Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 30. november 2006 - Brüssel
Tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamine tsiviillennunduses ***I
 Siseveelaevade tehnilised nõuded ***I
 EÜ ja Cabo Verde Vabariigi vaheline partnerlusleping kalandussektoris *
 Ühenduse tagatis Euroopa Investeerimispangale *
 Kodukorra artikli 139 uus sõnastus
 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti asutamine *
 Põhiõiguste Amet - Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega seotud tegevus *
 Bulgaaria ühinemine Euroopa Liiduga
 Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga
 Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013) ***II
 EÜ seitsmendas raamprogrammis (2007-2013) osalemise eeskirjad ***I
 Pürotehniliste esemete turuletoomine ***I
 Ühtne sotsiaalse kaitse statistika Euroopa süsteem (ESSPROS) ***I
 Euratomi seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad, uurimistulemuste levitamine *
 Eriprogramm "Inimesed" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007 - 2013) *
 Eriprogramm "Ideed" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *
 Eriprogramm "Võimekus" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduste ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *
 Eriprogramm "Koostöö" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *
 Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu rakendatav eriprogramm (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *
 Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu rakendatav eriprogramm (tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmes raamprogramm, 2007-2011) *
 Euroopa Aatomienergiaühenduse eriprogramm (tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmes raamprogramm, 2007-2011) *
 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala
 AIDS
 Puuetega inimeste olukord laienenud Euroopa Liidus
 On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine

Tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamine tsiviillennunduses ***I
PDF 204kWORD 77k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (KOM(2006)0645 – C6-0362/2006 – 2006/0209(COD))
P6_TA(2006)0504A6-0401/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0645)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0362/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 2;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0401/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2006, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses

P6_TC1-COD(2006)0209


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ja eelkõige selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Määruse (EMÜ) nr 3922/91(4) III lisas on sätestatud ühised tehnilised nõuded ja haldusprotseduurid tsiviillennunduses. Ühtlustatud nõudeid ja protseduure kohaldatakse kõikide liikmesriigis või kolmandas riigis registreeritud lennukite suhtes, mida ühenduse ettevõtjad käitavad.

(2)  Määruse (EMÜ) nr 3922/91 rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.(5)

(3)  Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus kehtestada tingimused, mille kohaselt, nagu sätestatud määruses (EMÜ) nr 3922/91, võib kõnealuse määruse III lisa sätestatud ühiseid tehnilisi nõudeid ja haldusprotseduure muuta või täiendada või vabastada liikmesriik nende kohaldamisest. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on kõnealuse määruse vähemoluliste sätete muutmine või kõnealuse määruse täiendamamine lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(4)  Kui lennuohutuse piisava taseme tagamise tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama teatud meetmete vastuvõtmiseks kasutada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

(5)  Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 3922/91 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 3922/91 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

   a) Lõike 3 neljas lõik asendatakse järgmisega:"
Sellisel juhul teavitab komisjon oma otsusest kõiki liikmesriike, kel kõigil on õigus seda meedet kohaldada. Meetmega vastavusse viimiseks võib vastavalt artiklile 11 muuta ka III lisa asjaomaseid sätteid."
   b) Lõike 4 neljas lõik asendatakse järgmisega."
"Sellisel juhul teavitab komisjon oma otsusest kõiki liikmesriike, kel kõigil on õigus seda meedet kohaldada. Meetmega vastavusse viimiseks võib vastavalt artiklile 11 muuta ka III lisa asjaomaseid sätteid.";"

2)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

   a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:"
1.  Meetmed, mis on mõeldud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks, täiendades seda, et teha teaduse ja tehnika arengust tulenevaid vajalikke muudatusi, ning mis muudavad III lisas loetletud ühiseid tehnilisi nõudeid ja haldusprotseduure, võetakse vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tungiva kiireloomulisuse korral võib komisjon kohaldada artikli 12 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust."
   b) Lõikes 2 asendatakse sõnad "artiklis 12" sõnadega "artikli 12 lõikes 3";

3)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega.

"

"Artikkel 12

1.  Komisjoni abistab lennuohutuskomitee (edaspidi "komitee").

"

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8.

4.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) … arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)
(3) Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr …*/2006 (ELT L …). * Väljaannete talitus: palun sisestada nimetatud määruse number ja avaldamismärge.
(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).


Siseveelaevade tehnilised nõuded ***I
PDF 234kWORD 86k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/.../EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (KOM(2006)0646 – C6-0360/2006 – 2006/0210(COD))
P6_TA(2006)0505A6-0402/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0646)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0360/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 2;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0402/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/…/EÜ*, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded

P6_TC1-COD(2006)0210


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Direktiiviga 2006/…/EÜ(4)(5) kehtestatakse siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused, mis laienevad kogu ühenduse siseveeteede võrgustikule.

(2)  Direktiivi 2006/…/EÜ* lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on suures osas inkorporeeritud Reini laevakontrolli määruses (Reini laevaliikluse keskkomisjoni (CCNR) liikmesriikide poolt 2004. aastal heakskiidetud versioon) sisalduvad sätted. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohased sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimused ja tehnilised nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi ning need on tunnistatud vastavaks tehnoloogia praegusele arengule.

(3)  Et vältida konkurentsimoonutusi ja ohutustasemete erinevusi ning jõuda suurema ühtlustatuseni Euroopa tasandil, on soovitav vastu võtta kogu ühenduse siseveeteede võrgustikule laienevad võrdväärsed tehnilised nõuded ja neid regulaarselt uuendada, et seda võrdväärsust säilitada.

(4)  Direktiiviga 2006/…/EÜ(6) volitatakse komisjoni kohandama neid tehnilisi nõudeid tehnoloogia arenguga ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni töötulemustega.

(5)  Need kohandused on vaja teha kiiresti tagamaks, et tehnilised nõuded, mis on vajalikud ühenduse siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamiseks, kindlustaksid ohutustaseme, mis on võrdväärne Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikliga 22 ettenähtud tunnistuse väljastamisel nõutavaga.

(6)  Direktiivi 2006/…*/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.(7)

(7)  Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada tingimused, mille alusel võib muuta direktiivi 2006/…*/EÜ lisades esitatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on direktiivi 2006/…*/EÜ vähemoluliste sätete muutmine, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(8)  Tõhususe eesmärgil peab kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu nimetatud meetmete, millega muudetakse direktiivi 2006/…(8)/EÜ lisasid, vastuvõtmiseks lühendama.

(9)  Kiireloomulisuse tõttu on vajalik kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust direktiivi 2006/…*/EÜ lisade mis tahes muudatuste, k.a ajutiste nõuete vastuvõtmiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni töötulemustest tulenevat arengut.

(10)  Seetõttu tuleks direktiivi 2006/…/EÜ* vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/…/EÜ(9) muudetakse järgmiselt.

1.  Artiklile 19 lisatakse järgmised lõiked.

"

3.  "3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt kakskümmend üks päeva, viisteist päeva ja üks kuu.

4.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid."

"

2.  Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 20

Lisade kohandamine ja soovitused ajutiste tunnistuste kohta

1.  Kõik muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks tehnoloogia arenguga või rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni) töötulemustega asjaomases valdkonnas tagamaks, et artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kahe tunnistuse väljastamine toimuks tehniliste nõuete alusel, mis kindlustavad võrdväärse ohutustaseme, või võttes arvesse artiklis 5 osutatud juhtumeid, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Komisjon võib järgida artikli 19 lõikes 4 osutatud kiirmenetlust eranditult vaid kiireloomulistel juhtudel.

Nimetatud muudatused tuleb teha kiiresti tagamaks Reinil navigeerimise õigust andva ühenduse siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamise tehnilised nõuded kindlustaksid ohutustaseme, mis on võrdväärne Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikliga 22 ettenähtud tunnistuse väljastamisel nõutavaga.

2.  Olenemata lõikest 1 võtab komisjon artikli 5 lõikes 2 osutatud kinnitused vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.

3.  Komisjon teeb otsuse seoses komitee soovitustega ühenduse siseveelaevade sõidukõlblikkuse ajutiste tunnistuste väljaandmise kohta kooskõlas II lisa artikliga 2.19.

"

3.  II lisa muudetakse järgmiselt.

1.  Artikkel 1.06 asendatakse järgmisega.

"

"1.06

Ajutised nõuded

Kui siseveetranspordi kohandamine tehnoloogia arenguga nõuab tungiva kiireloomulisuse tõttu erandite tegemist käesolevast direktiivist või kui see on vajalik katsete lubamiseks, võib vastavalt käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele vastu võtta ajutisi nõudeid, mille eesmärgiks on käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmine direktiivi täiendades. Need nõuded avaldatakse ja nende kehtivusaeg ei ületa kolme aastat. Need nõuded jõustuvad kõigis liikmesriikides üheaegselt ning nad tühistatakse samadel tingimustel."

"

2.  Artikli 10.03a lõige 5 asendatakse järgmisega.

"

5.  "5. Väiksemaid veekoguseid pritsivatel süsteemidel peab olema tüübikinnitus, mis vastab IMO resolutsioonile A 800(19) või mõnele muule tunnustatud standardile. Kõnesolev tunnustamine, kui selle eesmärgiks on käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmine, võetakse vastu vastavalt käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tüübikinnituse annab tunnustatud klassifikatsiooniühing või akrediteeritud katseasutus. Akrediteeritud katseasutus peab vastama katselaborite tegutsemise ühtlustatud nõuete Euroopa standardile (EN ISO/IEC 17025: 2000)."

"

3.  Artikli 10.03b lõige 1 asendatakse järgmisega.

"

1.  "1. Tulekustutusained

Masina-, katla- ja pumbaruumide püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemides võib kasutada järgmisi tulekustutusaineid:

a)  CO2 (süsinikdioksiid);

b)  HFC 227ea (heptafluoropropaan);

c)  IG-541 (52% lämmastikku, 40% argooni, 8% süsinikdioksiidi).

Luba muude tulekustutusainete kasutamiseks, kui sellise loa eesmärgiks on käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmine, antakse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele."

"

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid, mille territooriumil on direktiivi 2006/…/EÜ(10) artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates …(11)*. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub … (12).

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmeriikidele, mille territooriumil on direktiivi 2006/…/EÜ(13)* artikli 1 lõikes 1 osutatud siseveeteid.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ... arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta seisukoht.
(4) (ELT L ... **). ** Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse direktiivi avaldamisviide.
(5)* Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse direktiivi number ja vastuvõtmise kuupäev.
(6)* Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse direktiivi number.
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(8)* Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse direktiivi number.
(9)* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi number.
(10)* Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse direktiivi number.
(11)** Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(12)* Direktiivi 2006/.../EÜ jõustumise kuupäev.
(13)** Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse direktiivi number.


EÜ ja Cabo Verde Vabariigi vaheline partnerlusleping kalandussektoris *
PDF 192kWORD 41k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel (KOM(2006)0363 – C6-0282/2006 – 2006/0122(CNS))
P6_TA(2006)0506A6-0395/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2006)0363)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0282/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja arengukomisjoni arvamust (A6-0395/2006),

1.   kiidab ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul heaks ja kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Cabo Verde Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Artikkel 3 a (uus)
Artikkel 3a
Protokolli kehtivuse viimasel aastal ja enne uue lepingu sõlmimist või käesoleva lepingu pikendamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse lepingu kohaldamise ja selle rakendamise tingimuste kohta.
Muudatusettepanek 2
Artikkel 3 b (uus)
Artikkel 3 b
Komisjon hindab igal aastal, kas liikmesriigid, kelle laevad protokolli alusel tegutsevad, on aruandluse nõudeid täitnud.
Muudatusettepanek 3
Artikkel 3 c (uus)
Artikkel 3 c
Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 7 kirjeldatud mitmeaastase valdkondliku kava tulemuste kohta.

(1) ELTs seni avaldamata


Ühenduse tagatis Euroopa Investeerimispangale *
PDF 313kWORD 74k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja tagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (KOM(2006)0324 – C6-0275/2006 –2006/0107(CNS))
P6_TA(2006)0507A6-0394/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0324)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 181a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0275/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust õigusliku aluse ettepaneku kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0394/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Esimene volitus
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 181a,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 179 ja 181a,
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 6
(6)  Alates 2007. aastast toetatakse ELi välissuhteid ka uute rahastamisvahenditega, st IPA, ENPI, DCECI ja stabiliseerimisvahendiga.
(6)  Alates 2007. aastast toetatakse ELi välissuhteid ka uute rahastamisvahenditega, st IPA, ENPI, DCECI, stabiliseerimisvahend ning demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahend.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 7
(7)  EIP finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitikaga, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja seda toetama. EIP finantstehingud peaksid toimuma riikides, mis vastavad poliitilisi ja makromajanduslikke aspekte käsitlevate ELi kõrgetasemeliste lepingute asjakohastele tingimustele.
(7)  EIP finantstehingud peaksid olema kooskõlas ELi välispoliitikaga, sealhulgas konkreetsete piirkondlike eesmärkidega, ja seda toetama ning aitama kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki, eesmärgile austada inimõigusi ja põhivabadusi ning nende rahvusvaheliste keskkonnaalaste lepingute järgimisele, mille osalised Euroopa Ühendus või tema liikmesriigid on. EIP finantstehingud peaksid toimuma riikides, mis vastavad poliitilisi ja makromajanduslikke aspekte käsitlevate ELi kõrgetasemeliste lepingute asjakohastele tingimustele. EIP peaks koostöös komisjoniga kaaluma järelkontrollimehhanismi loomist, tagamaks, et EIP poolt väljaspool ühendust rahastatavad meetmed austavad ELi väärtusi.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 8 a (uus)
(8a) Põhjendustes 9–12 iga piirkonna puhul nimetatud prioriteetsed valdkonnad ei ole ainueelistatavad ning nende toetamine ei tohi takistada parema üldise sidususe tagamise püüdeid teiste välisrahastamisvahenditega, nagu eespool täpsustatud.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 8 b (uus)
(8b) Euroopa Parlamendile esitatavat teavet ja kontrollivõimalusi tuleks samuti tugevdada, kaasa arvatud komisjoni või EIP poolt koostatud strateegiliste programmdokumentide edastamise teel.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 8 c (uus)
(8c) EIP peaks tagama, et tema laenutegevus toetab täielikult Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke ja säästva arengu eesmärke rahvusvahelistes lepingutes, millele liit ja tema liikmesriigid on alla kirjutanud. EIP peaks pöörama tähelepanu projektidele, mis aitavad kaasa ÜRO aastatuhande arengueesmärkide ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele, andes laenu energia säästmise, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks. EIP peaks tagama, et kõik laenuotsused põhinevad bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis sõnastatud ettevaatusprintsiibil.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 8 d (uus)
(8d) EIP peaks tagama, et üksikprojektide suhtes kohaldatakse säästvale arengule avalduva mõju hindamist, mis viiakse läbi projekti sponsoritest ja EIPst sõltumatult.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 9
(9)  Kandidaatriikidega seoses peaks EIP rahastamistegevuse puhul neis riikides arvestama ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingutes ning ELiga peetud läbirääkimistel sätestatud prioriteete. ELi tegevus Lääne-Balkanil peaks järk-järgult nihkuma taastamistööde toetamiselt ühinemiseelse abi suunas. Seda arvestades peaks ka EIP tegevuse eesmärgiks olema institutsioonide loomisele innustamine, vajaduse korral koostöös teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste finantsasutustega. Aastatel 2007–2013 peaks kandidaatriikide (Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) rahastamine toimuma üha enam EIP pakutava ühinemiseelse rahastamisvahendi raames, mida tuleks aja jooksul laiendada võimalikele kandidaatriikidele Lääne-Balkanil vastavalt nende edasiliikumisele ühinemise suunas.
(9)  Kandidaatriikidega seoses peaks EIP rahastamistegevuse puhul neis riikides arvestama ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutes, stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingutes ning ELiga peetud läbirääkimistel sätestatud prioriteete. ELi tegevus Lääne-Balkanil peaks järk-järgult nihkuma taastamistööde toetamiselt ühinemiseelse abi suunas. Seda arvestades peaks EIP tegevuse eesmärgiks olema lisaks institutsioonide loomisele innustamine, vajaduse korral koostöös teiste piirkonnas tegutsevate rahvusvaheliste finantsasutustega. Peale selle on oluline ergutada kaubandust Lääne-Balkanil, sest see on väga tähtis vahend rõhutamaks, kui tähtis on nihkuda rekonstruktsiooni toetamiselt ühinemiseelse abi suunas ja suurendada nõnda ELiga integreerumist. Aastatel 2007–2013 peaks kandidaatriikide (Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik) rahastamine toimuma üha enam EIP pakutava ühinemiseelse rahastamisvahendi raames, mida tuleks aja jooksul laiendada võimalikele kandidaatriikidele Lääne-Balkanil vastavalt nende edasiliikumisele ühinemise suunas.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 11
(11)  EIP rahastamistegevus Aasia ja Ladina-Ameerika arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahendiga (DCECI) hõlmatud riikides viiakse järk-järgult kooskõlla ELi koostööstrateegiaga nendes piirkondades ning see täiendab ühenduse eelarvest rahastatavaid vahendeid. Vastastikuse huvi kontseptsiooni, mille alusel siiani on rahastatud vaid ELi ettevõtete osalusega projekte, laiendatakse, et võtta arvesse keskkonnasäästlikkust ja piirkondlikku integratsiooni (näiteks transpordi-, side- ja energeetikaprojektid vastastikuse ühilduvuse parandamiseks). EIP peaks seadma eesmärgiks oma tegevuse järkjärgulise laiendamise paljudesse nende piirkondade riikidesse, sealhulgas vaesematesse riikidesse. Kesk-Aasias peaks EIP keskenduma suurematele energia tootmise ja edastamise projektidele, millel on piiriülene mõju. EIP rahastamine Kesk-Aasias peaks toimuma tihedas koostöös EBRDga vastavalt tingimustele, mis sätestatakse komisjoni, EBRD ja EIP vahel sõlmitavas kolmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis. ELi kohaloleku suurendamiseks Ladina-Ameerikas tuleks eraldada teatav summa Ladina-Ameerika vahendi jaoks.
(11)  Arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahendiga (DCECI) hõlmatud riikides peaks EIP jätkama ja kindlustama oma tegevust, keskendudes projektidele, mis aitavad kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, edendavad säästvat arengut ja tõhustavad keskkonnakaitset. EIP rahastamistegevus Aasia ja Ladina-Ameerika riikides tuleks viia järk-järgult kooskõlla ELi koostööstrateegiaga nendes piirkondades ning see täiendab ühenduse eelarvest rahastatavaid vahendeid. Vastastikuse huvi kontseptsiooni, mille alusel siiani on rahastatud vaid ELi ettevõtete osalusega projekte, tuleks laiendada, et võtta arvesse keskkonnasäästlikkust ja piirkondlikku integratsiooni (näiteks transpordi-, side- ja energeetikaprojektid vastastikuse ühilduvuse parandamiseks). EIP peaks seadma eesmärgiks oma tegevuse järkjärgulise laiendamise paljudesse nende piirkondade riikidesse, sealhulgas vaesematesse riikidesse. Kesk-Aasias peaks EIP keskenduma keskkonna infrastruktuuri, säästva energia tootmise ja edastamise projektidele, millel on piiriülene mõju. EIP rahastamine Kesk-Aasias peaks toimuma tihedas koostöös EBRDga vastavalt tingimustele, mis sätestatakse komisjoni, EBRD ja EIP vahel sõlmitavas kolmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis. ELi kohaloleku suurendamiseks Ladina-Ameerikas tuleks eraldada teatav summa Ladina-Ameerika vahendi jaoks.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 16
(16)  Rangemaks tuleks muuta EIP ja komisjoni aruandlus, mis käsitleb EIP finantstehinguid. Komisjon peaks EIP-lt saadud teabe alusel esitama käesoleva otsuse kohaselt toimuvate EIP finantstehingute kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.
(16)  Paremaks tuleks muuta EIP ja komisjoni aruandlus, mis käsitleb EIP finantstehinguid, kuid ka EIP enda hindamisvõimet. Komisjon peaks EIP-lt saadud teabe alusel esitama omapoolse hinnangu, tuginedes suuremate laenuprojektide sõltumatutele välistele ekspertarvamustele, ning esitama käesoleva otsuse kohaselt toimuvate EIP finantstehingute kohta igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks sisaldama hinnangut EIP finantstehingute panusele ELi välispoliitika eesmärkide saavutamisel. Samuti tuleks aruandes esitada EIP toetatavate laenude nimekiri EIP riskihinnangu põhjal.
Muudatusettepanek 11
Põhjendus 17
(17)  Käesoleva otsusega moodustatav ühenduse tagatis peaks katma EIP finantstehingud, mis sõlmitakse seitsme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2007. Selle ajavahemiku esimese poole jooksul toimunud tegevusest ülevaate saamiseks peaksid EIP ja komisjon koostama käesoleva otsuse täitmise kohta vahekokkuvõtte.
(17)  Käesoleva otsusega moodustatav ühenduse tagatis peaks katma EIP finantstehingud, mis sõlmitakse seitsme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2007. Selle ajavahemiku esimese poole jooksul toimunud tegevusest ülevaate saamiseks peaksid EIP ja komisjon koostama käesoleva otsuse täitmise kohta vahekokkuvõtte. See kokkuvõte tuleks teha EIP tehingute mõju puudutava laiahaardelise sidusrühmadega konsulteerimise põhjal.
Muudatusettepanek 12
Põhjendus 18
(18)  EIP finantstehingud peaksid jätkuvalt toimuma panga oma eeskirjade ja korra, sealhulgas asjakohaste kontrollmeetmete kohaselt ja ka kontrollikoja ja OLAFiga seotud asjaomaste eeskirjade ja korra kohaselt.
(18)  EIP finantstehingud peaksid jätkuvalt toimuma panga oma eeskirjade ja korra, sealhulgas asjakohaste kontrollmeetmete kohaselt ja ka kontrollikoja ja OLAFiga seotud asjaomaste eeskirjade ja korra kohaselt. EIP peaks vastavalt asutamislepingu artiklile 267, milles sätestatakse tema ülesanded, tagama, et tema rahastatavaid projekte ei saa täielikult rahastada üksikutes liikmesriikides kättesaadavate vahenditega ning eriti et ei kutsuta esile konkurentsi moonutamist krediidi- ja investeerimisasutuste suhtes;
Muudatusettepanek 13
Põhjendus 20
(20)  EIP peaks koostöös komisjoniga valmistama ette mitmeaastase näidisprogrammi EIP finantstehingute sõlmimise mahtude kohta, et oleks tagatud vajalike tagatisfondi eraldiste kavandamine eelarvesse.
(20)  EIP peaks koostöös komisjoniga valmistama ette mitmeaastase näidisprogrammi EIP finantstehingute sõlmimise mahtude kohta, et oleks tagatud vajalike tagatisfondi eraldiste kavandamine eelarvesse. Komisjon peab arvestama selle hinnangulise mõjuga eelarvele oma korralises eelarvekavas, mis edastatakse Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 14
Artikli 1 lõige 2
2.  Ühenduse tagatis on piiratud 65%ga EIP finantstehinguga antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasimakstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad.
2.  Ühenduse tagatis on piiratud 55%ga EIP finantstehinguga antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasimakstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad.
Muudatusettepanek 15
Artikli 2 lõige 2
2.  Riik on abikõlblik piirkondlike ülemmäärade ja vaheülemmäärade kohaselt, kui ta on täitnud kõnealuse riigi ja ELi vahel sõlmitud kõrgetasemelise lepingu poliitilised ja makromajanduslikud tingimused. Komisjon määrab EIP-ga konsulteerides, millal iga riik on tingimused täitnud, ja teatab sellest EIP-le.
2.  Riik on abikõlblik piirkondlike ülemmäärade ja vaheülemmäärade kohaselt, kui ta on täitnud tingimused, mis on kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga ning kõnealuse riigiga sõlmitud poliitilisi ja makromajanduslikke aspekte käsitlevate kõrgetasemeliste lepingutega. Komisjon määrab EIP-ga konsulteerides, millal iga riik on tingimused täitnud, ja teatab sellest EIP-le, olles eelnevalt Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitanud ning neile oma põhjendused esitanud.
Muudatusettepanek 16
Artikli 2 lõige 4
4.  Kui konkreetse riigi poliitilise või majandusliku olukorra suhtes tekib tõsiseid kartusi, võivad komisjon ja EIP otsustada, et EIP finantstehingud selles riigis peatatakse.
4.  Kui konkreetse riigi poliitilise või majandusliku olukorra suhtes tekib tõsiseid kartusi, võivad komisjon ja EIP otsustada, et EIP finantstehingud selles riigis peatatakse. Sellistel juhtudel teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning esitab oma põhjendused.
Muudatusettepanek 17
Artikli 3 lõige 2
2.  Komisjon ja EIP otsustavad ühiselt varuvolituse kasutamise üle. Komisjoni ja EIP-d abistab asutamislepingu artikli 114 lõikega 2 asutatud majandus- ja rahanduskomitee.
2.  Komisjon ja EIP otsustavad ühiselt varuvolituse kasutamise üle. Kohaldatakse artikli 2 lõike 2 sätteid asjakohaste tingimuste ning Euroopa Parlamendi teavitamise kohta. Komisjoni ja EIP-d abistab asutamislepingu artikli 114 lõikega 2 asutatud majandus- ja rahanduskomitee.
Muudatusettepanek 18
Artikli 4 lõige 4
4.  EIP finantstehingute kooskõla Euroopa Liidu välispoliitika ja eesmärkidega kontrollitakse artikli 7 kohaselt.
4.  EIP finantstehingute kooskõla Euroopa Liidu välispoliitika ja eesmärkidega kontrollitakse artikli 7 kohaselt ja seda käsitleb ka komisjon struktureeritud dialoogis Euroopa Parlamendiga, mis on kehtestatud uutes välisrahastamisvahendites aastateks 2007–2013.
Muudatusettepanek 19
Artikli 6 lõige 2 a (uus)
2a. Kui mõni riigipea, valitsuse liige, liikmesriigi parlamendi liige, komisjoni liige või Euroopa Parlamendi liige on otseselt või kaudselt seotud ühenduse tagatisega kaetud EIP tegevusest kasu saava üksusega, koostab panga kontrollikomisjon ühenduse tagatist käsitleva otsuse kohta eriaruande. Käesolev lõige ei kehti olemasolevate ühenduse tagatist käsitlevate kokkulepete kohta, mis on sõlmitud harilikel tingimustel ning millel ei ole nende eseme või finantsmõju tõttu tähendust ühelegi kaasatud isikule.
Muudatusettepanek 20
Artikli 7 lõige 1 a (uus)
1a. Aastaaruanne sisaldab põhjenduses 8d viidatud laenuprojektide säästvale arengule avalduva mõju hindamise käigus tõstatatud põhiliste probleemide üldist analüüsi ja komisjoni poolt EIP-le selliste probleemide lahendamiseks esitatud soovitusi.
Muudatusettepanek 21
Artikli 7 lõige 2 a (uus)
2a. Komisjon hangib ka kõik vajalikud välised ekspertarvamused, mis võimaldavad tal teostada EIP finantstehingute panuse sõltumatut hindamist.

(1) ELTs seni avaldamata.


Kodukorra artikli 139 uus sõnastus
PDF 104kWORD 41k
Euroopa Parlamendi otsus kodukorra artikli 139 , üleminekuajaks keelte jaoks kehtestatud korra, muutmise kohta (2006/2244(REG))
P6_TA(2006)0508A6-0391/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse presidendi 20. juuli 2006. aasta kirja;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0391/2006),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament võttis 1. aprillil 2004 oma kodukorda vastu sätte, mis võimaldab Euroopa Parlamendi keelekorra kasutamisel võtta 2004. aasta mais lisandunud üheksa uue keele puhul 31. detsembrini 2006. aastal "erandkorras arvesse, milline on nende keelte tõlkimiseks vajalike tõlkide ja tõlkijate piisav ning tegelik arv";

B.   arvestades, et nende keelte puhul saavutatu ei võimalda siiski sellel üleminekusättel käesoleva aasta lõpus ilma seda asendamata kehtivust kaotada, vaid tuleks kasutada selle pikendamisvõimalust;

C.   arvestades, et 1. jaanuaril 2007 lisanduvad bulgaaria ja rumeenia keel peavad läbima teatud aja jooksul samad raskused ning et selleks ajaks tekivad erilised praktilised probleemid ka samal ajal ametliku keelena lisanduva iiri keelega;

D.   arvestades, et neid asjaolusid arvesse võttes tuleks olemasolev üleminekusäte uuesti sõnastada ning seda tuleks kuni jooksva valimisperioodi lõpuni pikendada;

E.   arvestades, et täieliku mitmekeelsuse ellurakendamine jääb eesmärgiks, nagu on määratletud kodukorra artiklis 138,

1.   otsustab teha kodukorras alljärgneva muudatuse;

2.   võtab vastu otsuse, et see muudatus jõustub 1. jaanuaril 2007;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Artikkel 139
1.  Euroopa Liiduga 1. mail 2004 liitunud riikide ametlike keelte puhul tuleb artikli 138 kohaldamisel võtta erandkorras arvesse, milline on nende keelte tõlkimiseks vajalike tõlkide ja tõlkijate piisav ning tegelik arv; nimetatud kord kehtib 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.
1.  Kuni kuuenda valimisperioodi lõpuni kestva üleminekuaja lõpuni on kõrvalekalded artikli 138 sätetest lubatud, kui ametliku keele jaoks ei ole vaatamata asjakohastele abinõudele piisavalt tõlke või tõlkijaid.
2.  Peasekretär esitab igas kvartalis juhatusele üksikasjaliku aruande artikli 138 kohaldamisel tehtud edusammude kohta; peasekretär edastab aruande koopia kõigile parlamendiliikmetele.
2.  Juhatus määrab peasekretäri ettepanekul iga asjassepuutuva ametliku keele puhul kindlaks lõikes 1 toodud asjaolude olemasolu ning vaatab oma otsuse iga poole aasta järel üle peasekretäri eduaruande alusel. Juhatus võtab vastu vajalikud rakendussätted.
2 a. Kohaldatakse nõukogu poolt asutamislepingute alusel vastu võetud tähtajalisi erisätteid õigusaktide koostamise kohta, välja arvatud määrused, mida võtavad vastu Euroopa Parlament ja nõukogu koos.
3.  Juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib parlament mistahes hetkel võtta vastu otsuse nimetatud artikli varasema kehtetuks tunnistamise kohta või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel selle tähtaja pikendamise kohta.
3.  Juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib Euroopa Parlament mis tahes hetkel võtta vastu otsuse nimetatud artikli varasema kehtetuks tunnistamise kohta või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel selle tähtaja pikendamise kohta.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti asutamine *
PDF 185kWORD 34k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (KOM(2005)0280 – C6-0288/2005 – 2005/0124(CNS))
P6_TA(2006)0509A6-0306/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0280)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0288/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0306/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku 12. oktoobril 2006. aastal muudetud kujul(2) heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0414.


Põhiõiguste Amet - Euroopa Liidu lepingu VI jaotisega seotud tegevus *
PDF 186kWORD 33k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit tegutsema Euroopa Liidu lepingu VI jaotises viidatud aladel (KOM(2005)0280 – C6-0289/2005 – 2005/0125(CNS))
P6_TA(2006)0510A6-0282/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0280)(1);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0289/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0282/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku 12. oktoobril 2006. aastal muudetud kujul(2) heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0415.


Bulgaaria ühinemine Euroopa Liiduga
PDF 125kWORD 56k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Bulgaaria ühinemise kohta Euroopa Liiduga (2006/2114(INI))
P6_TA(2006)0511A6-0420/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 13. aprilli 2005. aasta nõusolekut Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks saamise taotlusele(1);

–   võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise lepingut(2), mis allkirjastati 25. aprillil 2005 (ühinemisleping);

–   võttes arvesse oma paljusid resolutsioone ja raporteid Bulgaaria kohta ühinemisläbirääkimiste alustamisest alates;

–   võttes arvesse komisjoni regulaarseid aruandeid Bulgaaria valmisoleku kohta ELiga ühinemiseks, eriti 26. septembri 2006. aasta teatist "Seirearuanne Bulgaaria ja Rumeenia valmisoleku kohta ELiga ühinemiseks" (KOM(2006)0549);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0420/2006),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament tervitab komisjoni ja nõukogu kinnitust Bulgaaria valmisoleku kohta saada ELi liikmeks 1. jaanuaril 2007;

B.   arvestades, et Bulgaaria esitas Euroopa Liiduga ühinemise taotluse 14. detsembril 1995, kuulutati ametlikult kandidaadiks 16. juulil 1997, alustas läbirääkimisi 15. veebruaril 2000, lõpetas ühinemisläbirääkimised edukalt 14. detsembril 2004, allkirjastas ühinemislepingu 25. aprillil 2005 ja ratifitseeris selle ning koos Rumeeniaga viib lõpule ajaloolise viienda ELi laienemise vooru;

C.   arvestades, et reformi suund, kiirus ja rütm on olnud järjepidev ning uuendusprotsessi tuleks väärtustada iseenesest kasuliku protsessina ja mitte pelgalt eeldusena ELiga liitumiseks;

D.   arvestades, et Bulgaaria tohutud saavutused ümberkorralduste protsessi ajal on ära teeninud piiramatu tunnustuse, mis kuulub põhiliselt Bulgaaria rahvale, kes on suure kannatlikkusega läbi teinud terve rea enneolematult järske poliitilisi ja majanduslikke muutusi;

E.   arvestades, et nii nagu ka paljudes teistes liikmesriikides, jätkub reformiprotsess Bulgaarias aastaid pärast ühinemist, kuid on siiski murettekitavaid valdkondi, kus õigeaegse tegutsemise julgustamiseks võidakse rakendada teatavaid kaasnevaid meetmeid;

F.   arvestades, et migratsiooniküsimused, nagu töötajate liikumisvabaduse piiramine, on ühinemislepingu üleminekukorralduste ja muude volituste alusel riigi valitsuse otsustada, ning tunnistades, et see valdkond on saanud mitmetes liikmesriikides ELi laienemisega mitteseotud kaootilise varjupaiga- ja sisserändepoliitika tagajärjel murettekitavaks asjaoluks,

1.   õnnitleb Bulgaariat ja tervitab tema ühinemist ELiga 1. jaanuaril 2007, ootab Bulgaaria 18 Euroopa Parlamendi liikme saabumist, samuti tema volinikku ja ametnikke ELi institutsioonides, ning tunnustab Bulgaaria vaatlejate suurepärast panust Euroopa Parlamendis alates septembrist 2005;

2.   õnnitleb komisjoni laienemise peadirektoraati professionaalse ja pühendunud seiretöö tegemise eest, eriti viimase aasta jooksul, mil ettevalmistustöö ühinemiseks on kiirenenud, ning tervitab tema tasakaalustatud hinnanguid Bulgaaria ettevalmistuste kohta;

3.   väljendab heameelt 29. oktoobri 2006. aasta presidendivalimiste tulemuse üle; julgustab presidenti jätkama Euroopa-meelset lähenemisviisi ja selleksvajalikke reforme; avaldab samas kahetsust Euroopa-vastaste jõudude tugeva ilmnemise üle valimistel ja kutsub presidenti üles kasutama oma teist ametiaega selleks, et reageerida nende Bulgaaria kodanike hirmudele, kes on Bulgaaria ühinemise suhtes ELiga kriitiliselt meelestatud;

4.   märgib ära valdkonnad, mis vajavad edasiarendamist, konkreetsete tulemuste saavutamise tungiva ja jätkuva vajaduse ning võimaluse kasutada vajaduse korral erinevaid kaitsemeetmeid ja muid kaasnevaid meetmeid jätkuvate puuduste kõrvaldamiseks; kutsub Bulgaaria ametivõime üles tegutsema selliste meetmete vajaduse kõrvaldamiseks või vähendamiseks kiiresti ja põhjalikult, nõuab, et Euroopa Parlament saaks jätkata muutuste jälgimist, ning nõuab kindlalt, et komisjon jätkaks Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist muutuste jälgimisse ja kaasaks parlamendi täielikult juhul, kui mingil põhjusel kaalutakse kaitseklauslite kasutamist, kuna komisjoni president lubas kaasata Euroopa Parlamenti ühinemistingimusi käsitleva akti artiklis 39 sätestatud kaitseklausli kasutamise korral, mis käsitleb ühinemise edasilükkamist 2008. aastani;

5.   nõuab tungivalt ühinemislepingu kiiret ratifitseerimist liikmesriikide poolt, kes seda veel teinud ei ole;

Poliitilised kriteeriumid

6.   nõuab kindlalt maksimaalset läbipaistvust kõigis valdkondades, sealhulgas erastamiste, pakkumiste ja riigihankemenetluste läbiviimisel, ametisse nimetamiste ja ametikõrgenduste korral avalikus teenistuses ja kohtusüsteemis ning kohtumenetluse kõigil tasanditel, et soodustada head valitsemistava, tõhusust ja ühiskonna usaldust;

7.   nõuab Bulgaaria ombudsmani rolli tugevdamist, et parandada haldusvead ja toimida korruptsioonivastase mehhanismina, mis võiks suurendada läbipaistvust institutsioonide tegevuses;

8.   kiidab heaks Bulgaaria ametivõimude jätkuvad püüded täita justiits- ja siseküsimuste valdkonnas võetud kohustused ning meetmed, mis on võetud organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ja kohtusüsteemi reformi lõpetamiseks; eeldab meetmete, nagu politseiuurijate põhjalikum ja parem koolitamine seoses kohtueelse uurimise etapiga, korruptsioonivastase strateegia parem kooskõlastamine asjassepuutuvate organite vahel ja riigiasutustes moodustatud inspektsioonide institutsioonilise pädevuse tugevdamine, jõulist rakendamist ning konkreetsete ja nähtavate tulemuste saavutamist, sealhulgas rasketes kuritegudes osalenutele eduka süüdistuste esitamise ja süüdimõistmise osas;

9.   eeldab kiiret keskendumist komisjoni viimases seirearuandes nimetatud hindamiskriteeriumide täitmisele, et hoida ära kaitsemehhanismide kasutamine; nõuab tõhusamaid meetmeid organiseeritud kuritegevusega seotud isikute kindlakstegemiseks, neile süüdistuse esitamiseks ja nende vara konfiskeerimiseks; ning nõuab konkreetseid tulemusi rahapesujuhtumite tuvastamisel ja vastavate süüdistuste esitamisel;

10.   tervitab siseministeeriumit käsitleva uue seaduse rakendamisel tehtud edusamme politsei- ja julgeolekuteenistuste tegevuse korraldamises ja juhtimises; nõuab organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni – eelkõige piiridel – ning narko- ja inimkaubanduse vastu võitlevate eripolitseiüksuste laiendamist ning lisaks nõuab palkade ja teenistustingimuste parandamist, silmapaistvate ametnike kiiret edutamist ja tänapäeva tasemele vastavate seadmetega varustamist; palub liikmesriikidel pakkuda ka erialast koolitust ja jätkata eriteadmistega politseiametnike lähetamist Bulgaaria politseisse, et aidata kõrvaldada mahajäämust oluliste kuritegude lahendamises ja organiseeritud kuritegevuse piiramises;

11.   kiidab heaks uue peaprokuröri juhtimisel prokuratuuris tehtud muudatused, sealhulgas kiirmenetlused ja meetmed juurdluste enneaegse lõpetamise vältimiseks; nõuab õigusnormide vastuvõtmist sisedistsiplinaarjuurdluse all olevate kohtunike töölt kõrvaldamiseks ning tõsiste meetmete võtmist õigusmõistmist takistanud või ebaõigetel põhjustel kohtuasja lõpetanud prokuröride suhtes;

12.   tunneb heameelt otsuse üle tagada juurdepääs salateenistuse toimikutele, sest see aitab suurendada avalikkuse usaldust ja näitab minevikuga selge lõpparve tegemist, ning soovitab, et selliste avalikustamiste üle teostaks järelevalvet erapooletu ja usaldusväärne komisjon;

13.   kordab oma nõuet parandada elu- ja sanitaartingimusi lastekodudes ja vaimsete ning füüsiliste puuetega inimeste kodudes, tunnistades, et olemasolevad projektid ja prioriteedid ei vasta piisavalt neis asutustes olevate inimeste vajadustele, ning seepärast nõuab, et hoolekandeasutuste probleemid saaksid riiklikuks prioriteediks ning et kõrgema kvaliteediga ja põhjalikult läbimõeldud deinstitutsionaliseerimisprogrammid ja ühtekuuluvusfondid oleksid suunatud ulatuslike ja nähtavate muutuste saavutamisele hoonetes, elutingimustes ja hoolduses; kordab nõuet edendada reforme lapsendamist käsitlevates õigusaktides;

14.   tunnustab romide integreerimiseks tehtud samme ning nõuab veelgi suuremaid kooskõlastatud jõupingutusi, et parandada nende keeleoskust, anda neile parem juurdepääs kõrgharidusele, kutseõppele ja tööturule ning tagada parem tervishoid ja pereplaneerimise võimalused, samas julgustades neid andma oma parimat, et laiema ühiskonnaga kohaneda ning neile antud võimalusi kasutada;

15.   kutsub komisjoni üles nii Bulgaaria ühinemise eel kui ka pärast seda hoolikalt jälgima vähemuste kaitsega seotud kohustuste täitmist ning selleks kaasama see teema äsjakoostatud ühinemisjärgse koostöö- ja kontrollimehhanismi;

Majanduslikud kriteeriumid

16.   õnnitleb Bulgaariat jätkuva majandusliku arengu puhul, mis on toonud kaasa sisemajanduse kogutoodangu 6,1%lise kasvu, suuremad reaalpalgad, väheneva tööpuuduse (8,7%) ja suurepärased välismaised otseinvesteeringud ning rõhutab konservatiivse makromajanduspoliitika ja struktuurireformide tähtsust stabiilsuse säilitamiseks, kaubavahetusbilansi ja jooksevkonto puudujäägi edasiseks vähendamiseks ja kasvu ning tööhõive stimuleerimiseks;

17.   nõuab süvendatud pingutusi mikromajanduslike tingimuste parandamiseks Bulgaarias, et ergutada erasektori ja eelkõige VKEde arengut läbipaistva õigusliku, haldus- ja reguleeriva struktuuri ning paindlikuma tööseadusandluse alusel;

18.   väljendab muret jätkuvate nähtamatute tõkete pärast välismaistele investoritele; nõuab kindlalt, et pakkumis- ja regulatiivsed meetmed oleksid läbipaistvad, erapooletud ja kergesti mõistetavad; nõuab tungivalt, et Bulgaaria valitsus lahendaks olukorrad, kus ei suudeta langetada õigeaegseid haldusotsuseid, kuna see võib ohustada positiivse investeerimiskliima arengut Bulgaarias; soovitab kasutada maksusoodustusi, et edendada siseinvesteeringuid ning paremat teabevahetust ja avatust ametnike ja ettevõtte vahel;

Ühenduse õigustik

19.   õnnitleb Bulgaaria ametivõime sel puhul, et arvukad keerulised põllumajandusega seotud meetmed on peaaegu lõpule viidud; tunnustab märkimisväärset arengut elusloomadega kauplemise ja loomade heaolu valdkonnas, kus tuleb kinni pidada kõrgeimatest standarditest, näiteks loomade transportimisel ja tapmisel ning loomakasvatuse kõrvalsaaduste töötlemisel, rõhutab, kui tähtis on, et jäätmete töötlemise süsteem oleks ühinemise hetkeks täielikult toimiv ja eeldab, et see nii on; nõuab kohustuslike piirikontrollipunktide rajamise lõpuleviimist ning jõulisi meetmeid klassikalise sigade katku ja teiste loomahaiguste kontrolli all hoidmiseks, eriti juhul, kui need ohustavad rahva tervist ja toiduvarude ohutust;

20.   nõuab, et Bulgaaria kasutaks võimalust kehtestada lennujaamade ja õhusõidukite turvalisuse kõrgeimad standardid, arvestades terrorismiohu olemust, mille puhul ühe riigi ründamisele võivad kaasa aidata nõrgad kohad teise riigi julgeolekumenetlustes; nõuab tungivalt kõigi parandusmeetmete kiiret ning kontrollitavat lõpuleviimist, et kõrvaldada puudused õhusõidukite lennukõlblikkuses ja hooldusnõuetes, töökorras ning lennumeeskondade litsentsimisel;

21.   kutsub taas kord nõukogu ja komisjoni üles tagama, et Bulgaaria täidab ühinemislepingu artiklist 30 tulenevad kohustused seoses Kozloduy tuumajaama kolmanda ja neljanda reaktori sulgemiskuupäevaga, mille on ratifitseerinud liikmesriikide parlamendid; kutsub ELi institutsioone üles pidama oma lubadusi seoses Bulgaaria toetamisega 210 miljoni euroga ajavahemikul 2007–2008, et sulgeda Kozloduy tuumajaam;

22.   rõhutab ELi rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise ja kontrollimise tähtsust rahandusliku õigluse tagamiseks ja vahendite tõhusaimaks suunamiseks, rakendades menetlusi, mis on juurdepääsetavad ja kergesti arusaadavad ka inimestele väljaspool ametkondi;

23.   juhib tähelepanu sellele, et olukordades, kus esimese kolme ühinemisjärgse aasta jooksul võis võtta ajutisi meetmeid, kohaldati selliseid meetmeid pärast eelmist ühinemisvooru ning see tõi kasu kõigile osalistele; väljendab soovi, et selliseid mehhanisme kohaldataks ainult teatavates valdkondades; juhib tähelepanu sellele, et asjakohastest meetmetest, mis tagavad ELi poliitika nõuetekohase funktsioneerimise, võib loobuda vaid siis, kui komisjoni kehtestatud kriteeriumid on täielikult täidetud;

24.   õnnitleb Bulgaariat piirkondliku ja rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku säilitamiseks antud panuse eest, eriti NATO liikmena, ja näeb Bulgaaria sõjaliste rajatiste kasutamise lepingus USAga Bulgaaria reaalset pühendumist Atlandi-ülesele liidule;

25.   väljendab jätkuvat toetust Bulgaaria meditsiiniõdedele ja Palestiina arstile, kes alates 1999. aastast Liibüas vangistuses viibivad; nõuab, et kohtuasja taasläbivaatamine jõuaks kiire ja rahuldava lahenduseni ning et Liibüa ametivõimud seejärel annaksid neile süütutele inimestele kohase kompensatsiooni neile tekitatud kannatuste eest;

o
o   o

26.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Bulgaaria Vabariigi valitsusele ja Rahvusassambleele.

(1) ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 409.
(2) ELT L 157, 21.6.2005, lk 11.


Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga
PDF 120kWORD 58k
Euroopa Parlamendi resolutsioon Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liiduga (2006/2115(INI))
P6_TA(2006)0512A6-0421/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 25. aprillil 2005. aastal allkirjastatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemislepingut Euroopa Liiduga(1);

–   võttes arvesse kõiki oma varasemaid resolutsioone ja raporteid laienemisprotsessi algusest tänaseni, eelkõige oma viimast, 14. juuni 2006. aasta resolutsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemise kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. juuni 2006. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu17. oktoobri 2006. aasta järeldusi laienemise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2006. aasta seirearuannet Rumeenia kohta (KOM(2006)0549) ja varaseimaid seirearuandeid;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja komisjoni presidendi kirjavahetust, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi täielikku kaasamist ühinemislepingu mõne kaitseklausli võimaliku kasutamise küsimuse igasse läbivaatamisse;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0421/2006),

A.   arvestades, et Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga on oluline ajalooline samm, mis toob kaasa sügavad muudatused riigi majanduses, sotsiaalsfääris ja ühiskonnas, ning ühinemisel on soodne mõju Rumeenia elanikkonnale, samuti Euroopa Liidu arengule ja ühtekuuluvusele;

B.   arvestades, et Rumeenia integreerumine Euroopa Liiduga toetab Kagu-Euroopa stabiilsust ja õitsengut;

C.   arvestades, et Rumeenia liitumine Euroopa Liiduga tugevdab Euroopa integratsiooniprotsessi poliitilist ja kultuurilist mõõdet;

D.   arvestades, et viienda laienemise esimene etapp 2004. aastal avaldas soodsat mõju nii vanadele kui uutele liikmesriikidele ning kahtlemata kehtib see ka käimasoleva laienemise suhtes, millega viiakse lõpule viies laienemisvoor;

E.   arvestades, et komisjoni 2006. aasta maikuu raportist alates võib taas täheldada olulist edasiminekut, nagu näitab 26. septembri 2006. aasta viimane seirearuanne;

F.   arvestades, et Rumeenia jätkab jõupingutusi, mille eesmärk on ühinemislepingus toodud tingimuste täitmine, et saada Euroopa Liidu liikmeks 1. jaanuaril 2007. aastal koos Bulgaariaga, ning et Euroopa Parlament on pidevalt väljendanud oma toetust kahe riigi samaaegsele ühinemisele,

1.   avaldab tunnustust komisjoni tõsisele ja järjekindlale tööle Rumeenias tehtavate reformide seirel;

2.   õnnitleb Rumeeniat ja tervitab tema ühinemist ELiga 1. jaanuaril 2007, ootab Rumeenia 35 Euroopa Parlamendi liikme saabumist, samuti tema volinikku ja ametnikke ELi institutsioonides ning tunnustab Rumeenia vaatlejate antud suurepärast panust Euroopa Parlamendis alates septembrist 2005;

3.   tõstab esile asjaolu, et Euroopa Liidu käesolev laienemine, nagu ka eelmisedki, kinnitab Euroopa ühtsuse ja solidaarsuse põhimõtet, mis on kasulik kõigile osapooltele ja võimaldab edendada demokraatlikke väärtusi, võrdõiguslikkust, pluralismi ja diskrimineerimisest hoidumist;

4.   tervitab asjaolu, et komisjon soovitab oma 26. septembri 2006. aasta raportis Bulgaaria ja Rumeenia samaaegset ühinemist;

5.   tervitab olulisi edusamme, mida riik on teinud alates viimasest raportist 2006. aasta mais, ning kiidab seetõttu heaks ettepaneku määrata Rumeenia ühinemise päevaks 1. jaanuari 2007, kuid tuletab Rumeenia ametivõimudele meelde, et neil tuleb pärast ühinemist reformidega sammu pidada;

6.   tervitab Rumeenia jõupingutusi suure hulga ühinemiseks vajalike reformide läbiviimise tagamisel ning õnnitleb Rumeenia ametivõime lühikese aja jooksul tehtud arvukate edusammude puhul;

7.   tuletab meelde, et reformiprotsess on Rumeeniale kasulik ELiga ühinemise seisukohast ning see aitab kaasa riigi majandusliku õitsengu ja julgeoleku kindlustamisele;

8.   märgib, et komisjoni 2006. aasta maikuu raportis viidatud viivitamatut meetmete võtmist vajavates valdkondades, nagu kohtusüsteemi reform, võitlus korruptsiooniga, makseasutuste ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi loomine, (TSE), maksude kogumise süsteemi koostalitusvõime, on saavutatud olulist edu;

9.   märgib rahuloluga, et Rumeenias on elujõuline turumajandus, kusjuures SKT kasv on peaaegu 7% ning tööpuudus on ligikaudu 5,5%;

10.   julgustab liikmesriike avama oma tööturud Rumeenia töötajatele alates 1. jaanuarist 2007 kooskõlas ühenduse õigusega tagatud töötajate vaba liikumise tõelise tähendusega;

11.   pidades silmas ELi rahalisi ülekandeid ja Rumeenia-poolset kaasrahastamise vajadust, rõhutab, et eelarve oodatav ümberjaotamine ei tohi toimuda eranditult sotsiaalkulutuste arvel ega kaasa tuua sotsiaalkulutuste vähendamist;

12.   innustab Rumeenia valitsust tugevdama alustatud reforme ja nõuab tungivalt, et Rumeenia ametivõimud kiirendaksid jõupingutusi, eriti sellistes valdkondades nagu lastekaitse, vähemuste, eelkõige romi ja ungari vähemuste integratsioon ning vaimse puudega isikute kohtlemine; sellega seoses kutsub Rumeeniat üles astuma viivitamatuid samme, et komisjoni 2005. ja 2006. aasta kõikehõlmavate seirearuannete ning Euroopa Parlamendi 2004. ja 2005. aastal vastu võetud resolutsioonide nõuete täitmisega heastada puudujääke;

13.   märgib, et alates komisjoni 2006. aasta mai aruandest on vähemuse küsimuses tehtud edusamme; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi seisukoht Rumeenia vähemuste osas põhineb austuse, tunnustamise ja vähemuste toetamise põhimõtetel ning vähemustevastase vägivalla ja diskrimineerimise kõikide vormide kaotamisel; soovib vähemusi käsitlevate õigusaktide heakskiitmist võimalikult kiiresti ja austades poliitilisi kriteeriume; märgib, et Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus jätkab järelevalvet rassismivastase võitluse ja rassismiga seotud diskrimineerimise üle pärast ühinemist, nagu see toimub kõikides liikmesriikides;

14.   romi vähemuse olukorra osas: kutsub Rumeenia võime üles tugevdama reforme, mis on algatatud institutsionaalse vägivalla vastase kaitse, elu- ja majutustingimuste parandamise ning tööhõivele ja tervishoiusüsteemile juurdepääsu alal, tagades asjakohase rahastamise;

15.   ungari vähemuse osas on: kutsub Rumeenia võime üles võtma arvesse ungari vähemuse ootusi vastavalt subsidiaarsuse ja kultuurilise omavalitsuse põhimõtetele, eriti tagades asjakohase rahastamise haridusstandardite parandamiseks;

16.   soovitab, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon teostaks alates 1. jaanuarist 2007 järelevalvet Rumeenias adopteerimise ja lastekaitse alal läbiviidavate reformide üle;

17.   väljendab muret tõsise ja jätkuva naistevastase vägivalla suhtes, mis ilmneb ulatuslikus naistega kaubitsemises ja nende seksuaalses ekspluateerimises (800 000 ohvrit aastas) riigis endas ja väljaspool, ja koduvägivallas, ning kutsub valitsust üles võtma selle probleemi lahendamiseks otsustavaid meetmeid, et probleemi ennetada ja tõrjuda ning sellest teavitada koostöös üldsuse, asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide, kohtuasutuste ja politseiga piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

18.   märgib, et Rumeenial on vaja kiirendada kommunistliku korra poolt konfiskeeritud varade tagastamisega seotud nõuete menetlemist, pidades eriti silmas kiriku ja kogukonna varasid, et õigusaktide tasemel mitte toppama jääda; rõhutab, et selleks on vaja asutada toimiv varade fond;

19.   palub Rumeenia ametivõimudel teha täiendavaid jõupingutusi keskkonnakaitsealase õigusaktide rakendamisel ning nõuab konsulteerimist naaberriikidega ja standardite jõulist kohaldamist asjakohaste ELi õigusaktide tähenduses (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta(3)), pöörates erilist tähelepanu ulatuslikele märkimisväärse keskkonnamõjuga kaevandusprojektidele, nagu nt Rosia Montana;

20.   märgib, et komisjon on teinud kindlaks kolm valdkonda, kus alates 2006. aasta maikuu raportist on saavutatud olulist edu, ent kus on vaja teha veel rohkem pingutusi:

   kohtusüsteemi reform ning võitlus korruptsiooniga;
   suutlikkus võtta vastu ja hallata Euroopa Liidu abi põllumajanduse ja struktuurifondide osas;
   ühenduse õigustiku kohaldamine teatavates toiduohutuse valdkondades;

21.   rõhutab, et kõnesolevast kolmest valdkonnast on eriti olulised kohtusüsteemi reformi lõpuleviimine ja võitlus korruptsiooniga ning sellele tuleb Rumeenia ametivõimudel pöörata erilist tähelepanu;

22.   toetab komisjoni kontrolli- ja toetusmehhanisme, mis on kehtestatud nendes valdkondades edu saavutamiseks ja mis põhinevad eelkõige konkreetsete kriteeriumide kindlakstegemisel, ning nõuab tungivalt, et Rumeenia valitsus võtaks kõik vajalikud meetmed oodatud tulemuste saavutamiseks, et vältida kaitseklauslite kasutuselevõttu;

23.   juhib tähelepanu sellele, et kuigi ühinemisele järgneva kolme esimese aasta jooksul võib võtta ajutisi meetmeid, on eelmise laienemisprotsessi ajal kõigi asjaomaste osapoolte huvides kohaldatud samaväärseid meetmeid; loodab, et neid mehhanisme kohaldatakse vaid väga konkreetsetes komisjoni poolt soovitatud valdkondades ja seda tehakse lühiajaliselt; juhib tähelepanu sellele, et asjakohastest meetmetest, mis tagavad ELi poliitika nõuetekohase toimimise, on võimalik loobuda vaid siis, kui komisjoni kehtestatud eesmärgid on täielikult täidetud;

24.   jääb ootama komisjoni 2007. aasta juuni raportit riigi edusammude kohta kohtusüsteemi reformimisel ja võitluses korruptsiooniga; kutsub Rumeeniat tegema kõiki jõupingutusi asjakohaste meetmete võtmiseks;

25.   nõuab tungivalt, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile süstemaatiliselt aru Rumeenias lähikuudel saavutatavatest edusammudest ja et parlament osaleks (lähedalt) seireprotsessis, mille komisjon on pärast ühinemist välja pakkunud;

26.   rõhutab, et Rumeenia valitsus on kindlasti teadlik vajadusest kasutada täielikult jäänud aega, et jätkata jõupingutusi saavutatud tulemuste kindlustamiseks;

27.   nõuab tungivalt ühinemislepingu kiiret ratifitseerimist kahe järelejäänud liikmesriigi poolt, kes peavad seda veel tegema;

28.   kutsub komisjoni üles eraldama teavituskampaaniate jaoks asjakohased vahendid, et tõsta üldsuse Rumeenia (ja Bulgaaria) ühinemisega seotud teadmiste taset;

29.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, samuti liikmesriikide ja Rumeenia valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 157, 21.6.2005, lk 11.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0262.
(3) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.


Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013) ***II
PDF 785kWORD 494k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (12032/2/2006 – C6-0318/2006 – 2005/0043(COD))
P6_TA(2006)0513A6-0392/2006

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (12032/2/2006 – C6-0318/2006);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0119)(2) kohta;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0364)(3);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0392/2006),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   kiidab lisatud avalduse heaks;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 30. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)

P6_TC2-COD(2005)0043


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(4)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,(5)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Asutamislepingus on ühenduse eesmärgiks sätestatud ühenduse tööstuse teaduslike ja tehnoloogiliste aluste tugevdamine, tagades seeläbi konkurentsivõime kõrge taseme rahvusvahelisel tasandil. Selleks edendab ühendus kõiki vajalikuks peetavaid teadusuuringuid, ergutades eelkõige ettevõtjaid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (edaspidi "VKEd"), teadusuuringute keskusi ja ülikoole nende teadusuuringutes ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevuses. Seoses sellega tuleks eelistada neid valdkondi ja projekte, mille puhul Euroopa Liidu poolne rahastamine omab erilist tähtsust ning annab lisandväärtust. Ühenduse eesmärgiks on teaduse eesliinil teostatavate uuringute, rakendusuuringute ja innovatsiooni toetamise kaudu soodustada sünergiaid Euroopa teadusuuringutes ning panna nii stabiilsem alus Euroopa teadusruumile. See aitab kaasa kõikide liikmesriikide sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule.

(2)  Lissaboni Euroopa Ülemkogu tunnustas 23.-24. märtsil 2000. aastal teadusuuringute keskset osa, seades Euroopa Liidule järgmiseks aastakümneks uue strateegilise eesmärgi: saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduskeskkonnaks, mida iseloomustab säästev majanduskasv koos uute ja paremate töökohtade loomisega ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega. Teadmiste kolmnurk – haridus, teadusuuringud ja innovatsioon – on selle eesmärgi saavutamise peamiseks vahendiks, mistõttu on ka ühenduse eesmärgiks mobiliseerida ja tugevdada vajalikku teadusuuringute- ja innovatsioonialast võimekust. Seitsmes raamprogramm on sellega seoses ühenduse keskne vahend, mis täiendab liikmesriikide ja Euroopa tööstuse püüdlusi.

(3)  Kooskõlas Lissaboni strateegiaga leppis Barcelona Euroopa Ülemkogu 15.-16. märtsil 2002. aastal kokku, et üldkulutusi teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse ning innovatsiooni liidus tuleks suurendada nii, et 2010. aastaks saavutataks eesmärk 3% SKPst, millest kaks kolmandikku peaks pärinema erasektorist.

(4)  Seitsmenda raamprogrammi üldeesmärk on aidata kaasa liidu arenemisele maailma juhtivaks teaduspiirkonnaks. See eeldab, et raamprogrammis pööratakse põhitähelepanu maailmatasemel olevate teadusuuringute edendamisele ja nendesse investeerimisele, tuginedes eelkõige tipptaseme põhimõttele teadusuuringutes.

(5)  Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tähtsust ning teadmiste suurenenud rolli majanduskasvu ning sotsiaalse ja keskkonnaalase heaolu jaoks, mainides seda eelkõige oma 10. märtsi 2005. aasta resolutsioonis teaduse ja tehnoloogia kohta - Euroopa Liidu tulevase teadusuuringute toetamise poliitika suunised(7).

(6)  Arvestades ühenduse poliitikate teadusuuringutega seonduvaid vajadusi ja tuginedes Euroopa tööstuse, teadusringkondade, ülikoolide ja teiste huvitatud ringkondade ulatuslikule toetusele, peaks ühendus kindlaks määrama seitsmenda raamprogrammiga saavutatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ajavahemikuks 2007–2013.

(7)  Tööstusuuringute jaoks on eriti olulised Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja kavandatavad ühised tehnoloogiaalgatused. Selles kontekstis peaks tehnoloogiaplatvormide tegevusse aktiivselt kaasama VKEsid. Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad sidusrühmadel luua pika-ajalisi strateegilisi teadusuuringute kavasid ning võivad edasi arenedes saada tähtsaks mehhanismiks Euroopa konkurentsivõime edendamisel.

(8)  Seitsmenda raamprogrammi eesmärgid peaksid olema valitud tuginedes kuuenda raamprogrammi saavutustele Euroopa teadusruumi loomisel ning aitama kaasa Euroopa teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna arendamisele, millega täidetakse Lissaboni strateegia eesmärgid kõikides ühenduse poliitikates. Neist seitsmenda raamprogrammi eesmärkidest on erilise tähtsusega järgmised:

   tuleks toetada riikidevahelist koostööd igal alal kogu ELis;
   tuleks suurendada teaduse eesliinil teostatavate Euroopa teadusuuringute dünaamikat, loovust ja tipptaset, tunnustades teadlaste vastutust ja sõltumatust kõnealuse valdkonna teadusuuringute põhisuundade kindlaksmääramisel. Seda silmas pidades peaksid seitsmendas raamprogrammis keskset rolli mängima teadlaste algatatud tipptaseme põhimõttel rajanevad alusuuringud;
   tuleks tugevdada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt Euroopa teaduse ja tehnoloogia inimpotentsiaali; parem haridus ja teaduskoolitus, lihtsam juurdepääs uurimisvõimalustele, teadlase elukutse tunnustamine ning naisteadlaste osakaalu ja teadlaste mobiilsuse suurenemine ning karjääri areng on peamised vahendid selle eesmärgi saavutamiseks. Teadlaste Euroopa hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis kajastatud peamised põhimõtted võiksid olla abiks Euroopa toimiva teadlaste tööturu loomisel. Lisaks sellele tuleks arendada ja edendada Euroopa teadusasutuste ja ülikoolide tipptaset.

(9)  Lisaks sellele tuleks Euroopas tihendada dialoogi teaduse ja ühiskonna vahel, sealhulgas soodustades kriitilist mõtlemist, et töötada välja kodanike ootustele vastav teadus- ja uurimistegevuse kava ning tugevdada üldsuse usku teadusesse.

(10)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata teadlaste erialase karjääri edendamisele nende kõige viljakamal eluperioodil. Karjääri alustavad teadlased võivad olla Euroopa teaduse peamiseks juhtivaks jõuks.

(11)  Tuleks suurendada kogu Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni alast võimekust nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt.

(12)  Toetada tuleks avaliku sektori poolt rahastatavate teadusuuringutega saadud teadmiste laialdast kasutamist ja levitamist.

(13)  Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on vaja edendada nelja liiki tegevusi: riikidevaheline koostöö poliitilistest vajadustest lähtuvalt kindlaks määratud teemavaldkondades (programm "Koostöö"), teadusringkondadest lähtuvad teadlaste algatatud uuringud (programm "Ideed"), üksikisikutest teadlaste toetamine (programm "Inimesed") ning teadusuuringute alase võimekuse toetamine (programm "Võimekus").

(14)  Programmi "Koostöö" raames tuleks toetada riikidevahelist koostööd asjakohasel määral kogu liidus ja väljaspool liitu mitmetes teemavaldkondades vastavalt teadmiste ja tehnoloogia edusammudele aladel, kus tuleks teadusuuringuid toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna-, rahvatervise- ja tööstusalaseid probleeme, teenida üldsuse huve ja aidata arengumaid. Vajadusel võimaldab see programm paindlikkust mitmeid temaatilisi prioriteete hõlmavate eesmärgipõhiste programmide puhul.

(15)  Programmis "Ideed" sätestatud tegevusi peaks teostama Euroopa Teadusnõukogu, mis peaks olema suures osas sõltumatu, et arendada väga kõrgetasemelisi teaduse eesliinil teostatavaid uuringuid Euroopa tasandil, tuginedes Euroopa tipptasemele ja parandades nende mainet rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Teadusnõukogu peaks suhtlema korrapäraselt teadusringkondade ja Euroopa institutsioonidega. Euroopa Teadusnõukogu struktuuri osas võib seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõttest ilmneda edasiste täienduste vajadus, mistõttu on vaja teha asjakohaseid muudatusi.

(16)  Programmi "Inimesed" raames tuleks ergutada inimesi valima teadlase ametit, Euroopa teadlasi tuleks julgustada jääma Euroopasse, kogu maailma teadlasi peaks meelitama tööle Euroopasse ning Euroopas töötamine tuleks muuta tippteadlastele huvipakkuvamaks. Tuginedes eelmiste raamprogrammide raames Marie Curie' meetmetega saadud positiivsetele kogemustele, tuleks programmiga "Inimesed" ergutada inimesi valima teadlase ametit; struktureerida teaduskoolituse pakkumisi ja valikuvõimalusi; soodustada Euroopa teadlaste jäämist või tagasipöördumist Euroopasse; soodustada sektoritevahelist mobiilsust; muuta Euroopa huvipakkuvaks teadlastele kogu maailmast. Teadlaste mobiilsus ei ole keskse tähtsusega mitte üksnes nende karjääri arengut silmas pidades, vaid selle eesmärgiks on ka jagada ja edastada teavet riikide ja sektorite vahel ning tagada, et teaduse eesliinil erinevates valdkondades teostatavates innovatiivsetes uuringutes rakendatakse pühendunud ja pädevaid teadlasi ning samuti suuremaid rahalisi vahendeid.

(17)  Programmi "Võimekus" raames tuleks optimeerida teadustöö infrastruktuuri kasutamist ja arendamist; tuleks tugevdada VKEde innovatsioonialast võimekust ning nende võimet teadusuuringutest kasu saada; tuleks toetada piirkondlike teaduspõhiste klastrite arengut; tuleks vabastada liidu lähenemis- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täielik potentsiaal; tuleks lähendada teadust ja ühiskonda Euroopa ühiskonnas; toetada tuleks teaduspoliitika ühtset arengut nii siseriiklikul kui ühenduse tasandil ning rahvusvahelise koostöö toetuseks tuleks rakendada horisontaaltegevusi ja -meetmeid.

(18)  Teadusuuringute Ühiskeskus peaks kaasa aitama kliendikeskse teadusliku ja tehnoloogilise toe pakkumisele ühenduse poliitikavaldkondade kujundamises, väljatöötamises, rakendamises ning järelevalves. Sellega seoses on kasulik, et ühiskeskus jätkab oma tööd liidus sõltumatu teadus- ja tehnoloogiaalase võrdluskeskusena oma konkreetsetes pädevusvaldkondades.

(19)  Piirkondadel on oluline roll Euroopa teadusruumi rakendamisel. Piirkondade arengupotentsiaali vabastamine ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tulemuste levitamine aitab kaasa tehnoloogilise lõhe vähendamisele ja Euroopa konkurentsivõime tugevdamisele.

(20)  Seitsmes raamprogramm täiendab liikmesriikides läbiviidavaid tegevusi ja muid ühenduse meetmeid, mis on vajalikud üldisteks strateegilisteks jõupingutusteks Lissaboni eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses eesmärkidega struktuurifondide osas ning põllumajanduse, kalanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tööhõive ja keskkonna valdkonnas.

(21)  Tagada tuleks vastastikune sünergia ja täiendavus ühenduse poliitikavaldkondade ja programmidega, tegeledes nii ka vajadusega teadusuuringute rahastamist käsitleva tugevdatud ja lihtsustatud lähenemisviisi järele, mis on eriti oluline VKEde jaoks.

(22)  Seitsmenda raamprogrammi eesmärk peaks olema eelkõige tagada VKEde piisav kaasamine neile suunatud konkreetsete meetmete ja erimeetmete abil. Käesoleva raamprogrammi raames toetatavad innovatsiooni ning VKEdega seotud tegevused peaks täiendama konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi kohaseid tegevusi.

(23)  Seitsmendaraamprogrammi tegevustes osalemist tuleks hõlbustada kogu asjaomase teabe avaldamisega, kusjuures teave tuleks avalikustada õigeaegselt ja kasutajasõbralikul moel kõikidele potentsiaalsetele osalejatele, ning kasutades lihtsat ja kiiret asjakohast korda, millega ei kehtestata põhjendamatult keerulisi finantstingimusi ja mittevajalikku aruandluskohustust vastavalt käesoleva raamprogrammi suhtes kohaldatavatele osalemiseeskirjadele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] määrusega (EÜ) nr .../2006 [...](8).

(24)  Arvestades kuuenda raamprogrammi uute instrumentide kasutamise vahekokkuvõtet ja raamprogrammi viie aasta hinnangut, määrati kindlaks uus lähenemisviis ühenduse teaduspoliitika poliitiliste eesmärkide lihtsamaks, tulemuslikumaks ja paindlikumaks saavutamiseks. Selleks tuleks kasutada erinevate meetmete toetamiseks senisest vähem ja lihtsamaid rahastamisskeeme, kasutades neid kas eraldi või teistega kombineerituna ning paindlikumalt ja vabamalt ning osalejatele tuleks tagada suurem sõltumatus juhtimisel.

(25)  Arvestades ulatuslikku huvi raamprogrammi meetmete vastu, riikliku ja erainvesteeringute rahastamise võimendavat mõju, ühenduse vajadust reageerida uutele teaduse- ja tehnoloogiaalastele väljakutsetele ja kasutada täielikult ja diskrimineerimiseta ära oma teadlaste potentsiaal, ühenduse tähtsat rolli Euroopa teadusuuringute süsteemi tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmisel ning raamprogrammi võimalikku panust jõupingutustesse, millega muu hulgas otsitakse lahendust probleemidele seoses kliimamuutuse, jätkusuutlikkuse, Euroopa rahvastiku tervise ja Lissaboni strateegia hoogustamisega, eksisteerib vajadus ühenduse teadusuuringute järele.

(26)  Raamprogrammi rakendamine võib kaasa tuua ainult teatavate liikmesriikide osalust hõlmavaid lisaprogramme, ühenduse osalemist mitme liikmesriigi rakendatavates programmides või ühisettevõtete loomist või muu korralduse kasutamist asutamislepingu artiklites 168, 169 ja 171 kindlaksmääratud tähenduses.

(27)  Ühendus on sõlminud mitmeid teadusuuringutealaseid rahvusvahelisi lepinguid ning tuleks teha jõupingutusi rahvusvahelise teadusuuringutealase koostöö tugevdamiseks, et kasutada täielikult ära teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse rahvusvaheliseks muutumine, aidata kaasa ülemaailmsete üldkasutatavate hüvede loomisele ja et integreerida ühendus veelgi rohkem ülemaailmsesse teadusringkonda.

(28)  Juba praegu on olemas märkimisväärne hulk teaduslikult põhjendatud teadmisi, mille abil oleks võimalik oluliselt parandada nende inimeste elu, kes elavad arengumaades; võimaluse korral aitab seitsmes raamprogramm eespool kirjeldatud tegevuste raames kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele 2010. aastaks.

(29)  Seitsmes raamprogramm peaks aitama kaasa majanduskasvu, säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamisele, muuhulgas kliimamuutuse probleemiga tegelemise kaudu.

(30)  Seitsmenda raamprogrammiga toetatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida eetika põhialuseid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. Arvesse võetakse teaduse ja uue tehnoloogia eetika Euroopa töörühma arvamusi. Teadusuuringutes tuleks arvestada ka loomade kaitse ja heaolu protokolliga ning vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.

(31)  Seitsmenda raamprogrammi kohaselt edendatakse asjaomaste meetmetega aktiivselt naiste rolli teaduses ja teadusuuringutes, et julgustada rohkem naisi selles valdkonnas osalema ja täiendavalt suurendada nende aktiivset osalemist teadusuuringutes.

(32)  Käesolev otsus kehtestab kogu seitsmenda raamprogrammi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(9) punkti 37 tähenduses.

(33)  Samuti tuleks võtta asjakohased meetmed, mis on proportsionaalsed Euroopa ühenduste finantshuvidega, ühelt poolt antud rahalise toetuse tõhususe ja teiselt poolt nende vahendite kasutamise tõhususe kontrollimiseks, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,(10) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest(11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.(12)

(34)  On oluline tagada seitsmenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, tagades samas ka õiguskindluse ja programmi juurdepääsetavuse kõigile osalejatele. Vajalik on tagada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(13) järgimine ning samuti lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuete täitmine.

(35)  Kuna liikmesriigid ei suuda teadmistepõhise Euroopa ühiskonna ja majanduse rajamiseks asutamislepingu artikli 163 kohaselt võetavate meetmete eesmärki piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev seitsmes raamprogramm nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Seitsmenda raamprogrammi vastuvõtmine

Käesolevaga võetakse vastu ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogramm (edaspidi "seitsmes raamprogramm") ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eesmärgid ja tegevused

1.  Seitsmenda raamprogrammiga toetatakse taanetes i kuni iv sätestatud tegevusi. Kõnealuste tegevuste eesmärgid ja põhisuunad on kindlaks määratud I lisas.

i)  Koostöö: riikidevahelise koostöö raames läbiviidavate erinevate teadusuuringute toetamine järgmistes teemavaldkondades:

   a) tervis;
   b) toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia;
   c) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad;
   d) nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad;
   e) energeetika;
   f) keskkond (sealhulgas kliimamuutused);
   g) transport (sealhulgas lennundus);
   h) sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused;
   i) kosmos;
   j) julgeolek.

ii)  Ideed: teadlaste algatatud kõikide valdkondade teadusuuringute toetamine, mida teostavad Euroopa tasandil konkureerivad üksikud riiklikud või riikidevahelised töörühmad.

iii)  Inimesed: Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse inimpotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne tugevdamine ning mobiilsuse edendamine.

iv)  Võimekus: Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni alase võimekuse põhiaspektide (nagu teadustöö infrastruktuur) toetamine; piirkondlikud teaduspõhised klastrid; ühenduse lähenemis- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute täieliku potentsiaali arendamine; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde)(14) huvides läbiviidavad teadusuuringud; "teadus ühiskonnas" teemad; poliitikate kooskõlastatud väljatöötamise toetamine; rahvusvahelise koostööga seotud horisontaalsed tegevused.

2.  Lisaks toetatakse seitsmenda raamprogrammiga Teadusuuringute Ühiskeskuse võetavaid otseseid teaduslikke ja tehnoloogilisi meetmeid väljaspool tuumaenergeetika valdkonda, nagu on kindlaks määratud I lisas.

Artikkel 3

Eriprogrammid

Seitsmendat raamprogrammi viiakse ellu eriprogrammide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 4

Maksimaalne kogusumma ja iga programmi jaoks eraldatud summa

1.  Ühenduse finantsosaluse maksimaalne kogusumma seitsmenda raamprogrammi kohta on 50 521 miljonit eurot.(15) Kõnealune summa jaotatakse artikli 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste ja meetmete vahel järgmiselt (miljonites eurodes):

Koostöö

32 413

Ideed

7 510

Inimesed

4 750

Võimekus

4 097

Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergeetika valdkonda

1 751

2.  Kogusumma jaotus lõikes 1 nimetatud tegevuste teemavaldkondade vahel on esitatud II lisas.

3.  Ühenduse finantsosalust käesolevas raamprogrammis käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad määratakse kindlaks III lisas.

