda sattuvast heitest;

18.   usub, et rahalisi soodustusi, näiteks Läänemerel töötamise puhul keskkondlikult diferentseeritud sadama- ja faarvaatrimakse, tuleks kaaluda kõikides sektorites; on seisukohal, et mõnedes piirkondades võidakse selles küsimuses vajada ka ulatuslikumaid meetmeid;

Andmete ühiskasutus

19.   soovitab uut lähenemisviisi merealasele hindamisele ja järelevalvele, mis põhineb olemasolevatel institutsioonidel ja programmidel, sealhulgas andmekogumise määrus ühise kalanduspoliitika raames, ning mis on suunatud täieliku järjepidevuse ja integratsiooni tagamisele komisjoni uute asjakohaste algatustega ruumiandmete infrastruktuuri ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kohta, eelkõige mereteenustega;

20.   tuletab meelde Euroopa Keskkonnaagentuuri mandaati töötada välja regulaarsed üleeuroopalised merekeskkonna hindamised, mis põhinevad olemasolevatel näitajatel ja muudel riiklikult kättesaadavatel andmetel ja teabel; rõhutab, et on vajalik täiendavalt parandada riiklikku aruandlust, sealhulgas konkreetsete andmevahetusprotokollide abil, näiteks teabevoogude kohta, mis toetavad agentuuri näitajate põhikogumi väljatöötamist;

21.   peab äärmiselt vajalikuks võtta jälgimise ja avastamise meetmeid ning võtta kasutusele programmid reostuse tuvastamiseks ja selle päritolu määramiseks, et reostuse vastu tõhusalt võidelda;

22.   peab hädavajalikuks koostööd detsentraliseeritud asutustega (Euroopa Keskkonnaagentuur, Euroopa Meresõiduohutuse Amet jt) ja Euroopa teadusuuringute keskusega, et töötada välja andmeid merevee kvaliteedi kohta ning reostust tuvastada, selle asukoht kindlaks määrata ning reostuse vastu võidelda;

Suhted konventsioonide ja kolmandate riikidega

23.   väljendab heameelt mitme piirkondliku merekonventsiooni suure panuse üle merekeskkonna kaitsele nende teadusliku ja tehnilise pädevuse abil ning nende võime abil toimida sillana ELi mitteliikmesriikidega ning eeldab, et neist saab peamine partner Euroopa merestrateegia täideviimisel; nõuab konkreetsete kohustuste lisamist, mis edendaksid rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega ning organisatsioonidega, et nad võtaksid vastu Euroopa mereakvatooriumi piirkondi ja allpiirkondi hõlmavad merestrateegiad;

24.   palub bürokraatiast tuleneva topeltkoormuse vältimiseks Euroopa merestrateegia direktiivi tõhusal elluviimisel komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et piirkondlikel merekonventsioonidel oleks asjakohane õigusvõime ja haldussuutlikkus, või et mehhanismid strateegia ühiseks rakendamiseks töötatakse välja erinevate piirkondlike organite vahel, mis tegutsevad samas merepiirkonnas; mõlemal juhul peab see hõlmama võimalikult laialdast valdkondadevahelist ja sidusrühmade osalemist;

25.   kutsub komisjoni üles uurima võimalust muuta Läänemeri katsepiirkonnaks, pidades silmas, et tegemist on eriti tundliku piirkonnaga ja seda ümbritsevad liikmesriigid nõustuvad tõenäoliselt plaanide ja meetmete kiirema rakendamisega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) ja muude organite raames tehtava töö tõttu; märgib, et Helsingi konventsiooni (HELCOM) tulevane Läänemere tegevuskava võib toimida katseprogrammina, et rakendada strateegia eesmärke Läänemere merepiirkonnas;

26.   on seisukohal, et praegu kehtivad rahvusvahelised eeskirjad tuleb läbi vaadata, et rahvusvahelisi vesi (enam kui 12 meremiili rannikust) ei saaks enam kasutada roeveest vabanemiseks;

