Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukohta kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (7524/8/2006 – C6-0267/2006 – 2003/0256(COD))

P6_TA(2006)0552 A6-0352/2006

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (7524/8/2006 – C6-0267/2006)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0644)(3) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0352/2006);

–   võttes arvesse komisjoni avaldusi, mis on lisatud käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile ja mis avaldatakse koos õigusaktiga Euroopa Liidu Teatajas;

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

P6_TC2-COD(2003)0256

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 13. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi teise lugemise seisukoht õigusakti (määrus (EÜ) nr 1907/2006) lõplikule kujule.)

LISA

Komisjoni avaldus alternatiivsete meetodite kohta

Arvutipõhiste, in vitro ja muude meetodite arendamine ning ka olemasolevate meetodite täiustamine on olnud aastakümneid ühenduse alternatiivsete katsemeetodite edendamise strateegia prioriteet. Aastatel 1999–2002 (viies raamprogramm) toetas EL 43 uurimisprojekti, millest osad jätkuvad veel praegu, 65 miljoni euro ulatuses. Praeguses teadusuuringute raamprogrammis (kuues raamprogramm: 2003–2006) on Euroopa Liit investeerinud rohkem kui 90 miljonit eurot, et arendada usaldusväärseid ja tõhusaid katsemeetodeid, milles ei kasutata loomi ja mis vastavad rahvusvahelistele valideerimisnõuetele.

Teadusuuringud jätkuvad tulevases seitsmendas raamprogrammis (2007–2013). Koordineeritud tegevuse teemaks on farmaatsiatoodetele (terviseteema raames) ja tööstuskemikaalidele (keskkonnateema raames) suunatud ohutustestimise alternatiivsed meetodid ja strateegiad. Arutletud on selle üle, milliste meetoditega võiks kõige tõhusamalt vähendada loomkatseid REACH määruse kohaldamisalas, võttes arvesse katsete tegemiseks kuluvat aega ja REACH määruses sätestatud asjaomaseid registreerimistähtaegu. Selle tulemusena hõlmab seitsmes raamprogramm selliste meetodite väljatöötamist, mis võiksid otseselt toetada REACH määruse raames tehtavates katsetes kasutatavate loomade arvu vähendamist. Sidusrühmi üritatakse kaasata selliste algatuste kaudu nagu Euroopa partnerlusprogramm loomkatsetele alternatiivide leidmiseks, mille käivitasid 7. novembril 2005 volinikud Janez Potocnik ja Günter Verheugen koos tööstusharu esindajatega. Ühine koordineeritud partnerlusprogramm, mis toimib nii ELi kui ka valdkondlikul tasandil ja milles on tõhusalt ühendatud komisjoni ja tööstusharu kogemused, asjatundlikkus ja ressursid, on tulutoovam kui kõnealuses valdkonnas varem tehtud eraldiseisvad algatused.

Alternatiivsete katsemeetodite valideerimine on olnud komisjoni prioriteet alates 1991. aastast. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on komisjon asutanud alternatiivmeetodite valideerimise Euroopa keskuse (ECVAM), mis on Teadusuuringute Ühiskeskuse eriüksus, kelle ülesanne on koordineerida alternatiivsete katsemeetodite valideerimist Euroopa Liidu tasandil ning edendada alternatiivsete katsemeetodite väljatöötamist, valideerimist ja rahvusvahelist tunnustamist. Komisjon jätkab asjakohaste meetodite valideerimist ja kaalub valideeritud meetodite kohaldamist ühenduse õigusaktides. Praegu kasutatakse asjakohaseid meetodeid seoses kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktidega, et kohandada direktiivi 67/548/EMÜ V lisa. Komisjon tunnistab kõnealuste meetodite võimalikult kiire õigusliku heakskiitmise tagamise tähtsust ja on vastu võtnud mitu direktiivi 67/548/EMÜ V lisas sisalduvat valideeritud alternatiivset katsemeetodit enne nende rahvusvahelist tunnustamist. Komisjon peab väga oluliseks tagada testimismenetlust käsitleva REACH määruse võimalikult kiire kohandamine pärast asjakohaste valideeritud meetodite kättesaadavaks muutumist.

Komisjon jätkab aktiivselt osalemist rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige OECDs, kus ta aitab kaasa uute testimisstandardite väljatöötamisele, pöörates erilist tähelepanu äsja valideeritud meetoditele, nagu eespool osutatud.

Õiguslik raamistik, milles katsemeetodeid kasutatakse, on sama oluline kui konkreetsed meetodid. Loomkatsete minimeerimine on algusest peale olnud REACH määruse põhieesmärk ja komisjon on teinud järjepidevat tööd ettepaneku kõnealuse osa täiustamiseks. Kõnesolev tegevus nähtub protsessi käigus toimunud olulistest muudatustest. Näiteks on 2001. aasta valgele raamatule antud tagasiside tulemusena lisatud eelregistreerimisetapp ja ühtse eelregistreerimiskuupäeva heakskiitmine, mille kohta tehti ettepanek nii parlamendi esimese lugemise põhjal esitatud arvamuses kui ka nõukogu ühisseisukohas. Loomkatsete vähendamine ilmneb ka üksikasjalikes õiguslikes tekstides, hõlmates soovitusi ainete rühmitamiseks, katseettepanekute hindamist ja tulemuste interpolatsiooni. REACH määruse rakendusprojektide (RIPid) raames tehakse olulist tööd, mille eesmärk on loomade kasutamise vähendamine intelligentsete katsestrateegiate väljatöötamise kaudu. Komisjon pühendub kõnealuse töö jätkamisele pärast REACH määruse vastuvõtmist. Näiteks pakuvad juhiste ja asutuse menetluste väljatöötamine ja haldamine edasisi võimalusi loomkatsetega seonduvate probleemide käsitlemiseks.

Komisjon kaalub ka direktiivi 86/609/EMÜ läbivaatamisel asjaomaseid küsimusi ning eelkõige seda, kuidas alternatiivsete meetodite väljatöötamist, valideerimist ja õiguslikku heakskiitmist kooskõlas "kolme R-i" põhimõttega edasi arendada.

Komisjoni avaldus tubakalisandite kohta seoses REACH määruse läbirääkimistega ning Euroopa Parlamendi tubakalisandeid käsitlevate muudatustega

REACH määrus hõlmab tubakatoodete keemilisi koostisosi ja mis tahes muid keemilisi aineid. Need tuleb registreerida ning REACH süsteemile vastavalt hinnata, piirata või lubada kasutusse. Nende ainete põlemisjärgset mõju tuleks uurida mis tahes nõutava keemilise ohutushindamise käigus.

Pärast REACH süsteemi jõustumist tuleb teha kokkuvõte ja võtte arvesse teavet, mis on avalikustatud REACH määruse kohaselt tubaka koostisosade kohta, et saada suuremat kasu sünergiast, mis on tekkinud praeguse töö käigus seoses direktiiviga 2001/37/EÜ (tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta).

Direktiivi 2001/37/EÜ järgmise läbivaatamise käigus, mis tugineb selle rakendamise aruandele, mis esitatakse 2007. aasta lõpuks, kaalub komisjon edasist raamistiku arendamist, et hinnata tubaka koostisosi kogemuste ning eri võimaluste mõju hindamise taustal.

Tõendamiskohustus tubakatoodete ja nende koostisosade ja heite mõju kohta tervisele peaks täielikult lasuma tööstusel, mis peaks olema vastutav asjaomaste toksiliste ja sõltuvusanalüüside väljatöötamise, kinnitamise ja läbiviimise rahastamise eest. Kõnealust protsessi peavad juhtima tervishoiuasutused, et tagada, et kõik väljatöötatud meetodid järgivad rahvatervise huve.

Eelmises lõigus esitatud põhimõtte alusel, milles osutati tööstuse osale analüüside rahastamisel, kontrollib komisjon konkreetseid võimalusi asjakohaste inim- ja rahaliste ressursside eraldamiseks, et rahastada olulist töökava koostisosade ja suitsu heite hindamiseks, et põhjalikult hinnata tulemusi tervishoiu seisukohast.

Komisjon on teadlik, et meetodite väljatöötamine ja kinnitamine ning koostisosade hindamine on keeruline ning kestab mitu aastat.

(1) ELT C 276 E, 14.11.2006, lk 1. (2) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 303. (3) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ) nr .../2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur (7525/3/2006 – C6-0268/2006 – 2003/0257(COD))

P6_TA(2006)0553 A6-0345/2006

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (7525/3/2006 – C6-0268/2006)(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2003)0644)(3) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0345/2006),

1.   kiidab ühise seisukoha heaks;

2.   märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.   teeb presidendile ülesandeks koos nõukogu eesistujaga allkirjastada õigusakt vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.   teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kontrollimist, et kõik menetlused viidi läbi nõuetekohaselt, ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 276 E, 14.11.2006, lk 252. (2) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 440. (3) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse keelekasutuse korda Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorras, et lisada bulgaaria ja rumeenia keel kodukorras kehtestatud kohtumenetluse keelte nimistusse (15712/2006 – C6-0434/2006 – 2006/0813(CNS))

P6_TA(2006)0554 A6-0463/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15712/2006);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 245 teist lõiku ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 160 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0434/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0463/2006),

1.   kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse keelekasutuse korda Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorras, et lisada bulgaaria ja rumeenia keel kodukorras kehtestatud kohtumenetluse keelte nimistusse (15715/2006 – C6-0435/2006 – 2006/0814(CNS))

P6_TA(2006)0555 A6-0462/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15715/2006);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 245 teist lõiku ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 160 teist lõiku, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0435/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0462/2006),

1.   kiidab nõukogu otsuse eelnõu heaks;

2.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb nõuandemenetluseks esitatud teksti oluliselt muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (14153/2/2006 – C6-0422/2006 – 2005/0203(COD))

P6_TA(2006)0556 A6-0435/2006

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14153/2/2006 – C6-0422/2006);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0467)(2) kohta;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2006)0492)(3);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 67;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0435/2006),

1.   kiidab ühise seisukoha heaks;

2.   märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas ühise seisukohaga;

3.   teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

4.   teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, 1.6.2006, P6_TA(2006)0234. (2) ELTs seni avaldamata. (3) ELTs seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu poolt vastu võetud ühissuuniste kohta eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (14259/2006 – C6-0431/2006 – 2005/0090(CNS))

P6_TA(2006)0557 A6-0447/2006

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 7. novembri 2006. aasta ühissuuniseid (14259/2006);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0181)(1) ja muudetud ettepanekut (KOM(2006)0213)(2);

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta(3) ja 6. juuli 2006. aasta(4) seisukohti komisjoni ettepaneku kohta ning 6. septembri 2006. aasta seisukohta komisjoni muudetud ettepaneku kohta(5);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 279, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0431/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artiklit 56;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A6-0447/2006),

1.   kiidab heaks 21. novembril 2006. aastal toimunud lepitusnõupidamise järeldused ja kuulutab finantsmääruse artiklis 184 sätestatud lepitusmenetluse lõppenuks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada oma seisukoht käesolevale õigusloomega seotud resolutsioonile lisatud kujul nõukogule ja komisjonile.

LISA

2005/0090 (CNS)

NÕUKOGU MÄÄRUS millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 279,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 183,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(6),

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(7) (edaspidi "finantsmäärus") on kehtestatud finantsjuhtimise reformi õiguslikud alused. Sellisena tuleks selle olulisi elemente säilitada ja tugevdada. Eelkõige tuleks tugevdada läbipaistvust, nähes ette teabe ühenduse vahenditest abi saajate kohta. Lisaks tuleks kõikides õigusaktides järgida finantsmäärusega sätestatud eelarvepõhimõtteid ning erandeid nendest tuleks teha võimalikult vähe.

(2)  Pidades silmas praktilisi kogemusi, tuleks teha teatavaid muudatusi, et lihtsustada eelarve täitmist ja selle aluseks olevate poliitiliste eesmärkide saavutamist ning kohandada mõningaid menetluslikke ja dokumentidele esitatavaid nõudeid, et viia need kaasnevate kulude ja riskidega paremini vastavusse vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 5 kolmandas lõigus sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.

(3)  Kõik muudatused peaksid kaasa aitama komisjoni reformieesmärkide saavutamisele ning aitama parandada või tagada usaldusväärset finantsjuhtimist, aidates sellega kaasa piisava kindluse saavutamisele finantstehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.

(4)  Arvesse tuleks võtta ajavahemikuks 2007–2013 vastu võetud põhilistes õigusaktides sisalduvaid sätteid eelarve tulude ja kulude sätete rakendamise kohta, et tagada ühtsus nende aktide ja finantsmääruse vahel.

(5)  Tuleks täpsustada, et usaldusväärne finantsjuhtimine nõuab tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli, ning määratleda tuleks sisekontrollisüsteemi põhijooned ja -eesmärgid.

(6)  Eelarvest tulenevate vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamiseks on vajalik teha kättesaadavaks nendest vahenditest abisaajaid käsitlev teave selles ulatuses, mis on vajalik õigustatud avalike ja erahuvide kaitseks, ning võttes arvesse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi aasta eripära.

(7)  Eelarve ühtsuse põhimõtte puhul tuleks eelmaksetest saadud intresse reguleerivaid eeskirju lihtsustada. Nimetatud intressi sissenõudmisega kaasnev halduskoormus on ebaproportsionaalne taotletava eesmärgiga ja tõhusam oleks lubada arvata intress maha abisaajale tehtavast viimasest maksest.

(8)  Seoses aastasuse põhimõttega tuleks funktsionaalsete vajaduste rahuldamiseks suurendada paindlikkust ja läbipaistvust. Erandlikult tuleks lubada assigneeringute järgmisesse perioodi ülekandmist kulude puhul, mis lähevad põllumajandustootjate otsetoetusteks uue Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames.

(9)  Uute põllumajandusmääruste kohased liikmesriikide maksetaotlused on enamasti koondatud eelarveaasta n algusesse. Seetõttu tuleks suurendada EAGF jooksvate halduskulude katmiseks (alates aasta n-1 15. novembrist) võetavate eelnevate (aasta n eelarves ettenähtud) kulukohustuste maksimumkünnis kolmele neljandikule vastavatest assigneeringutest viimase vastuvõetud põllumajanduseelarve puhul. Mis puudutab piirangut halduskulude eelnevaks sidumiseks kulukohustustega, siis tuleks teksti muuta selliselt, et see viitaks eelarvepädevate institutsioonide otsustatud assigneeringutele, jättes seega välja assigneeringute ümberpaigutamise.

(10)  Veterinaarmeetmete rahastamine EAGF liigendamata assigneeringutest takistab põhjendamatult nende meetmete rakendamist, eelkõige järgmisse perioodi ülekandmise võimalustele seatud piirangute tõttu. Seetõttu tuleks selliste kulude puhul lubada liigendatud assigneeringute kasutamist, sest sel viisil saaks paremini arvesse võtta nende meetmete mitmeaastast iseloomu.

(11)  Seoses kõikehõlmavuse põhimõttega tuleks sihtotstarbelise tulu loetelusse lisada kaks punkti. Esiteks, nagu praegu on lubatud teatavate uurimisprogrammide korral, peaks liikmesriikidel olema võimalik teha sihtotstarbelise tuluna käsitletavaid ühekordseid makseid välissuhete programmide projektidesse, mida haldab komisjon. Teiseks tuleks tulu väljavahetatavate või mahakantavate sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist käsitleda sihtotstarbelise tuluna, et ergutada eelarvevahendite käsutajaid saama nende realiseerimise eest parimat võimalikku hinda.

(12)  Praegu peab komisjon enne mis tahes annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks loa saamine olema kohustuslik vaid annetuste korral, mis ületavad teatud väärtuse ning mis sisaldavad olulisi kulutusi.

(13)  Assigneeringute ümberpaigutamist reguleerivaid eeskirju tuleks teatud punktides lihtsustada ja selgitada, sest praktikas on need osutunud tülikaks ja ebaselgeks.

(14)  Tõhusust silmas pidades peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt ümberpaigutuste üle reservist, kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt, kuid see võetakse vastu sama aasta jooksul.

(15)  Komisjoni haldusalaste ümberpaigutuste eeskirjad tuleks viia vastavusse uue tegevuspõhise eelarvestamise struktuuriga. Seega tuleks ette näha erand "teatamise korrast". Eelarveaasta viimaste kuude jooksul peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt personalikuludega seonduvate assigneeringute ümberpaigutuste üle 3% piires eelarveaasta assigneeringutest.

(16)  Finantsmääruse artikleid 26, 45 ja 46 peaks muutma, sest kolmandatele riikidele antavate ühenduse laenude ja laenutagatistega seotud reserv on kaotatud ja vastu on võetud uus kord välistegevuse tagatisfondi vahendite tagamiseks.

(17)  Vahendite kasutuselevõtu kiirendamiseks rahvusvaheliste humanitaarkatastroofide ja -kriisidega kaasnevates eriolukordades, mis tekivad eelarveaasta lõpus, peaks komisjonil olema lubatud iseseisvalt ümber paigutada mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigis saadaolevad kasutamata eelarveassigneeringud asjaomastesse eelarvejaotistesse.

(18)  Eelarvemenetluses on finantsmääruse artiklis 29 kehtestatud nõue eelarve avaldamiseks kahe kuu jooksul pärast vastuvõtmist osutunud ebarealistlikuks: kolm kuud oleks teostatavam. Finantsmääruse artiklisse 33 peaks lisama "tegevusaruande" mõiste, et muuta ametlikuks üks tegevuspõhise eelarvestamise põhielemente, ning nende elementide sisu tuleks täpsemalt määratleda, et muuta nad toimivaks. Maksegraafikud tuleks lisada mitte eelarve, vaid esialgse eelarveprojekti juurde kuuluvate töödokumentide hulka, mis on loetletud finantsmääruse artiklis 33, sest need ei ole eelarvemenetluse juures asjakohased ja on asjatult koormavad.

(19)  Seoses eelarve täitmisega näivad vajalikud olevat mõned kohandused, et paremini kajastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eripärasid. Õigusliku selguse huvides peaks EÜ asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise alusel kohaldatavate põhiõigusaktide liigid määratlema rakenduseeskirjade asemel finantsmääruse artiklis 49. Lisaks sellele peaks lisama erisätted, et nõuetekohaselt kajastada seda, mis liiki ettevalmistavaid meetmeid võib ÜVJP raames rakendada.

(20)  Seoses eelarve täitmise viisidega peaks finantsmääruse artikli 53 selguse huvides ümber struktureerima. Samuti peaks kaotama piirangu, mille kohaselt võib eelarvet täita koostöös liikmesriikidega ainult Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) ja struktuurifondide puhul, sest koostöös liikmesriikidega hakatakse nüüd täitma ka muid programme. Nõuded eelarve täitmisele ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega peaksid olema selgemini väljendatud. Artikli 54 lõike 2 punkti b peaks täiendama, et lisada eelkõige Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond kui ühenduse asutused, kellele komisjon võib delegeerida ülesandeid. Finantsmääruse artiklis 54 sätestatud siseriiklike avalik-õiguslike asutuste kasutamise kriteeriume tuleks lihtsustada, et muuta nende kasutamine lihtsamaks ja vastata kasvavatele tegevusvajadustele, ning sätte kohaldamisala tuleks laiendada rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele. Artikkel 54 peaks selgitama ka seisukohta erinõunike või esinduse juhatajate suhtes, kelle nõukogu on ametisse nimetanud teatavate ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete haldamiseks.

(21)  Liikmesriikide kohustused eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tuleks üksikasjalikumalt välja tuua, et võtta arvesse käimasolevaid institutsioonidevahelisi arutelusid seoses eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlusega ja asjakohaste kontrollisüsteemidega, mis tuleb kehtestada selliselt, et nad peegeldaksid liikmesriikide ja komisjoni vastastikuseid kohustusi. Järgides uut institutsioonidevahelist kokkulepet (punkt 44), peaksid liikmesriigid olema kohustatud esitama iga-aastase kokkuvõtte koostöös liikmesriikidega hallatavate vahenditega seoses tehtud olemasolevatest audititest ja kinnitustest.

(22)  Täitmisülesannete eraõiguslikele asutustele delegeerimise keeldu finantsmääruse artiklis 57 tuleks muuta, sest selle keelu tingimused on osutunud tarbetult rangeteks. Näiteks peaks komisjonil reisibüroolt või konverentsikorraldajalt teenuste tellimise korral olema võimalik teha viimastele ülesandeks ka kulude hüvitamine konverentsil osalejatele tingimusel, et eraettevõte ei saa kasutada kaalutlusõigust.

