Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut (KOM(2005)0637);

–   võttes arvesse ülemaailmse toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise strateegia vastuvõtmist 57. Maailma Tervishoiuassambleel 22. mail 2004. aastal;

–   võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooni tervise ja toitumise kohta(1);

–   võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 3. juuni 2005. aasta järeldusi rasvumise, toitumise ja kehalise aktiivsuse kohta;

–   võttes arvesse 19.–20. septembril 2005 aastal toimunud ELi spordiministrite mitteametlikku kohtumist, kus eesistuja Ühendkuningriik tegi ettepaneku luua spordi ja tervise töörühm;

–   võttes arvesse teadlaste üleskutset 3.–8. septembril 2006. aastal toimunud Sydney X rahvusvahelisel rasvumisvastase võitluse teemalisel kongressil (ICO 2006);

–   võttes arvesse eesistuja Soome poolt korraldatud 20.-21. septembril 2006. aastal Kuopios toimunud kõrgetasemelise konverentsi "Tervishoid kõigis poliitikavaldkondades" järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0450/2006),

A.   arvestades, et viimase 30 aasta jooksul on rasvumise all kannatavate inimeste arv Euroopa Liidus märkimisväärselt kasvanud; arvestades, et rasvumine levib sama kiiresti kui Ameerika Ühendriikides 1990. aastate alguses ja et ligikaudu 27% Euroopa meestest ja 38% naistest on ülekaalulised või rasvunud;

B.   arvestades, et rasvumise levimus, eriti laste seas, ei piirdu ELi ja teiste rikaste riikidega, vaid suureneb oluliselt mitmetes arengumaades;

C.   arvestades, et rasvumise probleem puudutab ka rohkem kui viit miljonit last ELi 27 liikmesriigis ja et rasvumise levik – ligi 300 000 uut juhtumit aastas – on murettekitav;

D.   arvestades, et uuringud on näidanud, et puudega inimestel on suurem rasvumise oht, mida põhjustab hulk tegureid, sealhulgas energia ainevahetuse patoloogilis-füsioloogilised mutatsioonid ja organismi ülesehitus, lihasatroofia ning vähene kehaline aktiivsus;

E.   arvestades, et toiduga saadav energiakogus on suurtes elanikkonnarühmades olnud stabiilne alates 1950. aastatest; samal ajal kui eluviisi muutused on toonud kaasa nii kehalise liikumise kui ka füüsilise töö vähenemise, mis omakorda on vähendanud energiavajadust ning põhjustanud energiavajaduse ja energiavarustuse vahelise tasakaalu kadumise;

F.   arvestades, et mitmed projektid ja uurimused on kinnitanud, et rasvumise levikut soodustab sotsiaalmajanduslikust keskkonnast tulenev varajane ebavõrdsus ja et see seisund on sagedasem madala sissetuleku ning haridustasemega perekondades;

G.   arvestades, et tervislike eluviiside edendamise ELi tegevuskava koostamisel tuleks vajalikul määral arvesse võtta liikmesriikides esinevaid erinevaid toitumisharjumusi ja tarbimistavasid;

H.   arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2005. aasta Euroopa tervisearuanne näitab, et suur hulk surma- ja haigusjuhtumeid on põhjustatud seitsmest peamisest riskitegurist, millest kuus (kõrge vererõhk, kolesteroolitase, liigne kehamassiindeks, vähene puu- ja köögiviljade söömine, füüsilise tegevuse puudus ja liigne alkoholitarbimine) on seotud toitumise ja füüsilise aktiivsusega ja arvestades, et märkimisväärse arvu surma- ja haigusjuhtumite ärahoidmiseks tuleb nende tervisenäitajate parandamist käsitleda võrdselt olulisena;

I.   arvestades, et tervislikku toitumisviisi tuleb käsitleda kui toitumisviisi, millel on teatavad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, nagu energiasisalduse vastavus individuaalsetele vajadustele ja alati vastavus toitumispõhimõtetele;

J.   arvestades, et kuigi lähtuvalt asutamislepingutega antud pädevusest on ELil oluline roll tarbijate kaitsmisel, ergutades tervislikke toitumisviise ning puu- ja köögiviljade tarbimist, peavad ühenduse meetmed spordi ja kehalise aktiivsuse edendamisel täiendama liikmesriikide, nende piirkondade ja linnade vastavaid meetmeid;

K.   arvestades ülekaalulisusega seotud haiguste (millele kulub juba 4–7% liikmesriikide tervishoiukulutustest) sotsiaalmajanduslikku mõju; võttes arvesse, et rasvumisega seotud üldisi kulutusi (võttes arvesse tööpuuduse, tööseisakute ja invaliidsuse tõenäosuse suurenemist) ei ole teadusliku täpsusega hinnatud;

L.   arvestades, et enamus liikmesriike on võtnud meetmeid, mille eesmärk on võidelda rasvumise vastu ning parandada elanikkonna tervist, kusjuures mõned valitsused on kehtestanud keelde, teised aga eelistanud stiimuleid;