Artikkel 5

Ühenduse finantshuvide kaitse

Käesoleva otsuse kohaselt rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse ühenduse õiguse sätete rikkumise suhtes, sh programmi alusel kehtestatud lepingulise kohustuse täitmata jätmise suhtes, mis tuleneb ettevõtja tegevusest või tegevusetusest ja mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda liidu hallatavat eelarvet, määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96.

Artikkel 6

Eetika põhimõtted

1.  Kõikide seitsmenda raamprogrammi kohaste teadusuuringute läbiviimisel järgitakse eetika põhialuseid.

2.  Kõnealuse raamprogrammi raames ei rahastata järgmisi teadusuuringute valdkondi:

   inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine;
   inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta;(16)
   teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

3.  Raamprogrammi raames võib teadustöö sisust ja asjaomas(t)e liikmesriigi/liikmesriikide õigusraamistikust olenevalt rahastada nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude alaseid teadusuuringuid.

Taotlused inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud teadusuuringute rahastamiseks sisaldavad teavet selle kohta, kuidas liikmesriigi pädevad ametiasutused on korraldanud litsentsimise ja kontrollimeetmed, ning antava eetilise heakskiidu üksikasju.

Inimese embrüonaalsete tüvirakkude eraldamisega tegelevad institutsioonid, organisatsioonid ja teadlased alluvad rangele litsentsimisele ja kontrollile, mis on kooskõlas asjaomase liikmesriigi / asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikuga.

4.  Eespool nimetatud uurimisvaldkonnad vaadatakse teaduse arengu valguses üle käesoleva programmi teise etapi ajal (2010–2013).

Artikkel 7

Järelevalve, hindamine ja uuesti läbivaatamine

1.  Komisjon teostab seitsmenda raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamise üle pidevat ja süstemaatilist järelevalvet ning avaldab ja levitab korrapäraselt nimetatud järelevalve tulemusi.

2.  Komisjon annab välisekspertide abiga hiljemalt 2010. aastaks raamprogrammi ja selle eriprogrammide kohta tõenditel põhineva vahehinnangu, tuginedes kuuenda raamprogrammi järelhindamisele. Nimetatud hinnang hõlmab käimasolevate teadusuuringute kvaliteeti, sealhulgas rakendamise ja juhtimise kvaliteeti, ning edusamme seatud eesmärkide saavutamisel.

Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkuste ning vajaduse korral käesoleva raamprogrammi kohandamist käsitlevate ettepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Vahehinnangule eelneb eduaruanne, mis esitatakse niipea kui saadaval on piisavalt palju teavet ning milles esitatakse esialgsed järeldused seitsmenda raamprogrammi raames algatatud uute meetmete tõhususe ja lihtsustamise osas tehtud jõupingutuste kohta.

3.  Komisjon tellib kaks aastat pärast käesoleva raamprogrammi lõpuleviimist sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu selle põhjenduste, rakendamise ja tulemuste kohta.

Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEEMAVALDKONDADE JA TEGEVUSTE PÕHISUUNAD

Seitsmenda raamprogrammi läbiviimisel püütakse saavutada asutamislepingu artiklis 163 kirjeldatud üldeesmärke, et suurendada tööstuse konkurentsivõimet ja täita teiste ühenduse poliitikavaldkondade teadusuuringute alaseid vajadusi, aidates seeläbi kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmistepõhise ühiskonna loomisele ning riigi ja piirkonna tasandi tegevuste vastastikusele täiendavusele. Teadus- ja tehnoloogiauuringute, arendus- ja tutvustamistegevuse tipptaset edendatakse järgmise nelja programmiga: koostöö, ideed, inimesed ja võimekus.

I.  KOOSTÖÖ

Käesolevas seitsmenda raamprogrammi osas toetatakse mitmel viisil riikidevahelist koostööd kogu liidus ja väljaspool liitu ning tehakse seda mitmetes teemavaldkondades, mis vastavad peamistele teadmiste ja tehnoloogia valdkondadele, kus tuleks kõrgeima kvaliteediga teadusuuringuid toetada ja tugevdada, et lahendada Euroopa sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonna- ja tööstusalaseid probleeme. Suurem osa neist jõupingutustest on suunatud tööstuse konkurentsivõime suurendamisele ning teadusuuringute kava kajastab kasutajate vajadusi kogu Euroopas.

Üldeesmärk on aidata kaasa säästvale arengule.

Programmi "Koostöö" kümme kindlaksmääratud teemavaldkonda on järgmised:

   1) tervis;
   2) toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia;
   3) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad;
   4) nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad;
   5) energeetika;
   6) keskkond (sealhulgas kliimamuutused);
   7) transport (sealhulgas lennundus);
   8) sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused;
   9) kosmos;
   10) julgeolek.

Need teemavaldkonnad on kindlaks määratud üldjoontes, suhteliselt kõrgel tasemel, nii et neid on võimalik kohandada seitsmenda raamprogrammi kehtivusaja jooksul tekkida võivatele muutuvatele vajadustele ja võimalustele. Iga teema puhul on kindlaks määratud rida tegevusi, mis näitavad ära ühenduse toetuse kavandatavad põhisuunad. Need tegevused on kindlaks määratud vastavalt ühenduse eesmärkide saavutamisse tehtavale panusele, kaasa arvatud üleminek teadmistepõhisesse ühiskonda, asjakohane Euroopa teadusuuringute potentsiaal ja ühenduse tasandil võetavate sekkumismeetmete lisandväärtus nende teemade puhul.

Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tagada erinevate teemavaldkondade vaheline tõhus koordineerimine, ja mitut teemavaldkonda läbivatele prioriteetsetele teadusvaldkondadele, nagu näiteks metsandusalased teadusuuringud, kultuuripärand, mereteadused ja -tehnoloogia.

Multidistsiplinaarsust soodustatakse mitut teemavaldkonda läbivate ühiste lähenemisviisidega, mis on seotud enam kui ühte teemat käsitlevate teadus- ja tehnoloogiavaldkondadega, ning sel puhul kasutatakse olulise koostöövormina ühiseid projektikonkursse.

Eelkõige tööstuse seisukohalt oluliste teemade puhul on muude allikate kõrval võetud aluseks selliste erinevate Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö, mis on loodud valdkondades, kus Euroopa konkurentsivõime, majanduskasv ja heaolu sõltuvad keskmise tähtajaga kuni pikaajalises perspektiivis olulistest teadusuuringutest ja tehnoloogiaarendusest. Euroopa tehnoloogiaplatvormid koondavad tööstuse juhtimisel sidusrühmasid, et määrata kindlaks strateegiline teadusuuringute kava ja seda rakendada. Käesolev raamprogramm aitab kaasa nende strateegiliste teadusuuringute programmide elluviimisele aladel, mis esindavad tõelist Euroopa lisandväärtust. Euroopa tehnoloogiaplatvormid, kellega võivad koos osaleda piirkondlikud teaduspõhised klastrid, võivad mängida rolli, et hõlbustada ja korraldada tööstuse, sealhulgas VKEde osalemist nende konkreetse valdkonnaga seotud teadusprojektides, sealhulgas raamprogrammi kohaselt rahastamiskõlblikes projektides.

Kümme teemavaldkonda hõlmavad ka teadusuuringuid, mis on vajalikud ühenduse poliitika kujundamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks sellistes valdkondades nagu tervis, ohutus, tarbijakaitse, energeetika, keskkond, arenguabi, kalandus, merendus, põllumajandus, loomade heaolu, transport, haridus ja koolitus, tööhõive, sotsiaalküsimused, ühtekuuluvus ning vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneva ala loomine, samuti normide määramisele eelnevad ja samaaegsed teadusuuringud, mis on seotud standardite koostalitusvõime ja kvaliteedi ning nende rakendamise parandamisega ning mis seetõttu samuti suurendavad Euroopa konkurentsivõimet. Erilist tähelepanu pööratakse energia ratsionaalse ja tõhusa kasutamisega seotud aspektide koordineerimisele nii raamprogrammi siseselt kui ka koordineerimisele ühenduse teiste poliitikate ja programmidega.

Lisaks nimetatud tegevustele käsitletakse iga teemavaldkonna raames avatult ja paindlikult kahte liiki võimalusi:

• tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad: toetatakse teadusuuringuid, mille eesmärgiks on konkreetses valdkonnas ja/või koostoimes teiste asjakohaste valdkondade ja teadusharudega teha kindlaks või uurida põhjalikumalt uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi; selleks antakse eritoetust spontaansetele uurimisettepanekutele ja kasutatakse muuhulgas ühiseid projektikonkursse; toetatakse uudseid ideid ja täiesti uusi kasutusviise ning otsitakse uusi võimalusi teadusprogrammide jaoks, eelkõige nende jaoks, mis võivad kaasa tuua märkimisväärseid teaduslikke läbimurdeid; tagatakse piisav kooskõlastamine ideede programmi raames toimuvate tegevustega, et vältida kattumist ja tagada rahastamise optimaalne kasutamine;

• ettenägematud poliitilised vajadused: paindlik reageerimine raamprogrammi käigus ilmnevatele uutele poliitilistele vajadustele, nagu näiteks ettenägematud arengutendentsid või kiiret reageerimist eeldavad sündmused (nt uued epideemiad, esilekerkivad probleemid seoses toidu ohutuse või loodusõnnetustega).

Teadmiste levitamine ja edasiandmine on Euroopa teadusuuringute olulisimaks lisandväärtuseks ning võetakse meetmeid teadusuuringute tulemuste kasutamise suurendamiseks tööstuse, poliitikakujundajate ja ühiskonna poolt. Samuti tuleb kaitsta intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas võltsimisega võitlemise toetamise kontekstis. Teadmiste levitamist käsitletakse kõikide teemavaldkondade lahutamatu osana (julgeoleku teemavaldkonna osas kehtivad tegevuste konfidentsiaalsuse tõttu asjakohased piirangud) ning seda toetatakse koostöövõrgustikega seotud algatuste, seminaride ja ürituste rahastamise, välisekspertide abi ning teabe- ja elektrooniliste teenuste, eelkõige CORDISe kaudu.

Tagatakse vastastikune täiendavus ja sünergia käesoleva programmi ja ühenduse muude programmide vahel. Innovatsiooni toetavaid meetmeid võetakse konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi alusel.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tagada VKEde(17) (eelkõige teadmistemahuka ettevõtlusega tegelevate VKEde) piisav osalus riikidevahelises koostöös. Programmi "Koostöö" osa kohaselt võetakse iga teemavaldkonna kohta väljatöötatava strateegia raames konkreetseid meetmeid, sealhulgas VKEde osalust hõlbustavaid toetusmeetmeid. Nimetatud strateegiatega kaasneb kehtestatud eesmärkide täitmise kvantitatiivne ja kvalitatiivne jälgimine. Eesmärgiks on võimaldada vähemalt 15% programmi "Koostöö" osa raames saadaolevate rahaliste vahendite eraldamine VKEdele.

Toetust antakse ka algatustele, mille eesmärk on alustada teadusküsimusi ja teadusuuringute tulemusi käsitlevat ja võimalikult laia avalikkust kaasavat arutelu väljaspool teadusringkondi, ning teadusalase suhtlemise ja hariduse valdkonnas tehtavatele algatustele, kaasates sealhulgas vajadusel kodanikuorganisatsioone või selliste organisatsioonide võrgustikke. Teadusuuringute igas valdkonnas käsitletakse soolise mõõtme ja soolise võrdõiguslikkuse integreerimise küsimusi.

Euroopa teadusuuringute konkurentsivõime suurendamine eeldab kogu Euroopa teadusruumi potentsiaali täielikku vabastamist. Teaduslikke, tipptaseme saavutamisele suunatud projekte tuleks juhtida optimaalsuse põhimõttel, pöörates erilist tähelepanu ressursside kasutamisele.

Kõikide teemavaldkondade raames toetatakse riikidevahelist koostööd järgmiste vahenditega:

   koostöö teadusuuringute valdkonnas;
   ühised tehnoloogiaalgatused;
   ühenduse poolt mittehallatavate teadusuuringute programmide kooskõlastamine;
   rahvusvaheline koostöö.

Koostöö teadusuuringute valdkonnas

Koostöö teadusuuringute valdkonnas on ühenduse poolse teadusuuringute rahastamise suurimaks ja olulisimaks objektiks. Eesmärk on teha kindlaks teadmiste edendamise põhivaldkondade parimad teadusprojektid ja võrgustikud, mis pakuvad huvi Euroopa ja kogu maailma teadlastele ning Euroopast ja väljastpoolt seda lähtuvatele investeeringutele.

Seda on võimalik saavutada, toetades koostööd teadusuuringute valdkonnas mitme rahastamiskava raames: koostööprojektid, tippkeskuste võrgustikud, kooskõlastamis- ja toetusmeetmed (vt III lisa).

Ühised tehnoloogiaalgatused

Väga piiratud arvul juhtudel võivad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse eesmärgid ning seonduvate ressursside mastaabid õigustada pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerluste loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need algatused, mis on peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemuseks ja hõlmavad üht või väikest hulka nende valdkonna aspektidest, ühendavad erasektori investeeringuid ning siseriikliku ja Euroopa avaliku sektori finantseeringuid, hõlmates seitsmenda raamprogrammi raames antud toetusi ja Euroopa Investeerimispanga poolseid laene ja tagatavat rahastamist. Iga ühise tehnoloogiaalgatuse kohta tehakse eraldi otsus, tehes seda kas asutamislepingu artikli 171 alusel (see võib hõlmata ka ühisettevõtte loomist) või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel kooskõlas asutamislepingu artikli 166 lõikega 3.

Võimalikud ühised tehnoloogiaalgatused tuvastatakse avatult ja läbipaistvalt ning lähtudes hinnangust, mille aluseks on terve rida kriteeriume:

   suutmatus saavutada eesmärki olemasolevate vahendite abil;
   mõju tööstuse konkurentsivõimele ja majanduskasvule;
   Euroopa tasandil võetavate meetmete lisandväärtus;
   taotletava eesmärgi ja väljundite määratluse tase ja selgus;
   tööstussektori rahalise ja materiaalse panuse osakaal;
   ulatuslikumate poliitikaeesmärkide saavutamiseks antav panus, sealhulgas ühiskonnakasulikkus;
   võime saada lisatoetust riigilt ning võimendada kas kohe või tulevikus tööstussektoripoolset rahastamist.

Ühiste tehnoloogiaalgatuste laad tuleb selgelt kindaks määrata, eelkõige seoses järgmiste küsimustega:

   rahalised kohustused;
   osalejate kohustuste kestus;
   lepingu sõlmimise ja lõpetamise eeskirjad;
   intellektuaalomandi õigused.

Võttes arvesse ühiste tehnoloogiaalgatuste erilist ulatust ja keerukust, tehakse suuri jõupingutusi, et tagada nende läbipaistev toimimine ning raamprogrammi tipptaseme ja konkurentsi põhimõtete järgimine ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu eraldatavate ühenduse rahaliste vahendite mis tahes jaotamisel.

Erilist tähelepanu pööratakse samasse valdkonda kuuluvate ühiste tehnoloogiaalgatuste ning programmide ja projektide(18) vahelisele üldisele sidususele ja kooskõlastatusele (austades samas nende kehtivaid rakendusmenetlusi) ning selle tagamisele, et projektides osalemine on avatud paljudele erinevatele osalejatele kogu Euroopas, eelkõige VKEdele.

Ühenduse poolt mittehallatavate teadusuuringute programmide kooskõlastamine

Selles valdkonnas võetavad meetmed tuginevad kahele põhilisele vahendile: ERA-NET-skeemid ja ühenduse osalemine ühiselt rakendatavates siseriiklikes teadusuuringute programmides (asutamislepingu artikli 169 alusel). Meetmed võivad hõlmata valdkondi, mis ei ole otseselt seotud kõnealuse kümne teemavaldkonnaga, kui neil on piisav Euroopa lisandväärtus. Meetmeid kasutatakse ka seitsmenda raamprogrammi ja selliste valitsustevaheliste struktuuride nagu EUREKA ja COST raames toimunud tegevuste vahelise täiendavuse ja sünergia edendamiseks.(19)

ERA-NET-skeem arendab ja tugevdab riiklike ja piirkondlike teadusuuringute kooskõlastamist:

   luues avalikke uurimisprogramme rakendavatele osalejatele raamistiku, et tõhustada nende tegevuse kooskõlastamist. See hõlmab toetust uutele ERA-NET-skeemidele, samuti olemasolevate ERA-NET-skeemide ulatuse laiendamisele ja süvendamisele, näiteks muutes nende partnerluse ulatuslikumaks ning avades vastastikku nende programme. Asjakohastel puhkudel võib ERA-NET-skeeme võib kasutada programmide kooskõlastamiseks Euroopa piirkondade ja liikmesriikide vahel, et võimaldada nende koostööd laiaulatuslike algatuste osas.
   pakkudes piiratud juhtudel täiendavat ühenduse rahalist toetust osalejatele, kes korraldavad ressursside koondamist vastavate riiklike ja piirkondlike programmide vaheliste ("ERA-NET PLUS") ühiste projektikonkursside jaoks.

Ühenduse osalus teadusuuringute programmides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel, on eriti oluline ulatusliku Euroopa koostöö jaoks ühiste vajaduste ja/või huvidega liikmesriikide vahelisel "muutuva geomeetria" skaalal. Sellised artikli 169 kohased algatused võidakse käivitada täpselt määratletud juhtudel valdkondades, mis määratakse kindlaks tihedas koostöös liikmesriikidega (sealhulgas on võimalik ka koostöö valitsustevaheliste programmidega) mitmete kriteeriumide alusel:

   olulisus ühenduse eesmärkide suhtes;
   taotletava eesmärgi selge kindlaksmääramine ja selle asjakohasus raamprogrammi eesmärkide suhtes;
   eelnev baas (olemasolevad või kavandatavad teadusuuringute programmid);
   Euroopa lisandväärtus;
   hõlmatud programmide ulatuse ja arvu kriitiline mass, hõlmatud programmide tegevuste sarnasus;
   artikli 169 vastavus eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasema vahendi kriteeriumile.

Rahvusvaheline koostöö

Seitsmenda raamprogrammi käesoleva osa raames võetavad Euroopa lisandväärtusega ja vastastikku huvipakkuvad rahvusvahelise koostöö meetmed tähendavad järgmist:

• meetmed kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutuste tõhustatud osalemiseks teemavaldkondades (julgeoleku teemavaldkonna osas kehtivad tegevuste konfidentsiaalsuse tõttu asjakohased piirangud) ning teadlaste ergutamine seda võimalust ära kasutama;

• kolmandatele riikidele mõeldud koostööalased erimeetmed igas teemavaldkonnas, mille osas on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel, mis valitakse välja nende teadusliku ja tehnoloogilise taseme ja asjaomaste kolmandate riikide vajaduste alusel. Olles tihedalt seotud kahepoolsete koostöölepingute või mitmepoolse aruteluga ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel, kujutavad kõnealused meetmed endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Sellised meetmed on eelkõige järgmised: meetmed, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naaberriikide teadusuuringute võimekust; koostööga seotud tegevused, mis on suunatud arengu- ja reformijärgus maadele ning keskendub nende konkreetsetele vajadustele sellistes valdkondades nagu tervis (sealhulgas tähelepanuta jäetud haigusi käsitlevad teadusuuringud), põllumajandus, kalandus ja keskkond ning mida rakendatakse nende vajadustele kohandatud finantstingimustes.

Käesolev raamprogrammi osa hõlmab rahvusvahelisi koostöömeetmeid igas teemavaldkonnas ja valdkondade vahel. Kõnealuseid meetmeid rakendatakse kooskõlas raamprogrammi osades "Inimesed" ja "Võimekus" käsitletud meetmetega. Selle tegevuse aluseks on raamprogrammi raames tehtava rahvusvahelise koostöö üldstrateegia.

TEEMAVALDKONNAD

1.  Tervis

Eesmärk

Parandada Euroopa kodanike tervist ning suurendada tervisega seotud Euroopa tööstusharude ja ettevõtete konkurentsivõimet ning innovatsioonialast võimekust, pöörates samas tähelepanu ülemaailmsetele terviseküsimustele, sealhulgas puhkevatele epideemiatele. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemuste ülekantavusele (alusuuringute ülekanne kliiniliste rakenduste valdkonda, sealhulgas katsetulemuste teaduslik valideerimine), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise (sealhulgas laste tervise ja tervena vananemise edendamise) meetoditele, diagnostikavahenditele ja meditsiinitehnoloogiale, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile.

Lähtealused

Inimese genoomi järjestuse määramine ja viimased edusammud postgenoomikas on toonud põhjaliku pöörde inimese tervist ja haigusi käsitlevatesse teadusuuringutesse. Suurte andmekoguste integreerimiseks, bioloogiliste alusprotsesside mõistmiseks ja tervisega seotud biotööstuse jaoks võtmetähtsusega tehnoloogia väljaarendamiseks on vaja koondada teatud kriitiline mass erinevaid ekspertteadmisi ja vahendeid, mis ei ole ühe riigi tasandil võimalik, et arendada teadmisi ja võimekust sekkumiseks.

Ülekantavates terviseuuringutes (mis on vajalikud tagamaks, et biomeditsiinilised uuringud annavad praktilist kasu ja parandavad elukvaliteeti) märkimisväärsete edusammude tegemiseks on vaja ka valdkondadevahelisi ja üleeuroopalisi lähenemisviise, kaasates eri sidusrühmasid. Selliste lähenemisviiside abil saab Euroopa aidata tõhusamalt kaasa rahvusvahelistele jõupingutustele ülemaailmselt oluliste haigustega võitlemisel.

Paljude haigustega (nt vähkkasvaja, südame-veresoonkonna ja nakkushaigused, vaimu- ja neuroloogilised haigused, eelkõige sellised vananemisega seotud haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi) seotud kliinilised uuringud põhinevad mitmes keskuses teostatud rahvusvahelistel uuringutel, et leida lühikese aja jooksul nõutav arv patsiente.

Epidemioloogilised teadusuuringud peavad märkimisväärsete järelduste tegemiseks hõlmama erinevaid populatsioone ja rahvusvahelisi võrgustikke. Harvaesinevate tervisehäirete uudse diagnostika ja ravi väljatöötamiseks ja harvaesinevate tervisehäirete osas epidemioloogilisteks teadusuuringute teostamiseks on samuti vaja mitme riigi osalust, et suurendada iga uuringu puhul patsientide arvu. Lisaks saab Euroopa tasandil tehtud tervisepoliitikaga seotud uuringute alusel võrrelda mudeleid, süsteeme, andmeid ning riiklikes andmebaasides ja biopankades hoitavaid patsiente käsitlevaid materjale.

ELis läbiviidavad põhjalikud biomeditsiinilised teadusuuringud aitavad tugevdada Euroopa tervishoiualase biotehnoloogia-, meditsiinitehnoloogia- ja farmaatsiatööstuse konkurentsivõimet. ELi koostöö arengumaadega võimaldab neil riikidel tugevdada teadusuuringute võimekust. ELil on samuti täita aktiivne roll ka sellise keskkonna loomisel, mis soodustab tervisega seotud avalikke huve edendavat innovatsiooni avalikus ja farmaatsiasektoris, eelkõige kliiniliste uuringute valdkonnas maksimaalse edu saavutamist. Teadusuuringutele keskendunud VKEd on tervishoiualase biotehnoloogia- ja meditsiinitehnoloogiatööstuse peamised majanduslikud liikumapanevad jõud. Kuigi Euroopas on praegu rohkem biotehnoloogiaettevõtteid kui USAs, on suurem osa neist siiski väikesed ja konkurentidest napima kogemusega. Nende arengut soodustavad avaliku ja erasektori teadusuuringutealased jõupingutused ELi tasandil. ELi teadusuuringud aitavad kaasa uute normide ja standardite väljatöötamisele, et luua uute meditsiinitehnoloogiate (nt taastav meditsiin) jaoks asjakohane õigusraamistik. Tagada tuleb Euroopa ülemaailmne juhtpositsioon teadusuuringutes ja innovatsioonis alternatiivsete katsestrateegiate, eriti loomi mittekasutavate meetodite valdkonnas.

Poliitiliste nõuete jaoks vajalikke teadusuuringuid hõlmavad tegevused on nimetatud allpool. Vajaduse korral toetatakse pikaajalisi teadustööde selliseid kavasid, mis on kehtestatud Euroopa tehnoloogiaplatvormidega (nt innovatiivse meditsiini tehnoloogiaplatvormiga). Uutele poliitilistele vajadustele reageerimiseks võidakse toetada lisameetmeid näiteks tervisepoliitika ning töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas.

Käesoleva teemavaldkonna kõikides tegevustes pööratakse erilist tähelepanu sellistele strateegilistele küsimustele nagu laste tervis ja lastehaigused ning vananeva elanikkonna tervis ning neid tuleb vajadusel arvesse võtta.

Eetikaküsimusi ning juriidilisi ja sotsiaalmajanduslikke küsimusi võetakse arvesse kõikide järgnevate tegevuste raames.

Tegevused

• Biotehnoloogia, üldised vahendid ja inimese tervise jaoks vajalik meditsiinitehnoloogia

–  Kõrge efektiivsusega teadusuuringud: katalüüsida edusamme fundamentaalses genoomikas (genoomsetes ja postgenoomsetes uuringutes) ja biomeditsiinilistes teadusuuringutes, tõhustades andmete kogumist, standardimist, säilimist ja analüüsimist.

–  Avastamine, diagnoosimine ja jälgimine: rõhuasetus on mitteinvasiivsetel või minimaalselt invasiivsetel lähenemisviisidel ja tehnoloogiatel nagu näiteks regeneratiivse meditsiini uued ennetusvahendid (nt molekulaarkuvamine ja -diagnostika).

–  Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine: bioloogiliste markerite, in vivo ja in vitro meetodite ja mudelite väljatöötamine ja valideerimine, kaasa arvatud simulatsioonid, farmakogenoomika, selektiiv- ja edastusmeetodid ning alternatiivid loomkatsetele.

–  Innovatiivsed raviviisid ja sekkumine: teaduskoostöö tugevdamine ja tagamine selliste efektiivsete raviviiside ja tehnoloogiate edasiarendamiseks, mida on võimalik rakendada paljude haiguste ja tervisehäirete puhul (nagu näiteks uued taastusravi võimalused).

• Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt

−  Bioloogiliste andmete ja protsesside ühendamine − ulatuslik andmete kogumine, süsteemibioloogia (sealhulgas keeruliste süsteemide modelleerimine): suurte andmekoguste loomine ja analüüsimine, et mõista paremini olulisi bioloogilisi protsesse juhtivate tuhandete geenide ja geeniproduktide keerulisi võrgustikke kõikides organismides ja kõikidel organisatsiooni tasanditel.

−  Teadusuuringud, mis käsitlevad aju ning ajuga seonduvaid haigusi, inimeste arengut ja vananemist: normaalse vananemisprotsessi uurimine ning selle uurimine, kuidas geenid ja keskkond mõjutavad ajutegevust nii tavapärastes tingimustes kui ka ajuhaiguste ja vanusest tulenevate haiguste (nt dementsuse) korral.

–  Nakkushaigusi käsitlevad translatiivsed teadusuuringud: ravimiresistentsuse ning HIVi/AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ja hepatiidi ülemaailmse ohu ning võimalike uute epideemiate ja taas puhkeda võivate epideemiate (nt SARS ja väga patogeenne gripp) temaatikaga tegelemine.

–  Translatiivsed teadusuuringud järgmiste raskemate haiguste korral – vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet/ülekaalulisus; haruldased haigused; teised kroonilised haigused, sealhulgas artriit, reumaatilised ning luu- ja lihaskonnahaigused ja hingamisteede haigused, sealhulgas allergiate tulemusel tekkinud haigused: patsientidele suunatud strateegiate arendamine alates ennetamisest kuni diagnoosimiseni, pöörates eriti tähelepanu ravile, sealhulgas kliinilistele uuringutele ja toimeainete kasutamisele. Arvestatakse palliatiivse meditsiini aspektidega.

• Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine

−  Kliiniliste uurimistulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse: kliiniliste otsuste tegemiseks vajaliku teadmistebaasi loomine ja kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse, eelkõige patsientide ohutuse ja ravimite parema kasutamise (sealhulgas ravimiohutuse ja teaduslikult testitud täiendavate ja alternatiivsete ravimitega) käsitlemine ning laste, naiste ja eakate inimeste eripäraga tegelemine.

−  Tervishoiusüsteemide, sealhulgas tervishoiu üleminekusüsteemide ja koduhoolduse strateegiate kvaliteet, tõhusus ja solidaarsus: tõhusate sekkumismeetmete ülekandmine juhtimisalastesse otsustesse, erinevate sekkumiste kulude, tõhususe ja kasu hindamine, sealhulgas patsientide ohutuse hindamine, piisavate inimressursside vajaduste ja tingimuste kindlaksmääramine, kvaliteetsele tervishoiule võrdset juurdepääsu (ka ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu) mõjutavate tegurite analüüsimine, kaasa arvatud elanikkonnas toimuvaid muutusi (nt vananemist, mobiilsust ja migratsiooni ning töökoha vahetust) käsitlevad analüüsid.

−  Tõhus haiguste ennetamine ja ravimite parem kasutamine: rahvatervise alaste tõhusate sekkumismeetmete arendamine, et käsitleda tervist mõjutavaid üldisemaid tegureid (stress, toitumine, eluviisid või keskkonnategurid ning nende ja ravi vastastikune mõju); erinevates tervishoiuolukordades eduka sekkumistegevuse kindlakstegemine, et parandada retseptiravimite määramist ja nende kasutamist patsientide poolt (sealhulgas ravimiohutuse aspektid ja ravimite vastastikune mõju).

−  Uute ravimeetodite ja uue ravitehnoloogia asjakohane kasutamine: ohutuse ja tõhususe osas pikaajalise hinnangu andmine ning uue meditsiinitehnoloogia (sealhulgas seadmete) ja täiustatud raviviiside laiaulatusliku kasutuse jälgimine, et tagada rahvatervise kaitse kõrge tase ja soodustada rahvatervise parandamist.

2.  Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

Eesmärk

Euroopa teadmistepõhise biomajanduse(20) loomine, ühendades teaduse, tööstuse ja muud sidusrühmad, et kasutada uusi ja kujunemisjärgus uurimisvõimalusi, mis käsitlevad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke probleeme: kasvav nõudlus ohutuma, tervislikuma ja kvaliteetsema toidu ning taastuvate bioressursside säästlikuma kasutuse ja tootmise järele; episootiliste ja zoonootiliste haiguste ning toiduga seotud tervisehäirete suurenev oht; ohud põllumajandus-, akvakultuuri- ja kalandussektori tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele; ning suurenev nõudlus kvaliteetse toidu järele, võttes arvesse loomade heaolu ja maaeluga ning rannikuäärsete tingimustega seonduvat ning tarbijate spetsiifiliste toitumisvajaduste täitmist.

Lähtealused

Bioloogiliste ressursside (mikroorganismid, taimed ja loomad) säästva majandamise, tootmise ja kasutamise innovatsiooni ja teadmiste edendamine loob aluse uutele, säästvatele, ohututele, ökoloogiliselt tõhusatele ja konkurentsivõimelistele põllumajandus-, kalandus-, sööda-, toidu-, tervise-, metsandus- ja muude seonduvate tööstuste toodetele. Euroopa bioteaduste ja biotehnoloogia strateegia(21) kohaselt aitab see suurendada Euroopa põllumajanduse, biotehnoloogia ning seemne- ja toidutootjate, eelkõige kõrgtehnoloogiliste VKEde konkurentsivõimet, parandades samal ajal sotsiaalset heaolu.

Toidu ohutust ja loomade toiduahelat, toitumisega seotud haigusi, toiduvalikut ning toidu ja toitumise mõju tervisele käsitlevad teadusuuringud aitavad võidelda toiduga seotud tervisehäiretega (nt ülekaalulisus, allergia) ja nakkushaigustega (nt transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, linnugripp), aidates inimeste, loomade ja taimede tervise ning tarbijakaitse valdkonnas kaasa olemasolevate põhimõtete ja eeskirjade rakendamisele ning tulevaste põhimõtete ja eeskirjade sõnastamisele.

Nimetatud valdkondades on Euroopa tööstussektor mitmekesine ja koosneb peamiselt väikestest ettevõtetest, mis ühelt poolt on liidu tugevaks ja võimalusi loovaks küljeks, kuid toob teiselt poolt kaasa killustunud lähenemisviisid sarnastele probleemidele. Neid on parem lahendada suurema koostöö ja ekspertteadmiste jagamise abil, näiteks muudetud ühenduse õigusaktidest tulenevate uute meetodite, tehnoloogiate, protsesside ja normide osas saadud kogemuste jagamise abil.

Mitmed Euroopa tehnoloogiaplatvormid aitavad kaasa teadusuuringute ühiste prioriteetide seadmisele sellistes valdkondades nagu taimegenoomika ja biotehnoloogia, metsandus ja metsatööstus, ülemaailmne loomade tervis, põllumajandusloomade kasvatamine, toidutööstus ja tööstuslik biotehnoloogia. Teadusuuringud annavad ka alusteadmisi, millega toetatakse: ühist põllumajanduspoliitikat ja Euroopa metsastrateegiat; põllumajandus- ja kaubandusküsimusi; geneetiliselt muundatud organismide ("GMOde") ohutusega seotud aspekte; toidu ohutust käsitlevaid eeskirju; loomade tervist, haiguste tõrjet ja heaolu käsitlevaid ühenduse norme; samuti ühise kalanduspoliitika reformimist, mille eesmärk on tagada kalanduse ja akvakultuuri jätkusuutlik areng ning mereandidest toodete ohutus.(22) Pidades silmas küsimuse sotsiaalse tähtsuse tagamist, on samuti ette nähtud paindlik reageerimine uutele poliitilistele vajadustele, eelkõige seoses uute ohtude ning sotsiaalsete või majanduslike arengusuundade ja vajadustega.

Tegevused

• Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine: teadusuuringute võimaldamine, sealhulgas sellistes valdkondades nagu näiteks genoomika, proteoomika, metaboloomika ning süsteemibioloogia, bioinformaatika ja lähedased tehnoloogiad mikroorganismide, taimede ja loomade jaoks, kaasa arvatud teadusuuringud nende bioloogilise mitmekesisuse säästvaks kasutamiseks.

Maaga seotud bioloogiliste ressursside osas keskendutakse teadusuuringutes järgmistele valdkondadele: mullaviljakus, täiustatud põllukultuurid ja tootmissüsteemid kogu oma mitmekesisuses, sealhulgas mahepõllumajandus, kvaliteetse tootmise kavad ning GMOde poolt keskkonnale ja inimestele avaldatavate mõjude jälgimine ja hindamine; taimetervis, jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja multifunktsionaalne põllumajandus ja metsandus; maaelu areng; loomade tervis ja heaolu, aretamine ja tootmine; loomade nakkushaigused, sealhulgas epidemioloogilised uuringud, zoonoosid ja nende patogeensed mehhanismid ning loomasöötadega seotud haigused; muud ohud toidu tootmise jätkusuutlikkusele ja ohutusele, sealhulgas kliimamuutustest tulenevad ohud; loomsete jäätmete ohutu kõrvaldamine.

Veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside osas keskendutakse teadusuuringutes kalanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime toetamisele, kalavarude majandamise teaduslike ja tehniliste baaside loomisele ja akvakultuuri säästva arengu toetamisele, hõlmates ka aretustööd ja heaolu.

Valdkondades nagu põllumajandus, kalandus, akvakultuur ja maaelu arendamine (maastik, maakorraldus jne) poliitika kujundajatele ja muudele osalejatele vajalike vahendite (sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate vahendite) väljatöötamine; tootmise sotsiaalmajanduslik ja eetiline kontekst.

• "Toidulauast taluni" põhimõte: toit (sealhulgas mereannid), tervis ja heaolu: toidu ja söödaga seotud tarbija-, ühiskondlikud, kultuurilised, tööstuslikud ja tervise ning ka traditsioonilised aspektid, kaasa arvatud käitumis- ja kognitiivsed teadused; toitumine, toitumisega seotud haigused ja tervisehäired, kaasa arvatud laste ja täiskasvanute ülekaalulisus ja allergiad; haiguste ennetamisega seotud toitumine (sealhulgas suurem teadlikkus tervistavate koostisosade ja toidu omaduste osas); innovatiivne toidu- ja söödatöötlemistehnoloogia (sealhulgas pakendamine ja toitu mittetootvate sektorite tehnoloogia); toidu, jookide ja sööda tõhustatud keemiline ja bioloogiline kvaliteet ja ohutus; toiduohutuse tõhustatud tagamismeetodid; toiduahela terviklikkus (ja kontroll); füüsilised ja bioloogilised keskkonnamõjud inimeste/loomade toiduahelale ning inimeste/loomade toiduahela füüsiline ja bioloogiline keskkonnaalane mõju; ülemaailmsete muutuste mõju toiduahelale ja selle vastupanuvõime nendele; kogu toiduahela mõiste (sealhulgas mereannid ja muud toidu toorained ja komponendid); jälgitavus ja selle edasine arendamine; toidu autentsus; uute koostisosade ja toodete arendamine.

• Bioteadused, biotehnoloogia ja biokeemia toiduks mittekasutatavate säästvate toodete ja protsesside jaoks: täiustatud põllukultuurid ja metsaressursid, sööt, meretooted ja biomass (sealhulgas mere elusressursid) energeetika ja keskkonna jaoks ning selliste kõrge lisandväärtusega toodete nagu näiteks materjalide ja kemikaalide jaoks (sealhulgas farmaatsiatööstuses ja meditsiinis kasutatavad bioloogilised ressursid), sealhulgas innovatiivsed põllumajandustootmise süsteemid, bioprotsessid ja biorafineerimise lahendused; biokatalüüs; uued ja parendatud mikroorganismid ja ensüümid; metsandus ning metsandustooted ja -protsessid; keskkonna bioremediatsioon ja keskkonnasäästlikum biotöötlemine, agrotööstusjäätmete ja kõrvalsaaduste utiliseerimine.

3.  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT)

Eesmärk

Suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja võimaldada Euroopal IKT edasise arenguga kursis olla ja seda kujundada, et täita Euroopa ühiskonna ja majanduse nõudmisi. IKT on teadmistepõhise ühiskonna tuum. Tegevustega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnilist baasi, tagatakse Euroopa ülemaailmne juhtpositsioon IKT valdkonnas, soodustatakse ja edendatakse toote, teenuse ja protsessiga seotud innovatsiooni ja loovust IKT kasutamise kaudu ning tagatakse, et IKT areng toob kiiresti kasu Euroopa kodanikele, ettevõtetele, tööstusele ja riikidele. Nende tegevustega aidatakse ka vähendada digitaalset lõhet ja sotsiaalset tõrjutust.

Lähtealused

IKTd on Euroopa tuleviku seisukohast otsustava tähtsusega ja Lissaboni strateegia elluviimise aluseks. IKT on katalüüsiv mõju kolmes peamises valdkonnas: tootlikkus ja innovatsioon, avalike teenuste ajakohastamine ning edusammud teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Pool meie majanduse tootlikkuse suurenemisest tuleneb IKT mõjust toodetele, teenustele ja äritegevusele. IKT on peamine tegur innovatsiooni ja loovuse edendamisel ning väärtusahelate muutmisel tööstus- ja teenindussektorites.

IKT on oluline, et rahuldada suurenenud tervishoiu ja sotsiaalhoolduse nõudlust, eelkõige erivajadustega inimeste ja rahvastiku vananemise osas, ning ajakohastada teenuseid sellistes üldist huvi pakkuvates valdkondades nagu haridus, kultuuripärand, julgeolek, energeetika, transport ja keskkond ning edendada juhtimise ja poliitika väljatöötamise protsesside mõistetavust ning läbipaistvust. IKT mängib olulist rolli teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse juhtimises ja kommunikatsioonis ning kiirendab muude teadus- ja tehnoloogiavaldkondade arengut, kuna see muutub vastavalt sellele, kuidas teadlased teevad teadus- ja koostööd ja viivad läbi uuendusi.

Suurenevad majanduslikud ja ühiskondlikud nõudmised koos IKT kasutamise jätkuva süvalaiendamise ning vajadusega tehnoloogiat veelgi edasi arendada ning IKT-l põhinevaid innovatiivseid ja väärtuslikke tooteid ja teenuseid välja töötada suurendab üha teadusuuringute kava mahtu. Selleks, et tehnoloogia vastaks paremini inimeste ja organisatsioonide vajadustele: tuleks tehnoloogiline keerukus peita ning vajaduse korral tuua esile funktsionaalsus; tehnoloogia kasutamine tuleb muuta funktsionaalseks, väga lihtsaks, kättesaadavaks ja hinna poolest vastuvõetavaks; tuleb pakkuda uusi IKT-l põhinevaid rakendusi, lahendusi ja teenuseid, mis on usaldusväärsed ning kasutajate vajadustele ja eelistustele kohandatavad. Kuna turul nõutakse madalama hinna eest rohkem, keskenduvad IKT valdkonna teadlased kogu maailmas minimeerimisele, infotöötlus-, kommunikatsiooni- ja meediatehnoloogiate omavahelisele lähendamisele, sealhulgas süsteemide täiendavale koostalitlusvõimele ning teistele asjakohastele teadusharudele lähendamisele ning õpi- ja arenemisvõimeliste süsteemide väljatöötamisele.

Nendest eri jõupingutustest on kujunemas uus tehnoloogialaine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alased teadusuuringud põhinevad ka mitmetel teistel teaduse ja tehnoloogia harudel, sealhulgas bioteadustel, keemial, psühholoogial, pedagoogikal, kognitiivsetel ja sotsiaalteadustel ning humanitaarteadustel.

IKT on üks kõige teadustöömahukam valdkond. IKT alane teadustegevus (nii avalikus kui ka erasektoris) moodustab kolmandiku kõikides suuremates riikides teostatavast teadustegevusest. Kuigi Euroopa on olulistes IKT valdkondades tööstuse ja tehnoloogia alal juhtpositsioonil, jääb ta info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatesse tehtavate investeeringute puhul oma peamistest konkurentidest maha. Ainult uute ja intensiivsemate Euroopa tasandil tehtavate ühiste jõupingutustega saab ära kasutada kõiki võimalusi, mida IKT areng meile pakub. "Avatud lähtekoodi" arengumudelil põhinev uurimistegevus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas näitab oma kasulikkust uuenduste ja tiheneva koostöö allikana. IKT valdkonna teadusuuringute tulemusi võib erinevatel viisidel kasutada ning need võivad viia erinevate ärimudeliteni.

IKT valdkonna teadusuuringud on tihedalt seotud IKT kasutamise poliitiliste meetmetega ning ühtse ja tervikliku strateegia raames võetavate reguleerivate meetmetega. Prioriteedid seati pärast ulatuslikku konsulteerimist, mis hõlmas ka mitme Euroopa tehnoloogiaplatvormi ja tööstusalgatuse panust sellistes valdkondades nagu nanoelektroonika, mikrosüsteemid, manussüsteemid, mobiil- ja traadita side, elektrooniline meedia, fototoonika, robootika ja tarkvara, teenused ja võrgustikud, sealhulgas vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Selles valdkonnas käsitletakse ka säästvusega seotud küsimusi, eelkõige elektroonika valdkonnas.

Tegevused

Käesolevas teemavaldkonnas on erakordselt olulised tulevase ja kujunemisjärgus tehnoloogia alased teadusuuringud, et toetada IKT põhivaldkondades (ning kombinatsioonis teiste asjakohaste valdkondade ja teadusharudega) teaduse eesliinil teostatavaid uuringuid; edendada innovatiivseid ideid ja täiesti uusi kasutusviise ning otsida uusi võimalusi IKT teekaartide jaoks, hõlmates muu hulgas kvanttehnoloogiat, süsteemide integreerimist ja intelligentsete süsteemide kasutamist.

• IKT alused:

−  Nanoelektroonika, fototoonika ja integreeritud mikro-/nanosüsteemid: minimeerimise, integreerimise, mitmekesisuse, salvestamise ja kompaktsuse piiride laiendamine; toimivuse suurendamine ja senisest odavam tootmine; IKT kasutamise hõlbustamine erinevate rakenduste puhul; liidesed; uuenduslikud teadusuuringud, milleks on vaja välja töötada uued mõisted.

−  Asukohast sõltumatud ja piiramatu võimsusega kommunikatsioonivõrgud: asukohast sõltumatu juurdepääs heterogeensete võrkude kaudu (milleks on kas paiksed, mobiilsed, traadita või ringhäälinguvõrgud ning mis ulatuvad personaalvõrgust piirkondliku ja ülemaailmse võrguni) võimaldab igal ajal toimetada takistusteta kõikjale üha suuremat hulka andmeid ja teenuseid.

−  Manussüsteemid, andmetöötlus ja kontroll: võimsad, turvalised ja hajutatud, usaldusväärsed ja tõhusad arvuti-, salvestus- ja kommunikatsioonisüsteemid ning tooted, mis on paigaldatud esemete ja füüsiliste infrastruktuuride sisse ning mis suudavad ümbritsevat keskkonda tajuda, kontrollida ja sellega kohaneda; diskreetsete ja pidevate süsteemide koostalitlusvõime.

−  Tarkvara, võrgud, turvalisus ja töökindlus: dünaamilised, kohandatavad, töökindlad ja usaldusväärsed tarkvara ja teenused, tarkvara ja teenuste platvormid, komplekssüsteemid ning uued töötlemissüsteemid, kaasa arvatud nende üldkasutatavus.

−  Teadmised, kognitiivsed ja õppesüsteemid: semantilised süsteemid; veebi- ja multimeedia sisus leiduvate teadmiste omandamine ja kasutamine; bioloogilise mudeli alusel loodud kunstlikud süsteemid, mis tajuvad, mõistavad, õpivad ja arenevad iseseisvalt; seltskondlike masinate ja inimeste poolt teostatav õppimistegevus, mille aluseks on inimtunnetuse parem mõistmine.

−  Simulatsioon, visualiseerimine, interaktsioon ja virtuaalsusega põimunud tegelikkus: uuenduslikku disaini ning toodete, teenuste ja digitaalmeedia osas loovust suurendavad vahendid ning vahendid loomulikuks, keelepõhiseks ja mitmekülgseks suhtlemiseks.

−  Muudel teaduse ja tehnoloogia harudel (kaasa arvatud sisendid matemaatika ja füüsika, biotehnoloogia, materjali- ja bioteaduse valdkondadest) põhinevad IKT uued perspektiivid IKT seadiste mõõtmete vähendamiseks, et need sobiksid kokku ja toimiksid koos elusorganismidega, süsteemide kavandamise ja infotöötluse tulemuslikkuse ja kasutajasõbralikkuse suurendamiseks, ning elava looduse modelleerimiseks ja simuleerimiseks.

• Tehnoloogiate integreerimine:

−  Personaalne keskkond: personaalsed kommunikatsiooni- ja arvutiseadmed, tarvikud, kantavad seadmed, implantaadid; nende liidesed ning ühendused teenuste ja ressurssidega.

−  Kodukeskkond: kommunikatsioon, seire, kontroll, abi; kõikide seadmete tõrgeteta koostalitusvõime ja kasutamine; interaktiivne digitaalne infosisu ja teenused.

−  Robotsüsteemid: täiustatud autonoomsed süsteemid; taju, kontroll, tegutsemisoskused, loomulik koostoimimine ja koostöö; minimeerimine, humanoidtehnoloogia.

−  Intelligentsed infrastruktuurid: vahendid, millega muudetakse igapäevaelus olulised infrastruktuurid tõhusamaks ja kasutajasõbralikumaks, lihtsamini kohandatavaks ja hooldatavaks ning vastupidavamaks nii kasutuse kui ka rikete seisukohalt.

• Rakenduslikud teadusuuringud:

−  Ühiskondlike küsimuste lahendamisel kasutatava IKT valdkonnas: avalikku huvi pakkuvate valdkondadega seotud uued süsteemid, uudsed materjalid, struktuurid, tehnoloogia ja teenused, mis parandavad kvaliteeti, tõhusust, juurdepääsu ja kaasatust, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu; kasutajasõbralikud rakendused, uue tehnoloogia ja uute algatuste, mille teemaks on näiteks intelligentne elukeskkond, integreerimine.

   Tervise valdkonnas – haiguste ennetamise ja tervishoiuteenuste osutamise, varajase diagnoosimise, ravi ja personaalse lähenemise parandamine; patsientide iseseisvuse, turvalisuse, järelevalve ja mobiilsuse tagamine; terviseteabes sisalduvate teadmiste omandamine ja haldamine.
   Kaasatuse ja võrdse osalemise parandamine ning digitaalsete lõhede tekkimise vältimine; tugitehnoloogia vanuritele ja puuetega isikutele; universaaldisain.
   Mobiilsuse tagamiseks; info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad intelligentsed transpordisüsteemid, sõidukid ja intelligentsed teenuste lahendused turismisektoris, mis võimaldavad inimestel ja kaupadel liikuda ohutult, ökoloogiliselt, mugavalt ja tõhusalt.
   Keskkonna, riskijuhtimise ja säästva arengu toetamine, et vältida või vähendada haavatavust ning leevendada loodusõnnetuste, tööstuslike suurõnnetuste ja majandusarenguga seonduvate inimtegevuste tagajärgi.
   Valitsuste jaoks kõikidel tasanditel: tõhusus, avatus ja vastutustundlikkus, mis tagavad maailmatasemel riigihalduse ning sidemed kodanike ja ettevõtetega, mis toetavad demokraatiat ja võimaldavad kõigile ligipääsu teabele.

−  Infosisu, loovuse ja isikliku arenguga seotud IKT:

   uued meedia paradigmad ja infosisu uued vormid, sealhulgas meelelahutus; interaktiivse digitaalse infosisu loomine ja sellele juurdepääsu võimaldamine; suuremad kasutajakogemused; infosisu tulus edastamine; digitaalõiguste haldamine; hübriidmeedia;
   tehnoloogia abil tõhustatud õppimine; kohandatud ja kontekstist olenevad õpilahendused; aktiivne õppimine;
   IKT-l põhinevad süsteemid, mis toetavad juurdepääsu digitaalsetele kultuuri- ja teadusressurssidele ja -varadele, sealhulgas seoses kultuuripärandiga, ning nende kasutamist mitmekeelses/multikultuurses keskkonnas.

−  Ettevõtteid ja tööstust toetav IKT:

   dünaamilised ja võrgustikus olevad, koostööpõhised äriprotsessid, digitaalsed ökosüsteemid, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega organisatsioonide ja kogukondade positsiooni parandamiseks; optimeeritud töökorraldus ja koostööd soodustav töökeskkond, nagu näiteks teadmistevahetus ja interaktiivsed teenused (nt turismisektoris);
   tootmine, sealhulgas traditsioonilised tööstusharud: tarbijaspetsiifiliste toodete kiire ja kohandamisvõimeline kavandamine, tootmine ja tarnimine; digitaalne ja virtuaalne tootmine; modelleerimis-, simulatsiooni-, optimeerimis- ja esitlemisvahendid; minimiseeritud ja integreeritud IKT tooted;

–   usaldust ja usaldusväärsust edendav IKT: kasutaja tuvastamine; autentimine ja autoriseerimine; privaatsust soodustav tehnoloogia; õiguste ja varade haldamine; kaitse küberohtude eest, tehes seda kooskõlastatult teiste teemavaldkondadega, eelkõige teemavaldkonnaga "Julgeolek".

4.  Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

Eesmärk

Euroopa tööstuse konkurentsivõime parandamine ja teadmiste loomine, eesmärgiga tagada selle ümberkujundamine ressursimahukast teadmistepõhiseks, tehes teadmistes astmelisi muudatusi ja rakendades otsustavaid teadmisi erineva tehnoloogia ja eri teadusharude ristumispunktis asuvates uutes rakendustes. See toob kasu nii uutele, kõrgtehnoloogilistele tööstussektoritele kui suurema lisandväärtusega teadmistepõhistele traditsioonilistele tööstussektoritele, kusjuures tähelepanu keskmes on teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tulemuste asjakohane edastamine VKEdele. Nimetatud tegevused on eelkõige seotud sellise tehnoloogia võimaldamisega, mis omab mõju kõigile tööstussektoritele ja mitmetele teistele seitsmenda raamprogrammi teemavaldkondadele.

Lähtealused

Paljusid tööstustegevusi mõjutavad üha süvenevad probleemid ei piirdu enam traditsiooniliste ja tööjõumahukate sektoritega, vaid neid võib juba täheldada ka vahetoodete sektorites (mis on traditsiooniliselt Euroopa tööstuse tugevaks küljeks) ja isegi mõnes kõrgtehnoloogia sektoris. Säilitada tuleb tugevat tööstuslikku baasi, suurendades olemasoleva tööstuse aluseks olevaid teadmisi ning luues Euroopas tugeva teadmistepõhise, teadmismahuka tööstuse, rõhutades alusuuringute kasutamist tööstuslikes rakendustes. See hõlmab olemasolevate VKEde moderniseerimist ning uute teadmistepõhiste VKEde loomist ja arendamist teadmiste ja ekspertteadmiste levitamise teel koostööprogrammide kaudu.

Tööstuse tulevane konkurentsivõime sõltub suurel määral nanotehnoloogiast ja selle rakendustest. Mitmes valdkonnas käivitatud nanoteaduse ja nanotehnoloogia alased teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus võivad kiirendada Euroopa tööstuse ümberkujundamist. ELil on kindel juhtpositsioon sellistes valdkondades nagu nanoteadused, nanotehnoloogia ning materjali- ja tootmistehnoloogia, ning seda positsiooni tuleb tugevdada, et maailmas valitseva tiheda konkurentsi tingimustes ELi positsiooni kindlustada ja suurendada.

Uute omadustega materjalidel on otsustav tähtsus selles, et Euroopa tööstus oleks tulevikus konkurentsivõimeline, ja need on tehnoloogilise arengu aluseks paljudes valdkondades.

Tööstuse seisukohalt olulisi prioriteete ja nende sektorisisestesse rakendustesse integreerimist on võimalik saavutada selliste tegevuste kaudu nagu Euroopa tehnoloogiaplatvormid nanoelektroonika, tootmise, energia tootmise, terase-, keemia-, energia- ja transporditööstuse, ehituse, tööstusohutuse, tekstiili-, keraamika- ja metsatööstuse ning nanomeditsiini valdkonnas. See aitab kehtestada ühiseid teadusuuringute prioriteete ja eesmärke. Lisaks käsitletakse asjakohaseid poliitika, regulatsiooni ja standardimise ning mõjuga seotud küsimusi, reageerides paindlikult seitsmenda raamprogrammi rakendamise ajal tekkivatele uutele poliitilistele vajadustele.

Tegevused

• Nanoteadused, nanotehnoloogia

−  Uute teadmiste loomine liideste ja suurusega seotud nähtuste osas; uute rakenduste jaoks materjali omaduste kontrollimine nanotasandil; tehnoloogiate integreerimine nanotasandil, sealhulgas järelevalve ja seire; isestruktureeruvad omadused; nanomootorid; nanomasinad ja -süsteemid; nanotasandil iseloomustamiseks ja manipuleerimiseks kasutatavad meetodid ja vahendid; keemias kasutatav nano- ja täppistehnoloogia alusmaterjalide ja -komponentide tootmiseks; nanomeetriliselt täpsete komponentide uurimine ja tootmine; mõju inimeste ohutusele, tervisele ja keskkonnale; metroloogia, järelevalve ja seire , nomenklatuur ja standardid; uute mõistete ja lähenemisviiside väljatöötamine sektorisiseste rakenduste jaoks, kaasa arvatud esilekerkiva tehnoloogia integreerimine ja lähendamine. Tegevuste käigus uuritakse ka nanotehnoloogia mõju ühiskonnale ning nanoteaduse ja -tehnoloogia olulisust ühiskondlike probleemide lahendamisel.

• Materjalid

−  Uute, kõrgtehnoloogilisi pindasid ja materjale puudutavate teadmiste loomine uute toodete ja protsesside ning nende parandamise jaoks; teadmistepõhised materjalid, mis on sihtotstarbeliste omaduste ja prognoositava tõhususega; usaldusväärsem disain ja simulatsioon; arvutuslik modelleerimine; suurem keerukus; keskkonnasäästlikkust; keemiatehnoloogias ja materjalitöötlusega tegelevates tööstusharudes integratsioon nano-, mikro- ja makrofunktsionaalsuse tasandil; uued nanomaterjalid, sealhulgas nanokomposiidid, biomaterjalid ja hübriidmaterjalid, kaasa arvatud nende töötlemise, omaduste ja tõhususe kavandamine ja juhtimine.

• Uus tootmine

−  Jätkusuutliku teadmistemahuka tootmise jaoks tingimuste ja vahendite loomine, sealhulgas esilekerkivate tööstuslike vajaduste rahuldamiseks ettenähtud uute paradigmade loomine, arendamine ja valideerimine ning Euroopa tööstusbaasi moderniseerimise soodustamine; kohanduva, võrgustikus oleva ja teadmistepõhise tootmise jaoks üldiste tootmisvahendite arendamine; suure lisandväärtusega uute või uuendatud toodete ja teenuste järgmise põlvkonna jaoks uute tehnoloogiliste nõuete väljatöötamine, kasutades tehnoloogia (nt nano-, mikro-, bio-, geo-, info-, optilise ja kognitiivtehnoloogia ning nende tehniliste nõuete) lähendamist, ning muutuvate vajadustega kohanemine; suure tootlikkusega tootmistehnoloogia kaasamine.

• Tehnoloogia integreerimine tööstuslike rakenduste jaoks

−  Uute teadmiste, nano- ja mikrotehnoloogia, materjalide ja tootmise integreerimine järgmiste sektorisiseste ja sektoritevaheliste rakenduste puhul nagu näiteks tervis, toiduainetööstus, ehitus ja hooned, transport, energeetika, info ja kommunikatsiooni, keemia, keskkond, tekstiili- ja rõivatööstus, jalatsitööstus, metsatööstus, terase- ja masinatööstus.

5.  Energeetika

Eesmärk

Praeguse energiasüsteemi ümberkujundamine jätkusuutlikumaks süsteemiks, mis on vähem sõltuv imporditud kütustest ja põhineb erinevatel energiaallikatel, eelkõige taastuvatel energiaallikatel, energiakandjatel ja saastevabadel allikatel; energiatõhususe parandamine, sealhulgas ratsionaalsema kasutuse ja energia salvestamise abil; varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakiliste ülesannete lahendamine, suurendades samas Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Lähtealused

Energiasüsteemid seisavad silmitsi tõsiste väljakutsetega. Arvestades rahutukstegevaid suundumusi ülemaailmses energianõudluses, tavapäraste nafta- ja maagaasivarude ammendavust ja vajadust vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et leevendada kliimamuutuste hävitavaid tagajärgi, naftahinna kahjulikku kõikumist (eriti transpordisektori puhul, mis sõltub suuresti naftast) ja geopoliitilist ebastabiilsust tarnepiirkondades, on põhjendatud sobivate ja õigeaegsete lahenduste kiire kindlaksmääramine ja väljatöötamine. Energeetikaalane teadustöö on oluline panus kodanikele ja tööstusele taskukohase energiahinna tagamise saavutamisse. Vaja on nii teadus- kui ka tutvustamistegevust, et tagada kõige keskkonnasäästlikumad ja kulutõhusamad meetmed ja tehnoloogia, mis võimaldavad ELil saavutada Kyoto protokolli kohaseid ja muid eesmärke ning rakendada oma energiapoliitika-alaseid kohustusi, mida on kirjeldatud energiavarustuse kindlust käsitlevas 2000. aasta rohelises raamatus,(23) energiatõhusust käsitlevas 2005. aasta rohelises raamatus(24) ning 2006. aasta rohelises raamatus "Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks".(25)

Euroopa on saavutanud maailmas juhtpositsiooni mitmes energia tootmise ja energiatõhususe tehnoloogia valdkonnas. Ta on teerajajaks sellise kaasaegse taastuva energia tehnoloogia alal nagu näiteks päikeseenergia, bioenergia ja tuuleenergia. Samuti on EL ülemaailmselt konkurentsivõimeline energia tootmis- ja jaotustehnoloogia valdkonnas ning omab suurt teaduspotentsiaali süsiniku sidumise ja kõrvaldamise valdkonnas. Need positsioonid on nüüd aga terava (eelkõige USAst ja Jaapanist tuleneva) konkurentsisurve all. Seetõttu peab Euroopa oma juhtpositsiooni säilitama ja arendama, mis nõuab olulisi jõupingutusi ja rahvusvahelist koostööd.

Energiasüsteemi radikaalne ümberkujundamine vähem süsinikdioksiidi heitmeid tekitavaks või neid mittetekitavaks, usaldusväärseks, konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks energiasüsteemiks nõuab uut tehnoloogiat ja uusi materjale, mis kätkeb endas erasektori ettevõtete jaoks liiga suuri riske ja kaheldavat tulu, et teha kõik vajalikud investeeringud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevuseks ning kasutamiseks. Seepärast oleks erainvesteeringute mobiliseerimiseks eriti oluline üldsuse toetus ning üleeuroopalised jõupingutused ja vahendid tuleks ühendada senisest tõhusamalt, et konkureerida riikidega, kes teevad sarnasesse tehnoloogiasse märkimisväärseid ja järjepidevaid investeeringuid. Vajalike teadusuuringute alaste jõupingutuste koondamisel on oluline osa Euroopa tehnoloogiaplatvormidel. Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on esitatud allpool. Tõhususe suurendamine kogu energiasüsteemis, tootjast tarbijani, on vajalik ning kogu energeetika teema aluseks. Arvestades nende olulist panust jätkusuutlike energiasüsteemide väljakujunemisele tulevikus, on käesoleva teemavaldkonna olulisteks elementideks taastuvad energiaallikad ja energia lõpptarbimise tõhusus. Käesolevas valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse ergutamisele ning suutlikkuse suurendamisele. Seetõttu kasutatakse täielikult ära koostoimet konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi osaks oleva programmiga "Arukas energeetika – Euroopa". Samuti uuritakse võimalusi tulevikus käivitada laiaulatuslikke algatusi, mis integreerivad rahastamist erinevatest rahastamisallikatest (nt ühised tehnoloogiaalgatused). Lisatud on energiapoliitikat käsitlevate otsuste tegemiseks vajalikke teadmisi käsitlev eritegevus, mis võib samuti toetada uusi poliitilisi vajadusi, mis kerkivad esile näiteks seoses Euroopa energiapoliitika rolliga kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste meetmete kavandamises ning seoses energiavarustuse ja hinna ebastabiilsuse ja häiretega.

Lisatud on energiapoliitikat käsitlevate otsuste tegemiseks vajalikke teadmisi käsitlev eritegevus, mis võib samuti toetada uusi poliitilisi vajadusi, mis kerkivad esile näiteks seoses Euroopa energiapoliitika rolliga kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste meetmete kavandamises ning seoses energiavarustuse ja hinna ebastabiilsuse ja häiretega.

Tegevused

• Vesinik ja kütuseelemendid

Integreeritud meetmed ELi konkurentsivõimelisele vesiniku ja kütuseelementide tööstusele tugeva tehnoloogilise aluse loomiseks ning statsionaarsete, portatiivsete ja transpordialaste rakenduste väljatöötamiseks. Euroopa vesiniku ja kütuseelementide tehnoloogiaplatvorm aitab sellele kaasa, pakkudes välja integreeritud teadusuuringute ja kasutusstrateegia.

• Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest

Üldise energia muundamise kasuteguri, kulutõhususe ja usaldusväärsuse suurendamise tehnoloogia, kohalikest taastuvatest energiaallikatest (sealhulgas jäätmetest) elektrienergia tootmise kulude alandamine ning erinevatele piirkondlikele tingimustele sobiva tehnoloogia arendamine ja tutvustamine.

• Kütuse tootmine taastuvatest energiaallikatest

Integreeritud kütuse tootmissüsteemid ja muundamistehnoloogia: taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas biomassist ja jäätmetest toodetavate tahke-, vedel- ja gaaskütuste (sh vesinikkütuse) ühikuhinna kujundamine ja alandamine, seades eesmärgiks süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalsete kütuste, eelkõige transpordisektoris ja elektrienergia tootmises kasutatavate biokütuste kulutõhusa tootmise, salvestamise, jaotamise ja kasutamise.

• Soojuse tootmiseks ja jahutamiseks kasutatavad taastuvad energiaallikad

Tehnoloogia ja vahenditega, sealhulgas energia salvestamise tehnoloogiaga seotud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus, mille eesmärgiks on nende tõhususe suurendamine ning taastuvatest energiaallikatest saadava aktiivse ja passiivse soojuse tootmise ja jahutamise maksumuse vähendamine, tagades nende kasutamise erinevates piirkondlikes tingimustes, mis omavad piisavat potentsiaali.

• Süsinikdioksiidi eemaldamise ja ladustamise tehnoloogia saastevaba energia tootmiseks

Fossiilkütuste kasutamise keskkonnamõjusid oluliselt vähendava tehnoloogiaga seotud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus, seades eesmärgiks suure tõhususega, kulutõhusad ning peaaegu saastevabad soojatootmisjaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi eemaldamise ja ladustamise tehnoloogial, eelkõige maa-alusel ladustamisel.

• Puhas söepõletustehnoloogia

Sellise tehnoloogiaga seotud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus, mis parandab märkimisväärselt elektrijaamade tõhusust, usaldusväärsust ja kulutõhusust, arendades ja tutvustades puhast söe- ja muude tahkekütuste muundamise tehnoloogiat, sealhulgas keemilisi protsesse, mille abil toodetakse ka sekundaarseid energiakandjaid (sealhulgas vesinik) ja vedel- ja gaaskütuseid. Tegevused seotakse vajadusel süsinikdioksiidi eemaldamise ja sidustamise tehnoloogia või biomassi kooskasutamisega.

• Intelligentsed energiavõrgud

Teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus, mille eesmärk on suurendada eelkõige rohkem integreeritud Euroopa energiaturu kontekstis Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide ja -võrkude tõhusust, ohutust, usaldusväärsust ja kvaliteeti, nt muutes praegused elektrivõrgud interaktiivseks (kliendid/operaatorid) teenustevõrguks, luues energia salvestamise võimalusi ning kõrvaldades tarnitud ja taastuvate energiaallikate ulatusliku kasutuse ja tõhusa integreerimise ees seisvad takistused.

• Energiatõhusus ja energiasäästlikkus

Hoonete (nende elutsükli jooksul), sealhulgas valgustuse, transpordi, teenuste ja tööstuse energiakasutuse tõhustamise ning energia lõpptarbimisel ja primaarenergia tarbimisel täiendava energiasäästu võimaldamise uute kontseptsioonidega seotud teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus ning toimivate kontseptsioonide ja tehnoloogia arendamine ja tutvustamine. See hõlmab energiatõhususe valdkonnas strateegiate ja tehnoloogia integreerimist (sealhulgas ühis- ja koostootmist), uute ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogia kasutamist, energianõudluse reguleerimise meetmeid ja vahendeid ning minimaalse kliimamõjuga hoonetega seotud tutvustamistegevust.

• Energiapoliitikat käsitlevate otsuste tegemiseks vajalikud teadmised

Vahendite, meetodite ja mudelite arendamine, et hinnata olulisemaid energiatehnoloogiaga seotud majandus- ja sotsiaalküsimusi ning seada keskmise tähtajaga ja pikaajalisi mõõdetavaid eesmärke ja stsenaariume (sealhulgas teaduslik tugi poliitika kujundamisele).

6.  Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)

Eesmärk

Keskkonna ja selle ressursside säästev majandamine kliima, biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohaste teadmiste edendamise ning uue tehnoloogia, vahendite ja teenuste arendamise kaudu, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Peamist tähelepanu pööratakse kliimamuutuste ning öko-, maa- ja ookeanisüsteemides toimuvate muutuste prognoosimisele ning vahenditele ja tehnoloogiale, mis võimaldavad jälgida, ennetada, leevendada ja kohandada keskkonnakoormust ja ohtusid, sealhulgas ohtu tervisele, ning vahenditele ja tehnoloogiale, mis on seotud loodus- ja kultuurkeskkonna jätkusuutlikkusega.

Lähtealused

Keskkonnaprobleemid ulatuvad väljapoole riigipiire ja nende lahendamiseks on vaja kooskõlastatud lähenemisviisi Euroopa ja sageli ka ülemaailmsel tasandil. Loodusvaradele ja kultuurkeskkonnale avaldavad väga suurt survet elanikkonna kasv, linnastumine ja ehitustegevus, põllumajandus-, akvakultuuri-, kalandus-, transpordi- ja energiasektori jätkuv laienemine, samuti kliimaolude varieerumine ning kohalik, piirkondlik ja ülemaailmne kliima soojenemine. Euroopa peab leidma uue keskkonnasäästliku käitumismudeli, parandades ja tugevdades samal ajal oma konkurentsivõimet ja Euroopa tööstussektorit. Keskkonnaalaste teadusuuringute mastaapi, ulatust ja suurt keerukust arvesse võttes on selles valdkonnas teadusuuringute kriitilise massi saavutamiseks vaja kogu ELi hõlmavat koostööd. See hõlbustab ühist planeerimist, ühendatud ja koostalitusvõimeliste andmebaaside kasutamist ning ühtsete ja ulatuslike vaatlus- ja prognoosisüsteemide arendamist. Teadusuuringud peaksid käsitlema andmehalduse ja infoteenuste vajadust ning andmete edastamise, integreerimise ja kaardistamise probleeme.

ELi tasandil asetleidvat teadustegevust on vaja ka selleks, et täita rahvusvahelisi kohustusi seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolliga, bioloogilise mitmekesisuse ÜRO konventsiooniga, kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooniga ja püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga ning saavutada 2002. aasta ülemaailmse jätkusuutliku arengu tippkohtumise, kaasa arvatud EL veemajandusalase algatuse eesmärgid, aidates samuti kaasa valitsustevahelise kliimamuutuste rühma ja maapinna kaugseire algatusele.

Lisaks sellele eksisteerib vajadus ulatuslike teadusuuringute järele, mis tuleneb olemasolevatest ja esilekerkivatest ELi tasandi poliitikatest, kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ja seonduvate temaatiliste strateegiate (nt ELi merendusstrateegia) rakendamisest ning keskkonnatehnoloogiat, keskkonda ja tervist käsitlevatest tegevuskavadest, programmidest ja direktiividest, veepoliitika raamdirektiivist ja programmist NATURA 2000.

EL peab tugevdama oma positsiooni keskkonnatehnoloogia maailmaturul. Selline tehnoloogia toetab säästvat tarbimist ja tootmist, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule, pakkudes eri tasandi keskkonnaprobleemidele ökoloogiliselt tõhusaid lahendusi ja kaitstes meie kultuuri- ja looduspärandit. Keskkonnanõuded soodustavad innovatsiooni ja võivad pakkuda ettevõtlusalaseid võimalusi ning tagada suurema konkurentsivõime, garanteerides samal ajal jätkusuutlikuma tuleviku järgmistele põlvkondadele. Veevarustuse ja kanalisatsiooni ning säästva keemia valdkonna Euroopa tehnoloogiaplatvormid kinnitavad vajadust ELi tasandi meetmete järele ja nende teadusuuringute programme on allpool käsitletud tegevuste puhul arvesse võetud. Teised tehnoloogiaplatvormid (nt ehitus ja metsandus) tegelevad samuti osaliselt keskkonnatehnoloogiat käsitlevate küsimustega ning ka nende teadusuuringute programme on arvesse võetud. Sotsiaalmajanduslikud küsimused mõjutavad eriti olulisel määral keskkonnatehnoloogia arendamist ja turuleviimist ning selle järgnevat kasutuselevõtmist, siinkohal on sobivaks näiteks veeressursside majandamine. Tegevused peavad pöörama tähelepanu seda teemat mõjutavatele poliitika ja tehnoloogiliste arengute sotsiaalmajanduslikele aspektidele.

Allpool on loetletud tegevused,(26) millest paljud on otseselt seotud poliitiliste vajadustega. Siiski on võimalik pakkuda täiendavat toetust uutele esilekerkivatele poliitilistele vajadustele, mis on näiteks seotud hinnangutega ELi poliitika jätkusuutlikkuse hindamisega; Kyoto kohtumisele järgnevate ja kliimamuutustega soetud meetmete järelevalvega; ning uute keskkonnapoliitiliste valdkondadega, nagu näiteks Euroopa pinnasestrateegia ja merenduspoliitika, -normid ja -eeskirjad.

Tegevused

• Kliimamuutus, reostus ja ohud

–  Surve keskkonnale ja kliimale: kliima ning loodus- ja meresüsteemi toimimine, sealhulgas polaarpiirkondade toimimine; kohandamis- ja leevendusmeetmed; õhu-, pinnase- ja veereostus; muutused atmosfääri koostises ja veeringes; kliima ja atmosfääri, maapinna, jää ja ookeani vastastikune mõju globaalsel ja piirkondlikul tasandil; ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele, sealhulgas merepinna taseme tõusu tagajärjed rannikualadele ning mõju eriti tundlikele aladele.

−  Keskkond ja tervis: keskkonnastressi tekitajate ja inimese tervise vastastikune mõju, kaasa arvatud selle allikate kindlakstegemine, keskkonnaga seotud tervise bioloogiline seire, siseõhu kvaliteet ja seosed sisekeskkonnaga, linnakeskkond, autode heitgaasid ja nende mõju ning esilekerkivad ohutegurid; ohtlike ainete integreeritud riskihindamismeetodid, kaasa arvatud alternatiivid loomkatsetele; keskkonnast tulenevate terviseriskide ja näitajate koguseline hindamine ja kulude-tulude analüüs ennetusstrateegiate jaoks.

−  Looduslikud ohutegurid: prognoosimise ja ühendatud ohtude, s.o vastuvõtlikkuse, ning riskihindamise parandamine loodusõnnetuste puhul, mis on seotud geoloogiliste ohtudega (maavärinad, vulkaanid, hiidlained) ja kliimaga (nagu näiteks tormid, põuad, üleujutused, metsatulekahjud, maalihked, laviinid ja muud ekstreemsed sündmused), ning nende mõju puhul; varajase hoiatamise süsteemide arendamine ning ennetus-, leevendus- ja juhtimisstrateegiate parandamine, samuti mitut riski hõlmava lähenemisviisi raames.

• Ressursside säästev majandamine

−  Looduslike ja inimese loodud ressursside ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev majandamine: ökosüsteemid; veeressursside majandamine; jäätmekäitlus ja jäätmetekke vältimine; bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja majandamine, sealhulgas sissetungivate võõrliikide levimise kontrollimine mullakaitse, merepõhja, laguunide ja rannikualade kaitse, kõrbestumise ja maa kahjustamise vastased lähenemisviisid, maastiku säilitamine; metsade säästev kasutamine ja majandamine; linnakeskkonna, sealhulgas postindustriaalalade säästev juhtimine ja planeerimine; andmehaldus ja teabeteenused; looduslike protsessidega seotud hindamine ja prognoosimine.

−  Merekeskkonna haldamine: inimtegevuse mõju merekeskkonnale ja selle ressurssidele; piirkondlike merevete ja rannikualade reostus ja eutrofeerumine; süvamere ökosüsteemid; merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse arengusuundumuste, ökosüsteemis toimuvate protsesside ja ookeani tsirkuleerimise hindamine; merepõhja geoloogia; ookeaniressursside säästliku kasutamise strateegiate, kontseptsioonide ja vahendite väljatöötamine.

• Keskkonnatehnoloogia

−  Keskkonnatehnoloogia loodusliku ja kultuurkeskkonna jälgimiseks, simuleerimiseks, kahjude ennetamiseks ja leevendamiseks, kohandamiseks, parandamiseks ja taastamiseks: keskkonnatehnoloogia, mis on seotud vee, kliima, õhu, mere, linna- ja maakeskkonna, pinnase, jäätmekäitluse, ringlussevõtu, keskkonnasäästlike tootmisprotsesside, säästlike toodete ja kemikaalide ohutusega.

−  Kultuuripärandi (sealhulgas inimeste elukeskkonna) kaitsmine, säilitamine ja arendamine: kultuuripärandile tekitatud kahju hindamise parandamine; uuenduslike säilitamisstrateegiate arendamine; kultuuripärandi ja linnakeskkonna integreerimise edendamine.

−  Tehnoloogia hindamine, kontrollimine ja katsetamine: protsesside, tehnoloogia ja toodete keskkonnariskide ja elutsükli hindamise meetodid ja vahendid, sealhulgas alternatiivsed katsetamisstrateegiad ning eelkõige loomkatseid mittehõlmavad meetodid tööstuskemikaalide puhul; säästva keemia, metsandussektori tehnoloogia, veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud platvormide toetamine;(27) Kolmanda osapoole hindamisvahendeid täiendava Euroopa tulevase keskkonnatehnoloogia kontrolli- ja katsetamisprogrammi teaduslikud ja tehnoloogilised aspektid.