(23)  Tuleks ette näha, et mitu institutsiooni saaksid moodustada ühise finantsrikkumiste uurimise toimkonna.

(24)  Selgitama peaks peaarvepidaja kohustust tõendada raamatupidamisaruanded finantsteabe alusel, mille eelarvevahendite käsutajad on talle esitanud. Sel eesmärgil tuleks peaarvepidajale anda õigus kontrollida volitatud eelarvevahendite käsutajalt saadud teavet ja vajadusel teha reservatsioone.

(25)  Selgitama peaks komisjoni siseaudiitori ja ühenduse poolt loodud asutuste vahelist suhet. Nendel asutustel peaksid olema oma siseauditi üksused, mis alluvad asutuste juhatustele, samal ajal kui komisjoni siseaudiitor annab komisjoni menetlustest ja süsteemidest aru kolleegiumile. Komisjoni siseaudiitoril peaks olema vajalik kinnitada ainult seda, et asutuse siseauditi ülesanded on vastavuses rahvusvaheliste standarditega, ja sel eesmärgil peaks tal olema võimalik viia läbi siseauditi kvaliteedi hindamine.

(26)  Kehtestama peaks nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimisega.

(27)  Finantsmääruses tuleks kajastada raamlepingute tähtsust avalike hangete haldamisel. Sellega peaks ergutama institutsioonidevaheliste hankemenetluste kasutamist ning nägema ette võimaluse, et institutsioon ja liikmesriigi tellija saaksid kasutada ühiseid hankemenetlusi.

(28)  Peaks tegema teatavad tehnilised kohandused, et tagada finantsmääruse terminoloogia täielik kooskõla terminoloogiaga, mida on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta(8). Selle direktiivi alusel liikmesriikidele avatud võimaluse määratleda konkreetsed menetlused, mida kasutatakse salajaseks kuulutatud lepingute puhul, kui nende täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed või kui see on vajalik liikmesriikide kaitseks, peaks tegema kättesaadavaks ka ühenduse institutsioonidele.

(29)  Kooskõlas direktiiviga 2004/18/EÜ on vaja hankemenetlusest väljajätmise eeskirju selgemaks muuta. Lisaks sellele peaks finantsmääruses õiguskindluse ja proportsionaalsuse tagamiseks täpsustama maksimaalset väljajätmise perioodi. Pidades silmas direktiivi 2004/18/EÜ, tuleks teha menetlusest väljajätmise eeskirjadest erand varude ostu puhul erakordselt soodsatel tingimustel kas tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või riigi õigusnormidega ette nähtud muu samalaadse menetluse alusel.

(30)  Finantsmääruse artiklis 93 peaks riigihankemenetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele tegema vastava nõudmise korral kohustuslikuks tõendada, kes on pakkumise esitanud juriidilise isiku omanikud või juhtkonna liikmed, kes juriidilist isikut kontrollib ja kes on tema esindusõiguslikud isikud või et nende alltöövõtjad ei ole üheski finantsmääruse artiklis 93 osutatud olukorras. Pakkujatelt ei tohiks nõuda selle tõendamist, et nad ei ole üheski menetlusest väljajätmist põhjustavas olukorras, kui nad osalevad väga madala maksumusega riigihankelepingute sõlmimise hankemenetluses.

(31)  Hankemenetluste tõhususe suurendamiseks peaksid menetlusest väljajätmise tingivates olukordades olevate taotlejate või pakkujate andmekogud olema institutsioonide, täitevasutuste ja artiklis 185 osutatud asutuste jaoks ühised.

(32)  Edutute pakkujate huvide arvesse võtmiseks on asjakohane ette näha, et direktiiviga 2004/18/EÜ hõlmatud lepingut ei saa sõlmida enne mõistlikku ooteaega.

(33)  Peaks selgitama institutsioonide kohustust peatada hankemenetlus või leping pettuse või rikkumise korral artikli 103 alusel, et muuta nimetatud säte paremini toimivaks.

(34)  Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Nõuded kontrollimistele ja tagatistele peaksid olema paremini vastavuses kaasnevate finantsriskidega. Toetuste määratlust tuleks selgemaks muuta, eelkõige seoses rahastamisega, mis seondub laenudega seotud toimingute või kapitaliosalustega ning kalandusturgudega seotud kuludega. Toetuste haldamise parandamiseks ja menetluste lihtsustamiseks peaks toetusi olema võimalik anda kas institutsiooni otsusega või abisaajaga sõlmitud kirjaliku lepinguga.

(35)  Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks lubada kindlasummaliste ja ühekordsete maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

(36)  Õigusliku selguse huvides tuleks rakenduseeskirjades praegu ette nähtud erandid kasumi taotlemist keelavatest eeskirjadest lisada finantsmäärusesse. Lisaks tuleks täpsustada, et teatavate meetmete jaoks antaksegi toetust just selleks, et aidata tugevdada finantssuutlikkust või tuua kasumit.

(37)  Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Ometi on kogemused näidanud, et teatavatel juhtudel ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust ning seega tuleks need juhud vabastada nimetatud eeskirja täitmisest.

(38)  Eeskirja, mille kohaselt ühe meetme kohta ei tohi ühele ja samale abisaajale anda rohkem kui ühe toetuse, tuleks kohandada. Mõned põhiõigusaktid lubavad ühendusepoolset erinevatest allikatest pärinevat rahastamist kombineerida ja selliste juhtude arv võib tulevikus kasvada, et tagada kulutasuvus. Siiski tuleks finantsmääruse artiklis 111 täpsustada, et samasid kulusid ei saa ühenduse eelarvest kunagi rahastada kaks korda.

(39)  Eeskiri, et tegevustoetuse taotlusele võib alla kirjutada kõige rohkem neli kuud pärast abisaaja eelarveaasta algust, on osutunud tarbetult rangeks. Seepärast tuleks kõnealust tähtaega pikendada kuue kuuni.

(40)  Lihtsustamise huvides tuleks ühekordsete ja kindlasummaliste maksete vormis antud tegevustoetuste puhul välja jätta eeskiri, mille kohaselt toetused järk-järgult vähenevad.

(41)  Kaotama peaks teatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele, mis ei ole juriidilised isikud. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võib eelarvevahendite käsutaja väga madala maksumusega toetuste korral mitte nõuda taotlejatelt selle tõendamist, et nad ei ole üheski finantsmääruse artiklist 93, 94 või 96 tulenevas menetlusest väljajätmist põhjustavas olukorras.

(42)  Kuigi toetuste andmist jätkatakse valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, puudub praktikas vajadus nende kriteeriumide hindamise järele konkreetselt selleks moodustatud komisjoni poolt, mistõttu tuleks see nõue välja jätta.

(43)  Abisaajate kohaldatavate hankestandardite osas on praegune artiklis 120 sätestatud eeskiri ebaselge ja vajab lihtsustamist. Peale selle tuleks selgesõnaliselt sätestada juhud, mille korral meetme rakendamiseks on vajalik rahalise toetuse andmine kolmandatele osapooltele.

(44)  Seoses raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse eeskirjadega peaks finantsmääruse artiklis 121 olema toodud võimalus, mille kohaselt komisjoni peaarvepidaja saaks rahvusvaheliste standardite kohaselt teha kindlaks, millised muud asutused lisaks neile, kes saavad ühenduse toetusi, kuuluvad konsolideerimise alla, mõistes samas, et aruandluse konsolideerimine ei sisalda mis tahes vahendite ümberpaigutamist isefinantseerivatelt asutustelt Euroopa Liidu üldeelarvesse ega mõjuta nende tegevuslikku ega finantssõltumatust ega eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust nende aruande osas.

(45)  Pidades silmas EAGFi loomist, mis asendab alates 2007. aastast EAGGFi, vajab terminoloogia kohandamist finantsmääruse teise osa I jaotise pealkirjas ning artiklites 26 ja 148–151. Artiklis 151 on vaja selgitust selle kohta, et esialgseid kulukohustusi saab võtta tavapärase kahekuulise tähtaja möödumisel pärast liikmesriikide kulude eelarvestuse saamist, kui oodatakse assigneeringute ümberpaigutamise otsust. Ümberpaigutusi käsitlev artikkel 153 vajab selgitamist.

(46)  Teise osa II jaotises ja artiklis 155 tuleks kohandada terminoloogiat nii, et viidata ainult struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, kalandusfondile ja maaelu arengu fondile. Viited ühinemiseelsetele struktuurimeetmetele (ISPA) ja põllumajandusmeetmetele (SAPARD) peaks välja jätma, sest nendega kaasneb artikli 164 kohane detsentraliseeritult toimuv haldamine kolmandate riikide poolt ja nende rakendamist jätkatakse suures osas samal viisil nagu praegu. Vabastatud assigneeringute taaskasutatavaks tegemisel peaks kooskõlas uute struktuurimeetmeid reguleerivate põhiõigusaktidega perioodiks 2007–2013, mis hõlmavad vääramatut jõudu, säilitama finantsmääruses sätte ainult juhtudeks, mil komisjon on teinud ilmse vea.

(47)  Finantsmääruse artiklisse 160 on vaja lisada säte, mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse likvideerimisest saadavat sihtotstarbelist tulu ja vastavate assigneeringute taaskasutatavaks tegemist.

(48)  Osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektidesse kirjendatud vabanenud assigneeringuid peaks saama teha taaskasutatavaks. See peaks olema siiski võimalik ainult rangete tingimuste alusel ja ainult teadusuuringute valdkonnas, sest teadusuuringute projektid on seotud kõrgema finantsriskitasemega kui teiste poliitikavaldkondade omad.

(49)  Seoses välismeetmetega peaks selgitama, et kooskõlas olemasolevate kogemustega tuleb detsentraliseeritud haldamise korral kolmandate riikide kohaldatavad toetusmenetlused täpsustada nende riikidega sõlmitud rahastamislepingutes. Tuleks täpsustada, et kohaldatakse "n+3 reeglit", mille kohaselt tuleb kõnealuste rahastamislepingute rakendamiseks vajalikud individuaallepingud ja kokkulepped sõlmida hiljemalt kolme aasta jooksul pärast rahastamislepingu sõlmimist. Erieeskirjad tuleks ette näha nõukogu (EÜ) määruste …… (ühinemiseelne abi ning naaberriikide ja partnerlusabi) kohaste mitmeaastaste programmide detsentraliseeritud halduse korral.

(50)  Haldamise lihtsustamiseks peaks tegema institutsioonidele võimalikuks delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused edasi institutsioonidevaheliste Euroopa talituste juhatajatele nende vastavatesse eelarveosadesse kirjendatud assigneeringute haldamiseks. Muutmata sealjuures nende sisu, peaks finantsmääruse artiklid 171, 173 ja 176 pisut ümber struktureerima, et selgitada talituste juhatajatele delegeeritud eelarvevahendite käsutaja volituste edasidelegeerimist.

(51)  Peaks selgitama menetlust, mille alusel võib eelarvepädev institutsioon esitada arvamuse kinnisvaraprojektide kohta.

(52)  Järjestikused teadusuuringute raamprogrammid on lihtsustanud komisjoni tööd, sätestades lihtsustatud eeskirjad ettepanekute või toetustaotluste hindamiseks vajalike välisekspertide valikuks ning rahastatud projektide järelmeetmete võtmiseks ja hindamiseks vajaliku tehnilise toe jaoks. Kõnealune menetlus tuleks võimalikuks teha ka kõigi teiste programmide puhul.

(52a) Lisada tuleks üleminekusätted. Esiteks tuleks struktuurifondide programmitöö perioodi 2000–2006 jooksul võetud kulukohustustele vastavate vabastatud assigneeringute taaskasutatavaks tegemise suhtes kohaldada artikli 181 lõikes 1 jätkuvalt vääramatu jõu juhtu 25. juuni 2002. aasta finantsmääruses ette nähtud kujul kuni abi lõpetamiseni. Seda selleks, et vältida praeguse süsteemi katkestamist, kuna vääramatut jõudu käsitletakse struktuurifonde reguleerivas uues määruses teisiti. Teiseks artikli 181 lõikesse 2, et käsitleda hanke- ja toetusmenetluses osalemisest kõrvale jätmise keskandmekogu käsitlevate sätete rakendamist. Lõpetuseks artikli 181 lõikesse 3, et käsitleda täitmata ühenduse kulukohustuste rahalist arveldamist, et lõpetada struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi programmitöö perioodil 2000–2006 reguleerivates määrustes ette nähtud abi osutamine. Tegevuskuludega seotud assigneeringute puhul peaks komisjonil säilima võimalus teha ümberpaigutusi ühest jaotisest teise, tingimusel et kõnealused assigneeringud on ette nähtud sama eesmärgi jaoks. Samuti võib komisjon jätkata ümberpaigutuste tegemist ühest jaotisest teise, kui kõnealused assigneeringud on seotud ühenduse algatustega või tehnilise abi ja innovaatiliste meetmetega, tingimusel et need paigutatakse ümber sama laadi meetmetesse. See tähendab näiteks ühe ühenduse algatusega seotud assigneeringute ümberpaigutamist teisele, erinevas jaotises asuva algatuse reale.

(53)  Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 tuleks vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 muudetakse järgmiselt:

(1)  Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve (edaspidi "eelarve") koostamise ja täitmise ning aruandluse esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

(2)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 3

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

(3)  Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Kui artiklitest 5a, 18 ja 74 ei tulene teisiti, kirjendatakse Euroopa ühendustele kuuluvatelt vahenditelt saadud intressid eelarvesse muu tuluna.

(4)  Esimese osa II jaotise 1. peatükki lisatakse artikkel 5a:

Artikkel 5a

1.  Eelmaksetest saadud intressid kirjendatakse asjakohasesse programmi või meetmesse ning arvatakse maksmisel makse saajale võlgnetavate summade saldost maha.

Määruses, millega sätestatakse eeskirjad käesoleva määruse rakendamiseks (edaspidi "rakenduseeskirjad"), täpsustatakse juhud, mille korral vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab erandina sellised intressid iga-aastaselt sisse. Sellised intressid kirjendatakse eelarvesse muu tuluna.

2.  Intresse ei tasuta Euroopa ühendustele järgmistel juhtudel:

(5)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(6)  Artiklis 11 asendatakse sõnad "artikli 157" sõnadega "artiklite 157 ja 160a".

(7)  Artiklis 16 asendatakse teine lõik järgmisega:

Artiklis 61 osutatud rahavoogude haldamiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ja komisjoni välistalituse haldusjuhtimise puhul vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid omavääringutes, nagu on sätestatud rakenduseeskirjades.

(8)  Artikli 18 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

b)   lisatakse punkt aa:

aa) osamaksed, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas mõlemal juhul nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab ühendus ja haldab komisjon nende nimel;

(9)  Artikli 19 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

Annetusi, mille väärtus on 50 000 eurot või üle selle, millega kaasnevad rahalised kulutused, sealhulgas järelkulud, ja mis ületavad 10% tehtud annetuse väärtusest, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kusjuures mõlemad teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast.

(10)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

Artikkel 22

1.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada:

2.  Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

3.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarveosa piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10% eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.

4.  Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ilma eelarvepädevaid institutsioone sellest eelnevalt teavitamata.

(11)  Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

(12)  Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

(13)  Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

– (14)  Pärast artiklit 28 lisatakse järgmine artikkel:

Artikkel 28a

1.  Eelarvet täidetakse iga eelarve täitmise viisi puhul asjakohast tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades ning vastavalt asjakohastele valdkondlikele määrustele.

2.  Eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

(15)  Artikli 29 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanded avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

(16)  Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige 3:

3.  Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja vahetult tema talituste poolt, ning teabe vahenditest abisaajate kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded.

Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse nõuet, eelkõige isikuandmete kaitset, nagu see on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)(9)ja määruses (EÜ) 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)(10), ja turvalisuse nõuet, võttes arvesse iga artiklis 53 osutatud täitmise viisi eripärasid ning järgides vajadusel asjakohaseid valdkondlikke eeskirju.

(17)  Artikli 33 lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

(18)  Artikli 37 lõikesse 1 lisatakse uus kolmas lõik:

Enne esialgse paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised institutsioonid peale komisjoni läbi asjakohaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, võttes arvesse assigneeringute mis tahes alakasutamist.

(19)  Artiklis 40 asendatakse punkt a järgmisega:

a) kavandatavate tulude ja kulude koondarvestus;

(20)  Artikli 43 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

Selle jaotise assigneeringuid võib kasutada alles pärast artikli 23 lõike 1 punktis d sätestatud korras tehtud ümberpaigutust juhtudel, kui põhiõigusakti vastuvõtmine toimub EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt, ning muudel juhtudel pärast artiklis 24 sätestatud korras tehtud ümberpaigutust

(21)  Artikli 44 teises lõigus asendatakse sõnad "artiklites 22, 23 ja 25" sõnadega "artiklites 23 ja 25".

(22)  Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

Artikkel 45

1.  Komisjoni eelarvejagu sisaldab kolmandatele riikidele antava hädaabi reservi.

2.  Lõikes 1 osutatud reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu artiklites 24 ja 26 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

(23)  Artikli 46 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

(24)  Artikli 47 lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad "palgaastmed A1, A2 ja A3" sõnadega "palgaastmed AD 16, AD 15 ja AD 14".

(25)  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

Artikkel 49

1.  Ühenduste või Euroopa Liidu meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist.

Põhiõigusakt on õigusakt, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastava eelarvesse kirjendatud kulutuse tegemisele.

2.  EÜ asutamislepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaldamisel on põhiõigusakt õigusakt, mille on vastu võtnud seadusandja ja mis võib olla määruse, direktiivi, EÜ asutamislepingu artikli 249 kohase otsuse või sui generis otsuse vormis.

3.  Euroopa Liidu lepingu V jaotise (mis käsitleb ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP)) kohaldamisel võib põhiõigusakt olla ühes vormidest, mis on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artiklis 14, artikli 18 lõikes 5, artikli 23 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 24.

4.  Euroopa Liidu lepingu VI jaotise (mis käsitleb politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades) kohaldamisel võib põhiõigusakt olla ühes vormidest, millele on viidatud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2.

5.  Soovitused, arvamused, resolutsioonid, järeldused, deklaratsioonid ega muud õigusliku toimeta aktid ei ole põhiõigusaktid käesoleva artikli tähenduses.

6.  Erandina lõigetest 1–4 võib järgmisi assigneeringuid siiski kasutada põhiõigusaktita, tingimusel et meetmed, mille rahastamiseks need on mõeldud, kuuluvad ühenduste või Euroopa Liidu pädevusse:

ELi kriisiohjeoperatsioonide puhul töötatakse ettevalmistavad meetmed muu hulgas välja selleks, et hinnata operatiivvajadusi, võimaldada vahendite rakendamise kiiret alustamist või luua kohapeal tingimused operatsiooni alustamiseks.

(26)  Artiklisse 50 lisatakse teine lõik:

Iga institutsioon kasutab neid volitusi vastavalt käesolevale määrusele ja heakskiidetud assigneeringute piires.

(27)  Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

Artikkel 52

1.  Kõigil finantsjuhtimises osalejatel ja mis tahes teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise, haldamise, auditeerimise või sisekontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu ühenduse huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele.

2.  Huvide vastuolu esineb siis, kui lõikes 1 märgitud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

(28)  Artikkel 53 asendatakse järgmisega:

Artikkel 53

(29)  Lisatakse järgnevad artiklid 53a–53d:

Artikkel 53a

Kui komisjon täidab eelarvet tsentraliseeritult, täidavad täitmisülesandeid vahetult tema talitused või täidetakse neid delegeerimise teel artiklite 54–57 kohaselt.

Artikkel 53b

1.  Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Seda meetodit kohaldatakse eelkõige teise osa I ja II jaotises osutatud tegevuse suhtes.

2.  Ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes esitatud täiendavate sätete kohaldamist ja vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, võtavad liikmesriigid kõik õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:

Sel eesmärgil viivad liikmesriigid läbi kontrollimisi ja seavad sisse tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi vastavalt artikli 28a sätetele. Vajaduse korral algatavad nad asjakohaseid kohtumenetlusi.

3.  Liikmesriigid koostavad iga-aastaselt kokkuvõte olemasolevatest audititest ja kinnitustest vastava riigi tasandil.

4.  Selle tagamiseks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kohaldab komisjon raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest.

Artikkel 53c

1.  Kui komisjon täidab eelarvet detsentraliseeritult, delegeeritakse täitmisülesanded kolmandatele riikidele vastavalt artiklile 56 ja teise osa IV jaotisele, ilma et see piiraks kõrvalülesannete delegeerimist artikli 54 lõikes 2 osutatud asutustele.