27.   märgib, et Vahemere kaitse puhul puuduvad vajalikud keskkonnaalased õigusaktid või selliste õigusaktide olemasolul poliitiline tahe neid jõustada; Barcelona konventsiooni eesmärgid edendada rannikualade integreeritud haldamist peavad seisma silmitsi piirkondade arenguga, millel on kaks erinevat kiirust, nimelt Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid ühelt poolt ja Vahemere põhjapiirkonna riigid teiselt poolt;

28.   märgib, et madala veetemperatuuri ning madala veevahetuse taseme tõttu on Läänemere ökosüsteemid reostuse suhtes väga haavatavad ja Läänemere regiooni mere ökosüsteem on hinnanguliselt kandnud peaaegu pöördumatut kahju; nõuab seega tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon võtaksid kasutusele konkreetsed meetmed, muu hulgas ka ühise põllumajanduspoliitika raames, et parandada Läänemere keskkonnaseisundit; lisaks tuleb edendada koostööd ELi ja Venemaa vahel; sellest lähtuvalt on ELi põhjamõõtme programmi keskkonnapartnerluse programmi fond Läänemere veekaitse parandamiseks hädavajalik;

29.   kutsub komisjoni üles pakkuma välja asjakohaseid meetmeid kaitsmaks Arktika veekogusid, äärmiselt tundlikku ökosüsteemi, mida ähvardavad pidevad ja tärkavad ohud, ning töötama välja ja toetama programme ja projekte, mis käsitlevad põlisrahvaste õigusi ning vajadusi Arktika loodusvarade säästliku kasutamise lahendamisel;

30.   kutsub komisjoni üles uurima eeltingimusi Arktika kaitseala loomiseks sarnaselt Antarktikale ja Arktika määratlemist "rahule ja teadustööle pühendatud looduskaitsealana" ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohane aruanne hiljemalt 2008. aastal;

31.   kutsub liikmesriike ja komisjoni üles ELi rahvusvaheliste ja piirkondlike kokkulepete raames kolmandate riikidega, kellel on suveräänsed õigused või jurisdiktsioon Euroopa merevetega piirnevate vete üle, edendama meetmete ja programmide vastuvõtmist kooskõlas merestrateegia direktiiviga, mis on vastuvõtmise protsessis;

32.   soovitab Musta mere kaasamist ühe merepiirkonnana, mida merestrateegia direktiiv peab käsitlema; see oluline merepiirkond piirneb Bulgaaria ja Rumeeniaga, ELiga 2007. aastal ühinevate riikidega, kes juba osalevad vee raamdirektiivi rakendamisel (osana Doonau jõe kaitse rahvusvahelise komisjoni juhitud tööst), ning Türgiga, kellega ühinemisläbirääkimised käivad;

33.   avaldab kahetsust keskkonnagarantii puudumise üle seoses Põhja-Euroopa gaasijuhtme ehitamisega võimaliku keskkonnakatastroofi vältimiseks Läänemere piirkonnas; kutsub komisjoni üles koostama keskkonnamõju hindamine kavandatava projekti kohta ning lükkama edasi kõik otsused projekti kaasfinantseerimise kohta;

34.   nõuab eelnevat konsulteerimist piirnevate riikidega ja teiste asjaomaste riikidega, kui projektidel võib olla mõju ühisele keskkonnale, isegi kui projekt viiakse ellu rahvusvahelistes vetes; märgib, et kogemused on näidanud, et keskkonnamõju hinnangutes on tihti puudujääke ja neid läbi viies ei konsulteerita teiste riikidega; kutsub seega komisjoni üles tegema ettepanekut kohustusliku läbirääkimiste mehhanismi loomiseks liikmesriikide vahel ning nõuab tungivalt, et nõukogu tegutseks rahvusvahelisel tasandil, et arendada välja kohustuslik keskkonnamõjude hindamine suhetes ELi ja kolmandate riikide vahel;

o
o   o

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

(1) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1. (2) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). (3) ELT C 69 E, 19.3.2004, lk 141. (4) http://reports.eea.europa.eu/state_of_environment_report_2005_1/en (5) http://www.europarl.europa.eu/comparl/envi/pdf/externalexpertise/ieep_6leg/marine_thematic_ strategy.pdf (6) http://www.admiralitylawguide.com/coven/unclostable.html (7) http://www.helcom.fi/stc/files/Convention/Conv0704.pdf (8) http://www.ospar.org/eng/html/welcome.html (9) http://eelink.net/~asilwildlife/barcelona.html (10) 1 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7). (11) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