• Maapinna kaugseire ja hindamise vahendid

−  Maa ja ookeani vaatlussüsteemid ning keskkonna ja säästva arengu jälgimise meetodid: keskkonna- ja säästvusküsimuste osas GEOSSi (mida täiendab GMES) raames seiresüsteemide arendamisele ja integreerimisele kaasaaitamine; süsteemide koostalitlusvõime tagamine ja teabe optimeerimine keskkonnanähtuste mõistmiseks, kujundamiseks ja prognoosimiseks, loodusvarade hindamiseks, uurimiseks ja majandamiseks.

−  Säästva arengu prognoosimismeetodid ja hindamisvahendid, võttes arvesse erinevaid seire ulatusi: majanduse/keskkonna/ühiskonna vahelised modelleerimisseosed, kaasa arvatud turupõhised vahendid, välismõjud, lävitasemed ning alusteadmiste ja meetodite arendamine säästvuse alaseks mõjuhindamiseks sellistes põhivaldkondades nagu maaskasutus ja merendusküsimused; linnastumine, kliimamuutustega seotud sotsiaalsed ja majanduslikud pinged.

7.  Transport (sealhulgas lennundus)

Eesmärk

Integreeritud, ohutumate ning keskkonnasäästlikumate ja intelligentsemate üleeuroopaliste transpordisüsteemide arendamine, tuginedes tehnoloogilistele ja rakenduslikele arengutele ning Euroopa transpordipoliitikale, ning mille eesmärgiks on tuua kasu kõigile kodanikele, ühiskonnale ja kliimapoliitikale, säästes keskkonda ja loodusvarasid; ning kindlustavad ja arendavad edasi Euroopa tööstuste saavutatud konkurentsivõimet maailmaturul.

Lähtealused

Transport on üks Euroopa tugevaid majandusharusid – õhutranspordi sektor annab 2,6% ELi SKPst (3,1 miljonit töökohta) ning maatranspordi sektor toodab 11% ELi SKPst (andes tööd umbes 16 miljonile inimesele). Samas tekitab transport 25% kogu ELi süsinikdioksiidi heitmetest, millest tuleneb põhjendatud vajadus muuta süsteem keskkonnasäästlikumaks, et tagada säästvamad transpordiviisid ning vastavus kasvumääradele, mis on esitatud valges raamatus "Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010: aeg otsustada".(28)

Euroopa Liidu laienemine (territoorium suurenes 25% ning rahvastik 20%) ja ELi majandusareng esitavad uued väljakutsed seoses inimeste ja kaupade vedamisega tõhusal, kulutõhusal ja säästval viisil. Transport on samuti otseselt seotud muude tähtsate poliitikavaldkondadega, nagu kaubandus, konkurents, tööhõive, keskkond, sidusus, energeetika, julgeolek ja siseturg.

ELi transporditööstuses tehtavad investeeringud teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse on maailmaturgudel tehnoloogilise konkurentsieelise tagamise eeltingimuseks(29). Euroopa tasandi tegevused aitavad samuti kaasa tööstuse ümberkorraldamisele, sealhulgas turustusahela ning eriti VKEde integreerimisele.

Euroopa tehnoloogiaplatvormide(30) väljatöötatud teadusuuringute programmides toetatakse vajadust juurutada uut transpordisüsteemidel põhinevat lähenemist, milles võetakse arvesse sõidukite, sealhulgas veesõidukite, transpordivõrkude või -infrastruktuuride ja liiklusteenuste kasutamise vastasmõju, ja mida saab arendada ainult Euroopa tasandil. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kulud kõigis neis valdkondades kasvavad märkimisväärselt ning ELi tasandil koostoimimine on oluline, et võimaldada erinevate teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse pakkujate kriitilisel massil vastata teadusuuringute laiahaardelisusest ning valdkondade paljususest tulenevatele väljakutsetele kõige kulutõhusamal viisil ning ületada poliitilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, mis kaasnevad selliste küsimustega nagu tuleviku keskkonnasäästlik ja ohutu sõiduk, transpordiliikide koostalitlusvõime ja kokkusobivus iseäranis vee- ja raudteetranspordi puhul, taskukohasus, ohutus, veomaht, turvalisus ja keskkonnamõjud laienenud Euroopa Liidus. Euroopa poliitika elluviimisel on väga olulisel kohal ka tehnoloogia arendamine Galileo süsteemi ning selle rakenduste toetuseks.

Allpool esitatud teemavaldkonnad ja tegevused omavad olulist tähtsust tööstuse seisukohast, kuid ka poliitikakujundajate vajadusi käsitletakse kompleksselt, hõlmates ka transpordipoliitika majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaaspekte. Lisaks pakutakse tuge ka olemasolevate ja uute poliitiliste vajaduste täitmiseks, näiteks seoses merenduspoliitika arenguga või ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisega.

Tegevused

• Lennundus ja õhutransport

–  Õhutranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: heitkoguste, sealhulgas kasvuhoonegaaside ja mürahäirete vähendamine, mis hõlmab ka mootorite, alternatiivkütuste, struktuuride ja uute õhusõidukimudelite, sealhulgas tiivikõhusõidukite (sealhulgas ka helikopterite ja kopterlennukite), lennujaamade käitamise ja liikluskorraldusega seotud tegevusi.

−  Ajakasutuse tõhustamine: lennugraafikute tõhustamine, pannes rõhku ühtse Euroopa taeva algatuse efektiivse elluviimisega kooskõlas olevatele uuenduslikele lennuliikluse korraldussüsteemidele, millega ühendatakse õhu-, maa- ja kosmosetranspordi komponendid, sealhulgas liiklusvoogude korraldamine ja õhusõidukite suurema sõltumatuse kindlustamine.

−  Tarbija rahulolu ja ohutuse tagamine: reisijate mugavuse parandamine, uuenduslikud pardateeninduse viisid ja reisijate käitluse tõhustamine; õhutranspordi kõigi ohutusaspektide parandamine; õhusõidukite valiku laiendamine suurekerelistest väiksemate sõidukiteni, mis on sobilikud erinevatel eesmärkidel kasutamiseks (sealhulgas piirkondlikuks kasutuseks).

−  Kulutõhususe parandamine: toote arendamise, valmistamise ja kasutamisega seotud kulude vähendamine uuenduslike ja hooldusvabade õhusõidukite, remondi ja kapitaalremondi, automatiseerimise ja simulatsiooni ulatuslikuma kasutamise kaudu.

−  Õhusõidukite ja reisijate kaitse: reisija, meeskonna, õhusõiduki ja õhutranspordisüsteemi kaitsemeetmete parandamine, nt tõhustatud andmekorraldus- ja tuvastamismeetodid, tõhustatud õhusõiduki rünnakuvastane kaitse ning õhusõiduki turvaskeemi parandamine.

−  Tuleviku õhutranspordi osas teedrajav tegevus: lennunduse pikaajalisemate probleemide lahendamine radikaalsema, keskkonnasäästlikuma, puuetega inimestele juurdepääsetava ja uuenduslikuma tehnoloogia kombinatsioonidega, mis viiks õhutranspordi arengut märkimisväärselt edasi.

• Säästev pinnatransport (raudtee-, maantee- ja veetransport)

−  Pinnatranspordi keskkonnasäästlikuks muutmine: keskkonna- ja mürasaaste vähendamine, sealhulgas kasvuhoonegaaside vähendamine; transpordi poolt kliimamuutustele avaldatava mõju piiramine, vähendades heitkoguseid tehnoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike vahendite ning kasutajate koolituse abil; puhaste ja tõhusate mootorite ja ülekannete arendamine, sealhulgas hübriidtehnoloogia ning alternatiivsete kütuste, nt vesiniku ja kütuseelementide kasutamine transpordis, võttes arvesse kulutõhususe ja energiatõhususe kaalutlusi; kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja laevade jaoks strateegiate väljatöötamine.

−  Ümbersuunamise toetamine ja suurendamine ning transpordikoridoride ummistumise vähendamine: säästvate, uuenduslike, mitmeliigiliste ja koostalitlusvõimeliste piirkondlike ja riiklike transpordi- ja logistikavõrkude, infrastruktuuride ja -süsteemide arendamine Euroopas; kulude arvessevõtmine; sõiduki/veesõiduki ja transpordi infrastruktuuri vaheline teabevahetus; infrastruktuuri läbilaskevõime optimeerimine; ümbersuunamise strateegiad, mis toetavad energiatõhusaid transpordiliike.

−  Säästva linnaliikluse tagamine kõikidele kodanikele, sealhulgas ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele: uuenduslikud liikluskorraldusskeemid, sealhulgas keskkonnasäästlikud ja ohutud sõidukid ja vähemsaastavad transpordivahendid, uued kõrgekvaliteedilised ühistranspordi liigid ja eratranspordi ratsionaliseerimine, sideinfrastruktuur, integreeritud linnaplaneerimine ja transport, võttes arvesse nende seost majanduskasvu ja tööhõivega.

−  Ohutuse ja turvalisuse parandamine vastavalt transpordisüsteemile: juhtide, reisijate, meeskonna, jalgratturite ja jalakäijatega ning kaubaga seotud veotoimingute, sõidukite ja veesõidukite konstruktsiooni ja toimingute, infrastruktuuride ning transpordisüsteemi kui terviku ohutuse ja turvalisuse parandamine.

−  Konkurentsivõime tugevdamine: projekteerimisprotsesside parandamine; nüüdisaegse ülekandetehnoloogia ning sõiduki- ja veesõidukitehnoloogia arendamine; uuenduslike ja kulutõhusate tootmissüsteemide ning infrastruktuuride rajamine ja hooldus; integratsiooni võimaldav struktuur.

• Tugi Euroopa globaalsele satelliitnavigatsioonisüsteemile (Galileo ja EGNOS): paljudes sektorites kasutatavad täpsed navigatsiooni- ja ajamääramisteenused; satelliitnavigatsiooni tõhus kasutamine ning teise põlvkonna tehnoloogia ja rakenduste väljaarendamise toetamine.

8.  Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused

Eesmärk

Sügava ühise arusaama loomine sellistest Euroopa ees seisvatest keerukatest ja omavahel seotud sotsiaalmajanduslikest võtmeküsimustest nagu majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime, sotsiaalne sidusus, laienenud ELi sotsiaalsed, kultuurilised ja hariduslikud väljakutsed ning jätkusuutlikkus, keskkonnaalased väljakutsed, demograafilised muutused, migratsioon ja integratsioon, elukvaliteet ja globaalne seotus, eriti selleks, et anda parema kvaliteediga alusteadmisi asjaomaste valdkondadega seotud poliitika väljatöötamiseks.

Lähtealused

Sotsiaalmajandus- ja sotsiaalkultuuriliste ning humanitaarteaduslik teadusbaas on Euroopas tugev ja kõrgetasemeline. Majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuuri valdkonnas on ELi sees märgatav lähenemisviiside mitmekesisus, mis pakub nimetatud valdkondades ELi tasandil teadusuuringuteks väga viljakat pinnast. Nimetatud valdkondades annavad suurt lisandväärtust Euroopa sotsiaalmajanduslikke ja sotsiaalkultuurilisi küsimusi käsitlevad ühised teadusuuringud. Esiteks peetakse neid teemasid ja probleeme Euroopa tasandil esmatähtsateks ning need on ühenduse poliitikavaldkondade objektiks. Teiseks kujutavad kogu ELis või teistes riikides teostatavad võrdlevad teadusuuringud endast eriti tõhusat instrumenti ning pakuvad eri riikides ja piirkondades samas ka märkimisväärseid õppimisvõimalusi.

Kolmandaks on ELi tasandi teadusuuringutel erilised eelised, sest need võimaldavad koguda andmeid üle Euroopa ja rakendada keeruliste küsimuste mõistmiseks vajalikke võimalusi. Lõpetuseks aitab neid võtmeküsimusi puudutava tõeliselt euroopaliku sotsiaalmajanduslike teadmiste baasi arendamine oluliselt kaasa ühiste arusaamade edendamisele kogu Euroopa Liidus ja – mis kõige tähtsam – Euroopa kodanike poolt.

Toetatavad tegevused on loetletud allpool ning eeldatakse, et need aitavad märkimisväärselt kaasa poliitika kujundamisel, rakendamisele, mõjule ja hinnangutele ning reguleerivate meetmete kindlaksmääramisele mitmetes poliitikavaldkondades, nagu majandus, sotsiaalküsimused, kultuur, haridus ja koolitus, sooline võrdõiguslikkus, ettevõtlus, rahvusvaheline kaubandus, tarbijakaitse, välissuhted, teaduse ja tehnoloogia valdkonnad, ametliku statistikaga seonduv poliitika ning vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneva ala loomine. Lisaks pakutakse võimalusi tegeleda nii tekkivate sotsiaalmajanduslike probleemidega kui ka alustada uute või ettenägematute poliitiliste vajaduste alaseid teadusuuringuid. Lisaks võib tulevaste teadusuuringute programmide arutamiseks kasutada ka sotsiaalseid platvorme.

Tegevused

• Majanduskasv, tööhõive ja konkurentsivõime teadmistepõhises ühiskonnas: teadusuuringute arendamine ja integreerimine küsimustes, mis mõjutavad majanduskasvu, sotsiaalmajanduslikku stabiilsust, tööhõivet ja konkurentsivõimet; nimetatud küsimused hõlmavad nii innovatsiooni, haridust (sealhulgas elukestvat õpet) ning teadusalaste ja muude teadmiste ja mittemateriaalsete väärtuste ülemaailmset rolli, noori ja noorsoopoliitikat, tööturupoliitika kohandamist ning riiklikke institutsioonilisi kontekste.

• Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide ühendamine Euroopas: kahe omavahel tihedalt seotud võtmeküsimuse – Euroopa sotsiaalmajanduslike mudelite ning laienenud Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku sidususe jätkuva arendamise – käsitlemine, võttes arvesse jätkusuutlikkust ja keskkonnakaitset, säästvat linnakeskkonna planeerimist ning keskkonna, energeetika ja ühiskonna vahelisi vastasmõjusid ning linnade ja suurlinnapiirkondade rolli ning Euroopa poliitikate ja õigusaktide sotsiaalmajanduslikku mõju.

• Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju: näiteks demograafilised muutused, sealhulgas rahvastiku vananemine ja selle mõju pensionisüsteemile, ränne ja integratsioon, demograafiliste muutuste poolt linnastumisele osutatavate mõjude analüüs; eluviis, töö, perekond, töö- ja pereelu ühitamine, soolise mõõtmega seonduvad küsimused, puudega inimestega seotud küsimused, tervis ja elukvaliteet; majanduslik tarbijakaitse; ebavõrdsus; kuritegevus; ettevõtluse roll ühiskonnas ja rahvastiku mitmekesisus, rahvuslik kuuluvus, uskude paljusus kultuuride vaheline vastasmõju, kultuuride paljususe küsimused ning põhiõiguste kaitse ja mis tahes diskrimineerimise vastase võitluse probleemid.

• Euroopa roll maailmas: maailma eri piirkondade, sealhulgas arengupiirkondade vaheliste muutuvate vastasmõjude, kultuuridevaheliste suhete ja vastastikuse sõltuvuse ning nende mõju mõistmine; ähvardavate ohtude ja riskidega võitlemine, kahjustamata inimõigusi, vabadust ja heaolu ning edendades rahu.

• Euroopa Liidu kodanik: demokraatliku omanikutunde tekkimine ja Euroopa rahvaste aktiivse osaluse saavutamine laienenud Euroopa Liidu edasise arengu kontekstis; tõhus ja demokraatlik valitsemistava kõikidel tasanditel, sealhulgas majanduse ja õigussüsteemi osas ning seoses kodanikuühiskonna rolliga ning uuenduslikud valitsemiskorrad eesmärgiga suurendada kodanike osalemist ning avaliku ja erasektori vahelist koostööd; teadusuuringud, mille eesmärk on saavutada ühine arusaam meie mitmekultuurilise Euroopa identiteedi ja pärandi aluseks olevate Euroopa kultuuri, religiooni, kultuuripärandi, institutsioonide, õigussüsteemi, ajaloo, keele ja väärtustega seotud erinevustest ja sarnasustest ning austus nende vastu.

• Sotsiaalmajanduslikud ja teaduslikud näitajad: nende kasutamine poliitika väljatöötamise ning selle rakendamise ja järelevalve käigus, olemasolevate näitajate täiustamine, nende analüüsimise meetodid ja uute näitajate väljatöötamine samal eesmärgil ja teadusuuringute programmide hindamiseks, sealhulgas ametlikul statistikal põhinevad näitajad.

• Visiooniuuringud sellistes tähtsamates teaduse, tehnoloogia ja asjassepuutuvates sotsiaalmajanduslikes küsimustes nagu tuleviku demograafilised suundumused ning teadmiste globaliseerumine, teadmiste levitamine ja teadusuuringute süsteemide areng, samuti edaspidised arengud peamistes teadusuuringute valdkondades ja teadusharudes.

9.  Kosmos

Eesmärk

Euroopa kosmoseprogrammi toetamine, pöörates tähelepanu sellistele rakendustele nagu GMES (üleilmne keskkonna- ja turvaseire), mis teenivad kodanike ja Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime huve. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja teiste peamiste osalejate, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi.

Lähtealused

Selles valdkonnas saab ühendus aidata paremini kindlaks määrata kasutaja nõudmistel ja poliitika eesmärkidel põhinevaid ühiseid eesmärke; kooskõlastada tegevust, et vältida kattumisi ja saavutada võimalikult suur koostalitlusvõime; suurendada kulutõhusust ning määrata kindlaks standardid. Täpselt kindlaks määratud Euroopa kosmosepoliitika olulised võimalikud kasutajad on ametiasutused ja poliitikakujundajad ning ka Euroopa tööstus saab kasu Euroopa kosmosepoliitikast, mida viiakse ellu Euroopa kosmoseprogrammi kaudu, mida toetavad osaliselt ka kavandatud teaduse ja tehnoloogia arendamisele suunatud meetmed. Euroopa tasandi meetmed on samuti vajalikud selleks, et toetada ühenduse poliitilisi eesmärke, näiteks sellistes valdkondades nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, keskkond, tervis, telekommunikatsioonid, julgeolek ja transport, ning et kindlustada piirkondlikus ja rahvusvahelises koostöös Euroopa kui usaldusväärse partneri mainet.

Viimase 40 aasta jooksul on Euroopas nii riikide kui Euroopa Kosmoseagentuuri tasandil tehtud töö tulemusel saavutanud suurepärase tehnoloogilise taseme. Konkurentsivõimelise tööstuse (sealhulgas tootjad, teenusepakkujad ja operaatorid) säilitamine nõuab uusi teadusuuringuid ja uut tehnoloogiat. Kosmoserakendustest tõuseb tänu tehnoloogilistele vastasmõjudele kodanikele olulist tulu ja need on kõrgtehnoloogilises ühiskonnas asendamatud.

Pöörates erilist tähelepanu Euroopa olemasolevate võimekuste kasutamisele, on allpool esitatud tegevuste eesmärgiks: kosmosevarade tõhus kasutamine (kooskõlas kohapealsete varadega, sealhulgas lennuvahenditel paiknevad varad) mitmesuguste vahendite, GMES rakendamiseks ja nende panus ühenduse poliitika õiguskaitse aspektide tõhustamisel; kosmosealased teadusuuringud, mis toovad kaasa rahvusvahelise koostöö võimalusi ning ulatuslikke tehnoloogilisi läbimurdeid ning kulutõhusaid missioone; kosmose kasutamine ja uurimine, mida toetavad mitmesugused tegevused, mis kindlustavad Euroopa Liidu strateegilise rolli. Neid tegevusi täiendavad konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi ning haridus- ja koolitusprogrammi muud meetmed. Maksimeeritakse ka allpool esitatud tegevustest lähtuvat kasu poliitikale, sealhulgas toetades ka võimalikke uusi poliitilisi vajadusi, näiteks kosmosepõhiseid lahendusi arenguriikide toetuseks ning kosmoseseire vahendite ja meetodite kasutamist ühenduse poliitikavaldkondade arengu toetamiseks.

Tegevused

• Euroopa ühiskonna teenistuses olevad kosmosepõhised rakendused

−  GMES: keskkonnahaldamise ja turvalisuse (sealhulgas toimetulemine loodusõnnetustega) tagamisega seotud satelliidipõhiste ja kohapealsete seire- ja varajase hoiatamise süsteemide (sealhulgas kodanike julgeoleku tagamiseks) ja -meetodite arendamine ning nende integreerimine maapealsete, laevadel ning lennuvahenditel paiknevate osistega; toetus GMESi andmete (nii satelliidipõhiste kui kohapealsete, sh maapealsete, laevadel ning lennuvahenditel kogutud andmete) ja teenuste integreerimisele, ühtlustamisele, kasutamisele ja pakkumisele.

−  Sujuvalt ülemaailmsetesse elektroonilistesse sidevõrkudesse integreeritud uuenduslikud satelliitsideteenused, mis on loodud kodanike ja ettevõtete jaoks kodanikukaitset, e-valitsemist, telemeditsiini, teleõpet, otsinguid ja päästmist, turismi ja vaba aega, personaalset navigatsiooni, laevastiku juhtimist, põllumajandust ja metsandust, meteoroloogiat ning tavakasutajaid hõlmavates rakendussektorites.

−  Jälgimistehnoloogia ja kosmosepõhiste teenuste kaitstust suurendavate süsteemide arendamine ning kosmoseseire edendamine.

−  Kosmosepõhiste süsteemide rakendused riskide ennetamiseks ja juhtimiseks ning igasugusteks hädaolukordadeks, parandades nende ühilduvust süsteemidega, mis ei ole kosmosepõhised.

• Kosmosealased teadusuuringud

−  Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alase toetuse osutamine ning Euroopa Kosmoseagentuuri või riiklike kosmoseagentuuride algatustest tuleneva sünergia kaudu teadusliku lisandväärtuse maksimeerimine kosmoseuuringute valdkonnas; teadusandmetele ligipääsu hõlbustamine.

−  Kosmoses paiknevate teleskoopide ja andurite väljaarendamiseks ja kosmoseuuringute andmete analüüsiks tehtavate jõupingutuste kooskõlastamise toetamine.

• Kosmosevaldkonna baase tugevdavad teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

−  Kosmoseuuringud ja arendustegevus pikaajaliste vajaduste, sealhulgas kosmosetranspordiga seotud vajaduste rahuldamiseks; Euroopa kosmosetehnoloogia sektori konkurentsivõimet ja kulutõhusust suurendavad teadusuuringud.

−  Kosmoseteadused, sealhulgas biomeditsiin ning loodus- ja füüsikateadused.

10.  Julgeolek

Eesmärk

Tehnoloogia ja teadmiste arendamine, et luua kodanike julgeoleku tagamise võime selliste ohtude suhtes nagu terrorism, loodusõnnetused ja kuritegevus, austades samal ajal põhilisi inimõigusi, sealhulgas eraelu puutumatust; Euroopa tsiviiljulgeoleku huvides olemasoleva tehnoloogia optimaalse ja kooskõlastatud kasutamise kindlustamine ning tsiviiljulgeoleku valdkonnas lahenduste pakkujate ja kasutajate vahelise koostöö soodustamine, suurendades Euroopa julgeolekutööstuse konkurentsivõimet ja jõudes ülesandepõhiste uurimistulemusteni, mis aitavad vähendada julgeoleku puudujääke.

Lähtealused

Julgeolek Euroopas on heaolu ja vabaduse eeltingimuseks. Euroopa Ülemkogu vastuvõetud Euroopa Liidu julgeolekustrateegia "Turvaline Euroopa paremas maailmas" osutab vajadusele koostada julgeolekut käsitlev laiaulatuslik strateegia, mis hõlmab nii tsiviilalaseid kui ka sõjalisi julgeolekumeetmeid.

Julgeolekuga seotud teadusuuringutel on tähtis roll vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneval alal julgeoleku kõrge taseme saavutamisel. Samuti annavad teadusuuringud panuse sellise tehnoloogia ning võimekuse arengusse, mis toetab muid ühenduse poliitikavaldkondi, nagu transport, kodanikukaitse, energeetika, keskkond ja tervis. Praegused julgeolekualased teadusuuringud vajavad eraldi rakenduseeskirju, et võtta arvesse valdkonna iseärasusi.

Olemasolevad julgeolekuga seotud Euroopa teadusuuringud kannatavad jõupingutuste killustatuse, mastaabi ja katvuse kriitilise massi ning sidemete ja koostalitusvõime puudumise tõttu. Euroopas tuleb parandada jõupingutuste sidusust, arendades tõhusat institutsioonilist korraldust ning ergutades erinevaid riiklikke ja rahvusvahelisi osalejaid tegema koostööd ning kooskõlastama oma tegevust dubleerimise vältimiseks ja võimaluse korral sünergiavõimaluste leidmiseks. Ühenduse tasandil teostatavad julgeolekualased teadusuuringud on jätkuvalt täielikult tsiviilalase suunitlusega ja need keskenduvad tegevustele, mis annavad selge lisandväärtuse riiklikul tasandil. Selle tulemusena tugevdavad seitsmenda raamprogrammi raames teostatavad tsiviiljulgeoleku alased teadusuuringud Euroopa julgeolekutööstuse konkurentsivõimet. Tunnistades, et teatud valdkondades eksisteerib kahesuguse kasutusega tehnoloogia, on täiendavuse tagamiseks vaja tihedat kooskõlastamist Euroopa Kaitseagentuuri tegevustega.

Julgeolekualased teadusuuringud rõhutavad Euroopa võimeid seoses ohtude ja intsidentide seire, neid käsitleva teabe ja teadmiste levitamise ning parema hindamise ja olukorra kontrollimise süsteemidega ühiste IKT-süsteemide tõhusama kasutamise kaudu erinevates tegevusvaldkondades.

Käesolevas valdkonnas tagatakse konfidentsiaalsuse erinõuete järgimine, kuid ei piirata asjatult teadusuuringute tulemuste avaldamist. Lisaks määratletakse valdkonnad, mille teadusuuringute tulemusi võib juba avaldada.

Allpool esitatud kaitseküsimustega mitteseotud tegevused täiendavad ja integreerivad tsiviiljulgeolekuga seotud tehnoloogia- ja süsteemipõhiseid teadusuuringuid, mida viiakse läbi teiste teemavaldkondade raames. Tegevused on ülesandepõhised ning arendavad konkreetsete julgeolekuülesannete täitmiseks vajaliku tehnoloogiat ja võimeid. Tegevused on loomult paindlikud, et vajadusel hõlmata tulevikus esilekerkivaid tundmatuid julgeolekuohte ja koos nendega võimalikult kujunevaid asjaomaseid poliitilisi vajadusi ning et stimuleerida vastastikku kasulikku infovahetust ja olemasoleva tehnoloogia kasutamist tsiviiljulgeoleku sektoris; Euroopa julgeolekualased teadusuuringud edendavad samuti mitmeotstarbelise tehnoloogia arendamist, et laiendada maksimaalselt selle rakendusvaldkondi.

Tegevused

• Kodanike julgeolek: kodanikukaitsealaste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine, sealhulgas bio-ohutus ning kaitse kuritegevusest ja terrorirünnakutest tulenevate ohtude eest.

• Infrastruktuuride ja avalike teenuste julgeolek: olemasolevate ja tulevaste avalike ja erasektori kriitilise tähtsusega võrkinfrastruktuuride (nt transpordis, energeetikas, seoses info- ja sidetehnoloogiaga), süsteemide ja teenuste (sealhulgas finants- ja haldusteenuste) analüüsimine ja turvamine.

• Intelligentne seire ja julgeolek piiridel: Euroopa maa- ja merepiiril julgeoleku parandamiseks vajalike süsteemide, seadmete, vahendite ja protsesside ja kiire tuvastamise meetodite (sealhulgas piirikontroll ja seireküsimused) tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamise eesmärgil vastavale tehnoloogiale ja võimekusele keskendumine.

• Julgeoleku ja ohutuse taastamine kriisi korral: keskendumine mitmesugustest hädaolukordade ohjamisoperatsioonidest (nt kodanikukaitse, humanitaar- ja päästeülesanded) ülevaadet andvale ja neid toetavale tehnoloogiale ning samuti sellistele küsimustele nagu organisatsioonidevaheline ettevalmistus, kooskõlastamine ja kommunikatsioon, hajutatud infrastruktuurid ja inimtegurid.

Eespool nimetatud nelja valdkonda toetavad järgmised mitut valdkonda hõlmavad teemavaldkonnad:

• Julgeolekusüsteemide integreerimine, vastastikune seotus ja koostalitlusvõime: luure, teabe kogumine ja tsiviiljulgeolek, keskendumine tehnoloogiale, mis suurendab süsteemide, seadmete, teenuste ja protsesside, sealhulgas õiguskaitse, tuletõrje, tsiviilkaitse ja meditsiini valdkonna teabeinfrastruktuuride koostalitlusvõimet; samuti keskendumine usaldusväärsusele, korralduslikele aspektidele, konfidentsiaalsuse kaitsele ja teabe õigsusele ning kõikide tehingute ja toimingute jälgitavusele.

• Julgeolek ja ühiskond: ülesandekesksed teadusuuringud, mis keskenduvad sotsiaalmajanduslikule analüüsile, stsenaariumide väljatöötamisele ja tegevustele, mis on seotud: julgeoleku kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku mõõtmega, ühiskonnaga suhtlemisega, inimeste väärtushinnangute ja poliitika kujundamisega, terrorismi psühholoogia ja selle sotsiaalse keskkonnaga, kodanike arusaamaga julgeolekust, eetikaga, eraelu puutumatusega, ühiskonna arengu prognooside ja süsteemsete riskide analüüsiga. Teadusuuringute objektiks on samuti tehnoloogia, mis senisest paremini kaitseb eraelu puutumatust ja vabadusi ning mida saab kasutada nõrkade kohtade ja uute ohtude korral, samuti nende võimalike tagajärgedega toimetulekul ja nende võimaliku mõju hindamisel.

• Julgeolekualaste teadusuuringute kooskõlastamine ja struktureerimine: Euroopa ja rahvusvahelise julgeolekualaste teadusuuringute kooskõlastamine ja tsiviil-, julgeoleku- ja kaitsealaste teadusuuringute vahelise sünergia arendamine, õigustingimuste parandamine ning olemasolevate infrastruktuuride optimaalse kasutamise soodustamine.

II.  II IDEED

Eesmärk

Käesolev programm aitab suurendada teaduse eesliinil läbiviidavate Euroopa teadusuuringute dünaamikat, loovust ja tipptaset. See saavutatakse, toetades teadlaste algatatud uurimisprojekte, mida viiakse läbi kõikides valdkondades individuaalsete rühmade poolt üleeuroopalise konkurentsi alusel. Projekte rahastatakse nii era- kui ka avaliku sektori teadlaste poolt vabalt valitud teemal esitatud ettepanekute alusel ning ainsaks hindamiskriteeriumiks on tipptase, mille üle otsustatakse vastastikuse eksperthindamise (peer review) alusel. Teadusuuringute tulemuste edastamine ja levitamine on selle programmi oluline aspekt.

Lähtealused

Tavakäsitluses alusuuringutena käsitletavate tegevuste raames teaduse eesliinil teostatavad teadlaste algatatud uuringud on jõukuse ja sotsiaalse progressi peamised edasiviijad, sest need avavad teaduse ja tehnoloogia arengule uusi võimalusi ning aitavad kaasa uute teadmiste tekkele, mille tulemusena sünnivad uued rakendused ja turud.

Hoolimata paljudest saavutustest ja väga suurest võimekusest paljudes valdkondades, ei kasuta Euroopa ära kogu oma teadusuuringute potentsiaali ja kõiki ressursse ning vajab kiiresti suuremat võimekust teadmiste kogumiseks ning selleks, et muuta need teadmised majanduslikeks ja sotsiaalseteks väärtusteks ning majanduskasvuks ja sotsiaalseks arenguks.

Üksikute (riiklike või ka riikidevaheliste) uurimisrühmade poolt teaduse eesliinil teostatavate uuringute üleeuroopaline konkurentsipõhine rahastamisstruktuur (mis täiendab ning ei asenda riiklikku rahastamist) on Euroopa teadusruumi üks keskseid koostisosi, millega täiendatakse teisi ühenduse ja riiklikke tegevusi. See aitab nii Euroopa kui ka kolmandate riikide parimate teadlaste silmis Euroopat muuta dünaamilisemaks ja atraktiivsemaks ning samuti edendada Euroopasse tehtavaid tööstusinvesteeringuid.

Tegevused

Selle meetmega toetatakse kõige lootustandvamaid ja produktiivsemaid teadusuuringute valdkondi ning parimaid võimalusi valdkonnasiseseks ja valdkondadevaheliseks teaduse ja tehnoloogia arenguks, kaasa arvatud inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteadusi. Meedet rakendatakse sõltumatult seitsmenda raamprogrammi muude osade temaatilisest orientatsioonist ning sellega pööratakse tähelepanu karjääri alustavatele teadlastele ja nii uutele kui ka väljakujunenud uurimisrühmadele.

Teaduse eesliinil teostatavate teadusuuringutega seonduvat ühenduse tegevust rakendab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), mis koosneb sõltumatust teaduslikust nõukogust ning seda toetavast lihtsast ja kulutõhusast spetsiaalsest rakendusstruktuurist. Euroopa Teadusnõukogu juhib kas selleks palgatud või ühenduse institutsioonidest lähetatud personal, sealhulgas ELi institutsioonide ametnikud, ja see tegeleb ainult tegelike haldusvajadustega, et tagada tõhusaks haldamiseks vajalik stabiilsus ja järjepidevus.

Teadusliku nõukogu koosseisu puhul tagatakse erinevate teadusuuringute valdkondade esindatus ning see koosneb Euroopa teadusringkondade kõrgeima tasandi esindajatest, kes tegutsevad sõltumatute üksikisikutena ning ei esinda poliitilisi või muid huve. Teadusliku nõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon ning nad valitakse välja sõltumatu ja läbipaistva menetluse käigus, mis on teadusliku nõukoguga kokku lepitud, s.h konsulteeritud teadusringkondadega ning andes aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nad nimetatakse ametisse neljaks aastaks rotatsioonisüsteemi alusel, mis tagab teadusliku nõukogu tegevuse järjepidevuse, kusjuures nende ametiaega võib pikendada ühe korra.

Muu hulgas kehtestab teaduslik nõukogu üldise teadusstrateegia, tal on täielikud volitused otsustada selle üle, millist liiki teadusuuringuid rahastatakse, ja ta tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi. Teadusliku nõukogu ülesandeks on iga-aastase tööprogrammi väljatöötamine, vastastikuse eksperthindamise (peer review) korra kehtestamine ning samuti programmi rakendamise teaduslik järelevalve ja kvaliteedikontroll. Teaduslik nõukogu kehtestab käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti vältimist.

Spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab programmi rakendamise ja täideviimise kõigi aspektide eest vastavalt iga-aastasele tööprogrammile. Eelkõige viib rakendusstruktuur vastavalt teaduslik nõukogu kehtestatud põhimõtetele läbi vastastikuse eksperthindamise (peer review) ja projektide valikumenetlused ning kindlustab antud toetuste rahalise ja teadusalase haldamise.

Euroopa Teadusnõukogu (teaduslik nõukogu ja spetsiaalne rakendusstruktuur) haldus- ja personalikulud on kooskõlas sujuva ja kulutõhusa juhtimise põhimõtetega; halduskulusid hoitakse minimaalsel tasemel ning need ei tohi ületada 5% Euroopa Teadusnõukogule suunatud rahalisest eraldisest, mis on kooskõlas sellega, et tagada kõrgekvaliteediliseks rakendamiseks vajalikud ressursid ja tagada teaduse eesliinil teostatavate teadusuuringute maksimaalne rahastamine.

Komisjon tagab Euroopa Teadusnõukogu täieliku sõltumatuse ja usaldusväärsuse. Ta tagab, et Euroopa Teadusnõukogu tegutseb kooskõlas teadusliku tipptaseme, sõltumatuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtetega ning et see järgib täpselt teaduslik nõukogu kehtestatud strateegiat ja rakendusmeetodeid. Komisjon koostab koostöös teaduslik nõukoguga Euroopa Teadusnõukogu tegevust ja eesmärkide saavutamist käsitleva aastaaruande ning esitab selle nõukogule ja parlamendile.

Euroopa Teadusnõukogul on õigus läbi viia strateegilisi uuringuid oma tegevuse ettevalmistamiseks ja toetamiseks. Eelkõige võib ta konsulteerida Euroopa, valitsusvaheliste ja riiklike algatustega, et koostada oma tegevusprogrammid muid Euroopa ja riikliku tasandi teadusuuringuid arvesse võttes.

Tegevuse rakendamist ja haldamist kontrollitakse ja hinnatakse pidevalt, et anda hinnang saavutatud tulemustele ning kohandada ja parandada menetlusi vastavalt saadud kogemustele. Artikli 7 lõikes 2 osutatud vahehinnangu kontekstis antakse teadusliku nõukogu täielikul osalusel samuti sõltumatu hinnang Euroopa Teadusnõukogu struktuurile ja mehhanismidele, lähtudes teadusliku tipptaseme, sõltumatuse, tõhususe ja läbipaistvuse kriteeriumidest. See hõlmab ka teadusliku nõukogu liikmete valiku menetlust ja kriteeriume. Hinnangus antakse selgesõnaline ülevaade rakendusasutusel põhineva struktuuri ja asutamislepingu artiklil 171 põhineva struktuuri eelistest ja puudustest. Nimetatud hinnangu põhjal peaks neid struktuure ja mehhanisme vastavalt muutma. Komisjon tagab, et muudetud struktuuri kasutuselevõtmiseks tehakse võimalikult kiiresti kõik vajalikud ettevalmistavad tööd (mis hõlmab kõiki õigusloomega seotud ettepanekuid, mida ta vajalikuks peab) ning vastav teave esitatakse vastavalt asutamislepingu nõuetele Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sel eesmärgil kohandatakse või täiendatakse kaasotsustamismenetluse käigus raamprogrammi vastavalt asutamislepingu artikli 166 lõikele 2. Artikli 7 lõikes 2 osutatud eduaruanne, mis eelneb vahehindamisele, annab esialgse ülevaate Euroopa Teadusnõukogu toimimisest.

III.  III INIMESED

Eesmärk

Kvantitatiivne ja kvalitatiivne inimpotentsiaali tugevdamine Euroopas teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, ergutades inimesi valima teadlase elukutset, julgustades Euroopa teadlasi jääma Euroopasse ja meelitades Euroopasse teadlasi kogu maailmast, muutes Euroopa parimate teadlaste jaoks atraktiivsemaks. Lähtudes varasemate raamprogrammide kohaselt rakendatud Marie Curie' meetmetega seoses saadud kogemustest, jõutakse selle eesmärgini ühtse Marie Curie' meetmete kogumi kehtestamise kaudu, võttes eelkõige arvesse Euroopa lisandväärtust, mis on saavutatud nende meetmete Euroopa teadusruumile avaldatava mõju osas. Kõnealused meetmed toetavad teadlasi nende karjääri igal etapil esmasest, spetsiaalselt noortele suunatud teaduskoolitusest elukestva õppe ning karjääriarenduseni avalikus ja erasektoris. Samuti tehakse jõupingutusi, et suurendada naisteadlaste osalemist, edendades võrdsete võimaluste tagamist kõigi Marie Curie' meetmete puhul, kavandades meetmeid, mis tagaksid teadlastele võimaluse saavutada sobiv töö ja eraelu tasakaal, ning hõlbustades vahepeal teadlasetööst eemal olnud teadlaste tagasipöördumist teadlaskarjääri juurde.

Lähtealused

Teaduse edendamise ja innovatsiooni juurutamise vajalikuks eeltingimuseks on piisav arv kõrgelt haritud ning kvalifitseeritud teadlasi ning teadlased on ka oluliseks teguriks, mis motiveerib avalikku ja erasektorit teadusuuringutesse investeerima ning investeeringuid jätkama. Kuna konkurents maailmatasemel aina kasvab, on Euroopas teadlaste avatud ja igasuguse diskrimineerimiseta tööturu väljatöötamine ning oskuste ja karjäärivõimaluste mitmekesistamine väga oluline, et toetada teadlaste ja nende teadmiste tulutoovat liikumist nii Euroopas kui kogu maailmas. Kasutusele tuleb võtta erimeetmed karjääri alustavate teadlaste ergutamiseks ja teadlaskarjääri varajaste etappide teostamiseks, samuti tuleks kasutusele võtta meetmeid nn ajude äravoolu vähendamiseks, näiteks pakkuda teadlaste taasintegreerumise toetusi.

Nii riikide- kui ka sektoritevahelisel mobiilsusel, sealhulgas tööstuse osaluse stimuleerimisel ning üleeuroopalisel tasandil teadlaskarjäärivõimaluste ja akadeemiliste ametikohtade loomisel, on Euroopa teadusruumis võtmeroll ning see on hädavajalik Euroopa teadusuuringute mahu ja sellealase võimekuse suurendamisel. Teadlaste rahvusvaheline konkurents on käesoleva tegevusvaldkonna raames jätkuvalt teadusuuringute kõrgeima kvaliteedi tagamise peamiseks vahendiks. Teadlaste mobiilsuse suurendamine ja rahvusvaheliselt teadlaste huviobjektiks olevate asutuste ressursside parandamine aitavad kaasa teaduse tippkeskuste kujunemisele Euroopa Liidus. Tagamaks teaduse ja tehnoloogis uute valdkondade sisest koolitust ja mobiilsust, tagatakse asjakohane kooskõlastamine seitsmenda raamprogrammi teiste osadega ning püütakse saavutada sünergia ühenduse teiste poliitikavaldkondadega, näiteks hariduse, ühtekuuluvuse ja tööhõivega. Programmi "Võimekus" osa "Teadus ühiskonnas" raames on ette nähtud meetmed, mis seovad teadushariduse karjääriga, ning teadushariduse uusi meetodeid käsitlevad teadusuuringud ja kooskõlastusmeetmed.

Tegevused

• Teadlaste esmane koolitus nende karjäärivõimaluste parandamiseks nii avalikus kui erasektoris, kaasa arvatud nende teadusalaste ja üldoskuste, sealhulgas tehnosiirde ja ettevõtlusega seotud oskuste laiendamine ning suurema hulga noorte meelitamine teadlaskarjääri juurde. Koolitust organiseeritakse Marie Curie' koolitusvõrgustiku kaudu, kusjuures peamiseks eesmärgiks on vabaneda killustatusest teadlaste esmase koolituse ja karjääriarenduse valdkonnas ning neid Euroopa tasandil parandada. Ette on nähtud toetus parimatele karjääri alustavate teadlastele väljakujunenud uurimisrühmadega liitumiseks. Riikidevahelise võrgustiku liikmed peavad saama integreeritud koolitusprogrammide kaudu kasu üksteise täiendavast pädevusest. Toetus hõlmab karjääri alustavate teadlaste värbamist, sellise koolituse organiseerimist, mis on avatud ka teadlastele väljaspool võrgustikku ja kõrgematele ametikohtadele, ja/või kohti erasektoris teadmiste edasiandmiseks ja juhtimiseks.

• Elukestev õpe ja karjääriarendus kogenud teadlaste karjääri toetamiseks. Uute oskuste ja pädevuse täiendamise ja omandamise, või teadusharudevahelise/mitme teadusharu ja/või sektoritevahelise mobiilsuse suurendamise eesmärgil on ette nähtud toetus teadlastele, kellel on vajadus lisa- või täiendava pädevuse ja oskuste omandamiseks, teadlastele, kes asuvad pärast eemalolekut taas uurimistööle, ning samuti nende teadlaste (taas)integreerumise toetamiseks, kes asuvad pärast riikidevahelise/rahvusvahelise mobiilsuse kogemust tegema pikaajalisemat teadusuuringut Euroopas, sealhulgas oma päritolumaal. Seda meedet rakendatakse nii otse ühenduse tasandil antava individuaalse stipendiumina kui ka piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste programmide kaasrahastamise kaudu, kui see vastab Euroopa lisandväärtuse, läbipaistvuse ja avatuse kriteeriumitele.

Kaasrahastamise hõlmavat kohaldatakse esialgu kontrollitud ulatuses, et koguda vajalikke kogemusi.

• Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostöö ja partnerlus: kõrgkoolide ja tööstuse, eelkõige VKEde ja sealhulgas traditsioonilise töötleva tööstuse vaheliste pikaajalisemate koostööprogrammide toetamine, mille eesmärgiks on stimuleerida sektoritevahelist mobiilsust ja suurendada teadmistevahetust ühisuuringute partnerluse raames; seda toetavad kogenud teadlaste kaasamine partnerlusprogrammi, töötajate sektoritevaheline lähetamine ning ürituste korraldamine.

• Rahvusvaheline mõõde: tõsta Euroopa teadusuuringute taset, äratades väljaspool Euroopat töötavate andekate teadlaste huvi ja edendades väljaspool Euroopat töötavate teadlastega vastastikku kasulikku uurimiskoostööd. Seda püütakse saavutada Euroopast välja suunatud stipendiumide abil (mille kohustuslikuks osaks on naasmine Euroopasse); Euroopasse suunatud rahvusvaheliste stipendiumidega; teadlasvahetuse partnerluse toetamisega; toetatakse ka ühisalgatusi Euroopast ja nendest ELi naaberriikidest, kellega ühendusel on teadus- ja tehnikaalase koostöö leping, pärit organisatsioonide vahel. Tegevus hõlmab ka meetmeid arenguriikidest ja esilekerkivatest majanduskeskkondadest nn ajude väljavoolu tõkestamiseks ning meetmeid välismaal töötavate Euroopa teadlaste võrgustiku loomiseks. Nimetatuid meetmeid rakendatakse kooskõlas programmide "Koostöö" ja "Võimekus" kohaste rahvusvaheliste tegevustega.

• Erimeetmed Euroopas toimiva teadlaste tööturu loomiseks, kõrvaldades teadlaste mobiilsusega seotud takistused ja suurendades teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Samuti toetatakse teadlaste mobiilsust, kvaliteeti ja profiili edendavatele ametiasutustele suunatud stimuleerivad meetmed. Lisaks eraldatakse toetussummasid, tõstmaks üldsuse teadlikkust Marie Curie' meetmetest ja nende eesmärkidest.

IV.  IV VÕIMEKUS

Seitsmenda raamprogrammi käesolev osa suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni alast võimekust kogu Euroopas ja tagab nende optimaalse kasutamise. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja:

   optimeerida teadustöö infrastruktuuride kasutamist ja arendamist;
   tugevdada VKEde innovatsioonialast võimekust ja nende võimet teadusuuringutest kasu saada;
   toetada piirkondlike teaduspõhiste klastrite arengut;
   vabastada ELi lähenemis- ja äärepoolseimate piirkondade teadusuuringute potentsiaal;
   lähendada teadust ja ühiskonda, et teadust ja tehnoloogiat harmooniliselt Euroopa ühiskonda integreerida;
   toetada teaduspoliitika kooskõlastatud väljatöötamist;
   rakendada horisontaalmeetmeid rahvusvahelise koostöö toetuseks.

TEADUSTÖÖ INFRASTRUKTUURID

Eesmärk

Parimate Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride kasutamise ja arendamise optimeerimine ning kaasaaitamine kõikides teaduse ja tehnoloogia valdkondades selliste uute, üleeuroopalisi huve teenivate teadustöö infrastruktuuride loomisele, mida Euroopa teadusringkonnad vajavad, et jääda teadusuuringute arendamises esirinda ning et võimaldada tööstusel tugevdada oma alusteadmisi ja tehnoloogilist oskusteavet.

Lähtealused

Teadustöö infrastruktuurid mängivad üha kasvavat rolli teadmiste ja tehnoloogia edendamisel ning kasutamisel. Nimetatud infrastruktuuride olulisust on juba tõestatud sellistes valdkondades nagu energeetika, kosmoseuuringud ja osakeste füüsika ning nende olulisus teistes valdkondades suureneb. Näiteks on teadusuuringute teostamise tähtsaks eeltingimuseks kiirgusallikad, genoomika- ja sotsiaalteaduste andmepangad, keskkonna- ja kosmoseteaduste vaatluskeskused, kuvamissüsteemid ja puhtad ruumid uute materjalide või nanoelektroonika uurimiseks ja arendamiseks. Nimetatud infrastruktuurid on kulukad, nende väljatöötamine nõuab mitmekülgseid ekspertteadmisi ning neid peaks kasutama suur hulk teadlasi ja tööstuskliente üle kogu Euroopa.

Teadustöö infrastruktuure (sealhulgas infotöötlus- ja sidepõhiseid elektroonilisi ja virtuaalseid infrastruktuure) käsitleva Euroopa lähenemisviisi väljatöötamine ning selles valdkonnas toimuv tegevus liidu tasandil võivad anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaali suurendamisele ja selle rakendamisele ning Euroopa teadusruumi arendamisele.

Samal ajal kui liikmesriikidel on keskne roll infrastruktuuride arendamisel ja rahastamisel, saab ühendus omama ja peaks ühendus omama edasiviivat ja võimendava mõjuga rolli, aidates tagada laiemat ja tõhusamat juurdepääsu erinevate liikmesriikide infrastruktuuridele ning nende kasutamist, soodustades kooskõlastatud viisil nende infrastruktuuride arengut ja nendevaheliste võrkude loomist ning aidates keskmises kuni pikaajalises perspektiivis kaasa uute üleeuroopalist huvi pakkuvate teadustöö infrastruktuuride tekkele. Selles suhtes omab vajaduste ja Euroopa teadustöö infrastruktuuride teekaardi kindlaksmääramisel võtmerolli teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorum (ESFRI).

Tegevused

Infrastruktuuridega seotud tegevused hõlmavad kõiki teaduse ja tehnoloogia valdkondi. Neid rakendatakse tihedas koostöös teemavaldkondade kohaste tegevustega, et kindlustada kõikide ühenduse raames Euroopa tasandil võetavate meetmete vastavus teadustöö infrastruktuuride vajadustele vastavas valdkonnas, kaasa arvatud seoses rahvusvahelise koostööga.

Tegevused on järgmised:

• Toetus olemasolevatele teadustöö infrastruktuuridele

−   tegevuste integreerimine, et Euroopa tasandil paremini struktureerida infrastruktuuride toimimist teatavas valdkonnas ning et edendada nende ühtset kasutust ja arendamist (eelkõige võimaldades teiste riikide juurdepääsu nendele), et tagada Euroopa teadlastele, sealhulgas tööstuses ja VKEdes töötavatele teadlastele võimalus juurdepääsuks oma teadustööks vajalikele kõrgetasemelistele teadustöö infrastruktuuridele, sõltumata infrastruktuuri asukohast;

−   teadusuuringute e-infrastruktuuri tugevdamine, edendades kõrge jõudluse ja võimsusega kommunikatsiooni- ja võrguinfrastruktuuride edasist arendamist ning ülemaailmset koostalitlusvõimet ning tugevdades infotöötluse valdkonna võimekust Euroopas; samuti toetades kasutajaskonna poolt infrastruktuuride kasutuselevõttu, kui see on vajalik, ning suurendades infrastruktuuride ülemaailmset tähtsust ja usaldusväärsust, toetudes GEANT ja Grid-infrastruktuuride saavutustele ning võttes aluseks koostalitlusvõime avatud standardid.

• Toetus uutele teadustöö infrastruktuuridele

−   uute infrastruktuuride rajamine ning olemasolevate ulatuslik uuendamine, keskendudes põhiliselt ettevalmistavatele etappidele, et "muutuva geomeetria" põhimõtte kohaselt edendada uute teadusrajatiste loomist, mis tuginevad peamiselt ESFRI(31) tööl; ettevalmistavad uuringud, kasutades nn alt üles lähenemisviisi ja avalikke konkursse, et edendada uute teadustöö infrastruktuuride väljatöötamist, rahastades teadustöö stipendiume ja uute infrastruktuuride teostatavusuuringuid.

Rahastamiseks esitatud infrastruktuuride projektid valitakse välja mitmete kriteeriumide alusel, mille hulka kuuluvad eelkõige:

   olemasolevate mehhanismide suutmatus eesmärki saavutada;
   ühenduse rahalise toetuse lisandväärtus;
   võime pakkuda teenust, mis vastab kogu Euroopa teadusringkondade (akadeemiliste ja tööstusringkondade) kasutajate vajadustele, sealhulgas lisandväärtust Euroopa teadusruumile;
   teaduslik tipptase;
   asjakohasus rahvusvahelisel tasandil;
   panus tehnoloogiaarenduse-alasesse võimekusse;
   panus teaduspõhiste tipptaseme klastrite arendamisse;
   tehnoloogiline ja organisatsiooniline teostatavus;
   üleeuroopalise partnerluse võimalused ning liikmesriikide ja teiste peamiste sidusrühmade poolt kindla rahalise ja muu kohustuse võtmine ning samuti Euroopa Investeerimispanga laenude ning struktuurifondide võimalik kasutamine;
   ehitus- ja tegevuskulude hindamine.

Uute infrastruktuuride väljaehitamisel peaks vajadusel võtma arvesse lähenemispiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade teadusliku tipptaseme potentsiaali. Tagatakse ühenduse finantsvahendite, eriti seitsmenda raamprogrammi ja struktuurifondide vahendite kasutamise tõhus koordineerimine.

VKEde HUVIDES LÄBIVIIDAVAD TEADUSUURINGUD

Eesmärgid

Euroopa VKEde innovatsioonialase võimekuse tugevdamine ning nende poolt uuel tehnoloogial põhinevate toodete ja turgude arendamisse antava panuse suurendamine, aidates neil läbi viia teadusuuringute allhankeid, intensiivistada nende teadusuuringute alaseid jõupingutusi, laiendada nende võrgustikke, paremini kasutada teadusuuringute tulemusi ja omandada tehnilist oskusteavet, lähendades teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Lähtealused

VKEd moodustavad Euroopa tööstussektori tuumiku. Nad peaksid etendama võtmerolli innovatsioonisüsteemis ja teadmiste muundamisel uuteks toodeteks, menetlusteks ja teenusteks. Seistes silmitsi suureneva konkurentsiga siseturul ja ülemaailmselt, peavad Euroopa VKEd suurendama teadmisi ja teadusuuringute intensiivsust, edendama teadusuuringute kasutamist, laiendama äritegevust suurematele turgudele ja muutma oma teadmistevõrgustikud rahvusvaheliseks. Enamik liikmesriikide VKEdele suunatud meetmeid ei kannusta ega toeta riikidevahelist teadusuuringute alast koostööd ja tehnosiiret. ELi tasandi meetmed on vajalikud, et täiendada ja suurendada siseriiklike ja piirkondlike meetmete mõju. Lisaks allpool loetletud meetmetele soodustatakse ja hõlbustatakse VKEde osalemist ning nende vajadusi võetakse arvesse kogu seitsmenda raamprogrammi ulatuses.

Tegevused

VKEde toetamise erimeetmed nähakse ette eesmärgiga toetada VKEsid ja VKEde ühendusi, kellel on vajadus teostada teadusuuringute allhanget: peamiselt peetakse silmas madala kuni keskmise tehnoloogilise tasemega ning vähese või puuduva teadusuuringute teostamise võimekusega VKEsid. Intensiivsete teadusuuringutega tegelevad VKEd võivad osaleda teadusuuringute pakkujatena või teostada teadusuuringute allhanget oma teadusuuringute teostamise võimekuse täiendamiseks. Meetmeid rakendatakse kõikides teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kasutades nn alt üles lähenemisviisi. Meetmed hõlmavad tutvustamis- ja teisi tegevusi, mis aitavad kaasa teadusuuringute tulemuste kasutamisele, tagades vastastikuse täiendavuse konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammiga. Rahastamine toimub järgmise kahe kava alusel:

   VKEdele suunatud teadusuuringud: toetus väikestele innovatiivsete VKEde rühmadele, ühiste või täiendavate tehnoloogiliste probleemide lahendamiseks.
   VKEde assotsiatsioonidele suunatud teadusuuringud: toetus VKEde ühendustele ja rühmitustele, et töötada välja tehnilised lahendused probleemidele, mis on ühised paljudele teatavate tööstussektorite või väärtusahela mingil etapil asuvatele VKEdele.

Eelkõige keskendutakse teadusprojektide toetamisele. Lisaks antakse toetust riiklikele rahastamiskavadele, mis toetavad VKEsid või VKEde ühendusi jaotuse "VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud" kohaste meetmete rahastamistaotluste ettevalmistamisel. Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi rakendamise ajal tagatakse vastastikune täiendavus ja sünergia konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi meetmetega.

Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm soosib ja hõlbustab VKEde osalemist seitsmenda raamprogrammis ettevõtlust ja innovatsiooni toetavate horisontaalsete teenuste osutamise kaudu. Tagatakse vastastikune täiendavus ja sünergia muude ühenduse programmidega.

TEADMISTE PIIRKONNAD

Eesmärgid

Euroopa piirkondade teadusuuringute potentsiaali tugevdamine, eelkõige soodustades ja toetades kogu Euroopas selliste piirkondlike teaduspõhiste klastrite arengut, mis ühendavad ülikoole, teadusuuringute keskusi, ettevõtteid ja piirkondlikke ametiasutusi.

Lähtealused

Piirkondi peetakse üha enam märkimisväärseks osalejaks ELi teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses. Piirkondliku tasandi teaduspoliitika ja tegevused sõltuvad tihti avalikku ja erasektorit ühendavate klastrite arengust. Pilootprojekt "Teadmiste piirkonnad" näitas sellise arengu dünaamikat ning vajadust toetada ja soosida kõnealuste struktuuride arengut.

Selles valdkonnas võetavad meetmed võimaldavad Euroopa piirkondadel tugevdada oma teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alast investeerimissuutlikkust ja teostada teadusuuringuid, samas suurendades võimalikult palju nende teadlaste ja ettevõtjate Euroopa teadusprojektidesse kaasamise potentsiaali ning hõlbustades piirkondlike klastrite teket, edendades seeläbi piirkondlikku arengut Euroopas. Meetmed hõlbustavad Euroopa teadusruumi arengule kaasaaitavate piirkondlike klastrite loomist.

Tegevused

Uus algatus "Teadmiste piirkonnad" hõlmab ja koondab teadusuuringutega seotud piirkondlikke osalejaid, näiteks ülikoole, teadusuuringute keskusi, tööstusettevõtteid, ametiasutusi (piirkondlikud nõukogud või piirkondliku arengu asutused). Projektid hõlmavad piirkondlike klastrite teadusuuringute programmide ühist analüüsi (kooskõlas teiste tegevusega, mis on seotud piirkondlike innovatsioonirühmitiste laiema valdkonnaga) ja selliste vahendite kogumi väljatöötamist, mis võimaldavad neid kaasata konkreetsetesse teadusuuringutesse, kaasa arvatud vähemarenenud teadustööga piirkondade juhendamise kaudu kõrgema tasemega piirkondade poolt ja tekkivatele teadmiste piirkondadele antava toetuse kaudu.

See sisaldab meetmeid, mille eesmärgiks on parandada teadustöö võrgustikke ja juurdepääsu teadustöö rahastamisallikatele, samuti paremini integreerida ja siduda piirkondlikes majandustes teadustöös osalejaid ja ametiasutusi. Selliseid tegevusi rakendatakse tihedas seoses ühenduse regionaalpoliitika (struktuurifondid), konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi ning hariduse ja koolituse programmidega.

Algatuse "Teadmiste piirkonnad" konkreetsete tegevustega püütakse saavutada sünergia ühenduse regionaalpoliitika ning asjakohaste riiklike ja piirkondlike programmidega, eriti lähenemispiirkondi ja äärepoolsemaid piirkondi arvestades.

TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

Eesmärk

Laienenud liidu teadusuuringute potentsiaali täieliku ärakasutamise toetamine, vabastades ja arendades olemasolevat ja kujunevat tipptaset ELi lähenemis- ja äärepoolseimates piirkondades(32) ning aidates tugevdada nende piirkondade teadlaste võimet osaleda edukalt ühenduse tasandi teadusuuringutes.

Lähtealused

Euroopa ei kasuta täielikult ära oma teadusuuringute potentsiaali, seda eriti Euroopa teadus- ja tööstusarengu keskmest kaugel asuvates vähemarenenud piirkondades. Aitamaks nende piirkondade avaliku ja erasektori teadlastel ja asutustel panustada Euroopa teadusuuringutesse, kasutades ühtlasi teiste Euroopa piirkondade teadmisi ja kogemusi, on käesoleva meetme eesmärk luua tingimused, mis võimaldavad neil rakendada oma potentsiaali ning toetavad Euroopa teadusruumi täielikku elluviimist laienenud liidus. Meetmed tuginevad lõpuleviidud ja olemasolevatele meetmetele, nagu näiteks viienda raamprogrammi raames selleaegsetes liituvates- ja kandidaatriikides toiminud Euroopa tippkeskused ning Marie Curie' stipendiumid teadmiste edasiandmiseks.

Tegevused

Selles valdkonnas toetatakse järgmiseid meetmeid:

   riikidevaheline kahepoolne teadlaste lähetamine lähenemispiirkondade valitud organisatsioonide ja ühe või enama partnerorganisatsiooni vahel; valitud olemasolevate ja kujunevate teaduse tippkeskuste poolt teistest riikidest pärinevate kogenud teadlaste, sealhulgas juhtide värbamise toetamine;
   uurimisseadmete hankimine ja arendamine ning sellise materiaalse keskkonna väljaarendamine, mis võimaldab täielikult ära kasutada lähenemispiirkondade valitud olemasolevate ja kujunevate teaduse tippkeskuste kogu intellektuaalse potentsiaali;
   töörühmade ja konverentside organiseerimine, et hõlbustada teadmiste edasiandmist; edendustegevus ja algatused, mille eesmärgiks on levitada ja edasi anda uurimistulemusi teistes riikides ning rahvusvahelistel turgudel;
   hindamismehhanismid, mille kaudu lähenemispiirkondade teadusuuringute keskused saavad hankida rahvusvahelise sõltumatu eksperthinnangu oma teadustöö kvaliteedi ja infrastruktuuride kohta.

Taotletakse tugevat sünergiat ühenduse regionaalpoliitikaga. Käesoleva jaotise raames toetatavate meetmetega määratakse kindlaks lähenemispiirkondades tekkivate ja olemasolevate tippkeskuste teadusuuringute teostamise võime tugevdamise vajadused ja võimalused, mida võib toetada struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditega.

Taotletakse ka sünergiat konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammiga, et edendada koostöös tööstusega teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse piirkondlikku turuleviimist.

TEADUS ÜHISKONNAS

Eesmärk

Pidades silmas avatud, tõhusa ja demokraatliku Euroopa teadmistepõhise ühiskonna ülesehitamist, on eesmärgiks soodustada teaduse- ja tehnoloogiaalaste püüdluste ning nendega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku, ergutades üleeuroopalist teaduse ja tehnoloogia ning nende ja kogu ühiskonna ja kultuuri vaheliste seoste analüüsi ja arutelu.

Lähtealused

Teaduse ja tehnoloogia mõju meie igapäevaelule muutub üha sügavamaks. Kuigi teadus ja tehnoloogia on sotsiaalse tegevuse tulemused ning neid kujundavad sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid, jäävad nad siiski suure osa üldsuse ja poliitiliste otsuste langetajate igapäevaelust kõrvale ning põhjustavad jätkuvalt arusaamatusi. Ühiskond peaks lahendama kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud vastuolulisi küsimusi, tuginedes hästi ettevalmistatud aruteludele, mis viivad välja arukate valikute ja otsusteni.

Tegevused

Nimetatud valdkonnas tehtava olulise ja integreeritud algatusega toetatakse järgmisi tegevusi:

   Euroopa teadussüsteemi tugevdamine ja parandamine ning järgmiste küsimuste käsitlemine: poliitika kujundamise (sealhulgas riskijuhtimise) otstarbel toimuva teadusliku nõustamise ja ekspertteadmiste kasutamise parandamine ja mõju jälgimine; teadusväljaannete tulevik; meetmed, mille eesmärk on muuta teadusväljaanded kättesaadavamaks kõigile ühiskonnaliikmetele, kes neid soovivad lugeda; kuritarvitusi võimaldavate teadusvaldkondade järelevalvemeetmed; ning pettused, usaldus ja isereguleerimine;
   teadlaste ja laiema üldsuse, sealhulgas organiseerunud kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine teadusega seotud küsimustesse, et ette näha ja selgitada poliitilisi ja sotsiaalküsimusi, sealhulgas eetikaküsimusi;
   teaduse ja tehnoloogia ning nende ühiskondliku positsiooni alane analüüs ja arutelu, tuginedes sellisetele teadusdistsipliinidele nagu teaduse ja tehnika ajalugu, sotsioloogia ja filosoofia;
   soouuringud, sealhulgas soolise mõõtme integreerimine teadusuuringute kõikidesse valdkondadesse ning naiste rolli edendamine teadusuuringutes ja teaduse valdkonna otsuseid tegevates organites;
   lastes ja noortes teaduse vastu huvi tekitava avatud keskkonna loomine, tõhustades kõikide tasemete, sealhulgas koolide teadusharidust ning ergutades igasuguse taustaga noorte huvi teaduse vastu ja täielikku osalemist selles;
   ülikoolides ja teistes kõrgharidust pakkuvates asutustes teostatavate teadusuuringute rolli tugevdamine ja selliste ülikoolide ja kõrgharidust pakkuvate asutuste kaasamine globaliseerumisega seotud probleemide lahendamisse;
   teadusringkondade ja poliitiliste otsustajate laiema ringi, ajakirjanduse ja üldsuse vahelise kommunikatsiooni ja vastastikuse mõistmise parandamine, aidates teadlastel paremini oma tööd vahendada ja tutvustada ning toetades teadusalast teavet ja väljaandeid ning ajakirjandust.

Kõnealused tegevused toimuvad eelkõige teadusprojektide, uurimuste, võrgustike ja vahetuste, üldsusele suunatud ürituste ja algatuste, auhindade, ülevaadete ja andmekogumite vormis. Paljudel juhtudel eeldavad sellised tegevused rahvusvahelist partnerlust kolmandate riikide organisatsioonidega.

TEADUSPOLIITIKA KOOSKÕLASTATUD VÄLJATÖÖTAMISE TOETAMINE

Eesmärgid

Riikide ja ühenduse teaduspoliitika tõhususe ja kooskõlastatuse ning nende ja teiste poliitikavaldkondade vahelise seotuse tugevdamine, avaliku sektori teadusuuringute mõju ja tööstusega omatavate seoste suurendamine ning üldsuse toetuse ja selle poolt erasektori investeeringutele avalduva võimendava mõju suurendamine.

Lähtealused

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia keskseks prioriteediks on teadus- ja arendustegevusalaste investeeringute suurendamine kuni 3%-ni SKPst ning nimetatud investeeringute tõhususe suurendamine. Seetõttu on ametiasutuste peamine ülesanne töötada välja tõhus ning avaliku ja erasektori teadusuuringutealaseid investeeringuid võimendav poliitika, mis kiirendab üleminekut konkurentsivõimelisele ja teadmistepõhisele majandusele. See eeldab teaduspoliitika kohanemisvõimelisust, suurema arvu vahendite mobiliseerimist, jõupingutuste piiriülest kooskõlastamist ja teiste poliitikavaldkondade kaasamist, et luua teadusuuringutele paremad raamtingimused.

Tegevused

Käesoleva jaotise kohased tegevused täiendavad programmi "Koostöö" raames teostatavaid kooskõlastamistegevusi ning parandavad piirkondliku, riikliku ja ühenduse tasandi poliitika ja algatuste (nt rahastamisprogrammid, õigusaktid, soovitused ja suunised) ühtsust ja mõju. Tegevused on järgmised:

   teadusuuringutega seotud riikliku poliitika ja tööstusstrateegiate, sealhulgas nende mõju analüüs ja järelevalve ning poliitika väljatöötamise, rakendamise, hindamise ja riikidevahelise kooskõlastamise kohta teavet ja tõendusmaterjale edastavate näitajate väljatöötamine;
   teaduspoliitika vabatahtliku kooskõlastamise tugevdamine, võttes avatud kooskõlastusmeetodi rakendamist toetavaid meetmeid ning tehes riiklikul või piirkondlikul tasandil nn alt üles põhimõttele tuginevaid riikidevahelisi koostööalgatusi ühist huvi pakkuvatel teemadel.

RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖGA SEOTUD TEGEVUSED

Selleks et muutuda konkurentsivõimeliseks ja edendada maailmatasemel juhtrolli, vajab Euroopa Ühendus tugevat ja ühtset rahvusvahelist teaduse ja tehnoloogia valdkonda käsitlevat poliitikat. Seitsmenda raamprogrammi erinevate programmide raames võetavaid rahvusvahelisi meetmeid rakendatakse üldise rahvusvahelise koostöö strateegia kontekstis.

Nimetatud rahvusvahelise koostöö strateegial on kolm omavahel seotud eesmärki:

   toetada Euroopa konkurentsivõimet strateegiliste partnerluste kaudu kolmandate riikidega valitud teadusvaldkondades ning kaasates kolmandate riikide parimaid teadlasi töötama koos Euroopa teadlastega ja Euroopas;
   hõlbustada kontakte kolmandate riikide partneritega, et tekiks parem juurdepääs mujal maailmas teostatavale teadustööle;
   käsitleda kolmandate riikide ees seisvaid või ülemaailmseid konkreetseid probleeme, lähtudes ühisest huvist ja kasust.

Seitsmenda raamprogrammiga seotud koostöö kolmandate riikidega on suunatud eelkõige järgmistele riikide rühmadele:

   kandidaatriigid;
   ELi naaberriigid, Vahemere piirkonna partnerriigid, Lääne-Balkani riigid(33) ning Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigid;(34)
   arengumaad, keskendudes iga asjaomase riigi või piirkonna erivajadustele;(35)
   esilekerkivad majanduskeskkonnad.

Teemavaldkonnal põhinevaid rahvusvahelisi koostöömeetmeid võetakse programmi "Koostöö" raames. Rahvusvahelisi inimpotentsiaali alaseid meetmeid võetakse programmi "Inimesed" raames.

Programmi "Võimekus" raames rakendatakse horisontaalseid toetusmeetmeid, mis ei keskendu teatavale konkreetsele teemavaldkonnale või interdistsiplinaarsele valdkonnale, mis on hõlmatud programmiga "Koostöö", ning nendele võib piiratud juhtudel lisada spetsiifilisi koostöömeetmeid, mis pakuvad vastastikust huvi. Tehakse jõupingutusi, et parandada riikide tegevuse ühtsust, toetades rahvusvahelise teaduskoostöö siseriiklike programmide kooskõlastamist. Võttes arvesse INTASi kaudu saadud kogemusi ning arendades edasi selle tööd Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega tehtava koostöö raames, teostatakse käesoleva programmi ning programmide "Koostöö" ja "Inimeste" kaudu järjepidevust tagavaid tegevusi.

Tagatakse seitsmenda raamprogrammi erinevate programmide alusel võetavate rahvusvahelise koostöö meetmete kooskõlastatus ning samuti nende kooskõla ühenduse muude vahenditega.

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE MEETMED VÄLJASPOOL  TUUMAENERGEETIKA VALDKONDA

Eesmärk

Ühenduse poliitika kujundamise protsessile kliendikeskse teadusliku ja tehnoloogilise toe osutamine, olemasolevate poliitikavaldkondade rakendamise ja järelevalve toetamise tagamine ning uute poliitikavaldkondade nõudmistele reageerimine.

Lähtealused

Teadusuuringute Ühiskeskuse sõltumatus era- ja riigi huvidest ning tehnilised ekspertteadmised võimaldavad keskusel hõlbustada sidusrühmade (tööstusühendused, keskkonnarühmad, liikmesriikide pädevad asutused, muud teadusuuringute keskused jne) ja poliitikakujundajate vahelist suhtlemist ja konsensuse saavutamist, iseäranis ühenduse tasandil ning eelkõige Euroopa Parlamendiga. Teadusuuringute Ühiskeskus aitab teadusliku ja tehnoloogilise toe kaudu muuta ühenduse poliitika kujundamise protsessi tõhusamaks, läbipaistvamaks ja teaduslikel alustel põhinevaks. Kattuvuse ja dubleerimise vältimiseks tuleks vajadusel kooskõlastada Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu tehtav teadustöö eriprogrammi "Koostöö" teemavaldkondade raames teostatavate teadusuuringutega.

Teadusuuringute Ühiskeskus tugevdab oma positsiooni Euroopa teadusruumis. Lihtsustades Euroopa ja väljaspool Euroopat pärit teadlaste, sealhulgas karjääri alustavate teadlaste juurdepääsu oma rajatistele, suurendab Teadusuuringute Ühiskeskus oma koostööd teiste avaliku ja erasektori teadusasutustega, parandab pidevalt enda tegevuse teaduslikku kvaliteeti ning panustab rohkem teaduskoolitusele, mis on jätkuvalt Teadusuuringute Ühiskeskuse üheks prioriteediks.

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt ühenduse poliitikale osutatava toetuse kasulikkus ja usaldusväärsus on tihedalt seotud keskuse teaduse valdkonna ekspertteadmiste kvaliteediga ning keskuse kuulumisega rahvusvahelistesse teadusringkondadesse. Seetõttu jätkab Teadusuuringute Ühiskeskus investeerimist teadusuuringutesse, mida teostatakse koostöös teiste asjaomaste valdkondade tippkeskustega, samuti jätkatakse investeerimist nendega loodud võrgustikesse. Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb kaudsete meetmete kõigis valdkondades, kusjuures huvi keskmes on ühised teaduslikud viitesüsteemid, võrgustikud, koolitus ja mobiilsus, teadustöö infrastruktuur ja osalemine tehnoloogiaplatvormide töös ning kooskõlastamisprojektides, kus keskusel on asjakohased ekspertteadmised lisandväärtuse loomiseks.

Teadusuuringute Ühiskeskus püüab aktiivselt edendada uute liikmesriikide ja kandidaatriikide integreerimist oma tegevusse, et nende kaasatus oleks samal tasemel nagu EL15 riikidel.

Tegevused

Teadusuuringute Ühiskeskuse prioriteedid on seotud valdkondadega, mis on liidu jaoks strateegiliselt olulised ja kus keskuse osalemine annab suurt lisandväärtust. Ühenduse poliitikale antakse jätkuvalt teaduslikku ja tehnoloogilist tuge sellistel kesksetel aladel nagu jätkusuutlik areng, kliimamuutused, toit, energeetika, transport, kemikaalid, alternatiivid loomkatsemeetoditele, teaduspoliitika, infotehnoloogia, standardmeetodid ja etalonained, biotehnoloogia, selle riskid, ohud ja sotsiaalmajanduslik mõju. Tegevust intensiivistatakse järgmistes ühenduse jaoks keskse tähtsusega valdkondades:

• Jõukus teadmistemahukas ühiskonnas:

–   nüüdisaegsete ökonomeetriliste modelleerimis- ja analüüsitehnikate väljatöötamine ja arendamine, arvestades poliitika määramise ja järelevalve konteksti, näiteks Lissaboni strateegia, siseturu ning ühenduse teadusuuringute ja koolituspoliitika järelevalve konteksti;

–   säästlikkuse eesmärkide ja konkurentsivõime vahelist uut tasakaalu toetavate mudelite väljatöötamine vastutustundlikul viisil;

–   teadusliku/tehnoloogilise toe andmine riskihindamis- ja riskijuhtimismenetluste kui Euroopa otsusetegemise protsessi vahendi arendamisele.

• Solidaarsus ja ressursside vastutustundlik majandamine:

–   säästva põllumajanduse alal tunnustatud teadus- ja tehnoloogiaalaseks võrdluskeskuseks muutumine, keskendudes toidu kvaliteedile, päritolu määramisele ja ohutusele (sealhulgas geneetiliselt muundatud toit ja sööt), ruumiandmete haldamisele ja nende vastavusnõuetele ning ühise põllumajanduspoliitika rakendamise toetamisele;

–   teadusliku ja tehnoloogilise toe andmine ühisele kalanduspoliitikale;

–  Euroopa ühtlustatud geograafiliste võrdlusandmete ja ruumiteabesüsteemide tagamise toetamine (toetus programmile INSPIRE) ning ülemaailmse keskkonna- ja ressursiseirega seotud uute lähenemisviiside arendamise jätkamine (toetus GMESile);

–   ekspertteadmiste andmine ja osalemine GMESi puudutavates teadusuuringutes ja selles valdkonnas uute rakenduste väljatöötamisel;

–   ühenduse keskkonna ja tervishoiu tegevuskava rakendamise toetamine, sealhulgas ühenduse tasemel integreeritud keskkonna ja tervishoiu infosüsteemi loomise eesmärgil käimasolevate tegevuste toetamine;

–   alternatiivsete katsetamisstrateegiate ja eelkõige loomkatseid mittehõlmavate meetodite väljatöötamise ja valideerimise edendamine kõikides asjakohastes teadusuuringute valdkondades (ohutushindamine, vaktsiinide katsetamine, tervise ning biomeditsiini valdkonna uuringud jne).