2.  Selle tagamiseks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kohaldab komisjon raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest.

3.  Kolmandad riigid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise.

Artikkel 53d

1.  Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, delegeeritakse teatavad täitmisülesanded rakenduseeskirjade kohaselt rahvusvahelistele organisatsioonidele järgmistel juhtudel:

Need organisatsioonid kohaldavad oma raamatupidamis-, auditi-, sisekontrolli- ja hankemenetlustes standardeid, mis annavad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest tulenevatega võrdväärsed tagatised.

2.  Rahvusvahelise organisatsiooniga rahastamise kohta sõlmitud individuaalleping sisaldab üksikasjalikke sätteid rahvusvahelisele organisatsioonile antud ülesannete täitmise kohta.

3.  Rahvusvahelised organisatsioonid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise.

(30)  Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

(31)  Artiklid 55 ja 56 asendatakse järgmistega:

Artikkel 55

1.  Täitevasutused on ühenduse õigusele alluvad juriidilised isikud, kes on asutatud komisjoni otsusega ja kellele võib täielikult või osaliselt edasi anda ühenduse programmi või projekti teostamise komisjoni huvides ja vastutusel kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003(11).

2.  Vastavate tegevusassigneeringute kasutamise õigus on asutuse juhatajal.

Artikkel 56

1.  Kui komisjon täidab eelarvet kaudselt ja tsentraliseeritud korras, nõuab ta kõigepealt tõendeid, et üksustes, millele ta täitmise delegeerib, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:

Komisjon võib tunnistada lõigetes 1 ja 2 osutatud üksuste auditi-, raamatupidamisarvestus- ja hankesüsteemid enda omadega samaväärseks, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid.

2.  Detsentraliseeritud haldamise korral kohaldatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriume, välja arvatud punktis e sätestatud kriteeriumi, kas täies ulatuses või osaliselt, olenevalt komisjoni ja asjakohase kolmanda riigi, siseriikliku või rahvusvahelise avalik-õiguslike asutuse vahel kokkulepitud detsentraliseerituse astmest.

Enne sellise otsuse tegemist peab komisjon eelnevalt iga üksikjuhtumi kohta eraldi saama tõendid selle kohta, et asjaomased menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttele, välistavad igasuguse huvide konflikti, pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega võrdväärseid garantiisid ja tagavad vastavuse tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise sätetele.

3.  Komisjon tagab delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Ta võtab oma kontrollisüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.

(32)  Artikli 57 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Komisjon ei või anda eelarvest saadavate vahendite kasutamist, sealhulgas maksmise ja sissenõudmisega seotud ülesandeid välistele eraõiguslikele üksustele või asutustele, välja arvatud artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud juhul või erijuhtudel, kui asjaomased maksed, millele kohaldatakse komisjoni määratud tingimusi ja summasid, tehakse komisjoni määratud abisaajatele ja nendega ei kaasne kaalutlusõiguse kasutamist makseid tegeva üksuse või asutuse poolt.

(33)  Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

(34)  Artikli 60 lõige 7 asendatakse järgmisega:

7.  Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, mis kinnitab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate, välja arvatud kui kulude ja tulude määratletud valdkondadega seotud reservatsioonides ei ole teisiti määratletud.

Kõnealuses aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Komisjon saadab igal aastal hiljemalt 15. juunil eelarvepädevatele institutsioonidele eelmise aasta tegevusaruannete kokkuvõtte.

(35)  Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

c)   lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ainuüksi peaarvepidajal õigus hallata sularaha ja selle ekvivalente. Ta vastutab nende säilimise eest.

(36)  Artikli 62 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvale personalile.

(37)  Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

Artikkel 63

1.  Muude tulude kogumiseks peale omavahendite ja väikeste summade maksmiseks vastavalt rakenduseeskirjades määratule võib sisse seada avansikontod.

Artiklis 110 nimetatud häda- ja humanitaarabi valdkonnas võib avansikontosid siiski kasutada summa suurusele piiranguid seadmata, arvestades samas eelarvepädevate institutsioonide otsustatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringute taset.

2.  Avansikontosid varustab vahenditega institutsiooni peaarvepidaja ja nende eest vastutavad tema määratud avansikontode haldajad.

(38)  Artikli 65 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 64 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja samuti kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa ühenduste ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

(39)  Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

(40)  Artikli 73 lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

(41)  Lisatakse järgmine artikkel 73a:

Artikkel 73a

Piiramata sealjuures erimääruste sätete ja ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele osapooltele esitatavate ühenduste nõuete ja ühendustele esitatavate kolmandate osapoolte nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega.

Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse rakenduseeskirjades.

(42)  Artikli 75 lõikes 2 asendatakse sõnad "artikli 49 lõike 2" sõnadega "artikli 49 lõike 6 punkti e".

(43)  Artikli 77 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

Eelarvelise kulukohustuse summa, millele vastava juriidilise kohustuse kohta ei ole kolme aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allkirjastamist tehtud ühtegi makset artikli 81 tähenduses, tühistatakse.

(44)  Artiklisse 80 lisatakse järgmine lõik:

Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenuste või tarnitud kaupadega, võib eelarvevahendite käsutaja anda riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse süsteemi kohaldamiseks.

(45)  Artikli 86 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

(46)  Artiklis 87 asendatakse teine lõik järgmisega:

Kui siseaudiitoriks on koosseisuline töötaja, kannab ta vastutust personali- ja rakenduseeskirjade kohaselt.

(47)  Artikkel 88 asendatakse järgmisega:

Artikkel 88

1.  Riigihankelepingud on rahalise tasuga seotud lepingud, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama tellija poolt artiklites 104 ja 167 määratletud tähenduses, et täielikult või osaliselt eelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha töid või osutada teenuseid.

2.  Raamlepingud on ühe või mitme tellija ja ühe või mitme ettevõtja vahel sõlmitud lepingud, mille eesmärk on kehtestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate lepingute suhtes, eelkõige seoses hindade ja vajaduse korral kavandatavate kogustega. Neid reguleerivad käesoleva jaotise pakkumismenetlust, sealhulgas reklaami, käsitlevad sätted.

3.  Käesolev jaotis ei käsitle toetusi, ilma et see piiraks artiklite 93–96 kohaldamist.

(48)  Artikli 89 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

Tellijad ei või kasutada raamlepinguid nõuetevastaselt ega sellisel viisil, et selle eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine.

(49)  Artiklit 90 muudetakse järgmiselt:

(50)  Artiklit 91 muudetakse järgmiselt:

(51)  Artikkel 92 asendatakse järgmisega:

Artikkel 92

Pakkumiskutsega seotud dokumentides esitatakse hanke sisu täielik, selge ja täpne kirjeldus ning täpsustatakse lepingu suhtes kohaldatavad menetlusest väljajätmise, valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid.

(52)  Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

(53)  Artiklid 94, 95 ja 96 asendatakse järgmistega:

Artikkel 94

Artikkel 95

1.  Komisjon loob keskandmekogu ja haldab seda vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele ühenduse eeskirjadele. Andmekogu sisaldab andmeid taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklis 93, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 1 punktis b ja artiklil 96 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras. Andmekogu on institutsioonide, täitevasutuste ja artiklis 185 osutatud asutuste jaoks ühine.

2.  Liikmesriikide ja kolmandate riikide asutused ja artiklite 53 ja 54 kohaselt eelarve täitmises osalevad organid, kellele pole viidatud lõikes 1, edastavad pädevale eelarvevahendite käsutajale teavet taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artikli 93 lõike 1 punktis e nimetatud olukorras, juhul kui asjassepuutuva ettevõtja tegevus kahjustas ühenduste finantshuve. Eelarvevahendite käsutaja võtab selle teabe vastu ja palub peaarvepidajal selle andmebaasi sisestada.

Esimeses lõigus nimetatud asutustel ja organitel on juurdepääs andmebaasis olevale teabele ja nad võivad seda vajaduse korral ja oma vastutusel eelarve täitmisega seotud lepingute sõlmimisel arvesse võtta.

3.  Rakenduseeskirjades sätestatakse läbipaistvad ja ühtsed tingimused, et tagada menetlusest väljajätmise kriteeriumide proportsionaalne kohaldamine. Komisjon määratleb andmekogu haldamiseks standardsed menetlused ja tehnilised näitajad.

Artikkel 96

1.  Tellija võib määrata haldus- või rahalisi karistusi:

Igal juhul annab tellija siiski asjaomasele isikule võimaluse esitada oma seisukohad.

2.  Lõikes 1 osutatud karistused peavad olema proportsionaalsed lepingu tähtsuse ja süüteo raskusega, ning võivad seisneda järgnevas:

(54)  Artikkel 97 asendatakse järgmisega:

Artikkel 97

1.  Lepingud sõlmitakse lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel, mida kohaldatakse pakkumiste sisu suhtes pärast seda, kui pakkumiskutsega seotud dokumentides esitatud valikukriteeriumide alusel on kontrollitud nende ettevõtjate suutlikkust, keda artiklite 93, 94 ja artikli 96 lõike 2 punkti a kohaselt menetlusest välja ei jäetud.

2.  Lepingud sõlmitakse enampakkumise või majanduslikult soodsaima pakkumise valimise abil.

(55)  Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:

(56)  Artiklid 102 ja 103 asendatakse järgmistega:

Artikkel 102

1.  Tellija nõuab töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist rakenduseeskirjas täpsustatud juhtudel.

2.  Kui seda loetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib tellija nõuda töövõtjatelt sellise tagatise esitamist, et:

Artikkel 103

Kui selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulisi vigu, rikkumisi või pettusi, peatavad institutsioonid menetluse ja võivad võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada.

Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et pakkumismenetluses on esinenud olulised vead, rikkumised või pettused, siis olenevalt etapist, kuhu menetlus jõudnud on, võivad institutsioonid kas hoiduda lepingu sõlmimisest või peatada lepingu täitmine või vajadusel lõpetada lepingu.

Kui sellistes vigades, rikkumistes või pettuses on süüdi töövõtja, võivad institutsioonid olenevalt vigade, rikkumiste või pettuse raskusest lisaks sellele keelduda maksmisest, nõuda tagasi juba makstud summad või lõpetada kõik selle töövõtjaga sõlmitud lepingud.

(57)  Artiklisse 104 lisatakse järgmine lause:

Nad delegeerivad vastavalt artiklile 59 tellija ametiülesannete täitmiseks vajalikud volitused.

(58)  Artikkel 105 asendatakse järgmisega:

Artikkel 105

1.  Kui käesoleva määruse teise osa IV jaotisest ei tulene teisiti, sätestatakse direktiivis 2004/18/EÜ künnised, mille abil määratakse kindlaks:

2.  Kui rakenduseeskirjades täpsustatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti, siis ei allkirjasta tellija lepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ, lepingut või raamlepingut eduka pakkujaga enne ooteaja möödumist.

(59)  Esimese osa VI jaotise 1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

1.PEATÜKK

Toetuste ulatus ja vorm

(60)  Artiklit 108 muudetakse järgmiselt:

(61)  Lisatakse artikkel 108a:

Artikkel 108a

1.  Toetused võivad olla järgmises vormis:

2.  Toetused ei tohi ületada üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära.

(62)  Esimese osa VI jaotise 2. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

2.PEATÜKK

Põhimõtted

(63)  Artikkel 109 asendatakse järgmisega:

Artikkel 109

1.  Toetuste suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine.

Mingil juhul ei tohi ületada rakenduseeskirjades täpsustatud rahastamiskõlblike kulutuste kogumaksumust.

2.  Toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla abisaajale kasumi tootmine.

3.  Lõiget 2 ei kohaldata:

(64)  Artikli 110 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Toetused põhinevad aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses.

Seda aastaprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut või kui abisaaja on toetuse saajana määratletud põhiõigusaktis.

Esimest lõiku ei kohaldata hädaabi ja humanitaarabi suhtes.

(65)  Artiklid 111 ja 112 asendatakse järgmistega:

Artikkel 111

Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega on lubatud teisiti.

Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.

Taotleja teavitab eelarvevahendite käsutajaid viivitamatult kõigist sama meetme või sama tööprogrammiga seotud mitme taotluse või mitme toetuse juhtudest.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda.

Artikkel 112

1.  Toetust võib anda juba alanud meetmeks üksnes juhul, kui taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuse andmist.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla tehtud enne toetustaotluse esitamispäeva, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on sätestatud põhiõigusaktis, ja kulude puhul, mida on vaja häda- või humanitaarabi nõuetekohaseks andmiseks vastavalt rakenduseeskirjadele.

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

2.  Tegevustoetus antakse kuue kuu jooksul abisaaja eelarveaasta algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla tehtud enne toetustaotluse esitamist ega abisaaja eelarveaasta algust.

(66)  Artikli 113 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Kui põhiõigusaktis ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul tegevustoetuste korduval andmisel nende suurust järk-järgult. Käesolevat sätet ei kohaldata toetuste suhtes, mida antakse mõnes artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud vormis.

(67)  Artikkel 114 asendatakse järgmisega:

Artikkel 114

1.  Toetustaotlused esitatakse kirjalikult.

2.  Toetustaotlus võetakse vastu, kui selle on esitanud:

3.  Toetusi ei või anda taotlejatele, kes on toetuste andmise menetluse ajal mõnes artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras.

Taotlejad peavad tõendama, et ükski esimeses lõigus mainitud olukord nende puhul ei kehti. Eelarvevahendite käsutaja võib siiski mitte nõuda nimetatud tõendamist väga madala maksumusega toetuste puhul vastavalt rakenduseeskirjades täpsustatule.

4.  Eelarvevahendite käsutaja võib vastavalt artiklile 96 määrata taotlejatele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi.

Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on taotluse esitamise hetkel või toetuse rakendamise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.

(68)  Artikli 116 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Ettepanekuid hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.

(69)  Artikkel 118 asendatakse järgmisega:

Artikkel 118

1.  Kui seda loetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda abisaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

2.  Eelarvevahendite käsutaja nõuab abisaajalt kõnealuse eelneva tagatise esitamist rakenduseeskirjas täpsustatud juhtudel.

(70)  Artikli 119 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Kui abisaaja ei täida oma kohustusi, peatatakse toetuse maksmine või toetust vähendatakse või toetuse andmine lõpetatakse rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel, olles abisaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.

(71)  Artikkel 120 asendatakse järgmisega:

Artikkel 120

1.  Kui meetme rakendamine eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sätestatakse sellekohased menetlused vastavalt rakenduseeskirjadele.

2.  Kui meetme rakendamine eeldab rahalise toetuse andmist kolmandatele osapooltele, võib ühenduselt toetust saav abisaaja anda sellist rahalist toetust, kui järgmised tingimused on täidetud:

Punkti c kohaldamisel määratletakse rakenduseeskirjades maksimaalne rahalise toetuse summa, mida abisaaja saab kolmandale osapoolele maksta.

3.  Igas toetuslepingus või toetuse andmise otsuses peab olema selgesõnaliselt sätestatud komisjoni ja kontrollikoja õigus kontrollida dokumente ja teha kohapealseid kontrolle kõigi töövõtjate ja alltöövõtjate puhul, keda ühendus on rahastanud.

(72)  Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

a)   punkt a asendatakse järgmisega:

a) artikli 126 kohaseid institutsioonide raamatupidamisaruandeid, artiklis 185 osutatud asutuste raamatupidamisaruandeid ja muude asutuste raamatupidamisaruandeid, kui need kuuluvad ühenduse raamatupidamiseeskirjade kohaselt konsolideerimisele;

(73)  Artiklit 122 muudetakse järgmiselt:

(74)  Artikkel 128 asendatakse järgmisega:

Artikkel 128

Muude institutsioonide ja artiklis 121 osutatud asutuste peaarvepidajad saadavad komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgneva eelarve aasta 1. märtsil oma esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed raamatupidamisaruanded komisjoni esialgse raamatupidamisaruandega ja saadab kontrollikojale hiljemalt järgneva aasta 31. märtsil komisjoni esialgse raamatupidamisaruande, millele on lisatud komisjoni aruanne eelarvehalduse ja finantsjuhtimise kohta eelarveaastal, koos esialgse konsolideeritud raamatupidamisaruandega.

Samuti saadab iga institutsiooni ja artiklis 121 osutatud asutuse peaarvepidaja Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt teises lõigus märgitud kuupäeval eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

(75)  Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

(76)  Artiklit 131 muudetakse järgmiselt:

(77)  Artikli 133 lõikes 1 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121".

(78)  Artiklis 134 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121".

(79)  Artikli 138 lõikes 1 asendatakse sõnad "artiklis 185" sõnadega "artiklis 121".

(80)  Artikli 139 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Iga institutsioon teavitab kontrollikoda ja mõlemat eelarvepädevat institutsiooni kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise-eeskirjadest, mille nad on vastu võtnud.

(81)  Artiklit 143 muudetakse järgmiselt:

(82)  Artiklit 144 muudetakse järgmiselt:

(83)  Artikli 145 lõikes 1 asendatakse sõnad "30. aprilli" sõnadega "15. maid".

(84)  Teise osa I jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

I JAOTIS

EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND

(85)  Artikli 148 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa kohaldatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite tehtavate kulutuste ja nende tulude suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

(86)  Artiklit 149 muudetakse järgmiselt:

(87)  Artikli 150 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

2.  Komisjoni otsused, millega kinnitatakse nende maksete suurus, kujutavad endast üldisi esialgseid kohustusi EAGFi kirjendatud assigneeringute kogusumma piires.

3.  Alates 15. novembrist võib EAGF jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada kolme neljandikku kõigist jooksva eelarveaasta vastavatest assigneeringutest. Sellised kohustused võivad olla seotud üksnes kuludega, mis põhinevad olemasoleval põhiõigusaktil.

(88)  Artikli 151 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

EAGFi käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite tehtavate kulutuste suhtes võetakse kahe kuu jooksul pärast liikmesriikide saadetud aruannete kättesaamist kohustused peatükkide, artiklite ja punktide kaupa. Sellise kohustuse võib võtta pärast nimetatud kahekuulise tähtaja möödumist alati, kui on vaja kohaldada asjaomaste eelarveridade assigneeringute ümberpaigutamise menetlust. Summad kirjendatakse maksetena selle sama kahekuulise tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid ei ole veel makset teinud või kui makse abikõlblikkus ei ole kindel.

(89)  Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 152

Eelarve raamatupidamisarvestuses kirjendatakse kulud eelarveaasta kontodele maksete põhjal, mille komisjon on teinud kulude hüvitamiseks liikmesriikidele hiljemalt asjakohase aasta 31. detsembril, tingimusel et peaarvepidaja on maksekorralduse kätte saanud hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril.

(90)  Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Kui komisjon võib artikli 23 lõike 1 kohaselt assigneeringuid ümber paigutada, teeb ta oma otsuse hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril ja teavitab eelarvepädevaid institutsioone vastavalt artikli 23 lõikele 1.

(91)  Artikkel 154 asendatakse järgmisega:

Artikkel 154

1.  Käesoleva jaotise kohased sihtotstarbelised tulud kirjendatakse päritolu järgi artikli 18 lõike 2 kohaselt.

2.  Nõukogu määruse (EÜ) 1290/2005 artiklis 30 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitlevate otsuste tulemus kirjendatakse ühte artiklisse.

(92)  Teise osa II jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

II JAOTIS

STRUKTUURIFONDID, ÜHTEKUULUVUSFOND, KALANDUSFOND JA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFOND

(93)  Artiklit 155 muudetakse järgmiselt:

(94)  Artiklis 157 asendatakse teine lõik järgmisega:

Vabastatud assigneeringud võib taaskasutatavaks teha juhul, kui ainuüksi komisjon on teinud ilmse vea.

(95)  Artikkel 158 asendatakse järgmisega:

Artikkel 158

Käesolevas jaotises osutatud tegevuskulude puhul, võib komisjon, välja arvatud EAFRD korral, teha ümberpaigutusi ühest jaotisest teise, tingimusel et asjakohased assigneeringud on ette nähtud samaks otstarbeks artiklis 155 osutatud fonde käsitlevate määruste tähenduses või need on kulutused tehniliseks abiks.

(96)  Artiklisse 160 lisatakse järgmine lõige 1a:

1a. Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud, ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolliga asutatud söe ja terase teadusfondi tuluga seonduvaid assigneeringuid käsitletakse sihtotstarbelise tuluna artikli 18 tähenduses. Selle tuluga seoses tekkivad kulukohustuste assigneeringud tehakse taaskasutatavaks niipea, kui saadaolev summa on eelarvestatud, ja maksete assigneeringud niipea, kui tulu on laekunud.