Euroopa Parlamendi resolutsioon hüpoteeklaenu kohta ELis (2006/2102(INI))

P6_TA(2006)0487 A6-0370/2006

Euroopa Parlament,

−   võttes arvesse komisjoni koostatud rohelist raamatut hüpoteeklaenu kohta ELis (KOM(2005)0327) (roheline raamat);

−   võttes arvesse komisjoni valget raamatut finantsteenuste poliitika kohta 2005-2010 (KOM(2005)0629);

−   võttes arvesse Euroopa Keskpanga nõukogu 1. detsembri 2005. aasta vastust rohelisele raamatule hüpoteeklaenu kohta ELis;

−   võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1989. aasta teist direktiivi 89/646/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta(1);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)(2) (kapitalinõuete direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine)(3);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/65/EÜtarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta(4);

−   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul(5);

−   võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijakrediidilepingute kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EÜ (KOM(2005)0483);

−   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv asutamisvabaduse ning teenuste vaba osutamise kohta hüpoteeklaenude valdkonnas (KOM(1987)0255);

−   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

−   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjon arvamusi (A6-0370/2006),

A.   arvestades, et hüpoteeklaenud moodustavad suure ja kiiresti laieneva turu ning et nad on ülioluline osa ELi majandus- ja sotsiaalses struktuuris;

B.   arvestades, et mõned liikmesriigid on teinud läbi kinnisvaraturu enneolematu kasvu, mis on muutnud ehitussektori antitsükliliseks, mis on oluline tegur majanduskasvu ja tööhõive saavutamisel majandusseisaku ajal, mida Euroopa koges aastatel 2000–2005;

C.   arvestades, et rekordiliselt madalate intressimäärade tõttu võetakse rohkem hüpoteeklaene, eelkõige riikides, kus hüpoteeklaenude võtmine tugineb tarbijausaldusele, mis on toonud kaasa majanduskasvu;

D.   arvestades, et Euroopa tarbijate kaitsmine peab olema hüpoteeklaene (mis on enamuse ELi kodanike jaoks nende elu suurim finantskohustus, avaldades pikaajalist mõju nende elatustasemele ja finantsstabiilsusele) puudutava õigusloomealase tegevuse tähtsaim külg;

E.   arvestades, et olemasolevaid hüpoteektooteid puudutavate kesksete tegurite läbipaistvuse tõhustamine mitte ainult ei paranda turu efektiivsust, vaid suurendab ka laenuvõtjate kindlust sõlmida hüpoteeklaenu lepinguid muudes liikmesriikides ning võimaldab neil teha informeeritud otsuseid;

F.   arvestades, et tarbijad vajavad võimalikult täielikku ja lihtsat üksikasju arvestavat standardvormis esitatavat teavet, mis võimaldab neil viia läbi võrdlusuuringud liikmesriikide vahel ja seeläbi rakendada piiriülese hüpoteegilaenu võtmisel tõhusamalt oma valikuvabadust;

G.   arvestades, et sihtotstarbelised meetmed toote- ja teenustevaliku parandamiseks, toodete ulatuslikumaks kättesaadavuseks ja rahastamisturgude integreerimiseks võiksid tõhustada turu efektiivsust, mastaabisäästu ja toodete mitmekesistamist, alandada laenuvõtmise kulusid ja tuua seeläbi kasu Euroopa majandusele;

H.   arvestades, et klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele juurdepääsu lubamine hüpoteegiteenuse pakkujatele piiriülese laenutegevuse korral aitab väga oluliselt kaasa konkurentsi elavdamisele hüpoteegipõhises laenutegevuses ja ühtse Euroopa hüpoteegituru loomisele;

I.   arvestades, et integreeritud hüpoteegiturg kergendab töötajate liikuvust;

J.   arvestades, et hüpoteeklaenude andjad või tarbijaorganisatsioonid avaldavad üllatuslikult vähe survet piiriülese laenuandmise arendamiseks muul viisil kui erinevate riikide turgudel asutamise kaudu;