• Vabadus, turvalisus ja õigus:

–   vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneva ala loomist soodustavate tegevuste arendamine, eelkõige sellistes valdkondades, mis seonduvad terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja pettuse vastase kaitse, piiride turvalisuse ja suurte riskide ennetamisega, tehes seda koostöös asjaomaste teenistustega;

–   loodus- ja tehnoloogiliste katastroofide korral ühenduse poolt võetavate meetmete toetamine.

• Euroopa kui globaalne partner:

–  Ühenduse välissuhete poliitika teatud valdkondadele (nagu sisejulgeoleku välisaspektid, arengukoostöö ja humanitaarabi) antava toetuse suurendamine.

II LISA

KOGUSUMMA SOOVITUSLIK JAOTUS PROGRAMMIDE LÕIKES

Kogusumma soovituslik jaotus programmide lõikes on järgmine (miljonites eurodes):

Koostöö(36), (37)

32 413

Tervis

6 100

Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

1 935

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

9 050

Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

3 475

Energeetika

2 350

Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)

1 890

Transport (sealhulgas lennundus)

4 160

Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused

623

Kosmos

1 430

Julgeolek

1 400

Ideed

7 510

Inimesed

4 750

Võimekus

4 097

Teadustöö infrastruktuurid

1 715

VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud

1 336

Teadmiste piirkonnad

126

Teadusuuringute potentsiaal

340

Teadus ühiskonnas

330

Teaduspoliitika kooskõlastatud väljatöötamine

70

Rahvusvahelise koostööga seotud tegevused

180

Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmed väljaspool tuumaenergeetika valdkonda

1 751

KOKKU:

50 521

Riskijagamise rahastamisvahendeid käsitlevad erisätted

Programmide "Koostöö" ja "Võimekus" soovituslik eelarve sisaldab rahalist toetust Euroopa Investeerimispangale (EIP) III lisas osutatud riskijagamise rahastamisvahendite moodustamiseks. Eriprogramme kehtestavate nõukogu otsustega määratakse muu hulgas kindlaks rakendamise kord, mille alusel komisjon otsustab riskijagamise rahastamisvahenditele antud ühenduse rahalise toetuse ja nendest vahenditest saadud tulu, mida EIP ei ole kasutanud, ümberjaotamise raamprogrammi muudele tegevustele.

Seitsmenda raamprogrammiga toetatakse kuni 2010. aastani riskijagamise rahastamisvahendeid kuni 500 miljoni euro suuruse summaga. Ajavahemikuks 2010–2013 on võimalik eraldada täiendavad 500 miljonit eurot pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu hindamist, mis viiakse läbi käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 2 ettenähtud korras ja komisjoni esitatud aruande alusel, mis sisaldab teavet VKEde ja ülikoolide osalemise, seitsmenda raamprogrammi valikukriteeriumide täitmise, toetatud projektide ja asjaomase vahendi suhtes olemasoleva nõudluse, autoriseerimismenetluse kestuse, projektide tulemuste ning rahaliste vahendite jaotuse kohta.

Euroopa Investeerimispank lisab sama suure summa, kui on eraldatud seitsmenda raamprogrammi vahenditest. Kõnealune summa kaetakse programmide "Koostöö" (kuni 800 miljonit eurot proportsionaalse toetusena kõigist valdkondlikest prioriteetidest, välja arvatud sotsiaalmajanduslikud teadusuuringud) ning "Võimekus" (kuni 200 miljonit eurot teadusuuringute infrastruktuuride realt) raames.

Nimetatud summa tehakse Euroopa Investeerimispangale kättesaadavaks järk-järgult, võttes arvesse nõudluse taset.

Ressursside kriitilise massi kiire kasutuselevõtmise tagamiseks eraldatakse eelarvesse järk-järgult 500 miljoni euro suurune summa ajavahemikuks, mis kestab kuni artikli 7 lõikes 2 osutatud seitsmenda raamprogrammi vahehindamiseni.

III LISA

RAHASTAMISSKEEMID

Kaudsed meetmed

Seitsmenda raamprogrammiga toetatavaid tegevusi rahastatakse mitmete rahastamisskeemide kaudu. Neid skeeme kasutatakse kas eraldi või teistega koostoimes raamprogrammi ajal rakendatavate meetmete rahastamiseks.

Eri- ja tööprogramme ning konkursikutseid käsitlevates otsustes täpsustatakse vajaduse korral järgmised asjaolud:

• erinevate meetmete rahastamisskeemi liik (rahastamisskeemide liigid);

• osalejate kategooriad (teadusasutused, ülikoolid, tööstusettevõtted, VKEd, ametiasutused), kes võivad sellest kasu saada;

• iga üksiku rahastamisskeemi kaudu rahastatavate tegevuste liigid (nagu näiteks teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus, tutvustamistegevus, juhtimine, koolitus, levitamine ja teised seotud tegevused).

Kui teemavaldkonna puhul, mille kohta ettepanekuid oodatakse, on võimalik kasutada eri rahastamisskeeme, võib tööprogrammides kindlaks määrata kasutatava rahastamisskeemi.

Rahastamisskeemid on järgmised:

  a) Eelkõige konkursikutsete kaudu rakendatavate meetmete toetamine:
   1. Koostööprojektid

Toetus teadusprojektidele, mis viiakse läbi eri riikidest pärit osalejate konsortsiumidena uute teadmiste, uue tehnoloogia, uute toodete, tutvustamistegevuse või ühiste teadusuuringute ressursside arendamiseks. Projektide suurus, ulatus ja sisemine korraldus võib erineda olenevalt valdkonnast ja teemast. Projektid võivad kindlaksmääratud eesmärgi saavutamiseks ulatuda väikese ja keskmise ulatusega teadusuuringutest laiaulatuslike integreeritud projektideni. Projektid peaksid samuti olema suunatud teatavatele kindlatele rühmadele, nagu näiteks VKEd ja teised väiksemad osalejad.

   2. Tippkeskuste võrgustikud

Toetus ühisele tegevusprogrammile, mida rakendavad mitmed teadusasutused, integreerides kõnealuses valdkonnas oma tegevused, ja mida uurimisrühmad viivad läbi pikaajalise koostöö raames. Sellise ühise tegevusprogrammi rakendamine eeldab ressursse ja tegevusi integreerivate asutuste ametlikku osalemiskohustust.

   3. Kooskõlastus- ja toetusmeetmed

Toetus teadusuuringute ja -poliitika kooskõlastamiseks või toetamiseks vajalikele tegevustele (koostöövõrgud, teabevahetus, riikidevaheline juurdepääs teadustöö infrastruktuuridele, uuringud, konverentsid jne). Neid meetmeid võib rakendada ka muul viisil kui konkursikutsete kaudu.

   4. Toetus teaduse eesliinil teostatavatele uuringutele

Toetus üksikute riiklike või riikidevaheliste uurimisrühmade läbiviidavatele projektidele. Kõnealust kava kasutatakse Euroopa Teadusnõukogu raames rahastatavate teadlaste algatatud ja teaduse eesliinil teostatavate teadusprojektide toetamiseks.

   5. Teadlaste koolituse ja karjääri kujundamise toetamine

Teadlaste koolitusele ja karjääri kujundamisele antav toetus, mida kasutatakse peamiselt Marie Curie' meetmete rakendamiseks.

   6. Teadusuuringud konkreetsete rühmade (eriti VKEde) huvides

Toetus teadusprojektidele, mille puhul enamik ülikoolide, teadusuuringute keskuste või muude juriidiliste isikute läbiviidavast teadusuuringutest ja tehnoloogiaarenduse alasest tegevusest toimub konkreetsete rühmade, eelkõige VKEde või VKEde assotsiatsioonide huvides. Tehakse jõupingutusi EIPst ja muudest finantsasutustest lisavahendite saamiseks.

  b) Komisjoni ettepanekul põhinevate nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsuste või Euroopa Parlamendiga konsulteerides vastu võetud nõukogu otsuste alusel rakendatavate meetmete toetamiseks annab ühendus rahalist toetust mitmest allikast rahastatavatele ja laiaulatuslikele algatustele.
   Ühenduse rahaline toetus selgelt kindlaksmääratud siseriiklike teadusuuringute programmide ühtseks rakendamiseks vastavalt asutamisepingu artiklile 169. Selline ühtne rakendamine nõuab spetsiaalse rakendamisstruktuuri loomist või olemasolu. Ühenduse rahalise toetuse andmine sõltub rahastamiskava kindlaksmääramisest, mis põhineb pädevate siseriiklike asutuste ametlikul osalemiskohustusel.
   Ühenduse rahaline toetus ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamiseks, et saavutada eesmärke, mida ei ole võimalik saavutada eespool esitatud a osas nimetatud rahastamiskavade kaudu. Ühiste tehnoloogiaalgatuste rahastamiseks kombineeritakse eri liiki ja eri rahastamisallikatest (era- ja avalik sektor, Euroopa ja siseriiklikud allikad) pärinevaid vahendeid. Selline rahastamine võib toimuda mitmel viisil ja vahendite eraldamiseks või kasutamiseks kohaldatakse mitmeid mehhanisme: raamprogrammi toetus, Euroopa Investeerimispanga laenud, riskikapitali toetus. Ühiseid tehnoloogiaalgatusi võib algatada ja rakendada vastavalt asutamislepingu artiklile 171 (see võib hõlmata ühisettevõtete loomist) või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel. Ühenduse toetuse andmine sõltub finantskorralduse üldprojekti kindlaksmääramisest, mis põhineb kõikide asjaosaliste ametlikul osalemiskohustusel.
   Ühenduse rahaline toetus üleeuroopalistele huvidele vastavate uute infrastruktuuride arendamiseks. Rahastamise võib otsustada vastavalt asutamislepingu artiklile 171 või eriprogramme käsitlevate otsuste alusel. Uute infrastruktuuride arendamise rahastamiseks kombineeritakse eri liiki ja eri allikatest (siseriiklik rahastamine, raamprogramm, struktuurifondid, EIP laenud ja teised allikad) pärinevaid vahendeid. Ühenduse toetuse andmine sõltub üldise rahastamiskava kindlaksmääramisest, mis põhineb kõikide asjaosaliste ametlikul osalemiskohustusel.

Ühendus rakendab eespool esitatud a osas toodud rahastamiskavasid kooskõlas asutamislepingu artikli 167 alusel vastu võetava määruse sätete ja asjakohaste riigiabi vahenditega, eelkõige vastavalt teadus- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevale ühenduse raamistikule ning samuti vastavalt kõnealust valdkonda käsitlevatele rahvusvahelistele eeskirjadele. Kõnesoleva rahvusvahelise raamistiku kohaselt peab olema võimalik kohandada finantsosaluse mahtu ja vormi vastavalt igale üksikjuhtumile, eriti juhul, kui on võimalik rahastamine muudest avaliku sektori allikatest, sealhulgas niisugustest muudest ühenduse rahastamisallikatest nagu näiteks EIP.

Lisaks teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmetes osalejate otsesele rahalisele toetamisele parandab ühendus riskijagamise rahastamisvahendite kaudu nende juurdepääsu laenurahale, andes selleks EIPle asjakohase rahalise panuse. Riskijagamise partner EIP peab kasutama ühenduse antavat toetust, et toetada laenude rahastamiseks tehtavaid makseid ja kapitali assigneeringuid ning et tagada rahastamist omavahenditest. Ühenduse eelarvele ei tekitata lisakohustusi. Võttes arvesse asutamislepingu artikli 167 alusel vastuvõetava määrusega ja eriprogrammide vastuvõtmist käsitlevate nõukogu otsustega kehtestatavat korda ning vastavalt sellele korrale võimaldab kõnealune mehhanism EIPl turu puudujääkide ületamiseks suurendada Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete (näiteks ühiste tehnoloogiaalgatuste, suurte projektide, sealhulgas Eureka-projektide ja uute teadustöö infrastruktuuride ning VKEde projektide) rahastamist.

Arengus mahajäänud piirkonnas (lähenemis- ja äärepoolseimates piirkondades(38)) asuvatele kaudses meetmes osalejatele võib vastavalt võimalusele ja vajadusele ette näha lisatoetuse struktuurifondidest. Kandidaatriikide üksuste osalemise korral võib samadel tingimustel anda lisatoetust ühinemiseelsetest rahastamisvahenditest. Seitsmenda raamprogrammi programmis "Võimekus" määratakse teadustöö infrastruktuuride meetmete jaoks kindlaks üksikasjalik rahastamise kord, et tagada ühenduse teadusuuringute rahastamise ning teiste ühenduse ja siseriiklike, eelkõige struktuurifondide vahendite vaheline tõhus vastastikune täiendavus.

Otsesed meetmed

Otseste meetmetena käsitletakse ühenduse poolt teostatavaid tegevusi, mida rakendab Teadusuuringute Ühiskeskus.

(1) Vastuvõetud tekstid, 15.6.2006, P6_TA(2006)0265.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELTs seni avaldamata.
(4) ELT C 65, 17.3.2006, lk 9.
(5) ELT C 115, 16.5.2006, lk 20.
(6) Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 25. septembri 2006. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta seisukoht.
(7) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 259.
(8) ELT L ...
(9) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(10) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(11) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(12) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(13) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(14) Seitsmendas raamprogrammis mõeldakse VKEde all igal pool ka mikroettevõtteid.
(15) Märkus: kõik arvnäitajad on esitatud jooksevhindades, kajastades institutsioonidevahelist kokkulepet (IIA) finantsraamistiku (2007–2013) kohta. Vastavalt sellele vastab IIAs seitsmenda raamprogrammi summa 48 081 milj. eurot 2004. aasta hindades praeguste hindade alusel 54 582 milj. eurole ajavahemikuks 2007–2013, millest 50 521 milj. eurot on eraldatud seitsmendale raamprogrammile (EÜ) 2007.–2013. aastaks, 2 751 milj. eurot eraldatud seitsmendale raamprogrammile (Euratom) 2007.–2011. aastaks ja soovituslikult 1 310 milj. eurot on eraldatud Euratomi programmile 2012.–2013. aastaks.
(16) Sugunäärmete vähi raviga seotud teadusuuringuid võib rahastada.
(17) Seitsmenda raamprogrammi mõistes hõlmavad "VKEd" ka mikroettevõtteid.
(18) Eelkõige valitsustevahelise struktuuri EUREKA poolt teostatavate tegevuste puhul. Lisaks sellele võivad EUREKA klastrite kogemused olla olulised seotud valdkondade ühiseid tehnoloogiaalgatusi silmas pidades.
(19) See hõlmab ka COSTi haldamiseks ja kooskõlastamiseks antavat rahalist toetust.
(20) Termin "biomajandus" hõlmab kõiki tööstus- ja majandussektoreid, mis toodavad, majandavad ja kasutavad muul viisil bioloogilisi ressursse ja seonduvaid teenuseid, ning tarnivaid ja tarbivaid tööstussektoreid, näiteks põllumajandust, toidutööstust, kalandust, metsandust jne.
(21) "Bioteadused ja biotehnoloogia: Euroopa strateegia" – KOM(2002)0027.
(22) Loodusvarade säästva majandamise ja säilitamisega seotud täiendavaid teadusuuringuid käsitletakse teemavaldkonna "Keskkond, sealhulgas kliimamuutused" all.
(23) KOM(2000)0769.
(24) KOM(2005)0265.
(25) KOM(2006)0105.
(26) Bioloogiliste ressursside tootmise ja kasutamisega seotud täiendavaid teadusuuringuid käsitletakse teema "Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia" raames.
(27) Asjaomaste Euroopa tehnoloogiaplatvormide uurimisprogramme võetakse eri tegevuste puhul arvesse.
(28) KOM(2001)0370.
(29) Euroopa lennundustööstus investeerib teadusuuringutesse 14%, Euroopa autotööstus peaaegu 5% oma käibest; ELi laevaehitustööstuse konkurentsieelis põhineb täielikult teadusuuringutel ja tehnoloogiaarendusel.
(30) ACARE: Euroopa lennundusalaste teadusuuringute nõuandekomisjon. ACARE loodi 2001. aastal ning see on esimene näide tegutsevast tehnoloogiaplatvormist; ERRAC: Euroopa raudteetranspordi alaste teadusuuringute nõuandekomisjon; ERTRAC: Euroopa maatranspordi alaste teadusuuringute nõuandekomisjon; Veetranspordi tehnoloogiaplatvorm.
(31) ESFRI alustas tööd 2002. aasta aprillis. ESFRI ühendab Euroopa Liidu 25 liikmesriigi esindajaid, kelle on ametisse nimetanud teadustöö eest vastutavad ministrid ja Euroopa Komisjoni esindaja. Teadusuuringute raamprogrammidega liitunud riigid kutsuti osalema 2004. aastal.
(32) Lähenemispiirkonnad on kindlaks määratud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.), artiklis 5. Peetakse silmas lähenemiseesmärgi piirkondi ja piirkondi, mis on abikõlblikud Ühtekuuluvusfondist abi saamiseks, ning äärepoolseimaid piirkondi.
(33) Välja arvatud assotsieerunud kandidaatriigid.
(34) Varem nimetusega "uued sõltumatud riigid": Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.
(35) Märkides, et Ladina-Ameerika hõlmab nii arenguriike kui esilekerkivaid majanduskeskkondi.
(36) Kaasa arvatud ühised tehnoloogiaalgatused (sealhulgas rahastamiskava jne) ja teemavaldkondade raames rahastatav koordineerimis- ja rahvusvahelise koostöö alane tegevus.
(37) Eesmärgiks on võimaldada, et vähemalt 15% programmi "Koostöö" osa raames saadaolevast rahastamisest läheks VKEdele.
(38) Lähenemispiirkonnad on kindlaks määratud nõukogu määruse(EÜ) nr 1083/2006 artiklis 5. Peetakse silmas lähenemiseesmärgi piirkondi ja piirkondi, mis on abikõlblikud Ühtekuuluvusfondist abi saamiseks, ning äärepoolseimaid piirkondi.


EÜ seitsmendas raamprogrammis (2007-2013) osalemise eeskirjad ***I
PDF 414kWORD 132k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (KOM(2005)0705 – C6-0005/2006 – 2005/0277(COD))
P6_TA(2006)0514A6-0304/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0705)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 167 ja 172, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0005/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0304/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad

P6_TC1-COD(2005)0277


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 167 ja artikli 172 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

võttes arvesse kontrollikoja arvamust,(3)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013)(5) võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu …(6)+ otsusega nr …/…/EÜ.(7) Antud raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamine, sealhulgas sellest tulenevad finantsaspektid, kuuluvad komisjoni vastutusalasse.

(2)  Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(8) (edaspidi "finantsmäärus") ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad(9) (edaspidi "rakenduseeskirjad").

(3)  Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele, käesolevalt vastavalt uurimis- ja arendustegevusele riigiabi andmise ühenduse raamistikule.(10)

(4)  Konfidentsiaalsete andmete töötlemine toimub kooskõlas kõigi asjakohaste ühenduse õigusaktidega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu näiteks komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom,(11) millega muudetakse komisjoni kodukorda turvasätete osas.

(5)  Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad peaksid looma ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, et tagada raamprogrammi võimalikult tõhusaim rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, kasutades proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevat lihtsustatud korda.

(6)  Eeskirjadega peaks samuti hõlbustama raamprogrammis osaleja poolt loodud intellektuaalomandi kasutamist, võttes samuti arvesse osaleja rahvusvahelise tegutsemise spetsiifikat ning kaitstes samal ajal teiste osalejate ja ühenduse õigustatud huve.

(7)  Seitsmenda raamprogrammi meetmed peaksid soodustama ühenduse äärepoolseimate piirkondade osalemist ning samuti paljude ettevõtete (sealhulgas VKEde), uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist.

(8)  Ühtsuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kohaldada komisjoni soovituses 2003/361/EÜ(12) sätestatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistet.

(9)  On vaja kehtestada miinimumtingimused osalemisele nii üldreeglina kui ka arvestades seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete eripära. Eelkõige tuleb kindlaks määrata eeskirjad osalejate arvu ja nende asutamiskoha kohta.

(10)  On asjakohane, et iga õigussubjekt võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Miinimumtingimusi ületav osalemine peaks tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa rakendamise.

(11)  Rahvusvahelisi organisatsioone, mille eesmärk on arendada teaduskoostööd Euroopas ning mis koosnevad peamiselt liikmesriikidest või assotsieerunud riikidest, tuleks julgustada seitsmendas raamprogrammis osalema.

(12)  Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusest nr 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega ("Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus")(13) tuleneb, et ülemeremaade ja -territooriumide õigussubjektid on seitsmendas raamprogrammis osalemiseks abikõlblikud.

(13)  Kooskõlas asutamislepingu artiklites 164 ja 170 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleb kavandada ka kolmandate riikide õigussubjektide osalemist, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Siiski on asjakohane nõuda, et selline osalemine on õigustatud seitsmenda raamprogrammile seatud eesmärkide saavutamiseks tehtud suurema panuse andmise kaudu.

(14)  Kooskõlas eespool mainitud eesmärkidega on vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele.

(15)  Osalejate hüvanguks peaks üleminek kuuenda raamprogrammi raames kasutatud kulude arvutamise korralt olema tõhus ja sujuv. Seitsmenda raamprogrammi järelevalveprotsessiga peaks seetõttu käsitlema nimetatud muutuse eelarvelist mõju, eelkõige mõju osalejate halduskoormusele.

(16)  Komisjonil on vaja kehtestada (lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades ning käesolevas määruses sätestatule) eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist ja valikut ning toetuste andmist¸ ning kehtestada osalejate vaidlustusmenetlus. Eelkõige tuleb kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.

(17)  On asjakohane, et komisjon kehtestab lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist. Nimetatud eeskirjadega peaks saavutama tasakaalu ühenduse finantshuvide kaitsmise ning õigussubjektide seitsmendas raamprogrammis osalemise lihtsustamise ja hõlbustamise vahel.

(18)  Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad ning nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta(14) muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetuse andmise menetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle vastavalt asutamislepingu artikli 248 lõikele 2.

(19)  On vajalik, et ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele asjatute viivitusteta.

(20)  Iga meetme jaoks sõlmitud lepingud peaksid ette nägema komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja järelevalve ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest(15), sätestatud korrale.

(21)  Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka selle eriprogrammide üle. Komisjon peaks kehtestama ja haldama asjakohast infosüsteemi, mille eesmärgiks on tagada kaudsete meetmete rakendamise tõhus ja ühtne järelevalve ja hindamine.

(22)  Seitsmes raamprogramm peaks peegeldama ja edendama Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis(16) kehtestatud üldpõhimõtteid, arvestades sealjuures harta ja töölevõtmise juhendi vabatahtlikku iseloomu.

(23)  Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad tegevuse käigus loodud intellektuaalomandit ja kasutavad ning levitavad neid tulemusi.

(24)  Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel ning vajadusel nendega seotud ja liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud ettevõtetel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.

(25)  Loobutakse kuuendas raamprogrammis teatud osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi. Selles kontekstis tuleks luua komisjoni hallatav osalejate tagatisfond, millega kaetakse oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Selline lähenemisviis edendab lihtsustamist ja hõlbustab (eelkõige VKEde) osalemist, samas kaitstes seitsmenda raamprogrammiga kooskõlas oleval viisil ühenduse finantshuvisid.

(26)  Ühenduse toetused ühisettevõtetele või mis tahes muudele struktuuridele, mis on loodud vastavalt asutamislepingu artiklile 171 või asutamislepingu artikli 169 alusel, ei jää käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(27)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(28)  Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) toetust, et suurendada erasektori investeeringuid laiaulatuslikesse abikõlblikesse Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud meetmetesse, tõstes selleks EIB võimet riske maandada, võimaldades seega i) suuremat EIB laenude mahtu teatud riskitaseme puhul ja ii) riskantsemate Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuse rahastamist, mis ei oleks ilma vastava ühenduse toetuseta võimalik.

(29)  Ühendus võib anda kaudseteks meetmeteks rahalist toetust vastavalt finantsmääruses kehtestatule muu hulgas järgmistel viisidel:

   a) riigihangetena, mis põhinevad kaupade või teenuste lepingulistel hindadel ja on valitud välja pakkumiskutsete alusel;
   b) toetustena;
   c) organisatsioonide liikmemaksudena;
   d) honoraridena käesoleva määruse artiklis 17 määratletud sõltumatutele ekspertidele,

(30)  XXX

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide ning teiste õigussubjektide osalemiseks meetmetes, mida teostab üks või enam osalejat, kasutades selleks otsuse nr …/…/EÜ(17) III lisa a osas kindlaks määratud rahastamiskava, edaspidi "kaudsed meetmed".

Ühtlasi sätestatakse käesolevas määruses seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejatele ühenduse rahalise toetuse maksmise eeskirjad vastavalt finantsmääruses ja rakenduseeskirjades sätestatule.

Seitsmenda raamprogrammi raames läbi viidud teadustöö tulemuste puhul sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad teadmiste avalikustamiseks kõigi asjakohaste vahendite abil, välja arvatud teadmiste kaitsmisega seotud formaalsustest tulenev avaldamine; see hõlmab teadmiste avaldamist mis tahes teabekanalites, edaspidi "levitamine".

Lisaks sätestatakse eeskirjad teabe otseseks või kaudseks kasutamiseks edasises uurimistegevuses, mida asjaomased kaudsed meetmed ei kata, või toote või protsessi arendamiseks, loomiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks, edaspidi "kasutamine".

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad nii teadmiste kui ka taustteabe litsentside ja kasutaja õiguste kohta, edaspidi "kasutusõigused".

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks finantsmääruses ja rakenduseeskirjades kehtestatule kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

   1) õigussubjekt − füüsiline isik või asutamiskoha siseriikliku õiguse või ühenduse õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi. Füüsiliste isikute puhul mõeldakse asutamiskoha all nende harilikku viibimiskohta;
   2) seotud ettevõte – mis tahes õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli, nagu programmis osaleja üle; kontrolli teostatakse artikli 6 lõikes 2 sätestatud vormides;
   3) õiglased ja mõistlikud tingimused – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused, mis võtavad arvesse kasutusõiguse taotluse spetsiifilisi asjaolusid, näiteks kasutusõiguse taotluse objektiks olevate teadmiste või taustteabe tegelik või potentsiaalne väärtus ja/või kavandatava kasutuse ulatus, kestus või muu spetsiifika;
   4) teadmised – asjaomaste kaudsete meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;
   5) taustteave – enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;
   6) osaleja – kaudses meetmes osalev õigussubjekt, kellel käesoleva määruse tingimuste alusel on ühenduse suhtes õigusi ja kohustusi;
   7) uurimisorganisatsioon – mittetulundusliku organisatsioonina asutatud õigussubjekt, mis ühena oma põhitegevustest teostab teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust;
   8) kolmas riik – riik, mis ei ole liikmesriik;
   9) assotsieerunud riik – kolmas riik, mis on Euroopa Ühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu seitsmendale raamprogrammile või selle osale;
   10) rahvusvaheline organisatsioon – valitsustevaheline organisatsioon, välja arvatud ühendus, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel õigussubjektsus, ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused;
   11) Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;
   12) rahvusvahelise koostöö partnerriik – kolmas riik, mille komisjon on liigitanud madala sissetulekuga, keskmisest madalama sissetulekuga või keskmisest kõrgema sissetulekuga riigiks, ning mis on sellisena tööprogrammis määratletud;
   13) avalik-õiguslik asutus – siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selliselt määratletud mis tahes õigussubjekt;

14)  VKEd – ettevõtted, mis vastavad 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ kehtestatud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistele;

   15) tööprogramm – kava, mille komisjon on vastu võtnud otsuse nr…/…/EÜ(18) artiklis 3 määratletud eriprogrammi rakendamiseks;
   16) rahastamiskavad – ühenduse mehhanismid otsuse nr …/…/EÜ+ III lisa a osas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks;
   17) konkreetsed rühmad – eriprogrammis ja/või tööprogrammis määratletud "konkreetsete rühmade kasuks tehtavate teadusuuringute" kasusaajad;
   18) teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostaja – otsuse nr .../.../EÜ+ III lisas määratletud konkreetsete rühmade kasuks rahastamiskavades teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust ellu viiv õigussubjekt.

Artikkel 3

Konfidentsiaalsus

Toetuslepingus, töölevõtu kirjas või lepingus sätestatud tingimustest lähtudes hoiavad komisjon ja osalejad kõigi neile konfidentsiaalselt edastatud andmete, teadmiste ja dokumentide konfidentsiaalsust.

II peatükk

Osalemine

1. jagu

Miinimumtingimused

Artikkel 4

Üldpõhimõtted

1.  Kui käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimused, kaasa arvatud vastavalt artiklile 12 sätestatud tingimused, on täidetud, võib mis tahes liikmesriigis või assotsieerunud riigis või kolmandas riigis asutatud ettevõte, uurimiskeskus või ülikool või muu õigussubjekt osaleda kaudses meetmes.

Artikli 5 lõikes 1 ja artiklites 7, 8 või 9 mainitud kaudse meetme puhul, mille alusel on võimalik miinimumtingimuste täitmine ilma, et osaleks ükski liikmesriigis asutatud õigussubjekt, peab asutamislepingu artiklites 163 ja 164 sätestatud eesmärkide saavutamine olema eriti tugevalt esile tõstetud.

2.  Komisjoni teadusuuringute ühiskeskus, edaspidi "teadusuuringute ühiskeskus", võib osaleda kaudsetes meetmetes samadel alustel liikmesriigis asutatud õigussubjektiga ning tal on samad õigused ja kohustused.

Artikkel 5

Miinimumtingimused

1.  Kaudsete meetmete miinimumtingimused on järgmised:

   a) osalema peab vähemalt kolm õigussubjekti, millest igaüks peab olema asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millest kaks ei või olla asutatud samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;
   b) kõik kolm õigussubjekti peavad vastavalt artikli 6 mõttele olema üksteisest sõltumatud.

2.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui üks osalejatest on teadusuuringute ühiskeskus või rahvusvaheline Euroopa huve esindav organisatsioon või ühenduse õiguse alusel asutatud subjekt, loetakse see asutatuks mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kui mis tahes muu samas kaudses meetmes osaleja on asutatud.

Artikkel 6

Sõltumatus

1.  Kahte õigussubjekti tuleb käsitleda teineteisest sõltumatutena, kui üks neist ei ole teise otsese või kaudse kontrolli all või kui nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all.

2.  Lõike 1 tähenduses võib kontroll esineda eelkõige järgmises vormis:

   a) otsene või kaudne osalus, mis on üle 50% asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles õigussubjektis;
   b) otsene või kaudne tegelik või õiguslik otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis.

3.  Järgmised suhted õigussubjektide vahel ei moodusta siiski iseenesest veel kontrollisuhet:

   a) samal riiklikul investeerimisühingul, institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50%-ne otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või osanike häälteenamus;
   b) sama avalik-õiguslik asutus omab asjaomaseid õigussubjekte või teostab nende üle järelevalvet.

Artikkel 7

Rahvusvahelise koostöö partnerriikidele suunatud konkreetseid koostöömeetmeid hõlmavad kaudsed meetmed

Rahvusvahelise koostöö partnerriikidele suunatud konkreetsete koostöömeetmete tööprogrammis määratletud koostööprojektide miinimumtingimused on vastavalt tööprogrammis määratletule järgmised:

   a) osalema peab vähemalt neli õigussubjekti;
   b) vähemalt kaks punktis a osutatud õigussubjekti peavad olema asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kuid mitte ühes ja samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;
   c) vähemalt kaks punktis a osutatud õigussubjekti peavad olema asutatud rahvusvahelise koostöö partnerriigis, kuid mitte ühes ja samas rahvusvahelise koostöö partnerriigis, kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti;
   d) kõik neli punktis a osutatud õigussubjekti peavad olema üksteisest sõltumatud vastavalt artikli 6 mõttele.

Artikkel 8

Koordineerimis- ja toetusmeetmed ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamine

Koordineerimis- ja toetusmeetmete ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise puhul on miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine.

Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, mille eesmärk on koordineerida uurimistegevust.

Artikkel 9

"Eesliini" teadusprojektid

"Eesliini" teadusprojektide, mida finantseeritakse Euroopa Teadusnõukogu raames, toetamisele suunatud kaudsete meetmete miinimumtingimuseks on, et selles osaleb üks liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekt.

Artikkel 10

Üksikosalejad

Kui kaudse meetme miinimumtingimused täidavad mitu õigussubjekti, kes koos moodustavad ühe õigussubjekti, võib viimane olla kaudse meetme üksikosaleja tingimusel, et see on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

Artikkel 11

Kolmandates riikides asutatud rahvusvahelised organisatsioonid ja õigussubjektid

Kui käesolevas peatükis kehtestatud miinimumtingimused ning eriprogrammides või asjakohastes tööprogrammides sätestatud tingimused on täidetud, on kaudsetes meetmetes osalemine avatud kolmandas riigis asutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja õigussubjektidele.

Artikkel 12

Lisatingimused

Lisaks käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimustele võidakse eriprogrammides või tööprogrammides kindlaks määrata tingimused minimaalse osalejate arvu kohta.

Ühtlasi võib neis sätestada lisatingimusi osalejate liigi ja vajaduse korral nende asutamiskoha kohta, lähtudes kaudse meetme iseloomust ja eesmärkidest.

2. jagu

Menetlused

1.ALAJAGU

KONKURSIKUTSED

Artikkel 13

Konkursikutsed

1.  Komisjon avaldab kaudsete meetmete konkursikutsed vastavalt nõuetele, mis on sätestatud asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides, mis võivad sisaldada teatavatele kindlatele gruppidele, nagu näiteks VKEdele, suunatud kutseid.

Lisaks rakenduseeskirjades märgitud avaldamisele avaldab komisjon konkursikutsed seitsmenda raamprogrammi veebilehtedel, kindlates teabekanalites ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikes teabepunktides.

2.  Vajadusel täpsustab komisjon konkursikutses, et osalejad ei pea sõlmima konsortsiumikokkulepet.

3.  Konkursikutsetel on selgelt määratletud eesmärgid, mis tagab selle, et taotlejad ei esita asjatuid taotlusi.

Artikkel 14

Erandid

Komisjon ei avalda konkursikutseid järgneva osas:

   a) eriprogrammides või tööprogrammides määratletud õigussubjektide võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid vastavalt rakenduseeskirjadele;
   b) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele ostetud kaupadest või osutatud teenustest;
   c) sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;
   d) muud meetmed, kui see on sätestatud finantsmääruses või rakenduseeskirjades.

2. alajagu

Ettepanekute hindamine ja valimine ning toetuste andmine

Artikkel 15

Hindamine, valik ja toetuse määramine

1.  Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud hindamispõhimõtetele ning valiku- ja toetuse määramise kriteeriumidele.

a)  Programmide "Koostöö" ja "Võimekus" suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

   teaduslik ja/või tehnoloogiline pädevus;
   asjakohasus nimetatud eriprogrammide eesmärkide täitmiseks;
   arenduse, teadmiste levitamise ja projekti tulemuste kasutamise kaudu saavutatav potentsiaalne mõju;
   rakendamise ja juhtimise kvaliteet ja tõhusus.

b)  Programmi "Inimesed" suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

   teaduslik ja/või tehnoloogiline pädevus;
   asjakohasus nimetatud eriprogrammide eesmärkide täitmiseks;
   taotluse esitajate (teadlaste/organisatsioonide) kvaliteet ja rakendusvõimekus ning nende arengupotentsiaal tulevikus;
   kavandatava meetme kvaliteet teadusliku väljaõppe ja/või teadmiste edastamise seisukohast.

c)  Programmi "Ideed" raames teostatavate eesliini teadusuuringute toetuseks kohaldatakse üksnes pädevuse kriteeriumit. Koordineerimise ja tugimeetmete puhul võib kasutada projektiga seotud kriteeriume.

Selles raamistikus täpsustatakse tööprogrammidega hindamis- ja valikukriteeriumid ning võidakse lisada täiendavaid nõudeid, koefitsiente ja lävendeid või kehtestada kriteeriumide kohaldamise täiendavad üksikasjad.

2.  Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.

3.  Ettepanekud seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Rahastamisotsused tehakse selle järjekorra alusel.

Artikkel 16

Esitamine, hindamine, valik ja toetuse määramise menetlus

1.  Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.

2.  Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes need taotlejad, kelle ettepanekud, mis läbivad esimese etapi hindamise.

Kõiki taotlejaid teavitatakse kiirelt hindamise esimese etapi tulemustest.

3.  Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlust ning avaldab juhised taotlejatele, mis sisaldavad ka juhiseid hindajatele. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise taotluste esitamise menetluse üksikasjalikud eeskirjad (sealhulgas nii esimese etapi ettepaneku kui ka teise etapi ettepaneku ulatuse ja liigi kohta) ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.

Komisjon annab teavet ja koostab vaidlustusmenetluse taotlejate jaoks.

4.  Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine.

Komisjon hoidub nimetatud kontrolli korduvast läbiviimisest, välja arvatud juhul, kui asjaomase osaleja olukord on muutnud.

Artikkel 17

Sõltumatute ekspertide nimetamine

1.  Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda ettepanekute hindamisel.

Artiklis 14 käsitletud koordineerivate ja toetavate meetmete elluviimiseks nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.

2.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja teadmiste alusel. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

Sõltumatuid eksperte määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja asjaomastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.

Komisjon võib vajadusel valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku.

Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.

"Eesliini" teadusprojektide osas määrab komisjon eksperdid Euroopa Teadusnõukogu ettepaneku alusel.

3.  Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.

4.  Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi "töölevõtu käskkiri", mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui arvamuse esitamise või ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.

5.  Komisjon avaldab kord aastas sobivates teabekanalites teda seitsmenda raamprogrammi ja iga eriprogrammi juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.

3.Alajagu

Rakendamine ja toetuslepingud

Artikkel 18

Üldosa

1.  Osalejad rakendavad kaudse meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Samas kaudses meetmes osalejad rakendavad meedet ühenduse suhtes solidaarvastutuse põhimõttel.

2.  Komisjon koostab artikli 19 lõikes 8 esitatud näidise alusel ning asjaomase rahastamisskeemi näitajaid arvesse võttes komisjoni ja osalejate vahelise toetuslepingu.

3.  Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuollu minevaid kohustusi.

4.  Kui osaleja ei täida kaudse meetme tehnilise rakendamise osas oma kohustusi, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.

5.  Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.

6.  Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.

7.  Kaudses meetmes osalejad võivad töö teatud koostisosasid kolmandatelt osapooltelt alltöövõtu korras sisse osta, juhul kui see on toetuslepingus ette nähtud.

8.  Komisjon koostab vaidlustusmenetluse osalejate jaoks.

Artikkel 19

Toetuslepingutesse lisatavad üldsätted

1.  Toetuslepingus nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees vastavalt otsusele nr …/…/EÜ,(19) käesolevale määrusele, finantsmäärusele ja selle rakendamiseeskirjadele ning vastavalt ühenduse õiguse üldistele põhimõtetele.

Ühtlasi nähakse samadel tingimustel ette ka nende õigussubjektide õigused ja kohustused, kes ühinevad kaudse meetmega selle elluviimise käigus.

2.  Vajaduse korral sätestatakse toetuslepingus, millise osa ühenduse rahalisest toetusest moodustab abikõlblike kulude hüvitamine ja millise osa kindlasummaline rahastamine (sealhulgas ühiku maksumusel põhinev) või ühekordsed summeeritud väljamaksed.

3.  Toetuslepingus määratakse kindlaks, millised muudatused konsortsiumi koosseisus nõuavad eelnevat konkursikuulutuse avaldamist.

4.  Toetuslepingus nõutakse korrapäraste asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitlevate eduaruannete esitamist komisjonile.

5.  Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast teadmiste omandiõiguse üleandmisest kolmandale osapoolele.

6.  Kui toetuslepinguga nõutakse osalejatelt tegevuste läbiviimist, millest saavad kasu kolmandad osapooled, teavitavad osalejad sellest laialdaselt ning määravad kindlaks, hindavad ja valivad kolmandaid osapooli läbipaistvalt, õiglaselt ning erapooletult. Kui tööprogrammis on sätestatud, määratakse toetuslepingus kindlaks kriteeriumid selliste kolmandate osapoolte valimiseks. Komisjonil on õigus kolmandate osapoolte valiku osas vastuväiteid esitada.

7.  Toetuslepingus võib kehtestada tähtaegu, milleks osalejad peavad tegema käesolevas määruses nimetatud teavitamised.

8.  Komisjon kehtestab kooskõlas käesoleva määrusega ning tihedas koostöös liikmesriikidega toetuslepingu näidise. Kui osutub vajalikuks toetuslepingu näidise oluline muutmine, siis muudab komisjon seda vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.

9.  Toetuslepingu näidis peegeldab Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis kehtestatud üldisi põhimõtteid. See käsitleb sobival viisil kõigi haridustasemete vahelist sünergiat, valmidust ja võimet teadusteemaliseks ja uurimustulemuste alaseks dialoogiks ja aruteluks laiema teaduskogukonna piire ületava avalikkusega, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemiseks.

10.  Toetuslepingu näidises nähakse ette komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja ning kontrollikoja järelevalve ja finantskontroll.

Artikkel 20

Kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist käsitlevad sätted

1.  Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid ei ole käesolevas määruses kehtestatud.

Sellega seoses on nõutav teadmiste kasutamise ja levitamise kava esitamine komisjonile.

2.  Toetuslepingus võib kehtestada tingimused, mille alusel osalejad võivad esitada vastuväiteid teadmiste kasutamise ja levitamise tehnoloogilise kontrollimise kohta, mida teostavad teatavad komisjoni volitatud esindajad.

Artikkel 21

Lõpetamisega seotud sätted

Toetuslepingus määratakse kindlaks selle osalise või täieliku lõpetamise põhjused, eelkõige seoses käesoleva määruse täitmata jätmise, kohustuste mittetäitmise või rikkumisega, samuti määratakse kindlaks, millised tagajärjed on osalejatele mõne teise osaleja suutmatusel lepingut täita.

Artikkel 22

Erisätted

1.  Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad olemasolevaid teadusuuringute infrastruktuure ja vajaduse korral uute teadusuuringute infrastruktuure, võib toetuslepingutega kehtestada erisätteid konfidentsiaalsuse, avalikustamise ja kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis võivad infrastruktuuri kasutajaid mõjutada.

2.  Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad teadlaste koolitamist ja karjääri kujundamist, võib toetuslepingutega kehtestada erisätted konfidentsiaalsuse, kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis on seotud meetmest kasu saavate teadlastega.

3.  Kaudse meetme rakendamiseks turvalisusega seotud uuringute vallas võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid eelkõige muudatuste kohta konsortsiumi koosseisus, konfidentsiaalsuse, teabe klassifitseerimise ja liikmesriikidele edastatava teabe, levitamise, kasutusõiguste ning teadmiste omandiõiguse ülemineku ja kasutamise kohta.

4.  Vajadusel võib muid kui lõikes 3 viidatud turvalisuse küsimusi käsitleva kaudse meetme toetusleping samuti taolisi erisätteid sisaldada.

5.  "Eesliini" teadustegevuste osas võidakse toetuslepinguga kehtestada levitamisega seotud erisätted.

Artikkel 23

Allkirjastamine ja ühinemine

Toetusleping jõustub siis, kui koordinaator ja komisjon on selle allkirjastanud.

Toetuslepingut kohaldatakse kõikide osalejate suhtes, kes on toetuslepinguga ametlikult ühinenud.

4. alajagu

Konsortsiumid

Artikkel 24

Konsortsiumikokkulepped

1.  Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kõik kaudses meetmes osalejad kokkuleppe, edaspidi "konsortsiumikokkulepe", et reguleerida muu hulgas järgmist:

   a) konsortsiumi sisemine korraldus;
   b) ühenduse rahalise toetuse jagamine;
   c) eeskirjad levitamise, teabe kasutamise ja kasutusõiguste andmise kohta, mis täiendavad III peatükis sisalduvaid eeskirju ning nendega seotud sätteid toetuslepingus;
   d) sisevaidluste lahendamine, sealhulgas võimu kuritarvitamise juhtumite lahendamine;
   e) vastutus, kahjude hüvitamine ja osalejate vahelise konfidentsiaalsuse kord.

2.  Komisjon kehtestab ja avaldab juhised, mis käsitlevad põhiküsimusi, mida osalejad oma konsortsiumikokkulepetes käsitleda võivad, sealhulgas VKEde osalust edendavad sätted.

Artikkel 25

Koordinaator

1.  Kaudses meetmes osaleda soovivad õigussubjektid määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:

   a) teostada järelevalvet kaudses meetmes osalejate kohustuste järgimise üle;
   b) kontrollida, kas toetuslepingus märgitud õigussubjektid täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi;
   c) võtta vastu ühenduse rahalist toetust ja jaotada seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe ja toetuslepinguga;
   d) pidada ühenduse rahalise toetusega seotud arvestust ja raamatupidamisarvestust ning teavitada komisjoni selle jaotamisest vastavalt artikli 24 lõike 1 punktile b ja artiklile 36;
   e) vahendada tõhusat ja korrektset teabevahetust osalejate vahel ning esitada osalejatele ja komisjonile korrapäraseid aruandeid projekti edusammudest.

2.  Koordinaator on märgitud toetuslepingusse.

3.  Uue koordinaatori nimetamiseks on vaja komisjoni kirjalikku nõusolekut.

Artikkel 26

Muudatused konsortsiumi koosseisus

1.  Kaudses meetmes osalejad võivad heaks kiita uue osaleja lisamise või olemasoleva osaleja eemaldamise, tehes seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe vastavate sätetega.

2.  Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv õigussubjekt ühineb toetuslepinguga.

3.  Erandjuhtudel, kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebisaite, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte ja abitoimingute kontaktpunkte.

Konsortsium hindab pakkumisi kriteeriumide alusel, mis reguleerisid esialgset meetme hindamist, sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud vastavalt artiklis 15 ja 17 sätestatud põhimõtetele.

4.  Konsortsium peab igast koosseisu muudatusettepanekust teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.

Kooseisu muudatused, mis on seotud teiste ettepanekutega muudatusteks toetuslepingus, mis ei ole otseselt seotud koosseisu muutusega, peavad saama komisjoni kirjaliku nõusoleku.

5. alajagu

Programmide ja kaudsete meetmete ning teabeedastuse järelvalve ja hindamine

Artikkel 27

Järelevalve ja hindamine

1.  Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 19 lõikele 4.

Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 20 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist.

Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 17.

2.  Komisjon kehtestab infosüsteemi, mis võimaldab selle järelevalve tõhusat ja järjepidevat toimimist kogu seitsmenda raamprogrammi ulatuses, ning hooldab seda.

Artikli 3 kohaselt avaldab komisjon sobivates teabekanalites teavet rahastatud projektide kohta.

3.  Otsuse nr .../.../EÜ(20) artiklis 7 nimetatud järelevalve ja hindamine sisaldavad käesoleva määruse kohaldamisega seotud aspekte, eelkõige VKEdega seotud aspekte, ning käsitlevad kulude arvutamise korra muudatuste eelarvelist mõju võrreldes kuuenda raamprogrammiga ning selle mõju osalejate halduskoormusele.

4.  Komisjon määrab kooskõlas artikliga 17 sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamiste läbiviimisel ning (kui seda vajalikuks peetakse) eelmiste raamprogrammide hindamiste läbiviimisel.

5.  Lisaks võib komisjon moodustada artikli 17 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat välja töötada ja rakendada.

Artikkel 28

Teave, mis tuleb kättesaadavaks teha

1.  Võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 3, teeb komisjon taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

   a) kui see teave on riigi poliitika seisukohast asjakohane;
   b) osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

2.  Teadmiste kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused või kohustused mingil juhul teabe saajale.

Teabe saaja käsitleb mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks või kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta.

3. jagu

Ühenduse rahaline toetus

1. alajagu

Abikõlblikkus ja toetuste vormid

Artikkel 29

Abikõlblikkus

1.  Kõik järgmised õigussubjektid, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:

   a) iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis või ühenduse õiguse alusel asutatud õigussubjekt;
   b) iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon;
   c) rahvusvahelise koostöö partnerriigis asutatud mis tahes õigussubjekt.

2.  Juhul kui osaleb muu rahvusvaheline organisatsioon kui Euroopa huve esindav organisatsioon või kolmandas riigis (mis ei ole assotsieerunud riik või rahvusvahelise koostöö partnerriik) asutatud õigussubjekt, võib ta saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

   a) kui see on vastavalt sätestatud eriprogrammides või asjaomases tööprogrammis;
   b) kui toetus on vajalik kaudse meetme teostamiseks;
   c) kui selline rahastamine on ette nähtud mis tahes kahepoolses teadus- ja tehnoloogialepingus või muus ühenduse ja õigussubjekti asutamiskohariigi vahelises kokkuleppes.

Artikkel 30

Toetuste vormid

1.  Otsuse nr .../.../EÜ(21) III lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude täielikul või osalisel hüvitamisel.

Ühenduse rahaline toetus võib olla kindlasummaliste toetuste vormis, sealhulgas kindlasummaline rahastamine, mis põhineb ühiku maksumusel, või ühekordsed summeeritud väljamaksed, või kombineerida abikõlblike kulude hüvitamisel kindlasummalist rahastamist ja ühekordseid summeeritud väljamakseid. Ühenduse rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinnaraha vormis.

2.  Toetuse vorm, mida asjaomase meetme puhul tuleb kasutada, täpsustatakse tööprogrammides ja konkursikutsetes.

3.  Rahvusvahelise koostöö partnerriikide osalejad võivad ühenduse rahalise toetuse osas valida ühekordsete summeeritud väljamaksete kasutamise. Komisjon kehtestab kohaldatavad ühekordsed summeeritud väljamaksed kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 31

Abikõlblike kulude hüvitamine

1.  Osalejad kaasfinantseerivad kaudseid meetmeid, mida rahastatakse toetustest.

Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada tulu.

2.  Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse tulud.

3.  Et kaudse meetme rakendamiseks taotletud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:

   a) kulud peavad olema tegelikud;
   b) kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;
   c) kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused, vastavuses kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega;
   d) kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ning kolmandate osapoolte ressursside puhul nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestusse kantud;
   e) kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja alusetult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.

Punkti a kohaldamisel võib kasutada keskmisi personalikulusid, kui need on kooskõlas osaleja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega ega erine oluliselt tegelikest kuludest.

4.  Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude alusel, põhineb tagasimakse iga osaleja kuluaruandel.

Artikkel 32

Otsesed ja kaudsed abikõlblikud kulud

1.  Abikõlblikud kulud peavad koosnema otseselt meetmega seotud kuludest, edaspidi "otsesed abikõlblikud kulud", ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest abikõlblikest kuludes, edaspidi "kaudsed abikõlblikud kulud".

2.  Osalejate kulude hüvitamine põhineb nende otsestel ja kaudsetel abikõlblikel kuludel.

Kooskõlas artikli 31 lõike 3 punktiga c võib osaleja enda kui õigussubjekti abikõlblike kaudsete kulude väljaarvutamiseks kasutada lihtsustatud meetodit, kui see on kooskõlas osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavadega. Toetuslepingus sätestatakse põhimõtted, millest sellega seoses tuleb kinni pidada.

3.  Toetuslepinguga võib piirata kaudseid abikõlblikke kulusid, kehtestades abikõlblike kulude maksimaalse määra, välja arvatud alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.

4.  Erandina lõikest 2 võib kaudsete abikõlblike kulude katmiseks iga osaleja valida kindla summa oma otseste abikõlblike kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud või kolmandate osapoolte kulude hüvitamisega seotud kulud.

Asjakohase kindla summa määrab kindlaks komisjon ligilähedaselt tegelike kaudsete kuludega vastavalt finantsmäärusele ja selle rakenduseeskirjadele.

5.  Mittetulunduslikud avalik-õiguslikud asutused, kesk- ja kõrgharidusasutused, teadusasutused ja VKEd, kes osalevad artiklis 33 osutatud rahastamiskavades, mis sisaldavad teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, ning kes ei suuda kindlalt tuvastada asjaomase meetmega seotud enda tegelikke kaudseid kulusid, võivad valida kindlasummalise väljamakse, mis moodustab 60% nende toetuste otseste abikõlblike kulude kogusummast, mida on antud konkursikutsete alusel, mille pakkumiste esitamise tähtpäev on hiljemalt 1. jaanuar 2010.

Lõikes 2 sätestatud üldpõhimõtte täielikule kohaldamisele ülemineku hõlbustamise eesmärgil kehtestab komisjon nende toetuste suhtes, mida on antud konkursikutsete alusel, mille pakkumiste esitamise tähtpäev on pärast 31. detsembrit 2009, nimetatud kindlasummalise väljamakse asjakohase määra, mis peaks olema ligilähedaselt võrdne asjaomaste tegelike kaudsete kuludega, kuid mitte väiksem kui 40%. See põhineb selliste mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde, kes ei suuda kindlalt tuvastada asjaomase meetmega seotud enda tegelikke kaudseid kulusid, osalemise hindamisel.

6.  Kõik kindlasummalised väljamakse määrad kehtestatakse toetuslepingu näidises.

Artikkel 33

Rahastamise ülemmäärad

1.  Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul võib see siiski ulatuda maksimaalselt kuni 75%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Julgeolekuga seotud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse puhul võib see ulatuda maksimaalselt kuni 75%ni juhul, kui tegemist on võimekuste arendamisega valdkondades, kus turu suurus on väga piiratud ja turul esinevate probleemide oht väga madal, ning kui tegemist on seadmete kiirendatud arendamisega uutele ohtudele reageerimise eesmärgil.

2.  Tutvustamistegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

3.  "Eesliini" teadustegevusi, koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

4.  Haldusmeetmeteks, sealhulgas raamatupidamisaruande tõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2, ja 3, võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.

Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust meetmetes, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamisskeemi alla, koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.

5.  Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud ja tulud

6.  Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.

Artikkel 34

Aruandlus ja abikõlblike kulude auditeerimine

1.  Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad abikõlblike kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral raamatupidamisaruande tõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.

Kaasfinantseerimise olemasolu seoses asjaomase meetmega tuleb esitada aruandes ning vajaduse korral kinnitada seda meetme lõppedes.

2.  Olenemata finantsmäärusest ja rakenduseeskirjadest on raamatupidamisaruande tõend kohustuslik juhul, kui osalejale kaudse meetme raames tehtud vahe- ja lõppmaksete kumulatiivne summa on 375 000 EUR või sellest suurem.

2 aastat kestva või lühema kestusega kaudse meetme puhul nõutakse osalejalt siiski mitte rohkem kui üht raamatupidamisaruande tõendit, mis tuleb esitada projekti lõppedes.

Raamatupidamisaruande tõendeid ei nõuta kaudsete meetmete puhul, mille korral tagasimakse tehakse ühekordse summeeritud või kindlasummalise väljamaksega.

3.  Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava raamatupidamisaruande tõendi väljastada pädev ametiisik.

Artikkel 35

Pädevusvõrgustikud

1.  Tööprogrammis nähakse ette toetuse vorm, mida pädevusvõrgustike puhul tuleb kasutada.

2.  Kui pädevusvõrgustikele antakse ühenduse rahaline toetus ühekordse summeeritud väljamaksena, arvutatakse see vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestvusele. Kindlasummalise rahastamisega seotud makstava ühiku määr on 23 500 EUR ühe teadlase kohta aastas.

Komisjon kohandab seda summat vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele

3.  Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta maksimaalse ühekordse summeeritud väljamakse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.

4.  Väljamakseid tehakse perioodiliste maksetena.

Neid perioodilisi makseid tehakse vastavalt ühise tegevusprogrammi elluviimisele antud hinnangule, mis põhineb konsortsiumiga kokku lepitud ning toetuslepingus kindlaks määratud tulemusindikaatoritel, millega mõõdetakse uurimisressursside ja -vahendite integreerimist.

2. alajagu

Maksed, jaotamine, tagastamine ja garantiid

Artikkel 36

Maksed ja jaotamine

1.  Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele asjatute viivitusteta koordinaatori kaudu.

2.  Koordinaator peab raamatupidamisarvestust ühenduse rahaliste vahendite kohta, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale eraldatud.

Nõudmisel edastab koordinaator selle teabe komisjonile.

Artikkel 37

Tagastamine

Komisjon võib kooskõlas finantsmäärusega vastu võtta tagastamisotsuse.

Artikkel 38

Riski vältimise mehhanism

1.  Kui lõigetes 2-5 ei ole sätestatud teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest.

2.  Et hallata riski, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, asutab komisjon osalejate tagatisfondi (edaspidi "fond") ning haldab seda kooskõlas lisaga.

Fondi tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse fondile ning neid kasutatakse üksnes lisa punktis 3 sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks lisa punkti 4 kohaldamist.

3.  Kaudses meetmes osaleja poolt toetuse vormis fondi tehtud sissemakse ei tohi ületada 5% osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest. Meetme lõppemise korral tagastatakse osalejale (koordinaatori kaudu) fondi tehtud sissemakse summa lõike 4 kohaselt.

4.  Juhul kui fondi tegevuse tulemusena saadud intressid ei ole piisavad, et katta ühendusele tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon osalejale tagastamisele kuuluvast summast maha arvata maksimaalselt 1% osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest.

5.  Lõikes 4 osutatud mahaarvamist ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes, õigussubjektide suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes.

6.  Komisjon kontrollib eelnevalt koordinaatorite finantssuutlikkust ning lõikes 5 osutamata osalejate finantssuutlikkust, kui nad kaudse meetme raames taotlevad ühenduse rahalist toetust summas, mis ületab 500 000 EUR, välja arvatud juhul, kui tegemist on erandlike asjaoludega, ja eelkõige juhul, kui olemasoleva teabe põhjal on õigustatult alus nimetatud osalejate finantssuutlikkuses kahelda.

7.  Fondi loetakse finantsmääruse kohaseks piisavaks garantiiks. Osalejatelt ei tohi nõuda täiendavat garantiid või tagatist.

III peatükk

Levitamine ja kasutamine ning kasutusõigused

1. jagu

Teadmised

1. alajagu

Omandiline kuuluvus

Artikkel 39

Teadmiste omandiline kuuluvus

1.  Muude kui lõikes 3 viidatud kaudsete meetmete alusel tehtud töö tulemusel saadud teadmised kuuluvad osalejatele, kelle tehtud töö on need teadmised andnud.

2.  Kui osaleja töötajatel või muul osaleja heaks töötaval personalil on õigus nõuda teadmiste suhtes mingeid õigusi, tagab osaleja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses tema toetuslepingust tulenevate kohustustega.

3.  Teadmised kuuluvad ühendusele järgmistel juhtudel:

   a) koordineerivate ja toetavate meetmetega, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele ostetud kaupadest või osutatud teenustest;
   b) sõltumatute ekspertidega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed.

Artikkel 40

Teadmiste ühisomand

1.  Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.

Osalejad sõlmivad kokkuleppe ühise omandi jagamise ja kasutamistingimuste kohta vastavalt toetuslepingu tingimustele.

2.  Kui ühise omandiõiguse kokkulepet ei ole veel sõlmitud, on igal ühisel omanikul õigus teiste ühiste omanike eelneva teavitamise ning õiglase ja mõistliku hüvitise korral anda kolmandatele pooltele lihtlitsentse, ilma mis tahes õigusteta anda all-litsentse järgmistel tingimustel:

   a) teisi ühiseid omanikke peab eelnevalt teavitama;
   b) teistele ühistele omanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.

3.  Komisjon annab taotluse korral juhiseid võimalike küsimuste kohta, mis lisatakse ühise omandiõiguse kokkuleppele.

Artikkel 41

Teadmiste kuulumine konkreetsetele rühmadele

Konkreetsete rühmade kasuks teostatud kaudsete meetmete suhtes ei kohaldata artikli 39 lõiget 1 ja artikli 40 lõiget 1. Sellistel juhtudel kuuluvad saadud teadmised ühiselt kaudsest meetmest kasu saavale konkreetsele rühmale, kui kõnealused osalejad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kui saadud teadmiste omanikud ei ole nimetatud rühma liikmed, tagavad teadmiste omanikud, et nimetatud rühmale antakse kõik vajalikud õigused neile teadmistele, mis on nõutavad teadmiste kasutamiseks ja levitamiseks vastavalt toetuslepingu tehnilisele lisale.

Artikkel 42

Teadmiste edasiandmine

1.  Lõigete 2–5 ja artikli 43 kohaselt võib teadmiste omanik teadmisi edasi anda kõigile õigussubjektidele.

2.  Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle oma nende teadmistega seotud kohustused, eriti need, sealhulgas kohustuse anda need kohustused üle mis tahes hilisemale vastuvõtjale.

3.  Lähtudes oma konfidentsiaalsusega seonduvatest kohustustest peab osaleja kasutusõiguse edasiandmisel sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil teostada oma toetuslepingu järgseid kasutusõigusi.

Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.

4.  Pärast eelnevat teavitamist vastavalt lõike 3 esimesele lõigule võib ükskõik kes teistest osalejatest keelduda omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab nende kasutusõigusi.

Kui keegi teistest osalejatest suudab tõendada, et see kahjustab tema kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud.

5.  Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest või igast kavandatavast ainulitsentsi andmisest sellises kolmandas riigis asutatud kolmandale osapoolele, mis ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga.

Artikkel 43

Euroopa konkurentsivõime säilitamine ja eetilised põhimõtted

Teadmiste puhul võib komisjon olla vastu omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellises kolmandas riigis asutatud kolmandatele osapooltele, mis ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga, kui komisjon leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvide, eetiliste põhimõtetega või julgeolekukaalutlustega.

Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või lihtlitsentsi andmine ainult juhul, kui komisjon on kindel, et rakendatakse sobivaid turvameetmeid.

2. alajagu

Kaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine

Artikkel 44

Teadmiste kaitse

1.  Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse enda õigustatud huve ning teiste asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

Kui osaleja, kes ei ole teadmiste omanik, viitab enda õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et need kannataksid põhjendamatult suurel määral.

2.  Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi, mida saab rakendada tööstuses või kaubanduses, ega anna neid koosseonduvate kohustustega üle teisele osalejale, liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud ettevõttele või mis tahes teisele liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud kolmandale osapoolele kooskõlas artikliga 42, ei tohi aset leida mingit levitamist enne, kui komisjoni on teavitatud.

Sellisel juhul võib komisjon asjaomase osaleja nõusolekul võtta selle teadmise enda omandisse ja rakendada meetmeid selle piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks. Osaleja võib keelduda nõusolekut andmast üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema õigustatud huve võidakse põhjendamatult suurel määral kahjustada.

Artikkel 45

Märkus ühenduse rahalise toetuse kohta

Kõik teadmisega seotud osaleja poolt või tema nimel esitatud trükised, patenditaotlused või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama märkust (mis võib sisaldada visuaalseid vahendeid) selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud ühenduse rahalise toetuse abil.

Selle märkuse tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus.

Artikkel 46

Kasutamine ja levitamine

1.  Osalejad kasutavad teadmisi, mida nad omavad, või tagavad nende kasutamise.

2.  Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osalejad teadmisi ei levita, võib seda teha komisjon. Toetuslepingus võidakse kehtestada vastavad tähtajad.

3.  Levitamistegevus peab sobituma vajadusega kaitsta intellektuaalomandi õiguste, konfidentsiaalsusega seonduvate kohustuste ja teadmiste omaniku õigustatud huvide kaitsega.

4.  Enne levitamist teavitab osaleja sellest teisi asjaomaseid osalejaid.

Pärast teavitamist võib iga osaleja keelduda sellega nõustumast, kui ta leiab, et see võib kahjustada tema teadmiste või taustteabega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalsel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.

2. jagu

Taustteabe ja teadmiste kasutusõigused

Artikkel 47

Hõlmatud taustteave

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määratleda taustteabe, mida on vaja kaudse meetme teostamiseks, ning vajaduse korral osa taustteabest välja jätta.

Artikkel 48

Põhimõtted

1.  Kõik taotlused kasutusõiguste saamiseks tehakse kirjalikult.

2.  Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.

3.  Ainulitsentsi andmine omandatud teadmistele või taustteabele on võimalik, kui kõik teised osalejad kinnitavad kirjalikult, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

4.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tuleb kõikide kokkulepetega, mis annavad osalejatele või kolmandatele osapooltele teadmiste ja taustteabe kasutusõigused, tagada teiste osalejate potentsiaalsete kasutusõiguste säilimine.

5.  Ilma et see piiraks artiklite 49 ja 50 ning toetuslepingu kohaldamist, teavitavad samas kaudses meetmes osalejad üksteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.

6.  Osaleja osalemise lõppemine ei mõjuta mingil viisil kohustust anda kasutusõigused teistele samas kaudses meetmes jätkavatele osalejatele toetuslepingus määratletud tingimuste alusel.

Artikkel 49

Kasutusõigused kaudsete meetmete rakendamiseks

1.  Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada teadmisi, kui neid teadmisi vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames.

Vastavad kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta.

2.  Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda taustteavet vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames tingimusel, et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.

Sellised kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku lepitud.

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajad annavad taustteabe kasutusõigused ilma kasutustasuta.

Artikkel 50

Kasutusõigused teadmiste kasutamiseks

1.  Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmisi, kui seda vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

2.  Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda vajatakse oma taustteabe kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.

3.  Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud ettevõte omab samuti lõigetes 1 ja 2 osutatud teadmiste või taustteabe kasutusõigusi samadel tingimustel nagu osaleja, kellega ta on seotud, välja arvatud kui toetuslepingus või konsortsiumikokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

4.  Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võib kasutusõigusi nõuda kuni ühe aasta jooksul pärast:

   a) kaudse meetme lõppemist, või
   b) taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.

Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.

5.  Kui kõik omanikud sellega nõustuvad, antakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajale kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel saadud teadmiste kasutusõigus, et viimane saaks jätkata edasist uurimistegevust.

6.  Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajad annavad taustteabe jaoks, mida on vaja kaudses meetmes loodud teadmiste kasutamiseks, kasutusõiguse tasuta või enne toetuslepingu allkirjastamist kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

Artikkel 51

Lisasätted "eesliini" teadustegevust käsitlevatele kasutusõigustele ning meetmetele, mis on kasulikud konkreetsetele rühmadele

1.  Samas "eesliini" teadustegevuses osalejatelt ei nõuta kasutustasu teadmiste ja taustteabe rakendamise või kasutusõiguste eest edasise uurimistegevuse jätkamise eesmärgil.

Kasutusõigused, mida vajatakse muul eesmärgil kui edasise uurimistegevuse jätkamine, on tasuta, kui toetuslepingus ei ole sätestatud teisiti.

2.  Kui kaudsest meetmest kasu saavat konkreetset rühma esindab õigussubjekt, kes osaleb rühma asemel kaudses meetmes, on nimetatud õigussubjektil õigus anda talle antud mis tahes kasutusõiguse all-litsentse neile oma liikmetele, kes on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

IV peatükk

Euroopa Investeerimispank

Artikkel 52

1.  Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) rahalist toetust, et katta riske, mis on seotud laenude või tagatistega, mida EIB on andnud seitsmenda raamprogrammi raames püstitatud teadustöö eesmärkide toetamiseks (riskijagamisrahastu).

2.  EIB annab neid laene või tagatisi kooskõlas õigluse, läbipaistvuse, erapooletuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

3.  Komisjonil on õigus esitada vastuväiteid riskijagamisrahastu kasutamise kohta teatud laenude või tagatiste jaoks; vastavad tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus kooskõlas tööprogrammiga.

V peatükk

Jõustumine

Artikkel 53

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Osalejate tagatisfond

1.  Fondi haldab ühendus, keda esindab osalejate nimel tegevagendina tegutsev komisjon, ning see toimub vastavalt toetuslepingu näidises kehtestatavatele tingimustele.

Komisjon usaldab fondi finantsjuhtimise kas Euroopa Investeerimispangale või vastavalt artikli 14 punktile b asjakohasele finantseerimisasutusele (edaspidi "hoiulevõttev pank"). Hoiulevõttev pank haldab fondi vastavalt komisjoni esitatud juhenditele.

2.  Komisjon võib konsortsiumi esialgse eelfinantseerimise summast kinni pidada osaleja poolt fondi makstava panuse summa ning selle osaleja nimel fondile maksta.

3.  Kui osaleja peab summa ühendusele tagasi maksma, võib komisjon (ilma et see piiraks kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes vastavalt finantsmäärusele kehtestada võivate karistuste kohaldamist) teha järgmist:

   a) anda hoiulevõtvale pangale korraldus kanda tagasimakstav summa fondist otse kaudse meetme koordinaatorile, juhul kui kaudne meede pole lõppenud ning kui teised osalejad on nõus seda rakendama täielikus kooskõlas selle eesmärkidega vastavalt artikli 18 lõikele 4. Fondist ülekantud summat käsitatakse ühenduse rahalise toetusena; või
   b) nõuda mainitud summa fondilt sisse, juhul kui kaudne meede on lõpetatud või lõpule viidud.

Komisjon väljastab fondi kasuks tagasimaksenõude, mis puudutab asjaomast osalejat. Komisjon võib sel eesmärgil kooskõlas finantsmäärusega vastu võtta tagastamisotsuse.

4.  Seitsmenda raamprogrammi kestuse ajal fondist kinnipeetud summad moodustavad sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.

Pärast seitsmenda raamprogrammi kõigi toetuste rakendamise lõppemist nõuab komisjon sisse fondi kõik tasumisele mittekuulunud summad ning kannab need ühenduse eelarvesse vastavalt kaheksandat raamprogrammi käsitlevatele otsustele.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) 5. juulil 2006 esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) ELT C 203, 25.8.2006, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta seisukoht.
(5) ELT L ...
(6)++ Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse otsuse kuupäev.
(7)+ Väljaannete talitus: palun sisestada kõnealuse otsuse number.
(8) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(9) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).
(10) EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.
(11) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ, Euratom (ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).
(12) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
(13) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.
(14) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(15) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(16) ELT L 75, 22.3.2005, lk 67.
(17)+ Väljaannete talitus: palun sisestada põhjenduses 1 osutatud otsuse number.
(18)+ Väljaannete talitus: palun sisestada põhjenduses 1 osutatud otsuse number.
(19)+ Väljaannete talitus: palun sisestada põhjenduses 1 osutatud otsuse number.
(20)+ Väljaannete talitus: palun sisestada põhjenduses 1 osutatud otsuse number.
(21)+ Väljaannete talitus: palun sisestada põhjenduses 1 viidatud otsuse number.


Pürotehniliste esemete turuletoomine ***I
PDF 402kWORD 257k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pürotehniliste esemete turuletoomise kohta (KOM(2005)0457 – C6-0312/2005 – 2005/0194(COD))
P6_TA(2006)0515A6-0289/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0457)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0312/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0289/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ pürotehniliste esemete turuletoomise kohta

P6_TC1-COD(2005)0194


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3),

ning arvestades järgmist:

(1)  Liikmesriikides kehtivad erinevad õigusnormid pürotehniliste esemete turuletoomise kohta, eriti ohutuse ning toimimise näitajate osas.

(2)  Kuna need õigusnormid võivad ühenduses tekitada kaubandustõkkeid, tuleb need ühtlustada, et kindlustada pürotehniliste esemete vaba liikumine siseturul ning tagada samal ajal inimeste tervise kaitse ning ohutuse ja tarbijate ning professionaalsete lõppkasutajate kaitse ohutuse kõrge tase.

(3)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta(4) reguleerimisalasse ei kuulu pürotehnilised esemed ja selles märgitakse, et pürotehniliste esemete osas tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada tarbijate kaitse ja elanikkonna ohutus ning et selles valdkonnas on kavandatud täiendavaid õigusakte.

(4)  Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (niinimetatud Seveso II direktiiv)(5), on kehtestatud ohutusnõuded rajatistele, kus lisaks muudele ohtlikele ainetele hoitakse ka lõhkeaineid, sealhulgas pürotehnilisi esemeid.

(5)  Pürotehniliste esemete hulka kuuluvad muu hulgas ilutulestikud, teatri pürotehnilised esemed ja tehniliseks otstarbeks mõeldud pürotehnilised esemed, näiteks turvapatjade või turvavööde eelkinnitite gaasigeneraatorid.

(6)  Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada nende pürotehniliste esemete suhtes, mille suhtes kehtivad nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta(6) ja vastavalt antud direktiivi artiklile 1 ja artikli 3 lõikele 3 asjaomased rahvusvahelised konventsioonid.

(7)  Kõrgetasemelise kaitse nõuetekohaseks tagamiseks peaksid pürotehnilised esemed olema liigitatud peamiselt ohutaseme järgi kasutusliigi, otstarbe ja helitaseme mõttes.

(8)  Füüsiline või juriidiline isik, kes impordib ühendusse pürotehnilisi esemeid, peaks tagama, et tootja on täitnud käesoleva direktiiviga määratud kohustused või võtma enda kanda kõik tootja kohustused.

(9)  Vastavalt nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsiooni (uus lähenemisviis tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele)(7) põhimõtetele peaks pürotehniline ese esmakordsel ühenduse turuletoomisel olema käesoleva direktiiviga kooskõlas. Religioosseid, kultuurilisi ja traditsioonilisi pidustusi silmas pidades ei käsitleta ilutulestikke, mis on tootja poolt oma tarbeks toodetud ja liikmesriigi poolt tema territooriumil kasutamiseks heaks kiidetud, turuletoodavatena ja seetõttu ei pea nad käesoleva direktiiviga kooskõlas olema.

(10)  Seoses pürotehniliste esemete kasutamisest tuleneva ohuga on asjakohane kehtestada nende tarbijatele müümise ja kasutamise puhul vanusepiirangud ning tagada nende ohutuks kasutamiseks piisava ja asjakohase teabe kandmine märgistele, et kaitsta inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda. Sätestada tuleks teatavate pürotehniliste esemete kättesaadavaks tegemine üksnes vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi omavatele volitatud spetsialistidele. Sõidukite pürotehniliste esemete osas peaksid märgistamise nõuded võtma arvesse käesoleva aja tavasid ja asjaolu, et neid esemeid tarnitakse üksnes kommertstarbijatele.

(11)  Pürotehniliste esemete ning eriti ilutulestike kasutamistavad ja -traditsioonid on liikmesriigiti väga erinevad. Seepärast tuleb elanikkonna turvalisuse ja ohutuse huvides lubada liikmesriikidel võtta siseriiklikke meetmeid teatavat liiki ilutulestike üldkasutatavuse või elanikkonnale müümise piiramiseks.

(12)  On asjakohane kehtestada pürotehnilistele esemetele peamised ohutusnõuded, et kaitsta tarbijaid ja hoida ära õnnetusjuhtumeid.

(13)  Pürotehniliste esemete vastavuse eest käesolevale direktiivile, eriti nimetatud peamistele ohutusnõuetele, peaks vastutama tootja. Kui tootjal ei ole ühenduse territooriumil asutatud tegevuskohta, peaks pürotehniliste esemete importija tagama, et tootja on täitnud käesoleva direktiiviga määratud kohustused või võtma enda kanda kõik tootja kohustused.

(14)  Liikmeriikidel ei tohiks olla võimalik keelata, piirata või takistada pürotehniliste esemete vaba liikumist juhul, kui peamised ohutusnõuded on täidetud. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira siseriiklikke õigusakte, mis sätestavad tootjate, edasimüüjate ja importijate litsentsimist liikmesriikide poolt.

(15)  Peamistele ohutusnõuetele vastavuse tõendamise protsessi lihtsustamiseks töötatakse välja selliste pürotehniliste esemete kavandamise, tootmise ja katsetamise ühtlustatud standardid.

(16)  Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI) koostavad, võtavad vastu ja muudavad Euroopa ühtlustatud standardeid. Need organisatsioonid on tunnistatud pädevaks vastu võtma ühtlustatud standardeid, mida nad koostavad vastavalt oma organisatsioonide ja komisjoni ning Euroopa Vabakaubandusorganisatsiooni vahelise koostöö suunistele(8), ning menetluse kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord ja infoühiskonna teenuste reeglid.(9) Sõidukite pürotehniliste esemete osas tuleks Euroopa sõidukite koostisosade tööstuse rahvusvahelist suunitlust arvesse võttes pidada silmas asjaomaseid rahvusvahelisi ISO standardeid.

(17)  Vastavalt tehnilise ühtlustamise ja standardimise uuele kontseptsioonile kohaldatakse ühtlustatud standarditega kooskõlas toodetud pürotehniliste esemete suhtes vastavuseeldust, kuna olulised ohutusnõuded sisalduvad käesolevas direktiivis.