(97)  Lisatakse artikkel 160a:

Artikkel 160a

1.  Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad teadusuuringutega seotud projektide, millesse need on kirjendatud, täieliku või osalise rakendamata jätmise tulemusel vabastatud kulukohustuste maksumusele, võib erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha taaskasutatavaks, kui see on hädavajalik algselt kavandatud programmi ellu viimiseks, välja arvatud juhul kui jooksva eelarveaasta eelarve sisaldab selleks otstarbeks vahendeid.

2.  Lõikes 1 märgitud eesmärgil vaatab komisjon iga eelarveaasta alguses eelmisel eelarveaastal vabastatud assigneeringud läbi ja hindab vajadustele tuginedes, kas assigneeringute taaskasutatavaks muutmine on vajalik.

Nimetatud hindamise alusel võib komisjon esitada eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohased ettepanekud iga eelarveaasta 15. veebruariks, märkides iga eelarvepunkti puhul ära nende assigneeringute taaskasutatavaks muutmise põhjused.

3.  Eelarvepädevad institutsioonid teevad komisjoni ettepanekute osas otsuse kuue nädala jooksul. Kui nimetatud tähtajaks ei ole otsust tehtud, loetakse ettepanekud heakskiidetuks.

Kulukohustuste summa, mis eelarveaastal n taaskasutatavaks tehakse, ei tohi mingil juhul ületada 25% eelarveaastal n-1 samal eelarvereal vabastatud assigneeringute kogusummast.

4.  Taaskasutatavaks tehtud kulukohustusi ei kanta järgmisesse perioodi üle.

Taaskasutatavaks tehtud kulukohustustega seonduvad juriidilised kohustused võetakse eelarveaasta n 31. detsembriks.

Eelarveaasta n lõpus vabastab vastutav eelarvevahendite käsutaja nende taaskasutatavaks tehtud kulukohustuste kasutamata saldo lõplikult.

(98)  Artikli 163 esimene lause asendatakse järgmisega:

Käesolevas jaotises kirjeldatud meetmeid võib/võivad rakendada kas tsentraliseeritult komisjon või detsentraliseeritult abi saav kolmas riik või abi saavad kolmandad riigid või võidakse seda teha koostöös liikmesriikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artiklite 53–57 asjakohaste sätetega.

(99)  Artikkel 164 jäetakse välja.

(100)  Artiklit 166 muudetakse järgmiselt:

(101)  Artiklit 167 muudetakse järgmiselt:

(102)  Teise osa IV jaotise 4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

4.PEATÜKK

Toetused

(103)  Lisatakse artikkel 169a:

Artikkel 169a

Abi saavate kolmandate riikide poolt detsentraliseeritud halduse korras kohaldatavad toetusmenetlused sätestatakse artiklis 166 osutatud rahastamislepingutes. Need põhinevad esimese osa VI jaotises kehtestatud eeskirjadel.

(104)  Artikkel 170 asendatakse järgmisega:

Artikkel 170

"Igas rahastamislepingus, toetuslepingus või toetuse andmise otsuses tuleb selgesõnaliselt sätestada komisjoni ja kontrollikoja õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ühenduse vahendeid.

(105)  Artikli 171 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Käesolevat jaotist, välja arvatud artikleid 174, 174a ja artikli 175 lõiget 2, kohaldatakse Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) tegevuse suhtes.

(106)  Artikkel 173 asendatakse järgmisega:

Artikkel 173

Komisjon annab iga Euroopa talituse jaoks lisasse kirjendatud assigneeringute osas eelarvevahendite käsutaja volitused edasi asjaomase Euroopa talituse juhatajale artikli 59 kohaselt.

(107)  Artikli 174 lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega:

Asjaomase Euroopa talituse juhataja võtab raamatupidamisarvestuse süsteemi põhimõtted vastu pärast juhtkonnalt heakskiidu saamist.

(108)  Lisatakse artikkel 174a:

Artikkel 174a

1.  Iga institutsioon võib anda eelarvevahendite käsutaja volitused oma eelarveossa kirjendatud assigneeringute haldamiseks edasi institutsioonidevahelise Euroopa talituse juhatajale ning kehtestab nende volituste piirid ja tingimused.

2.  Komisjoni siseaudiitor täidab kõiki esimese osa IV jaotise 8. peatükis sätestatud kohustusi.

(109)  Artiklit 175 muudetakse järgmiselt:

(110)  Artikkel 176 jäetakse välja.

(111)  Artiklit 178 muudetakse järgmiselt:

(112)  Artikli 179 lõike 3 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmistega:

Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada otsuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast kinnisvaraprojekti kohta teabe saamist asjaomaseid institutsioone oma kavatsusest selline otsus välja anda. Kui sellist teatamist ei toimu, võib asjaomane institutsioon rakendada kavandatud meetme oma haldusliku iseseisvuse alusel, kui EÜ asutamislepingu artiklist 282 ja Euratomi asutamislepingu artiklist 185 ei tulene ühenduse esindamise osas teisiti.

Nimetatud otsus edastatakse asjaomasele institutsioonile kahe nädala jooksul sellisest teatamisest.

(113)  Pärast artiklit 179 lisatakse järgmine VII jaotis:

VII JAOTIS

EKSPERDID

Artikkel 179a

Rakenduseeskirjad sisaldavad konkreetset menetlust selliste ekspertide valikuks, kes aitavad institutsioone eelkõige ettepanekute ja toetustaotluste või hankemenetluse pakkumiste hindamisel või pakuvad tehnilist tuge eelarvest rahastatavate projektide järelmeetmete ja lõpliku hindamise juures ning kellele tasutakse selle eest kindla summa alusel.

(114)  Artikkel 180 jäetakse välja.

(115)  Artikkel 181 asendatakse järgmisega:

Artikkel 181

Artiklil 155 lõikes 1 nimetatud fondide puhul, mille põhiõigusaktid tunnistati kehtetuks enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, võib artikli 157 lõike 1 kohaldamisel vabastatud assigneeringud teha taaskasutatavaks juhul, kui ainuüksi komisjon on teinud ilmse vea või kui ilmneb vääramatu jõud, millel on tõsised tagajärjed struktuurifondidest toetatavate meetmete rakendamisele.

2.  Artiklis 95 osutatud keskandmekogu luuakse 1. jaanuariks 2009.

3.  Nende assigneeringute ümberpaigutamise puhul, mis käsitlevad programmitöö perioodil 2000–2006 struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivates määrustes osutatud tegevuskulusid, mille osas ühenduse makseid tehakse abi lõpetamiseni veel täitmata ühenduse kulukohustuste rahaliseks arveldamiseks, teeb komisjon ümberpaigutused ühest jaotisest teise, tingimusel et kõnealused assigneeringud:

4.  Artikli 30 lõiget 3 kohaldatakse artikli 148 lõikes 1 nimetatud fondi suhtes esimest korda 2008. aasta eelarvest tehtavate maksete puhul."

(116)  Artiklit 185 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse komisjoni määruse, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), kohaldama hakkamise kuupäevast, kuid hiljemalt 1. maist 2007.

Käesoleva määruse artikli 1 punkte 80, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 91, 92, 93 ja 94 kohaldatakse siiski 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, [...]

Nõukogu nimel

president

[…]

INSTITUTSIOONIDE DEKLARATSIOONID

1.  Komisjoni deklaratsiooni eelnõu läbipaistvuse kohta

"Komisjon kohustub valdkonnapõhistes rakendusmäärustes tagama, et teabe avalikustamine põllumajandusfondidest (EAFRD ja EAGF) toetuse saajate kohta oleks võrreldav struktuurifondide valdkonnapõhistes rakendusmäärustes sätestatud teabe avalikustamisega. Eelkõige tagatakse iga toetuse saaja puhul nimetatud fondidest saadud summade asjakohane iga-aastane tagantjärele avaldamine peamiste kululiikide kaupa."

2.  Komisjoni deklaratsiooni eelnõu Euroopa tasandi erakondade rahastamise kohta

"Komisjon kohustub esitama võimaluse korral enne 2007. aasta veebruari ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) muutmiseks, lisades asjakohaseid sätteid, et vabastada finantsmääruse artiklis 109 sätestatud kasumi taotlemise keelust omavahendid, eelkõige Euroopa tasandi erakonna iga-aastase tegevusega seoses kogunenud osamaksud ja liikmemaksud, mis ületavad 25% toetuse saaja kantavatest abikõlblikest kuludest vastavalt määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 10 lõikele 2."

3.  Euroopa Parlamendi ja komisjoni deklaratsiooni eelnõu finantsmäärusest tehtud erandite kohta

"Komisjon ja Euroopa Parlament kohustuvad teavitama teisi institutsioone õigusloomeorganile esitatud õigusakti ettepanekutes või õigusakti ettepanekute muudatustes sisalduvatest finantsmääruse sätetest tehtud eranditest ja nimetama konkreetsed põhjused nende erandite õigustamiseks."

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELTs seni avaldamata. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0085. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0312. (5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0343. (6) ELT C 13, 18.1.2006, lk 1. (7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (8) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28). (9) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1. (11) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1. (12) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. (13) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. (14) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. (15) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2006 projekti kohta, III jagu – komisjon (15635/2006 – C6-0441/2006 – 2006/2265(BUD))

P6_TA(2006)0558 A6-0444/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 272 lõike 4 eelviimast lõiku;

–   võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,(1) eriti selle artikleid 37 ja 38;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 15. detsembril 2005(2);

–   võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni poolt 31. oktoobril 2006 esitatud Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta paranduseelarve nr 6/2006 esialgset projekti (SEK(2006)1410);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 30. novembril 2006 koostatud paranduseelarve nr 6/2006 projekti (15635/2006 – C6-0441/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0444/2006),

A.   arvestades, et paranduseelarve nr 6/2006 projekti eesmärk on kirjutada eelarvesse sisse prognoositud tulude tõus ja maksete assigneeringute vähenemine rubriikide 1, 2 ja 7 eelarveridadel, samuti artikli 1 1 1 märkuste muutmine seoses suhkru ladustamisega ja artikli 13 03 08 märkuste muutmine;

B.   arvestades, et prognoositavate tulude suurenemine 2 667 miljoni euro suuruses summas ja maksete assigneeringute vähenemine 4 706 miljoni euro võrra on üsna märkimisväärne;

C.   arvestades, et paranduseelarve nr 6/2006 vastuvõtmine toob seega kaasa liikmesriikide osamaksete vähenemise 2006. aastal kokku 7 373 miljoni euro võrra;

D.   arvestades, et tulude korrapärast ja süsteemset alahindamist koos kõigi sellega kaasnevate mõjudega tuleks lugeda täiendavat kontrolli väärivaks küsimuseks;

E.   arvestades, et iga-aastase eelarvemenetluse käigus heaks kiidetud maksete täitmise madal tase on jätkuvalt murettekitav teema;

F.   arvestades, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid on jõudnud 2007. aasta eelarve, sealhulgas maksete taseme osas kokkuleppele;

G.   arvestades, et paranduseelarve nr 6/2006 on mõju tõttu, mida ta 2007. aasta eelarve maksete tasemele avaldab, sellesse kokkuleppesse kaasatud,

1.   tuletab komisjonile meelde kohustust anda oma parim, et teostada makseid, nii nagu eelarvepädevad institutsioonid need iga-aastase eelarvemenetluse raames vastu on võtnud;

2.   on otsustanud kiita nõukogu paranduseelarve projekti muutmata kujul heaks;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (2) ELT L 78, 15.3.2006. (3) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (KOM(2005)0646 – C6-0443/2005 – 2005/0260(COD))

P6_TA(2006)0559 A6-0399/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0646)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0443/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0399/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4),

ning arvestades järgmist:

(1)  Direktiiviga 89/552/EMÜ(5) kooskõlastatakse ringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide teatavaid õigus- ja haldusnorme. Uued tehnoloogiad audiovisuaalsete meediateenuste edastamisel nõuavad reguleeriva raamistiku kohandamist, et võtta arvesse info- ja sidetehnoloogiate (IST) leviku, struktuurimuutuste ja tehnoloogilise arengu mõju ärimudelitele, eriti kommertsringhäälingu rahastamisele, ning tagada Euroopa infotehnoloogiale ning meediatööstusele ja -teenustele optimaalsed konkurentsitingimused ning õiguskindlus, samuti kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. Õigus- ja haldusnormid peaksid olema võimalikult mittesekkuvad ja lihtsad, et võimaldada uutel ja olemasolevatel audiovisuaalsetel meediateenustel areneda ja edeneda, võimaldades seega toetada töökohtade loomist, majanduskasvu, uuendusi ja kultuurilist mitmekesisust.

(2)  Teleringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme on juba kooskõlastatud direktiiviga 89/552/EMÜ, samas kui selliste tegevuste nagu tellitavate meediateenuste suhtes kohaldatavad eeskirjad on kooskõlastatud ainult levitamise tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)(6) ja kauplemise tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (elektroonilise kaubanduse direktiiv)(7); uute audiovisuaalsete meediateenuste sisu puudutavate nõuete suhtes kehtib seni liikmesriikide seadusandlus. Mõned nendest lahknevustest tõkestavad nende teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ja võivad põhjustada ühisturul konkurentsimoonutusi.

(3)  Audiovisuaalsed meediateenused on nii kultuuri- kui ka majanduskaubad. Nende kasvav tähtsus ühiskonnale, demokraatiale – eriti teabevabaduse, arvamuste paljususe ja meedia pluralismi tagamisel – haridusele ja kultuurile õigustab nende teenuste suhtes erieeskirjade kohaldamist ja täitmist, eelkõige selleks, et kaitsta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi ning tagada alaealiste, sotsiaalselt kaitsetute ja puudega inimeste kaitse.

(4)  Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2005. aasta resolutsioonis Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta(8) ja 4. aprilli 2006. aasta resolutsioonis Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi kohta(9) nõudis Euroopa Parlament, et põhilised avalikud teenused, nagu tervishoid, haridus ja audiovisuaalteenused, arvataks GATSi läbirääkimiste raames liberaliseerimisest välja. Oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni vastuvõtmise kohta(10) toetas Euroopa Parlament UNESCO konventsioon, mis märgib eelkõige, et "kultuuriüritused, kultuurikaubad ja -teenused on nii majandusliku kui ka kultuurilise iseloomuga, sest nad on identiteedi, väärtuste ja tähenduse kandjad ning seepärast ei tohi neid käsitleda, nagu oleks neil üksnes kommertslik väärtus".

(5)  Meediaalane haritus peaks andma kodanikele vahendid, mis võimaldaksid neil hinnata kriitiliselt ja kasutada nendeni jõudvat üha kasvavat infotulva, nagu on sätestatud Euroopa Nõukogu soovituses 1466(2000). Taolise õppimise kaudu omandavad kodanikud oskuse koostada sõnumeid ja valida info hankimiseks kõige sobivama meediavahendi ning saavad sel viisil täielikult kasutada oma õigust teabe- ja sõnavabadusele.

(6)  Traditsioonilised audiovisuaalsed meediateenused nagu televisioon ja uued tellitavad audiovisuaalsed meediateenused pakuvad Euroopa Liidus olulisi tööhõivevõimalusi, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid. Pidades silmas võrdsete konkurentsivõimaluste ja tõelise Euroopa ringhäälinguturu olulisust, tuleks järgida ühisturu peamisi põhimõtteid, nagu konkurentsiõigus ja võrdne kohtlemine, et tagada meediaturgude läbipaistvus ja prognoositavus ning vähendada tõkkeid turuletulekuks.

(7)  Euroopa audiovisuaalseid meediateenuseid osutavate äriühingute suhtes valitseb õiguslik ebakindlus ja ebavõrdne olukord, arvestades õiguskorda, mis reguleerib uusi tellitavaid teenuseid. Seepärast on konkurentsimoonutuste vältimiseks õiguskindluse suurendamiseks, ning siseturu väljakujundamisele ja ühtse inforuumi loomisele kaasaaitamiseks kohaldada kõigi audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, nii lineaarsete kui ka mittelineaarsete suhtes, olenemata sellest, kas neid edastatakse kindla saatekava alusel või tellimisel, kooskõlastatult vähemalt teatud põhireegleid, mille eesmärgiks on muu hulgas tagada alaealiste, sotsiaalselt kaitsetute ning puudega inimeste piisav kaitse ning põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Direktiivi 89/552/EMÜ peamised põhimõtted, nimelt päritoluriigi põhimõte ja ühised miinimumnormid, on end õigustanud, mistõttu tuleks need säilitada.

(8)  Komisjon võttis vastu teatise Euroopa audiovisuaalpoliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta(11), milles ta rõhutab, et audiovisuaalpoliitika õiguslik reguleerimine peab nüüd ja edaspidi kaitsma teatavaid avalikke huve, näiteks kultuurilist mitmekesisust, õigust teabele, vajadust meedia pluralismi järele, alaealiste kaitset, tarbijakaitset ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise ja meediaoskuste suurendamise alaseid tegevusi ning üldise kättesaadavuse põhimõtet üldsuse kõigi rühmade jaoks, kaasa arvatud kõige ebasoodsamas olukorras olevad isikud

(9)  Väga oluline on era- ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kooseksisteerimine audiovisuaalsete meediateenuste turul, kus avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid võivad samamoodi kasu saada digitaalmajanduse eelistest.

(10)  Päritoluriigi põhimõte on olulise tähtsusega, et tekiks üleeuroopaline audiovisuaalne turg Euroopa infosisu tootva tugeva tööstusega. Lisaks kaitseb see põhimõte vaatajate õigust valida suure hulga Euroopa programmide vahel.

(11)  Komisjon võttis vastu algatuse "i2010: Euroopa infoühiskond"(12), et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist infoühiskonna ja meediaga seotud valdkondades. Algatus i2010 on igakülgne strateegia, mis on mõeldud Euroopa infosisu tootmise, digitaalmajanduse arengu ja IST kasutuselevõtu soodustamiseks teabe- ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemise taustal, tänapäevastades ja rakendades kõiki ELi poliitika vahendeid: õigusakte, teadusuuringuid ja partnerlust tööstusharuga. Komisjon on pühendunud infoühiskonna teenuste ja meediateenuste sidusa sisetururaamistiku loomisele, tänapäevastades audiovisuaalteenuste õigusraamistikku, alustades komisjoni ettepanekuga 2005. aastal direktiivi 89/552/EMÜ ajakohastamise kohta ning selle muutmise kohta audiovisuaalsete meediateenuste direktiiviks. Põhimõtteliselt saavutatakse i2010 eesmärk, võimaldades tööstusharudel kasvada võimalikult vähese reguleerimise juures ning võimaldades väikestel alustavatel ettevõtetel – mis on tuleviku rikkuse ja töökohtade loojad – areneda, tegeleda uuendustegevusega ja luua töökohti vähereguleeritud turul.

12)   6. septembril 2005. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni direktiivi 89/552/EMÜ ("Piirideta televisioon") artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, ajavahemikuks 2001–2002(13). See resolutsioon – nagu ka 4. septembri 2003. aasta resolutsioon(14) piirideta televisiooni kohta – nõuab direktiivi 89/552/EMÜ kohandamist vastavalt struktuurimuutustele ja tehnoloogia arengule, järgides samas täiel määral selle aluspõhimõtteid, mis jäävad edasi kehtima. Lisaks toetab see põhimõtteliselt üldist lähenemisviisi, mille aluseks on kõigi audiovisuaalsete meediateenuste põhieeskirjad ja lineaarsete (ringhäälingu-) teenuste lisaeeskirjad.

(13)  Käesoleva direktiiviga tõhustatakse põhiõiguste täitmist ja soovitakse hõlmata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 11 sätestatud põhimõtteid, õigusi ja vabadusi. Sellega seoses peaksid liikmesriigid, kus seda veel tehtud ei ole, looma ühe või mitu sõltumatut reguleerivat asutust. Nende asutuste ülesanne peaks olema tagada põhiõiguste austamine audiovisuaalsete meediateenuste osutamisel. Liikmesriigid võivad ise otsustada, kas asjakohane on luua üksainus reguleeriv asutus kõikide audiovisuaalsete meediateenuste jaoks või eraldi asutused iga teenuste kategooria (lineaarsed ja mittelineaarsed teenused) jaoks. Lisaks ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel mingil moel kohaldada oma põhiseaduslikke või reguleerivaid eeskirju, mis on seotud ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega meedias.