K.   arvestades, et märkimisväärsed turutõkked on siiani takistanud piiriüleste hüpoteeklaenu pakkumiste, mis praeguseks jäävad alla 1% kogu ELi hüpoteegiturust, kasvu;

L.   arvestades, et ühendusel puudub pädevus või on piiratud pädevus paljudes olulistes küsimustes ning et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tuleb kinni pidada;

M.   arvestades, et hüpoteeklaenumaaklerid võivad mängida olulist rolli, kasutades ära oma asjatundlikkust hüpoteektoodete osas koduturul, aga ka turgudel üle Euroopa Liidu, toetades piiriülest tegevust ning toimides ühenduslülina tarbijate ning nii välismaiste kui kohalike finantseerimisasutuste vahel;

N.   arvestades, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi toodete valikus ja omadustes, turustamise struktuuris, laenuperioodides ja rahastamisviisides, kuna õiguslikud, maksu-, regulatiivsed ja tarbijakaitsetingimused on erinevad;

O.   arvestades, et hüpoteeklaenuturud on äärmiselt keerulised ja riikide õigussüsteemid ning rahastamisalane tegevus, samuti kinnisvara ja kinnistusraamatut puudutav tegevus, asjaõigus, laenulepinguid reguleeriv õigus, hindamisküsimused, sundmüügimenetlust puudutavad õigusaktid, refinantseerimisturud jne on väga erinevad, olles samas sisemiselt seotud;

P.   arvestades, et endiselt on diskrimineerivaid maksutakistusi, mis tõkestavad ühtse hüpoteegituru ärakasutamist ning võivad mõnel juhul olla koguni vastuolus ELi õigusaktidega;

Q.   arvestades, et hüpoteegituru ja makromajanduspoliitika ning eelkõige rahapoliitika teostamise vahel on otsene seos;

R.   arvestades, et hüpoteegituru ebastabiilsus võib mõjutada eluasemeturgu ja majandustsükleid ning seeläbi põhjustada süsteemset riski;

S.   arvestades, et ELi hüpoteeklaenuturu tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmiseks oleks soovitatav esmalt hinnata komisjoni 1. märtsi 2001. aasta soovituse 2001/193/EÜ eluasemelaenu pakkuvate laenuandjate poolt tarbijaile antava lepingueelse teabe kohta(6) (tegevusjuhend) rakendamist ja tulemuslikkust ja Euroopa standarditud teabelehe (ESIS) kasutamist eesmärgiga tagada, et tarbijad saavad läbipaistvat ja võrreldavat teavet eluasemelaenude kohta;

T.   arvestades, et ülalnimetatud tegevusjuhend paistab olevat enam või vähem edukalt rakendatud üle Euroopa Liidu, lahendamata samas ühtse õigusliku raamistiku puudumise üldist probleemi,

Sissejuhatus

1.   tunnistab kasu, mida tarbija saaks ELi hüpoteegituru senisest enamast tugevalt eesmärgile suunatud integratsioonist;

2.   arvab, et iga Euroopa hüpoteeklaenuturuga seotud ELi tasandi meede peab eelkõige andma otsest kasu üldsusele kui hüpoteeklaenu võtjale ning et hüpoteeklaenuturg peaks olema kättesaadav suuremale arvule potentsiaalsetele laenuvõtjatele, kaasa arvatud madala või mittetäieliku laenuprofiiliga isikutele, tähtajaliste lepingutega töötajatele ja esimese eluaseme ostjatele;

3.   tervitab komisjoni ulatuslikke konsultatsioone ja nõuab, et igale konkreetsele ettepanekule peab eelnema põhjalik majanduslike ja sotsiaalsete mõjude uuring;

4.   tervitab komisjoni siiani tehtud jõupingutusi täita parema reguleerimise nõudeid; tuletades samas komisjonile meelde, et igasugused järeldused peaksid alati olema ulatusliku nõuandeprotsessi tulemus;

5.   märgib ära rohelises raamatus välja toodud arvukad takistused ühtse ELi hüpoteeklaenude jaemüügituru tekkimisele ja kutsub komisjoni üles keskenduma suurimat tulu andvatele suunatud meetmetele, soodustades turust lähtuvaid algatusi, kui see on võimalik;