(18)  Nõukogu tutvustas vastavushindamismenetluse rakendamise ühtlustamise võimalusi oma 22. juuli 1993. aasta otsuses 93/465/EMÜ vastavushindamismenetluse eri etappidel kasutatavate moodulite ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirjade kohta(10). Nende moodulite kohaldamine pürotehnilistele esemetele võimaldab kindlaks määrata tootja ning vastavushindamismenetlusse kaasatud asutuste vastutuse, arvestades seejuures asjaomaste pürotehniliste esemete olemust.

(19)  Teavitatud asutused käsitavad sarnase väliskujunduse, otstarbe või toimega pürotehnilisi esemeid tooteperedena.

(20)  Selleks et pürotehnilisi esemeid saaks turule tuua, peaksid need kandma CE-vastavusmärgist, mis näitab nende vastavust käesoleva direktiivi sätetele võimaldamaks pürotehnilistel esemetel ühenduses vabalt liikuda.

(21)  Vastavalt tehnilise ühtlustamise ja standardimise uuele kontseptsioonile on vajalik kaitseklausli menetlus, et võimaldada pürotehnilise eseme nõuetekohasuse või puuduste vaidlustamist. Vastavalt sellele peaksid liikmesriigid võtma kõik asjakohased meetmed, et keelata või piirata nende toodete turuletoomist, mis kannavad CE-vastavusmärgist või kõrvaldada sellised tooted turult, kui nad ohustavad sihtotstarbelisel kasutamisel tarbijate tervist ja ohutust.

(22)  Transpordi ohutuse osas on pürotehniliste esemete transpordi eeskirjad sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ja lepingutes, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovitustes ohtlike kaupade transpordi kohta.

(23)  Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga võetud siseriiklike sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade rakendamise. Nimetatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)  Tootjate ja importijate huvides on tarnida ohutuid tooteid, et vältida vastutusega kaasnevaid kulusid isikutele ja eraomandile kahju tekitavate puudusega toodete eest. Selles osas täiendab käesolevat direktiivi nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta(11), kuna nimetatud direktiiv kehtestab tootjatele ja importijatele range vastutussüsteemi ning tagab tarbijatele asjakohasel tasemel kaitse. Lisaks näeb käesolev direktiiv ette, et teavitatud asutused peavad ametialase tegevuse osas olema piisavalt kindlustatud, välja arvatud juhul, kui sellist vastutust kannab riik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või kui katsete eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

(25)  Eriti oluline on ette näha üleminekuperiood, mis võimaldab kindlaks määratud valdkondade siseriiklikke õigusakte järk-järgult kohandada. Tootjatele ja importijatele tuleb anda aega kasutada õigusi, mis on neile antud enne käesoleva direktiivi jõustumist kehtinud siseriiklike eeskirjadega, näiteks õigus müüa oma toodetud toodete varusid. Lisaks võimaldaks käesoleva direktiivi rakendamise üleminekuaeg täiendavat aega ühtlustatud standardite vastuvõtmiseks ja käesoleva direktiivi kiire rakendamise tagamiseks, et parandada tarbijakaitset.

(26)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt täita ning seetõttu on need paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Lähtudes nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest, ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik.

(27)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.(12)

(28)  Eelkõige tuleks volitused anda komisjonile selliste ühenduse meetmete võtmiseks, mis puudutavad ÜRO soovitusi, pürotehniliste esemete märgistamisnõudeid ning ohutusnõudeid ja asjakohaseid vastavushindamise menetlusi käsitlevate II ja III lisa kohandamist tehnilise arenguga. Kuna need meetmed on üldise ulatusega ja mõeldud käesoleva direktiivi mittepõhiliste elementide muutmiseks või käesoleva direktiivi täiendamiseks uute mittepõhiliste elementidega, tuleb need meetmed võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusega.

(29)  Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(13) punktile 34 julgustatakse liikmesriike koostama ja avalikustama enda ja ühenduse huvides vastavustabeleid, milles oleks võimalikult üksikasjalikult toodud seos direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid ja reguleerimisala

1.  Käesolevas direktiivis kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on tagada pürotehniliste esemete vaba liikumine siseturul ja tagada samal ajal inimeste tervise kaitse, avaliku julgeoleku ja tarbijate kaitse ning ohutuse kõrge tase ja võttes arvesse asjakohaseid keskkonnakaitsega seotud aspekte.

2.  Käesolevas direktiivis kehtestatakse põhiohutusnõuded, millele pürotehnilised esemed peavad turuletoomiseks vastama.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse artikli 2 lõigetes 1 kuni 5 määratletud pürotehniliste esemete suhtes.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

   mittekaubanduslikuks otstarbeks mõeldud pürotehniliste esemete suhtes, mille kasutajaks on siseriiklike õigusaktide kohaselt relvajõud, politsei või päästeteenistus;
   direktiivi 96/98/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate esemete suhtes;
   lennundustööstuses kasutamiseks ettenähtud pürotehniliste esemete suhtes;
   nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiivi 88/378/EMÜ mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(14) reguleerimisalasse kuuluvate mänguasjade jaoks mõeldud löökkapslite ja teiste esemete suhtes;
   direktiivi 93/15/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate lõhkeainete suhtes;
   laskemoona suhtes, see tähendab käsirelvades, suurtükiväerelvades ja muudes tulirelvades kasutatavate lendkehade ja paiskelaengute ja paukpadrunite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) "Pürotehniline ese" − iga ese, mis sisaldab lõhkeainet või lõhkeainete segu, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil.
   2) "Turuletoomine" − üksiktoote ühenduse turul esmakordselt tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine selle levitamiseks ja/või kasutamiseks. Ilutulestikke, mis on tootja poolt oma tarbeks toodetud ja liikmesriigi poolt tema territooriumil kasutamiseks heaks kiidetud, ei käsitleda turule toodavatena.
   3) "Ilutulestik" − meelelahutusliku otstarbega pürotehnilised esemed.
   4) "Teatri pürotehnilised esemed" – pürotehnika, mis on mõeldud kasutamiseks sise- või välislaval, sealhulgas filmi- ja teletoodangus või muul sarnasel eesmärgil.
   5) "Sõidukitele mõeldud pürotehnilised esemed" − sõidukite ohutusseadmete osad, mis sisaldavad pürotehnilisi aineid ja mida kasutatakse nende või muude seadmete aktiveerimiseks.
   6) "Tootja" − füüsiline või juriidiline isik, kes kavandab ja/või toodab käesoleva direktiiviga hõlmatud toodet või kes on selle toote turuletoomiseks oma nimel või oma kaubamärgi all kavandada ja toota lasknud.
   7) "Importija" − iga ühenduse territooriumil tegevuskohta omav juriidiline või füüsiline isik, kes toob oma äritegevuse käigus esimest korda ühenduse turule kolmandast riigist pärit toote.
   8) "Edasimüüja" – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, kes viib oma äritegevuse käigus turule toote.
   9) "Ühtlustatud standard" − Euroopa standard, mille on komisjoni volitusel Euroopa standardiorganisatsioon vastu võtnud vastavalt direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetlusele ning mille järgimine ei ole kohustuslik.
   10) "Erialaste teadmistega isik" − isik, keda liikmesriik on volitanud asjaomase liikmesriigi territooriumil käsitsema ja/või kasutama 4. kategooria ilutulestikku, T2. kategooria teatri pürotehnilisi esemeid ja/või P2. kategooria muid pürotehnilisi esemeid, mille määratlused on esitatud artiklis 3.

Artikkel 3

Kategooriatesse jaotamine

1.  Tootja jaotab pürotehnilised esemed kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe ja ohu- ning sealhulgas mürataseme järgi. Artiklis 10 toodud teavitatud asutused kinnitavad kategooriad vastavalt artiklile 9 vastavushindamismenetluse osana.

Kategooriatesse jaotamine toimub järgmiselt:

a)   ilutulestikud

1. kategooria: väga madala ohutaseme ja minimaalse müratasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud;

2. kategooria: madala ohutaseme ja madala müratasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal;

3. kategooria: keskmise ohutasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille toodete müratase ei kahjusta inimeste tervist;

4. kategooria: kõrge ohutasemega ilutulestikud, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud (tavaliselt nimetatud "professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestikeks") ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist.

b)   teatri pürotehnilised tooted

T1. kategooria: laval kasutamiseks mõeldud pürotehnilised esemed, mis on madala ohutasemega;

T2. kategooria: laval kasutamiseks mõeldud pürotehnilised esemed, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.

c)   muud pürotehnilised esemed

P1. kategooria: madala ohutasemega pürotehnilised esemed, mis pole ilutulestikud ja madala ohutasemega teatri pürotehnilised esemed;

P2. kategooria: pürotehnilised ja teatri pürotehnilised esemed, mis ei ole ilutulestikud ja mida võivad käidelda või kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni menetlustest, mille kohaselt nad teevad kindlaks ja volitavad erialaste teadmistega isikuid.

Artikkel 4

Tootja, importija ja edasimüüja kohustused

1.  Tootja tagab turule toodud pürotehniliste esemete vastavuse I lisas sätestatud põhiohutusnõuetele.

2.  Kui tootjal ei ole ühenduse territooriumil asutatud tegevuskohta, tagab pürotehniliste esemete importija, et tootja on täitnud käesoleva direktiiviga määratud kohustused või võtab ise enda kanda kõik tootja kohustused.

Nende kohustustega seoses võivad ühenduse asutused ja organid pöörduda importija poole.

3.  Edasimüüjad peavad toimima nõuetekohase hoolsusega vastavalt kehtivale ühenduse õigusele, sealhulgas käesolev direktiiv. Eelkõige kontrollivad nad, et tootel on kohustuslik toodangu vastavusmärgis(ed) ja see sisaldab kohustuslikke dokumente.

4.  Pürotehniliste esemete tootjad peavad:

   a) esitama toote artiklis 10 osutatud teavitatud asutusele, kes viib läbi artikli 9 kohase vastavushindamismenetluse;
   b) kinnitama pürotehnilisele esemele artiklite 11 ja 12 kohaselt CE-vastavusmärgise ja etiketi.

Artikkel 5

Turuletoomine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et pürotehniliste esemete turuletoomine oleks võimalik üksnes siis, kui nende puhul on järgitud käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, kui nendel on CE-vastavusmärgis ning kui nende puhul on järgitud vastavushindamisega seotud kohustusi.

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et pürotehnilised esemed ei kannaks põhjendamatult CE-vastavusmärgist.

Artikkel 6

Vaba liikumine

1.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate pürotehniliste esemete turuletoomist.

2.  Käesoleva direktiivi sätted ei välista meetmeid, mida liikmesriigid võtavad avaliku korra, julgeoleku või ohutuse või keskkonnakaitse huvides 2. ja 3. kategooria ilutulestike, teatri pürotehniliste esemete ja muude pürotehniliste esemete omamise ja/või laiemale avalikkusele müümise keelamiseks või piiramiseks.

3.  Messidel, näitustel ja pürotehniliste esemete turustamise esitlustel ei tohi liikmesriigid takistada käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate pürotehniliste esemete esitlemist ega kasutamist tingimusel, et nähtaval sildil on selgelt osutatud kõnealuse messi, näituse või esitluse nimele ja kuupäevale ja nimetatud esemete mittevastavusele ning selgitatud, et neid ei või müüa seni, kuni tootja (kui tegemist on ühenduse territooriumil tegevuskoha asutanud tootjaga) või importija pole neid käesoleva direktiivi sätetega vastavusse viinud. Sellistel juhtudel tuleb inimeste ohutuse tagamiseks rakendada kõiki asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud ohutusmeetmeid.

4.  Liikmesriigid ei takista uurimise, arendustöö ja katsetamise eesmärgil toodetud ning käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate pürotehniliste esemete vaba liikumist ja kasutamist tingimusel, et nähtaval sildil on selgelt osutatud nimetatud esemete direktiivile mittevastavusele ja nende mittekättesaadavusele muudeks kui arendustöö, uurimise ja katsetamise eesmärkideks.

Artikkel 7

Vanusepiirid

1.  Pürotehnilisi esemeid ei müüda ega tehta muul viisil kättesaadavaks tarbijatele, kes on nooremad kui:

a)   ilutulestike puhul:

1. kategooria: 12 aastat;

2. kategooria: 16 aastat;

3. kategooria: 18 aastat;

b)   muude pürotehniliste esemete ja teatri pürotehniliste esemete puhul:

T1. ja P1. kategooria: 18 aastat.

2.  Liikmesriigid võivad tõsta lõikes 1 sätestatud vanusepiire, kui avalik kord, julgeolek või ohutus seda nõuab. Liikmesriigid võivad ka nimetatud vanusepiiri alandada erialase koolituse läbinud või parajasti läbivate isikute puhul.

3.  Tootjad, importijad ja edasimüüjad ei müü ega tee muul viisil kättesaadavaks järgmisi pürotehnilisi esemeid (välja arvatud erialaste teadmistega isikutele):

   a) 4. kategooria ilutulestikud;
   b) P2. kategooria pürotehnilised esemed ja T2. kategooria teatri pürotehnilised esemed.

Artikkel 8

Ühtlustatud standardid

1.  Järgides direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetlusi, võib komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidelt nõuda käesolevat direktiivi toetavate Euroopa standardite koostamist või läbivaatamist või julgustada asjaomaseid rahvusvahelisi organeid koostama või läbi vaatama rahvusvahelisi standardeid.

2.  Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas viited sellistele ühtlustatud standarditele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ühtlustatud standardeid tunnustatakse ja need võetakse omaks. Liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid pürotehnilisi esemeid, mis vastavad asjakohastele siseriiklikele standarditele, millega võetakse üle Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardid, vastavaks I lisas osutatud põhiohutusnõuetele. Liikmesriigid avaldavad viited riiklikele standarditele, millega ühtlustatud standardid üle võetakse.

Kui liikmesriigid kiidavad heaks ühtlustatud standardite ülevõtmise siseriiklikku õigusesse, avaldavad nad nende ülevõtmiste viitenumbrid.

4.  Kui liikmesriik või komisjon leiab, et käesolevas artiklis osutatud ühtlustatud standardid ei vasta täielikult I lisas osutatud põhiohutusnõuetele, võib komisjon või asjaomane liikmesriik suunata küsimuse koos põhjendustega direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud alalisele komiteele. Komitee esitab oma arvamuse kuue kuu jooksul alates küsimuse saamisest. Komitee arvamusest lähtudes teatab komisjon liikmesriikidele, milliseid meetmeid seoses ühtlustatud standardite ja lõikes 2 osutatud avaldamisega tuleks võtta.

Artikkel 9

Vastavushindamismenetlused

Pürotehniliste esemete nõuetekohasuse kinnitamiseks kasutab tootja ühte järgmistest menetlustest:

  a) II lisa punktis 1 osutatud EÜ tüübihindamismenetlus (moodul B) ja tootja valikul:
   II lisa punktis 2 osutatud tüübivastavusmenetlus (moodul C) või
   II lisa punktis 3 osutatud tootmiskvaliteedi tagamise menetlus (moodul D) või
   II lisa punktis 4 osutatud tootekvaliteedi tagamise menetlus (moodul E) või
   b) II lisa punktis 5 osutatud tooteühiku kinnitamise menetlus (moodul F) või
   c) II lisa punktis 6 osutatud täielik tootekvaliteedi tagamise menetlus (moodul G), 4. kategooria ilutulestike puhul.

Artikkel 10

Teavitatud asutused

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuste nimed, kelle nad on määranud artiklis 9 osutatud vastavushindamismenetluste läbiviijateks, nende volitustekohased ülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid.

2.  Komisjon avaldab oma veebilehel teavitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustekohased ülesanded. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

3.  Liikmesriigid kohaldavad komisjonile teatatud asutuste hindamisel III lisas sätestatud miinimumnõudeid. Asutusi, mis vastavad asjakohastes ühtlustatud standardites teavitatud asutuste jaoks sätestatud hindamiskriteeriumitele, loetakse vastavaks asjakohastele miinimumnõuetele.

4.  Kui liikmesriik on konkreetsest asutusest komisjonile teatanud ja avastab, et see ei vasta enam lõikes 3 osutatud miinimumnõuetele, tühistab ta kõnealuse teatise. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

5.  Kui teatis asutuse kohta tühistatakse, siis ei kaota kõnealuse asutuse väljastatud vastavushindamise tõendid ega seotud dokumendid kehtivust, kui ei ole tõendatud, et eksisteerib vahetu ja otsene oht tervisele ja turvalisusele.

6.  Komisjon avaldab oma veebilehel kõnealuse asutuse volituste tühistamise.

Artikkel 11

CE-vastavusmärgise kinnitamise kohustus

1.  Pärast artiklile 9 vastava vastavushindamise edukat läbimist kannab tootja CE-vastavusmärgise nähtavalt, kergesti loetavalt ja muutmiskindlalt pürotehnilistele esemetele või kui see ei ole võimalik, siis eseme külge kinnitatud tunnusmärgile või eseme pakendile. Tunnusmärk peab olema selline, et selle teistkordne kasutamine oleks võimatu.

CE-vastavusmärgise näidis vastab otsusele 93/465/EMÜ.

2.  Pürotehnilistele esemetele ei tohi kinnitada mistahes märgiseid või silte, mille tähenduse ja vormi võivad kolmandad isikud CE-märgisega segamini ajada. Muid märgiseid võib pürotehnilistele esemetele kinnitada tingimusel, et sellega ei halvendata CE-vastavusmärgise nähtavust ja loetavust.

3.  Kui pürotehniliste esemete suhtes kohaldatakse ka mõnda muud ühenduse õigusakti, milles käsitletakse teisi aspekte ning sätestatakse CE-vastavusmärgise kinnitamine esemele, osutatakse märgisel sellele, et eespool nimetatud ese peab vastama ka selle suhtes kohaldatavate muude õigusaktide sätetele.

Artikkel 12

Toodete märgistamine, v.a sõidukitele mõeldud pürotehnilised tooted

1.  Tootja tagab muude kui sõidukitele mõeldud pürotehniliste esemete nõuetekohase, nähtava, loetava ja muutmiskindla märgistamise selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus ese tarbijale müüakse.

2.  Pürotehnilise eseme märgisele peab olema märgitud vähemalt tootja nimi ja aadress või, kui tootjal ei ole ühenduse territooriumil asutatud tegevuskohta, tootja nimi ning importija nimi ja aadress, eseme nimi ja liik, artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud vanuse alampiirid, asjakohane kategooria ja kasutusjuhised, 3. ja 4. kategooria ilutulestiku puhul tootmisaasta ning vajaduse korral minimaalne ohutu kaugus. Märgisele kantakse aktiivse lõhkematerjali ekvivalentne netokogus (NEQ).

3.  Ilutulestikul peab olema täiendavalt järgmine miinimumteave:

1. kategooria: vajaduse korral märkida "ainult väljas kasutamiseks" ja minimaalne ohutu kaugus;

2. kategooria: "ainult väljas kasutamiseks" ja kui see on asjakohane, minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused);

3. kategooria: "ainult väljas kasutamiseks" ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused);

4. kategooria: "kasutamiseks ainult erialaste teadmistega isikutele" ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused).

4.  Teatri pürotehniliste esemetel peab olema täiendavalt järgmine miinimumteave:

T1. kategooria: vajaduse korral märkida "ainult väljas kasutamiseks" ja minimaalne ohutu kaugus;

T2. kategooria: "kasutamiseks ainult erialaste teadmistega isikutele" ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused).

5.  Kui pürotehnilisel esemel pole piisavalt ruumi lõigetes 2 kuni 4 osutatud märgistamisnõuete täitmiseks, esitatakse teave väikseimal pakendiosal.

6.  Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata pürotehnilistele esemetele, mida kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 6 lõikega 3 näidatakse messidel, näitustel ja pürotehniliste esemete turustamiseks mõeldud esitlustel või toodetakse uurimise, arendustöö ja katsetamise eesmärgil vastavalt artikli 6 lõikele 4.

Artikkel 13

Sõidukitele mõeldud pürotehniliste esemete märgistamine

1.  Sõidukitele mõeldud pürotehnilise eseme märgisele tuleb kanda tootja, või kui tootjal ei ole ühenduse territooriumil asutatud tegevuskohta, importija nimi, eseme nimi ja liik ning ohutusjuhised.

2.  Kui esemel ei ole piisavalt ruumi, et täita lõikes 1 osutatud märgistamisnõudeid, siis kantakse asjaomane teave pakendile.

3.  Professionaalsetele kasutajale väljastatakse tema poolt soovitud keeles ohutuskaart, mis on koostatud vastavalt komisjoni 27. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/58/EÜ, millega muudetakse teist korda direktiivi 91/155/EMÜ,(15) lisale.

Ohutuskaart võidakse esitada paberil või elektrooniliselt, tingimusel, et adressaadil on vajalikud vahendid sellele juurdepääsemiseks.

Artikkel 14

Turu seire

1.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et pürotehnilisi esemeid oleks võimalik turule tuua üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ja ohutust.

2.  Liikmesriigid teostavad regulaarset kontrolli pürotehniliste esemete nende territooriumile toomise ja ladustamis- ning tootmiskohtade üle.

3.  Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et pürotehniliste esemete toomisel ühenduse territooriumile peetaks kinni käesoleva direktiivi nõuetest ohutuse, avaliku julgeoleku ja kaitse kohta.

4.  Võttes nõuetekohaselt arvesse CE-vastavusmärgist kandvate toodete eeldatavat vastavust, korraldavad ja teostavad liikmesriigid turule toodud toodete asjakohast seiret.

5.  Liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni oma turujärelevalvealasest tegevusest.

6.  Kui liikmesriik tuvastab, et CE-vastavusmärgist kandvad pürotehnilised esemed, millel on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt, võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust, võtab ta tarvitusele asjakohased ajutised meetmed nimetatud eseme turult kõrvaldamiseks, selle turuletoomise keelamiseks või vaba liikumise piiramiseks. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

7.  Komisjon avaldab oma veebilehel nende esemete nimetused, mis lõike 6 kohaselt on turult kõrvaldatud, on keelustatud või mida võib tuua turule piirangutega.

Artikkel 15

Kiire teavitamine tõsist ohtu põhjustavatest esemetest

Kui liikmesriigil on piisavalt põhjust uskuda, et pürotehniline ese ohustab tõsiselt inimeste tervist ja/või ohutust Euroopa Liidus, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning viib läbi asjakohase hindamise. Ta teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike hindamise taustast ja tulemustest.

Artikkel 16

Kaitseklausel

1.  Kui liikmesriik ei nõustu teise liikmesriigi meetmega, mis on võetud vastavalt artikli 14 lõikele 6 või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud meetmed on vastuolus ühenduse õigusaktidega, konsulteerib komisjon viivitamatult kõigi asjaosalistega, annab meetmele hinnangu ja võtab seisukoha, kas meede on õigustatud või mitte. Komisjon teavitab oma seisukohast liikmesriike ja huvitatud isikuid.

Kui komisjon on seisukohal, et siseriiklik meede on õigustatud, siis võtavad teised liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada ohtliku toote kõrvaldamine oma turult ja teavitavad sellest komisjoni.

Kui komisjon on seisukohal, et siseriiklik meede ei ole õigustatud, siis tühistab asjaomane liikmesriik selle.

2.  Kui lõikes 1 osutatud meetmeid on võetud ühtlustatud standardites olevate puuduste tõttu, suunab komisjon küsimuse direktiivi 98/34/EÜ kohaselt moodustatud alalisele komiteele juhul, kui meetmed võtnud liikmesriik jääb oma seisukoha juurde, ning komisjon või nimetatud liikmesriik algatab artiklis 8 osutatud menetluse.

3.  Kui nõuetele mittevastav pürotehniline ese kannab CE-vastavusmärgist, võtab pädev liikmesriik asjakohased meetmed märgistuse esemele kinnitanud isiku suhtes ning teatab sellest komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.

Artikkel 17

Keeldu või piirangut eeldavad meetmed

1.  Iga käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetme puhul, millega:

   a) keelatakse või piiratakse toote turuletoomist või
   b) kõrvaldatakse toode turult;
  

selgitatakse täpselt antud meetme võtmise põhjuseid. Nimetatud meetmetest teatatakse viivitamata asjaosalisele, keda samaaegselt teavitatakse ka talle kõnesolevas liikmesriigis kehtivate siseriiklike õigusaktide raames kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ning nende kasutamise tähtaegadest.

2.  Kui on tegemist lõikes 1 osutatud meetmega, peaks tootjal olema võimalus esitada eelnevalt oma seisukoht, välja arvatud juhud, kui selline konsulteerimine ei ole võimalik võetava meetme kiireloomulisuse tõttu, eriti kui seda tingivad rahvatervise või avaliku ohutuse nõuded.

Artikkel 18

Rakendusmeetmed

1.  Järgmised käesoleva direktiivi mittepõhiliste elementide muutmiseks mõeldud meetmed, kaasa arvatud direktiivi täiendamine uute mittepõhiliste elementidega, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele:

   a) kohandused, mis on vajalikud Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni edaspidiste soovitustega arvestamiseks;
   b) II ja III lisa kohandamine tehnilise arenguga;
   c) artiklis 12 sätestatud märgistamisnõuete kohandamine.

2.  Järgmised meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud menetlusele:

   a) jälgitavussüsteemi koostamine, kaasa arvatud registreerimisnumbrid ja ELi tasandi register, pürotehniliste esemete ja nende tootjate kindlakstegemiseks;
   b) ühtsete kriteeriumide koostamine, et regulaarselt koguda ja uuendada andmeid pürotehniliste toodetega seotud õnnetuste kohta.

Artikkel 19

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud.

Artikkel 20

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagavad nende eeskirjade rakendamise. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võtavad samuti vastu vajalikud meetmed, mis võimaldavad neil kinni pidada käesolevale direktiivile mittevastavate pürotehniliste esemete saadetised.

Artikkel 21

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiiviga vastavuse saavutamiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …(16). Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud sätete teksti.

2.  Nad kohaldavad nimetatud sätteid 1., 2. ja 3. kategooria ilutulestikele hiljemalt(17) ja muudele pürotehnilistele esemetele, 4. kategooria ilutulestikele ja teatri pürotehnilistele esemetele hiljemalt(18)*.

3.  Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete avaliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

5.  Enne lõikes 2 osutatud kuupäeva väljastatud siseriiklikud load kehtivad loa väljastanud liikmesriigi territooriumil kuni aegumiskuupäevani või kuni kümne aasta möödumiseni käesoleva direktiivi jõustumisest, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

6.  Erandina lõikest 5 on enne lõikes 2 osutatud kuupäeva sõidukitele mõeldud pürotehnilistele esemetele väljastatud siseriiklikud load kehtivad kuni nende aegumiseni.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

PÕHIOHUTUSNÕUDED

1)  Maksimaalse ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad kõik pürotehnilised esemed vastama tootja poolt ettenähtud parameetritele.

2)  Kõik pürotehnilised esemed tuleb kavandada ja toota selliselt, et neid oleks võimalik keskkonda võimalikult vähe mõjutava asjakohase protsessi abil ohutult kõrvaldada.

3)  Kõik eesmärgipäraselt kasutatavad pürotehnilised esemed peavad nõuetekohaselt toimima.

Vastavalt vajadusele tuleb silmas pidada ja katsetada allpool loetletud teavet ja omadusi. Kõik pürotehniliste esemetega tehtavad katsed peaksid toimuma tegelikkusele vastavates oludes. Kui see ei ole võimalik laboratooriumis, peavad katsed toimuma keskkonnas, kus pürotehnilist toodet kasutama hakatakse.

a)  Väliskujundus, konstruktsioon ja iseloomulikud omadused, sealhulgas üksikasjalik keemiline koostis (kasutatud ainete mass ja protsent) ning mõõtmed.

b)  Pürotehnilise eseme füüsiline ja keemiline stabiilsus kõigi tavaliste prognoositavate keskkonnatingimuste korral.

c)  Tundlikkus tavalise prognoositava käitlemise ja transpordi suhtes.

d)  Kõikide komponentide vastastikune sobivus, kui pidada silmas nende keemilist stabiilsust.

e)  Pürotehnilise eseme veekindlus, kui pürotehniline ese on mõeldud kasutamiseks niiskes või märjas keskkonnas ja kui vesi võib pürotehnilise eseme ohutust või töökindlust kahjustada.

f)  Vastupidavus madalatele ja kõrgetele temperatuuridele, kui pürotehniline ese on mõeldud säilitamiseks või kasutamiseks sellistel temperatuuridel ja ühe komponendi või pürotehnilise eseme kui terviku jahtumine või kuumenemine võib kahjustada pürotehnilise eseme ohutust või töökindlust.

g)  Enneaegset või tahtmatut initsieerimist või süttimist takistavad turvaelemendid.

h)  Nõuetekohased juhised ja vajaduse korral vastuvõtva liikmesriigi riigikeeles või riigikeeltes märgised ohutu käitlemise, ladustamise, kasutamise (sealhulgas ohutud kaugused) ja kõrvaldamise kohta.

i)  Pürotehnilise eseme, selle kesta või muude komponentide riknematus tavaliste prognoositavate ladustamistingimuste puhul.

j)  Kõigi vajalike seadmete ja manuste spetsifikatsioonid ning pürotehnilise eseme ohutuks tööks vajalikud kasutusjuhised.

k)  Pürotehnilised esemed peaksid transportimisel ja tavakäitlusel säilitama oma pürotehnilise koostise, kui tootja juhistes pole teisiti sätestatud.

4)  Pürotehnilised esemed ei tohi sisaldada:

   −  kaubanduslikke lõhkeainekomponente, välja arvatud must püssirohi ja valgusefektisegud;
   sõjalisi lõhkeaineid.

5)  Pürotehniliste esemete erinevad rühmad peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

A.  Ilutulestikud

a)  Tootja jagab ilutulestikud kategooriatesse vastavalt artiklile 3, lähtudes puhta lõhkeaine sisaldusest, ohutust kaugusest, müratasemest ja muust sarnasest. Märgisel tuleb selgelt osutada kategooriale.

i)   1. kategooria ilutulestike puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

   ohutu kaugus on vähemalt 1 m(19);
   ohutul kaugusel mõõdetud maksimaalne müratase ei ületa 120 dB (A, imp) või muu sobiva meetodiga mõõdetud samaväärset helitaset;
   1. kategooriasse ei kuulu paugutid, paugutite komplektid, valgussähvatusega paugutid ja vaalgussähvatusega paugutite komplektid;
   1. kategooria viskepaugutid ei sisalda üle 2,5 mg hõbefulminaati.

ii)   2. kategooria ilutulestike puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

   ohutu kaugus on vähemalt 8 m1;
   ohutul kaugusel mõõdetud maksimaalne müratase ei ületa 120 dB (A, imp) või muu sobiva meetodiga mõõdetud samaväärset helitaset.

iii)   3. kategooria ilutulestike puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

   ohutu kaugus on vähemalt 15 m(20);
   ohutul kaugusel mõõdetud maksimaalne müratase ei ületa 120 dB (A, imp) või muu sobiva mõõtmismeetodiga mõõdetud samaväärset helitaset.

b)  Ilutulestikud tohivad sisaldada vaid neid materjale, mille jäätmetest tingitud oht tervisele, omandile ja keskkonnale on minimaalne.

c)  Süüteviis peab olema selgelt nähtav või sellele tuleb osutada märgisel või juhistes.

d)  Ilutulestikud ei tohi liikuda korrapäratul ja ettearvamatul viisil.

e)    1., 2. ja 3. kategooria ilutulestikud peavad olema tahtmatu süttimise eest kaitstud kas kaitseümbrise, pakendi või eseme konstruktsiooniga. 4. kategooria ilutulestikud peavad olema tahtmatu süttimise eest kaitstud tootja poolt kindlaks määratud meetoditega.

B.  Muud pürotehnilised esemed

a)  Pürotehnilised esemed peavad olema kavandatud nii, et nende tavatingimustel kasutamisel oleks oht inimtervisele, omandile ja keskkonnale minimaalne.

b)  Süüteviis peab olema selgelt nähtav või sellele tuleb osutada märgisel või juhistes.

c)  Pürotehnilised esemed peavad olema kavandatud nii, et nende tahtmatul süttimisel oleks jäätmetest tingitud oht inimtervisele, omandile ja keskkonnale minimaalne.

d)  Kui see on asjakohane, peavad pürotehnilised esemed toimima nõuetekohaselt kuni tootja poolt ettenähtud kasutusaja lõppemiseni.

C.  Süüteseadised

a)  Süüteseadiseid peab saama usaldusväärsel viisil initsieerida ning nende initsieerimisvõimsus peab olema piisav kõikide tavaliste prognoositavate kasutustingimuste puhul.

b)  Süüteseadised peavad olema kaitstud elektrostaatilise laengu mahalaadimise vastu tavalistel prognoositavatel kasutus- ja ladustamistingimustel.

c)  Elektrilised süüturid peavad olema kaitstud elektromagnetiliste väljade eest tavalistel prognoositavatel ladustamis- ja kasutustingimustel.

d)  Kaitsmete kattekiht peab olema sobiva mehhaanilise tugevusega ning pakkuma lõhkeainest koosnevale sisule piisavat kaitset tavaliste prognoositavate mehhaaniliste mõjutuste korral.

e)  Kaitsmete puhul peavad esemel olema esitatud põlemisaja parameetrid.

f)  Esemel peavad olema esitatud elektriliste süüturite elektrilised omadused (näiteks plahvatust mittepõhjustav voolutugevus, takistus jne).

g)  Arvestades elektriliste süüturite kasutusotstarvet, peavad nende juhtmed olema piisavalt isoleeritud ja mehhaaniliselt vastupidavad, sealhulgas ka ühenduskohtades süüturiga.

II LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUS

1.  MOODUL B: EÜ tüübihindamine

1.  See moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille kohaselt teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab, et kontrollitava toodangu tüüpiline näidis vastab direktiivi asjakohastele sätetele.

2.  Tootja esitab EÜ tüübihindamistaotluse tema poolt valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

   tootja nimi ja aadress,
   −  kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,
   punktis 3 kirjeldatud tehnilised dokumendid.

Taotluse esitaja annab teavitatud asutusele kontrollitava toodangu tüüpilise näidise, edaspidi nimetatud "tüüp". Kui see on kontrollimiseks vajalik, võib teavitatud asutus paluda täiendavaid näidiseid.

3.  Tehniliste dokumentide järgi peab olema võimalik hinnata toote vastavust direktiivis esitatud nõuetele. Kui hinnangu andmiseks on vaja, võib nõuda tehnilisi dokumente seadise kavandamise, tootmise ja toimimise kohta ning kui see on hinnangu andmiseks vajalik, peavad need sisaldama järgmisi andmeid:

   tüübi üldkirjeldus,
   põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid,
   jooniste, skeemide ja toote toimimise mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,
   −  artiklis 8 osutatud ühtlustatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud põhiohutusnõuetega vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 8 osutatud ühtlustatud standardeid,
   konstruktsiooniarvutuste, tehtud uuringute jms tulemused,
   katseprotokollid.

4.  Teavitatud asutus peab:

   4.1. kontrollima tehnilisi dokumente, veenduma, et tüüp on toodetud kooskõlas nimetatud dokumentidega ja selgitama välja, millised elemendid on kavandatud vastavalt artiklis 8 osutatud ühtlustatud standardite asjakohastele sätetele ja milliste komponentide kavandamisel ei ole ühtlustatud standardite asjakohaseid sätteid kohaldatud;
   4.2. tegema või laskma teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui ei ole kohaldatud artiklis 8 nimetatud ühtlustatud standardeid, vastavad tootja kasutatud lahendused direktiivis sätestatud põhiohutusnõuetele;
   4.3. tegema või laskma teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid ühtlustatud standardeid, on neid ka tegelikult kohaldatud;
   4.4. leppima taotluse esitajaga kokku vajalike uuringute ja katsete tegemise koha suhtes.

5.  Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, väljastab teavitatud asutus taotlejale EÜ tüübihindamistõendi. Tõendis on kirjas tootja nimi ja aadress, hindamise põhjal tehtud järeldused ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed.

Tõendile lisatakse tehniliste dokumentide asjakohaste osade nimekiri ja teavitatud asutus säilitab nimekirja koopia.

Kui tootjale ei anta tüübihindamistõendit, peab teavitatud asutus oma keeldumist üksikasjalikult põhjendama.

Ette tuleb näha edasikaebamise kord.

6.  Taotluse esitaja teatab EÜ tüübihindamistõenditega seotud tehnilisi dokumente haldavale teavitatud asutusele kõigist heakskiidetud toote muutmistest, millele tuleb taotleda täiendav kooskõlastus juhul, kui need muutmised võivad mõjutada vastavust põhinõuetele või toote ettenähtud kasutustingimusi. Täiendav heakskiit väljastatakse esialgse EÜ tüübihindamistõendi lisana.

7.  Iga teavitatud asutus peab edastama muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade kohta.

8.  Muudel teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübihindamistõendite ja/või nende lisade ärakirju. Tõendite lisad peavad olema kättesaadavad muudele teavitatud asutustele.

9.  Tootja peab koos tehniliste dokumentidega säilitama EÜ tüübihindamistõendeid ja nende lisasid vähemalt kümme aastat pärast viimase asjaomase toote valmimist.

Kui tootjal ei ole ühenduses asutatud tegevuskohta, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib toote ühenduse turule.

2.  MOODUL C: Tüübivastavus

1.  See moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et asjakohased pürotehnilised esemed vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja täidavad käesolevas direktiivis nende suhtes sätestatud nõudeid. Tootja peab paigaldama igale pürotehnilisele esemetele CE-vastavusmärgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

2.  Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmise käigus tagatakse toote vastavus EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesolevas direktiivis sätestatud põhiohutusnõuetele.

3.  Tootja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt kümme aastat pärast viimase asjaomase toote tootmist.

Kui tootjal ei ole ühenduses asutatud tegevuskohta, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes viib toote ühenduse turule.

4.  Tootja valitud teavitatud asutus peab tegema või laskma teha toote uuringud suvaliste ajavahemike järel. Teavitatud asutuse poolt kohapeal võetud sobivat valmistoote näidist kontrollitakse ja sellega tehakse artiklis 8 osutatud kohaldatavas ühtlustatud standardis määratletud katsed või samaväärsed katsed, et kontrollida toote vastavust asjakohase direktiivi nõuetele. Kui üks või mitu kontrollitud toodet ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma asjakohased meetmed.

Teavitatud asutuse vastutusel kinnitab tootja tootele tootmisprotsessi käigus nimetatud asutuse tunnusnumbri.

3.  MOODUL D: Tootmiskvaliteedi tagamine

1.  See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, tagab ja deklareerib, et asjakohased pürotehnilised esemed on vastavuses EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübiga ja vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Tootja kinnitab igale pürotehnilisele esemele CE-vastavusmärgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Koos CE-vastavusmärgisega kinnitatakse ka punktis 4 osutatud kontrollimiste eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.  Tootja peab kasutama tootmise jaoks kinnitatud kvaliteedisüsteemi, valmistoodete kontrollimist ja katsetamist, nagu on sätestatud punktis 3. Tema suhtes kohaldatakse punktis 4 osutatud järelevalvet.

3.  Kvaliteedisüsteem

3.1.  Tootja esitab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste pürotehniliste esemete osas taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

   kogu asjakohane teave kavandatud pürotehnilise eseme kategooria kohta,
   dokumendid kvaliteedisüsteemi kohta,
   tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja EÜ tüübihindamistõendi koopia.

3.2.  Kvaliteedisüsteem peab tagama pürotehniliste esemete vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele, mida nende esemete suhtes kohaldatakse.

Kõik elemendid, nõuded ja sätted, mida tootja on vastu võtnud, tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -andmestike järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige peavad need sisaldama piisavat kirjeldust järgmise kohta:

   kvaliteedialased eesmärgid ja pürotehniliste esemete kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;
   −  tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja võetavad süstemaatilised meetmed;
   enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;
   −  kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne;
   −  pürotehniliste esemete kvaliteedialase järelevalve meetodid ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise kontroll.

3.3.  Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et kvaliteedisüsteemid, millega kohaldatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid, vastavad nendele nõuetele. Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on sarnase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsust.

3.4.  Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja toetama kõnealust süsteemi, et see oleks piisav ja tõhus.

Tootja peab teatama kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi plaanitavast muutmistest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja hindamist korrata.

Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.  Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1.  Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.  Tootja tagab teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

   dokumendid kvaliteedisüsteemi kohta,
   −  kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jms.

4.3.  Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema kontrolle, et teha kindlaks, kas tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditiaruande.

4.4.  Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti; vajaduse korral peab teavitatud asutus esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5.  Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama siseriiklike ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

   punkti 3.1 teises taandes osutatud dokument,
   punkti 3.4 teises lõigus osutatud muudatused,
   teavitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6.  Kõik teavitatud asutused peavad võimaldama muudel teavitatud asutustel kasutada teavet kvaliteedisüsteemile antud kinnituse ja kinnituse tühistamise kohta.

4.  MOODUL E: Toote kvaliteedi tagamine

1.  See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, tagab ja deklareerib, et pürotehnilised esemed vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile. Tootja peab kinnitama igale esemele CE-vastavusmärgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. CE-vastavusmärgisele tuleb lisada punktis 4 osutatud kontrollimiste eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.  Tootja peab pürotehniliste esemete lõppkontrolli ja katsete jaoks kasutama heakskiidetud kvaliteedisüsteemi vastavalt punktile 3. Tema suhtes kohaldatakse punktis 4 osutatud järelevalvet.

3.  Kvaliteedisüsteem

3.1.  Tootja esitab kvaliteedisüsteemi hindamiseks oma pürotehniliste esemete osas taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

   kogu asjakohane teave kavandatud pürotehnilise kategooria kohta,
   kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon,
   tehnilised dokumendid kinnitatud tüübi kohta ja EÜ tüübihindamistõendi koopia.

3.2.  Kvaliteedisüsteemi raames kontrollitakse iga pürotehnilist eset ja tehakse artiklis 8 osutatud asjakohases ühtlustatud standardis/asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud vajalikud katsed või nendega samaväärsed katsed, et kontrollida, kas see vastab käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige tuleb neis kirjeldada järgmist:

   kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused,
   pärast tootmist teostatud uuringud ja katsed,
   kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalvevahendid,
   −  kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jms.

3.3.  Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab eeldama, et kvaliteedisüsteemid, mis järgivad asjakohast ühtlustatud standardit, vastavad nendele nõuetele.

Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on sarnase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Tootjale tuleb otsusest teatada. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.  Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja toetama kõnealust süsteemi, et see oleks piisav ja tõhus.

Tootja või tema importija peab teatama kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi plaanitavast muutmisest. Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 osutatud nõudeid või on vaja hindamist korrata. Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.  Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1.  Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.  Tootja peab tagama teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning andma talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

   kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni,
   tehnilised dokumendid,
   −  kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jms.

4.3.  Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema kontrolle kindlustamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditiaruande.

4.4.  Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti; vajaduse korral peab teavitatud asutus esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5.  Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama siseriiklike ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

   punkti 3.1 teises taandes osutatud dokumendid,
   punkti 3.4 teises lõigus osutatud muudatused,
   volitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6.  Kõik teavitatud asutused peavad edastama muudele teavitatud asutustele asjakohase teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kinnituste kohta.

5.  MOODUL F: Tooteühiku kinnitamine

1.  See moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et pürotehniline ese, mille kohta on väljastatud punktis 2 osutatud tõend, vastab direktiivi asjakohastele nõuetele. Tootja peab kinnitama igale pürotehnilisele esemele CE-vastavusmärgise ja koostama vastavusdeklaratsiooni.

2.  Teavitatud asutus kontrollib pürotehnilist eset ja teeb artiklis 8 osutatud asjakohases ühtlustatud standardis/asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud vajalikud katsed või võrdväärsed katsed, et tagada pürotehniliste esemete vastavus direktiivi asjakohastele nõuetele.

Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada heakskiidetud pürotehnilisele esemele oma tunnusnumbri ja koostama tehtud katsete kohta vastavustunnistuse.

3.  Tehnilised dokumendid on mõeldud selleks, et oleks võimalik hinnata vastavust direktiivi nõuetele ning aru saada pürotehnilise eseme kavandist, tootmisest ja toimimisest.

Niivõrd, kui see on hindamiseks vajalik, peavad dokumendid sisaldama järgmist:

   tüübi üldkirjeldus;
   −  põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid;
   −  nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning pürotehnilise eseme või ohutussüsteemide tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
   −  artiklis 8 osutatud ühtlustatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud põhiohutusnõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 8 osutatud ühtlustatud standardeid;
   konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;
   katseprotokollid.

6.  MOODUL G: Täielik kvaliteedi tagamine

1.  Antud moodulis kirjeldatakse menetlust, mille järgi tootja, kes täidab punktis 2 osutatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et vastavad tooted täidavad nende suhtes kehtivaid käesoleva direktiivi nõudeid. Tootja või tootja importija kinnitab CE-vastavusmärgise igale tootele ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Koos CE-märgisega kantakse peale ka punktis 4 osutatud kontrollimiste eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood.

2.  Tootja peab kasutama kavandamise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise jaoks heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, nagu on sätestatud punktis 3, ning tema suhtes tuleb kohaldada punktis 4 osutatud kontrolli.

3.  Kvaliteedisüsteem

3.1.  Tootja esitab taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama:

   kogu asjassepuutuvat teavet kavandatud pürotehnilise eseme kategooria kohta;
   kvaliteedisüsteemiga seotud dokumente.

3.2.  Kvaliteedisüsteem peab tagama toodete vastavuse nende suhtes kehtivatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja poolt vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja kavakindlalt kirjalike normide, menetluste ja juhenditena dokumenteerida. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

See peab piisava põhjalikkusega sisaldama eelkõige järgmist:

   −  kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna kohustused ja volitused toodete kavandamise ja kvaliteedi osas;
   −  tehnilised ehitusnäitajad, sealhulgas kohaldatavad standardid ja kui artiklis 8 osutatud standardeid ei ole täielikult rakendatud, meetmed tagamaks, et täidetud on asjaomased direktiivi põhinõuded;
   −  kõnealusesse tootekategooriasse kuuluvate toodete väljatöötamisel kasutatavad arengutulemuste, protsesside ja süstemaatiliste meetmete kontrolli ja hindamise meetodid;
   −  tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;
   −  enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus;
     kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne;
   vahendid nõutava kujundus- ja tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhususe järele valvamiseks.

3.3.  Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, tegemaks kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Asutus eeldab, et kvaliteedisüsteemid, millega kohaldatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid, vastavad nendele nõuetele.

Kontrollivas rühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetlus hõlmab tootja ettevõtte külastust.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.  Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi nõuetekohase ja tõhusana.

Tootja peab teatama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavatsetavast ajakohastamisest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 osutatud nõudeid või on vaja hindamist korrata.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.  Teavitatud asutuse vastutusel olev EÜ järelevalve

4.1.  EÜ järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.  Tootja võimaldab teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

   dokumendid kvaliteedisüsteemi kohta;
   arenguvaldkonna kvaliteedisüsteemi käsitlevas osas nõutavad kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsitulemused, arvutused, katsed jms;
   tootmise vallas kvaliteedisüsteemiga nõutud kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3.  Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama tootjale auditi aruande.

4.4.  Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootjale ette teatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajadusel teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5.  Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama riigi ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

   punkti 3.1 teises taandes osutatud dokument;
   punkti 3.4 teises lõigus osutatud muudatused;
   teavitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6.  Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele asjaomase teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kinnituste kohta.

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MILLEGA LIIKMESRIIGID PEAVAD VASTAVUSHINDAMISE EEST VASTUTAVATE ASUTUSTE PUHUL ARVESTAMA

1.  Teavitatud asutus, selle juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla kontrollitavate pürotehniliste esemete kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja ega importija, samuti ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi otseselt ega volitatud esindajana osaleda nende esemete kavandamises, tootmises, turuletoomises, hoolduses ega importimises. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel.

2.  Teavitatud asutus ja selle personal peavad tegema vastavustõendamiskatseid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemusega.

3.  Teavitatud asutuse kasutuses peavad olema vajalik personal ja vahendid, mis võimaldavad tal nõuetekohaselt täita vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehnilisi ülesandeid; samuti peab tal olema juurdepääs eriliseks vastavustõendamiseks vajalikele seadmetele.

4.  Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

   hea tehniline ja erialane ettevalmistus,
   piisavad teadmised nõuete kohta, mis on kehtestatud nende poolt läbiviidavatele katsetele ja piisavad kogemused selliste katsete tegemisel,
   suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5.  Kontrolliva personali erapooletus peab olema tagatud. Personali töötasu ei tohi sõltuda tehtud katsete arvust ega tulemustest.

6.  Teavitatud asutus peab sõlmima tsiviilvastutuskindlustuse lepingu, välja arvatud juhul, kui vastavalt siseriiklikele õigusaktidele võtab riik sellise vastutuse enda peale või kui liikmesriik vastutab otseselt katsete eest.

7.  Teavitatud asutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusorganitele, kus volitatud asutus tegutseb).

IV LISA

VASTAVUSMÄRGIS

CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest "CE" järgmisel kujul:

Märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELT C 195, 18.8.2006, lk 7.
(3) Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta seisukoht.
(4) EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(5) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/105/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 97).
(6) EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).
(7) EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.
(8) ELT C 91, 16.4.2003, lk 7.
(9) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(10) EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.
(11) EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/34/EÜ (EÜT L 141, 4.6.1999, lk 20).
(12) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(13) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(14) EÜT L 187, 16.7.1988, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).
(15) EÜT L 212, 7.8.2001, lk 24.
(16)* 30 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(17)* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(18)** Kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(19) Kui see on asjakohane, võib ohutu kaugus olla väiksem.
(20) Kui see on asjakohane, võib ohutu kaugus olla väiksem.


Ühtne sotsiaalse kaitse statistika Euroopa süsteem (ESSPROS) ***I
PDF 317kWORD 103k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse sotsiaalse kaitse statistika Euroopa süsteemi (ESSPROS) kohta (KOM(2006)0011 – C6-0024/2006 – 2006/0004(COD))
P6_TA(2006)0516A6-0324/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0011)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 258 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0024/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0324/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidenti ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 30. novembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007 ühtse sotsiaalse kaitse statistika Euroopa süsteemi (ESSPROS) kohta

P6_TC1-COD(2006)0004


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Ühenduste asutamislepingu artiklis 2 loetletakse ühe Euroopa Ühenduse ülesandena sotsiaalkaitse kõrge taseme edendamine.

2)   2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil algatati liikmesriikide vaheline sotsiaalse kaitse süsteeme käsitlev kogemuste vahetamise protsess.

(3)  Nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta otsusega 2004/689/EÜ(4) loodi sotsiaalkaitsekomitee, mis toimib komisjoni ja liikmesriikide vahelise sotsiaalse kaitse süsteemide ajakohastamise ja parandamise alase teabevahetuse vahendina.

(4)  Komisjoni 2003. aasta 27. mai teatises(5) kirjeldati strateegiat sotsiaalpoliitika valdkonna avatud koordineerimise protsessi lihtsustamiseks, pidades silmas sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse hõlvamise positsiooni tugevdamist Lissaboni strateegia raames. Vastavalt nõukogu 2003. aasta 20. oktoobri kokkuleppele jõustub lihtsustamine alates 2006. aastast. Selle taustal saab põhiliseks aruandlusvahendiks ühine aastaaruanne, mille ülesandeks on koondada peamised analüütilised tulemused ja poliitilised sõnumid, mis kuuluvad nii avatud koordineerimismeetodi erinevate kohaldamisalade kui ka sotsiaalse kaitse valdkondadevaheliste küsimuste juurde.

(5)  Avatud koordineerimismeetodiga on taas rõhutatud vajadust võrreldava, ajakohase ja usaldusväärse statistika järele sotsiaalpoliitika valdkonnas. Eelkõige kasutatakse sotsiaalse kaitse võrreldavat statistikat ühistes aastaaruannetes.

(6)  Komisjon (Eurostat) kogub juba liikmesriikidelt sotsiaalse kaitse iga-aastaseid andmeid vabatahtlikul alusel. Sellest tegevusest on saanud liikmesriikide väljakujunenud tava ning see põhineb ühistel metoodilistel põhimõtetel, mis on kujundatud andmete võrreldavuse tagamiseks.

(7)  Ühenduse statistika koostamist reguleeritakse eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta(6).

(8)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(7).

(9)  Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused määrata kindlaks andmete kogumise esimene aasta ja võtta vastu kaetud andmete üksikasjaliku klassifitseerimisega seotud meetmed, kinnitada kasutatavad mõisted ja andmelevi eeskirjade ajakohastamine. Kuna sellised meetmed on üldist laadi ja ei ole mõeldud oluliste osade muutmiseks ning täiendavad käesolevat määrust uute osadega, mis ei ole esmatähtsad, siis tuleks nad vastu võtta kontrolliga regulatiivkomitee menetluse teel vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklile 5 a.

(10)  Kuna käesoleva määruse eesmärki ehk ühtlustatud andmete saamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomist ei saa tõhusalt teostada liikmesriikide vaid üksnes ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(11)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga on olemas koostöö sotsiaaltoetuste netosummade osas.

(12)  Nõukogu otsusega 89/382/EMÜ(8) asutatud statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühtne sotsiaalse kaitse statistika Euroopa süsteem (edaspidi "ESSPROS"), sätestades:

   a) metoodilise raamistiku (mis põhineb ühistel standarditel, määratlustel, klassifikatsioonidel ja raamatupidamiseeskirjadel), mida kasutatakse statistika koostamiseks võrreldavatel alustel ühenduse heaks; ja
   b) ajalised piirangud ESSPROSiga kooskõlas koostatud statistika edastamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

   a) "ühenduse statistika"mõiste, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2;
   b) "sotsiaalne kaitse" – hõlmab kõikide riiklike ja eraasutuste sekkumisi eesmärgiga leevendada kodumajapidamiste ja üksikisikute riskide või vajaduste määratletud kogumist tulenevat koormat, tingimusel et asjaga ei ole seotud samaaegseid vastastikuseid ega individuaalseid korraldusi. Sotsiaalset kaitset põhjustavate riskide või vajaduste nimekiri on tavapäraselt järgmine: haigus ja/või tervishoid; puuded; vanadus; toitja kaotus; perekond/lapsed; töötus; eluase; ja mujal klassifitseerimata sotsiaalne tõrjutus;
   c) "sotsiaalse kaitse kava" – eraldiseisev eeskirjade kogum, mida toetab üks või mitu institutsioonilist üksust ning mis reguleerib sotsiaalse kaitse toetusi ja nende rahastamist;
   d) "kavade rühmitamine" – kriteeriumid sotsiaalse kaitse kavade klassifitseerimiseks, sealhulgas otsuse tegemine, õigusaktide täitmine, õiguste kehtestamine ning kaitse ulatus ja tase. Iga kava klassifitseeritakse ühele kriteeriumile vastavasse kategooriasse;
   e) "sotsiaalse kaitse toetused" – sotsiaalse kaitse kavade rahalised ja mitterahalised ülekanded leibkondadele ja üksikisikutele, et leevendada nende riskide või vajaduste määratletud kogumist tulenevat koormat.

Artikkel 3

Süsteemi reguleerimisala

1.  ESSPROSi põhisüsteemiga seotud statistika hõlmab sotsiaalse kaitse kulude ja tulude finantsvooge.

Need andmed edastatakse sotsiaalse kaitse kavade tasandil. Iga kava kohta esitatakse ESSPROSi klassifikatsiooni järgi üksikasjalikud kulud ja tulud.

Andmed, mis edastatakse kvantitatiivsete andmete kavade ja üksikasjalike toetuste kaupa seoses üldise klassifikatsiooniga ning andmeesituse ja andmelevi korraldused sätestatakse I lisa punktis 1. Teemad kvalitatiivsete andmete kavade ja üksikasjalike toetuste kaupa ning andmeesituse, kvalitatiivsete andmete ajakohastamise ja andmelevi korraldused sätestatakse I lisa punktis 2.

Esimene aasta, mille kohta andmeid kogutakse, on käesoleva määruse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas järgnev kalendriaasta.

2.  Lisaks põhisüsteemile lisatakse moodulid, mis hõlmavad täiendavat statistilist teavet pensionisaajate ja sotsiaalse kaitse toetuste kohta.

Artikkel 4

Pensionisaajate moodul

1.  Pensionisaajate moodul lisatakse igal aastal alates käesoleva määruse alusel toimuva andmekogumise esimesest aastast. Teemad ning andmeesituse ja andmelevi korraldused sätestatakse II lisas.

2.   Esimene aasta, mille kohta andmeid kogutakse, on käesoleva määruse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas järgnev kalendriaasta.

Artikkel 5

Sotsiaalse kaitse toetuste netosummade moodul

1.  Sotsiaalse kaitse toetuste netosummade mooduli kasutusele võtmise eesmärgil viiakse kõikides liikmesriikides 2008. aasta lõpuks läbi katsetuslik andmekogumine 2005. aasta kohta. Teemad ja andmeesituse korraldused sätestatakse III lisas.

2.  Selle riigisisese katsetusliku andmekogumise kokkuvõtte põhjal ja eeldusel, et väga suur osa nendest katseuuringutest on positiivsed, võetakse kooskõlas artikli 8 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega vastu meetmed seoses kõnealuse mooduli käivitamisega täielikuks andmekogumiseks, kuid mitte enne 2010. aastat.

Artikkel 6

Teabeallikad

Statistika põhineb järgmistel teabeallikatel olenevalt nende kättesaadavusest liikmesriikides ja kooskõlas riigi seaduste ja tavadega:

   a) registrid ja muud haldusallikad;
   b) uuringud; ja/või
   c) hinnangud.

Artikkel 7

Rakendamise kord

1.  Käesoleva määruse rakendamise kord võtab arvesse kulutasuvuse analüüsi tulemusi ja on seotud ESSPROSi põhisüsteemi (I lisa) pensionisaajate mooduli (II lisa) ning sotsiaalse kaitse toetuste netosummade mooduliga (artikkel 5).

2.   Andmete edastamise vormi, edastatavate tulemuste ja kvaliteedihindamise kriteeriumitega seonduvad meetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega.

3.   Meetmed, mis on mõeldud käesoleva määruse nende osade, mis ei ole esmatähtsad, muutmiseks, muu hulgas täiendamise teel, mis on seotud otsusega andmekogumise esimese aasta kohta ning meetmetega, mis puudutavad kaetud andmete üksikasjalikku klassifitseerimist, kasutatavate mõistete ning andmelevi eeskirjade ajakohastamist, võetakse kooskõlas artikli 8 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega.

Artikkel 8

Menetlus

1.  Komisjoni abistab otsusega 89/382/EMÜ, Euratom moodustatud statistikaprogrammi komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1–4, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

ESSPROSi põhisüsteem

1.  Kvantitatiivsed andmed kavade ja üksikasjalike toetuste kaupa

1.1.  Edastatud andmed

Seoses üldise klassifikatsiooniga hõlmab edastatud teave järgmisi andmeid:

1.1.1.  Kulud

1.1.1.1.  Sotsiaalse kaitse toetused, mida klassifitseeritakse:

   a) eesmärkide järgi (vastavalt igale riskile või vajadusele) ja
   b) iga eesmärgi osas kahe jaotuse järgi: majandusliku seisundi uuringuga ja majandusliku seisundi uuringuta ning rahalised toetused (jaotus regulaarseteks ja ühekordseteks toetusteks) ja mitterahalised toetused;

1.1.1.2.  Halduskulud

1.1.1.3.  Siirded muudesse kavadesse

1.1.1.4.  Muud kulud

1.1.2.  Tulud

1.1.2.1.  Sotsiaalmaksud

1.1.2.2.  Riiklikud toetused

1.1.2.3.  Siirded muudest kavadest

1.1.2.4.  Muud tulud

Andmed (seoses üksikasjaliku klassifikatsiooniga) esitatakse artiklis 8 sätestatud korras.

1.2.  Andmeesitus

Statistikat esitatakse igal aastal. Andmed on kalendriaasta kohta vastavalt riiklikele tavadele. Andmete edastamise tähtaeg on N+18 kuud, s.t andmed kalendriaasta N kohta koos eelmiste aastate kõikide parandustega edastatakse hiljemalt aasta N+2 juunis.

1.3.  Andmelevi

Komisjon (Eurostat) avaldab sotsiaalse kaitse kulude andmed kavade kohta kokkuvõtlikult N+22 kuu lõpuks (aasta N+2 oktoober), võttes aluseks andmed, mis viitavad kalendriaastale N. Samal ajal levitab komisjon (Eurostat) üksikasjalikud andmed kavade kaupa konkreetsetele kasutajatele (riigiasutused, kes koguvad ESSPROSi andmeid, komisjoni osakonnad ja rahvusvahelised asutused). Need konkreetsed kasutajad tohivad kavade andmeid avaldada vaid rühmades.

2.  Kvalitatiivne teave kavade ja üksikasjalike toetuste kaupa

2.1.  Teemad

Iga kava osas sisaldab kvalitatiivne teave kava kirjeldust, toetuste üksikasjalikku kirjeldust ja teavet hiljutiste muutuste ja reformide kohta.

2.2.  Andmeesitus ja kvalitatiivse teabe ajakohastamine

Juba esitatud kvalitatiivse teabe täielik iga-aastane ajakohastamine piirdub sotsiaalse kaitse süsteemi muutustega ning see edastatakse koos kvantitatiivsete andmetega.

2.3.  Andmelevi

Komisjon (Eurostat) levitab kvalitatiivse teabe kavade tasandil N+22 kuu lõpuks (aasta N+2 oktoober).

II LISA

Pensionisaajate moodul

1.  Teemad

See moodul hõlmab andmeid pensionisaajate kohta, keda määratletakse mõne sotsiaalse kaitse kava ühe või mitme järgnevalt loetletud regulaarse rahalise toetuse saajatena:

   a) invaliidsuspension;
   b) vähenenud töövõimest tuleneva ennetähtaegselt pensionile jäämise toetus;
   c) vanaduspension;
   d) enneaegne vanaduspension;
   e) osaline pension;
   f) toitjakaotuspension;
   g) tööturutingimustest tuleneva ennetähtaegselt pensionile jäämise toetus.

2.  Andmeesitus

Statistikat esitatakse igal aastal. Andmed viitavad aasta lõpu varade seisule (31.12./1.1). Aasta N andmete edastamise tähtaeg on aasta N+2 mai lõpp ning andmed jaotuvad järgmiselt:

   a) sotsiaalse kaitse kava järgi;
   b) kavade kohta kokkuvõtlikult soo järgi.

3.  Andmelevi

Komisjon (Eurostat) avaldab andmed kõikide kavade kohta N+22 kuu lõpuks (aasta N+2 oktoober), võttes aluseks andmed, mis viitavad finantsaastale N. Samal ajal levitab komisjon (Eurostat) üksikasjalikud andmed kavade kaupa konkreetsetele kasutajatele (riigiasutused, kes koguvad ESSPROSi andmeid, komisjoni osakonnad ja rahvusvahelised asutused). Need konkreetsed kasutajad tohivad kavade andmeid avaldada vaid rühmades.

Komisjon (Eurostat) avaldab ja levitab konkreetsetele kasutajatele (riigiasutused, kes koguvad ESSPROSi andmeid, komisjoni osakonnad ja rahvusvahelised asutused) iga seitsme kategooria koguarvu N+22 kuu lõpuks (aasta N+2 oktoober), võttes aluseks andmed, mis viitavad kalendriaastale N.

III LISA

Katsetuslik andmekogumine sotsiaalse kaitse toetuste netosummade kohta

1.  Teemad

Andmekogumine katab sotsiaalse kaitse toetuste netosummade arvutused. Sotsiaalse kaitse toetuste netosummat määratletakse kui sotsiaalse kaitse toetuse väärtust, millest on maha arvatud maksud ja toetusesaajate sotsiaalmaksed ning millele lisandub "maksusoodustuste" väärtus.

"Maksusoodustust" määratletakse maksuvabastuse vormis pakutava sotsiaalse kaitsena, mida määratletaks sotsiaalse kaitse toetusena, juhul kui see oleks rahaline toetus. Maksuvabastused, mis soodustavad sotsiaalse kaitse pakkumist või eraallikatest rahastatavaid kindlustusskeeme, ei kuulu siia alla.

2.  Andmeesitus

Asjakohane osa 2005. aasta füüsilise isiku tulumaksust ja sotsiaalmaksetest, mida sotsiaalse kaitse toetuste pealt makstakse, tuleb välja tuua vastavalt rahaliste sotsiaalse kaitse toetuste erinevatele liikidele, soovitavalt omakorda jaotatud ühesuguselt maksustatud kavade rühmadeks. Keerulistel juhtudel võib tulemused esitada toetuste sobivate rühmade kaupa, nt II lisas loetletud seitsme pensionikategooria kokkuvõttena või teatava eesmärgiga rahaliste toetuste kokkuvõttena. Maksusoodustused tuleb iga kirje kohta esitada eraldi, kasutades selleks saamata jääva tulu meetodit.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) Arvamus esitati 5. juulil 2006. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta seisukoht.
(4) ELT L 314, 13.10.2004, lk 8.
(5) KOM(2003)0261.
(6) EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(8) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.