(14)  Päritoluliikmesriigi suhtes kehtiv nõue tagada käesoleva direktiiviga kooskõlastatud siseriiklike õigusnormide järgimine on ühenduse õiguse kohaselt piisav selleks, et tagada audiovisuaalsete meediateenuste vaba liikumine ilma samadel alustel vastuvõtvas liikmesriigis toimuva teistkordse kontrollita; vastuvõttev liikmesriik võib siiski erandkorras ja teatud tingimustel teha selle nõude suhtes erandi, kui on tõsiselt rikutud direktiivi 89/552/EMÜ artiklit 3d, artiklit 3e, artikli 22 lõiget 1 või artikli 22 lõiget 2, võttes arvesse asjaolu, et põhiõiguste austamine on ühenduse õiguse aluspõhimõtete lahutamatu osa.

(15)  Raamdirektiiviga loodi kõigile ülekandevõrkudele ja -teenustele ühtne õiguslik raamistik, kuid see ei piira sama direktiivi artikli 1 lõike 3 kohaselt ühenduse või siseriikliku tasandi meetmeid, mis on võetud üldiste huvide teenimise eesmärgil eelkõige seoses sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga, et eraldada edastuse reguleerimine sisu reguleerimisest.

(16)  Elektroonilise kaubanduse direktiiv ei sisalda erilisi olulisi sätteid audiovisuaalsete meediateenuste kohta ja jätab liikmesriikidele võimaluse kalduda kõrvale päritoluriigi põhimõttest juhtumipõhisel otsustamisel teatavate üldist huvi pakkuvate küsimuste puhul ja vastavalt teatamismenetlusele. Nõudes täiendavaid miinimumnorme mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste jaoks, et kaitsta alaealisi ja edendada kultuurilist mitmekesisust, laiendab see direktiiv ühtlustatud ühenduse õiguse valdkonda. Käesolev direktiiv tugineb selles osas elektroonilise kaubanduse direktiivile nendes valdkondades, et reguleerida mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste spetsiifilist alarühma, millel on ühiskonna jaoks eriline tähendus ja mida iseloomustab kultuuriline mõõde. Nende teenuste puhul on siseriiklike eeskirjade kooskõlastamise määr suurem ja siseturg täielikum.

(17)  Käesoleva direktiivi ükski säte ei tohiks nõuda ega ärgitada liikmesriike kehtestama uusi süsteeme mis tahes audiovisuaalse meediatüübi litsentseerimiseks või halduslubade andmiseks.

(18)  Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab kõiki audiovisuaalseid massimeediateenuseid, mille sisu jaotuskanalist sõltumata on sobilik teleringhäälingule, olenemata sellest, kas toimetuslik kujundus ja teenuste osutaja vastutus kajastuvad saatekavas või valikukataloogis. Selle kohaldamisala piirdub asutamislepingus määratletud teenustega, hõlmates seega kõiki majandustegevuse vorme, sealhulgas avalik-õiguslikke teenusepakkujaid. Majanduslik element peab olema oluline, et põhjendada käesoleva direktiivi kohaldamist. Majandustegevus toimub tavaliselt tasu eest ning seda iseloomustab teatav kestus ja püsivus; majandusliku elemendi hindamise aluseks peaksid olema päritoluriigi kriteeriumid ja eeskirjad. Seega ei hõlma audiovisuaalsete meediateenuste mõiste mittemajanduslikku tegevust, mis ei toimu tavaliselt tasu eest, näiteks ajaveebe ja muud kasutaja loodud sisu või kõiki erasuhtluse vorme, näiteks e-kirju või isiklikke veebisaite.

(19)  Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab toimetusvastutust omavat massimeediat selle teavituslikus, meelelahutuslikus ja üldsust harivas funktsioonis, sisaldades audiovisuaalseid kommertsteadaandeid, kuid selle hulka ei kuulu ükski erakirjavahetuse vorm, nagu piiratud arvule adressaatidele saadetud e-kirjad. Mõiste välistab ka kõik teenused, mille peamine otstarve ei ole audiovisuaalse sisu levitamine, st kui audiovisuaalne sisu on teenuses puhtjuhuslik ega kanna selle peamist otstarvet. Näiteks võib tuua veebisaidid, mis sisaldavad audiovisuaalseid elemente üksnes täiendusena, väikesi reklaamilõike või teavet, mis on seotud toote või mitteaudiovisuaalse teenusega. Samuti ei ole kooskõlas elektroonilise kaubanduse direktiiviga antud mõistega hõlmatud rahalist väärtust kujutava panusega hasartmängud, sh loteriid ja kihlveod, kui nende põhieesmärk ei ole audiovisuaalse sisu levitamine. Lisaks ei ole mõistega hõlmatud on-line mängud ja otsingumootorid, kui nende põhieesmärk ei ole audiovisuaalse sisu levitamine.

(20)  Teleringhäälingu teenuste, st lineaarsete teenuste alla loetakse praegu eelkõige analoogne ja digitaalne teleringhääling, otse-eetris voogedastus (live streaming), veebiülekanded ja kaugvideolaenutus, samal ajal kui näiteks tellitavad videoteenused on üks tellitavatest, st mittelineaarsetest teenustest. Lineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste või teleringhäälingu teenuste puhul, mida sama meediateenuste osutaja pakub samaaegselt või ajalise nihkega täiendavalt mittelineaarsete teenustena, loetakse, et käesoleva direktiivi nõudeid kohaldatakse ainult lineaarse edastamise suhtes. Kui aga erinevat liiki teenuseid pakutakse paralleelselt, ilma et üks osa oleks teise suhtes selgelt teisejärguline, peaks käesolevat direktiivi siiski kohaldama teenuse nende eristatavate osade suhtes, mis vastavad kõigile audiovisuaalse meediateenuse kriteeriumidele.

(21)  Käesolevas direktiivis kasutatud mõisted, eelkõige teleringhäälingu ning lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste mõisted, on sätestatud üksnes käesoleva direktiivi ja direktiivi 89/552/EMÜ eesmärgil ega mõjuta autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud alusõigusi. Nende õiguste kohaldamisala ja korda antud mõistetega ei piirata ja neid reguleerivad jätkuvalt asjakohased õigusaktid.

(22)  Käesolev direktiiv ei hõlma ajalehtede ja ajakirjade elektroonilisi versioone.

(23)  Käesolevas direktiivis tähendab mõiste "audiovisuaalne" liikuvaid pilte koos heliga või ilma, hõlmates seega tummfilme, kuid mitte audioülekandeid ega raadioteenuseid.

(24)  Audiovisuaalne meediateenus koosneb programmidest, st toimetusvastutusega liikuvate piltide suletud järjestusest koos heliga või ilma, mida meediateenuste osutaja edastab kas kindla ajakava kohaselt või on kokkuseatud kataloogi kujul.

(25)  Meediateenuste osutaja rolli ja seoses sellega audiovisuaalsete meediateenuste määratlemiseks on vajalik toimetusvastutuse mõiste. "Toimetusvastutus" on audiovisuaalse pakkumise sisu valiku ja ülesehituse viisi määramise pädevus kutselisel alusel. Seda võib kohaldada üksiku sisu või sisukogumi kohta. Selline toimetusvastutus tähendab telesaadete puhul vastutust saatekava koostamise ja mittelineaarsete teenuste puhul vastutust programmikataloogi koostamise eest. Käesoleva direktiiviga ei piirata elektroonilise kaubanduse direktiivis kehtestatud vastutusest vabastamist.

(26)  Ainuüksi audiovisuaalse meediateenuse tehniline edastamine maaga seotult või satelliidi kaudu ei anna meediateenuste osutaja staatust käesoleva direktiivi tähenduses; sama põhimõte kehtib valikuotsuse tegemisel, tingimusel et toimetusvastutus lasub selgelt liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluval kolmandal isikul.

(27)  Kriteeriume, mis on kehtestatud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a sätestatud audiovisuaalsete meediateenuste määratluses ning mida on laiendatud käesoleva direktiivi põhjendustes 18 kuni 26, tuleb täita samaaegselt.

(28)  Lisaks reklaamile ja otsepakkumisele sätestatakse audiovisuaalse kommertsteadaande laiem mõiste. Selle all mõeldakse liikuvaid pilte koos heliga või ilma, mida edastatakse osana audiovisuaalsest meediateenusest ning mis sisalduvad programmides või kaasnevad nendega ja on mõeldud äriga tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks; seega ei hõlma nimetatud mõiste ametlikke teadaandeid ega tasuta edastatavaid heategevusega seotud üleskutseid.

(29)  Päritoluriigi põhimõte jääb direktiivi 89/552/EMÜ tuumaks, kuna see on vajalik siseturu loomiseks. Seda põhimõtet peab seepärast kohaldama kõigi audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, et tagada meediateenuste osutajatele õiguslik kindlus, mis on vajalik baas uute ärimudelite rakendamiseks ja nende teenuste käivitamiseks. Samuti on see vajalik teabe ja audiovisuaalsete programmide vaba liikumise tagamiseks siseturul. Selle põhimõtte kohaldamisega ei saa välistada teenuse ressursside päritolu kriteeriumide arvestamist, et tagada tingimused õiglaseks konkurentsiks.

(30)  Tugeva, konkurentsivõimelise ja ühtse Euroopa audiovisuaaltööstuse edendamiseks ja meedia pluralismi võimaldamiseks kogu Euroopa Liidus on endiselt oluline, et audiovisuaalsete meediateenuste osutaja kuuluks ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja et teabe mitmekesisus oleks Euroopa Liidu aluspõhimõte.

(31)  Seepärast on oluline, et liikmesriigid väldiksid turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, mis võib põhjustada pluralismi piiranguid ning meedia kaudu edastava teabe vabaduse ja kogu teabelevisektori piiramist; võttes näiteks meetmeid mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks üldist huvi pakkuvale audiovisuaalsele meediateenusele (nt ülekandmist kohustavad eeskirjad).

(32)  Tehnoloogia areng, eriti seoses digitaalsatelliitprogrammidega, tähendab vajadust täiendavate kriteeriumide kohandamiseks, et tagada sobiv õiguslik reguleerimine ja õigusaktide tõhus rakendamine ning anda osalistele reaalne võim audiovisuaalse meediateenuse sisu üle.

(33)  Kuna käesolev direktiiv käsitleb Euroopa Liidus avalikkusele pakutavaid teenuseid, tuleks seda kohaldada üksnes audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, mida avalikkus saab ühes või mitmes liikmesriigis standardsete tarbijatele ettenähtud seadmetega otseselt või kaudselt vastu võtta. Standardsete tarbijatele ettenähtud seadmete mõiste määratlemine tuleb jätta pädevatele riiklikele asutustele.

(34)  Asutamislepingu artiklites 43–48 on sätestatud asutamisvabaduse põhiõigus. Seepärast on audiovisuaalsete meediateenuste osutajatel üldiselt vabadus valida oma asutamiskohaks olev liikmesriik. Euroopa Ühenduste Kohus on rõhutanud ka seda, et "asutamisleping ei keela ettevõtjal kasutada teenuste osutamise vabadust, kui ta ei osuta teenuseid oma asukohaliikmesriigis"(15).

(35)  Siiski peavad liikmesriigid olema vabad kohaldama käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes rangemaid eeskirju, tagades, et need eeskirjad on kooskõlas ühenduse konkurentsiõigusega. Et välistada nendest eeskirjadest kõrvalehoidmine, on Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõiguse kodifitseerimine(16) koos mõne tõhusama menetlusega asjakohane lahendus, mis võtab arvesse liikmesriigi probleeme, seadmata kahtluse alla päritoluriigi põhimõtte nõuetekohast kohaldamist.

(36)  Selleks et liikmesriik konkreetsel juhul saaks tõendada, et teises liikmesriigis asutatud meediateenuste osutaja hoiab kõrvale eeskirjade täitmisest, võib see liikmesriik osutada näitajatele, nagu reklaami ja/või tellijatelt saadava tulu päritolu, teenuse põhikeel või selliste saadete või kommertsteadaannete olemasolu, mis on otseselt suunatud vastuvõtva liikmesriigi avalikkusele.

(37)  Käesoleva direktiivi kohaselt, olenemata päritoluriigi põhimõtte kohaldamisest, võivad liikmesriigid ikkagi võtta meetmeid, mis piiravad teleringhäälingu või mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste vaba liikumist, kuid üksnes teatavatel tingimustel, mis on loetletud direktiivi 89/552/EMÜ artiklis 2a, ja antud direktiivis sätestatud korra kohaselt. Euroopa Ühenduste Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et teenuste osutamise vabaduse piiranguid, nagu kõrvalekallet asutamislepingu aluspõhimõttest, tuleb tõlgendada kitsendavalt(17). Erilist tähelepanu tuleks samuti pöörata alaealiste ja tervise kaitsele, kuid ideede ja arvamuste eelkontroll ei tohiks siiski olla mingil tingimusel lubatud. Seoses mittelineaarsete audiovisuaalsete teenustega asendab liikmesriigi võimalus võtta meetmeid vastavalt direktiivi 89/552/EMÜ artiklile 2a võimalikud meetmed, mida asjaomane liikmesriik oleks senini saanud võtta vastavalt elektroonilise kaubanduse direktiivi artikli 3 lõikele 4 ja/või artikli 12 lõikele 3 valdkonnas, mida on kooskõlastatud direktiivi 89/552/EMÜ artiklitega 3 d ja 3 e.

(38)  Teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus"(18) rõhutas komisjon vajadust hoolikalt analüüsida sobivat reguleerivat lähenemist, eelkõige küsimust, kas asjaomase valdkonna ja probleemi puhul peaks eelistama õiguslikku reguleerimist või peaks kaaluma teisi võimalusi, nagu näiteks ühis- või isereguleerimist. Kogemus on lisaks näidanud, et nii ühis- kui ka ja isereguleerimise vahendid, mida rakendatakse vastavalt liikmesriikide erinevatele õigustraditsioonidele, võivad mängida tähtsat rolli kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamises. Meetmed, mis on suunatud avaliku huvi eesmärkide saavutamisele tekkivas audiovisuaalsete meediateenuste sektoris, on tõhusamad siis, kui teenuseosutajad ise neid aktiivselt toetavad. Isereguleerimine on seega teatud liiki vabatahtlik algatus, mis võimaldab ettevõtjatel, sotsiaalpartneritel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja ühendustel võtta ise ja enda jaoks vastu ühiseid suuniseid. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma erinevate õigustraditsioonidega tunnustama tõhusat rolli, mida tulemuslik isereguleerimine võib omada kehtivate õigusaktide ning kohtu- ja/või haldusmehhanismide täiendamisel, samuti isereguleerimise kasulikku panust käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Kuigi isereguleerimine võib olla käesoleva direktiivi teatavate sätete rakendamise täiendavaks meetodiks, ei saa see siiski asendada riikliku seadusandja kohustust. Ühisreguleerimine oma vähimal kujul loob õigusliku seose isereguleerimise ja riikliku seadusandja vahel vastavalt liikmesriikide õigustraditsioonidele.

(39)  Ühisreguleerimise üldnimetus hõlmab reguleerimisvahendeid, mis põhinevad riigiorganite ja isereguleerivate organite vahelisel koostööl ning on riigi tasandil väga erinevate nimetuste ja erineva ülesehitusega. Sellise vahendi tegelik vorm kajastab üksikute liikmesriikide meediakorralduse traditsioone. Ühisreguleerimissüsteeme ühendab see, et algselt riigi ülesandeid ja eesmärke saavutatakse koostöös osapooltega, keda reguleerimine puudutab. Riikliku ülesande või volituse alusel osalejad peavad ise tagama reguleerimiseesmärgi saavutamise. Alus on alati riiklik õiguslik raamistik, mis kehtestab sisu, korraldust ja menetlust käsitlevad juhised. Sellele tuginedes loovad huvitatud osapooled täiendavaid kriteeriume, eeskirju ja vahendeid, mille järgimist nad ise kontrollivad. Niimoodi määratletud isereguleerimine võimaldab kasutada erialateadmisi vahetult haldusülesanneteks ja vältida bürokraatlikke menetlusi. On vajalik, et kõik või vähemalt kõige mõjukamad osapooled osalevad selles süsteemis või tunnustavad seda. Ühisreguleerimise toimimine tagatakse, ühendades huvitatud osapooltele mõeldud juhised riiklike sekkumisvõimalustega juhuks, kui juhiseid ei täideta.

(40)  Ringhäälinguorganisatsioonid võivad ainuõiguslikult omandada esindusõigusi üldist huvi pakkuvateks üritusteks. Kogu Euroopa Liidus on siiski tarvis edendada pluralismi uudistetoodangu ja -saadete mitmekesisuse kaudu ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 tunnustatud põhimõtteid.

(41)  Et kaitsta põhivabadust saada teavet ja et tagada Euroopa Liidu vaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse, peavad suurt üldist huvi pakkuva ürituse ainuõiguste valdajad andma teistele ringhäälinguorganisatsioonidele ja ringhäälinguorganisatsioonide nimel tegutsevatele vahendajatele õiguse kasutada üldistes uudistesaadetes lühikesi väljavõtteid võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel, võttes ainuõigust nõuetekohaselt arvesse. Sellised tingimused tuleb teatavaks teha aegsasti enne üldist huvi pakkuva ürituse toimumist, et teistele jääks kõnealuse õiguse kasutamiseks piisavalt aega. Üldreeglina ei tohiks niisugused lühikesed väljavõtted: olla pikemad kui 90 sekundit; olla edastatud enne ürituse lõppu või spordiürituste puhul enne ühe päeva sündmuste lõppu, olenevalt sellest, kumb on varasem; minna eetrisse hiljem kui 36 tunni möödumisel üritusest; leida kasutust riikliku arhiivi loomiseks; jätta välja allikaks oleva ringhäälinguorganisatsiooni logo või muu tunnusmärgi või leida kasutust mittelineaarsetes teenustes, välja arvatud juhul, kui sama meediateenuste osutaja pakub neid samaaegselt või ajalise nihkega. Õigust piiriülesele uudiste kättesaadavusele tuleks kohaldada üksnes vajaduse korral. Järelikult juhul, kui samas liikmesriigis on teine ringhäälinguorganisatsioon saanud ainuõigused asjaomase ürituse kajastamiseks, tuleb juurdepääsu taotleda selle ringhäälinguorganisatsiooni käest. Üleeuroopaliste ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib ürituse toimumiskohaks oleva liikmesriigi õigus.

(42)  Meediakirjaoskuse all mõistetakse tarbijate oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad neil meediat tulemuslikult kasutada. Meediakirjaoskusega inimesed on võimelised tegema informeeritud valikuid; mõistma sisu ja teenuste olemust; nad on suutelised kasutama uute sidetehnoloogiate kõiki võimalusi ning oskavad kaitsta iseennast ja oma perekonda kahjustava või solvava materjali eest. Seetõttu on ülioluline, et liikmesriigid ja siseriiklikud reguleerivad asutused edendaksid aktiivselt meediakirjaoskust kõigis ühiskonnakihtides ning viiksid regulaarselt läbi uuringuid selle jälgimiseks ning saamaks teavet sisu reguleerimise eesmärgil.

(43)  Mittelineaarsed teenused erinevad lineaarsetest kasutaja valiku- ja kontrollivõimaluse ning ühiskonnale avaldatava mõju poolest(19). Nende erisuste tõttu on põhjendatud mittelineaarsete teenuste väiksem reguleeritus ning nad peavad vastama ainult direktiivi 89/552/EMÜ artiklites 3c–3h sätestatud põhireeglitele.

(44)  Audiovisuaalsete meediateenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuse kujundamisele, peavad kasutajad tingimata täpselt teadma, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Seepärast on liikmesriikidele tähtis tagada, kasutajatel oleks juurdepääs teabele selle kohta, kuidas ja kes sisu toimetamise eest vastutab. Iga liikmesriigi ülesanne on otsustada praktiliste üksikasjade üle, kuidas seda eesmärki saavutada, ilma et see piiraks ühenduse õiguse muid asjaomaseid sätteid.

(45)  Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirduvad käesolevas direktiivis sätestatud meetmed üksnes vähimaga, mis on vajalik siseturu nõuetekohase toimimise saavutamiseks. Kui on vaja meetmeid ühenduse tasandil ja et garanteerida ala, mis on ka tegelikult ilma sisepiirideta, kuivõrd tegemist on audiovisuaalsete teenustega, peab direktiiv 89/552/EMÜ edendama üldist huvi pakkuvate eesmärkide kaitset kõrgel tasemel, eelkõige alaealiste, puudega inimeste õiguste ja inimväärikuse kaitset.