6.   hoiatab komisjoni, et katsed tooteid endid ühtlustada võivad viia õigusliku järjekindlusetuseni ja seeläbi avaldada sektorile negatiivset mõju;

7.   nõuab, et ükski ELi meede ei tohiks takistada konkurentsi ega innovatsiooni, eelkõige mis puudutab tooteid, lisateenuseid ja rahastamismeetodeid;

Tegevusjuhend ja lepingueelne teave

8.   kutsub üles tegutsema eesmärgiga ühtlustada lepingueelset teavet puudutavad sätted, mis on vajalikud selleks, et laenuvõtjad saaksid teha informeeritud otsuseid võimalike hüpoteegilepingute kohta;

9.   nõuab, et lepingueelne teave peab olema täpne ja mõistetav, mis võimaldaks teha informeeritud valikut, ning et see peaks andma tarbijale võimalikult mõistetava ja üldise ülevaate, arvestades kättesaadavat teavet, millele hüpoteegileping tugineb; rõhutab, et kui laenuandja tahab pakkuda laenu muus liikmesriigis, tuleb antud teave tarbijale esitada võimalikult kiiresti ametlikes keeltes, mida tunnustatakse laenuvõtja elukoha liikmesriigis;

10.   arvab, et tegevusjuhend ja Euroopa standarditud teabeleht on olulised, kuid ebapiisavad vahendid liikmesriikide vahel liikuvate ja tõenäoliselt muus liikmesriigis kinnisvara omandavate kodanike majandushuvide kaitsmiseks; julgustab komisjoni hindama edusamme ja kaaluma praegu vabatahtliku tegevusjuhendi muutmist kohustuslikuks, kui ei hakka ilmnema varajane täitmine;

Rahastamine

11.   arvab, et ühtse, avatud ja ühilduva rahastamisturu väljaarendamine on esmane prioriteet, kuna see suurendab efektiivsust, võimaldab laenuriski rahvusvahelist diversifitseerimist, optimeerib rahastamistingimusi ja kapitalieraldust ning vähendab laenuvõtmise kulusid; tunnistab turust lähtuvate algatuste integreerimise tähtsust ja potentsiaali selles valdkonnas;

12.   juhib tähelepanu, et ühtse teisese hüpoteegituru loomine ei ole võimalik riiklike lepinguid reguleerivate eeskirjade järkjärgulise ühitamiseta;

13.   tervitab hüpoteeklaenude rahastamise ekspertrühm loomist ning kutsub üles põhjalikult analüüsima hüpoteeke puudutavaid erinevusi riikide reguleerivate ja õiguslike menetluste vahel;

14.   arvab, et kapitalinõuete direktiivi tagatud võlakirju ja hüpoteegiga tagatud väärtpabereid käsitlevad sätted pakuvad olulisi rahastamisvõimalusi;

15.   soovitab komisjonil kaaluda, kuidas oleks kõige parem luua keskne andmebaas, milles säilitada teavet erinevate riikide hüpoteegiturgude ja hüpoteegiga tagatud väärtpaberite riikidevaheliste fondide kohta (nagu maksejõuetuse tõenäosus, maksejõuetuse kahjud ja ennetähtaegne tagastamine), mis võimaldaks investoreil hüpoteegifonde hinnata ja neile adekvaatset hinda määrata;

16.   soovitab, et kapitaliturgudel võiks kaubelda Euroopa hüpoteekide standarditud pakettidega, mille krediidireiting vastab nende omadustele, edendades seeläbi väärtpaberistatud hüpoteekide järelturge;

17.   kutsub komisjoni üles arvestama šariaadiseadusele vastavat kasvavat hüpoteegiturgu ja tagama, et õigusaktid ei välista selle turu nõudeid;

18.   tunnistab hüpoteegikindlustuse olulist rolli laenuandjate riski vähendamisel ja suuremale laenuvõtjate rühmale juurdepääsu võimaldamisel;