Euratomi seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad, uurimistulemuste levitamine *
PDF 505kWORD 304k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (2007–2011) (KOM(2006)0042 – C6-0080/2006 – 2006/0014(CNS))
P6_TA(2006)0517A6-0305/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0042)(1);

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artikleid 7 ja 10, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0080/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0305/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 39
Põhjendus 3 a (uus)
(3 a) Konfidentsiaalsete andmete töötlemine toimub kooskõlas kõigi asjakohaste ühenduse õigusaktidega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu näiteks komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom1, millega muudetakse komisjoni kodukorda turvasätete osas1.
_______________
1 EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ, Euratom (ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).
Muudatusettepanek 40
Põhjendus 4
(4)  Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad loovad ühtse ja läbipaistva raamistiku, et tagada tõhus rakendamine ja lihtne juurdepääs kõikidele seitsmendas raamprogrammis osalejate.
(4)  Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad peaksid looma ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, et tagada raamprogrammi võimalikult tõhusaim rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, kasutades proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevat lihtsustatud korda.
Muudatusettepanek 41
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a) Eeskirjadega peaks samuti hõlbustama raamprogrammis osaleja poolt loodud intellektuaalomandi kasutamist, võttes samuti arvesse osaleja rahvusvahelise tegutsemise spetsiifikat ning kaitstes samal ajal teiste osalejate ja ühenduse õigustatud huve.
Muudatusettepanek 42
Põhjendus 7
(7)  Seetõttu on asjakohane lubada mitte ainult juriidiliste isikute, vaid ka füüsiliste isikute osalemist tingimusel, et neil on õigus teostada õigusi ja võtta kohustusi. Füüsiliste isikute osalemine tagab selle, et teadusliku pädevuse ja võimekuse arendamine ei ole piiratud ühenduse toetusega projektidele, mis hõlmavad ainult juriidilisi isikuid, tagades ka nende VKEde osalemise, mis ei ole juriidilised isikud.
välja jäetud
Muudatusettepanek 43
Põhjendus 9
(9)  On asjakohane, et iga juriidiline isik võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Miinimumtingimusi ületav osalemine peaks tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa toimimise.
(9)  On asjakohane, et iga juriidiline isik võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Miinimumtingimusi ületav osalemine peaks tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa rakendamise.
Muudatusettepanek 44
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a) Asutamislepingu artikli 198 kohaselt võivad liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevate Euroopa-väliste territooriumide juriidilised isikud seitsmendas raamprogrammis osaleda.
Muudatusettepanek 45
Põhjendus 12 a (uus)
(12 a) Osalejate hüvanguks peaks üleminek kuuenda raamprogrammi raames kasutatud kulude arvutamise korralt olema tõhus ja sujuv. Seitsmenda raamprogrammi järelevalveprotsessiga peaks seetõttu käsitlema nimetatud muutuse eelarvelist mõju, eelkõige mõju osalejate halduskoormusele.
Muudatusettepanek 46
Põhjendus 13
(13)  Komisjonil on vaja kehtestada lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist, valikut ja toetuse andmist. Eelkõige tuleb kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.
(13)  Komisjonil on vaja kehtestada (lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades ning käesolevas määruses sätestatule) eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist ja valikut ning toetuste andmist¸ ning kehtestada osalejate kahjuhüvitusnõuete menetlus. Eelkõige tuleb kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.
Muudatusettepanek 47
Põhjendus 14
(14)  On asjakohane, et komisjon kehtestab lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist.
(14)  On asjakohane, et komisjon kehtestab lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist. Nimetatud eeskirjadega peaks saavutama tasakaalu ühenduse finantshuvide kaitsmise ning õigussubjektide seitsmendas raamprogrammis osalemise lihtsustamise ja hõlbustamise vahel.
Muudatusettepanek 48
Põhjendus 15
(15)  Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetusemenetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle vastavalt asutamislepingu artiklile 160c.
(15)  Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad ning nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta1 muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetusemenetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle vastavalt asutamislepingu artikli 248 lõikele 2.
________________
1 ELT L 312, 23.12.1995, lk 1.
Muudatusettepanek 49
Põhjendus 15 a (uus)
(15 a) On vajalik, et ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele asjatute viivitusteta.
Muudatusettepanek 50
Põhjendus 17
(17)  Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka selle eriprogrammide üle.
(17)  Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka selle eriprogrammide üle. Komisjon peaks kehtestama ja haldama asjakohast infosüsteemi, mille eesmärgiks on tagada kaudsete meetmete rakendamise tõhus ja ühtne järelevalve ja hindamine.
Muudatusettepanek 51
Põhjendus 17 a (uus)
(17 a) Seitsmes raamprogramm peaks peegeldama ja edendama Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis kehtestatud üldpõhimõtteid, arvestades sealjuures harta ja töölevõtmise juhendi vabatahtlikku iseloomu.
Muudatusettepanek 52
Põhjendus 19
(19)  Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.
(19)  Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel ning vajadusel nendega seotud ja liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud ettevõtetel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.
Muudatusettepanek 53
Põhjendus 20
(20)  Kuuendas raamprogrammis teatud osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi loobutakse. Sõltuvalt võlgnetavate summade mittehüvitamise riski suurusest, võib osa ühenduse rahalisest toetusest kinni pidada, et katta oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Osalejad, kes varasemalt olid kohustatud teiste osalejate rahalisi kohustusi kandma, annavad oma panuse riskide maandamisse, mille komisjon peab kinni maksete tegemise hetkel.
(20)  Kuuendas raamprogrammis teatud osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi loobutakse. Selles kontekstis tuleks luua komisjoni hallatav osalejate tagatisfond, millega kaetakse oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Selline lähenemisviis edendab lihtsustamist ja hõlbustab osalemist, samas kaitstes seitsmenda raamprogrammiga kooskõlas oleval viisil ühenduse finantshuvisid.
Muudatusettepanek 55
Artikli 2 punktid 1–3
-1. õigussubjekt − füüsiline isik või tegevuskoha siseriikliku õiguse või ühenduse õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi. Füüsiliste isikute puhul mõeldakse asutamiskoha all nende tavalist elukohta.
-1 a. seotud ettevõte – mis tahes õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli, nagu programmis osaleja üle; kontrolli teostatakse artikli 7 lõikes 2 sätestatud vormides.
-1 b. õiglased ja mõistlikud tingimused – asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused, mis võtavad arvesse kasutusõiguse taotluse spetsiifilisi asjaolusid, näiteks kasutusõiguse taotluse objektiks olevate teadmiste või taustteabe tegelik või potentsiaalne väärtus ja/või kavandatava kasutuse ulatus, kestus või muu spetsiifika;
1. teadmised – meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;
1. teadmised – asjaomaste kaudsete meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;
2. taustteave – enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;
2. taustteave – enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;
2 a. osaleja – kaudses meetmes osalev õigussubjekt, kellel käesoleva määruse tingimuste alusel on ühenduse suhtes õigusi ja kohustusi;
3. 3) uurimisinstituut – mittetulunduslik organisatsioon, mis teostab oma põhitegevusena teaduslikke või tehnoloogilisi uurimusi;
3. uurimisinstituut – mittetulundusliku organisatsioonina asutatud õigussubjekt, mis ühena oma põhitegevustest teostab teadusuuringuid või tehnoloogiaarendust;
Muudatusettepanek 56
Artikli 8 lõige 2
Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, millega koordineeritakse teadusprojekte.
Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, mille eesmärk on koordineerida uurimistegevust.
Muudatusettepanek 57
Artikli 12 lõike 2 esimene lõik a
Konkursikutsetel on selgelt määratletud eesmärgid, mis tagab selle, et taotlejad ei esita asjatuid taotlusi.
Muudatusettepanek 58
Artikkel 14
Hindamine, valik ja toetuse määramine
Hindamispõhimõtted ning valiku- ja toetuse määramise kriteeriumid
1.  Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise kriteeriumide põhimõtetele.
1.  Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt sätestatud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise kriteeriumide põhimõtetele.
Kasutatavad kriteeriumid on järgmised:
a) teaduslik ja tehnoloogiline pädevus ning innovatiivsuse aste;
b) võime kaudset meedet edukalt rakendada ning seda ressursside ja pädevuse seisukohast tõhusalt hallata, eelkõige mis puudutab osalejate poolt kindlaks määratud töökorraldust;
c) vastavus eriprogrammi eesmärkidele;
d) muretsetud vahendite kriitiline mass ja nende panus ühenduse poliitikasse;
e) saadud teadmiste kasutamise ja levitamise kava kvaliteet, innovatsiooni edendamise potentsiaal ja selged kavad intellektuaalomandi haldamiseks.
Tööprogrammis võib sätestada erikriteeriume või täiendavaid üksikasju kriteeriumide kohaldamiseks.
Selles raamistikus täpsustatakse tööprogrammidega hindamis- ja valikukriteeriumid ning võidakse lisada täiendavaid nõudeid, koefitsiente ja lävendeid või kehtestada kriteeriumite kohaldamise täiendavad üksikasjad.
2.  Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.
2.  Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.
3.  Ettepanekud valitakse hindamistulemuste alusel.
3.  Ettepanekud seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Rahastamisotsused tehakse selle järjekorra alusel.
Muudatusettepanek 59
Artikkel 15
1.  Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlust. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise taotluste esitamise üksikasjalikud eeskirjad ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.
1.  Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.
2.  Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes ettepanekud, mis läbivad esimese etapi hindamiskriteeriumid.
2.  Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes need taotlejad, kelle ettepanekud läbivad esimese etapi hindamise.
Kõiki taotlejaid teavitatakse kiirelt hindamise esimese etapi tulemustest.
3.  Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.
3.  Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlust ning avaldab juhised taotlejatele, mis sisaldavad ka juhiseid hindajatele. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise taotluste esitamise menetluse üksikasjalikud eeskirjad (sealhulgas nii esimese etapi ettepaneku kui ka teise etapi ettepaneku ulatuse ja liigi kohta) ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.
Komisjon annab teavet ja koostab kahjuhüvitusnõude menetluse taotlejatele.
4.  Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine.
4.  Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine.
Komisjon hoidub nimetatud kontrolli korduvast läbiviimisest, välja arvatud juhul, kui asjaomase osaleja olukord on muutnud.
Muudatusettepanek 60
Artikkel 16
1.  Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamiste läbiviimisel.
1.  Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda ettepanekute hindamisel.
Artiklis 13 käsitletud koordineerivate ja toetavate meetmete elluviimiseks nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.
Artiklis 13 käsitletud koordineerivate ja toetavate meetmete elluviimiseks nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.
2.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalikest oskustest ja teadmistest lähtudes.
2.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja teadmiste alusel. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegeleda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.
Sõltumatuid eksperte määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.
Sõltumatuid eksperte määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja asjaomastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.
Komisjon võib vajadusel valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku.
Komisjon võib vajadusel valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku.
Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.
Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.
3.  Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.
3.  Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.
4.  Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi "töölevõtu käskkiri", mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.
4.  Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi "töölevõtu käskkiri", mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.
5.  Komisjon avaldab sobivates teabekanalites regulaarselt teda eriprogrammide juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.
5.  Komisjon avaldab kord aastas sobivates teabekanalites teda raamprogrammi ja iga eriprogrammi juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.
Muudatusettepanek 61
Artikli 17 lõiked 4–6
4.  Kui osaleja ei täida oma kohustusi, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.
4.  Kui osaleja ei täida kaudse meetme tehnilise rakendamise osas oma kohustusi, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.
5.  Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.
5.  Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.
6.  Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.
6.  Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.
6 a. Kaudses meetmes osalejad võivad töö teatud koostisosasid kolmandatelt osapooltelt alltöövõtu korras sisse osta, juhul kui see on toetuslepingus ette nähtud.
6 b. Komisjon koostab kahjuhüvitusnõude menetluse osalistele.
Muudatusettepanek 63
Artikli 18 lõige 7
7.  Komisjon koostab kooskõlas käesoleva määrusega toetuslepingu näidise.
7.  Komisjon kehtestab kooskõlas käesoleva määrusega ning tihedas koostöös liikmesriikidega toetuslepingu näidise. Kui osutub vajalikuks toetuslepingu näidise oluline muutmine, siis muudab komisjon seda vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.
Muudatusettepanek 62
Artikli 18 lõige 8 a (uus) ja lõige 8 b (uus)
8 a. Toetuslepingu näidises nähakse ette komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja ning kontrollikoja järelevalve ja finantskontroll.
8 b. Toetuslepingus võib kehtestada tähtaegu, milleks osalejad peavad tegema käesolevas määruses nimetatud teavitamised.
Muudatusettepanek 64
Artikli 19 lõike 1 esimene lõik
1.  Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid ei ole käesolevas määruses kehtestatud.
1.  Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid õigusi ja kohustusi ei ole käesolevas määruses kehtestatud.
Muudatusettepanek 65
Artikkel 23
1.  Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud kokkuleppe, edaspidi "konsortsiumikokkulepe", et reguleerida järgmist:
1.  Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kõik kaudses meetmes osalejad kokkuleppe, edaspidi "konsortsiumikokkulepe", et reguleerida muu hulgas järgmist:
(a) konsortsiumi sisemine korraldus;
a) konsortsiumi sisemine korraldus;
(b) ühenduse rahalise toetuse jagamine;
b) ühenduse rahalise toetuse jagamine;
(c) lisaeeskirjad levitamise ja kasutamise kohta, sealhulgas vastavalt vajadusele intellektuaalomandi õigustega seotud kord;
c) eeskirjad, mis täiendavad III peatükis sisalduvaid eeskirju levitamise, teabe kasutamise ja kasutusõiguste andmise kohta, ning nendega seotud sätteid toetuslepingus;
(d) konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine.
d) konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine, sealhulgas võimu kuritarvitamise juhtumite lahendamine;
d a) vastutus, kahjude hüvitamine ja osalejate vahelise konfidentsiaalsuse kord.
2.  Komisjon kehtestab ja avaldab juhised, mis käsitlevad põhiküsimusi, mida osalejad oma konsortsiumikokkulepetes käsitleda võivad, sealhulgas VKEde osalust edendavad sätted.
Muudatusettepanek 66
Artikli 24 lõige 1
1.  Kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:
1.  Kaudses meetmes osaleda soovivad õigussubjektid määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:
-a) teostada järelevalvet kaudses meetmes osalejate kohustuste järgimise üle;
(a) tagab, et toetuslepingus märgitud juriidilised isikud täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi vastavalt käesolevas määruses sätestatule;
a) kontrollida, kas toetuslepingus märgitud õigussubjektid täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi;
(b) võtab vastu ühenduse rahalise toetuse ja jaotab seda;
b) võtta vastu ühenduse rahalise toetuse ja jaotada seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe ja toetuslepinguga;
(c) peab raamatupidamisarvestust, peab arvestust ja teavitab komisjoni ühenduse rahalise toetuse jaotamisest vastavalt artiklile 35;
c) pidada ühenduse rahalise toetusega seotud arvestust ja raamatupidamisarvestust ning teavitada komisjoni selle jaotamisest vastavalt artikli 23 punktile b ja artiklile 35;
(d) tagab tõhusa ja korrektse teabevahetuse osalejate ja komisjoni vahel.
d) vahendada tõhusat ja korrektset teabevahetust osalejate vahel ning esitab osalejatele ja komisjonile korrapäraseid aruandeid projekti edusammudest.
Muudatusettepanek 67
Artikkel 25
1.  Kaudses meetmes osalejad võivad teha ettepaneku uue osaleja lisamiseks või olemasoleva osaleja eemaldamiseks.
1.  Kaudses meetmes osalejad võivad heaks kiita uue osaleja lisamise või olemasoleva osaleja eemaldamise, tehes seda kooskõlas konsortsiumikokkuleppe vastavate sätetega.
2.  Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv juriidiline isik ühineb toetuslepinguga.
2.  Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv juriidiline isik ühineb toetuslepinguga.
3.  Kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehekülgi, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte.
3.  Erandjuhtudel, kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehekülgi, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte.
Konsortsium hindab pakkumisi kriteeriumide alusel, mis reguleerisid esialgset meetme hindamist, sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud vastavalt artiklites 14 ja 16 sätestatud põhimõtetele.
Konsortsium hindab pakkumisi kriteeriumide alusel, mis reguleerisid esialgset meetme hindamist, sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud vastavalt artiklites 14 ja 16 sätestatud põhimõtetele.
4.  Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.
4.  Konsortsium peab igast koosseisu muudatusettepanekust teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.
Konsortsiumi koosseisu muudatused, mis on seotud teiste toetuslepingu muutmise ettepanekutega, mis ei ole otseselt seotud koosseisu muutusega, peavad saama komisjoni kirjaliku nõusoleku.
Konsortsiumi koosseisu muudatused, mis on seotud teiste toetuslepingu muutmise ettepanekutega, mis ei ole otseselt seotud koosseisu muutusega, peavad saama komisjoni kirjaliku nõusoleku.
Muudatusettepanek 77
5. alajao pealkiri
PROGRAMMIDE JA KAUDSETE MEETMETE NING TEABEEDASTUSE JÄRELEVALVE
PROGRAMMIDE JA KAUDSETE MEETMETE NING TEABEEDASTUSE JÄRELEVALVE JA HINDAMINE
Muudatusettepanek 68
Artikkel 26
Järelevalve
Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 18 lõikele 4.
Järelevalve ja hindamine
1.  Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 18 lõikele 4.
Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 19 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist.
Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 19 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist.
Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 16.
Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 16.
Komisjon jälgib seitsmendat raamprogrammi, selle eriprogramme ja vajaduse korral eelnevaid raamprogramme artikli 16 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide abiga.
2.  Komisjon kehtestab infosüsteemi, mis võimaldab selle järelevalve tõhusat ja järjepidevat toimimist kogu raamprogrammi ulatuses, ning hooldab seda.
Artikli 3 kohaselt avaldab komisjon sobivates teabekanalites teavet rahastatud projektide kohta.
3.  Raamprogrammi otsuse artiklis 6 nimetatud järelevalve ja hindamine sisaldavad käesoleva määruse kohaldamisega seotud aspekte ning käsitlevad kulude arvutamise korra muudatuste eelarvelist mõju võrreldes kuuenda raamprogrammiga ning selle mõju osalejate halduskoormusele.
4.  Komisjon määrab kooskõlas artikliga 16 sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamiste läbiviimisel ning (kui seda vajalikuks peetakse) eelmiste raamprogrammide hindamiste läbiviimisel.
Lisaks võib komisjon moodustada artikli 16 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat rakendada.
5.  Lisaks võib komisjon moodustada artikli 16 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat välja töötada ja rakendada.
Muudatusettepanek 69
Artikli 27 lõike 1 sissejuhatav osa
1.  Komisjon teeb taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu enda valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
1.  Võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 3, teeb komisjon taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu enda valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
Muudatusettepanek 70
Artikkel 28
1.  Kõik järgmised juriidilised isikud, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:
1.  Kõik järgmised juriidilised isikud, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:
(a) iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidiline isik,
a) iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidiline isik,
(b) iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon;
b) iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon;
2.  Juhul kui osaleb muu rahvusvaheline organisatsioon kui Euroopa huve esindav organisatsioon või kolmandates riikides asutatud juriidiline isik, võib ta saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
2.  Juhul kui osaleb muu rahvusvaheline organisatsioon kui Euroopa huve esindav organisatsioon või kolmandates riikides (mis ei ole assotsieerunud riigid) asutatud juriidiline isik, võib ta saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:
(a) kui see on vastavalt sätestatud eriprogrammides või asjaomases tööprogrammis,
a) kui see on vastavalt sätestatud eriprogrammides või asjaomases tööprogrammis,
(b) kui see on vajalik kaudse meetme teostamiseks;
b) kui see on vajalik kaudse meetme teostamiseks;
(c) kui selline rahastamine on ette nähtud mis tahes kahepoolses teadus- ja tehnoloogialepingus või muus ühenduse ja juriidilise isiku asukohariigi vahelises kokkuleppes.
c) kui selline rahastamine on ette nähtud mis tahes kahepoolses teadus- ja tehnoloogialepingus või muus ühenduse ja juriidilise isiku asukohariigi vahelises kokkuleppes.
Muudatusettepanek 71
Artikkel 29
1.  Seitsmenda raamprogrammi II lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude hüvitamisel.
Seitsmenda raamprogrammi II lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude täielikul või osalisel hüvitamisel.
Komisjoni rahaline toetus võib olla kindlasummaliste toetuste vormis, sealhulgas kindlasummaline rahastamine, mis põhineb ühiku maksumusel, või ühekordse summeeritud väljamakse vormis või selle puhul võidakse kombineerida abikõlblike kulude hüvitamist kindlasummalise rahastamise ja ühekordsete summeeritud väljamaksetega. Komisjoni rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinnaraha vormis.
Ühenduse rahaline toetus võib olla kindlasummaliste toetuste vormis, sealhulgas kindlasummaline rahastamine, mis põhineb ühiku maksumusel, või ühekordse summeeritud väljamakse vormis või selle puhul võidakse kombineerida abikõlblike kulude hüvitamist kindlasummalise rahastamise ja ühekordsete summeeritud väljamaksetega. Ühenduse rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinnaraha vormis.
2.  Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude tasandil, põhineb see iga osaleja kuluaruandel.
Toetuse vorm, mida asjaomaste meetmete puhul tuleb kasutada, täpsustatakse tööprogrammides ja konkursikutsetes.
Muudatusettepanek 72
Artikkel 30
1.  Osalejad peavad toetusi kaasfinantseerima.
1.  Osalejad kaasfinantseerivad kaudseid meetmeid, mida rahastatakse toetustest.
Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada tulu.
Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada tulu.
2.  Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse esitatud kviitungeid.
2.  Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse saadud tulud.
3.  Et kaudse meetme rakendamiseks taotletud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:
3.  Et kaudse meetme rakendamiseks kantud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:
(a) kulud peavad olema tegelikud;
a) kulud peavad olema tegelikud;
(b) kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;
b) kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;
(c) kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused vastavalt kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetele;
c) kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused vastavalt kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetele;
(d) kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ja välja makstud ning kolmandate osapoolte ressursside kasutamise puhul kirjendatud nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestuses;
d) kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ning kolmandate osapoolte ressursside kasutamise puhul kirjendatud nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestuses;
(e) kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja hoolimatult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.
e) kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja hoolimatult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.
Punkti a kohaldamisel võib kasutada keskmisi personalikulusid, kui need on kooskõlas osaleja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega ega erine oluliselt tegelikest kuludest.
Punkti a kohaldamisel võib kasutada keskmisi personalikulusid, kui need on kooskõlas osaleja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega ega erine oluliselt tegelikest kuludest.
3 a. Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude alusel, põhineb tagasimakse iga osaleja kuluaruandel.
Muudatusettepanek 73
Artikli 31 lõiked 2 ja 3
2.   Kaudsete abikõlblike kulude katmiseks võib iga osaleja valida kindla summa oma otseste abikõlblike kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud.
2.   Osalejate kulude hüvitamine põhineb nende otsestel ja kaudsetel abikõlblikel kuludel.
Kooskõlas artikli 30 lõike 3 punktiga c võib osaleja enda kui õigussubjekti abikõlblike kaudsete kulude väljaarvutamiseks kasutada lihtsustatud meetodit, kui see on kooskõlas osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavadega. Toetuslepingu näidises sätestatakse põhimõtted, millest sellega seoses tuleb kinni pidada.
3.  Toetuslepinguga võib piirata kaudsete abikõlblike kulude hüvitamist otseste abikõlblike kulude maksimaalse määrani, arvates välja alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.
3.  Toetuslepinguga võib piirata kaudsete abikõlblike kulude hüvitamist otseste abikõlblike kulude maksimaalse määrani, arvates välja alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.
3 a. Erandina lõikest 2 võib kaudsete abikõlblike kulude katmiseks iga osaleja valida kindla summa oma otseste abikõlblike kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud või kolmandate osapoolte kulude hüvitamisega seotud kulud.
Asjakohase kindla summa määrab kindlaks komisjon ligilähedaselt tegelike kaudsete kuludega vastavalt finantsmäärusele ja selle rakenduseeskirjadele.
3 b. Mittetulunduslikud avalik-õiguslikud asutused, kesk- ja kõrgharidusasutused, teadusasutused ja VKEd, kes osalevad artiklis 32 osutatud rahastamiskavades, mis sisaldavad teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust, ning kes ei suuda kindlalt tuvastada asjaomase meetmega seotud enda tegelikke kaudseid kulusid, võivad valida kindlasummalise väljamakse, mis moodustab 60% nende toetuste otseste abikõlblike kulude kogusummast, mida on antud konkursikutsete alusel, mille pakkumiste esitamise tähtpäev on hiljemalt 1. jaanuar 2010.
Lõikes 2 osutatud üldpõhimõtte täielikule kohaldamisele ülemineku hõlbustamise eesmärgil kehtestab komisjon nende toetuste suhtes, mida on antud konkursikutsete alusel, mille pakkumiste esitamise tähtpäev on pärast 31. detsembrit 2009, nimetatud kindlasummalise väljamakse asjakohase määra, mis peaks olema ligilähedaselt võrdne asjaomaste tegelike kaudsete kuludega, kuid mitte väiksem kui 40%. See põhineb selliste mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde, kes ei suuda kindlalt tuvastada asjaomase meetmega seotud enda tegelikke kaudseid kulusid, osalemise hindamisel.
3 c. Kõik kindlasummalised väljamakse määrad kehtestatakse toetuslepingu näidises.
Muudatusettepanek 74
Artikkel 32
1.  Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
1.  Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
Avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul võib see siiski ulatuda maksimaalselt kuni 75%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
Mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul võib see siiski ulatuda maksimaalselt kuni 75%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
2.  Tutvustamistegevuse puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
2.  Tutvustamistegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
3.  Koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
3.  Koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
4.  Haldamiseks ja auditeerimistõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2, ja 3, võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
4.  Haldusmeetmeteks, sealhulgas raamatupidamisaruande tõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2 ja 3, võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust meetmete puhul, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamiskava alla, koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.
Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust meetmete puhul, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamiskava alla, koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.
5.  Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud, millest on tulud maha arvestatud.
5.  Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud ja tulud.
6.  Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.
6.  Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.
Muudatusettepanek 75
Artikkel 33
1.  Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad abikõlblikke kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral auditeerimistõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.
1.  Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad abikõlblikke kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral raamatupidamisaruande tõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.
Kaasfinantseerimise olemasolust seoses asjaomase meetmega tuleb teatada aruandes ning vajaduse korral seda dokumentaalselt tõendada meetme lõppedes.
Kaasfinantseerimise olemasolust seoses asjaomase meetmega tuleb teatada aruandes ning vajaduse korral seda dokumentaalselt tõendada meetme lõppedes.
1 a. Olenemata finantsmäärusest ja rakenduseeskirjadest on raamatupidamisaruande tõend kohustuslik vaid juhul, kui osalejale kaudse meetme raames tehtud vahe- ja lõppmaksete kumulatiivne summa on 375 000 eurot või sellest suurem.
Kaks aastat kestva või lühema kestusega kaudsete meetmete puhul nõutakse osalejalt siiski vaid ühte raamatupidamisaruande tõendit, mis tuleb esitada projekti lõppedes.
Raamatupidamisaruande tõendeid ei nõuta kaudsete meetmete puhul, mille korral tagasimakse tehakse ühekordse summeeritud või kindlasummalise väljamaksega.
2.  Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava auditeerimistõendi väljastada pädev ametiisik.
2.  Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava raamatupidamisaruande tõendi väljastada pädev ametiisik.
Muudatusettepanek 76
Artikkel 34
1.  Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, antakse ühenduse rahaline toetus pädevusvõrgustikele ühekordse summeeritud väljamaksena, mis arvutatakse vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestvusele.
1.  Tööprogrammis nähakse ette toetuse vorm, mida pädevusvõrgustike puhul tuleb kasutada.
2.  Lõike 1 alusel makstava kindlasummalise rahastamisega seotud ühiku määr on 23 500 eurot ühe teadlase kohta aastas.
2. a)  Kui pädevusvõrgustikele antakse ühenduse rahaline toetus ühekordse summeeritud väljamaksena, arvutatakse see vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestvusele. Lõike 1 alusel makstava kindlasummalise rahastamisega seotud ühiku määr on 23 500 eurot ühe teadlase kohta aastas.
Komisjon kohandab seda summat vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.
Komisjon kohandab seda summat vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.
3.  Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta lõike 1 kohaldamisest tuleneva maksimaalse ühekordse summeeritud väljamakse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.
b)  Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta maksimaalse ühekordse summeeritud väljamakse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.
4.  Lõike 1 alusel tehtavaid ühekordseid summeeritud väljamakseid tehakse perioodiliste maksetena.
c)  Väljamakseid tehakse perioodiliste maksetena.
Neid perioodilisi makseid tehakse vastavalt ühise tegevusprogrammi elluviimisele antud hinnangule, mis põhineb konsortsiumiga kokku lepitud ning toetuslepingus kindlaks määratud tulemusindikaatoritel, millega mõõdetakse uurimisressursside ja -vahendite integreerimist.
Neid perioodilisi makseid tehakse vastavalt ühise tegevusprogrammi elluviimisele antud hinnangule, mis põhineb konsortsiumiga kokku lepitud ning toetuslepingus kindlaks määratud tulemusindikaatoritel, millega mõõdetakse uurimisressursside ja -vahendite integreerimist.
Muudatusettepanek 78
Artikli 35 lõige 1
1.  Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele koordinaatori kaudu.
1.  Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele asjatute viivitusteta koordinaatori kaudu.
Muudatusettepanek 79
Artikkel 37
Riski vältimiseks kinnipeetud summad
Riski vältimise mehhanism
-1.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest.
1.  Sõltuvalt riski tasemest, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon kinni pidada väikese osa igale kaudses meetmes osalejale ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest, et katta mis tahes tagasimaksmisele kuuluvaid, kuid osalejate poolt maksmata jäänud summasid.
1.  Et hallata riski, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, asutab komisjon osalejate tagatisfondi (edaspidi "fond") ning haldab seda kooskõlas lisaga.
Fondi tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse fondile ning neid kasutatakse üksnes lisa punktis 3 sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist.
1 a. Kaudses meetmes osaleja poolt toetuse vormis fondi tehtud sissemakse ei tohi ületada 5% osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest. Meetme lõppemise korral tagastatakse osalejale (koordinaatori kaudu) fondi tehtud sissemakse summa lõike 1b kohaselt.
1 b. Juhul kui fondi tegevuse tulemusena saadud intressid ei ole piisavad, et katta ühendusele tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon osalejale tagastamisele kuuluvast summast maha arvata maksimaalselt ühe protsendi osalejale antavast ühenduse rahalisest toetusest.
2.  Lõiget 1 ei kohaldata:
2.  Lõikes 1 b osutatud mahaarvamist ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes, õigussubjektide suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes;
(a) avalik-õiguslike asutuste suhtes, juriidiliste isikute suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes;
(b) teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmetes osalejate suhtes.
Punktides (a) ja (b) mainitud osalejad vastutavad ise oma võlgnevuste eest.
3.   Kinnipeetud summad moodustavad seitsmenda raamprogrammi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.
3.   Komisjon kontrollib eelnevalt ainult koordinaatorite finantssuutlikkust ning lõikes 2 osutamata osalejate finantssuutlikkust, kui nad kaudse meetme raames taotlevad ühenduse rahalist toetust summas, mis ületab 500 000 eurot, välja arvatud juhul, kui tegemist on erandlike asjaoludega, ja eelkõige juhul, kui olemasoleva teabe põhjal on õigustatult alus nimetatud osalejate finantssuutlikkuses kahelda.
Fondi loetakse finantsmääruse kohaseks piisavaks garantiiks. Osalejatelt ei tohi nõuda täiendavat garantiid või tagatist.
4.  Raamprogrammi lõpus hinnatakse summasid, mis on vajalikud möödumata riskide katmiseks. Seda summat ületavad summad hüvitatakse seitsmendale raamprogrammile ja neid loetakse sihtotstarbelisteks tuludeks.
Muudatusettepanek 80
Artikkel 40
1.  Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.
1.  Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.
Osalejad sõlmivad kokkuleppe ühisomandi jagamise ja kasutamistingimuste kohta vastavalt toetuslepingu tingimustele.
2.  Kui ühise omandi jagamist ja kasutamistingimusi puudutavat ühisomandiõiguse kokkulepet ei ole sõlmitud, on igal ühisomanikul õigus anda kolmandatele pooltele lihtlitsentse (ilma mis tahes õigusteta anda all-litsentse) järgmistel tingimustel:
2.  Kui ühisomandiõiguse kokkulepet ei ole veel sõlmitud, on igal ühisomanikul õigus anda kolmandatele pooltele lihtlitsentse (ilma mis tahes õigusteta anda all-litsentse) järgmistel tingimustel:
(a) teisi ühisomanikke peab eelnevalt teavitama;
a) teisi ühisomanikke peab eelnevalt teavitama;
(b) teistele ühisomanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.
b) teistele ühisomanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.
2 a. Komisjon annab taotluse korral juhiseid võimalike aspektide kohta, mis lisatakse ühisomandiõiguse kokkuleppele.
Muudatusettepanek 81
Artikkel 41
-1.  Lõigete 1–4 ja artikli 42 kohaselt võib teadmiste omanik teadmisi edasi anda kõigile õigussubjektidele.
1.  Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta allakirjutanule üle oma toetuslepingust tulenevad kohustused, eriti need, mis puudutavad kasutusõiguste andmist, levitamist ja teabe kasutamist.
1.  Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle oma nende teadmistega seotud kohustused, sealhulgas kohustuse anda need kohustused üle mis tahes hilisemale vastuvõtjale.
2.  Lähtudes oma konfidentsiaalsusega seonduvatest kohustustest peab osaleja kasutusõiguse edasiandmisel sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil teostada oma toetuslepingu järgseid kasutusõigusi.
2.  Lähtudes oma konfidentsiaalsusega seonduvatest kohustustest peab osaleja kasutusõiguse edasiandmisel sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil teostada oma toetuslepingu järgseid kasutusõigusi.
Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.
Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.
3.  Pärast eelnevat teavitamist vastavalt lõike 2 esimesele lõigule võivad teised osalejad keelduda omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab nende kasutusõigusi.
3.  Pärast eelnevat teavitamist vastavalt lõike 2 esimesele lõigule võib ükskõik kes teistest osalejatest keelduda omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab tema kasutusõigusi.
Kui teised osalejad suudavad tõendada, et see kahjustab nende kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud.
Kui keegi teistest osalejatest suudab tõendada, et see kahjustab tema kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud.
4.  Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha lisanõude teavitada komisjoni eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest mis tahes kolmandale osapoolele.
4.  Vajaduse korral võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest või igast kavandatavast ainulitsentsi andmisest sellises kolmandas riigis asutatud kolmandale osapoolele, mis ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga.
Muudatusettepanek 82
Artikli 42 esimene lõik
Teadmiste puhul võib komisjon olla vastu omandiõiguse üleandmisele või lihtlitsentsi andmisele sellises kolmandas riigis asutatud juriidilisele isikule, kes ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga, kui komisjon leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvidega, liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses või eetikapõhimõtetega. Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või lihtlitsentsi andmine ainult juhul, kui komisjon on kindel, et rakendatakse sobivaid turvameetmeid.
Teadmiste puhul võib komisjon olla vastu omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellises kolmandas riigis asutatud kolmandatele osapooltele, kes ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga, kui komisjon leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvidega, liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses või eetikapõhimõtetega. Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või lihtlitsentsi andmine ainult juhul, kui komisjon on kindel, et rakendatakse sobivaid turvameetmeid.
Muudatusettepanek 83
Artikli 43 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik
1.  Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.
1.  Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse, võttes nõuetekohaselt arvesse enda õigustatud huve ning teiste asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.
Kui osaleja viitab õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et neid kahjustataks põhjendamatult suurel määral.
Kui osaleja, kes ei ole teadmiste omanik, viitab enda õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et neid kahjustataks põhjendamatult suurel määral.
2.  Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi ega anna neid üle teisele osalejale kooskõlas artikli 41 lõigetega 1 ja 2, ei tohi aset leida mingit levitamist enne, kui komisjoni on teavitatud.
2.  Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi, mida saab rakendada tööstuses või kaubanduses, ega anna neid koos seonduvate kohustustega üle teisele osalejale, liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud ettevõttele või mis tahes teisele liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud kolmandale osapoolele kooskõlas artikliga 41, ei tohi aset leida mingit levitamist enne, kui komisjoni on teavitatud.
Muudatusettepanek 84
Artikli 44 esimene lõik
Kõik teadmistega seotud osaleja poolt või tema nimel esitatud trükised, patenditaotlused või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama märkust selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud Euroopa Ühenduse rahalise toetuse abil.
Kõik teadmisega seotud osaleja poolt või tema nimel esitatud trükised, patenditaotlused või mis tahes muu teadmistega seotud levitamine peab sisaldama märkust (mis võib sisaldada visuaalseid vahendeid) selle kohta, et asjaomased teadmised on loodud Euroopa Ühenduse rahalise toetuse abil.
Muudatusettepanek 85
Artikkel 45
1.  Osalejad kasutavad teadmisi, mida nad omavad, või tagavad nende kasutamise.
1.  Osalejad kasutavad teadmisi, mida nad omavad, või tagavad nende kasutamise.
2.  Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osalejad teadmisi ei levita, võib seda teha komisjon vastavalt asutamislepingu artiklile 12.
2.  Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osalejad teadmisi ei levita, võib seda teha komisjon vastavalt asutamislepingu artiklile 12. Toetuslepingus võidakse kehtestada vastavad tähtajad.
3.  Levitamistegevus peab olema kooskõlas intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsuse ja teadmiste omaniku õigustatud huvidega ning liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses.
3.  Levitamistegevus peab olema kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaitsega, konfidentsiaalsusega seonduvate kohustustega ja teadmiste omaniku õigustatud huvidega ning liikmesriikide kaitsehuvidega asutamislepingu artikli 24 tähenduses.
4.  Enne levitamist teavitab osaleja sellest teisi asjaomaseid osalejaid.
4.  Enne levitamist teavitab osaleja sellest teisi asjaomaseid osalejaid.
Pärast teavitamist võib iga osaleja keelduda sellega nõustumast, kui ta leiab, et see kahjustab tema teadmistega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalsel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.
Pärast teavitamist võib iga osaleja keelduda sellega nõustumast, kui ta leiab, et see võib kahjustada tema teadmiste või taustteabega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalsel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.
Muudatusettepanek 86
Artikli 47 lõige 5
5.  Samas kaudses meetmes osalejad teavitavad üksteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.
5.  Ilma et see piiraks artiklite 48 ja 49 ning toetuslepingu kohaldamist, teavitavad samas kaudses meetmes osalejad üksteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.
Muudatusettepanek 87
Artikkel 49
1.  Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmisi, kui seda vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi.
1.  Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmisi, kui seda vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi.
Vastavad kasutusõigused antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.
Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.
2.  Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda vajatakse oma taustteabe kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus seda anda.
2.  Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda vajatakse oma teadmiste kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus seda anda.
Vastavad kasutusõigused antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.
Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.
2 a. Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud seotud ettevõte omab samuti lõigetes 1 ja 2 osutatud teadmiste või taustteabe kasutusõigusi samadel tingimustel nagu osaleja, kellega ta on seotud, välja arvatud juhul, kui toetuslepingus või konsortsiumikokkuleppes on sätestatud teisiti.
3.  Lõike 1 või 2 alusel võib kasutamisõigusi nõuda kuni ühe aasta jooksul pärast:
3.  Lõigete 1, 2 ja 2 a alusel võib kasutamisõigusi nõuda kuni ühe aasta jooksul pärast:
(a) kaudse meetme lõppemist;
a) kaudse meetme lõppemist;
(b) taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.
b) taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.
Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.
Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.
Muudatusettepanek 88
Artikli 51 esimene a lõik (uus)
Esimese lõigu punktis c nimetatud ühisettevõte moodustatakse eesmärgiga juhtida ja hallata Euroopa panust rahvusvahelisse ITER-kokkuleppesse, millega ratifitseeritakse ITER-organisatsiooni loomine ning ITERi loomist puudutav täiendav tegevus, mis on ette nähtud eriprogrammis Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks. Kõiki muid nimetatud eriprogrammi raames ette nähtud termotuumaenergeetika-alaseid tegevusi viiakse ellu ja hallatakse punktis c nimetatud ühisettevõttest eraldi, võimaldades sellega säilitada integreeritud lähenemine ja termotuumaühingute tihe kaasamine.
Muudatusettepanek 89
Lisa (uus)
LISA
Osalejate tagatisfond
1.  Fondi haldab ühendus, keda esindab osalejate nimel tegevagendina tegutsev komisjon, ning see toimub vastavalt toetuslepingu näidises kehtestatavatele tingimustele.
Komisjon usaldab fondi finantsjuhtimise kas Euroopa Investeerimispangale või vastavalt artikli 13 punktile b asjakohasele finantsasutusele (edaspidi "hoiulevõttev pank"). Hoiulevõttev pank haldab fondi vastavalt komisjoni esitatud juhenditele.
2.  Komisjon võib konsortsiumi esialgse eelfinantseerimise summast kinni pidada osaleja poolt fondile antava toetuse summa ning selle osaleja nimel fondile maksta.
3.  Kui osaleja peab summa ühendusele tagasi maksma, võib komisjon (ilma et see piiraks kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes karistuste kohaldamist vastavalt finantsmäärusele ) teha järgmist:
a) anda hoiulevõtvale pangale korraldus kanda tagasimakstav summa fondist otse kaudse meetme koordinaatorile, juhul kui kaudne meede pole lõppenud ning kui teised osalejad on nõus seda rakendama täielikus kooskõlas selle eesmärkidega vastavalt artikli 17 lõikele 4. Fondist ülekantud summat käsitatakse ühenduse rahalise toetusena; või
b) nõuda mainitud summa fondilt sisse, juhul kui kaudne meede on lõpetatud või lõppenud.
Komisjon väljastab fondi kasuks tagasimaksenõude, mis puudutab asjaomast osalejat. Komisjon võib sel eesmärgil kooskõlas finantsmäärusega vastu võtta tagastamisotsuse.
4.  Seitsmenda raamprogrammi kestuse ajal fondist kinnipeetud summad moodustavad sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.
Pärast seitsmenda raamprogrammi kõigi toetuste rakendamise lõppemist nõuab komisjon sisse fondi kõik tasumisele mittekuulunud summad ning kannab need ühenduse eelarvesse vastavalt kaheksandat raamprogrammi käsitlevatele otsustele.

(1) ELTs seni avaldamata.


Eriprogramm "Inimesed" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007 - 2013) *
PDF 376kWORD 135k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb eriprogrammi "Inimesed" Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamiseks (KOM(2005)0442 – C6-0383/2005 – 2005/0187(CNS))
P6_TA(2006)0518A6-0360/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0442)(1) ja muudetud ettepanekut (KOM(2005)0442/2)(2) nõukogule;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 166, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0383/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0360/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas 2007.-2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) punkti 38 sätetega;

3.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 4
(4)  Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke meetmeid liikmesriikides ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ning uuenduste, tööstuse, tervishoiu, tabijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega.
(4)  Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke meetmeid liikmesriikides ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, elukestva õppe, konkurentsivõime ning uuenduste, tööhõive, võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise, sobivate töötingimuste, tööstuse, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 7
(7)  Rahvusvaheline mõõde on inimressursside oluline osa teadus- ja arendustegevuse valdkonnas Euroopas. Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on käesolev programm osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. Lisaks on kõik meetmed, kaasa arvatud käesoleva programmi erimeetmed, avatud osalemiseks kolmandate riikide üksikutele teadustöötajatele.
(7)   Rahvusvaheline koostöö ja teadlaste rahvusvaheline kogemus on Euroopa teadus- ja arendustegevuse seisukohalt põhilise tähtsusega. Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on käesolev programm osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. Lisaks on kõik meetmed, kaasa arvatud käesoleva programmi erimeetmed, ilma igasuguse diskrimineerimiseta avatud osalemiseks kolmandate riikide üksikutele teadustöötajatele ja välisriikides elavatele Euroopa teadlastele. Seda silmas pidades tuleks teha pingutusi, et kiirendada kolmandates riikides omandatud kutsekvalifikatsioonitunnistuste vastastikust tunnustamist. Stiimuleid pakkuva poliitika vastuvõtmisel tuleks keskenduda teadlaste töötasu kõrval ka nende töötingimustele.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 8
(8)  Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.
(8)  Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, nagu isikupuutumatus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja võimalus pere- ning tööelu ühitamiseks, ning uuesti kinnitada teadusuuringute ühiskondlikku ja humanistlikku väärtust, võttes arvesse eetilist ja kultuurilist mitmekesisust.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 9
(9)  Raamprogramm peaks kaasa aitama säästva arengu edendamisele.
(9)  Raamprogramm peab kaasa aitama säästva arengu edendamisele.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 9 a (uus)
(9 a) Raamprogramm peaks julgustama inimesi õppima reaalaineid, eelkõige veendes naisi teaduse ja tehnoloogiaga tegelema.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a) Projektikonkursside lihtsustamiseks ja kulutuste vähendamiseks peaks komisjon looma eeldused projektikonkurssidel osalejate teavitamiseks andmebaasi kaudu.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 11
(11)  Asjakohased meetmed tuleks võtta ka rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning nende dokumentide tulevastele muudatustele. Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.
(11)  Asjakohased meetmed tuleks võtta ka esiteks rahastamise tulemuslikkuse ja teiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise tõhususe kontrollimiseks, samuti rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning nende dokumentide tulevastele muudatustele. Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 13
(13)  Käesoleva programmi rakendamisel tuleb pöörata piisavat tähelepanu nii soolisele võrdõiguslikkusele kui ka muu hulgas töötingimustele, töölevõtmise läbipaistvusele ja edutamisele nende teadlaste puhul, kes võetakse tööle käesoleva programmi meetmete raames rahastatavate projektide ja programmide juurde. Selleks on raamistik sätestatud komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta.
(13)  Käesoleva programmi rakendamisel tuleb pöörata piisavat tähelepanu nii soolisele võrdõiguslikkusele kui ka muu hulgas töötingimustele, töö- ja pereelu ühitamiseks võetavatele meetmetele (näiteks osalise koormusega stipendiumiprogrammid), töölevõtmise läbipaistvusele ja edutamisele nende teadlaste puhul, kes võetakse tööle käesoleva programmi meetmete raames rahastatavate projektide ja programmide juurde. Selleks on raamistik sätestatud komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 14
(14)  Käesolev programm on kooskõlas Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside integreeritud strateegiaga dokumentide "Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia" ning "Euroopa teadusruumi teadlased: üks amet, mitu karjääri" alusel ning toetab seda, samuti võetakse programmis arvesse nõukogu 18. aprilli 2005. aasta järeldusi inimressursside kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas,
(14)  Käesolev programm on kooskõlas Euroopa teadusruumi ideega ning seab eesmärgiks tõelise Euroopa teadusruumi loomise, nagu see on esitatud teadus- ja arendustegevuse inimressursside integreeritud strateegias, mis tugineb dokumentidele "Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia" ning "Euroopa teadusruumi teadlased: üks amet, mitu karjääri", samuti võetakse programmis arvesse nõukogu 18. aprilli 2005. aasta järeldusi inimressursside kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.
Tõelise Euroopa teadusruumi loomiseks palutakse liikmesriike kohaldada Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 14 a (uus)
(14 a) Käesoleva programmiga püütakse arendada Euroopas nii kvalitatiivsest kui kvantitatiivsest vaatepunktist inimpotentsiaali teadus- ja arendustegevuse vallas, eelkõige teadlase ameti tunnustamise abil. See soodustaks alusuuringute tipptaseme hoidmist ja tehnoloogiaalaste teadusuuringute arengut ning võimaldaks edendada Euroopa teadlaste liikuvust kogu Euroopas kui ka väljaspool. Lisaks aitaks see luua õigeid tingimusi, mis meelitaksid välisriikide parimaid teadlasi tegema oma uurimistööd Euroopas.
Muudatusettepanek 11
Artikli 2 esimene lõik
Eriprogramm toetab tegevust programmi "Inimesed" raames, tugevdades kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt Euroopa inimpotentsiaali teadusuuringute ja tehnoloogia vallas. Tugevdatakse teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid ehk nn Marie Curie meetmeid, pöörates rohkem tähelepanu erialaoskuste ja karjääri arendamise peamistele aspektidele ning siseriiklike süsteemide vaheliste seoste tugevdamisele.
Eriprogramm toetab tegevust programmi "Inimesed" raames, suunates inimesi valima teadlaskarjääri ning tugevdades kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt Euroopa inimpotentsiaali ja eriti naiste potentsiaali teadusuuringute ja tehnoloogia vallas, tagades seejuures võrdse juurdepääsu nii meestele kui naistele ning pöörates erilist tähelepanu puudega teadlaste vajadustele. Tugevdatakse teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid ehk nn Marie Curie meetmeid, pöörates rohkem tähelepanu erialaoskuste ja karjääri arendamise peamistele aspektidele ning siseriiklike süsteemide vaheliste seoste tugevdamisele.
Muudatusettepanek 12
Artikli 3 esimene a, esimene b ja esimene c lõik (uued)
Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tulemuslikku ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätete kohast rakendamist.
Eriprogrammi halduskulud kokku, sealhulgas kavandatava rakendusasutuse sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed eriprogrammi raames läbiviidavate tegevustega ning sõltuma eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.
Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk lähtuvalt säästlikkuse, tõhususe, tulemuslikkuse ning proportsionaalsuse põhimõtetest.
Muudatusettepanek 13
Artikli 4 lõige 1
1.  Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.
1.  Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.
Muudatusettepanek 14
Artikli 4 lõige 3
3.  Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmist teadustegevust:
3.  Kõnealuse programmi raames ei rahastata järgmisi teadustöö valdkondi:
kõigis liikmesriikides keelatud teadustegevus;
inimembrüote kloonimisele suunatud teadusuuringud;
teadustegevus mõnes liikmesriigis, kus vastav teadustegevus on keelatud.
inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muudatused pärilikuks muuta;
teadusuuringud, mis on suunatud inimembrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks ning teadusuuringud, milles kasutatakse sellistest embrüotest saadud rakke.
Muudatusettepanek 15
Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5 a
Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale ELi üldeelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Muudatusettepanek 16
Artikli 6 lõige 1
1.  Komisjon koostab eriprogrammi elluviimise tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas ettenähtud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, rahastamiskava teema jaoks, mille kohta taotlusi oodatakse ning rakendamise ajakava.
1.  Komisjon koostab eriprogrammi elluviimise tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas ettenähtud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, rahastamiskava teema jaoks, mille kohta taotlusi oodatakse ning rakendamise ajakava. Nimetatud tööprogrammis püütakse ühtlasi lihtsustada raamprogrammile juurdepääsu menetlust ning edendada teabe levitamist raamprogrammi raames toimuva tegevuse kohta.
Muudatusettepanek 17
Artikli 6 lõige 2
2.  Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.
2.  Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid, teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist, samuti eeldatavat panust Euroopa lisandväärtuse suurendamisse, oodatavat mõju tööstuse konkurentsivõimele ning programmi seoseid teiste ühenduse poliitikameetmetega. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 18
Artikli 6 lõige 3
3.  Tööprogrammis täpsustatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Kriteeriumide abil hinnatakse taotlejate (teadlased/organisatsioonid) kvaliteeti ning nende võimet areneda ja programmi rakendada, kavandatava meetme kvaliteeti teadusliku väljaõppe ja/või teadmiste edastamise seisukohast, ühenduse lisandväärtust ja kavandatava meetme struktuurimõju seoses eriprogrammi ja tööprogrammi eesmärkide saavutamisega. Kõnealuseid kriteeriume ning mis tahes koefitsiente ja lävendeid võib hiljem tööprogrammis täpsustada või täiendada.
3.  Rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi hinnatakse ja projektid valitakse välja, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:
– teaduslik ja / või tehnoloogiline pädevus;
– projekti seotus eriprogrammi eesmärkidega;
– taotlejate (teadlased/organisatsioonid) tase ja rakendamis- ning edasine arenguvõime;
– meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtte rakendamine;
– kavandatava tegevuse kvaliteet teadusliku väljaõppe ja / või teadmiste edasiandmise seisukohast.
Sellega seoses täpsustatakse tööprogrammis hindamis- ja valikukriteeriume ja võidakse lisada täiendavaid nõudmisi, koefitsiente ja lävendeid.
Muudatusettepanek 19
Artikli 7 lõige 2
2.  Artikli 8 lõikes 2 sätestatud korda kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastuvõtmisel.
2.  Artikli 8 lõikes 2 sätestatud korralduskomitee menetlust kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastuvõtmisel.
Muudatusettepanek 20
Artikli 8 lõige 4
4.  Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.
4.  Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.
Muudatusettepanek 21
Artikli 8 lõige 5
5.  Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest.
5.  Komisjon teavitab komiteed ja Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikidest selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetest.
Muudatusettepanek 22
Artikli 8 lõige 5 a (uus)
5 a. Komisjoni aruanne sisaldab finantsjuhtimise usaldusväärsuse hinnangut ning käesoleva programmi eelarve haldamise ja majandamise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut.
Muudatusettepanek 23
Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8 a
Komisjon esitab käesoleva otsuse, samuti eriprogrammi rakendamise aruande pädevatele asutustele läbivaatamiseks, jättes neile piisavalt aega, et tagada käesoleva otsuse muutmise menetluse lõpetamine 2010. aasta lõpuks.
Muudatusettepanek 24
Artikkel 8 b (uus)
Artikkel 8 b
Komisjon organiseerib käesoleva eriprogrammi valdkondades toimuva tegevuse sõltumatu järelevalve, hindamise ja läbivaatamise, nagu on sätestatud raamprogrammi kehtestamise otsuse artiklis 7.
Muudatusettepanek 25
Lisa sissejuhatuse esimene lõik
Teaduse ja tehnika valdkonna üks peamisi konkurentsieeliseid on personali hulk ja kvaliteet. Euroopa teadus- ja tehnikaarengu suutlikkuse parandamise ning Euroopa teadusruumi koondamise ja edasise arendamise eeldus ning käesoleva programmi üldine strateegiline eesmärk on Euroopa muutmine teadlastele atraktiivsemaks. See saavutatakse märkimisväärse üleeuroopalise struktureeriva mõju kaudu kogu Euroopa teaduskoolituse korraldusele, tulemuslikkusele ja kvaliteedile, teadlaste karjääri aktiivsele kujundamisele, teadmiste vahetamisele teadlaste kaudu teadusasutuste vahel ning naiste suuremale osalemisele teadus- ja arendustegevuses.
Inimressurssidel on teaduse ja tehnika valdkonnas oluline tähtsus üha enam teadmistel rajaneva konkurentsivõime ja arengu seisukohast. Paljude kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste olemasolu annab Euroopale konkurentsieelise. Euroopa teadus- ja tehnikaarengu suutlikkuse parandamise ning Euroopa teadusruumi koondamise ja edasise arendamise eeldus ning käesoleva programmi üldine strateegiline eesmärk on arendada muuhulgas jätkuvalt ülikoolide teaduskeskusi, et muuta Euroopa teadlastele atraktiivsemaks. See saavutatakse märkimisväärse üleeuroopalise struktureeriva mõju kaudu kogu Euroopa teaduskoolituse korraldusele, tulemuslikkusele ja kvaliteedile, teadlaste karjääri aktiivsele kujundamisele, teadmiste vahetamisele teadlaste kaudu teadusasutuste vahel, ergutades praktikat, millega kaasneb liikumine teadusasutustest tööstusesse ja vastupidi, ning teadlaste karjääri aktiivsele arendamisele, pöörates eriti tähelepanu naiste ja noorte teadlaste osalemisele teadus- ja arendustegevuses, toetades samas töö ja pereelu ühitamist.
Muudatusettepanek 26
Lisa sissejuhatuse teine lõik
Programmi rakendatakse pideva inimestesse investeerimise teel, seda peamiselt ühtse Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, mille raames toetatakse teadlasi nende karjääri igal etapil alates esmasest teaduskoolitusest kuni elukestva teadlasõppe ning karjääri kujundamiseni. Nii riikide- kui ka valdkondadevaheline liikuvus, eri valdkondades ja riikides saadud kogemuste tunnustamine ning head töötingimused on Marie Curie nimeliste meetmete põhielemendid.
Programmis, mida rakendatakse pideva inimestesse investeerimise teel, seda peamiselt ühtse Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, tuleb võtta arvesse Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis toodud soovitusi, pöörates erilist tähelepanu Euroopa lisandväärtusele, mida need meetmed Euroopa teadusruumi kujundades loovad. Nende meetmete raames toetatakse teadlasi nende karjääri igal etapil alates esmasest teaduskoolitusest kuni professionaalse arengu ja elukestva teadlasõppeni avalikus ning erasektoris. Nii riikide- kui ka valdkondadevaheline liikuvus, mis on käesolevas programmis kesksel kohal, eri valdkondades ja riikides saadud kogemuste tunnustamine ning head töötingimused, nii teadustöö iseseisvuse, tasustamise parimate rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimise kui sotsiaalsetele tagatistele ja kindlustuskaitsele suurema tähelepanu pööramise poolest, on Marie Curie nimeliste meetmete põhielemendid.
Viimaks, et edendada teadlaste liikuvust Euroopa Liidus, tuleb hakata võtma meetmeid teadlaste maksustamissüsteemi ühtlustamiseks.
Muudatusettepanek 27
Lisa sissejuhatuse kolmas a lõik (uus)
Toetada võidakse ka uutest liikmesriikidest pärinevaid doktorikraadiga teadlasi, et nad saaksid osaleda teistes liikmesriikides tegutsevate uurimisrühmade töös.
Muudatusettepanek 28
Lisa sissejuhatuse neljas lõik
Ettevõtete, s.h VKEde aktiivne osavõtt annab käesolevale programmile olulise lisandväärtuse. Kõikide Marie Curie nimeliste meetmetega edendatakse tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd seoses teaduskoolituse, karjääri kujundamise ja teadmiste vahetamisega, kuna erimeede on suunatud tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööle ja partnerlusele.
Ettevõtete, s.h VKEde osavõtt annab käesolevale programmile olulise lisandväärtuse. Kõikide Marie Curie nimeliste meetmetega edendatakse tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd seoses teaduskoolituse, karjääri kujundamise ja teadmiste vahetamisega, kuna erimeede on suunatud tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööle ja partnerlusele. Ülikoolide ja tööstusringkondade koostö korralduse puhul tuleb säilitada teadlaste akadeemiline vabadus.
Muudatusettepanek 29
Lisa sissejuhatuse neljas a lõik (uus)
Marie Curie nimeliste meetmete puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata intellektuaalomandi kaitsele ja õiguste jagamisele, lisades vastavatesse lepingutesse klausli, mille abil kaitsta teadlast, kelle töö tulemuseks on patent, mida kasutatakse turuleviidavate toodete valmistamiseks.
Muudatusettepanek 30
Lisa sissejuhatuse viies lõik
Karjääri kujundamisel, teadlaste rahvusvahelise koostöö tugevdamisel ja rikastamisel ning andekate teadlaste huvi äratamisel Euroopa vastu peab arvesse võtma rahvusvahelist mõõdet, mis on Euroopas uurimis- ja arendustegevuse inimressursside oluline osa. Kõik Marie Curie nimelised meetmed sisaldavad rahvusvahelist mõõdet ja sellele on suunatud ka iseseisvad meetmed.
Nii mees- kui naisteadlaste karjääri kujundamisel, teadlaste rahvusvahelise koostöö tugevdamisel ja rikastamisel ning andekate teadlaste huvi äratamisel Euroopa vastu peab arvesse võtma rahvusvahelist mõõdet, mis on Euroopas uurimis- ja arendustegevuse inimressursside oluline osa, luues kõnealuse eesmärgini jõudmiseks sobivaid ergutusi. Kõik Marie Curie nimelised meetmed sisaldavad rahvusvahelist mõõdet ja sellele on suunatud ka iseseisvad meetmed.
Muudatusettepanek 31
Lisa sissejuhatuse kuues lõik
Arvestatakse säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Programmi eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus toetades võrdseid võimalusi kõigi Marie Curie nimeliste meetmete puhul ning jälgides osalejate soolist jaotust (eesmärgiks naiste vähemalt 40% osalus). Lisaks sellele kavandatakse meetmed nii, et teadlastel oleks võimalik saavutada tasakaal töö- ja pereelu vahel ning hõlpsam jätkata pärast vaheaega teadlaskarjääri. Lisaks võetakse vajaduse korral selle eriprogrammi raames arvesse teadusuuringute ning nende potentsiaalsete rakenduste eetilisi, ühiskondlikke, õiguslike ja laiemaid kultuurilisi aspekte ning teaduse ja tehnika arengu sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning väljavaateid.
Arvestatakse säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Programmi eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus toetades võrdseid võimalusi kõigi Marie Curie nimeliste meetmete puhul ning jälgides osalejate soolist jaotust (eesmärgiks naiste vähemalt 40% osalus). Lisaks sellele kavandatakse meetmeid nii, et kõrvaldada takistused, mis piiravad liikuvust ja tagada, et teadlastel oleks võimalik saavutada tasakaal töö- ja pereelu vahel, pakkudes asjakohaseid soodustusi nende perekondade toetamiseks ning et aidata neil leida püsivat töökohta või jätkata pärast vaheaega teadlaskarjääri. Lisaks võetakse vajaduse korral selle eriprogrammi raames arvesse teadusuuringute ning nende potentsiaalsete rakenduste eetilisi, ühiskondlikke, õiguslike ja laiemaid kultuurilisi aspekte ning teaduse ja tehnika arengu sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning väljavaateid.
Muudatusettepanek 32
Lisa sissejuhatuse seitsmes lõik
Selleks et täielikult ära kasutada Euroopa võimalust muutuda teadlastele huvipakkuvamaks, luuakse Marie Curie nimeliste meetmete abil sünergia teiste meetmetega nii ühenduse teaduspoliitika kui muude ühenduse poliitikameetmete raames, nt hariduse, ühtekuuluvuse ja tööhõive valdkonnas. Sellise sünergia poole püüeldakse ka siseriiklike ja rahvusvaheliste meetmete abil.
Selleks et täielikult ära kasutada Euroopa võimalust muutuda teadlastele huvipakkuvamaks, luuakse Marie Curie nimeliste meetmete abil sünergia meetmetega nii ühenduse teaduspoliitika kui muude ühenduse poliitikameetmete raames, tagades soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise hariduse, ühtekuuluvuse ja tööhõive valdkonnas. Sellise sünergia poole püüeldakse ka piirkondlike, siseriiklike ja rahvusvaheliste meetmete abil eelkõige eesmärgiga saavutada piirkondlik sidusus, võttes arvesse vähem arenenud piirkondade vajadust meelitada ligi teadlasi, mis võimaldaks neil kujundada oma keskmise pikkusega ja pikaajalist arengustrateegiat.
Muudatusettepanek 33
Lisa sissejuhatuse seitsmes a lõik (uus)
Oluline on tugevdada seost teadustöö ning ülikooliõppe reformimise ja lähenemisprogrammi vahel (Bologna protsess), et soodustada teadlaste liikuvust ja tagada, et selle tulemuseks ei oleks süsteem, kus ainsaks eesmärgiks on ülikooliõppe kiire lõpetamine, välismaal kogemuste omandamisest loobumise hinnaga.
Muudatusettepanek 34
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" esimene lõik
Selle meetmega toetatakse teadlaste esmast koolitust ning on tavaliselt suunatud teadlaskarjääri neljale esimesele ning kuni ühele lisa-aastale esmase koolituse lõpetamiseks. Piireülese võrgustiku kaudu, mille eesmärk on struktureerida märkimisväärset osa teadlaste kõrgetasemelise esmase koolituse võimekusest avalikus ja erasektoris nii liikmesriikides kui ka assotsieerunud riikides, tahetakse meetme abil parandada mõlemas sektoris teadlaste karjäärivõimalusi ja seeläbi suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte teadlaste hulgas.
Selle meetmega toetatakse teadlaste esmast koolitust, mis hõlmab tavaliselt neli aastat teadustegevust (täistööajale taandatuna) ning juhul, kui see on vajalik esmase koolituse lõpetamiseks, kuni ühe lisa-aasta. Piiriülese võrgustiku kaudu, mille eesmärk on struktureerida märkimisväärset osa teadlaste kõrgetasemelise esmase koolituse võimekusest avalikus ja erasektoris nii liikmesriikides kui ka assotsieerunud riikides, tahetakse meetme abil parandada mõlemas sektoris teadlaste karjäärivõimalusi ja seeläbi suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte hulgas.
Muudatusettepanek 35
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" kolmas lõik
Teadusuuringute ühisprogrammid peaksid kvaliteedi standardite osas olema ühtsed ning hõlmama juhendamis- ja nõustamissätteid. Ühtne koolitusprogramm kasutab ära võrgustikus osalejate, k.a ettevõtete täiendavat pädevust ja muud sünergiat. Selleks on vajalik vastastikune koolituskvaliteedi ning võimalusel diplomite ja teiste väljaantud tunnistuste tunnustamine.
Teadlaste koolitamise ühisprogramm peaks kvaliteedi standardite osas olema ühtne ning hõlmama juhendamis- ja nõustamissätteid. Ühtne koolitusprogramm kasutab ära võrgustikus osalejate, k.a ettevõtete täiendavat pädevust ja muud sünergiat. Selleks on vajalik vastastikune koolituskvaliteedi ning võimalusel diplomite ja teiste väljaantud tunnistuste tunnustamine. Eelkõige pööratakse tähelepanu teadlaste pikaajalise tööhõivega seotud probleemidele.
Muudatusettepanek 36
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" viienda lõigu teine a taane (uus)
· võimalus luua ettevõtetes töötavatele teadlastele ülikoolide juures lühiajalisi ametikohti, et tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning teadmiste edasiandmist.
Muudatusettepanek 37
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" viienda lõigu kolmas a taane (uus) ja kolmas b taane (uus)
· meetmed, mis võetakse tarvitusele koostöös kolmandate riikidega ja mille eesmärk on koolitada oma karjääri alustavaid teadlasi;
· toetus teadlaste trükiste, uurimuste ja raamatute avaldamiseks eesmärgiga levitada teadmisi ning toetada teadlaste teadusteoreetilist arengut.
Muudatusettepanek 38
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine" teine lõik
Käesolev meede on suunatud vähemalt nelja-aastase (täistööaeg) uurimiskogemusega teadlastele. Kuna meede on suunatud elukestvale õppele ja karjääri kujundamisele, eeldatakse aga, et tavaliselt on teadlastel pikem kogemus.
Käesolev meede on suunatud vähemalt nelja-aastase (täistööajaga või täistööajale taandatud) uurimiskogemusega või doktorikraadiga teadlastele. Kuna meede on suunatud elukestvale õppele ja karjääri kujundamisele, eeldatakse aga, et tavaliselt on teadlastel pikem kogemus.
Muudatusettepanek 39
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine" neljanda lõigu teine taane
· muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused, kaasa arvatud suured teadusasutused, kes rahastavad ja haldavad stipendiumiprogramme riikliku volituse alusel või keda on riiklikud asutused tunnustatud, nagu riiklikult asutatud eraõiguslikud agentuurid, kes osutavad avalikke teenuseid, heategevusasutused jne;
· muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused, kaasa arvatud suured teadusasutused, ülikoolid või muud organisatsioonid, kes rahastavad ja haldavad stipendiumiprogramme riikliku volituse alusel või keda on riiklikud asutused tunnustanud, nagu riiklikult asutatud eraõiguslikud agentuurid, kes osutavad avalikke teenuseid, heategevusasutused, riiklike asutustega koostööd tegevad ettevõtted jne;
Muudatusettepanek 40
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine" kuues lõik
Mõlemaid rakendusviise kasutatakse paralleelselt. Raamprogrammi käigus hinnatakse mõlema rakendusviisi mõjusid, mis määravad ülejäänud programmi rakendusviisid.
Mõlemaid rakendusviise kasutatakse esialgu paralleelselt, rakendades kaarahastamist ja nähes ette mõlemale rakendusviisile sobiva algetapi. Raamprogrammi käigus hinnatakse mõlema rakendusviisi mõjusid, mis määravad ülejäänud programmi rakendusviisid.
Muudatusettepanek 41
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlus ja koostöö" esimene lõik
Selle meetme eesmärk on alustada ja edendada dünaamilist koostööd avalike teadusasutuste ja eraõiguslike ettevõtete (eriti SMEde) vahel pikaajaliste koostööprogrammide alusel, mis pakuvad häid võimalusi ulatuslikumaks teadmiste vahetuseks ja kultuuriliste erinevuste ning mõlemas valdkonnas vajaminevate oskuste paremaks mõistmiseks.
Selle meetme eesmärk on alustada ja edendada dünaamilist koostööd avalike teadusasutuste ja eraõiguslike ettevõtete (eriti SMEde) vahel pikaajaliste koostööprogrammide alusel, mis pakuvad häid võimalusi ulatuslikumaks teadmiste vahetuseks ja kultuuriliste erinevuste ning mõlemas valdkonnas vajaminevate oskuste paremaks mõistmiseks. Meede koostatakse nii, et see ei piiraks osalevate teadlaste liikuvust uurimistulemuste avaldamise või teatavate organisatsioonide heaks töötamise piiramise teel.
Muudatusettepanek 42
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlus ja koostöö" teise lõigu sissejuhatus
Meedet rakendatakse paindlikult mõlemast sektorist vähemalt kahe eri liikmesriigi või assotsieerunud riigi asutuste vaheliste koostööprogrammide kaudu, seejuures toetatakse raamprogrammiga töötajate vahelist suhtlemist. Ühenduse toetust antakse ühele või mitmele järgmisele tegevusele:
Meedet rakendatakse paindlikult, kasutades kogu Euroopa Liidus juba leiduvatest tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlussuhetest saadud kogemusi, vähemalt kahe eri liikmesriigi või assotsieerunud riigi mõlema sektori asutuste vaheliste koostööprogrammide kaudu, seejuures toetatakse raamprogrammiga töötajate vahelist suhtlemist. Ühenduse toetust antakse ühele või mitmele järgmisele tegevusele:
Muudatusettepanek 43
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlus ja koostöö" teise lõigu kolmas a taane (uus)
· meetmed, millega tugevdatakse teadustöö alusel toimivate piirkondlike klastrite arengut;
Muudatusettepanek 44
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" esimene lõik
Kuna rahvusvaheline mõõde on Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside oluline komponent, kehtestatakse erimeetmed Euroopa teadlaste karjääri kujundamiseks ja rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks.
Kuna rahvusvaheline mõõde on Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside oluline komponent, kehtestatakse erimeetmed Euroopa teadlaste karjääri kujundamiseks ja rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil.
Muudatusettepanek 45
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" teise lõigu punkt i
i) stipendiumid (tagasipöördumise kohustusega) kogenud teadlastele teadustegevuseks väljaspool Euroopat elukestva õppe ja kogemuste vahetamise raames uute oskuste ja teadmiste omandamiseks;
i) asjakohaselt rahastatud rahvusvahelised stipendiumid (Euroopa Liitu tagasipöördumise kohustusega) kogenud teadlastele teadustegevuseks väljaspool Euroopat elukestva õppe ja kogemuste vahetamise raames ning karjääri alustavatele teadlastele uute oskuste ja teadmiste omandamiseks;
Muudatusettepanek 46
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" teise lõigu punkt ii
ii) tagasipöördumis- ja reintegratsiooni toetused kogenud teadlastele pärast rahvusvahelise kogemuse omandamist. Selle meetme raames toetatakse ka liikmesriikide ja assotsieerunud riikide välismaal töötavate teadlaste võrgustikke, et teavitada neid ning hoida kursis Euroopa teadusruumi arenguga.
ii) asjakohaselt rahastatud tagasipöördumis- ja reintegratsiooni toetused kogenud või karjääri alustavatele teadlastele pärast rahvusvahelise kogemuse omandamist. Selle meetme raames toetatakse ka liikmesriikide ja assotsieerunud riikide välismaal töötavate teadlaste võrgustikke, et teavitada neid ning hoida kursis Euroopa teadusruumi arenguga, ning väljaspool Euroopat elavatele Euroopa teadlastele pakutakse soodustusi, et nad tagasi pöörduksid.
Muudatusettepanek 47
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" kolmanda lõigu punkt i
i) stipendiumid kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste meelitamiseks liikmesriikidesse ja assotsieerunud riikidesse teadmiste saamise ja kõrgetasemeliste sidemete loomise eesmärgil. Arengumaade ja esilekerkivate majanduskeskkondade teadlased võivad saada toetust tagasipöördumise perioodil. Kolmandate riikide ja assotsieerunud riikide teadlaste võrgustikke toetatakse samuti, et neid struktureerida ja luua sidemeid päritolumaaga;
i) stipendiumid kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste meelitamiseks liikmesriikidesse ja assotsieerunud riikidesse teadmiste saamise ja kõrgetasemeliste sidemete loomise eesmärgil. Arengumaade ja esilekerkivate majanduskeskkondade teadlased võivad saada toetust tagasipöördumise perioodil. Kolmandate riikide ja assotsieerunud riikide teadlaste võrgustikke toetatakse samuti, et neid struktureerida ja luua sidemeid päritolumaaga, ning headele teadlastele kõikjal maailmas pakutakse soodustusi, et õhutada neid Euroopasse elama asuma;
Muudatusettepanek 48
Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkiri "Erimeetmed"
Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomise toetamiseks tuleb rakendada ühtseid erimeetmeid, et kõrvaldada liikuvusega seotud takistused ja suurendada teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Need meetmed on suunatud eelkõige huvigruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmisele kaasa arvatud Marie Curie nimeliste meetmete kaudu, meetmete soodustamisele ja toetamisele liikmesriikide tasandil ning ühenduse meetmete täiendamisele.
Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomise toetamiseks tuleb rakendada ühtseid erimeetmeid, et kõrvaldada tööalase liikuvusega seotud takistused eelkõige sotsiaalkaitse ja maksude valdkonnas, mille tulemuseks on tihti otsus mitte asuda tegutsema teadusvaldkonnas, ja suurendada teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas, kergendades töö ja pereelu ühitamist, mis eeldab eelkõige seda, et neile tagatakse sobivad rahalised ja palgatingimused ning sotsiaalkaitsemehhanismid. Need meetmed on suunatud eelkõige huvigruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmisele, kaasa arvatud Marie Curie nimeliste meetmete kaudu, meetmete soodustamisele ja toetamisele liikmesriikide tasandil ning ühenduse meetmete täiendamisele. Peale selle nähakse ette Euroopa algatused teadlaste ja nende perekondade liikuvuse soodustamiseks ning nende integreerimiseks vastuvõtjariigis. Kõik Marie Curie nimelised meetmed peavad tagama võrdsed võimalused ja kõrvaldama kõik puudega teadlasi piiravad takistused.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Eriprogramm "Ideed" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *
PDF 384kWORD 88k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) rakendavat eriprogrammi "Ideed" (KOM(2005)0441 – C6-0382/2005 – 2005/0186(CNS))
P6_TA(2006)0519A6-0369/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0441)(1) ja muudetud ettepanekut (KOM(2005)0441/2)(2);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 166, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0382/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6-0369/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 4
(4)  Eesliiniuuringuid käsitlevate projektide ettepanekuid tuleks hinnata eksperdihinnangul põhineva teadusliku tipptaseme ainsa kriteeriumi alusel ning ettepanekute rõhuasetus peaks olema interdistsiplinaarsetel kõrge riskiastmega algatusprojektidel ning nii uutel teadlaste rühmadel ja vähemkogenud teadlastel kui ka väljakujunenud meeskondadel.
(4)  Eesliiniuuringuid käsitlevate projektide ettepanekuid alusuuringute tähenduses tuleks hinnata eksperdihinnangul põhineva teadusliku tipptaseme ainsa kriteeriumi alusel ning ettepanekute rõhuasetus peaks olema inter- ja multidistsiplinaarsetel kõrge riskiastmega algatusprojektidel ning nii uutel teadlaste rühmadel ja vähemkogenud teadlastel kui ka väljakujunenud meeskondadel.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 6
(6)  Euroopa Komisjon peaks vastutama kõnealuse eriprogrammi rakendamise eest ja tegutsema Euroopa teadusnõukogu sõltumatuse, terviklikkuse ja funktsionaalse tõhususe tagajana.
(6)  Komisjon peaks kahe- kuni kõige enam kolmeaastase katseetapi ajal vastutama kõnealuse eriprogrammi rakendamise eest ja tegutsema Euroopa teadusnõukogu sõltumatuse, terviklikkuse ja funktsionaalse tõhususe tagajana.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 8
(8)  Euroopa teadusnõukogu terviklikkuse tagamiseks peaks komisjon kindlustama, et kõnealust eriprogrammi rakendatakse vastatavalt seatud eesmärkidele.
(8)  Euroopa teadusnõukogu terviklikkuse tagamiseks peaks komisjon koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kindlustama, et kõnealust eriprogrammi rakendatakse vastatavalt seatud eesmärkidele.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 10
(10)  Raamprogramm peaks täiendama nii liikmesriikides läbiviidavat tegevust kui ka muid Lissaboni strateegia eesmärkide rakendamiseks vajalikke ühenduse meetmeid, sealhulgas eelkõige meetmeid, mis käsitlevad struktuurifonde, põllumajandust, haridust, koolitust, konkurentsivõimet, uuendusi, tööstust, tervishoidu, tarbijakaitset, tööhõivet, energeetikat, transporti ja keskkonda.
(10)  Raamprogramm peaks täiendama nii liikmesriikides läbiviidavat tegevust kui ka muid Lissaboni strateegia eesmärkide rakendamiseks vajalikke ühenduse meetmeid, sealhulgas eelkõige meetmeid, mis käsitlevad struktuurifonde, põllumajandust, haridust, koolitust, kultuuri ja meediat, konkurentsivõimet, uuendusi, tööstust, tervishoidu, tarbijakaitset, tööhõivet, energeetikat, transporti ja keskkonda.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 13
(13)  Kõnealuse programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.
(13)  Kõnealuse programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, ning toetada teaduse ühiskondlikke ja humanistlikke väärtusi, võttes arvesse eetilist ja kultuurilist mitmekesisust.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 14 a (uus)
(14a) Lihtsustamiseks ja avalike pakkumiste kulude vähendamiseks peaks komisjon looma eelduse pakkumisel osalejate teavitamiseks andmepanga kaudu.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 17
(17)  Komisjon korraldab Euroopa teadusnõukogu tegevusele sõltumatu hinnangu andmise. Kõnealuse hinnangu põhjal ja võttes arvesse Euroopa teadusnõukogu kogemusi seoses teadusnõukogu peamiste põhimõtete rakendamisega tuleks hiljemalt aastal 2010 kaaluda võimalust muuta Euroopa teadusnõukogu asutamislepingu artikli 171 alusel juriidiliselt sõltumatuks struktuuriks.
(17)  Komisjon peaks tagama, et kahe- kuni kõige enam kolmeaastasele katseetapile järgneb Euroopa teadusnõukogu tegevusele sõltumatu hinnangu andmise aeg. Kõnealuse hinnangu tulemuste põhjal tuleks Euroopa teadusnõukogu struktuur püsivalt sellisel viisil ümber korraldada, et see tagaks Euroopa teadusnõukogu maksimaalse sõltumatuse ning samal ajal läbipaistvuse. Seetõttu tuleks hiljemalt aastal 2010 kaaluda võimalust muuta Euroopa teadusnõukogu asutamislepingu artikli 171 alusel juriidiliselt sõltumatuks struktuuriks.
Muudatusettepanek 8
Artikkel 2
Raamprogrammi II lisa kohaselt on kõnealuse eriprogrammi rakendamiseks vajaliku summa suurus 7 460 miljonit eurot, millest alla 6% moodustavad komisjoni halduskulud.
Raamprogrammi II lisa kohaselt on kõnealuse eriprogrammi rakendamiseks vajaliku summa suurus 7 560 miljonit eurot, millest kuni 3% moodustavad Euroopa teadusnõukogu aastaeelarve haldus- ja personalikulud.
Muudatusettepanek 9
Artikkel 2 a (uus)
Artikkel 2 a
1.  Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tõhusat ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätete kohast rakendamist.
2.  Eriprogrammi halduskulud kokku, sealhulgas ameti sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed asjaomases eriprogrammis ettenähtud ülesannetega ning sõltuvad eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.
3.  Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt, mõjusalt ja proportsionaalselt.
Muudatusettepanek 27
Artikli 3 lõige 2 a (uus)
2 a. Enne käesoleva raamprogrammi vastuvõtmist eraldatud inimembrüo tüvirakke kasutavad institutsioonid, organisatsioonid ja teadlased alluvad rangele litsentsimisele ja kontrollile, mis on kooskõlas asjaomase liikmesriigi / asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikuga.
Muudatusettepanek 10
Artikli 4 lõige 4 (uus)
4.  Komisjon tegutseb Euroopa teadusnõukogu sõltumatuse, terviklikkuse ja funktsionaalse tõhususe tagajana ja vastutab sellele usaldatud ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
4.  Komisjon tegutseb koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga Euroopa teadusnõukogu sõltumatuse, terviklikkuse ja funktsionaalse tõhususe tagajana ja vastutab sellele usaldatud ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
Teadusnõukogu ja komisjon esitavad Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal Euroopa teadusnõukogu töö aruande, mis käsitleb eelkõige seatud eesmärkide saavutamise ulatust.
Muudatusettepanek 11
Artikli 4 lõige 4 a (uus)
4 a. Komisjon tagab uurimistulemuste hindamise ning teatab oma panusest Euroopa dünaamilise teadmistepõhise ühiskonna heaks.
Muudatusettepanek 12
Artikli 5 lõige 1
1.  Teadusnõukogu koosneb komisjoni poolt ametisse määratud kõige tuntumatest teadlastest, inseneridest ja teaduritest, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest.
1.  Teadusnõukogu koosneb kõige tuntumatest teadlastest, inseneridest ja teaduritest, kes esindavad võimalikult paljusid erialavaldkondi ja teadusharusid, on lisaks silmapaistvale teaduslikule tasemele omandanud pikaajaliste kogemuste käigus teadmised teaduse juhtimise alal, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest.
Muudatusettepanek 13
Artikli 5 lõike 3 punkt -a (uus)
-a)  Euroopa teadusnõukogu üldise tööstrateegia, mida kohandatakse korrapäraste ajavahemike järel teaduse nõuetega;
Muudatusettepanek 14
Artikli 5 lõike 3 punkt b)
b) eksperdihinnangute korraldamise ja ettepanekute hindamise meetodid, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad ettepanekud,
b) eksperdihinnangute korraldamise ja ettepanekute hindamise meetodid ja põhimõtted, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad ettepanekud,
Muudatusettepanek 15
Artikli 6 lõige 1
1.  Komisjon võtab vastu eriprogrammi rakendamise töökava, milles sätestatakse üksikasjalikumalt I lisas esitatud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, nendega seotud vahendid ja rakendamise ajakava.
1.  Komisjon ja teadusnõukogu võtavad vastu eriprogrammi rakendamise töökava, milles sätestatakse üksikasjalikumalt I lisas esitatud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, nendega seotud vahendid ja rakendamise ajakava.
Muudatusettepanek 16
Artikkel 7 a (uus)
Artikkel 7 a
Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale iga-aastase Euroopa Liidu üldeelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Muudatusettepanek 17
Artikli 8 lõige 6
6.  Komisjon teavitab korrapäraselt komiteed eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest.
6.  Komisjon teavitab korrapäraselt komiteed ja Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide eriprogrammi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest.
Muudatusettepanek 18
Artikli 8 lõige 6 a (uus)
6 a. Komisjoni aruanne sisaldab finantsjuhtimise usaldusväärsuse hinnangut ning eriprogrammi eelarve haldamise ja majandamise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut.
Muudatusettepanek 19
Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8 a
1.  Kahe- kuni kõige enam kolmeaastasele katseetapile järgneb sõltumatute ekspertide hinnangu andmine Euroopa teadusnõukogu tegevusele. Seejuures hindavad nad muuhulgas kas Euroopa teadusnõukoguga seotud eesmärgid on saavutatud, kas menetlused on kujundatud tõhusalt ja läbipaistvalt, kas on suudetud tagada teaduslik sõltumatus ja kas on arvestatud teadusliku tipptaseme põhimõttega. Hinnangus võetakse ka seisukoht küsimuses, milline struktuur on pikaajalises perspektiivis Euroopa teadusnõukogu jaoks sobiv.
2.  Hindamise läbiviimisest olenemata tuleb Euroopa teadusnõukogu jaoks valida pikaajaliselt igal juhul selline struktuur, mis samal ajal läbipaistvuse ja vastutustundega tagab teadusnõukogu maksimaalse sõltumatuse komisjonist, Euroopa Parlamendist ja nõukogust.
Muudatusettepanek 20
I lisa alljaotise "Meetmed" esimene a lõik (uus)
Multidistsiplinaarsust ja interdistsiplinaarsust ergutatakse eelkõige ühiste mehhanismide loomisega, mida on võimalik kasutada rohkem kui üht valdkonda puudutavate tehnoloogiliste või teaduslike teemade puhul. Interdistsiplinaarsus aitab lahendada keerukaid, sealhulgas eelisvaldkondi puudutavaid probleeme, millest enamiku puhul ei võimaldaks ühe teadusharu piires lähenemine vajalikke teaduslikke edusamme ega nende ülekandmist sotsiaalsesse, keskkonna ja majanduse arengusse.
Muudatusettepanek 21
I lisa alljaotise "Teadusnõukogu" esimene lõik
Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõige kõrgetasemelisematest esindajatest, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest. Teadusnõukogu liikmed nimetab komisjon ametisse pärast sõltumatu valikumenetluse läbiviimist.
Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondade kõige kõrgetasemelisematest esindajatest, kes esindavad võimalikult kõiki erialavaldkondi ja teadusharusid, on lisaks silmapaistvale teaduslikule tasemele omandanud pikaajaliste kogemuste käigus teadmised teaduse juhtimise alal ja tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest.
Teadusnõukogu liikmed valitakse teadusringkondadest, tagades teadusharude võimalikult laia esindatuse ja järgides Euroopa õiguslooja sätestatud üldpõhimõtteid vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele ning liikmed nimetab komisjon ametisse pärast kuulamisi Euroopa Parlamendis.
Liikmete ametiaeg on 4 aastat, mida on võimalik pikendada 3 aasta võrra. Liikmed valitakse rotatsioonisüsteemi alusel, valimise käigus tuleb iga kord ametisse nimetada ühe kolmandiku ulatuses uusi liikmeid.
Teadusnõukogu liikmed võtavad huvide konflikti vältimiseks vastu käitumisjuhised.
Teadusnõukogu nimetab ametisse peasekretäri, kes osaleb teadusnõukogu töö korraldamisel ja tagab tõhusa koostöö komisjoni ning spetsiaalse rakendamiskolleegiumiga.
Muudatusettepanek 22
I lisa alljaotis "Spetsiaalne rakendamiskolleegium"
Spetsiaalne rakendamiskolleegium vastutab haldusliku rakendamisega ja programmi teostamisega seotud küsimuste eest vastavalt iga-aastasele töökavale. Eelkõige korraldab kõnealune kolleegium teadusnõukogu kehtestatud põhimõtete kohaselt hindamismenetlusi, eksperdihinnangute andmist ja valikuprotsessi ning tagab toetuste finants-ja teadusliku haldamise.
Algselt toetab teadusnõukogu spetsiaalne rakendamiskolleegium, mis vastutab haldusliku rakendamisega ja programmi teostamisega seotud küsimuste eest vastavalt iga-aastasele töökavale. Eelkõige korraldab kõnealune kolleegium teadusnõukogu kehtestatud põhimõtete kohaselt hindamismenetlusi, eksperdihinnangute andmist ja valikuprotsessi ning tagab toetuste finants-ja teadusliku haldamise.
Spetsiaalse rakendamiskolleegiumi personali moodustavad ajutised teadus- ja haldustöötajad. Teadustöötajad valib teadusnõukogu läbipaistva ja avaliku menetlusega. Haldustöötajad võib tööle võtta eraldi selle eesmärgi täitmiseks või tuua ajutiselt üle ühenduse institutsioonidest.
Halduspersonal peab olema tõhus ning selle suurus peab olema võimalikult väike, et tagada Euroopa Teadusnõukogu sujuv toimimine, stabiilsus ja järjepidevus.
Muudatusettepanek 23
I lisa alajaotise "Spetsiaalne rakendamiskolleegium" esimene a lõik (uus)
Spetsiaalne rakendamiskolleegium annab teadusnõukogule korrapäraselt aru.
Muudatusettepanek 24
I lisa alljaotise "Euroopa Komisjoni ülesanded" sissejuhatav osa
Euroopa Komisjon tegutseb Euroopa teadusnõukogu täieliku sõltumatuse ja terviklikkuse tagajana. Komisjoni ülesanne seoses programmi rakendamisega on tagada, et programmi viiakse ellu eespool nimetatud teadustöö eesmärkide ja sõltumatult tegutseva teadusnõukogu kindlaks määratud teaduslikku tipptaset käsitlevate nõuete kohaselt. Eelkõige on komisjonil järgmised ülesanded:
Komisjon tegutseb koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga Euroopa teadusnõukogu täieliku sõltumatuse ja terviklikkuse tagajana. Komisjoni ülesanne seoses programmi rakendamisega on tagada, et programmi viiakse ellu eespool nimetatud teadustöö eesmärkide ja sõltumatult tegutseva teadusnõukogu kindlaks määratud teaduslikku tipptaset käsitlevate nõuete kohaselt. Eelkõige on komisjonil järgmised ülesanded:
Muudatusettepanek 25
I lisa alljaotise "Euroopa Komisjoni ülesanded" teine taane
võtta vastu teadusnõukogu määratletud rakendamismeetodeid käsitlevad seisukohad ja töökava
• koos teadusnõukoguga võtta vastu teadusnõukogu määratletud rakendamismeetodeid käsitlevad seisukohad ja töökava
Muudatusettepanek 26
I lisa alajaotise "Euroopa Komisjoni ülesanded" viies a taane (uus)
• nimetada kokkuleppel teadusnõukoguga spetsiaalse rakendamiskolleegiumi direktor ja juhtkond.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELTs seni avaldamata.