(46)  Kahjulik sisu ja tegevus audiovisuaalsete meediateenuste vallas valmistab seadusandjatele, majandusharule ja lapsevanematele jätkuvalt muret. Seetõttu näib olevat vajalik õpetada mitte üksnes lapsi, vaid ka nende vanemaid, õpetajaid ja haridustöötajaid kasutama paremini kõiki massiteabevahendeid, eriti audiovisuaalseid meediateenuseid, olenemata teenuste osutamise viisist. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitsmiseks kõigis audiovisuaalsetes meediateenustes ja audiovisuaalsetes kommertsteadaannetes, reklaamis, telemüügis, sponsorluses, tooteasetuses ja muude tehniliselt võimalike massiteabevahendite puhul.

(47)  Liikmesriigid peaksid tagama, et vastavates riiklikes õppekavades ja täiendusõppeprogrammides edendatakse kriitilist suhtumist meediasse.

(48)  Alaealiste ja inimväärikuse kaitseks võetud meetmeid tuleb hoolikalt tasakaalustada sõnavabaduse põhiõigusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Nende meetmete eesmärk peaks siiski olema tagada alaealiste ja inimväärikuse piisav kaitse, eriti seoses mittelineaarsete teenustega, kehtestades kohustuse pöörata selgelt tähelepanu teatud saadete eripärale enne nende edastamist, kooskõlas nii Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 1, mille kohaselt inimväärikus on puutumatu ning seda tuleb austada ja kaitsta, kui ka selle harta artikliga 24, mis sätestab, et lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ja et kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

(49)  Alaealisi, sotsiaalselt kaitsetuid ja puudega inimesi, sealhulgas vaimse puudega inimesi võivad eriti kahjustada ja psüühiliselt või psühholoogiliselt häirida saated, kus esinevad verbaalse, füüsilise või moraalse vägivalla stseenid, või stseenid, mis eksivad inimväärikuse vastu või õhutavad rassivaenu või mõnda muud diskrimineerimise vormi. Kuivõrd käesoleva direktiivi üks eesmärk on nende isikute üldine kaitse, soovitatakse liikmesriikidel tungivalt audiovisuaalsete meediateenuste osutajatele seda olulist tõsiasja meelde tuletada ning neilt nõuda, et enne edastamist osutataks selgelt selliste saadete eripärale.

(50)  Ükski käesoleva direktiivi säte, mis käsitleb alaealiste ja avaliku korra kaitset, ei nõua, et kõnealused meetmeid tuleks rakendada audiovisuaalsete meediateenuste eelneva kontrollimise abil.

(51)  Asutamislepingu artikli 151 lõikes 4 nõutakse, et ühendus võtaks asutamislepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte. Eriti tuleks austada ja edendada kultuuride ja keelte mitmekesisust ning soodustada ühtlasi vastastikust mõistmist.

(52)  Mittelineaarsed audiovisuaalsed meediateenused võivad lineaarsed teenused osaliselt välja vahetada. Seepärast peaksid nad propageerima Euroopa päritoluga teoste tootmist ja levitamist ning seeläbi võimalusel aktiivselt kaasa aitama kultuurilise mitmekesisuse edendamisele. Niisugune toetus Euroopa päritolu teostele võiks olla näiteks majandustulemustega proportsionaalne Euroopa päritolu teoste minimaalne osakaal, Euroopa päritolu teoste minimaalne osakaal tellitava videoteenuse kataloogis või Euroopa päritolu teoste atraktiivne esitlemine elektroonilistes programmijuhtides. Euroopa päritoluga teoste propageerimisega audiovisuaalsete meediateenuste kaudu seotud sätete kohaldamist on tähtis korrapäraselt läbi vaadata. Direktiivi 89/552/EMÜ artikli 3f lõikes 3 osutatud aruandluse raames peavad liikmesriigid arvestama eelkõige ka selliste asjaoludega nagu antud teenuste rahalise osalus Euroopa päritolu teoste tootmises ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamises, Euroopa päritolu teoste osakaal audiovisuaalsetes meediateenustes ning nimetatud teenustega pakutavate Euroopa päritolu teoste tegelik vaadatavus.

(53)  Isikuid, kes üksnes komplekteerivad või edastavad audiovisuaalseid meediateenuseid või pakuvad müügiks selliste teenuste pakette, mille puhul neil puudub igasugune toimetusvastutus, ei peaks käsitleda meediateenuste osutajatena. Järelikult ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse selliste sisupakkumiste komplekteerimine, edastamine või edasimüük, mille puhul ei omata mingisugust toimetusvastutust.

(54)  Muudetud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 4 sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et ergutada ringhäälinguorganisatsioone kaasama piisava osa ühistoodanguna toodetud Euroopa päritoluga teoseid või väljastpoolt oma riiki pärit Euroopa teoseid.

(55)  Meediateenuste osutajad peaksid oma teenustesse lülitama ka sõltumatute tootjate teoseid, järgides samal ajal selliste teoste kordusesitamisega seotud õigusi ja intellektuaalse omandi õiguste õiglast jaotamist.

(56)  Tähtis on tagada, et kinematograafiateoseid edastatakse õiguste valdajate ja audiovisuaalsete meediateenuste osutajate vahel kokkulepitud ajavahemikel.

(57)  Mittelineaarsete teenuste kättesaadavus suurendab tarbija valikuvõimalusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu hoolt kandma, et riiklikud õppekavad ja täiendõppeprogrammid sisaldaksid piisavalt selgitusi kriitilise meediakasutuse kohta, et vältida vajadust kehtestada põhjalikud eeskirjad audiovisuaalsete kommertsteadaannete kohta. Seega ei ole mittelineaarsete teenustega seotud audiovisuaalseid kommertsteadaandeid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad põhjendatud ega ka tehnilisest vaatenurgast mõtestatud. Sellegipoolest peaksid kõik audiovisuaalsed kommertsteadaanded järgima mitte üksnes identifitseerimiseeskirju, vaid ka peamisi kvaliteedieeskirju, et teenida selgeid avaliku korra eesmärke.

(58)  Vastulause esitamise õigus on veebikeskkonnas eriti sobiv õiguskaitsevahend, kuna see annab võimaluse vaidlustatud teavet kohe parandada. Õigust tuleks kasutada siiski mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist sellisel ajal ja viisil, mis näib olevat sobiv, võttes arvesse taotluse aluseks olevat saadet. Vastulausele tuleb eelkõige omistada sama osakaal kui vaidlustatud teabele, et see jõuaks samasuguse mõjuga sama kasutajarühmani.

(59)  Nagu komisjon on tunnistanud oma tõlgendavas teatises piirideta televisiooni direktiivi telereklaami käsitlevate sätete teatavate aspektide kohta(20), on uute reklaamivõtete ja turundusuuenduste väljatöötamine loonud uusi tõhusaid võimalusi kommertsteadaanneteks traditsiooniliste ringhäälinguteenuste raames, mis võimaldavad neil tellitavate uuenduslike teenustega võrdsetes tingimustes paremini konkureerida. See tõlgendav teatis kehtib niivõrd, kuivõrd see viitab direktiivi 89/552/EMÜ sätetele, mida käesolev direktiiv ei mõjuta.

(60)  Kaubanduslik ja tehnoloogiline areng annab kasutajatele suuremad valikuvõimalused ja vastutuse audiovisuaalsete meediateenuste kasutamisel. Et säilitada üldisi huve teenivate eesmärkide proportsionaalsus, peab reguleerimine võimaldama lineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste osas teatavat paindlikkust: lahususe põhimõte peaks piirduma reklaami ja otsepakkumisega, tooteasetus peaks mõningatel juhtudel positiivse nimestiku alusel olema lubatud teatavatel tingimustel ning mõned kvantiteedipiirangud tuleks kaotada. Juhul kui tooteasetus on varjatud, tuleb see keelata. Lahususe põhimõte ei tohiks välistada uute reklaamitehnikate kasutamist.

(61)  On vaja tagada käesoleva direktiivi ja kehtivate ühenduse õigusaktide vaheline sidusus. Seetõttu, kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus mõne teise ühenduse õigusakti sättega, mis reguleerib audiovisuaalsete meediateenuste kättesaadavust või nende osutamise teatud aspekte, on käesoleva direktiivi sätted ülimuslikud. Seega täiendab käesolev direktiiv ühenduse õigustikku. Järelikult peale käesolevas direktiivis käsitletud tavade kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ(21) ebaõiglaste kaubandustavade suhtes, nagu eksitavad ja agressiivsed tavad, mida rakendatakse audiovisuaalsete meediateenuste puhul. Kuna direktiiviga 2003/33/EÜ(22), millega keelatakse sigarettide ja teiste tubakatoodete reklaam ja sponsorlus trükimeedias, infoühiskonna teenustes ja raadiosaadetes, ei piirata direktiivi 89/552/EMÜ kohaldamist, peaks direktiivide 2003/33/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus, arvestades audiovisuaalsete meediateenuste erinõudeid, jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Direktiivi 2001/83/EÜ(23) artikli 88 lõige 1, millega keelatakse teatavate ravimite avalikkusele suunatud reklaam, ei piira sama artikli lõike 5 kohaselt direktiivi 89/552/EMÜ artikli 14 kohaldamist, ning seega peaks direktiivide 2001/83/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Lisaks ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1924/2006 toitudele märgitud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta(24) kohaldamist.

(62)  Arvestades uute tehnoloogiate nagu personaalsed videosalvestid suuremat kasutamist ja kanalite suurenenud valikut, ei ole reklaamilõikude paigutamise üksikasjalik reguleerimine vaatajate kaitsmise eesmärgil enam õigustatud. Käesolev direktiiv annab ringhäälinguorganisatsioonidele paindlikkuse reklaamilõikude paigutamiseks sinna, kus see ei kahjusta tarbetult programmide terviklikkust.

(63)  Direktiiv on mõeldud Euroopa telemaastiku eripära kaitsmiseks Reklaami või otsepakkumisi võib edastada programmide ajal ainult viisil, mis ei kahjusta programmi terviklikkust ja väärtust või õiguste valdajate õigusi, arvestades loomulike pauside ning programmi kestuse ja iseloomuga.

(64)  Reklaami päevalimiit oli suures osas teoreetiline. Olulisem on tunnilimiit, kuna see kehtib ka vaadatavuse tippajal. Seega tuleks päevalimiit tühistada, kuid säilitada reklaamile ja otsepakkumistele seatud tunnilimiit. Samuti ei ole enam põhjendatud otsepakkumiste ja reklaamikanalitele lubatud ajalised piirangud, kuna tarbijate valikuvõimalused on suurenenud. Samas jääb kehtima limiit 20% reklaami tunnis, välja arvatud selliste enam aega nõudvate reklaamivormide puhul, nagu müügisaated ja otsepakkumissaated, mis oma iseloomu ja esitusviisi tõttu nõuavad rohkem aega(25).

(65)  Varjatud reklaam on oma negatiivse mõju tõttu tarbijatele selle direktiiviga keelatud praktika. Varjatud reklaami keeld ei hõlma seaduslikku tooteasetust käesoleva direktiivi raames.

(66)  Tooteasetus on televisiooni tarbeks tehtud kinematograafilistes ja audiovisuaalsetes töödes reaalsus, kuid liikmesriigid reguleerivad seda praktikat erinevalt. Võrdsete võimaluste tagamiseks ja seeläbi Euroopa meediatööstuse konkurentsivõime tõstmiseks on tarvis vastu võtta tooteasetuse eeskirjad. Asjakohane on koostada positiivne nimestik, mille alusel lubatakse tooteasetust sisuformaatide puhul, mille põhiülesanne ei ole arvamuse kujundamine, ning juhtudel, kus tooteasetus on tasuta või väikese tasu eest. Tooteasetuse mõiste hõlmab igasugust audiovisuaalse kommertsteadaande vormi, mis seisneb toote, teenuse või nende kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises programmi põimitud viisil, tavaliselt tasu eest või samalaadsetel kaalutlustel. See võib seisneda isiku käsutusse rahalise väärtusega teenuste või esemete andmises, mille saamiseks muidu oleks tulnud kulutada oma rahalisi või materiaalseid vahendeid või tööjõudu. Tooteasetuse suhtes kohaldatakse samu kvaliteedieeskirju ja -piiranguid nagu reklaami suhtes. Lisaks peaks see vastama erinõuetele. Meediateenuste osutaja toimetusvastutus ja sõltumatus ei tohi saada kahjustada. Eelkõige ei tohi toote kaasamisega programmi tekkida mulje, et programm või selle esitajad toodet toetavad. Lisaks sellele ei tohi toodet "liigselt esile tõsta", see tähendab esiletõstmist, mis ei ole õigustatud programmi toimetuslike nõuete või tegelikkuse kujutamise vajadusega. Liigne esiletõstmine võib seisneda ka asjaomaste kaubamärkide, kaupade või teenuste korduvas näitamises või nende esiletõstmise viisis. Arvesse tuleb võtta ka nende programmide sisu, kuhu need paigutatakse.

(67)  Tootmistugi on toodete või teenuste mainimine või kujutamine toimetuslikel põhjustel tasuta või samalaadse vastutasuta. Et eristada tootmistuge tooteasetusest käesoleva direktiivi tähenduses, peaks õiguslik raamistik kõikides programmiformaatides lubatud tootmistoe kasutamiseks olema selge.

(68)  "Liigse esiletõstmisega" on tegemist, kui kõnealuse kaubamärgi, kauba või teenuse korduva kujutamise või nende esitlemisviisi kaudu tõstetakse tooteid tootmistoe või tooteasetuse raames liigselt esile, arvestades seejuures nende programmide sisu, kus need esinevad.

(69)  Et reguleerijad saaksid teha oma tööd erapooletult ja läbipaistvalt ning et soodustada pluralismi, ei tohi nad sõltuda riikide valitsustest ega audiovisuaalsete meediateenuste osutajatest. Käesoleva direktiivi õigeks kohaldamiseks on vajalik tihe koostöö siseriiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel. Samamoodi on eriti tähtis tihe koostöö liikmesriikide ja liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel, pidades silmas mõju, mis ühes liikmesriigis asuvatel ringhäälinguorganisatsioonidel võib olla mõnes teises liikmesriigis. Kui siseriikliku õigusega on ette nähtud loaandmise menetlused ja küsimus puudutab rohkem kui ühte liikmesriiki, on soovitav, et vastavate asutuste vaheline suhtlus toimuks enne lubade andmist. See koostöö peaks hõlmama kõiki direktiiviga 89/552/EMÜ, eeskätt artiklitega 2, 2 a ja 3 hõlmatud valdkondi.

(70)  Kultuuriline mitmekesisus, sõnavabadus ja massiteabevahendite pluralism kujutavad endast Euroopa audiovisuaalsektori tähtsaid aspekte ja on seetõttu demokraatia ja mitmekesisuse vältimatuteks eeltingimusteks.

(71)  Puuetega inimeste, vanemate inimeste ja elukohariigi keelest erinevat emakeelt kõnelevate kolmandate riikide kodanike õigus osaleda ühiskonna sotsiaal- ja kultuurielus ning sellega lõimuda vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 25 ja 26 on lahutamatult seotud kättesaadavate audiovisuaalsete meediateenuste osutamisega. Audiovisuaalsete meediateenuste kättesaadavus hõlmab muu hulgas viipekeelt, subtiitreid, audiokirjeldust ning kergesti mõistetavat menüüjuhtimist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 89/552/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Pealkiri asendatakse järgmisega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ liikmesriikide audiovisuaalsete meediateenuste osutamist käsitlevate teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv)

2)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

3)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

d)  Lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  "4. Meediateenuste osutajad, kelle suhtes lõike 3 sätteid ei kohaldata, käsitletakse liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatena järgmistel juhtudel:

e)  Lõikes 5 asendatakse sõna "ringhäälinguorganisatsioon" väljendiga "meediateenuse osutaja" ja artikkel 52 asendatakse artikliga 43.

f)  Lõige 6 asendatakse järgmisega:

6.  "6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, mida ühe või mitme liikmesriigi avalikkus ei võta vastu otseselt ega kaudselt."

4)  Artikkel 2a asendatakse järgmisega:

Artikkel 2a

1.  Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate telesaadete vastuvõtmisvabaduse ja ei piira audiovisuaalsete meediateenuste taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga kooskõlastatavatesse valdkondadesse.

2.  Liikmesriigid võivad ajutiselt teha erandi lõikest 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

3.  Tellitavate teenuste osas võib liikmesriik kiireloomulistel juhtudel võtta ajutiselt meetmeid, millega tehakse erand lõikest 1, jättes täitmata lõike 2 punktides b, c ja d sätestatud tingimused. Sellisel juhul teavitatakse meetmest võimalikult kiiresti komisjoni ja meediateenuste osutaja asutamiskoha liikmesriiki, tuues ära põhjendused, miks liikmesriik peab olukorda kiireloomuliseks.

4.  Komisjon otsustab kahe kuu jooksul pärast asjaomase liikmesriigi võetavatest meetmetest teatamist, kas need meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole ühenduse õigusega kooskõlas, nõutakse liikmesriigilt kõnealuste meetmete viivitamatut tühistamist.

5.  5 Lõige 2 ei piira ühegi menetluse, õiguskaitsevahendi ega sanktsiooni kohaldamist kõnealuse rikkumise suhtes selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla asjaomane meediateenuste osutaja kuulub."

5)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 3

1.  Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni all olevatelt meediateenuste osutajatelt nõuda käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade järgimist, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusega ega moonuta konkurentsi.

2.  Kui liikmesriik:

3.  Kui esimene liikmesriik on seisukohal:

Sellised meetmed on objektiivselt vajalikud, neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil, need sobivad taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja ei või minna kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

4.  Liikmesriik võib võtta lõike 3 kohaseid meetmeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

5.  Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul alates teatamisest vastavalt lõike 4 punktile a. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, hoidub kõnealune liikmesriik kavandatud meetmete võtmisest.

6.  Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega ja oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni all olevad meediateenuste osutajad järgivad tegelikkuses käesoleva direktiivi sätteid.

7.  Liikmesriigid soodustavad ise- ja/või kaasreguleerimise korda riiklikul tasandil käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades. Kõnealune kord peab olema asjaomase liikmesriigi põhiliste huvirühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise.

8.  Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus mõne teise ühenduse õigusakti sättega, mis reguleerib audiovisuaalsete meediateenuste kättesaadavuse või nende osutamise aspekte, on käesoleva direktiivi sätted ülimuslikud.

9.  Liikmesriigid edendavad sobivate vahendite kaudu tarbijate meediakirjaoskust.

6)  Lisatakse järgmised artiklid 3b–3l:

Artikkel 3b

1.  Vastavalt teabele vaba juurdepääsu põhimõttele, mis on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11, ja ilma et see piiraks ringhäälinguorganisatsioonide vahel sõlmitud kehtivaid kokkuleppeid ja ilma et see õõnestaks ainuõiguseid, tagavad kõik liikmesriigid et lühiuudiste puhul, sealhulgas üleeuroopaliseks edastamiseks mõeldud uudised, ei jäeta teistes liikmesriikides asutatud ringhäälinguorganisatsioone ilma juurdepääsust võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel avalikkusele suurt huvi pakkuvatest üritustest, mida edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon. Ringhäälinguorganisatsioonil, kes sellist juurdepääsu võimaldab, on õigus asjakohasele hüvitisele tekkinud tehniliste kulude eest.

2.  Ringhäälinguorganisatsioonid võivad vabalt valida edastava ringhäälinguorganisatsiooni signaalist lühiväljavõtteid, viidates vähemalt nende allikale. Selliseid väljavõtteid kasutatakse ainult üldiste uudistesaadete jaoks.

3.  Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks üksikute ringhäälinguorganisatsioonide kohustust järgida autoriõigust, sealhulgas direktiivi 2001/29/EÜ(26) ja/või 26. oktoobri 1961. aasta teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelist konventsiooni (Rooma konventsioon) ning 9. septembri 1886. aasta kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (Berni konventsioon) hilisemal muudetud kujul.

4.  Liikmesriigid tagavad, et määratakse kindlaks selliste lühiväljavõtete kasutamise üksikasjad ja tingimused, eelkõige nende maksimaalne pikkus, nende edastuse ajapiirangud ja allikaks olevale ringhäälinguorganisatsioonile viitamise nõuded.

5.  Ringhäälinguorganisatsioonid võivad kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega ja edastamise eesmärgil saada ise vastavale üritusele juurdepääsu.