Jaemüük

19.   kutsub komisjoni üles uurima tõkkeid, mis takistavad laenuandjate õigust osutada vabalt teenuseid teistes liikmesriikides või asutamisvabadust ja seda, kas "üldise hüvangu" punkti kasutatakse piiriülese tegevuse pärssimiseks;

20.   toetab komisjoni meetmeid piiriüleste ühinemiste ja finantsteenuste valdkonna firmaostude hõlbustamiseks, tagades ühtlasi, et jaotusvõrkude juures võetakse arvesse piirkondlikust olukorrast tulenevaid nõudeid ning väiksemaid turge, kuid märgib, et ühinemised ja firmaostud üksi ei edenda turu integratsiooni selles valdkonnas;

21.   arvab, et hüpoteeklaenuturu avamine muudele kui laenuasutustele, mille suhtes kehtib samaväärne järelevalve kord, tugevdab konkurentsi ja tootevalikut;

22.   tunnistab laenuvahendajate, näiteks hüpoteeklaenumaaklerite kasulikku rolli, et aidata teha kodumaiste ja muude kui kodumaiste laenuandjate konkurentsivõimelised laenud klientidele kättesaadavaks, ning toetab komisjoni võetud kohustust, pidada nõu sellistele ettevõtjatele asjakohase regulatsioonikeskkonna loomise üle;

23.   kutsub komisjoni üles uurima laenude piiriülese ülekandmise takistusi ja kaaluma edasi võimalust kasutada "eurohüpoteeki" tagatisvahendina, arvestades sealjuures:

24.   arvab, et kõigi sellel eesmärgil tehtavate ettepanekutega peaks vajadusel kaasnema mõjuhinnang, sealhulgas õiguslike külgede kohta, samuti üksikasjalikud võrdleva õiguse uuringud; ettepanekud peaksid hõlmama ka majanduslikke ja sotsiaalseid külgi vastavalt konkurentsivõime nõukogu poolt 29. mail 2006 heaks kiidetud mõjuuuringu suuniste kohasele lähenemisele;

25.   kutsub komisjoni üles edendama mehhanismide väljatöötamist paindlike hüpoteekide ja eluaegse annuiteediga hüpoteeklaenude jaoks selliselt, et tagatakse täielik avalik teave, pöörates asjakohast tähelepanu konfidentsiaalsusega seotud küsimustele ning kolmandaid osapooli puudutavatele mõjudele;

26.   arvab, et laenuandjad sisenevad turule suurema tõenäosusega, kui riiklikud eeskirjad võimaldavad neil pakkuda ennetähtaegse tagasimaksmise tingimusi kuludele vastava hinnaga või muuta intressimäärasid turutingimustele ja riskile vastavalt ning et piirangud nendes valdkondades tõenäoliselt takistavad turu arengut rahastamise, uute toodete ja kõrgema riskirühmaga laenuvõtjatele laenu andmise osas;

27.   arvab, et hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohaldamisala ja arvutusmeetodit määratlev ELi standard peaks ühendama kõiki laenuandja poolt sissenõutavaid tasusid ja peaks tagama nende võrreldavuse teistes liikmesriikides pakutavate sama lõpptähtajaga toodetega; arvab, et laenuvõtjaid tuleks ühtlasi eelnevalt teavitada kõikidest muudest tehinguga seotud tasudest ja laenuvõtja õiguslikest kohustustest, kaasa arvatud kolmandate osapoolte sissenõutavatest tasudest, nagu tasud õigusabi eest, registreerimis- ja haldustasud ning kõigi hindamiste kulud või anda hinnang selliste kulude suuruse kohta, kui täpne summa ei ole kättesaadav;

28.   usub, et lisaks täpse teabe andmisele hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohta peab laenuandja andma teavet tema tegevusest tõenäoliselt tuleneva muud tüüpi tasude või kulude kohta, näiteks taotluse läbivaatamise kulud, laenukohustusega seonduv tasu, ennetähtaegse täieliku või osalise tagasimaksega seotud maksed;

29.   tunnistab interneti potentsiaali hüpoteeklaenude turustamisel ja soovitab komisjonil seda lähemalt uurida;