Eriprogramm "Võimekus" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduste ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *
PDF 496kWORD 196k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse eriprogrammi "Võimekus" Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamiseks (KOM(2005)0443 – C6-0384/2005 – 2005/0188(CNS))
P6_TA(2006)0520A6-0371/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0443)(1) ja muudetud ettepanekut (KOM(2005)0443/2)(2);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 166, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0384/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0371/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas 2007.-2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mail 2006 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe(3) punkti 38 sätetega;

3.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 4
(4)  Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke meetmeid liikmesriikides ja muid ühenduse meetmeid, sealhulgas eelkõige struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ning uuenduste, tööstuse, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive ja keskkonna valdkonnas võetavaid meetmeid.
(4)  Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke meetmeid liikmesriikides ning liikmesriikide poolt Euroopa valitsustevahelistes teadusorganisatsioonides osalemise kaudu võetavaid meetmeid ja muid ühenduse meetmeid, sealhulgas eelkõige struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, kultuuri, konkurentsivõime ning uuenduste, tööstuse, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavaid meetmeid.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 9
(9)  Kõnealuse programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.
(9)  Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, ning panna taas maksma teaduse kodanikuühiskondlikud ja humanistlikud väärtused, tagades erinevate eetiliste põhimõtete ja kultuurilise mitmekesisuse austamine.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 10
(10)  Raamprogramm peaks kaasa aitama säästva arengu edendamisele.
(10)  Raamprogramm peab kaasa aitama säästva arengu edendamisele.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a) Projektikonkursside lihtsustamiseks ja kulutuste vähendamiseks peaks komisjon looma eeldused projektikonkurssidel osalejate teavitamiseks andmebaasi kaudu.
Muudatusettepanek 5
Artikli 3 a lõige 1 (uus)
Artikkel 3 a
1.  Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tõhusat ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätete kohast rakendamist.
Muudatusettepanek 6
Artikli 3 a lõige 2 (uus)
2.  Eriprogrammi halduskulud kokku, sealhulgas luua kavatsetava täitevasutuse sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed eriprogrammi raames läbiviidavate tegevustega ning sõltuma eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.
Muudatusettepanek 7
Artikli 3 a lõige 3 (uus)
3.  Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk lähtuvalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse ning samuti proportsionaalsuse põhimõtetest.
Muudatusettepanek 8
Artikli 5 lõige 3
3.  Kõnealuse eriprogrammi IV lisas sätestatakse algatus riiklike teadusprogrammide ühiseks rakendamiseks, mille kohta oleks asutamislepingu artikli 169 kohaselt vaja vastu võtta eraldi otsus.
3.  Kõnealuse eriprogrammi IV lisas sätestatakse võimalik algatus riiklike teadusprogrammide ühiseks rakendamiseks, mille kohta oleks asutamislepingu artikli 169 kohaselt vaja vastu võtta eraldi otsus.
Muudatusettepanek 9
Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5 a
Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale iga-aastase Euroopa Liidu üldeelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Muudatusettepanek 10
Artikli 6 lõige 2
2.  Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.
2.  Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid eesmärgiga suurendada selliste uuringute koostoimet, saavutada Euroopa lisandväärtust, mõjutada tööstuse konkurentsivõimet ja säilitada seotus ühenduse muude poliitikavaldkondadega. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.
Muudatusettepanek 11
Artikli 7 lõige 3 a (uus)
3 a. Komisjon tagab uurimistulemuste hindamise ning esitab aruande nende panusest Euroopa dünaamilise, teadmistepõhise ühiskonna heaks.
Muudatusettepanek 12
Artikli 8 lõige 5
5.  Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetest.
5.  Komisjon teavitab komiteed ja Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikidest selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetest.
Muudatusettepanek 13
Artikli 8 lõige 5 a (uus)
5 a. Komisjoni hindamisaruanne sisaldab finantsjuhtimise usaldusväärsuse hinnangut ning programmi eelarve haldamise ja majandamise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut.
Muudatusettepanek 14
Artikkel 8 a (uus)
Artikkel 8 a
Komisjon esitab käesoleva otsuse ja aruande eriprogrammi rakendamise kohta pädevatele asutustele läbivaatamiseks nii aegsasti, et menetluse käesoleva otsuse muutmiseks saab lõpetada 2010. aasta lõpuks.
Muudatusettepanek 15
I lisa alljaotise "Sissejuhatus" esimese lõigu viies taane
– lähendada teadust ja ühiskonda teaduse ja tehnoloogia harmooniliseks integreerimiseks Euroopa ühiskonda ning
– lähendada teadust ja ühiskonda teaduse ja tehnoloogia harmooniliseks integreerimiseks Euroopa ühiskonda; võimaldada olemasolevatel ELi, riiklikel või piirkondlikel teabetugipunktidel anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tööstusele ja teadusasutustele täielikku teavet raamprogrammi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi ning struktuurifondide kohta ning
Muudatusettepanek 16
I lisa alljaotise "Sissejuhatus" esimese lõigu kuues taane
– rakendada horisontaaltegevust ja -meetmeid rahvusvahelise koostöö toetuseks.
– rakendada horisontaaltegevust ja -meetmeid rahvusvahelise koostöö, sealhulgas piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö toetuseks.
Muudatusettepanek 17
I lisa alljaotise "Sissejuhatus" neljas lõik
Käesoleva eriprogrammi raames võidakse kooskõlastada ühenduseväliseid programme, kasutades ERA-NET-süsteemi ja ühenduse osalust ühiselt rakendatavates siseriiklikes teadusprogrammides (asutamislepingu artikkel 169), nagu on kirjeldatud eriprogrammis "Koostöö".
Käesoleva eriprogrammi raames võidakse kooskõlastada ühenduseväliseid programme, kasutades ERA-NET-süsteemi ja ühenduse osalust ühiselt rakendatavates siseriiklikes teadusprogrammides (asutamislepingu artikkel 169), nagu on kirjeldatud eriprogrammis "Koostöö". Meetmeid kasutatakse ka täiendavuse ja koostoime edendamiseks raamprogrammi ja valitsustevaheliste struktuuride raames toimunud tegevuste vahel.
Muudatusettepanek 18
I lisa alljaotise "Sissejuhatus" pealkirja "Teaduspoliitika ühtne arendamine" kolmanda lõigu esimese taande esimese lõigu teine taane
–  Tööstusuuringutesse investeerimise järelevalvet, mis hõlmab terviklikku ja täiendavat teabeallikat, et aidata suunata riiklikku poliitikat ja võimaldada äriühingutel seada tähiseid oma uurimis-ja arendustegevuse investeerimisstrateegias. See hõlmab korrapäraseid uurimis-ja arendustegevusse tehtavate investeeringute tulemustabeleid äriühingute ja valdkondade tasandil, nende erainvesteeringute arengusuundade uuringuid, investeerimisotsuseid mõjutavate tegurite ja äriühingute tavade analüüsi, majandusliku mõju analüüsi ning poliitiliste tagajärgede hinnangut.
–  Tööstusuuringutesse investeerimise järelevalvet, mis hõlmab terviklikku ja täiendavat teabeallikat, et aidata suunata riiklikku poliitikat ja võimaldada äriühingutel seada ELi majandusele põhihuvi pakkuvates valdkondades tähiseid oma uurimis-ja arendustegevuse investeerimisstrateegias. See hõlmab korrapäraseid uurimis-ja arendustegevusse tehtavate investeeringute tulemustabeleid äriühingute ja valdkondade tasandil, nende erainvesteeringute arengusuundade uuringuid, investeerimisotsuseid mõjutavate tegurite ja äriühingute tavade analüüsi, majandusliku mõju analüüsi ning poliitiliste tagajärgede hinnangut.
Muudatusettepanek 19
I lisa alljaotise "Sissejuhatus" pealkirja "Teaduspoliitika ühtne arendamine" kolmanda lõigu teise taande esimene lõik
Eesmärk on tugevdada teaduspoliitika kooskõlastamist tegevuse kaudu, millega toetatakse i) avatud kooskõlastusmeetodi rakendamist ja ii) paljudes maades ja piirkondades tehtud alt ülespoole suunatud algatusi, kaasates vajadusel teisi sidusrühmi (sealhulgas tööstust, Euroopa ja kodanikuühiskonna organisatsioone).
Eesmärk on tugevdada teaduspoliitika kooskõlastamist – kui see võib luua selgesti lisandväärtust teadus- ja innovatsioonisüsteemidele – tegevuse kaudu, millega toetatakse i) avatud kooskõlastusmeetodi rakendamist ja ii) paljudes maades ja piirkondades tehtud alt ülespoole suunatud algatusi, kaasates vajadusel teisi sidusrühmi (sealhulgas tööstust, Euroopa ja kodanikuühiskonna organisatsioone).
Muudatusettepanek 20
I lisa sissejuhatuse pealkirja "Teaduspoliitika ühtne arendamine" kolmanda lõigu teise taande kolmas a lõik (uus)
Erilist tähelepanu pööratakse:
– koostoimele teaduspotentsiaali arendamisel kombineerituna innovatsioonist juhinduvate programmide ja struktuurifondide programmidega;
– halduslike ja füüsiliste takistuste vähendamisele, mis häirivad tõhusat piiriülest koostööd eri liikmesriikide piirkondade vahel ning
– ühendatud teadusuuringute ja innovatsioonialase võimekuse arendamisele.
Muudatusettepanek 21
I lisa 1. osa pealkirja "Lähenemisviis" esimene lõik
Euroopa saamisel maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandussüsteemiks on otsustava tähtsusega tänapäevased ja tõhusad teadustöö infrastruktuurid teadusliku ja tehnoloogilise juhtpositsiooni saavutamiseks. Teadusuuringute infrastruktuurid on võtmetähtsusega teadmiste loomisel, levitamisel, rakendamisel ja kasutamisel, edendades seeläbi uuendusi. Juurdepääs infrastruktuuridele on üha hädavajalikum kõikides teadus-ja tehnoloogiavaldkondades. Paljud teadusuuringute infrastruktuurid on välja arenenud suurtest, peaaegu eranditult spetsiifilisele uurimisvaldkonnale pühendatud süsteemidest, kujunedes välja teenust pakkuvateks süsteemideks laiemale teadlaskonnale. Tänu info-ja sidetehnoloogia võimalustele laienevad ka uusimad infrastruktuuriprojektid, hõlmamaks teadmistevaramuna paljudes erinevates valdkondades jaotatud riist-ja tarkvarasüsteeme ning tohutu kumulatiivse väärtusega sisu.
Euroopa saamisel maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandussüsteemiks on otsustava tähtsusega tänapäevased ja tõhusad teadustöö infrastruktuurid teadusliku ja tehnoloogilise juhtpositsiooni saavutamiseks. Teadusuuringute infrastruktuurid on võtmetähtsusega teadmiste omandamisel, levitamisel, rakendamisel ja kasutamisel, edendades seeläbi uuendusi. Juurdepääs infrastruktuuridele on üha hädavajalikum kõikides teadus-, tehnoloogia- ja tõenduspõhiste poliitiliste otsuste tegemise valdkondades. Paljud teadusuuringute infrastruktuurid on välja arenenud suurtest, peaaegu eranditult spetsiifilisele uurimisvaldkonnale pühendatud süsteemidest, kujunedes välja teenust pakkuvateks süsteemideks laiemale teadlaskonnale. Tänu info-ja sidetehnoloogia võimalustele laienevad ka uusimad infrastruktuuriprojektid, hõlmamaks teadmistevaramuna paljudes erinevates valdkondades ning paljude erinevate kasutajaringkondade jaoks jaotatud riist-ja tarkvarasüsteeme ning tohutu kumulatiivse väärtusega sisu.
Muudatusettepanek 22
I lisa 1. osa pealkirja "Lähenemisviis" teine lõik
Kavandatava tegevusega aidatakse kaasa eelkõige teadmiste arendamisele, kasutamisele ja säilitamisele nii tippsaavutustest juhinduva alt ülespoole suunatud kui ka suunatud lähenemisviisil põhineva infrastruktuuride toetamise abil. Info-ja sidepõhiste e-infrastruktuuride strateegilist moderniseerimist käsitletakse edasiviiva jõuna ka teadustöö juhtimise meetodite muutmisel.
Kavandatava tegevusega aidatakse kaasa eelkõige teadmiste arendamisele, kasutamisele ja säilitamisele nii tippsaavutustest juhinduva alt ülespoole suunatud kui ka suunatud lähenemisviisil põhineva, olemasolevate ressursside ja Euroopa põhiprioriteetidega kooskõlas oleva infrastruktuuride toetamise abil. Info- ja sidepõhiste e-infrastruktuuride strateegilist moderniseerimist käsitletakse peamise edasiviiva jõuna ka teadustöö juhtimise meetodite muutmisel ning seda toetavad märkimisväärsed investeeringud avalikust ja erasektorist kõigis Euroopa osades. Kooskõlastamine liikmesriikidega on infrastruktuuride arendamiseks ja rahastamiseks väga oluline.
Muudatusettepanek 23
I lisa 1. osa pealkirja "Lähenemisviis" kolmanda lõigu sissejuhatav osa
Termin "teadusuuringute infrastruktuurid" tähistab ühenduse teadus-ja tehnoloogiaarengu raamprogrammi kontekstis süsteeme, ressursse või teenuseid, mida vajab teadlaskond uuringute läbiviimiseks kõikides teadus-ja tehnoloogiavaldkondades. See määratlus hõlmab koos juurdekuuluvate inimressurssidega:
Termin "teadusuuringute infrastruktuurid" tähistab raamprogrammi kontekstis süsteeme, ressursse või teenuseid, mida vajab teadlaskond avalikus, era- ja kodanikuühiskonna sfääris uuringute läbiviimiseks kõikides teadus-ja tehnoloogiavaldkondades. See määratlus hõlmab koos juurdekuuluvate inimressurssidega:
Muudatusettepanek 24
I lisa 1. osa alapealkirja "Tegevus" esimese lõigu esimene taane
– olemasolevate teadustöö infrastruktuuride kasutamise optimeerimine ja nende jõudluse parandamine
prioriteedina olemasolevate teadustöö infrastruktuuride kasutamise optimeerimine ja nende jõudluse parandamine
Muudatusettepanek 25
I lisa 1. osa alapealkirja "Tegevus" esimese lõigu teine ja kolmas taane
– üleeuroopalise tähtsusega uute teadustöö infrastruktuuride arendamise edendamine (või olemasolevate ulatuslikum moderniseerimine) ESFRI (Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegia foorumi) töö alusel
– üleeuroopalise tähtsusega uute teadustöö infrastruktuuride arendamise (või olemasolevate ulatusliku moderniseerimise), sealhulgas eelkõige ESFRI (Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegia foorumi) töö, edendamine
– toetusmeetmed, sealhulgas uute vajaduste toetamine.
– toetusmeetmed, sealhulgas uute vajaduste ja tehnoloogiaarenduse potentsiaali toetamine ühtluspiirkondades.
Muudatusettepanek 26
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkt 1.1.1
Maailmatasemel teadusuuringute infrastruktuurid nõuavad tohutuid ja pikaajalisi investeeringuid ressurssidesse (inim-ja finantsressursid). Nende kasutajaks peaks olema võimalikult suur hulk teadlasi ja tööstuskliente üle kogu Euroopa. EL peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama teiste riikide infrastruktuuridele juurdepääsu edendamisega. Sellega kavatsetakse avada teadusrühmadele uusi võimalusi juurdepääsuks parimatele teadustöö infrastruktuuridele, sealhulgas teadusrühmadele äärealadelt ja kaugematest piirkondadest. Juurdepääs võidakse avada väliskasutajaile isiklikult või asjaomase elektronside teel. See võib toimuda ka teadusalaste kaugteenuste pakkumise kaudu. Seda rakendatakse kõikidele teadus-ja tehnoloogiavaldkondadele avatud "alt ülespoole suunatud" projektikonkursside kaudu ilma ühegi valdkonna eelistamiseta teistele.
Maailmatasemel teadusuuringute infrastruktuurid nõuavad tohutuid, pikaajalisi investeeringuid ressurssidesse (inim-ja finantsressursid). Nende kasutajaks peaks olema võimalikult suur hulk teadlasi ja tarbekaupade tööstusi üle kogu Euroopa. EL peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama teiste riikide infrastruktuuridele juurdepääsu edendamisega. Sellega kavatsetakse avada teadusrühmadele, sealhulgas teadusrühmadele äärealadelt ja kaugematest piirkondadest, uusi võimalusi juurdepääsuks parimatele teadustöö infrastruktuuridele. Juurdepääs võidakse avada väliskasutajaile isiklikult või asjaomase elektronside teel. See võib toimuda ka teadusalaste kaugteenuste pakkumise kaudu. Seda rakendatakse kõikidele teadus-ja tehnoloogiavaldkondadele avatud "alt ülespoole suunatud" projektikonkursside kaudu ilma ühegi valdkonna eelistamiseta teistele.
Muudatusettepanek 27
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkti 1.1.2 teise lõigu esimene taane
– "alt ülespoole suunatud" projektikonkursside kaudu, et võimendada ressursside vastastikust kooskõlastamist ja ühiskasutatavate varude loomist infrastruktuuride operaatorite hulgas nendevahelise koostöökultuuri edendamiseks. Selline tegevus peaks olema suunatud ka teadustöö infrastruktuuride operaatormeetodi paremale struktureerimisele Euroopa tasandil, nende ühise arendamise edendamisele suutlikkuse ja tulemuslikkuse osas ning nende sidusa ja erinevate teadusharude lõikes kasutamise edendamisele
– "alt ülespoole suunatud" projektikonkursside kaudu, et võimendada ressursside vastastikust kooskõlastamist ja ühiskasutatavate varude loomist infrastruktuuri operaatorite hulgas nendevahelise koostöökultuuri edendamiseks. Selline tegevus peaks olema suunatud ka teadustöö infrastruktuuride operaatormeetodi paremale struktureerimisele Euroopa tasandil ning nende toimimise viisi ja juurdepääsutingimuste selgitamisele potentsiaalsete kasutajate jaoks, nende ühise arendamise edendamisele suutlikkuse ja tulemuslikkuse osas ning nende sidusa ja erinevate teadusharude lõikes kasutamise edendamisele
Muudatusettepanek 74
I lisa 1 osa pealkirja "Tegevus" punkti 1.1.2 teise lõigu teine taane
– "suunatud konkursikutsete" kaudu, kui selline suunatud tegevus on selgelt kasulik pikas perspektiivis potentsiaalselt tähtsate teadustöö infrastruktuuride toetamisele ja nende ELi tasandil väljaarendamise kiirendamisele. Seda rakendatakse tihedas koostöös teemavaldkondade tegevusega, et kindlustada ELi raamistiku kõikide Euroopa tasandi meetmete vastavus teadusuuringute infrastruktuuride vajadustele asjaomases valdkonnas. Olemasolevate Euroopa infrastruktuuride paremaks kasutamiseks ja tugevdamiseks võib juba kindlaks määrata valdkonnad, mis vastavad pikaajalistele strateegilistele akadeemiliste, riiklike ja tööstusuuringute sidusrühmade ning laiemalt kogu ühiskonna vajadustele, nagu bioteaduste ja nende rakenduste, info-ja sidetehnoloogiate, tööstusuuringute, sealhulgas metroloogia arendamise, säästva arengu ja eelkõige keskkonnaalaste ning sotsiaal-ja humanitaarteaduste infrastruktuuride toetamine.
– "suunatud konkursikutsete" kaudu, kui selline suunatud tegevus on selgelt kasulik pikas perspektiivis potentsiaalselt tähtsate teadustöö infrastruktuuride toetamisele ja nende ELi tasandil väljaarendamise kiirendamisele. Seda rakendatakse tihedas koostöös teemavaldkondade tegevusega, et kindlustada ELi raamistiku kõikide Euroopa tasandi meetmete vastavus teadusuuringute infrastruktuuride vajadustele asjaomases valdkonnas. Olemasolevate Euroopa infrastruktuuride paremaks kasutamiseks ja tugevdamiseks võib juba kindlaks määrata valdkonnad, mis vastavad pikaajalistele strateegilistele akadeemiliste, riiklike ja tööstusuuringute sidusrühmade ning laiemalt kogu ühiskonna vajadustele, nagu bioteaduste ja nende rakenduste, eelkõige lastehaiguste kliiniliste uuringute infrastruktuuride/ võrgustike, info-ja sidetehnoloogiate, tööstusuuringute, sealhulgas metroloogia arendamise, säästva arengu ja eelkõige keskkonnaalaste ning sotsiaal-ja humanitaarteaduste infrastruktuuride toetamine.
Muudatusettepanek 28
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkti 1.1.3 esimene lõik
E-infrastruktuuride kasutusele võtmisega pakutakse teadlaskonnale püsivaid teenuseid keeruka protsessi alusel, mis on mõeldud info-sidetehnoloogiapõhiste jaotatud ressursside (raalimine, ühendatavus, aparatuuri tootmine) viimiseks virtuaalsete kogukondadeni. Euroopa lähenemisviisi ja sellega seonduva Euroopa tegevuse tugevdamine selles valdkonnas võib anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaali tõstmisse ja selle kasutamisse, tugevdades e-infrastruktuure kui Euroopa teadusruumi nurgakivi, mis on teadusharusid ühendavate uuenduste "eelkäijaks" ja teadustöö juhtimisviiside muutmise edasiviijaks. Sellega võib ka kaasa aidata äärealadelt ja kaugematest piirkondadest pärit teadusrühmade integreerimisele.
E-infrastruktuuride kasutusele võtmisega pakutakse teadlaskonnale põhilisi teenuseid protsessi alusel, mis on mõeldud info-ja sidetehnoloogia põhiste jaotatud ressursside (raalimine, ühendatavus, aparatuuri tootmine) viimiseks virtuaalsete kogukondadeni. Euroopa lähenemisviisi ja sellega seonduva Euroopa tegevuse tugevdamine selles valdkonnas võib anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaali tõstmisse ja selle kasutamisse, tugevdades e-infrastruktuure kui Euroopa teadusruumi nurgakivi, mis on teadusharusid ühendavate uuenduste "eelkäijaks" ja teadustöö juhtimisviiside muutmise edasiviijaks. Samuti on oluline integreerida seda protsessi kasutades äärealadelt ja kaugematest piirkondadest pärit teadusrühmi.
Muudatusettepanek 29
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkti 1.1.3 kolmas lõik
Kooskõlastatult tuleb toetada digitaalraamatukogusid, arhiive, andmesalvestuskogusid, andmekontrolli ja vajalike ressursside ühiskasutust Euroopa tasandil selleks, et luua andmehoidlaid teadlaskonnale ja tulevastele teadlaste põlvkondadele. Käsitletakse e-infrastruktuuride suurema usalduse ja usaldusväärsuse aspekte. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on uute nõudmiste ja lahenduste ennetamine ja integreerimine, et lihtsustada laiaulatuslike murranguliste uute tehnoloogiate katsetamiseks mõeldud testisüsteemide tekkimist, ning uute vajaduste, sealhulgas e-õppe, käsitlemine. E-IRG (e-infrastruktuuri analüüsi rühm) nõustab regulaarselt strateegiliste küsimuste osas.
Kooskõlastatult tuleb toetada digitaalraamatukogusid (et luua Euroopa digitaalraamatukogu), arhiive, andmesalvestuskogusid, andmekontrolli ja vajalike ressursside ühiskasutust Euroopa tasandil selleks, et luua andmehoidlaid teadlaskonnale ja tulevastele teadlaste põlvkondadele. Käsitletakse e-infrastruktuuride suurema usalduse ja usaldusväärsuse aspekte, võttes arvesse tõsiasja, et tulevased põlvkonnad peavad suutma andmetele juurde pääseda. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on uute nõudmiste ja lahenduste ennetamine ja integreerimine, et lihtsustada laiaulatuslike murranguliste uute tehnoloogiate katsetamiseks mõeldud testisüsteemide tekkimist, ning uute vajaduste, sealhulgas e-õppe, käsitlemine. E-IRG (e-infrastruktuuri analüüsi rühm) nõustab regulaarselt strateegiliste küsimuste osas.
Muudatusettepanek 30
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkti 1.2 esimene a lõik (uus)
ESFRI-l ning tehnoloogiaplatvormidel, ühistel tehnoloogiaalgatustel ja Euroopa teadusnõukogul palutakse selgelt väljendada oma vajadusi teadusuuringute infrastruktuuri järele.
Muudatusettepanek 31
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkti 1.2.2 esimene lõik ja teise lõigu sissejuhatav osa
Uute teadusuuringute infrastruktuuride rajamise edendamine ESFRI poolt Euroopa teedekaardi arendamisel tehtud töö alusel. Komisjon määrab kindlaks esmatähtsad projektid, millele võidakse raamprogrammi alusel anda EÜ toetust.
Uute teadusuuringute infrastruktuuride rajamise edendamine kooskõlas muutuva geomeetria põhimõttega, sealhulgas eelkõige ESFRI poolt uute teadusuuringute infrastruktuuride Euroopa teedekaardi arendamisel tehtud tööga. Tööprogramm sisaldab valitud esmatähtsaid projekte, millele võidakse anda EÜ toetust.
Uued infrastruktuurid rajatakse kahes etapis:
Uued infrastruktuurid rajatakse kahes etapis raamprogrammis sätestatud kriteeriumide loetelu alusel:
Muudatusettepanek 32
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkti 1.2.2 teise lõigu teine taane
Teisel etapil rakendatakse käivitusplaan toetudes tehnilistele, õiguslikele, haldus-ja finantslepingutele ning kasutades üksteist täiendavaid siseriiklikke ja ühenduse vahendeid (nt struktuurifondid või Euroopa Investeerimispank). Käivitusetapil võidakse anda rahalist toetust raamprogrammi raames sellistele eelisprojektidele, mis vajavad sellist toetust kriitiliselt. Sellistel juhtudel otsustatakse toetuse andmine vastavalt vajaliku toetuse liigile ja suurusele (nt otsetoetus, Euroopa Investeerimispanga laenud riskijagamisrahastu kaudu (III lisa) artikli 171 kohaselt).
Teisel etapil rakendatakse käivitusplaan, kaasates asjaomaseid erafinantsasutusi, toetudes tehnilistele, õiguslikele, haldus-ja finantslepingutele ning kasutades üksteist täiendavaid siseriiklikke ja ühenduse vahendeid (nt struktuurifondid või Euroopa Investeerimispank). Käivitusetapil võidakse anda rahalist toetust raamprogrammi raames sellistele eelisprojektidele, mis vajavad sellist toetust kriitiliselt. Sellistel juhtudel otsustatakse toetuse andmine vastavalt vajaliku toetuse liigile ja suurusele (nt otsetoetus, Euroopa Investeerimispanga laenud, millele juurdepääsu võib lihtsustada riskijagamisrahastu kaudu (III lisa) artikli 171 kohaselt).
Muudatusettepanek 33
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkt 1.2.2 a (uus)
1.2.2 a.  "Avatud innovatsiooni" keskused
Suurte tööstuslike uurimis-ja arendustegevuse koostööprojektide elluviimise võimaldamine ühes kohas, kusjuures konsortsiumipartnerid lähetavad oma töötajaid ajutistele töökohtadele ja/või võimaldavad avatud juurdepääsu teadusuuringute infrastruktuuridele ja teenustele süsteemide ühiskasutuse põhimõtte alusel.
Muudatusettepanek 34
I lisa 1. osa pealkirja "Tegevus" punkt 1.2.2 b (uus)
1.2.2 b.  Uurimistulemuste ühiskasutus
Teadusmeetodite serveri loomine, mis aitaks oluliselt kaasa uurimismeetodite tõhususele, muutes teatud teadusuuringute tulemused võrreldavates tingimustes juurdepääsetavaks.
Muudatusettepanek 35
I lisa 2. osa pealkirja "Lähenemisviis" teine lõik
VKEde toetamise erimeetmed nähakse ette eesmärgiga toetada neid ja nende assotsiatsioone, kui on vaja korraldada teadusuuringute allhanget ülikoolide ja uurimiskeskuste kaudu ("teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega tegelevad uurijad"). See tegevus viiakse ellu teadus-ja tehnoloogiavaldkonnas tervikuna. Projektiettepanekute hindamisel võetakse eriti arvesse oodatavat majanduslikku mõju VKEdele. Rahalised vahendid eraldatakse kahe skeemi kaudu: teadusuuringud VKEde ja VKEde assotsiatsioonide jaoks. Esimesed on suunatud peamiselt madala kuni keskmise tehnoloogilise tasemega, vähese või ilma teadussuutlikkuseta VKEdele. Osaleda võivad ka intensiivselt teadusuuringutega tegelevad VKEd, kellel on vaja teha teadusuuringute allhankeid, et täiendada oma teadussuutlikkust. Teised on suunatud VKEde assotsiatsioonidele, mis on tavaliselt kõige paremas olukorras, et teada või kindlaks määrata nende liikmete levinud tehnilisi probleeme, tegutseda nende nimel ja edendada tulemuste tegelikku levitamist ja neid ära kasutada.
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise erimeetmed nähakse ette eesmärgiga toetada neid ja nende assotsiatsioone, kui on vaja korraldada teadusuuringute allhanget teadusuuringute ja tehnoloogia arendusega tegelevate uurijate, näiteks ülikoolide, uurimiskeskuste ja intensiivselt teadusuuringutega tegelevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaudu. See tegevus viiakse ellu üle teadus-ja tehnoloogiavaldkonna tervikuna. Projektiettepanekute hindamisel võetakse eriti arvesse oodatavat majanduslikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Rahalised vahendid eraldatakse kahe skeemi kaudu: teadusuuringud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate assotsiatsioonide jaoks. Esimesed on suunatud peamiselt madala kuni keskmise tehnoloogilise tasemega, vähese või ilma teadussuutlikkuseta väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Osaleda võivad ka tehnoloogilist suutlikkust omavad ning traditsiooniliste valdkondade väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on vaja teha teadusuuringute allhankeid, et täiendada oma tehnoloogilist teadussuutlikkust. Teised on suunatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate assotsiatsioonidele, mis on tavaliselt kõige paremas olukorras, et teada või kindlaks määrata nende liikmete levinud tehnilisi probleeme, tegutseda nende nimel ja edendada tulemuste tegelikku levitamist ja neid ära kasutada.
Muudatusettepanek 36
I lisa 2. osa pealkirja "Lähenemisviis" kolmas lõik
Peale nende erimeetmete julgustatakse ja lihtsustatakse VKEde osalemist raamprogrammi lõikes. VKEde teadustöövajadusi ja potentsiaali võetakse asjakohaselt arvesse programmi "Koostöö" teemavaldkondade sisu arendamisel, mida rakendatakse erimõõtmeliste ja-ulatusega projektide kaudu olenevalt valdkonnast ja teemast.
Peale nende erimeetmete julgustatakse ja lihtsustatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist raamprogrammi lõikes. Eelkõige muudetakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kasutatavaid haldusmenetlusi lihtsamaks ja selgemaks ning kahandatakse raamprogrammi raames kasu saavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulutusi. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate teadustöövajadusi ja potentsiaali võetakse asjakohaselt arvesse programmi "Koostöö" teemavaldkondade sisu arendamisel, mida rakendatakse erimõõtmeliste ja-ulatusega projektide kaudu olenevalt valdkonnast ja teemast.
Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetakse meetmeid, et lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist kas üksi või rühmitustena programmi "Koostöö" prioriteetsete küsimustega seotud projektides ja tehnoloogiaplatvormides.
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalusel toimuvate projektide rahastamisel tehakse jõupingutusi kõigi ühenduse asutuste – sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi – maksimaalse panuse tagamiseks.
Muudatusettepanek 37
I lisa 2. osa pealkirja "Lähenemisviis" neljas lõik
Ühenduse TTA raamprogrammi rakendamisel tagatakse täiendavus ja koostoime konkurentsivõimelisuse ja innovatsiooni raamprogrammi tegevusega VKEde ühenduse TTA raamprogrammis osalemise julgustamiseks ja lihtsustamiseks.
Raamprogrammi rakendamisel tagatakse täiendavus ja koostoime konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi meetmetega, et julgustada ja lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate raamprogrammis osalemist. Samuti taotletakse kooskõlastamist asjaomaste riiklike uurimisprogrammidega, mis täiendavad allpool viidatud teadusuuringud. Seda silmas pidades võib kaaluda ka EUREKA raames väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud tehnoloogiaarendusprogrammide võimalikku ühist rakendamist, et julgustada turu nõudmistele vastavaid uuenduslikke projekte. Järgitakse järgmisi eesmärke:
– julgustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist raamprogrammis ja hõlbustada nende juurdepääsu sellele, ning
– tagada, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kasutavad täielikult ära raamprogrammi alusel kasutada olevaid rahastamisvõimalusi.
Võetakse kasutusele lihtsad ja lühikesed kiirmenetlusprojektid, mis ei hõlma keerulisi finantspõhimõtteid ega tarbetut aruandlust. Võimaluse korral rakendatakse nii raamprogrammis kui ka konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammis ühiseid rakendus- ja lepingulisi põhimõtteid.
Muudatusettepanek 38
I lisa 2. osa pealkirja "Lähenemisviis" neljas a lõik (uus)
Samuti võetakse kasutusele mehhanismid koostööks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud riiklike ning piirkondlike uurimis- ja arendustegevuse toetusprogrammidega, mille eesmärk on osutada nende nõuetele vastavat kohalikumat teenust ning tugevdada erinevate riiklike toetuskavade kriitilist massi ja Euroopa mõõdet.
Muudatusettepanek 39
I lisa 2. osa pealkirja "Tegevus" esimese lõigu esimene taane
See kava toetab väikseid uuenduslikke VKEde rühmi, et lahendada üldlevinud või täiendavaid tehnoloogilisi probleeme. Suhteliselt lühiajalised projektid peavad keskenduma nende VKEde uuendusvajadustele, kes tellivad teadusuuringud allhankena TTA edendajatelt ning peavad ilmutama selget ärakasutamise potentsiaali asjaomaste VKEde jaoks.
See kava toetab väikeste uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja käsitööettevõtete rühmade loomist, et lahendada ühiseid või täiendavaid tehnoloogilisi probleeme, ning toetab neid selles töös. Suhteliselt lühiajalised projektid peavad keskenduma nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uuendusvajadustele, kes tellivad teadusuuringud allhankena TTA edendajatelt ning peavad ilmutama selget ärakasutamise potentsiaali asjaomaste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.
Muudatusettepanek 40
I lisa 2. osa pealkirja "Tegevus" esimese lõigu teine a taane (uus)
• Teadusuuringud väikeste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rühmade huvides
Et toetada väikseid uuenduslikke väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rühmi ühiste või täiendavate tehnoloogiliste probleemide lahendamisel raamprogrammi ja/või niisuguste valitsustevaheliste rahastamiskavade kaudu nagu komisjoni, EIP ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) algatused JEREMIE ja JASPER.
Muudatusettepanek 41
I lisa 2. osa pealkirja "Tegevus" alapealkirja "Kavade ühised jooned" kolmas a taane (uus)
– et ergutada uurimis- ja arendustegevust uurimistegevusega tegelevates suure kasvupotentsiaaliga väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates jätkusuutlikel alustel, võib komisjon teha ka ettepaneku käivitada asutamislepingu artikli 169 kohane algatus koostöös EUREKAga (nt algatus Eurostars).
Muudatusettepanek 42
I lisa 3. osa pealkirja "Lähenemisviis" kolmas lõik
"Teadmiste piirkondade" eesmärgiks on optimaalse poliitika ja strateegiate määratlemise ja rakendamise toetamine uurimis-ja arendustegevuse kesksete rühmituste arendamisel. See parandab eelkõige piirkondlike teadusprogrammide tähtsust ja tõhusust vastastikkuse õppimise kaudu, edendab ja tugevdab rühmitustevahelist koostööd ning aitab kaasa säästva arengu tugevdamisele ja edendab uute uurimis-ja arendustegevuse kesksete rühmituste loomist. Toetust antakse eelkõige nõudlusel põhinevatele ja probleemidele suunatud projektidele, mis käsitlevad spetsiifilisi tehnoloogiavaldkondi või sektoreid.
"Teadmiste piirkondade" eesmärgiks on optimaalse poliitika ja strateegiate määratlemise ja rakendamise toetamine uurimis-ja arendustegevuse kesksete rühmituste arendamisel. See parandab eelkõige piirkondlike teadusprogrammide tähtsust ja tõhusust vastastikkuse õppimise kaudu, edendab ja tugevdab rühmitustevahelist koostööd ning aitab kaasa säästva arengu tugevdamisele ja edendab uute uurimis-ja arendustegevuse kesksete rühmituste loomist. Toetust antakse eelkõige nõudlusel põhinevatele ja probleemidele suunatud projektidele, mis käsitlevad spetsiifilisi tehnoloogiavaldkondi või sektoreid, eriti kui need juba näitavad üles piirkondlike ametiasutuste, arenguasutuste, ülikoolide, uurimiskeskuste ja tööstusettevõtete vahelist integratsiooni.
Muudatusettepanek 43
I lisa 3. osa pealkirja "Lähenemisviis" neljas a lõik (uus)
Tähelepanu tuleb pöörata eriti koostööle erinevate liikmesriikide külgnevate piirkondade vahel. Nagu INTERREG III programmide puhul ELis, ning struktuurifondide territoriaalse eesmärgi alusel, peab ka "Teadmiste piirkondade" programm sisaldama lahendusi piiriülestele takistustele ja mehhanisme piiriülese piirkondliku koostöö julgustamiseks teadusuuringute valdkonnas, olenemata sellest, kas meetmed kuuluvad ühtlus- või piirkondliku konkurentsivõime eesmärgi alla.
Muudatusettepanek 44
I lisa 3. osa pealkirja "Tegevus" esimese lõigu teine taane
Vähemarenenud teadustööga piirkondade "juhendamine" kõrgema tasemega piirkondade poolt uurimis-ja arendustegevuse kesksete rühmituse ülesehitamisel. Riikidevaheline piirkondlik konsortsium koondab ja ühendab teadustöös osalejaid akadeemiates, tööstusettevõtetes ja valitsuses, et pakkuda "suunavaid" lahendusi tehnoloogiliselt vähemarenenud piirkondadele.
Vähemarenenud teadustööga piirkondade "juhendamine" kõrgema tasemega piirkondade poolt uurimis-ja arendustegevuse kesksete rühmituse ülesehitamisel või olemasolevate rühmituste paremal integreerimisel globaalse turuga. Riikidevaheline piirkondlik konsortsium koondab ja ühendab teadustöös osalejaid akadeemiates, tööstusettevõtetes ja valitsuses, et pakkuda "suunavaid" lahendusi tehnoloogiliselt vähemarenenud piirkondadele. Juhendamissätted peavad hõlmama meetmeid tihedama koostöö saavutamiseks uute liikmesriikide teaduskogukondadega.
Muudatusettepanek 45
I lisa 3. osa pealkirja "Tegevus" esimese lõigu kolmas taane
Algatused teadustöös osalejate ja ametiasutuste paremaks integreerimiseks piirkondlikesse majandussüsteemidesse nende suhtlemise kaudu rühmituse tasandil. Need hõlmavad riikidevahelist tegevust seoste parandamiseks teadusuuringute sidusrühmade ja kohalike äriringkondade vahel ning ka vastavat rühmituste vahelist tegevust.
Algatused teadustöös osalejate ja ametiasutuste paremaks integreerimiseks piirkondlikesse majandussüsteemidesse nende suhtlemise kaudu rühmituse tasandil. Need hõlmavad riikidevahelist tegevust seoste parandamiseks teadusuuringute sidusrühmade ja kohalike äriringkondade vahel ning ka vastavat rühmituste vahelist tegevust. Selline tegevus võiks aidata välja selgitada TTA vastastikust täiendavust, et näidata integratsiooni eeliseid.
Muudatusettepanek 46
I lisa 3. osa pealkirja "Tegevus" teine lõik
Samuti toetatakse tegevust, millega edendatakse vastastikust teabevahetust ning suhtlemist samalaadsete projektide vahel (analüüsi ja sünteesi õpikojad, ümarlauad, väljaanded), millesse kaasatakse vajadusel teisi asjaomaseid ühenduse programme.
Samuti toetatakse tegevust, millega edendatakse süstemaatilist vastastikust teabevahetust ning suhtlemist samalaadsete projektide vahel (analüüsi ja sünteesi õpikojad, ümarlauad, väljaanded), millesse kaasatakse vajadusel teiste asjaomaste ühenduse programmide meetmeid ning milles osalevad kolmandad riigid, kui see on projekti eesmärkide huvides vajalik.
Muudatusettepanek 47
I lisa 4. osa pealkirja "Tegevus" esimese lõigu esimene taane
• oskusteabe ja kogemuste vahetus teadlaste riikidevaheliste kahepoolsete lähetuste teel abikõlblike piirkondade valitud organisatsioonide ja ühe või enama partnerorganisatsiooni vahel mõnes teises EL riigis, kusjuures on olemas mehhanismid abikõlblike piirkondade valitud keskustest pärit lähetatud personali kohustuslikuks tagasipöördumiseks
• oskusteabe ja kogemuste vahetus teadlaste ja juhtivtöötajate riikidevaheliste kahepoolsete lähetuste teel abikõlblike piirkondade valitud organisatsioonide ja ühe või enama partnerorganisatsiooni vahel liikmesriigis, assotsieerunud riigis, naaberriigis või kolmandas riigis, kusjuures on olemas mehhanismid abikõlblike piirkondade valitud keskustest lähetatud personali kohustuslikuks tagasipöördumiseks
Muudatusettepanek 48
I lisa 4. osa pealkirja "Tegevus" esimese lõigu neljas taane
• töörühmade ja konverentside korraldamine, et hõlbustada teadmiste edasiandmist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, kuhu on kaasatud nii valitud keskuste oma teaduspersonal kui ka teistest riikidest valitud keskuste rahvusvahelise koolitusvõime ja maine arendamise raames küllakutsutud teadlased, kava raames valitud keskuste teaduspersonali osalemine rahvusvahelistel konverentsidel või lühiajalistel koolitusüritustel teadmiste jagamiseks, võrgustiku loomiseks ning teadlaste kokkuviimiseks rahvusvahelisema keskkonnaga
• töörühmade ja konverentside korraldamine, et hõlbustada teadmiste edasiandmist siseriiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, kuhu on kaasatud nii valitud keskuste oma teaduspersonal kui ka teistest riikidest valitud keskuste rahvusvahelise koolitusvõime ja maine arendamise raames küllakutsutud teadlased, kava raames valitud keskuste teaduspersonali osalemine rahvusvahelistel konverentsidel või lühiajalistel koolitusüritustel teadmiste jagamiseks, võrgustiku loomiseks ning teadlaste kokkuviimiseks rahvusvahelisema keskkonnaga
Muudatusettepanek 49
I lisa 5. osa pealkirja "Eesmärk" esimene a lõik (uus)
Teaduslikult põhjendatud teadmised ja sotsiaalne areng mõjutavad teineteist, seda eelkõige keskkonnapoliitika valdkonnas. Lisaks kasutatakse avalikes aruteludes esitatud irratsionaalsete ja pseudoteaduslike argumentide ümberlükkamiseks kvantitatiivsemaid elemente.
Muudatusettepanek 50
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" teine lõik
Euroopa ühiskondade areng sõltub suuresti nende võimest teadmisi luua, ära kasutada ja levitada ning neid siis pidevalt uuendada. Teadusuuringud mängivad selles põhirolli ja nad peaksid ka edaspidi olema üheks edasiviivaks jõuks kasvu, heaolu ja säästva arengu edendamisel.
Euroopa ühiskondade areng sõltub suuresti nende võimest teadmisi luua, ära kasutada ja levitada ning neid siis pidevalt uuendada. Uued teadmised arenevad ühiskonnas tervikuna, kuid nende loomises mängib võtmerolli teadusest, haridusest, ja uuendustegevusest koosnev "teadmiste kolmnurk". Teadusuuringud mängivad selles põhirolli ja nad peaksid ka edaspidi olema üheks edasiviivaks jõuks kasvu, heaolu ja säästva arengu edendamisel.
Muudatusettepanek 51
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" kolmas lõik
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tingimata luua edukat ja rakendatavat teadustööd soodustav sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. See tähendab, et hoolt kantakse õigustatud ühiskondlike kaalutluste ja vajaduste eest, millega kaasneb kõrgendatud demokraatlik arutelu asjassepühendunuma ja teadlikuma avalikkusega ning paremad tingimused ühisvalikuteks seoses teadusküsimustega. See peaks ka looma soodsa kliima teaduskutsumusele, uutele pealetulevatele teadusinvesteeringutele ja sellele järgnevale teadmiste levitamisele, millel rajanebki Lissaboni strateegia.
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tingimata luua edukat ja rakendatavat teadustööd soodustav sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. See tähendab, et hoolt kantakse õigustatud ühiskondlike kaalutluste ja vajaduste eest, millega kaasneb kõrgendatud demokraatlik arutelu asjassepühendunuma ja teadlikuma avalikkusega ning paremad tingimused ühisvalikuteks seoses teadusküsimustega. Kodanikuühiskonna organisatsioonidele antakse võimalus rahuldada uuringuvajadusi allhangete kaudu. See peaks ka looma soodsa kliima teaduskutsumusele, uutele pealetulevatele teadusinvesteeringutele ja sellele järgnevale teadmiste levitamisele, millel rajanebki Lissaboni strateegia. Sellise tegevusega püütakse saavutada ka naiste täielikku integreerimist teadusmaailma. Teemaga "Teadus ja ühiskond" seonduvad küsimused (nagu seosed tehnoloogia, tööhõive ja töökoha või peamiste poliitiliste otsustuste vahel energeetika, keskkonna või tervishoiu valdkonnas) peavad üha enam omandama Euroopa mõõtme.
Muudatusettepanek 52
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" seitsmenda lõigu neljas taane
– täita lünk nende vahel, kellel on teaduslik haridus ja kellel ei ole, edendada soodumust teaduskultuuriks kõigi kodanike vahetus naabruses (pöördudes selleks linnade, piirkondade, fondide, teaduskeskuste jne poole)
– täita lünk nende vahel, kellel on teaduslik haridus ja kellel ei ole, edendada soodumust teaduskultuuriks kõigi kodanike vahetus naabruses (pöördudes selleks linnade, piirkondade, fondide, teaduskeskuste, muuseumide, kodanikuühiskonna organisatsioonide jne poole)
Muudatusettepanek 53
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" seitsmenda lõigu neljas a taane (uus)
– julgustada teadusringkonnas debatti ja arutelu teadusuuringute sotsiaalsete aspektide üle
Muudatusettepanek 54
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" seitsmenda lõigu neljas b taane (uus)
– uurida vahendeid Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi paremaks valitsemiseks
Muudatusettepanek 55
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" seitsmenda lõigu kuues taane
– vahendada ettekujutust teadusest ja teadlastest, mis omab tähendust kõigi jaoks, eriti noortele
kujutada teadust ja teadlasi usaldusväärsetena ja vahendada ettekujutust teadusest ja teadlastest, mis omab tähendust kõigi jaoks, eriti noortele
Muudatusettepanek 56
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" seitsmenda lõigu seitsmes taane
aidata naistel jätkata teadlaskarjääri ja paremini kasutada oma teadusalaseid andeid kõigi hüvanguks
edendada naiste teadlaskarjääri ja oma teadusalaste annete kasutamist kõigi hüvanguks
Muudatusettepanek 57
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" seitsmenda lõigu kaheksas taane
– uuendada teadusalast suhtlemist, eelistades suurema mõju saavutamiseks tänapäevaseid vahendeid, aidates teadlastel töötada tihedalt koos ajakirjandusprofessionaalidega.
– uuendada teadusalast suhtlemist, eelistades suurema mõju saavutamiseks tänapäevaseid vahendeid, aidates teadlastel töötada tihedalt koos ajakirjandusprofessionaalidega, eelkõige uue info-ja sidetehnoloogia valdkonnas.
Muudatusettepanek 58
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" seitsmenda lõigu kaheksas a taane (uus)
– teha koostööd ravimite väljatöötamise mittetulunduslike algatustega.
Muudatusettepanek 59
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Esimene tegevussuunis:" esimese taande esimene alltaane
  Teadusalase nõustamise ja asjatundjate arvamuse mõju kasutamise parandamine ja järelevalve poliitiliste otsuste tegemisel Euroopas ning praktiliste vahendite ja skeemide arendamine (nt elektroonilised võrgud)
– abi osutamine spetsialistide ning liikmesriikides ja nende piirkondades abi- ja uurimisprogramme haldavate ametnike jätku- ja täiendõppes, liikudes ühtsete meetodite ja parimate tavade mõistmise suunas
Muudatusettepanek 60
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Esimene tegevussuunis:" esimese taande teine alltaane
– usalduse ja isereguleerimise edendamine teadlaskonnas
demokraatliku kontrolli, usalduse ja isereguleerimise edendamine teadlaskonnas, määratledes uuesti teaduslike tagatiste põhikriteeriumid ning levitades neid
Muudatusettepanek 61
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Esimene tegevussuunis:" teise taande teine a alltaane (uus)
– suurem rõhk arutelule teadusringkonnas teadusuuringute sotsiaalsete aspektide üle
Muudatusettepanek 62
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Esimene tegevussuunis:" kolmas taane
Teaduse ja ühiskonna vahelise suhte käsitlemiseks tuleb ajaloos, sotsioloogias ja filosoofias kogutud teadusalaseid teadmisi Euroopa tasemel laiendada, tugevdada ja levitada. Selleks peaksid nende teadusharude teadlased moodustama võrgustikke, et struktureerida teadusuuringuid ja arutelusid, mis võimaldavad välja selgitada teaduse tegeliku osaluse Euroopa ühiskonna ja identiteedi ehitamisel, rõhutades eelkõige:
Teaduse ja ühiskonna vahelise suhte käsitlemiseks mõistliku poliitika kaudu tuleb ajaloo käigus, meie teaduslikus ja tehnoloogilises pärandis ning sotsioloogias ja filosoofias kogutud teadusalaseid teadmisi Euroopa tasemel laiendada, tugevdada ja levitada. Selleks peaksid nende teadusharude teadlased moodustama võrgustikke, et struktureerida teadusuuringuid ja arutelusid, mis võimaldavad välja selgitada teaduse tegeliku osaluse Euroopa ühiskonna ja identiteedi ehitamisel ja aidata kaasa asjaomasele arutelule, rõhutades eelkõige:
– teaduse, demokraatia ja seaduse suhteid
– teaduse, demokraatia ja seaduse suhteid
– teaduse ja tehnoloogia eetikaga seotud uuringuid
– teaduse ja tehnoloogia eetikaga seotud uuringuid
– teaduse ja kultuuri vastasmõju
– teaduse ja kultuuri vastasmõju
teadlaste rolli ja mainet
teaduse alal tegutsevate meeste ja naiste rolli ja mainet
– riski hindamis- ja juhtimismenetlusi otsuste tegemise vahenditena, et piirata ühiskonna irratsionaalseid reaktsioone
– võimalusi muuta teadus ühiskonnale arusaadavamaks ja soodustada avalikku arutelu.
Muudatusettepanek 63
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Teine tegevussuunis:" teise taande sissejuhatav osa
Tegevusega püütakse meelitada rohkem inimesi teaduskarjääri juurde, edendada seoseid põlvkondade vahel ja tõsta teadusliku kirjaoskuse taset üldiselt. Euroopa teabevahetus ja koostöö keskenduvad noorele publikule kohandatud teadusalastele õppemeetoditele, teadusainete õpetajate toetamisele (kontseptsioonid, materjalid), seoste loomisele koolide ja tööelu vahel. Lisaks võib toetada Euroopa laiaulatuslikke üritusi, mis toovad kokku väljapaistvaid teadlasi "eeskujudena" ja ambitsioonikaid noori teadlasi. Sotsiaalset konteksti ja kultuurilisi väärtusi silmas pidades käsitletakse ka taustauuringuid. Esiplaanil on kolm aspekti:
Tegevusega püütakse meelitada rohkem inimesi teaduskarjääri juurde, edendada seoseid põlvkondade vahel, tõsta teadusliku kirjaoskuse taset üldiselt ning eelkõige analüüsida tegureid, mis tõukavad noori loobuma karjäärist teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Euroopa teabevahetus ja koostöö keskenduvad noorele publikule kohandatud teadusalastele õppemeetoditele, teadusainete õpetajate toetamisele (kontseptsioonid, materjalid), seoste loomisele koolide ja tööelu vahel. Lisaks võib toetada Euroopa laiaulatuslikke üritusi, mis toovad kokku väljapaistvaid teadlasi "eeskujudena" ja ambitsioonikaid noori teadlasi. Sotsiaalset konteksti ja kultuurilisi väärtusi silmas pidades käsitletakse ka taustauuringuid. Esiplaanil on kolm aspekti:
Muudatusettepanek 64
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Teine tegevussuunis:" teise taande kolmas a alltaane (uus)
– teadusainete õpetamise tugevdamine ELis siseriiklike õppekavade igal tasemel.
Muudatusettepanek 65
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Kolmas tegevussuunis:" viies taane
– riikidevaheliste teadusuuringute tippsaavutuste ja teadusalase teabevahetuse edendamine populaarsete auhindade jagamise teel
– riikidevaheliste teadusuuringute tippsaavutuste ja teadusalase teabevahetuse edendamine populaarsete auhindade jagamise ning teaduskultuuri nädala sisseviimise teel
Muudatusettepanek 66
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Kolmas tegevussuunis:" kuues a ja kuues b taane (uus)
– teadusuuringute tulemuste ja teadusuuringutega seotud probleemide parem edastamine teadusringkonna poolt nii poliitilistele otsustajatele kui ka avalikkusele eesmärgiga anda teadlik panus teaduspoliitika alasesse arutelusse
– ühiskonnaga tervikuna suhtlevate teadlaste julgustamine avatusele seoses nende teadusuuringute aluseks olevate eelduste ja väärtuste, ebamäärasuste ja võimalike majandushuvidega.
Muudatusettepanek 67
I lisa 5. osa pealkirja "Lähenemisviis" alapealkirja "Kolmas a tegevussuunis:" (uus)
Kolmas a tegevussuunis: Mitmekeelsus
Raamprogrammi raames võetavate meetmetega püütakse toetada uurimis- ja arendustegevust, mis puudutab infoühiskonna tehnoloogiaid keeleteaduse valdkonnas ning edendada teadust ja tehnoloogiat mitmekeelsuse valdkonnas.
Muudatusettepanek 68
I lisa 6. osa pealkirja "Eesmärk" teine a lõik (uus)
Valmistatakse ette rahvusvahelise koostöö üldstrateegia, mis hõlmab kõiki raamprogrammi erinevate eriprogrammide raames võetavaid rahvusvahelisi meetmeid.
Muudatusettepanek 69
I lisa 6. osa pealkirja "Eesmärk" esimese lõigu sissejuhatav osa
Teatavate kolmandate riikidega (rahvusvahelise koostöö partnerriigid) vastastikust huvi pakkuvate prioriteetsete uurimisalade määramiseks edendatakse koostöö eriprogrammi raames rahvusvahelist koostööd, käimasolevaid poliitilisi arutelusid ja partnerlusvõrgustikke erinevate piirkondadega kolmandates riikides, et toetada kõnealuste meetmete rakendamist. Riikliku rahvusvahelise koostööalast ühtsust suurendatakse, toetades riiklike programmide (liikmesriigid, kandidaat-ja assotsieerunud riigid) kooskõlastust rahvusvaheliste programmide puhul riikliku TTA poliitika ja tegevuse mitmepoolse kooskõlastamise teel. Koostöö kolmandate riikidega on raamprogrammi raames suunatud eelkõige järgmistele riikide rühmadele:
Teatavate kolmandate riikidega (rahvusvahelise koostöö partnerriigid) vastastikust huvi pakkuvate prioriteetsete uurimisalade määramiseks edendatakse koostöö eriprogrammi raames rahvusvahelist koostööd, käimasolevaid poliitilisi arutelusid ja partnerlusvõrgustikke erinevate piirkondadega kolmandates riikides, et toetada kõnealuste meetmete rakendamist, ning jäetakse ruumi kooskõlastamiseks liikmesriikide rahvusvaheliste meetmetega, et saavutada koostoime. Riikliku rahvusvahelise teaduskoostöö alast ühtsust suurendatakse, toetades riiklike programmide (liikmesriigid, kandidaat-ja assotsieerunud riigid) kooskõlastust riikliku TTA poliitika ja tegevuse mitmepoolse kooskõlastamise teel. Koostöö kolmandate riikidega on raamprogrammi raames suunatud eelkõige järgmistele riikide rühmadele:
Muudatusettepanek 70
I lisa 6. osa pealkirja "Eesmärk" teine lõik
Teemapõhiseid rahvusvahelisi teadusalaseid koostöömeetmeid võetakse eriprogrammi "Koostöö" raames. Rahvusvahelisi inimpotentsiaali alaseid meetmeid võetakse programmi "Inimesed" raames. Rahvusvahelise koostöö horisontaalset toetustegevust kirjeldatakse käesolevas programmis. Tagatakse erinevate rahvusvahelise koostöö meetmete üldine kooskõlastamine erinevate programmide raames.
Teemapõhiseid rahvusvahelisi koostöömeetmeid võetakse eriprogrammi "Koostöö" raames. Rahvusvahelisi inimpotentsiaali alaseid meetmeid võetakse eriprogrammi "Inimesed" raames. Rahvusvahelise koostöö alast tegevust ja koostöö erimeetmeid, sealhulgas teadusalase rahvusvahelise koostöö Euroopa strateegia rakendamise toetusmeetmeid kirjeldatakse käesolevas programmis. Tagatakse erinevate rahvusvahelise koostöö meetmete üldine kooskõlastamine erinevate programmide raames.
Muudatusettepanek 71
III lisa esimene lõik
Vastavalt II lisale annab komisjon Euroopa Investeerimispangale toetust (kooskõlastus-ja toetusmeede). Kõnealune toetus aitab kaasa ühenduse eesmärgile edendades erasektori investeeringuid teadusuuringutesse, võimaldades pangal riske paremini juhtida ning võimaldades i) Euroopa Investeerimispanga laenude suuremat mahtu teatud riskitasemel ja ii) Euroopa riskantsemate teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tegevuste rahastamist, mis ei oleks võimalik ilma ühenduse sellise toetuseta.
Vastavalt II lisale annab ühendus Euroopa Investeerimispangale, kes on partner riskijagamisel, toetust (kooskõlastus-ja toetusmeede). Kõnealune toetus aitab kaasa ühenduse eesmärgile edendada erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse ning tutvustamistegevusse, võimaldades Euroopa Investeerimispangal riske paremini juhtida ning võimaldades i) Euroopa Investeerimispanga laenude suuremat mahtu ning tagatisi teatud riskitasemel ja ii) Euroopa riskantsemate teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tegevuste rahastamist, mis ei oleks võimalik ilma ühenduse sellise toetuseta.
Muudatusettepanek 72
III lisa teine lõik
Euroopa Investeerimispank annab laenu vahenditest, mis on saadud rahvusvahelistelt finantsturgudelt vastavalt standardeeskirjadele, määrustele ja korrale. Kõnealust toetust kasutatakse koos omavahenditega, nagu reserv ja kapitali assigneeringud, et katta osaliselt panga riske seoses laenudega Euroopa laiaulatuslikele teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmetele.
Euroopa Investeerimispank annab laenu vahenditest, mis on saadud rahvusvahelistelt finantsturgudelt vastavalt standardeeskirjadele, määrustele ja korrale. Kõnealust toetust kasutatakse koos omavahenditega, nagu reserv ja kapitali assigneeringud, et katta osaliselt panga riske seoses laenudega Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmetele.
Muudatusettepanek 73
III lisa viienda lõigu teine taane
Laiaulatuslike TTA meetmete abikõlblikkus. Ühised tehnoloogiaalgatused ja suured koostööprojektid, mida rahastatakse ühenduse poolt toetust saavate eriprogrammi teemade ja tegevuse alusel, on automaatselt abikõlblikud. Arvesse võetakse samuti muid infrastruktuure. Vastavalt asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud korraldusele sätestatakse toetuslepingus ka menetlussätted ja kindlustatakse ühendusele võimalus panna teatud tingimustel veto Euroopa Investeerimispanga pakutud laenu kasutamisele.
Euroopa TTA meetmete abikõlblikkus. Põhimõtteliselt on teadusuuringute infrastruktuuride arendamine, mida rahastatakse ühenduse poolt käesoleva eriprogrammi alusel, automaatselt abikõlblik. Muid teadusuuringute infrastruktuure võiks samuti arvesse võtta. Olenemata suurusest, võivad taotlejad (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) saada sellest vahendist kasu oma tegevuse rahastamiseks. Vastavalt asutamislepingu artikli 167 kohaselt vastuvõetud korraldusele sätestatakse toetuslepingus ka menetlussätted ja kindlustatakse ühendusele võimalus panna teatud tingimustel veto toetuse kasutamisele Euroopa Investeerimispanga pakutud laenu tagamiseks.

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELTs seni avaldamata.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Eriprogramm "Koostöö" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *
PDF 670kWORD 500k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi "Koostöö" (KOM(2005)0440 – C6-0381/2005 – 2005/0185(CNS))
P6_TA(2006)0521A6-0379/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0440)(1) ning muudetud ettepanekut (KOM(2005)0440/2)(2);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 166, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0381/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6-0379/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) punkti 38 sätetega;