Artikkel 3c

Artikkel 3d

1.  Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid audiovisuaalseid meediateenuseid ei tehta kättesaadavaks viisil, mis võib tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Seda artiklit kohaldatakse eelkõige pornograafiat ja põhjendamatut vägivalda sisaldavate programmide suhtes. Komisjon ja liikmesriigid peaksid julgustama meediatööstuse asjaomaseid osapooli edendama alaealiste kaitse lisameetmena ühenduses tervikuna rakendatavat märgistamise, hindamise ja filtreerimise süsteemi. Liikmesriigid peavad edendama meetmeid, mis võimaldavad lastevanematel ja teistel hooldajatel paremini kontrollida pornograafiat ja põhjendamatut vägivalda sisaldavaid programme.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad teevad kättesaadavaks filtreerimissüsteemid, mis võimaldavad vältida alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustavat sisu, ning teavitavad kasutajaid nende olemasolust.

3.  Komisjon ja liikmesriigid ergutavad audiovisuaalsete meediateenuste osutajaid, reguleerivaid asutusi ja kõiki teisi osalisi arutlema infosisu sellise ühtlustatud märgistamissüsteemi väljatöötamise tehnilise ja juriidilise teostatavuse üle, mis soodustaks paremat filtreerimist ja allikate klassifitseerimist, sõltumata kasutatavast jaotuskanalist, et tagada alaealiste parem kaitse.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad ei edastaks mingil juhul lastepornograafiat, kehtestades selle keelu rikkumise eest haldus- ja/või kriminaalkaristused.

5.  Liikmesriigid paluvad nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel audiovisuaalsete meediateenuste osutajatel edendada teavituskampaaniaid naiste ja alaealiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks, võimaluse korral koostöös nimetatud valdkonnaga tegelevate avaliku ja erasektori ühenduste ja üksustega.

Artikkel 3e

Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate audiovisuaalsed meediateenused ja audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei sisalda vihkamisele õhutamist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ega eksi muul moel inimväärikuse vastu.

Artikkel 3f

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad edendavad asjakohaste meetmetega ja nõuetekohaselt arvestades erinevaid edastamisvahendeid, Euroopa päritoluga teoste arendamist, tootmist ja kättesaadavust artikli 6 tähenduses, kui see on teostatav. Mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste puhul võiks toetuseks ja edendamiseks kasutada majandustulemustega proportsionaalset Euroopa päritolu teoste minimaalset osakaalu, tellitavate videoteenuste kataloogides sisalduvate Euroopa päritolu teoste ja ringhäälinguorganisatsioonidest sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritolu teoste minimaalset määra või Euroopa päritolu teoste ja selliste sõltumatute tootjate loodud teoste atraktiivset esitlemist elektroonilistes programmijuhtides.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuste osutajad ei edasta kinematograafiateoseid väljaspool autoriõiguste omanikega kokkulepitud ajavahemikku.

3.  Liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt käesoleva direktiivi vastuvõtmisele järgneva neljanda aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta järel aru lõikes 1 sätestatud meetme rakendamisest.

4.  Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe ja sõltumatu uuringu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel lõike 1 kohaldamisest aru, võttes arvesse turu ja tehnoloogia arengut ning kultuurilise mitmekesisuse eesmärki.

Artikkel 3g

c)   audiovisuaalsetes kommertsteadaannetes ei tohi kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid. Seetõttu ei tohi reklaamilõikude ja neile eelnevate või järgnevate programmide või kaadrite helitugevus ületada ülejäänud programmi keskmist helitugevust. See kohustus hõlmab nii reklaamitootjate kui levitajate vastutust, kes tagavad, et reklaamitootjad järgiks oma reklaamsõnumite valmistamisel seda kohustust;

Artikkel 3h

1.  Sponsitavad audiovisuaalsed meediateenused või saated peavad vastama järgmistele nõuetele:

2.  Audiovisuaalseid teenuseid või saateid ei tohi sponsida ettevõtted, mille põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük.

3.  Ettevõtted, mis tegelevad muu hulgas ravimite ja raviteenuste valmistamise või müügiga, võivad nende sponsitavates audiovisuaalsetes meediateenustes või saadetes reklaamida ettevõtja nime või mainet, kuid ei tohi reklaamida selliseid ravimeid ega raviteenuseid, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla meediateenuste osutaja kuulub, kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel.

4.  Uudiste- ja ajakohaste sündmuste saateid ei tohi sponsida.

Artikkel 3i

1.  Tooteasetus on keelatud. Eriti uudiste- ja aktuaalsete sündmuste saated, lastesaated, dokumentaalfilmid ja õpetliku sisuga saated ei tohi sisaldada tooteasetust.

Toote integratsioon ja teemade asetus on põhimõtteliselt keelatud.

2.  Kui liikmesriigid ei otsusta teisiti, on tooteasetus siiski lubatav kinematograafiateostes, telefilmides ja telesarjades ning spordiülekannetes.

Tootmistugi on lubatud, kui makset ei tehta, aga teatavaid tooteid või teenuseid pakutakse tasuta üksnes selleks, et need lisataks saatesse.

Tootmistoe puhul teavitatakse vaatajat sellise toe kasutamisest asjakohaste vahenditega.

3.  Mingil juhul ei tohi saated sisaldada järgmiste toodete tooteasetust või tootmistuge:

4.  Lõigete 1, 2 ja 3 sätted kehtivad ainult saadete puhul, mis on toodetud pärast seda kuupäeva, millal liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi jõustama.

Artikkel 3j

1.  Reklaami lühivormide (nagu näiteks reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud) osakaal ei või ületada 20% tunnist.

2.  Lõige 1 ei kehti teadaannete suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioon edastab seoses oma saadetega, ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete või sponsorlusteadete suhtes.

Artikkel 3k

1.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalsete meediateenuste järkjärguliselt kättesaadavaks tegemine nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

2.  Alates hiljemalt ...* esitavad liikmesriigid iga kahe aasta järel komisjonile riikliku aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta. See aruanne hõlmab eeskätt statistilisi andmeid lõikes 1 sätestatud kättesaadavuse osas püstitatud eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude kohta. Aruandes tuuakse välja võimalikud takistused ja kirjeldatakse nende ületamiseks vajalikke meetmeid.

__________

* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

Artikkel 3l

1.  Ilma et see piiraks liikmesriikide muude tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguslike sätete kohaldamist, on vastulause esitamise õigus või võrdväärne õiguskaitsevahend kodakondsusest või riikkondsusest olenemata igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle õigustatud huve on eelkõige, kuid mitte üksnes maine või hea nime osas kahjustatud audiovisuaalses meediateenuses esitatud ebaõigete väidetega.

2.  Vastulause esitamise õigus või võrdväärsed õiguskaitsevahendid kehtivad kõikide liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes.

3.  Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mis on vajalikud vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kehtestamiseks, ja määravad kindlaks nende kasutamise korra. Eelkõige tagavad nad, et kõnealuse õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks on piisavalt aega ja et nende kasutamise kord võimaldab teistes liikmesriikides elavatel või asutatud füüsilistel või juriidilistel isikutel neid nõuetekohaselt kasutada.

4.  Taotluse vastulause esitamise õiguse või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks võib tagasi lükata, kui selline vastulause ei ole lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt õigustatud, kui sellega kaasneks karistatav tegu, kui sellega kaasneks meediateenuste osutaja tsiviilvastutusele võtmine või kui see on vastuolus heade tavadega.

5.  Liikmesriigid tagavad, et vastulause esitamise õigust või võrdväärsete õiguskaitsevahendite kasutamist käsitlevaid vaidlusi oleks võimalik kohtulikult läbi vaadata.

6.  Vastulause esitamise õigus ei piira muid edasikaebamise viise, mida isikutel, kelle õigust väärikusele, aule, mainele või eraelule meediateenuste osutaja ei ole austanud, on võimalik kasutada.

7)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

Sõltumatu tootja mõiste määratlemisel võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse järgmist kolme kriteeriumi:

tootmisettevõtte kuuluvus ja varalised õigused; ühele ja samale meediateenuste osutajale tarnitavate programmide hulk, ning teiseste õiguste kuuluvus.

8)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

"c) teosed, mis on toodetud ühistoodanguna audiovisuaalsektoriga seotud Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete raames ja vastavad nendes lepingutes määratletud tingimustele."

b)  Lõige 3 jäetakse välja.

c)  Lõikest 4 saab lõige 3.

d)  Lõige 5 jäetakse välja.

9)  Artikkel 7 jäetakse välja.

10)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

Artikkel 10

1.  Telereklaam ja otsepakkumised on hõlpsasti äratuntavad ja eristatavad toimetatavast sisust. Ilma et see piiraks uute reklaamitehnikate kasutamist, hoitakse telereklaam ja otsepakkumised hoitakse programmi muudest osadest lahus optiliste ja/või akustiliste ja/või ruumiliste vahendite abil.

2.  Eraldiseisvad reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud (v.a spordiprogrammides) on erand.

11)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

Artikkel 11

1.  Reklaamilõike ja otsepakkumise lõike võib edastada programmide vahel. Reklaamilõike ja otsepakkumise lõike võib edastada ka programmide ajal viisil, mis ei ohusta programmide terviklikkust, võttes arvesse programmi loomulikke katkestuskohti, nii et õiguste valdajate õigusi ei kahjustata.

2.  Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seeriafilmid, meelelahutussaated ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste, lastesaadete ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase 30-minutilise ajavahemiku kohta reklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks.

Usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada reklaami ega otsepakkumisi.

12)  Artiklid 12 ja 13 jäetakse välja.

13)  Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja.

14)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

Artikkel 18

1.  Reklaami lühivormide (nagu näiteks reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud) osakaal ei või ületada 20% tunnist.

2.  Lõige 1 ei kehti teadaannete suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioon edastab saadete, otsepakkumiste, sponsitud saadete või, kui see on asjakohane, tooteasetuse reklaamimiseks.

15)  Artikkel 18a asendatakse järgmisega:

"Artikkel 18a

Audiovisuaalsete kommertsteadaannete saated, nagu otsepakkumine, otsepakkumise saated ja müügisaated, peavad olema sellistena selgesti eristatavad optiliste ja akustiliste vahendite abil.

16)  Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

Artikkel 19

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis telesaadete suhtes, mis on pühendatud üksnes reklaamile ja otsepakkumisele, samuti telesaadete suhtes, mis on pühendatud üksnes enesereklaamile, kusjuures need peavad olema hõlpsasti äratuntavad optiliste ja/või akustiliste vahendite abil. Peatükki 3 ja artiklit 11 (paigutamist käsitlevad eeskirjad) ning artiklit 18 (reklaami ja otsepakkumise kestus) kõnealuste telesaadete suhtes ei kohaldata.

17)  Artikkel 19a jäetakse välja.

18)  Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

Artikkel 20

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid ühenduse õigust asjakohaselt arvesse võttes üksnes oma riigi territooriumile ettenähtud teleringhäälingusaadete suhtes, mida avalikkus ei saa ühes või mitmes teises liikmesriigis otseselt ega kaudselt vastu võtta, kehtestada muid kui artikli 11 lõikes 2 ning artiklis 18 sätestatud eeskirju.

19)  Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate programmide hulgas ei ole saateid, mis võivad tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, eelkõige saateid, mis näitavad pornograafiat või põhjendamatut vägivalda.

20)  Artiklid 22 ja 22b asendatakse järgmisega:

Artikkel 22a

1.  Liikmesriigid edendavad alaealistele sobivate ja nende kommunikatsioonimeedia tundmist parandavate saadete ja audiovisuaalsete meediateenuste tootmist ja programmi võtmist.

2.  Selliste meetmete eesmärk on vanemate, õpetajate ja haridustöötajate kasvatustegevuse hõlbustamine, suurendades nende teadlikkust alaealistele mõeldud programmide mõjudest järgmiste vahenditega:

3.  Liikmesriikide vastavate õigusaktidega sätestatakse lisaks, et uued telerid varustatakse tehniliste vahenditega, mis võimaldavad teatud programmid välja filtreerida.

21)  Artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

Lõike 2 alapunktis e asendatakse väljend "teleringhäälinguteenused" väljendiga "audiovisuaalsed meediateenused".

22)  Lisatakse järgmised artiklid 23b ja 23c:

Artikkel 23b

1.  Liikmesriigid võtavad vastavalt siseriiklikule õigusele asjakohaseid meetmeid siseriiklike reguleerivate asutuste ja institutsioonide loomiseks, et tagada nende sõltumatus, meeste ja naiste võrdne esindatus neis ning see, et nad rakendavad oma võimu erapooletult ja läbipaistvalt.

2.  Liikmesriigid usaldavad siseriiklikele reguleerivatele asutustele ülesande tagada, et meediateenuste osutajad vastavad käesolevas direktiivis kehtestatule, eriti väljendusvabaduse, meedia pluralismi, inimväärikuse, mittediskrimineerimise, alaealiste, haavatavate vähemuste või puudega inimeste kaitsega seotud sätetele.

3.  Siseriiklikud reguleerivad asutused tugevdavad koostööd ja edastavad üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 23 c

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mida on vaja, et tagada teabe pluralism teleringhäälingusektoris.

Liikmesriigid edendavad kooskõlas ühenduse õigusega meetmeid, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuste osutajad tervikuna kajastaksid nende ühiskonna vastavavate väärtuste ja valikute vajalikku pluralismi, mis on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega.

23)  Artiklid 25 ja 25a jäetakse välja.

24)  Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

Artikkel 26

Komisjon esitab hiljemalt …* ja seejärel iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi (muudetud kujul) kohaldamise kohta, sealhulgas artikli 3f lõikes 3 ja artikli 3k lõikes 2 nimetatud aruanded ning eelkõige artikli 3f lõikes 1 toodud meetmete rakendamise kohta, ja teeb vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks audiovisuaalsete meediateenuste valdkonna arengule, võttes eriti arvesse viimaseid tehnoloogilisi arenguid, sektori konkurentsivõimet ning kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

________

* Viienda aasta lõpus pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

Artikkel 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)(27) muudetakse järgmiselt:

Lisa punkt 4 asendatakse järgmisega:

4.  Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta: artiklid 3g–3h ja artiklid 10–20 (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/…/EÜ (ELT ...).

Artikkel 3

1.  Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud seadused, määrused ja haldusnormid hiljemalt ...(28). Nad edastavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi sätete vastavustabeli.

Kui liikmesriigid nimetatud sätted vastu võtavad, peab neis sisalduma või nende ametliku avaldamise korral tuleb neile lisada viide käesolevale direktiivile. Viitamise viisi määravad liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud riiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) ELT C 318, 23.12.2006, lk 202. (3) ELT C ..., ..., lk .... (4) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta seisukoht. (5) Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60). (6) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33. (7) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1. (8) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126. (9) ELT ... (10) ELT ... (11) KOM(2003)0784. (12) KOM(2005)0229. (13) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 117. (14) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 453. (15) Kohtuasi C-56/96 VT4 Ltd v Vlaamse Gemeenschap EKL [1997] I, lk 03143, punkt 22; kohtuasi C 212/97 Centros vs Erhvervs-og Selskabsstyrelsen EKL [1999] I, lk 01459; vt ka kohtuasi C-11/95 komisjon vs Belgia Kuningriik EKL [1996] I, lk 04115 ja kohtuasi C-14/96 Paul Denuit EKL [1997] I, lk 02785. (16) Kohtuasi C 212/97 Centros vs Erhvervs-og Selskabsstyrelsen, kohtuasi C-33/74 Van Binsbergen vs Bestuur van de Bedrijfsvereniging voor de Metaalnijverheid EKL [1974], lk 1299; kohtuasi C-23/93 TV 10 SA v Commissariaat voor de Media EKL [1994] I, lk 04795, punkt 21. (17) Kohtuasi C-355/98 komisjon vs Belgia EKL [2000] I, lk 1221, punkt 28; kohtuasi C-348/96 Calfa EKL [1999] I, lk 0011, punkt 23. (18) KOM(2005)0097. (19) Kohtuasi C-89/04 Mediakabel EKL [2005] 1, lk 4891. (20) ELT C 102, 28.4.2004, lk 2. (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22). (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiiv 2003/33/EÜ tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides (ELT L 152, 20.6.2003, lk 16). (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67). (24) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9. (25) Kohtuasjad Reti Televisive Italiane SpA (RTI) C-320/94; Radio Torre C-328/94; Rete A Srl C-329/94; Vallau Italiana Promomarket Srl C-337/94; Radio Italia Solo Musica Srl ja muud C-338/94 ning GETE Srl C-339/94 vs Ministero delle Poste e Telecomunicazioni, EKL I, lk 6471. (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10). (27) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1. Määrust on muudetud direktiiviga 2005/29/EÜ (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22). (28) * Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (KOM(2006)0091 – C6-0082/2006 – 2006/0033(COD))

P6_TA(2006)0560 A6-0385/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0091)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 159 lõiget 3, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0082/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekomisjon arvamusi (A6-0385/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 159 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(2)

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,(3)

toimides artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Vaatamata globaliseerumise positiivsetele mõjudele majanduskasvule, töökohtadele ja heaolule ning vajadusele Euroopa konkurentsivõimet struktuurimuutuste abil veelgi tõsta, võib globaliseerumisel olla ka negatiivseid tagajärgi mõnede sektorite kõige ohustatumatele ja kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Seetõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi "fond"), millele oleks juurdepääs kõikidel liikmesriikidel ja mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on maailma kaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

(2)  On vaja säilitada Euroopa väärtusi ja edendada õiglase väliskaubanduse arengut. Globaliseerumise negatiivsete mõjudega tuleks eelkõige tegeleda pikaajalise ja säästva ühenduse kaubanduspoliitika strateegia abil, mille eesmärk on saavutada kõrged sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid. Fondi abi peaks olema dünaamiline ja võimeline kohanema pidevalt muutuvate ja sageli ettenägematute olukordadega turul.

(3)  Fondist tuleks eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem. Fond peaks edendama ettevõtlust, näiteks mikrokrediitidega või abiga koostööprojektide loomiseks.

(4)  Selle määruse kohased meetmed tuleb määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse destabiliseerumise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse töötajatele piirkondades ja majandussektorites, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem. Selline ümberpaiknemine ei ole tingimata koondunud ühte ja samasse liikmesriiki. Sellisel erandjuhul võivad liikmesriigid seega esitada ühistaotlusi fondist toetuse saamiseks.

(5)  Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga, eelkõige struktuurifondide toetuste osas, andes tõelist lisaväärtust ühenduse sotsiaalpoliitikale.

(6)  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5) (edaspidi: institutsioonidevaheline kokkulepe) on siduv alates 1. jaanuarist 2007 ja punktis 28 on sätestatud fondi eelarveraamistik.

(7)  Käesoleva määruse alusel rahastatav konkreetne meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Koordineerimine olemasolevate või kavandatavate moderniseerimise ja ümberkorraldamise meetmetega piirkondliku arengu raames on siiski vajalik, ehkki sellise koordineerimise tulemuseks ei tohiks olla fondi rahastatava tegevuse jaoks paralleelsete või täiendavate juhtimisstruktuuride loomine.

(8)  Selleks et lihtsustada käesoleva määruse rakendamist, peaksid kulud olema toetuskõlblikud alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab asjaomastele töötajatele individuaalse teenuse osutamist. Võttes arvesse vajadust tegutseda sihipäraselt, keskendudes konkreetselt tööturule naasmisele, tuleks fondi rahalise toetuse kasutamise suhtes kehtestada tähtaeg.

(9)  Siiski peaks jääma toetust saav liikmesriik vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja ühenduse toetusega rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6). Liikmesriik peab saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama.

(10)  Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus, mille asukoht on Dublinis, võib aidata komisjonil ja asjaomasel liikmesriigil läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi fondile esitatud toetuse taotluste hindamisel.

(11)  Kuna käesoleva meetme eesmärke ei suuda liikmesriik (liikmesriigid) piisavalt saavutada ning neid on meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)  Kuna fondi rakendusperiood on seotud finantsraamistiku kestusega 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013, peaks toetus olema kättesaadav kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajatele alates 1. jaanuarist 2007.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  Eesmärgiga stimuleerida Euroopa Liidus majanduskasvu ja luua rohkem töökohti luuakse käesoleva määrusega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, (edaspidi "fond"), et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

Fondi kasutamine on seotud 2007. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta detsembrini kehtiva finantsraamistikuga.

2.  Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

Artikkel 2

Sekkumiskriteeriumid

c)   väikestel tööturgudel või asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) poolt nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorras võib lugeda fondi toetuse taotlust vastuvõetavaks isegi siis, kui punktides a ja b sätestatud tingimusi ei ole täielikult täidetud, juhul kui koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Eriolukorra puhul antud toetuste kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada 15% fondist.