Õiguslikud, maksu- ja tegevustõkked

30.   nõuab tungivalt, et komisjon uuriks õiguslikke ja reguleerimist puudutavaid tõkkeid, mis takistavad üleeuroopalise hüpoteeklaenude rahastamise turu arengut turust lähtuvalt;

31.   kutsub komisjoni üles määratlema oma tulevaste ettepanekute kohaldamisala ja piirama seda hüpoteegilepingute ja nende tagatistega (kinnisvara püsikulud), et vältida kattumist direktiivi ettepanekuga KOM(2005)0483;

32.   ärgitab komisjoni võtma meetmeid, millega tagatakse teisese hüpoteegituru hea toimivus ning luuakse õiguslik raamistik tõhusate tehingute tegemiseks portfellivaradega, täpsustades eelkõige, millises osas kasutada olevatest refinantseerimist puudutavatest õiguslikest vahenditest ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada, ning arvestama erinevaid õiguslikke traditsioone ja tagatisi puudutavaid erinevaid mudeleid;

33.   nõustub komisjoniga, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatavat õigust tuleks käsitleda 1980. aasta Rooma konventsiooni (lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta) läbivaatamise kontekstis; toetab aga hüpoteeklaene uuriva töörühma (Forum Group) seisukohta, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatav õigus ei pea olema kooskõlas hüpoteegilepingutele kohaldatava õigusega ning et hüpoteegilepingute suhtes kehtib lex rei sitae;

34.   rõhutab kõikehõlmavate ja usaldusväärsete klientide krediidiandmeid sisaldavate andmebaaside tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon edendaks üleminekut kooskõlastatud vormingule kõigis liikmesriikides;

35.   nõuab, et komisjon kergendaks mittediskrimineerivat piiriülest juurdepääsu klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele kui prioriteeti laenuandjate ergutamisel, et nad siseneksid uutele turgudele;

36.   tunnistab, et juurdepääs nii positiivsetele kui negatiivsetele krediidiandmetele on soovitav, arvestades seejuures õigustatud eraelu puutumatuse kaitset;

37.   tervitab jõupingutusi eesmärgiga parandada ja korrigeerida sundmüügimenetluse suhtes kohaldatavat õigust;

38.   toetab komisjoni ettepanekut võtta kasutusele sundmüügimenetluste pikkust ja kulusid kajastav tulemustabel;

39.   soovitab, et hindajate kutseorganisatsioonid peaks tegema koostööd, et võtta ELis vastu ühtsed kõrge kvaliteediga ja võrreldavad kinnisvara hindamise standardid;

40.   rõhutab, et kerge juurdepääs hüpoteegitagatisi ja omandiõigusi puudutavale täielikule ja täpsele teabele on laenuandjatele tähtis;

41.   toetab kinnistusraamatutele juurdepääsu soodustamist, kui olemasolevad õigusaktid seda ei keela, ja toetab kõiki jõupingutusi nende raamatute teabeväärtuse ühtlustamiseks riiklike meetmete abil ning toetab praeguse Euroopa kinnistuid puudutava teabe teenistuse (EULIS) süsteemi tõhustamist;

42.   toetab meetmeid sisult diskrimineerivate maksutõkete kõrvaldamiseks, nagu kohalike ja välismaiste laenuandjate erinev maksukohtlemine ja valitsuse kehtestatud lõivud;

43.   kutsub komisjoni üles piiriüleste hüpoteekide osas kaaluma, kuidas sobitada erinevaid lähenemisi hüpoteegiintressi maksustatavast tulust mahaarvamisele ELis;

Süsteemsed, makromajanduslikud ja usaldatavuse küsimused

44.   kutsub komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles jälgima ja analüüsima võimalikke riske, mis võivad tuleneda kapitaliturgude kaudu rahastatavate hüpoteekvõlgade ja hüpoteeklaenude mahu suurenemisest;

Lõpparvamus

45.   arvab, et tarbijad ja majandus võiksid saada kasu ELi hüpoteegituru edasisest põhjalikult läbimõeldud integratsioonist;

o
o   o

46.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liimesriikide valitsustele.

(1) EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1. (2) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1. (3) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201. (4) EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16. (5) EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1. (6) EÜT L 69, 10.3.2001, lk 25.