3.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

5.   palub nõukogul uuesti pidada nõu Euroopa Parlamendiga, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 4
(4)  Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikku liikmesriikides läbiviidavat tegevust ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega.
(4)  Käesolev eriprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikku liikmesriikides läbi viidavat tegevust ja teisi ühenduse meetmeid. Programmi alla kuuluvad tegevused tuleb seetõttu muuta võimalikult tõhusaks, suurendades vastastikust täiendavust ja koostoimet ühenduse teiste programmide ja tegevustega, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, kultuuri, konkurentsivõime ja innovatsiooni, tööstuse, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi, keskkonna ja teabeühiskonna valdkonnas võetavate meetmetega.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a) Vastavalt Euroopa Liidu teadusuuringute nõuanderühma (EURAB, 4.–9. aprill 2004) soovitustele ja Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2005. aasta teaduse- ja tehnikateemalisele resolutsioonile "Suunised Euroopa Liidu tulevase teadusuuringuid toetava poliitika jaoks"1 tuleks käesolevas eriprogrammis erilist tähelepanu pöörata multi- ja interdistsiplinaarsusele.
________________________
1 ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 259.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 4 b (uus)
(4 b) Käesolev eriprogramm peaks olema suunatud eelkõige teadmiste, tulemuste ja tehnoloogia siirdamisele riiklikust teadusuuringute sektorist ettevõtetesse, eriti VKEdesse, ning mehhanismidele, mis tagavad ettevõtete vajaduste tõhusa ja kooskõlastatud edastamise uurimisrühmadele.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 5
(5)  Raamprogrammiga toetatav innovatsioon ning VKEdega seotud tegevus peaks täiendama konkurentsivõimet ja innovatsiooni käsitleva raamprogrammi alusel läbiviidud tegevust.
(5)  Käesolev eriprogramm peaks keskenduma eelkõige VKEde kohase osalemise tagamisele kõikides programmi tegevustes ja projektides. Tuleb püüda saavutada maksimaalne koostoime ja vastastikune täiendavus käesoleva eriprogrammiga toetatava uuendustegevuse ja VKEdega seotud tegevuste ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel läbiviidud tegevuste ja ühenduste teiste programmide ja tegevuste vahel.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 5 a (uus)
(5 a) Käesolevas eriprogrammis tuleks kohaselt arvestada piirkondade olulist rolli Euroopa teadusruumi elluviimisel, nagu seda on tunnustanud komisjon oma teatises Euroopa teadusruumi piirkondliku tahu kohta (KOM(2001)0549).
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 7
(7)  Käesolev eriprogramm peaks kaasa aitama rahastamisele "riskijagamisrahastust", et parandada juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenudele.
(7)  Käesolev eriprogramm peaks kaasa aitama rahastamisele "riskijagamisrahastust", et parandada juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenudele. Eriprogrammist tuleks samuti anda sama suur osa finantsabist, et katta VKEde projektides osalemisest tingitud riske, vabastades nad nõudest esitada pangagarantiid.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 8
(8)  Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on ühendus sõlminud mitmeid rahvusvahelisi teadusuuringu alaseid lepinguid ning tuleks teha jõupingutusi rahvusvahelise teadusuuringu alase koostöö tugevdamiseks, et integreerida ühendust veelgi rohkem ülemaailmsesse teadusringkonda. Seepärast peaks kõnealune eriprogramm olema osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased lepingud, ning see tuleks projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avada ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele.
(8)  Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on ühendus sõlminud mitmeid rahvusvahelisi teadusuuringu alaseid lepinguid ning tuleks teha jõupingutusi rahvusvahelise teadusuuringute alase koostöö tugevdamiseks, et integreerida ühendust veelgi rohkem ülemaailmsesse teadusringkonda. Seepärast peaks käesolev eriprogramm olema osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased lepingud, samuti peaks see tugevdama koostööd riikidega, kes ei ole sõlminud sellekohaseid lepinguid, ning see tuleks projekti tasandil ja ühise heaolu ning vastastikuse kasu alusel osalemiseks avada ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 9
(9)  Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.
(9)  Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, ning kinnitada teaduse kodanikuühiskonnale vastavad ja humanistlikud väärtused, võttes asjakohaselt arvesse eetilist ja kultuurilist mitmekesisust.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 9 a (uus)
(9 a) Käesolevas eriprogrammis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ülikoolide olulist rolli teadus- ja tehnoloogiauuringute tipptaseme tagamisel ja Euroopa teadusruumi loomisel, nagu seda on tunnustanud komisjon oma teatises ülikoolide rolli kohta teadmiste Euroopas (KOM(2003)0058), aidates kaasa teadmiste ühiskonna arengule.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 10
(10)  Raamprogramm peaks kaasa aitama säästva arengu edendamisele.
(10)  Käesolev eriprogramm ja seitsmes raamprogramm tervikuna peaksid kaasa aitama säästva arengu edendamisele.
Muudatusettepanek 11
Põhjendus 10 a (uus)
(10 a) Käesolev eriprogramm peaks kaasa aitama teaduse ja tehnoloogia arengutest teavitamisele, et tuua teadus ja tehnoloogia ühiskonnale lähemale.
Muudatusettepanek 12
Põhjendus 11
(11)  Raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine, samuti lihtne juurdepääs kõigi osalejate jaoks tuleks tagada võimalikult tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende edasistele muudatustele.
(11)  Komisjon peaks tagama seitsmenda raamprogrammi ja käesoleva eriprogrammi usaldusväärse finantsjuhtimise ja mõlema rakendamise, samuti läbipaistvuse, selguse ja lihtsa juurdepääsu kõigi osalejate jaoks võimalikult lihtsal ja tõhusal viisil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende edasistele muudatustele
Muudatusettepanek 13
Artikkel 2
Eriprogrammiga toetatakse tegevust "Koostöö" valdkonnas, toetades kõikide riikidevahelise koostöö raames läbiviidud teadusuuringuid järgmistes valdkondades:
Eriprogrammiga toetatakse tegevust "Koostöö" valdkonnas, toetades kõikide riikidevahelise koostöö raames läbiviidud teadusuuringuid järgmistes valdkondades:
(a) tervishoid;
(a) tervishoid;
(b) toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia;
(b) toiduained, kalandus ja põllumajandus ning biotehnoloogia;
(c) info- ja sidetehnoloogia;
(c) info- ja sidetehnoloogia;
(d) nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad;
(d) nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad;
(e) energeetika;
(e) energeetika;
(f) keskkond (sealhulgas kliimamuutused);
(f) keskkond (sealhulgas kliimamuutused);
(g) transport (sealhulgas lennundus);
(g) transport (sealhulgas lennundus);
(h) sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused;
(h) sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused;
(i) julgeolek ja kosmos.
(i) julgeolek;
(i a) kosmos.
Muudatusettepanek 14
Artikli 3 a lõige 1 (uus)
Artikkel 3 a
1.  Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tõhusat ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätete kohast rakendamist.
Muudatusettepanek 15
Artikli 3 a lõige 2 (uus)
2.  Eriprogrammi halduskulud kokku, sealhulgas luua kavatsetava täitevasutuse sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed eriprogrammi raames läbiviidavate tegevustega ning sõltuma eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.
Muudatusettepanek 16
Artikli 3 a lõige 3 (uus)
3.  Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk lähtuvalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse ning samuti proportsionaalsuse põhimõtetest.
Muudatusettepanek 17
Artikli 4 lõige 1
1.  Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.
1.  Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid, võttes arvesse vajalikud teadmiste valdkonna ja asjaomaste teadusuuringute liigi kohased teaduslikud kaitsemeetmed.
Muudatusettepanek 18
Artikkel 5 a (uus)
Artikkel 5 a
Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale iga-aastase eelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Muudatusettepanek 19
Artikli 6 lõige 3
3.  Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Kriteeriumideks on pädevus, programmi mõju ja rakendamine ning hiljem võib lisanõudeid, koefitsiente ja lävendeid kõnealuse tööprogrammi raames täpsustada või täiendada.
3.  Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid, lubades teadlastel ja uurimisrühmadel osaleda üheaegselt riiklikes ja Euroopa programmides. Kriteeriumideks on pädevus, programmi mõju ja rakendamine ning hiljem võib lisanõudeid, koefitsiente ja lävendeid kõnealuse tööprogrammi raames täpsustada või täiendada.
Muudatusettepanek 20
Artikli 7 lõige 2
2.  Artikli 8 lõikes 2 sätestatud korda kohaldatakse järgmiste meetmete vastuvõtmiseks:
2.  Artikli 8 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlust kohaldatakse järgmiste meetmete vastuvõtmiseks:
Muudatusettepanek 21
Artikkel 8
1.  Komisjoni abistab komitee.
1.  Komisjoni abistab komitee.
2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3.
2.   Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide selle programmi alusel rahastatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmetest.
3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.
4.  Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.
5.  Komisjon teavitab korrapäraselt komiteed eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja eelkõige kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest.
Muudatusettepanek 22
I lisa sissejuhatuse teine lõik
Üldeesmärk on aidata tipptasemel teadusuuringute edendamisega kaasa jätkusuutlikule arengule.
Teadusuuringute peamine eesmärk peaks olema teadmiste suurendamine. Üldeesmärk on aidata tipptasemel teadusuuringute edendamisega kaasa teadmiste suurendamisele ja samuti jätkusuutlikule arengule. Teadusuuringud on sotsiaalse kaasatuse, aktiivse kodanikutunde ja osalemise, majanduskasvu, konkurentsivõime, tervise ja elukvaliteedi edendamise põhivahend.
Muudatusettepanek 23
I lisa sissejuhatuse teine a lõik (uus)
Ülikoolide ja tööstuse partnerluse puhul kohustub komisjon levitama alus- ja rakendusuuringute tulemusi, kui need on seotud avaliku huviga ja edendavad ühist heaolu.
Muudatusettepanek 24
I lisa sissejuhatuse kolmanda lõigu punkt 9
(9)  Julgeolek ja kosmos.
9)  Julgeolek;
9 a) Kosmos.
Muudatusettepanek 25
I lisa sissejuhatuse viies lõik
Nõuetekohaselt võetakse arvesse ka säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Lisaks sellele moodustab kavandatavate teadusuuringute ja nende võimalike rakenduste eetiliste, sotsiaalsete, õiguslike ja laiemate kultuuriaspektide, samuti teaduse ja tehnika arengu sotsiaalmajandusliku mõju ja prognooside käsitlus vajaduse korral osa käesoleva eriprogrammi raames toimuvatest tegevustest.
Teaduse ja tehnika tipptaseme põhimõtet tuleb järgida terves seitsmendas raamprogrammis. Lisaks sellele moodustab kavandatavate teadusuuringute ja nende võimalike rakenduste eetiliste, sotsiaalsete, õiguslike ja laiemate kultuuriaspektide, samuti teaduse ja tehnika arengu sotsiaalmajandusliku mõju ja prognooside käsitlus vajaduse korral osa käesoleva eriprogrammi raames toimuvatest tegevustest.
Muudatusettepanek 26
I lisa viies a lõik (uus)
Erilist tähelepanu pööratakse ELi liikmesriikide ja piirkondade vahelise sidususe parandamisele teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, eelkõige seoses meetmetega, mille eesmärk on vähendada tehnoloogialõhet erinevate piirkondade vahel, parandades valikuliselt ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust kõikidel tasemetel. Selleks kooskõlastatakse raamprogrammi tegevusi ühenduse teiste poliitikavaldkondade tegevussuundadega, eelkõige regionaalpoliitika ning konkurentsivõime- ja uuendustegevuspoliitikaga.
Muudatusettepanek 27
I lisa jaotise "Multidistsiplinaarsed ja mitut teemat läbivad teadusuuringud, sealhulgas ühised projektikonkursid" esimene lõik
Erilist tähelepanu pööratakse olulistele teadusvaldkondadele, mis läbivad mitut teemat, näiteks mereteadustele ja -tehnoloogiatele. Multidistsiplinaarsust soodustatakse mitut teemat läbivate ühiste lähenemisviisidega, mis on seotud enam kui ühte teemat käsitlevate teadus- ja tehnoloogiavaldkondadega. Selliseid mitut teemat läbivaid lähenemisviise rakendatakse muu hulgas järgmiselt:
Erilist tähelepanu pööratakse olulistele teadus- ja tehnoloogiavaldkondadele, mis läbivad mitut teemat, näiteks mereteaduste ja turismiga seotud tehnoloogiatele, keskkonnasäästlikule tehnikale ja keemiale ning keskkonnatervishoiule. Multidistsiplinaarsust, sealhulgas ühiskonnale suunatud teadusuuringud, soodustatakse mitut teemat läbivate ühiste lähenemisviisidega, mis on seotud enam kui ühte teemat käsitlevate teadus- ja tehnoloogiavaldkondadega. Selliseid mitut teemat läbivaid lähenemisviise rakendatakse muu hulgas järgmiselt:
– teemasid läbivate ühiste projektikonkursside kasutamine, kui mõni uurimisteema on selgelt seotud iga vastava teema raames toimuvate tegevustega;
– teemasid läbivate ühiste projektikonkursside kasutamine, kui mõni uurimisteema on selgelt seotud iga muu teema raames toimuvate tegevustega;
– eriline rõhk mitut valdkonda hõlmavate teadusuuringute "esilekerkivate vajaduste" piires;
– eriline rõhk mitut valdkonda hõlmavate teadusuuringute "esilekerkivate vajaduste" piires;
– tööprogrammi kehtestamiseks mitmesugustest valdkondadest ja taustadest pärit välise abi kasutamine;
– tööprogrammi kehtestamiseks mitmesugustest valdkondadest ja taustadest pärit tunnustatud teadlaste abi kasutamine;
– poliitikaga seotud teadustegevuse puhul sidususe tagamine ELi poliitikavaldkondadega.
– poliitikaga seotud teadustegevuse puhul sidususe tagamine ELi poliitikavaldkondadega.
Muudatusettepanek 28
I lisa jaotise "Multidistsiplinaarsed ja mitut teemat läbivad teadusuuringud, sealhulgas ühised projektikonkursid" teine lõik
Euroopa Komisjon tagab käesoleva eriprogrammi teemade ja seitsmenda raamprogrammi teiste eriprogrammide alusel võetavate meetmete kooskõlastamise, näiteks nende, mis käsitlevad teadusuuringute infrastruktuure eriprogrammis "Võimekus".
Euroopa Komisjon tagab käesoleva eriprogrammi teemade ja seitsmenda raamprogrammi teiste eriprogrammide alusel võetavate meetmete kooskõlastamise, näiteks nende, mis käsitlevad teadusuuringute infrastruktuure eriprogrammis "Võimekus". Tööprogrammis määratletakse tegevused, mida on vaja eraldi kooskõlastada teiste eriprogrammide tegevustega, ja mehhanismid, mis tagavad kooskõlastamise tõhususe.
Muudatusettepanek 29
I lisa jaotise "Kohandamine muutuvate vajaduste ja võimalustega" esimene lõik
Teemade jätkuv tööstuslik asjakohasus tagatakse muude allikate seas mitmete Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööle tuginedes. Seega aitab käesolev eriprogramm kaasa Euroopa tehnoloogiaplatvormide kehtestatud ja väljatöötatud strateegiliste uuringute kavade rakendamisele, kui need sisaldavad endas tõelist Euroopa lisandväärtust. Olemasolevates strateegiliste uuringute kavades paikapandud laiemad uurimisvajadused kajastuvad igati juba allpool nimetatud üheksas teemas. Nende tehnilise sisu üksikasjalikumat kaasamist kajastatakse edaspidi konkreetsete projektikonkursside detailse tööprogrammi väljatöötamisel.
Teemade jätkuv tööstuslik asjakohasus ja tööstuse jätkuv osalemine nendes tagatakse muude allikate seas mitmete Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööle tuginedes. Seega aitab käesolev eriprogramm koos tööstuse panusega kaasa Euroopa tehnoloogiaplatvormide kehtestatud ja väljatöötatud strateegiliste uuringute kavade rakendamisele, kui need sisaldavad endas tõelist Euroopa lisandväärtust. Olemasolevates strateegiliste uuringute kavades paikapandud laiemad uurimisvajadused kajastuvad igati juba allpool nimetatud üheksas teemas. Nende tehnilise sisu üksikasjalikumat kaasamist kajastatakse edaspidi konkreetsete projektikonkursside detailse tööprogrammi väljatöötamisel.
Muudatusettepanek 30
I lisa jaotise "Kohandamine muutuvate vajaduste ja võimalustega" teine lõik
Samuti tagatakse teemade asjakohasus seoses ELi poliitikasuundade ja eeskirjade väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega. See käsitleb niisuguseid poliitikavaldkondi nagu tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, energeetika, keskkond, arenguabi, kalandus, merendus, põllumajandus, loomade tervishoid ja heaolu, transport, haridus ja koolitus, infoühiskond ja meedia, tööhõive, sotsiaalküsimused, ühtekuuluvus ning justiits- ja siseküsimused, samuti normide määramisele eelnevad ja samaaegsed standardite ja nende rakendamise parandamisega seotud teadusuuringud. Selles kontekstis võivad teatud rolli mängida platvormid, mis viivad sidusrühmi kokku teadusringkondadega, et kaaluda sotsiaal-, keskkonna või muude poliitikavaldkondadega seotud strateegiliste teadusuuringute programme.
Samuti tagatakse teemade asjakohasus seoses ELi poliitikasuundade ja eeskirjade väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega. See käsitleb niisuguseid poliitikavaldkondi nagu tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, energeetika, keskkond, arenguabi, kalandus, merendus, põllumajandus, loomade tervishoid ja heaolu, transport, haridus ja koolitus, infoühiskond ja meedia, tööhõive, sotsiaalküsimused, ühtekuuluvus ning justiits- ja siseküsimused, samuti normide kehtestamisele eelnevad ja samaaegsed teadusuuringud koostalitlus- ja konkurentsivõime parandamiseks standardite ja nende rakendamise kvaliteedi tõstmise abil. Selles kontekstis võivad teatud rolli mängida platvormid, mis viivad sidusrühmi kokku teadusringkondadega, et kaaluda sotsiaal-, keskkonna või muude poliitikavaldkondadega seotud strateegiliste teadusuuringute programme.
Muudatusettepanek 31
I lisa jaotise "Kohandamine muutuvate vajaduste ja võimalustega" esimese alalõigu sissejuhatav osa
Esilekerkivad vajadused: eritoetuse abil uurimisettepanekute puhul eesmärgiga teha kindlaks või uurida põhjalikumalt konkreetses valdkonnas ja/või mitme teadusharu kokkupuutepunktis uusi teaduslikke ja tehnilisi võimalusi, eelkõige neid, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse läbimurde. Seda rakendatakse järgmiselt:
Esilekerkivad vajadused: eritoetuse abil uurimisettepanekute puhul eesmärgiga teha kindlaks või uurida põhjalikumalt konkreetses valdkonnas ja/või mitme teadusharu kokkupuutepunktis uusi teaduslikke ja tehnilisi võimalusi, eelkõige neid, mis võivad kaasa tuua märkimisväärse läbimurde või otsesed rakendused. Seda rakendatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 32
I lisa jaotise "Kohandamine muutuvate vajaduste ja võimalustega" esimese alalõigu esimene taane
– avatud teadustegevus põhimõttel "alt ülespoole" teadlaste endi poolt määratletud teemadel, et luua uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi ("julged meetmed") või et hinnata uusi avastusi või alles hiljuti täheldama hakatud nähtusi, mis võivad tähendada ühiskonda ähvardavaid riske või probleeme ("sissevaatemeetmed");
– avatud teadustegevus põhimõttel "alt ülespoole" teadlaste endi poolt määratletud teemadel, et luua uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi ("julged meetmed") või määratleda varakult arengud ja suundumused, mis võivad anda perspektiivseid rakendusi ("visiooniuuringud") või et hinnata uusi avastusi või alles hiljuti täheldatud nähtusi, mis võivad viidata ühiskonda ähvardavatele riskidele või probleemidele ("sissevaatemeetmed");
Muudatusettepanek 33
I lisa jaotise "Levitamine, teadmiste edasiandmine ja laiem osalus" esimese lõigu sissejuhatus
Et tugevdada ELi teadustegevuse väljundite hajutatust ja kasutamist, toetatakse kõigis teemavaldkondades teadmiste levitamist ja tulemuste edastamist, kaasa arvatud poliitikakujundajad, sealhulgas võrgu-/vahendusalgatuste, seminaride ja ürituste, välisekspertide abi ja elektrooniliste teabeteenuste rahastamise kaudu. Seda rakendatakse igas teemavaldkonnas järgmisel viisil:
Et tugevdada ELi teadusuuringute väljundite levitamist, kasutamist ja mõju, toetatakse kõigis teemavaldkondades teadmiste levitamist (kaasa arvatud poliitikakujundajatele) ja siirdamist ning tulemuste kasutamist, sealhulgas võrgustumis- või vahendusalgatuste, seminaride ja ürituste, välisekspertide abi ning teabe- ja konsultatsiooniteenuste rahastamise kaudu. Seda rakendatakse igas teemavaldkonnas järgmisel viisil:
Muudatusettepanek 34
I lisa jaotise "Levitamine, teadmiste edasiandmine ja laiem osalus" esimese lõigu teine taane
– eesmärgipärase abi pakkumine projektidele ja konsortsiumidele, et teha neile kättesaadavaks tulemuste optimaalseks kasutamiseks vajalikud oskused;
– eesmärgipärase abi pakkumine projektidele ja konsortsiumidele, et teha neile kättesaadavaks tulemuste optimaalseks kasutamiseks vajalikud oskused ja ressursid, eelkõige rahalised ressursid;
Muudatusettepanek 35
I lisa jaotise "Levitamine, teadmiste edasiandmine ja laiem osalus" esimese lõigu kolmas taane
– konkreetsed levitamismeetmed, milles rakendatakse ennetavat lähenemisviisi terve rea projektide, sealhulgas eelmiste raamprogrammide ja muude uurimisprogrammide alla kuuluvate projektide tulemuste levitamisele, mille potentsiaalsete kasutajatena loodetakse näha konkreetseid sektoreid või sidusrühmade kogumeid;
– konkreetsed levitamismeetmed, milles rakendatakse ennetavat lähenemisviisi terve rea projektide, sealhulgas eelmiste raamprogrammide ja muude uurimisprogrammide alla kuuluvate projektide tulemuste levitamisele, mille kasutajatena loodetakse näha konkreetseid sektoreid või sidusrühmade kogumeid, pöörates erilist tähelepanu potentsiaalsetele kasutajatele ja gümnaasiumiõpetajatele;
Muudatusettepanek 36
I lisa jaotise "Levitamine, teadmiste edasiandmine ja laiem osalus" esimese lõigu viies taane
–  CORDIS teenused, mis soodustavad teadmiste levitamist ja uurimistulemuste kasutamist;
–  Cordis teenused, mis soodustavad teadmiste levitamist kasutajasõbralikus vormis ja uurimistulemuste kasutamist;
Muudatusettepanek 37
I lisa jaotise "Levitamine, teadmiste edasiandmine ja laiem osalus" esimese lõigu kuues taane
– algatused, mis soodustavad teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat dialoogi ja arutelu laiema avalikkusega väljaspool teadusringkondi.
– algatused, mis soodustavad teadusküsimusi ja uurimistulemusi käsitlevat dialoogi ja arutelu laiema avalikkusega väljaspool teadusringkondi, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide huvides läbiviidavate teadusuuringute kasutamisega.
Muudatusettepanek 38
I lisa jaotise "Ühised tehnoloogiaalgatused" esimene lõik
Vähestel juhtudel õigustavad teadusuuringute ja tehnoloogia arengu eesmärgid ning vajalikud vahendid pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need algatused, mis on peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemuseks ja hõlmavad üht või väikest hulka nende valdkonna aspektidest, ühendavad erasektori investeeringuid ning siseriikliku ja Euroopa avaliku sektori finantseeringuid, sealhulgas toetuste rahastamine teadusuuringute raamprogrammi raames ja laenude rahastamine Euroopa Investeerimispanga poolt. Ühiseid tehnoloogiaalgatusi võib otsustada eraldi ettepanekute alusel (vastavalt asutamislepingu artiklile 171).
Vähestel juhtudel õigustavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse eesmärgid ning vajalikud vahendid pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse loomist ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis. Need algatused, mis on peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemuseks ja hõlmavad üht või väikest hulka nende valdkonna aspektidest, ühendavad erasektori investeeringud ning siseriikliku ja Euroopa avaliku sektori finantseeringud, sealhulgas toetuste rahastamise teadusuuringute raamprogrammi raames ja laenude rahastamise Euroopa Investeerimispanga poolt. Ühiseid tehnoloogiaalgatusi võib otsustada igal üksikjuhtumil eraldi ettepanekute alusel (vastavalt asutamislepingu artiklile 171).
Muudatusettepanek 39
I lisa jaotise "Muude programmide, v.a ühenduse uurimisprogrammid, koordineerimine" esimene lõik
Selles valdkonnas võetud meetmed põhinevad kahel põhivahendil: ERA-NET-süsteem ja ühenduse osalemine ühiselt rakendatavates siseriiklikes uurimisprogrammides (asutamislepingu artikkel 169). Meetmeid kasutatakse ka täiendavuse ja koostoime edendamiseks raamprogrammi ja selliste valitsustevaheliste struktuuride raames toimunud tegevuste vahel nagu EUREKA, EIRO foorum ja COST. COSTi haldamiseks ja kooskõlastamiseks antakse rahalist toetust, et COST saaks jätkuvalt aidata kaasa siseriiklikul tasandil rahastatavate uurimisrühmade töö kooskõlastamisele ja ressursside vahetamisele.
Selles valdkonnas võetud meetmed põhinevad kahel põhivahendil: ERA-NET-süsteem ja ühenduse osalemine ühiselt rakendatavates siseriiklikes uurimisprogrammides (asutamislepingu artikkel 169). Meetmeid kasutatakse ka täiendavuse ja koostoime edendamiseks raamprogrammi ja selliste valitsustevaheliste struktuuride raames toimunud tegevuste vahel nagu EUREKA, EIRO foorum ja COST. Arvestades VKEde arengu tähtsust ELi konkurentsivõimele, tuleb erilist tähelepanu pöörata kõrgtehnoloogiaga tegelevatele VKEdele, et nad saaksid kergemini osaleda teadusprojektides asutamislepingu artikli 169 kohaselt (programmid EUREKA ja "EUROSTARS"). COSTi haldamiseks ja kooskõlastamiseks antakse rahalist toetust, et COST saaks jätkuvalt aidata kaasa siseriiklikul tasandil rahastatavate uurimisrühmade töö kooskõlastamisele ja ressursside vahetamisele.
Muudatusettepanek 40
I lisa jaotise "Rahvusvaheline koostöö" esimese lõigu sissejuhatus ja taane -1 (uus)
Rahvusvahelised koostöömeetmed toetavad rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiaalast poliitikat, millel on kaks teineteisest sõltuvat eesmärki:
Rahvusvahelised koostöömeetmed toetavad rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiaalast poliitikat, millel on kolm teineteisest sõltuvat eesmärki:
– luua alus arenguriikide teadustegevusele ja -võimekusele ning ühendada ja tugevdada vastutavaid asutusi - ülikoole ning avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke teadlaste koolituskeskusi;
Muudatusettepanek 41
I lisa jaotise "Rahvusvaheline koostöö" esimese lõigu esimene taane
– toetada ja edendada Euroopa konkurentsivõimet strateegiliste teadust ja tehnoloogiat hõlmavate teadusalaste partnerlussuhete kaudu kolmandate riikidega, sealhulgas kõrgelt arenenud tööstusriikide ja esilekerkivate majanduskeskkondadega, kaasates kolmandate riikide parimaid teadlasi töötama koos Euroopa teadlastega ja Euroopas.
– toetada ja edendada ülemaailmse väärtusega teadusprojekte strateegiliste teadust ja tehnoloogiat hõlmavate teadusalaste partnerlussuhete kaudu kolmandate riikidega, sealhulgas kõrgelt arenenud tööstusriikide ja esilekerkivate majandusriikidega, toetades kolmandate riikide teadlaste liikuvust, et tagada neile parimad tingimused koos Euroopa teadlastega ja Euroopas töötamiseks, ning aidates neil seejärel kodumaale tagasi pöörduda.
Muudatusettepanek 42
I lisa jaotise "Rahvusvaheline koostöö" esimese lõigu teine taane
– käsitleda kolmandate riikide ees seisvaid või ülemaailmseid konkreetseid probleeme, lähtudes ühisest huvist ja kasust.
– käsitleda kolmandate riikide ees seisvaid või ülemaailmseid konkreetseid probleeme, tugevdades ülemaailmse koostöö ning teadmiste ja informatsiooni jagamise kontseptsiooni.
Muudatusettepanek 43
I lisa jaotise "Rahvusvaheline koostöö" teine lõik
ELi rahvusvahelise teaduskoostöö poliitika rõhutab ja arendab koostööd, et luua, jagada ja kasutada teadmisi võrdõiguslike teadusalaste partnerlussuhete kaudu, võttes arvesse riigi, piirkonna ja sotsiaalmajanduslikku tausta ja partnerriikide teadmistebaasi. Strateegiline lähenemisviis on tugevdada ELi ja kolmandate riikide sedalaadi vastastikusel huvil ja kasul põhinevate kahepoolsete, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi partnerlussuhete kaudu ELi konkurentsivõimet ja ülemaailmset säästvat arengut. Selleks tuleb mitmepoolsete rahvusvaheliste uurimisprogrammide kaudu edendada ka ELi rolli globaalse tegutsejana. Toetatavad rahvusvahelised koostöömeetmed ühendatakse üldise poliitikaga, et toetada ELi rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning aidata kaasa Euroopa väärtushinnangute, konkurentsivõime, sotsiaalmajandusliku progressi, keskkonnakaitse ja heaolu jagamisele ülemaailmse säästva arengu egiidi all.
ELi rahvusvahelise teaduskoostöö poliitika rõhutab ja arendab koostööd, et luua, jagada ja kasutada teadmisi võrdõiguslike teadusalaste partnerlussuhete kaudu, võttes arvesse rahvusvahelist, riigi, piirkonna ja sotsiaalmajanduslikku tausta ning partnerriikide teadmistebaasi ja Euroopa prioriteete. Strateegiliseks lähenemisviisiks on tugevdada ELi ja kolmandate riikide sedalaadi avalikul ja kollektiivsel huvil põhinevate kahepoolsete, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi partnerlussuhete kaudu ELi konkurentsivõimet ja ülemaailmset säästvat arengut. Selleks tuleb mitmepoolsete rahvusvaheliste uurimisprogrammide kaudu edendada ka ELi rolli globaalse tegutsejana. Toetatavad rahvusvahelised koostöömeetmed ühendatakse üldise poliitikaga, et toetada ELi rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning aidata kaasa konkurentsivõime, sotsiaalmajandusliku progressi, keskkonnakaitse ja heaolu suurendamisele tulemuste jagamisega ülemaailmse säästva arengu egiidi all.
Muudatusettepanek 44
I lisa jaotise "Rahvusvaheline koostöö" kolmanda lõigu teine alalõik
Igas valdkonnas kolmandatele riikidele mõeldud teadusliku koostöö meetmed, kui on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel. Konkreetsete vajaduste ja prioriteetide väljaselgitamine on tihedalt seotud asjaomaste kahepoolse koostöö lepingutega ning käimasolevate mitmepoolsete, ka kahe regiooni vaheliste dialoogidega ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel. Prioriteedid selgitatakse välja konkreetsete vajaduste, potentsiaali ja majanduse arengutaseme põhjal vastavas piirkonnas või riigis. Selleks töötatakse välja rahvusvaheline koostööstrateegia ja rakenduskava ühe teema piiresse kuuluvate või teemasid läbivate konkreetsete suunatud meetmetega, nt tervishoiu, põllumajanduse, kanalisatsiooni, veemajanduse, toiduohutuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse, energiamajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja loodusvarade, jätkusuutliku majanduspoliitika ning info- ja sidetehnoloogia vallas. Kõnealused meetmed kujutavad endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Sellised meetmed on eelkõige meetmed, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naaberriikide ning arengu- ja reformijärgus riikide teadustöö suutlikkust ja koostöövõimet, mida rakendatakse nende vajadustele kohandatud finantstingimustes. Kõnealused meetmed võetakse pakkumiskutsete alusel ning erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis lihtsustavad juurdepääsu asjakohastele kolmandatele riikidele, eriti arengumaadele.
Igas valdkonnas kolmandatele riikidele mõeldud teadusliku koostöö meetmed, kui on vastastikune huvi koostöö vastu konkreetsetel teemadel. Konkreetsete vajaduste ja prioriteetide väljaselgitamine on tihedalt seotud asjaomaste kahepoolse koostöö lepingutega ning käimasolevate mitmepoolsete, ka kahe regiooni vaheliste dialoogidega ELi ja nende riikide või riikide rühmade vahel. Prioriteedid selgitatakse välja ühisest huvist ja kasust lähtudes ning konkreetsete vajaduste, potentsiaali ja majanduse arengutaseme põhjal vastavas piirkonnas või riigis. Selleks töötatakse välja rahvusvaheline koostööstrateegia ja rakenduskava ühe teema piiresse kuuluvate või teemasid läbivate konkreetsete suunatud meetmetega, nt tervishoiu, eelkõige tähelepanuta jäetud haiguste, põllumajanduse, kanalisatsiooni, veemajanduse, toiduohutuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse, energiamajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja loodusvarade, jätkusuutliku majanduspoliitika ning info- ja sidetehnoloogia vallas. Kõnealused meetmed kujutavad endast erivahendeid koostöö rakendamiseks ELi ja nende riikide vahel. Selliseid meetmeid rakendatakse ühistes huvivaldkondades ning nad hõlmavad ka meetmeid, mille eesmärk on tugevdada kandidaat- ja naabruspoliitika riikide ning arengu- ja reformijärgus riikide teadustöö suutlikkust ja koostöövõimet. Kõnealused meetmed võetakse pakkumiskutsete alusel ning erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis lihtsustavad juurdepääsu asjakohastele kolmandatele riikidele, eriti arengumaadele.
Muudatusettepanek 45
I lisa peatüki "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Lähenemisviis" esimene lõik a (uus)
Selleks püütakse saavutada maksimaalne vastastikune täiendavus ja koostoime ühenduse teiste programmide ja tegevuste ning erinevate liikmesriikide riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide vahel.
Muudatusettepanek 46
I lisa peatüki "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Lähenemisviis" kolmas lõik
Vajaduse korral kaalutakse ja kaasatakse projektidesse ka soolisi aspekte. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemuste teatavakstegemisele ja dialoogi pidamisele kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiini- ja geneetikauuringute tulemusena toimuvate uute arengute võimalikult varajases järgus. Samuti kindlustatakse tulemuste laialdane levitamine ja kasutamine.
Vajaduse korral arvestatakse soolisi aspekte ja lülitatakse need projektidesse. Riskitegurid, bioloogilised protsessid, kliinilised nähud ning haiguste tagajärjed ja ravi on meeste ja naiste puhul sageli erinevad. Lisaks esinevad mõned haigused üksnes või valdavalt naistel või meestel (näiteks fibromüalgia, kroonilise väsimuse sündroom, mida esineb palju sagedamini naistel kui meestel). Sellepärast peaksid kõik selle teema raames rahastatavad tegevused võimaldama eristamist vastavates uurimisprotokollides, metodoloogiates ja tulemuste analüüsides. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemuste teatavakstegemisele ja dialoogi pidamisele kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiini- ja geneetikauuringute tulemusena toimuvate uute arengute võimalikult varajases järgus. Samuti kindlustatakse tulemuste laialdane levitamine ja kasutamine.
Muudatusettepanek 47
I lisa peatüki "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia" esimene taane
–  Suure tootlikkusega teadustegevus: töötada kaasaegse bioloogia tarbeks välja uusi uurimisvahendeid, mis tugevdavad märkimisväärselt andmete saamist ning parandavad andmete ja preparaatide (biopangad) standardimist, saamist ja analüüsimist. Tähelepanu keskmes saab olema: genoomika, proteoomika; geeniekspressiooni, genotüüpide ja fenotüüpide määramise, strukturaalgenoomika, bioinformaatika ja süsteemibioloogia ning muud "oomikad".
–  Suure tootlikkusega teadustegevus: töötada kaasaegse bioloogia tarbeks välja uusi uurimisvahendeid, mis edendavad märkimisväärselt andmete saamist ning parandavad andmete ja preparaatide (biopangad) standardimist, saamist ning eksperimentaalset ja bioarvutuslikku analüüsimist. Tähelepanu keskmes on uued tehnoloogiad järjestusanalüüsiks, kasutades kiireid, ökonoomseid ja kättesaadavaid meetodeid; geeniekspressiooni, genotüüpide ja fenotüüpide määramise; strukturaalgenoomika, bioinformaatika ja süsteemibioloogia jaoks, sealhulgas superarvutite kasutamiseks strukturaalseks modelleerimiseks; ning muude "oomikate" tarvis.
Muudatusettepanek 172
I lisa peatüki "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia" teine taane
–  Avastamine, diagnostika ja jälgimine: töötada välja visualiseerimis-, kuvamis-, avastamis- ja analüüsivahendeid ja -tehnoloogiaid biomeditsiinilisteks uurimusteks, haiguste avastamiseks, diagnoosimiseks, jälgimiseks ja prognoosimiseks ning raviprotseduuride toetamiseks ja suunamiseks. Rõhk on multidistsiplinaarsel lähenemisviisil, mis ühendab selliseid valdkondi nagu molekulaar- ja rakubioloogia, füsioloogia, geneetika, füüsika, keemia, nanotehnoloogia, mikrosüsteemid, seadmed ja infotehnoloogia. Rõhutatakse mitteinvasiivseid või minimaalselt invasiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ja kvaliteedi tagamise aspekte.
–  Avastamine, diagnostika ja jälgimine: töötada välja visualiseerimis-, kuvamis-, avastamis- ja analüüsivahendeid ja -tehnoloogiaid biomeditsiinilisteks uurimusteks, haiguste avastamiseks, diagnoosimiseks, jälgimiseks ja prognoosimiseks ning raviprotseduuride toetamiseks ja suunamiseks. Rõhk on multidistsiplinaarsel lähenemisviisil, milles on esikohale seatud raviga otseselt seotud diagnostikavahendid, mis ühendab selliseid valdkondi nagu molekulaar- ja rakubioloogia, füsioloogia, geneetika, füüsika, keemia, nanotehnoloogia, mikrosüsteemid, seadmed ja infotehnoloogia. Rõhutatakse mitteinvasiivseid või minimaalselt invasiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ja kvaliteedi tagamise aspekte.
Muudatusettepanek 48
I lisa peatüki "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Biotehnoloogia, üldised inimese tervise jaoks vajalikud vahendid ja tehnoloogia" neljas taane
–  Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine: töötada välja ja valideerida parameetreid, vahendeid, meetodeid ja standardeid, mis on vajalikud uute ohutute ja tõhusate bioravimite toomiseks patsiendini (tavaravimite puhul käsitletakse neid küsimusi kavandatud innovatiivse meditsiini ühise tehnoloogiaalgatuse kaudu). Rõhk on sellistel lähenemisviisidel nagu farmakogenoomika, in silico, in vitro (sealhulgas alternatiivid loomkatsetele) ja in vivo meetodid ja mudelid.
–  Ravi sobivuse, ohutuse ja tõhususe prognoosimine: töötada välja ja valideerida parameetreid, vahendeid, meetodeid ja standardeid, mis on vajalikud uute ohutute ja tõhusate bioravimite toomiseks patsiendini (tavaravimite puhul käsitletakse neid küsimusi kavandatud innovatiivse meditsiini ühise tehnoloogiaalgatuse kaudu). Rõhk on sellistel lähenemisviisidel nagu farmakogenoomika, in silico, in vitro (sealhulgas alternatiivid loomkatsetele) ja in vivo meetodid ja mudelid ning immuunsuse seire.
Muudatusettepanek 49
I lisa osa "Teemad" alajao "Tervishoid" pealkirja "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" esimese alajaotise esimene alalõik
Laiaulatuslik andmete kogumine: kasutada suure tootlikkusega tehnoloogiaid andmete saamiseks, et selgitada välja geenide ja geeniproduktide funktsioone ning nende vastastikust mõju komplekssetes võrgustikes. Tähelepanu keskmes on: genoomika, proteoomika, populatsioonigeneetika, võrdlev ja funktsionaalne genoomika.
Laiaulatuslik andmete kogumine: kasutada suure tootlikkusega tehnoloogiaid andmete saamiseks, et selgitada välja geenide, geeniproduktide ja rakusüsteemide funktsioone ning nende vastastikust mõju komplekssetes võrgustikes ja olulistes bioloogilistes protsessides (nt sünaptiline ja tsellulaarne reorganisatsioon) ja mutatsiooniprotsessides. Tähelepanu keskmes on: genoomika, sealhulgas RNA; proteoomika, populatsioonigeneetika, võrdlev ja funktsionaalne genoomika.
Muudatusettepanek 50
I lisa peatüki "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" teise alajaotise esimene alalõik
Aju ja ajuga seonduvad haigused: õppida paremini tundma aju ühtset struktuuri ja dünaamikat ning uurida ajuhaigusi ja otsida uusi raviviise. Rõhk on sellel, et uurida aju talitlust alates molekulidest ja lõpetades tunnetusega, ning käsitleda neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi haigusi ja häireid, sealhulgas regeneratiivseid ja taastavaid raviviise.
Aju ja ajuga seonduvad haigused: õppida paremini tundma aju ühtset struktuuri ja dünaamikat ning uurida ajuhaigusi, sealhulgas soolisi aspekte, ja vastavaid vananemisega seotud haigusi (näiteks dementsus ja Alžheimeri või Parkinsoni tõbi) ja otsida uusi raviviise. Rõhk on sellel, et uurida aju talitlust alates molekulidest ja lõpetades tunnetusega, ning ajutalitluse häireid alates sünaptilisest aktiivsusest ja lõpetades neurodegeneratsiooniga, ning saavutada üldine arusaam ajust. Teadusuuringutes käsitletakse neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi haigusi ja häireid, sealhulgas regeneratiivseid ja taastavaid raviviise ning tehnoloogiaid.
Muudatusettepanek 51
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" teise alajaotise teine alalõik
Inimeste areng ja vananemine: õppida paremini tundma elukestva arengu ja normaalse vananemise protsessi. Rõhk on inim- ja mudelsüsteemide uurimisel, sealhulgas uuritakse interaktsiooni selliste teguritega nagu keskkond, käitumine ja sugu.
Inimeste areng ja vananemine: õppida paremini tundma elukestva arengu ja normaalse vananemise protsessi. Rõhk on inimese mudel- ja rakusüsteemide uurimisel, sealhulgas uuritakse interaktsiooni selliste teguritega nagu keskkond, käitumine, kultuur ja sugu, eesmärgiga leevendada vanurite igapäevase elu probleeme, alates sünaptilisest aktiivsusest ja lõpetades neurodegeneratsiooniga, kasutades muu hulgas kliinilisi või eelkliinilisi funktsionaalse või molekulaarse kuvamise viise.
Muudatusettepanek 52
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" neljanda alajaotise esimene alalõik ja esimene a alalõik (uus)
Vähkkasvaja: rõhk on haiguse etioloogial, ravimite sihtmärkide ja bioloogiliste markerite tuvastamisel ja valideerimisel, mis on abiks ennetamisel, varajasel diagnoosimisel ja ravimisel; ning prognostiliste, diagnostiliste ja ravivõtete tõhususe hindamisel.
Vähkkasvaja: rõhk on haiguse etioloogial, epidemioloogilistel uuringutel, uutel ravimitel/teraapiatel ja riskifaktoritel; keskkondlike tegurite, ravimite sihtmärkide ja bioloogiliste markerite tuvastamisel ja valideerimisel, mis on abiks ennetamisel, varajasel diagnoosimisel ja ravimisel; ning prognostiliste, diagnostiliste ja ravivõtete tõhususe hindamisel.
Vananemisega seotud degeneratiivsed häired.
Muudatusettepanek 53
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" neljanda alajaotise kolmas alalõik
Diabeet ja ülekaalulisus: esimese puhul on rõhk diabeedi eri tüüpide etioloogial ning nende ennetamisel ja ravil. Viimase puhul on tähelepanu keskmes valdkondadevahelised lähenemisviisid, mis hõlmavad geneetikat, elustiili ja epidemioloogiat.
Diabeet ja ülekaalulisus: esimese puhul on rõhk diabeedi eri tüüpide etioloogial ning nende ennetamisel ja ravil, sealhulgas rakulisel asendusteraapial. Viimase puhul on tähelepanu keskmes valdkondadevahelised lähenemisviisid, mis hõlmavad geneetikat, biokeemiat ja füsioloogiat (mitteinvasiivsete meetodite, nagu molekulaarse ja funktsionaalse kuvamise kontrollitud kasutamine), elustiili ja epidemioloogiat. Nii diabeedi kui ka ülekaalulisuse puhul pannakse rõhku noorukiea haigustele ja lapsepõlves mõju avaldavatele teguritele.
Muudatusettepanek 54
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" neljanda alajaotise kolmas alalõik a (uus)
Reumaatilised haigused: rõhk on reumaatiliste haiguste etioloogial, varajasel diagnoosimisel, bioloogilistel markeritel ja ravimisel, pöörates erilist tähelepanu põletikulistele reumaatilistele haigustele.
Muudatusettepanek 55
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" neljanda alajaotise viies alalõik
Muud kroonilised haigused: rõhk on mitteletaalsetel haigustel, mis avaldavad tugevat mõju elukvaliteedile vanemas eas, näiteks talitlust ja meelte teravust kahjustavad häired ning muud kroonilised haigused (nt reumaatilised haigused).
Muud kroonilised haigused: rõhk on mitteletaalsetel haigustel, mis avaldavad tugevat mõju elukvaliteedile vanemas eas, näiteks talitlust ja meelte teravust kahjustavad häired ning muud kroonilised haigused, eriti põletikulised haigused (nt reumaatilised haigused nagu reumatoidartriit, osteoporoos, dementsus, neurodegeneratiivsed haigused).
Muudatusettepanek 56
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" neljanda alajaotise viies alalõik a (uus)
Muud haigused: rõhk on hingamisteede haigustel, tähelepanuta jäetud haigustel ning elanikkonna uuringutel, et selgitada välja peamised riskitegurid.
Muudatusettepanek 57
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" teise jaotise "Teadusuuringute tõlgendamine inimese tervise seisukohalt" neljanda alajaotise viies alalõik b (uus)
Kudede regeneratsiooni uuringud: rõhk on selliste kudede nagu naha ja südamekudede regeneratsiooni uuringutel, eesmärgiga mõista regeneratiivsete protsesside aluseks olevaid mehhanisme ning määratleda geeni- ja rakuteraapia uudsed lähenemisviisid.
Muudatusettepanek 58
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" kolmanda jaotise "Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine" esimene taane
–  Tõhus terviseedendus ja haiguste ennetamine: esitada tõendeid kõige paremate tervishoiumeetmete kohta elustiilide ja ravivõtete suhtes eri tasanditel ja kontekstides. Rõhk on tervise laiematel teguritel ja nende koostoimimisel nii üksikisiku kui ühenduse tasandil (nt toitumine, stress, tubakas ja muud ained, kehaline tegevus, kultuurikontekst, sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnategurid). Eelkõige käsitletakse vaimset tervist elukäigu perspektiivis.
–  Tõhus terviseedendus ja haiguste ennetamine: esitada tõendeid kõige paremate tervishoiumeetmete kohta elustiilide ja ravivõtete suhtes eri tasanditel ja kontekstides. Rõhk on tervise laiematel teguritel ja nende koostoimimisel nii üksikisiku kui ühenduse tasandil (nt toitumine, stress, tubakas ja muud ained, kehaline tegevus, elukvaliteet, kultuurikontekst, sotsiaalmajanduslikud, toitumuslikud ja keskkonnategurid). Eelkõige käsitletakse vaimset tervist elukäigu perspektiivis.
Muudatusettepanek 59
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" kolmanda jaotise "Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine" teine taane
–  Kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse, sealhulgas ravimite otstarbekam kasutamine ning tööviiside ja organisatsioonilise korralduse ning terviseravi ja -tehnoloogiate asjakohane kasutamine. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendi ohutusele: selgitada välja parimad kliinilised tavad; mõista otsuste tegemise mehhanisme esmatasandi ja eriarstiabi kliinilistes oludes; ning soodustada tõenditel põhineva meditsiini rakendamist ja patsiendi õiguste suurendamist. Rõhk on strateegiate võrdlusuuringutel; erinevate raviprotseduuridega, sealhulgas ravimitega saavutatavatel tulemustel, võttes arvesse ravimiohutuse järelevalvealaseid andmeid, patsiendi eripära (nt geneetiline vastuvõtlikkus, vanus, sugu ja ettekirjutuste järgimine) ja kulude kokkuhoiu eeliseid.
–  Kliiniliste teadusuuringute tulemuste ülekandmine kliinilisse praktikasse, sealhulgas ravimite otstarbekam kasutamine (nt antibiootikumiresistentsuse vältimiseks) ning tööviiside, organisatsioonilise korralduse ja tervishoiusüsteemi ning terviseravi ja -tehnoloogiate asjakohane kasutamine. Erilist tähelepanu pööratakse patsiendi ohutusele, sealhulgas ravimite kõrvalmõjudele; selgitada välja parimad kliinilised tavad; mõista otsuste tegemise mehhanisme esmatasandi ja eriarstiabi kliinilistes oludes; ning soodustada tõenditel põhineva meditsiini rakendamist ja patsiendi õiguste suurendamist, et suurendada patsientide isiklikku ja sotsiaalset enesemääramist. Rõhk on strateegiate võrdlusuuringutel; erinevate raviprotseduuridega, sealhulgas ravimitega ja uute tervisetehnoloogiatega saavutatavate tulemuste uurimisel, võttes arvesse ravimiohutuse järelevalvealaseid andmeid, patsiendi eripära (nt geneetiline vastuvõtlikkus, vanus, sugu ja ettekirjutuste järgimine) ja kulude kokkuhoiu eeliseid tervise, elukvaliteedi ja heade tavade seisukohalt.
Muudatusettepanek 60
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" kolmanda jaotise "Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine" kolmas taane
–  Tervishoiusüsteemide kvaliteet, solidaarsus ja jätkusuutlikkus: anda riikidele alus oma tervishoiusüsteemide kohandamiseks teiste kogemustest lähtuvalt, võttes arvesse siseriikliku konteksti ja rahvastikunäitajate (vananemine, liikuvus, migratsioon, haridus, sotsiaalmajanduslik staatus ja muutuv töömaailm jne) tähtsust. Rõhk on tervishoiusüsteemide organisatsioonilistel, finants- ja regulatiivsetel aspektidel, nende rakendamisel ja tulemustel efektiivsuse, tõhususe ja õigluse seisukohast. Erilist tähelepanu pööratakse investeerimisküsimustele ja inimressurssidele.
–  Tervishoiusüsteemide kvaliteet, solidaarsus ja jätkusuutlikkus: anda riikidele alus oma tervishoiusüsteemide kohandamiseks teiste kogemustest lähtuvalt, võttes arvesse siseriikliku konteksti ja rahvastikunäitajate (vananemine, liikuvus, migratsioon, haridus, sotsiaalmajanduslik staatus ja muutuv töömaailm jne) tähtsust. Rõhk on tervishoiusüsteemide organisatsioonilistel, finants- ja regulatiivsetel aspektidel, nende rakendamisel ja tulemustel efektiivsuse, tõhususe ja õigluse seisukohast. Erilist tähelepanu pööratakse investeerimisküsimustele ja inimressurssidele ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsule tervishoiule.
Muudatusettepanek 61
I lisa osa "Teemad" 1. jao "Tervishoid" alajao "Tegevus" kolmanda jaotise "Euroopa kodanikele tervishoiuteenuste osutamise optimeerimine" kolmas a taane (uus)
.
  Uute tehnoloogiate ja raviviiside asjakohane kasutamine. Eelkõige tervisekaitse kõrge taseme tagavate uute meditsiinitehnoloogiate (sealhulgas seadmete) ja täiustatud raviviiside laialdase kasutamise pikaajaline ohutus ja järelevalve.
Muudatusettepanek 62
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Lähenemisviis" teine lõik
Eriti just põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtted, millest 90% on VKEd, saavad kasu paljudest teadusuuringutest, sealhulgas sihipärasest levitamisest ja tehnosiirdetegevusest, eelkõige seoses progressiivsete ökoloogiliste tehnoloogiate, metoodikate ja protsesside integreerimise ja kasutuselevõtmisega ning standardite väljatöötamisega. Bio-, nano- ning info- ja sidetehnoloogia valdkonnas tegevust alustavad kõrgtehnoloogilised ettevõtted peaksid aitama oluliselt kaasa sordiaretusele ning põllukultuuride ja taimede paremale kaitsele, progressiivsetele avastamis- ja jälgimistehnoloogiatele toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks ning uutele tööstuslikele bioprotsessidele.
Nagu võib näha esmalt ja eelkõige väikesemahuliste tööstusharude puhul, saavad eriti just põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtted, millest 90% on VKEd, kasu paljudest teadusuuringutest, sealhulgas sihipärasest levitamisest ja tehnosiirdetegevusest, eelkõige seoses progressiivsete ökoloogiliste tehnoloogiate, metoodikate ja protsesside integreerimise ja kasutuselevõtmisega ning standardite väljatöötamisega. Bio-, nano- ning info- ja sidetehnoloogia valdkonnas tegevust alustavad kõrgtehnoloogilised ettevõtted peaksid aitama oluliselt kaasa sordiaretusele ning põllukultuuride ja taimede paremale kaitsele, progressiivsetele avastamis- ja jälgimistehnoloogiatele toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks ning uutele tööstuslikele bioprotsessidele.
Muudatusettepanek 63
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine" esimene a taane (uus)
  Bioloogilise mitmekesisuse ja selle molekulaarsete näitajate uurimise eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust, mitte üksnes leida uusi võimalusi selle ärakasutamiseks. Keskkonna kaitsmine ja säilitamine on bioloogiliste ressursside säästva majandamise võtmeelement. Seda tuleks püüda integreerida teemaga "Keskkond".
Muudatusettepanek 64
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine" teine taane
–  Suurem jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime, vähendades samas keskkonnamõju põllumajanduses, metsanduses, kalanduses ja akvakultuuris uute tehnoloogiate, seadmete, järelevalvesüsteemide, uudsete taimede ja tootmissüsteemide väljatöötamisega, nagu ka eri süsteemide (põllumajandus ja metsandus; kalandus ja akvakultuur) interaktsiooni parema tundmaõppimisega kogu ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi baasil. Bioloogiliste maaressursside puhul pannakse erilist rõhku madala ressursivajadusega ja orgaanilistele tootmissüsteemidele, ressursside täiustatud haldamisele ja uudsetele söötadele, ning uudsetele, parema koostisega, parema stressitaluvusega, tõhusama toitainete omastamisega ja parema struktuuriga taimedele (põllukultuurid ja puud). Seda toetatakse uudsete taimede ja toodete bioloogilist ohutust, kaaseksisteerimist ja jälgitavust käsitlevate uuringutega. Taimede tervist parandatakse ökoloogia, kahjuri bioloogia, haiguste ja muude ohtude parema tundmaõppimisega ning haigusepuhangute kontrolli all hoidmise toetamise ja säästvate kahjuritõrjevahendite ja -võtete täiustamisega. Veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside puhul pööratakse rõhku olulistele bioloogilistele funktsioonidele, viljeldavate liikide ohututele ja keskkonnasõbralikele tootmissüsteemidele ja söötadele, samuti kalandusbioloogiale, mitme liigiga püügipiirkondade dünaamikale, püügitegevuse ja mere ökosüsteemi vahelisele koostoimele ning püügilaevade piirkondlikele ja mitmeaastastele haldamissüsteemidele.
–  Suurem jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime, kaitstes samas tarbija tervist ja vähendades keskkonnamõju põllumajanduses, metsanduses, kalanduses ja akvakultuuris uute tehnoloogiate, seadmete, järelevalvesüsteemide, uudsete taimede ja tootmissüsteemide väljatöötamisega, kalanduse ja põllukultuuride majandamise teadusliku ja tehnilise baasi parandamisega, viimase puhul valikulise sordiaretuse, taimetervise ja optimeeritud tootmissüsteemide abil, nagu ka eri süsteemide (põllumajandus ja metsandus; kalandus ja akvakultuur) vastastikuse mõju parema tundmaõppimisega kogu ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi baasil. Edendada tuleks põliste ökosüsteemide säilitamist, biotõrjevahendite väljatöötamist ning bioloogilise mitmekesisuse ja metagenoomika mikrobioloogilise mõõtme arendamist. Bioloogiliste maaressursside puhul pannakse erilist rõhku madala ressursivajadusega ja orgaanilistele tootmissüsteemidele, geneetiliselt muundatud organismide keskkonnamõju ja inimtervisele avaldatava mõju jälgimisele ja hindamisele ning säästvale, konkurentsivõimelisele ja mitmekülgsele põllumajandusele ja metsandusele. Samuti soodustatakse ressursside täiustatud haldamist ja uudseid söötasid, ning uudseid, parema koostisega, parema stressitaluvusega, tõhusama toitainete omastamisega ja parema struktuuriga taimi (põllukultuurid ja puud). Seda toetatakse uudsete taimede ja toodete bioloogilist ohutust, kaaseksisteerimist ja jälgitavust käsitlevate uuringutega. Taimede tervist ja põllukultuuride kaitset parandatakse ökoloogia, kahjurite bioloogia, haiguste, umbrohtude ja muude ohtude parema tundmaõppimisega ning haigusepuhangute kontrolli all hoidmise toetamise ja säästvate umbrohu- ja kahjuritõrjevahendite ja -võtete täiustamisega. Töötatakse välja täiustatud meetodid pinnase viljakuse jälgimiseks, säilitamiseks ja suurendamiseks. Veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside puhul pööratakse rõhku olulistele bioloogilistele funktsioonidele, viljeldavate liikide ohututele ja keskkonnasõbralikele tootmissüsteemidele ja söötadele, samuti kalandusbioloogiale, mitme liigiga püügipiirkondade dünaamikale, püügitegevuse ja mere ökosüsteemi vahelisele koostoimele ning püügilaevastike, piirkondlikele ja mitmeaastastele haldamissüsteemidele.
Muudatusettepanek 65
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine" kolmas taane
–  Optimeeritud loomakasvatus ja loomade heaolu põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas, kasutades muu hulgas ära geneetikaalaseid teadmisi ja uusi aretusmeetodeid, õppides paremini tundma loomade füsioloogiat ja käitumist ning õppides paremini tundma loomade nakkushaigusi (sh zoonoosid) ja nende vastu võitlemist. Viimase käsitlemiseks töötakse lisaks välja vahendeid järelevalve, ennetamise ja tõrje tarbeks, toetades vaktsiinide ja diagnostika rakenduslikke uuringuid, uurides tuntud ja tärkavate nakkusetekitajate ökoloogiat ning muid ohte, sealhulgas pahatahtlikke tegusid ning erinevate põllumajandussüsteemide ja kliima mõju. Samuti arendatakse teadmiste omandamist loomsete jäätmete ohutuks kõrvaldamiseks ja kõrvalsaaduste paremaks majandamiseks.
–  Optimeeritud loomakasvatus, loomade tervishoid ja heaolu põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas, kasutades muu hulgas ära geneetikaalaseid teadmisi ja uusi aretusmeetodeid, õppides paremini tundma loomade füsioloogiat ja käitumist ning õppides paremini tundma loomade nakkushaigusi (sh zoonoosid ja nende patogeenseid mehhanisme ning loomasöödaga seotud haigusi) ja nende vastu võitlemist. Viimase käsitlemiseks töötakse lisaks välja vahendeid järelevalve, ennetamise ja tõrje tarbeks, toetades vaktsiinide ja diagnostika rakenduslikke uuringuid, uurides tuntud ja tärkavate nakkusetekitajate ökoloogiat ning muid ohte, sealhulgas pahatahtlikke tegusid ning erinevate põllumajandussüsteemide ja kliima mõju. Seoses sellega peaks eesmärgiks olema uurida võimalust kohandada põllumajandus kliimavööndite nihkega. Samuti arendatakse teadmiste omandamist loomsete jäätmete ohutuks kõrvaldamiseks ja kõrvalsaaduste paremaks majandamiseks. Arvesse võetakse ka muid ohte toiduainete tootmise säästvusele ja ohutusele, nagu näiteks kliimamuutuste võimalik mõju tootmisprotsessidele.
Muudatusettepanek 66
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine" neljas taane
–  Hoolitseda töövahendite eest, mis on poliitiliste otsuste tegijatele ja teistele osalistele vajalikud, et toetada asjaomaste strateegiate, poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamist, ning eriti selleks, et toetada Euroopa teadmistepõhise biomajanduse (KBBE) ülesehitamist ning maaelu ja rannikuvööndi arenguga seotud vajadusi. Ühist kalanduspoliitikat toetatakse kohanduva lähenemisviisi arendamisega, mis toetab kogu ökosüsteemi lähenemisviisi mereressursside kasutamiseks. Teadusuuringud hõlmavad sotsiaalmajanduslikke uuringuid, erinevate põllumajandussüsteemide võrdlevaid uuringuid, tõhusat kalavarude majandamist, loomade kasvatamist muuks kui toiduks, vastastikuseid mõjusid metsandusega ja uuringuid elatusvahendite parandamiseks maapiirkondades.
–  Hoolitseda töövahendite eest, mis on poliitiliste otsuste tegijatele ja teistele osalistele vajalikud, et toetada asjaomaste strateegiate, poliitikasuundade ja õigusaktide rakendamist, ning eriti selleks, et toetada Euroopa teadmistepõhise biomajanduse (KBBE) ülesehitamist ning maaelu ja rannikuvööndi arenguga seotud vajadusi, samuti uuenduslike metsamajandamise mehhanismide, metsatulekahjude ärahoidmise ja nendega võitlemise tehnikate ning põllumajandusest tingitud erosiooni- ja põuavastase võitluse meetmete arendamist. Toetatakse ühist põllumajanduspoliitikat, ühenduse loomade tervishoiupoliitikat, ELi metsandusstrateegiat ja ühist kalanduspoliitikat. Ühist kalanduspoliitikat toetatakse kohanduva lähenemisviisi arendamisega, mis toetab kogu ökosüsteemi lähenemisviisi mereressursside kasutamiseks. Teadusuuringud hõlmavad sotsiaalmajanduslikke uuringuid, maapiirkondadega seotud ühiskondlikke uuringuid, erinevate põllumajandussüsteemide võrdlevaid uuringuid, tõhusat kalavarude majandamist, loomade kasvatamist muuks kui toiduks, vastastikuseid mõjusid metsandusega ja uuringuid elatusvahendite parandamiseks maapiirkondades.
Muudatusettepanek 68
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Tegevus" teise jaotise "Toidulaualt tallu: toit, tervis ja heaolu" teine taane
–  Toiduvalikuga seotud tegurite ja harjumuste tundmaõppimine olulise kontrollitava tegurina toitumisega seotud haiguste ja tervisehäirete väljakujunemisel ja esinemissageduse vähendamisel. See hõlmab nutrigenoomika ja süsteemibioloogia arendamist ja rakendamist ning toitumise, füsioloogiliste ja psühholoogiliste funktsioonide vastastikuste mõjude uurimist. See võib viia töödeldud toiduainete ümberkujundamiseni ning uudsete toiduainete, dieettoitude ning väärtuslikke toitaineid sisaldavate tervisetoitude väljatöötamiseni. Tähtis võib olla ka traditsiooniliste, kohalike ja hooajaliste toitude uurimine, et tuua välja teatavate toitude mõju tervisele ja töötada välja ühised toitumisjuhised.
–  Toiduvalikuga seotud tegurite ja harjumuste tundmaõppimine olulise kontrollitava tegurina toitumisega seotud haiguste ja tervisehäirete, sealhulgas (laste ja täiskasvanute) ülekaalulisuse ja allergiate väljakujunemisel ja esinemissageduse vähendamisel; toitumine seoses haiguste ärahoidmisega, sealhulgas teadmised toiduainete tervislikkuse, omaduste ja koostisosade kohta. See hõlmab nutrigenoomika ja süsteemibioloogia arendamist ja rakendamist. Ühtne lähenemine peab keskenduma eelkõige toitumise ning füsioloogiliste ja psühholoogiliste funktsioonide vastastikuste mõjude uurimisele. See võib viia töödeldud toiduainete ümberkujundamiseni ning uudsete toiduainete, dieettoitude ning väärtuslikke toitaineid sisaldavate tervisetoitude väljatöötamiseni. Tähtis võib olla ka traditsiooniliste, kohalike ja hooajaliste toitude uurimine, et tuua välja teatavate toitude mõju tervisele ja töötada välja ühised toitumisjuhised.
Muudatusettepanek 69
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Tegevus" teise jaotise "Toidulaualt tallu: toit, tervis ja heaolu" kolmas taane
–  Innovatsiooni optimeerimine Euroopa toiduainetööstuses progressiivsete tehnoloogiate, näiteks toidu funktsionaalsust tõstvate töötlemistehnoloogiate põimimise kaudu traditsioonilisse toiduainetootmisse, kõrgtehnoloogiliste ökoloogiliselt efektiivsete töötlemis- ja pakendamisviiside väljatöötamise ja demonstreerimise, intelligentsete juhtimisrakenduste ning kõrvalsaaduste, jäätmete ja energia tõhusama majandamise kaudu. Uute teadusuuringute käigus töötatakse ühtlasi välja säästvaid ja uudseid tehnoloogiaid loomasööda valmistamiseks, sealhulgas sööda ohutuks töötlemiseks, ning sööda kvaliteedikontrolliks.
–  Innovatsiooni optimeerimine Euroopa toiduainetööstuses progressiivsete tehnoloogiate, näiteks toidu funktsionaalsust tõstvate töötlemistehnoloogiate põimimise kaudu traditsioonilisse toiduainetootmisse, uue tooraine ja uute toodete, säilitamismeetodite ja -tehnoloogiate ning organoleptiliste aspektide väljatöötamise abil toiduainete ja nende uute koostisosade tootmises, kõrgtehnoloogiliste ökoloogiliselt efektiivsete töötlemis- ja pakendamisviiside väljatöötamise ja demonstreerimise, intelligentsete juhtimisrakenduste ning kõrvalsaaduste, jäätmete ja energia tõhusama majandamise kaudu. Uute teadusuuringute käigus töötatakse ühtlasi välja säästvaid ja uudseid tehnoloogiaid loomasööda valmistamiseks, sealhulgas sööda ohutuks töötlemiseks, ning sööda kvaliteedikontrolliks.
Muudatusettepanek 70
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Tegevus" teise jaotise "Toidulaualt tallu: toit, tervis ja heaolu" viies taane
–  Nii inimeste tervise kui keskkonna kaitsmine läbi keskkonnamõjude mõistmise inimeste/loomade toiduahelale ja selle poolt avaldatud mõju suhtes. Sellega kaasneb toidu saasteainete ja nende mõju uurimine tervisele, täiustatud vahendite ja meetodite väljatöötamine, et hinnata inimeste/loomade toiduahela mõju keskkonnale. Toiduahela kvaliteedi ja terviklikkuse kindlustamine nõuab uusi mudeleid kaubaartiklite analüüsimiseks ja kogu toiduahela majandamiskontseptsioone, sealhulgas tarbijaid käsitlevate aspektide osas.
–  Nii inimeste tervise kui keskkonna kaitsmine keskkonnamõjude mõistmise kaudu inimeste/loomade toiduahelale ja selle poolt avaldatud mõju suhtes. Sellega kaasneb toidu saasteainete ja nende mõju uurimine tervisele, täiustatud vahendite ja meetodite väljatöötamine, et hinnata inimeste/loomade toiduahela mõju keskkonnale. Toiduahela kvaliteedi ja terviklikkuse kindlustamine nõuab uusi mudeleid kaubaartiklite analüüsimiseks ja kogu toiduahela majandamiskontseptsioone, sealhulgas tarbijaid käsitlevate aspektide osas. Uuritakse uute meetodite väljatöötamist, et tagada nii geneetiliselt muundatud kui muundamata organismide jälgitavust, ning loomasöötade ja veterinaarravimite mõju inimeste tervisele.
Muudatusettepanek 71
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Rahvusvaheline koostöö" esimene lõik
Rahvusvaheline koostöö on toidu-, põllumajandus- ja biotehnoloogiaalase teadustegevuse prioriteetne aspekt ning seda soodustakse tugevalt kogu valdkonna piires. Eelkõige toetatakse arengumaadele huvipakkuvaid teadusuuringuid, võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke ja juba käimasolevat tegevust. Võetakse erimeetmeid, et soodustada koostööd prioriteetsete partnerpiirkondade ja -riikidega – eriti nendega, mis on seotud kahe piirkonna vaheliste dialoogide ja kahepoolsete teadus- ja tehnoloogiakokkulepetega, samuti naabruses asuvate riikide ja esilekerkivate majandusriikide ning arengumaadega.
Rahvusvaheline koostöö on toidu-, põllumajandus- ja biotehnoloogiaalaste teadusuuringute prioriteetne aspekt ning seda soodustakse tugevalt kogu valdkonna piires. Toetatakse arengumaadele huvipakkuvaid teadusuuringuid, võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke ja juba käimasolevat tegevust (näiteks võrgustikke pinnase ja vee majandamise parandamiseks). Võetakse erimeetmeid, et soodustada koostööd prioriteetsete partnerpiirkondade ja -riikidega – eriti nendega, mis on seotud kahe piirkonna vaheliste dialoogide ja kahepoolsete teadus- ja tehnoloogiakokkulepetega, samuti naabruses asuvate riikide ja esilekerkivate majandusriikide ning arengumaadega.
Muudatusettepanek 72
I lisa osa "Teemad" 2. jao "Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia" alajao "Rahvusvaheline koostöö" teine lõik
Lisaks sellele toimub mitmepoolne koostöö, et käsitleda kas laialdasi rahvusvahelisi jõupingutusi nõudvaid probleeme, näiteks taimede ja mikroorganismide süsteemibioloogia mõõtmeid ja keerukust, või siis ülemaailmseid probleeme ja ELi rahvusvahelisi kohustusi (toidu ja joogivee turvalisus ja ohutus, loomataudide ülemaailmne levik, bioloogilise mitmekesisuse õiglane kasutamine, maailma kalavarude taastamine maksimaalse säästliku saagikuseni aastaks 2015 ning kliimamuutusest tingitud ja sellele avaldatav mõju).
Lisaks sellele toimub mitmepoolne koostöö, et käsitleda kas laialdasi rahvusvahelisi jõupingutusi nõudvaid probleeme, näiteks taimede ja mikroorganismide süsteemibioloogia mõõtmeid ja keerukust, või siis ülemaailmseid probleeme ja ELi rahvusvahelisi kohustusi (toidu ja joogivee turvalisus ja ohutus, loomataudide ülemaailmne levik, bioloogilise mitmekesisuse õiglane kasutamine, maailma kalavarude taastamine koostöös ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga maksimaalse säästliku saagikuseni aastaks 2015 ning kliimamuutusest tingitud ja sellele avaldatav mõju).
Muudatusettepanek 73
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajagu "Eesmärk"
Parandada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja sidetehnoloogia edasise arenguga kursis olla ja seda kujundada, et ühiskonna ja majanduse nõudmised oleksid täidetud. Tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja sidetehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja sidetehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja riikidele.
Parandada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja sidetehnoloogia edasise arenguga kursis olla ja seda kujundada, et ühiskonna ja majanduse nõudmised oleksid täidetud. Tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja sidetehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja sidetehnoloogia areng tooks kiiresti kasu kõigile Euroopa kodanikele, eelkõige eakatele ja inimestele, keda ähvardab sotsiaalne tõrjutus, nagu näiteks puuetega inimesed ja inimesed, kellel on raske info- ja sidetehnoloogiale ligi pääseda, äriühingutele, tööstusele ja riikidele. Nende tegevuste esmatähtsad eesmärgid on vähendada digitaalset lõhet ja teabealast tõrjutust.
Muudatusettepanek 74
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Sissejuhatus" esimene lõik
Info- ja sidetehnoloogia mängib kõigi tööstus- ja teenindussektorite innovatsiooni, loovuse ja konkurentsivõime soodustamisel ainulaadset ja tõestatud rolli. Need on olulised põhiliste ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks ja avalike teenuste kaasajastamiseks ning toetavad progressi kõigis teaduse ja tehnoloogia valdkondades. Seepärast peab Euroopa valitsema ja kujundama info- ja sidetehnoloogia edasist arengut ning tagama info- ja sidetehnoloogial põhinevate teenuste ja toodete omaksvõtmise ja kasutamise kodanikele ja ettevõtetele võimalikult suure kasu toomiseks.
Info- ja sidetehnoloogia mängib kõigi tööstus- ja teenindussektorite innovatsiooni, loovuse ja konkurentsivõime soodustamisel ainulaadset ja tõestatud rolli. Info- ja sidetehnoloogial võib oluline osa olla ka oskusteabe, teadmiste ja uurimistulemuste levitamisel ning nende kättesaadavuse tagamisel. Need on olulised põhiliste ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks ja avalike teenuste kaasajastamiseks ning toetavad progressi kõigis teaduse ja tehnoloogia valdkondades. Nad aitavad parandada ja mitmekesistada teabe kättesaadavust ning peaksid edendama kodanike aktiivset osalust. Seepärast peab Euroopa ergutama info- ja sidetehnoloogia edasist arengut avatuse ja kaasatuse suunas ning tagama koostalitlevate ja usaldusväärsete info- ja sidetehnoloogial põhinevate teenuste ja toodete omaksvõtmise ja kasutamise kodanikele ja ettevõtetele võimalikult suure kasu toomiseks.
Muudatusettepanek 75
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Sissejuhatus" neljas lõik
Info- ja sidetehnoloogia teema seab prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagab tehnoloogiate läbiva integreerimise ning annab teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja sidetehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks. Tegevus tugevdab tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja sidetehnoloogia sektoris ning parandab tähtsate, info- ja sidetehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii uuenduslike väärtuslike info- ja sidetehnoloogial põhinevate toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu organisatsiooniliste protsesside täiustamisele ühtmoodi nii äriettevõtetes kui valitsusasutustes. See teema toetab ka teisi Euroopa Liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja sidetehnoloogia, et täita riiklike ja ühiskondlike nõudmisi.
Info- ja sidetehnoloogia teema seab prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagab info- ja sidetehnoloogiate täieliku integreerimise ning annab teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja sidetehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks. Tegevus tugevdab tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja sidetehnoloogia sektoris ning parandab tähtsate, info- ja sidetehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii uuenduslike väärtuslike info- ja sidetehnoloogial põhinevate toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu uutele või täiustatud organisatsioonilistele protsessidele ühtmoodi nii äriettevõtetes kui valitsusasutustes. See teema toetab ka teisi Euroopa Liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja sidetehnoloogia, et täita riiklikke ja ühiskondlikke nõudmisi nagu näiteks tervise- või keskkonnakaitse.
Muudatusettepanek 76
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Sissejuhatus" viies lõik
Tegevus hõlmab koostööd ja võrkude loomist, toetab ühiseid tehnoloogiaalgatusi – sealhulgas nanoelektroonikatehnoloogia ja sardsüsteemide valdkondi käsitlevate teadusuuringute valitud aspekte – ja riiklike programmide kooskõlastusalgatusi sealhulgas algatuse "Ambient Assisted Living" vallas. Tegevusprioriteetide hulka kuuluvad teemad, mis tuginevad muude allikate seas Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööle. Temaatilist sünergiat arendatakse ka teiste eriprogrammide alla kuuluvate vastavate tegevustega.
Tegevus hõlmab koostööd ja võrkude loomist ning võib toetada ühiseid tehnoloogiaalgatusi ja riiklike programmide kooskõlastusalgatusi (sealhulgas nanotehnoloogia, sardsüsteemid ja algatus "Ambient Assisted Living"). Tegevusprioriteetide hulka kuuluvad teemad, mis tuginevad muude allikate seas Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööle. Temaatilist sünergiat arendatakse ka teiste eriprogrammide alla kuuluvate vastavate tegevustega. Ühtlasi püütakse saavutada maksimaalset koostoimet ja vastastikust täiendavust ühenduse teiste programmide ja algatustega, eelkõige struktuurifondide, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi, algatuse i-2010 ning liikmesriikide riiklike ja piirkondlike info- ja sidetehnoloogiaalaste programmidega.
Muudatusettepanek 77
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Info- ja sidetehnoloogia alused" esimene taane
–  Nanoelektroonika, fotoonika ja integreeritud mikro-/nanosüsteemid: protsessi-, seadme- ja konstruktsioonitehnoloogiad komponentide, kiibisüsteemide (systems-on-a-chip), paketisüsteemide (systems-in-a-package) ja integreeritud süsteemide suuruse, tiheduse, sooritusnäitajate, energiatõhususe, tootmise ja majandusliku tasuvuse parandamiseks; elementaarsed footonkomponendid mitmesugusteks rakendusteks; suure jõudlusega/tihedusega andmesalvestussüsteemid; väga suure pindalaga / sügavalt integreeritud ekraanilahendused; tajumis-, aktiveerimis-, nägemis- ja ülesvõtteseadmed; ülisäästlikud energiasüsteemid, alternatiivsed energiaallikad või -salvestus, heterogeensete tehnoloogiate/süsteemide integreerimine, mitmefunktsioonilised integreeritud mikro-nano-bio-infosüsteemid, mastaapelektroonika (large-area electronics); integratsioon mitmesugustesse materjalidesse/objektidesse; liidestamine elusorganismidega, molekulide või aatomite (ise-)koondumine stabiilseteks struktuurideks.
–  Nanoelektroonika, fotoonika ja integreeritud mikro-/nanosüsteemid: protsessi-, seadme-, konstruktsiooni- ja testimistehnoloogiad ning metoodikad komponentide, kiibisüsteemide (systems-on-a-chip), paketisüsteemide (systems-in-a-package) ja integreeritud süsteemide suuruse, tiheduse, sooritusnäitajate, energiatõhususe, tootmise ja majandusliku tasuvuse parandamiseks; täiustatud traadita komponendid ja allsüsteemid; elementaarsed footonkomponendid mitmesugustes rakendustes valguse genereerimiseks, käsitsemiseks ja tuvastamiseks, sealhulgas ülikiiresti toimivad komponendid; raadiosagedussüsteemid; suure jõudlusega/tihedusega andmesalvestussüsteemid; väga suure pindalaga / sügavalt integreeritud ekraanilahendused; tajumis-, aktiveerimis-, nägemis- ja ülesvõtteseadmed; ülisäästlikud energiasüsteemid, alternatiivsed energiaallikad või -salvestus, heterogeensete tehnoloogiate/süsteemide integreerimine, intelligentsed süsteemid; mitmefunktsioonilised integreeritud mikro-nano-bio-infosüsteemid, mastaapelektroonika (large-area electronics); integratsioon mitmesugustesse materjalidesse/objektidesse; liidestamine elusorganismidega, molekulide või aatomite (ise-)koondumine stabiilseteks struktuurideks.
Muudatusettepanek 78
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Info- ja sidetehnoloogia alused" teine taane
–  Asukohast sõltumatud ja piiramatu võimsusega sidevõrgud: majanduslikult tasuvad mobiili- ja lairibavõrkude tehnoloogiad ja süsteemid, mis sisaldavad maismaa- ja satelliitvõrke; erinevate personaalvõrgust piirkondlikku ja ülemaailmsesse võrku ulatuvate paiksete, mobiil-, traadita- ja ringhäälinguvõrkude lähendamine; traadiga ja traadita sideteenuste ja -rakenduste koostalitlusvõime, võrgustatud ressursside haldamine, teenuste ümberkonfigureeritavus; sihtotstarbeliste intelligentsete multimeediaseadmete, andurite ja mikrokiipide komplekssed võrgud.
–  Asukohast sõltumatud ja suure võimsusega sidevõrgud: ümberkonfigureeritavad ja paindlikud mobiili- ja lairibavõrkude tehnoloogiad, süsteemid ja arhitektuurid, mis sisaldavad maismaa- ja satelliitvõrke; erinevate personaalvõrgust piirkondlikku ja ülemaailmsesse võrku ulatuvate paiksete, mobiil-, traadita- ja ringhäälinguvõrkude ning teenuste lähendamine; teenuste osutamise infrastruktuur ja arhitektuurid, traadiga ja traadita sideteenuste ja -rakenduste koostalitlusvõime, võrgustatud ressursside haldamine (sealhulgas teenuste tõhusus ja kvaliteet), teenuste ümberkonfigureeritavus; sihtotstarbeliste intelligentsete multimeediaseadmete, andurite ja mikrokiipide komplekssed võrgud.
Muudatusettepanek 79
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Info- ja sidetehnoloogia alused" kolmas taane
–  Manussüsteemid, andmetöötlus ja kontroll: võimsamad, turvalisemad, hajutatumad, usaldusväärsemad ja tõhusamad riist- ja tarkvarasüsteemid, mis suudavad oma ümbrust tajuda, valitseda ja sellega kohaneda, tagades samas ressursside optimaalse kasutamise; keerukaid struktuure valitsevad meetodid ja vahendid süsteemide modelleerimiseks, konstrueerimiseks ja projekteerimiseks; avatud komponeeritavad struktuurid ja korrapäratud (scale-free) platvormid, vahetarkvarasüsteemid ja hajusad operatsioonisüsteemid, mis võimaldavad luua tõeliselt sujuvaid koostöö- ja tehisintellektikeskkondi tajumis-, aktiveerimis-, andmetöötlus-, infoedastus-, talletus- ja teenusepakkumislahenduste tarbeks; andmetöötlusarhitektuurid, mis hõlmavad heterogeenseid, võrgustatud ja ümberkonfigureeritavaid komponente, sealhulgas kompilatsioon, programmeerimine ja käitusaegne toetus; suuremõõduliste, hajutatud ja ebakindlate süsteemide juhtimine.
–  Manussüsteemid, andmetöötlus ja kontroll: võimsamad, turvalisemad, hajutatumad, usaldusväärsemad ja tõhusamad riist- ja tarkvarasüsteemid, mis suudavad oma ümbrust tajuda, valitseda ja sellega kohaneda, tagades samas ressursside optimaalse kasutamise; keerukaid struktuure valitsevad meetodid ja vahendid süsteemide modelleerimiseks, analüüsimiseks, konstrueerimiseks, projekteerimiseks ja valideerimiseks; avatud komponeeritavad struktuurid ja korrapäratud (scale-free) platvormid, vahetarkvarasüsteemid ja hajusad operatsioonisüsteemid, mis võimaldavad luua tõeliselt sujuvaid koostöö- ja tehisintellektikeskkondi tajumis-, aktiveerimis-, andmetöötlus-, infoedastus-, talletus- ja teenusepakkumislahenduste tarbeks; andmetöötlusarhitektuurid, mis hõlmavad heterogeenseid, võrgustatud ja ümberkonfigureeritavaid komponente, sealhulgas kompilatsioon, programmeerimine ja käitusaegne toetus; suuremõõduliste, hajutatud ja ebakindlate süsteemide juhtimine, kõrgjõudlusega andmetöötlus (riist- ja tarkvara).
Muudatusettepanek 80
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Info- ja sidetehnoloogia alused" neljas taane
–  Tarkvara, võrgud, turvalisus ja töökindlus: tehnoloogiad, vahendid ja meetodid dünaamilise ja usaldusväärse tarkvara, arhitektuuri ja vahetarkvarasüsteemide jaoks, mis toetavad teadmistemahukaid teenuseid, sealhulgas nende osutamist kommunaalteenustena; teenustele orienteeritud, koostalitlusvõimelised ja korrapäratud (scale-free) infrastruktuurid, ressursside võrkjas virtualiseerimine, võrgukesksed operatsioonisüsteemid; avatud platvormid ja koostööl põhinevad lähenemisviisid tarkvara, teenuste ja süsteemide väljatöötamiseks; kompositsioonivahendid; komplekssete süsteemide uute käitumismudelite valitsemine; suuremõõduliste, hajutatud ja katkendlikult ühendatud süsteemide ja teenuste töökindluse ja vastupidavuse tõstmine; kindlad ja usaldusväärsed süsteemid ja teenused, sealhulgas privaatsuskaitset arvestava juurdepääsu kontroll ja autentimine, dünaamiline turbe- ja usalduspoliitika, usaldusväärsed ja usaldatavad metamudelid.
–  Tarkvara, võrgud, teenuste osutamise struktuur, turvalisus ja töökindlus: tehnoloogiad, vahendid ja meetodid kõrge kvaliteediga dünaamilise ja usaldusväärse tarkvara, arhitektuuri ja vahetarkvarasüsteemide väljatöötamiseks ja valideerimiseks, mis toetavad teadmistemahukaid teenuseid, sealhulgas nende osutamist kommunaalteenustena, ning kõrge kvaliteediga jaotusteenused ja -tehnoloogiad, vahendid ja meetodid arendamise ja valideerimise jaoks; teenustele orienteeritud, koostalitlusvõimelised ja korrapäratud (scale-free) infrastruktuurid, ressursside võrkjas virtualiseerimine, sealhulgas valdkonnast lähtuvad platvormid, võrgukesksed operatsioonisüsteemid; avatud lähtekoodiga tarkvara; avatud platvormid ja koostööl põhinevad lähenemisviisid tarkvara, sealhulgas vabatarkvara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, teenuste ja süsteemide väljatöötamiseks ja valideerimiseks; kompositsioonivahendid, sealhulgas programmeerimiskeeled; komplekssete süsteemide uute käitumismudelite valitsemine; suuremõõduliste, hajutatud ja katkendlikult ühendatud süsteemide ja teenuste töökindluse ja vastupidavuse tõstmine; kindlad ja usaldusväärsed süsteemid ja teenused, sealhulgas privaatsuskaitset arvestava juurdepääsu kontroll ja autentimine, dünaamiline turbe- ja usalduspoliitika, usaldusväärsed ja usaldatavad metamudelid; tarkvaramudelite juurutamine tööstuses.
Muudatusettepanek 81
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Info- ja sidetehnoloogia alused" viies taane
–  Teadmised, kognitiivsed ja õpitavad süsteemid: meetodid ja võtted teadmiste omandamiseks ja tõlgendamiseks, väljendamiseks ja isikustamiseks, navigeerimiseks ja väljaotsimiseks, jagamiseks ja edasiandmiseks, inimestele ja masinatele mõeldud infosisu semantiliste seoste äratundmine; tehissüsteemid, mis tajuvad, tõlgendavad ja hindavad teavet ning suudavad teha koostööd, toimida autonoomselt ja õppida; teooriad ja eksperimendid, mis lähevad kaugemale järkjärgulistest edusammudest, kasutades ära loomuliku taju, eelkõige õppimise ja mälu olemuse tundmist, samuti inimeste õppimissüsteemide edasiarendamise otstarbel.
–  Teadmised, kognitiivsed ja õpitavad süsteemid: meetodid ja võtted teadmiste omandamiseks ja tõlgendamiseks, väljendamiseks ja isikustamiseks, navigeerimiseks ja väljaotsimiseks, jagamiseks ja edasiandmiseks, inimestele ja masinatele mõeldud infosisu semantiliste seoste äratundmine koos hajutatud teadmiste haldamisega; tehissüsteemid, mis tajuvad, tõlgendavad ja hindavad teavet ning suudavad teha koostööd, toimida autonoomselt ja õppida; teooriad ja eksperimendid, mis lähevad kaugemale järkjärgulistest edusammudest, kasutades ära loomuliku taju, eelkõige õppimise ja mälu olemuse tundmist, samuti inimeste õppimissüsteemide edasiarendamise otstarbel.
Muudatusettepanek 82
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Info- ja sidetehnoloogia alused" kuues taane
–  Simulatsioon, visualiseerimine, interaktsioon ja virtuaalsusega põimunud tegelikkus: vahendid modelleerimiseks, simuleerimiseks, visualiseerimiseks, interaktsiooniks, virtuaalseks, laiendatud ja virtuaalsusega põimunud tegelikkuseks ning nende kaasamiseks läbivatesse keskkondadesse; toodete, teenuste ja digitaalse audiovisuaalse meedia uuendusliku ülesehituse ja loovuse teenistuses olevad vahendid; loomulikumad, intuitiivsemad ja kergemini kasutatavad liidesed ja uued moodused interaktsiooniks tehnoloogia, masinate, seadmete ja muude tehistoodetega; mitmekeelsed ja automaatsed masintõlkesüsteemid.
–  Simulatsioon, visualiseerimine, interaktsioon ja virtuaalsusega põimunud tegelikkus: vahendid modelleerimiseks, simuleerimiseks, visualiseerimiseks, interaktsiooniks, virtuaalseks, laiendatud ja virtuaalsusega põimunud tegelikkuseks ning nende kaasamiseks läbivatesse keskkondadesse; toodete, teenuste ja digitaalse audiovisuaalse meedia uuendusliku ülesehituse ja loovuse teenistuses olevad vahendid; loomulikumad, intuitiivsemad ja kergemini kasutatavad liidesed ja uued moodused interaktsiooniks tehnoloogia, masinate, seadmete ja muude tehistoodetega; keeletehnoloogia, sealhulgas mitmekeelsed ja automaatsed masintõlkesüsteemid.
Muudatusettepanek 83
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" esimese jaotise "Info- ja sidetehnoloogia alused" kuues a taane (uus)
  Mobiilsüsteemid: üleminek neljanda põlvkonna mobiilsüsteemidele ja sealt edasi ning sellega seotud läbimurdetehnoloogiad digitaalülekande ja antennide valdkonnas.
Muudatusettepanek 84
I lisa osa "Teemad" 3. jao "Info- ja sidetehnoloogia" alajao "Tegevus" teise jaotise "Tehnoloogiate integreerimine" teine taane
–  Kodukeskkond: side, seire, kontro