Artikkel 3

Toetuskõlblikud meetmed

Fondist ei rahastata sotsiaalse kaitse passiivseid meetmeid.

Liikmesriigi algatusel võib fond rahastada ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid fondi rakendamiseks.

Artikkel 4

Rahalise toetuse liik

Komisjon määrab rahalise toetuse ühekordse maksena, mis tehakse liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 lõike 1 punktile b ning lõigetele 5 ja 6.

Artikkel 5

Taotlused

1.  Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast. Liikmesriik võib (liikmesriigid võivad) taotlust hiljem täiendada.

2.  Taotlus sisaldab järgmist teavet:

3.  Võttes arvesse liikmesriigi, piirkonna, tööturu osapoolte ja asjaomaste ettevõtjate poolt siseriikliku õiguse või kollektiivlepingu alusel võetud meetmeid ning pöörates erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi "ESF") rahastatud meetmetele, sisaldab lõikes 2 esitatud teave riigi ametiasutuse ja asjaomaste ettevõtjate võetud ja kavandatud meetmete koondkirjeldust, kaasa arvatud nende maksumust.

4.  Samuti esitab asjaomane liikmesriik/esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile sobivaima territoriaalse tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.

5.  Lõikes 2 osutatud teabe ja asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) esitatud võimaliku täiendava teabe alusel hindab komisjon, konsulteerides liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

Artikkel 6

Vastastikune täiendavus, vastavus ja kooskõlastamine

1.  Fondi toetus ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

2.  Fondi meetmed täiendavad liikmesriikide meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid meetmeid.

3.  Fondist antav abi pakub üksikutele töötajatele, keda on maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste tagajärjel koondatud, solidaarsust ja tuge. Fond ei rahasta ettevõtete või sektorite ümberkorraldamist.

4.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad oma vastutusala piires ühenduse fondist saadava toetuse kooskõlastamise.

5.  Liikmesriigid tagavad, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.

Artikkel 7

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida fondi rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning seda eriti fondile juurdepääsu osas.

Artikkel 8

Tehniline abi komisjoni algatusel

1.  Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

2.  Nimetatud ülesandeid täidetakse vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ning selle rakenduseeskirjadele, mida kohaldatakse kõnealuse eelarve täitmise suhtes.

Artikkel 9

Teave ja avalikustamine

1.  Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, tööturu osapooltele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

2.  Komisjon loob veebilehe, mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.

Artikkel 10

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1.  Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja kavandab võimalikult kiiresti rahalise toetuse suuruse, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

Summa ei tohi ületada 50% artikli 5 lõike 2 punktis d osutatud hinnangulistest kogukuludest.

2.  Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 12 kehtestatud menetluse.

3.  Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 11

Kulutuste toetuskõlblikkus

Kulude katteks võib saada fondist toetust alates kuupäeva(de)st, millal asjaomane liikmesriik alustab puudutatud töötajatele individuaalsete teenuste osutamist, nagu on sätestatud artikli 5 lõike 2 punktis e.

Artikkel 12

Eelarvemenetlus

1.  Fondiga seotud sätted on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 ning selle punkti võimalike muudatustega.

2.  Fondi puudutavad assigneeringud lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena tavapärase eelarvemenetluse kaudu niipea, kui komisjon on määratlenud küllaldased varud ja/või tühistatud kohustused.

3.  Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse rahalist toetust, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele vajalikud ettepanekud artikli 10 kohaselt kindlaksmääratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks ning taotluse summa ülekandmiseks fondi eelarvereale. Ettepanekud võib rühmitada pakettideks.

Fondiga seotud ümberpaigutamised tehakse kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 24 lõikega 4.

4.  Lõike 3 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:

5.  Samal ajal, kui komisjon esitab ettepaneku, algatab ta kolmepoolse menetluse, võimalik, et lihtsustatud vormis, et saavutada kokkulepe mõlema eelarvepädeva institutsiooniga fondi kasutamise vajaduse ja nõutava summa osas.

6.  Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

7.  Kui eelarvepädevad institutsioonid on assigneeringud kättesaadavaks teinud, võtab komisjon rahalise toetuse andmise kohta vastu otsuse.

Artikkel 13

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1.  Pärast artikli 12 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon asjaomasele liikmesriigile/asjaomastele liikmesriikidele rahalise toetuse välja ühekordse maksena üldjuhul 15 päeva jooksul.

2.  Liikmesriik kasutab rahalist toetust ja sellelt saadud intresse 12 kuu jooksul alates taotluse kuupäevast vastavalt artiklile 5.

Artikkel 14

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse määramise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 15

Lõpparuanne ja lõpetamine

1.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

2.  Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõike 1 alusel nõutava teabe, lõpetab ta fondist rahalise toetuse andmise.

Artikkel 16

Aastaaruanne

1.  Alates aastast 2008 esitab komisjon enne iga aasta 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ja sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete, kaasa arvatud nende täiendavuse kohta struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

2.  Aruanne edastatakse teavitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning tööturu osapooltele.

Artikkel 17

Hindamine

1.  Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:

2.  Hindamise tulemused edastatakse teavitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja tööturu osapooltele.

Artikkel 18

Juhtimine ja finantskontroll

1.  Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel, vastutavad liikmesriigid esmajärjekorras fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest. Sel eesmärgil teostatakse nende võetud meetmete raames järgmisi toiminguid:

2.  Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teeb liikmesriik nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad ühenduse toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja maksab selle komisjonile tagasi. Kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

3.  Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. Iga liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid; komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha fondi rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

4.  Liikmesriik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud rahalise toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

Artikkel 19

Rahalise toetuse tagastamine

1.  Juhtudel, kui meetme tegelik kulu on artiklis 12 nimetatud hinnangulisest summast väiksem, nõuab komisjon liikmesriigilt saadud rahalise toetuse vastava summa ulatuses tagasi.

2.  Kui liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses kehtestatud kohustusi, võtab komisjon vajalikud meetmed, et nõuda liikmesriigilt saadud rahaline toetus tervikuna või osaliselt tagasi.

3.  Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi. Eelkõige võimaldab ta liikmesriigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.

4.  Kui komisjon jõuab pärast vajalike kontrollimiste tegemist järeldusele, et liikmesriik ei täida artikli 18 lõike 1 kohaseid kohustusi, otsustab ta, kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ega liikmesriik ei ole korrektsioone teinud ning võttes arvesse liikmesriigi seletusi, kolme kuu jooksul pärast eespool osutatud ajavahemikku nõutavate finantskorrektsioonide tegemiseks, tühistada kõnealusele meetmele antava fondi toetuse täielikult või osaliselt. Asjaomane liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja juhul, kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi lubatud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 20

Läbivaatamissäte

Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse igal juhul läbi 31. detsembriks 2013.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata. (2) 13. septembril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (3) 11. oktoobril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (4) Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2006. aasta seisukoht. (5) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (7) ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ (KOM(2005)0683 – C6-0007/2006 – 2005/0282(COD))

P6_TA(2006)0561 A6-0301/2006

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0683)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6–0007/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6–0301/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   kutsub komisjoni üles tegema seoses muudetud tüübikinnituse raamdirektiiviga ettepanekuid, et tagada ligipääs üksikasjalikule sõidukite remonditeabele ning seeläbi ergutada konkurentsi sõidukite remonditööstuses; kutsub komisjoni täiendavalt üles esitama kõik vajalikud ettepanekud, et vältida dubleerimist või topeltregulatsiooni käesoleva määruse, komisjoni 31. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2002 (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris)(2) ning mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitleva direktiivi eelnõu vahel;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. detsembril 2006. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (EP-PE_TC1-COD(2005)0282)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(3)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Sel eesmärgil on nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta)(5) kehtestatud põhjalik ühenduse tüübikinnituste süsteem mootorsõidukitele. Seepärast on vaja ühtlustada mootorsõidukite tüübikinnitusele seoses heitmetega esitatavad tehnilised nõuded, et vältida nõuete erinevusi liikmesriigiti ning tagada keskkonnakaitse kõrge tase.

(2)  Käesolev määrus on üks paljudest eraldiseisvatest õigusaktidest direktiivi 70/156/EMÜ põhjal kehtestatavas ühenduse tüübikinnitusmenetluses. Seepärast tuleks nimetatud direktiivi vastavalt muuta.

(3)  Euroopa Parlamendi taotluse alusel on ELi sõidukeid käsitlevates õigusaktides kasutusele võetud uus reguleeriv lähenemisviis. Seepärast esitatakse käesolevas määruses sõidukite heitmete kohta põhisätted, kuid tehnilised tingimused sätestatakse komiteemenetlustega vastuvõetavate rakendusmeetmetega.

4)   2001. aasta märtsis käivitas komisjon programmi "Puhas õhk Euroopale" (CAFE), mille põhielemendid on esitatud 4. mai 2005. aasta teatises. Selle tulemusena on vastu võetud 21. septembri 2005. aasta teatis õhusaaste vähendamise temaatilise strateegia kohta. Üks temaatilise strateegia järeldusi on, et ELi õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja transpordisektori (õhu-, mere- ja maismaatransport), kodumajapidamiste ning energia-, põllumajandus- ja tööstussektori heitkoguseid veelgi vähendada. Mootorsõidukite heitkoguste vähendamisele tuleb seega läheneda kui osale üldisest strateegiast. Euro 5 ja Euro 6 standardid on ühed meetmetest, mille eesmärk on vähendada tahkete osakeste ja osooni eellaste, nagu lämmastikoksiidide ja süsivesinike heitkoguseid.

(5)  ELi õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamine nõuab jätkuvaid jõupingutusi sõidukite heitkoguste vähendamiseks. Seetõttu tuleks tööstusele anda selget teavet tulevaste heitkoguste piirväärtuste kohta. Seetõttu sisaldab käesolev määrus lisaks Euro 5-le ka Euro 6 heitkoguste piirväärtusi.

(6)  Diiselmootoriga sõidukite lämmastikoksiidi heitkoguste oluline vähendamine on eriti vajalik õhu kvaliteedi parandamiseks ja saaste piirväärtustele vastamiseks. Selleks tuleb saavutada ambitsioonikad piirväärtused Euro 6 staadiumis, ilma kohustuseta loobuda diiselmootorite eelistest seoses kütusekulu ning süsivesinike ja süsinikmonooksiidi heitkogustega. Nimetatud suuna kindlaksmääramine lämmastikoksiidi heitkoguste vähendamiseks varajases staadiumis tagab sõidukitootjatele pikaajalise, üleeuroopalise plaanimiskindluse.

(7)  Heitkoguste normide kehtestamisel on oluline võtta arvesse nende mõju turgudele ja tootjate konkurentsivõimele, ettevõtetel tekkivaid otseseid ja kaudseid kulusid ning kasu, mis väljendub uuenduste ergutamises, õhu kvaliteedi paranemises, tervishoiukulude vähenemises ja keskmise eluea pikenemises, samuti üldises mõjus süsinikdioksiidi heitmetele.

(8)  Siseturu toimimise parandamiseks, eriti mis puudutab kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, on vaja tagada vaba juurdepääs sõidukite remonditeabele standardse vormi kaudu, mida saab kasutada tehnilise teabe hankimiseks, ja tõhus konkurents sõidukite remondi- ja hooldusteabe teenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme (OBD) ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama, koos sihtmeetmetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) mõistliku juurdepääsu tagamiseks. Sidusrühmade osalusel kokku lepitud ühtsed standardid nagu OASIS(6) vorm võivad lihtsustada teabevahetust tootjate ja teenuseosutajate vahel. Seetõttu on kohane esialgu nõuda OASIS vormi tehniliste tingimuste kasutamist ja paluda komisjonil taotleda, et CEN/ISO arendaks nimetatud vormi edasi standardiks, eesmärgiga OASIS vorm sobival ajal välja vahetada.

(9)  Mitte hiljem kui neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva peaks komisjon kogu sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu süsteemi toimimise üle vaatama, et määrata kindlaks, kas oleks asjakohane koondada kõik sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust reguleerivad sätted tüübikinnituse muudetud raamdirektiivi. Kui sätted, mis reguleerivad kogu sõidukeid käsitleva teabe kättesaadavust, koondatakse nimetatud direktiivi, tuleks käesoleva määruse vastavad sätted kehtetuks tunnistada, kui säilitatakse olemasolevad õigused remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusele.

(10)  Komisjon peaks jälgima heitmeid, mida veel ei reguleerita ja mis tekivad uue koostisega kütuste, uute mootoritehnoloogiate ja saastekontrollisüsteemide laialdasema kasutuselevõtu tulemusena ning vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku selliste heitmete reguleerimiseks.

(11)  Et hõlbustada alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite, millel võivad olla madalad lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste heitkogused, kasutuselevõttu ja neid kasutuses hoida ning samal ajal ergutada bensiinil töötavate sõidukite heitkoguste vähendamist, kehtestatakse käesoleva määrusega eraldi piirväärtused kõigile süsivesinikele ja kõigile teistele süsivesinikele peale metaani.

(12)  Tuleks jätkata jõupingutusi, et rakendada rangemaid heitkoguste piirmäärasid, sealhulgas vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, ja tagada, et need piirmäärad oleksid seotud sõidukite tegelike tulemustega nende kasutamise ajal.

(13)  Et tagada ülipeente tahkete osakeste (PM 0,1 µm ja alla selle) heitkoguste vähendamine, peaks komisjon võimalikult kiiresti vastu võtma ja hiljemalt Euro 6 jõustumisel kehtestama tahkete osakeste heitkoguste arvulise arvestuse lisaks praegu kasutatavale massil põhinevale arvestusele. Tahkete osakeste heitkoguste arvuline arvestus peaks tuginema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programmi tulemustele ja olema kooskõlas praeguste ambitsioonikate keskkonnaeesmärkidega.

(14)  Et saavutada tahkete osakeste heitkoguste massi ja arvu mõõtmiste parem korratavus, peaks komisjon vastu võtma uue mõõtmismenetluse, mis asendaks praeguse. See peaks toimuma võimalikult kiiresti ning hiljemalt Euro 6 jõustumisel. Uus mõõtmismenetlus peaks põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programmi tulemustel. Uue mõõtmismenetluse rakendamisel tuleks ümber kalibreerida käesoleva määrusega kehtestatavad tahkete osakeste massi heitkoguste piirmäärad, sest uue menetlusega registreeritakse väiksem mass kui praegusega.

(15)  Komisjon peaks jälgima vajadust vaadata läbi uus Euroopa sõidutsükkel kui katsemenetlus, millel põhinevad EÜ tüübikinnituste heitkoguseid reguleerivad eeskirjad. Sõidukite tehnilistes jm andmetes ja juhtide käitumises toimunud muutuste kajastamiseks võib osutuda vajalikuks katsetamistsükleid uuendada või asendada. Läbivaatamine võib olla vajalik selleks, et tagada tegelike heitkoguste vastavus nendele, mis on mõõdetud tüübikinnituse ajal. Samuti tuleks kaaluda heitkoguse mõõtmise kaasaskantavate süsteemide kasutamist ja reguleerimisel mõiste "mitte üle" kasutuselevõtmist.

(16)  Heitkoguste kontrollimisel sõiduki kasutamise ajal on tähtis roll OBDdel. Et tegelike heitkoguste kontrollimine on tähtis, peaks komisjon jälgima sellistele süsteemidele kehtestatud nõudeid ja kontrollimisvigade tolerantsi piirväärtusi.

(17)  Standarditud meetod sõidukite kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitmete mõõtmiseks on vajalik selleks, et hoida ära tehniliste tõkete tekkimine liikmesriikide vahelises kaubanduses. Peale selle on vaja tagada ka tarbijate ja kasutajate varustamine objektiivse ja täpse teabega.

(18)  Enne tulevase heitkoguste normi kohta ettepaneku koostamist peaks komisjon käivitama uuringud eesmärgiga teha kindlaks, kas sõidukikategooriate jätkuv jaotamine rühmadeks on endiselt vajalik ja kas massi suhtes neutraalseid heitkoguste piirväärtusi saab kohaldada.

(19)  Liikmesriigid peaksid saama finantssoodustuste abil kiirendada ühenduse tasandil vastuvõetud nõuetele vastavate sõidukite turuleviimist. Siiski peaksid sellised soodustused vastama asutamislepingu sätetele, eelkõige riigiabi reguleerivatele eeskirjadele. See on vajalik siseturu moonutuste vältimiseks. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust kasutada heitkoguseid ühe alusena mootorsõidukite maksude määramisel.

(20)  Kuna sõidukite heitmete ja kütusekulu alane seadusandlus on kujunenud välja rohkem kui 35 aasta jooksul ja koosneb praegu rohkem kui 24 direktiivist, on soovitatav asendada need direktiivid uue määruse ja mitme rakendusmeetmega. Määrus tagab üksikasjalike tehniliste sätete otsese kohaldatavuse tootjatele, tüübikinnitusasutustele ja tehnilistele talitustele, samuti võimaluse neid palju kiiremini ja tõhusamalt ajakohastada. Direktiivid 70/220/EMÜ(7), 72/306/EMÜ(8), 74/290/EMÜ(9), 80/1268/EMÜ(10), 83/351/EMÜ(11), 88/76/EMÜ(12), 88/436/EMÜ(13), 89/458/EMÜ(14), 91/441/EMÜ(15), 93/59/EMÜ(16), 94/12/EÜ(17), 96/69/EÜ(18), 98/69/EÜ(19), 2001/1/EÜ(20), 2001/100/EÜ(21) ja 2004/3/EÜ(22) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Samuti peaksid liikmesriigid tunnistama kehtetuks õigusaktid, mis on vastu võetud kehtetuks tunnistatud direktiivide ülevõtmiseks.

(21)  Et selgitada sõidukite heitmeid käsitlevate õigusaktide reguleerimisala, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/55/EÜ (liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu)(23) muuta nii, et see hõlmaks kõiki raskeveokeid, selgitades seega, et käesolev määrus käsitleb väikesõidukeid.

(22)  Sujuva ülemineku tagamiseks kehtivatelt direktiividelt käesolevale määrusele tuleks edasi lükata käesoleva määruse kohaldamine teatava ajavahemiku võrra alates selle jõustumisest. Siiski peaks tootjatel olema selle ajavahemiku jooksul võimalik valida, kas taotleda sõidukite tüübikinnitust kehtivate direktiivide või käesoleva määruse põhjal. Peale selle peaksid finantssoodustusi reguleerivad sätted olema kohaldatavad kohe pärast käesoleva määruse jõustumist. Kehtivate direktiivide põhjal antud tüübikinnituste kehtivust käesoleva määruse jõustumine ei mõjuta.

(23)  Sujuva ülemineku tagamiseks kehtivatelt direktiividelt käesolevale määrusele, tuleks Euro 5 staadiumis näha ette teatud erandid kindlateks sotsiaalseteks vajadusteks ette nähtud sõidukitele. Need erandid peaksid Euro 6 staadiumi jõustumisel kehtetuks muutuma.

(24)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(24).

(25)  Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kehtestada I lisas tahkete osakeste arvu piirväärtused ning kalibreerida ümber selles lisas toodud osakeste massi piirväärtused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(26)  Samuti tuleks komisjonile anda volitused kehtestada tüübikinnituseks erimenetlused, katsed ja nõuded ning läbivaadatud kord tahkete osakeste mõõtmiseks ja tahkete osakeste arvu piirväärtused, samuti võtta vastu meetmed katkestusseadmete kasutamise, autoremondi- ja -hooldusteabele juurdepääsu ning heitmete mõõtmiseks kasutatavate katsetsüklite kohta. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on täiendada käesolevat määrust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(27)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt arendada välja siseturg mootorsõidukite heitmetele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamise teel ning tagada sõltumatute ettevõtjate juurdepääs sõiduki remondi- ja hooldusteabele volitatud edasimüüjate ja remonditöökodadega võrdsel alusel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade, näiteks varusaastetõrjeseadmete tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.

2.  Peale selle kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimise, saastetõrjeseadmete kulumiskindluse, pardadiagnostikasüsteemide (OBD), kütusekulu mõõtmise ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolev määrus on kohaldatav M1-, M2-, N1-, ja N2-kategooriate sõidukite (tuletatud massiga kuni 2610 kg) suhtes, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ II lisas.

2.  Tootja taotlusel võib käesoleva määruse alusel antud tüübikinnitust laiendada lõikes 1 käsitletud sõidukitelt ka direktiivi 70/156/EMÜ II lisas määratletud M1-, M2-, N1- ja N2-kategooria sõidukitele, mille tuletatud mass on kuni 2840 kg ja mis vastavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes kehtestatud tingimustele.

Artikkel 3

Mõisted