M.   arvestades, et mõned liikmesriigid on näiteks otsustanud piirata müügiautomaatide arvu koolides või need isegi keelata, kuna nende kaubavalik on piiratud ja vähese suhkrusisaldusega jooke, puu- ja köögivilju ning dieettooteid on pakutava seas väga vähe;

N.   võttes huviga teadmiseks ja pidades esimeseks etapiks hiljutisi vabatahtlikke algatusi – ühelt poolt Euroopa karastusjoogitootjate otsus vähendada alla 12-aastastele lastele suunatud müüki, võimaldades samal ajal kooliõpilastele suuremat jookide valikut, ning teiselt poolt kahe kiirsöögisektori "hiiu" algatus trükkida hamburgeripakenditele ja friikartulitorbikutele toiteväärtussümboleid;

O.   tervitades erinevaid tervisliku toitumise edendamise algatusi, mida paljud Euroopa jaemüüjad katsetavad, sealhulgas tervislike tootesarjade väljatöötamine, kõikehõlmav ja kergesti arusaadav toitumisalase teabega märgistamine ja partnerlus valitsuste, koolide ja valitsusväliste organisatsioonidega, et suurendada teadlikkust tervisliku toitumise ja korrapärase liikumise kasulikkusest;

P.   arvestades, et kõnealune roheline raamat on osa ELi üldisest algatusest võitluseks tervisele kõige kahjulikumate tegurite vastu (sealhulgas halvad toitumisharjumused ning vähene kehaline aktiivsus), mis koos suitsetamise ning alkoholi liigtarvitamisega on peamiseks südame-veresoonkonna haiguste (nii meeste kui naiste hulgas peamine surmapõhjus Euroopa Liidus), teatavat liiki vähi, hingamisteede haiguste, osteoporoosi ning 2. tüüpi diabeedi põhjustajaks, suurendades riiklikele tervishoiusüsteemidele esitatavaid nõudmisi;

Q.   arvestades rohelise raamatu avaldamise järgse avaliku konsultatsiooni tulemusi, mida komisjon tutvustas 11. septembril 2006.aastal, mis ajendab üleskutseid ELi tegevuseks erinevates ühenduse poliitikavaldkondades, pöörates eelkõige tähelepanu lastele ja noortele;

R.   võttes arvesse aktiivset rolli, mida ühendust kutsutakse täitma (seoses ühiste poliitikatega või lisaks 27 liikmesriigi tegevusele), korraldamaks kampaaniaid tarbijate teavitamiseks ja nende teadlikkuse suurendamiseks rasvumise probleemist, puu- ja köögiviljade tarbimise taastamiseks ühise põllumajanduspoliitika raames, teadusuuringute, haridus- ja spordiprojektide rahastamiseks ning uute või muudetud õigusaktide vastuvõtmiseks, millel on tõeline mõju Euroopa elanike toitumistervisele,

Võitlus rasvumise vastu – poliitiline prioriteet?

1.   tervitab komisjoni tegevust tervisliku toitumise (nii kvaliteedi kui kvantiteedi poolest) ja kehalise aktiivsuse toetuseks ning võitluses rasvumise ja tõsiste toitumisega seotud haiguste vastu; nõuab, et rasvumisvastane võitlus oleks edaspidi üks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poliitilisi prioriteete;

2.   tunnistab, et rasvumist mõjutavad paljud tegurid ja sellisena nõuab see paljusid erinevaid poliitikavaldkondi hõlmavat terviklikku lähenemisviisi;

3.   avaldab sügavat kahetsust, et vaatamata mitmete liikmesriikide tegevusele puudutab rasvumine aina suuremat osa rahvastikust ning selle tendentsi jätkumine toob rahvatervisele ettearvamatuid tagajärgi, mida võiks asjakohaste meetmete abil ära hoida;

4.   soovitab kõigil liikmesriikidel tunnistada rasvumine krooniliseks haiguseks, et vältida rasvunud inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist; soovitab tagada, et neil oleks riikliku tervishoiusüsteemi raames juurdepääs asjakohasele ravile;

5.   tervitab rasvumisvastase harta vastuvõtmist WHO Euroopa ministrite konverentsil (15.–17. novembril 2006. aastal Istanbulis); tõstab esile edasipüüdliku tegevusraamistiku koostamist epideemia kontrolli alla võtmiseks ja kutsub komisjoni ning liikmesriike üles määrama ajakava sellesse raamistikku kuuluvate meetmete elluviimiseks ning esikohale seadmiseks;

6.   toetab igati 2005. aasta märtsis algatatud ELi toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi ("tegevusprogramm") ning tervitab tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi meetodit, milleks on pidev dialoog erinevate tööstussektorite, liikmesriikide ametiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonidega;

7.   tervitab tegevusprogrammi sidusrühmade poolt juba välja pakutud vabatahtlikke kohustusi; rõhutab vajadust tagada, et tegevusprogrammi raames võetud kohustuste täitmist tõhusalt jälgitaks ja kutsub komisjoni üles koostama selgeid hindamiskriteeriume; märgib, et usaldusväärne hindamine on hädavajalik edusammude asjakohaseks mõõtmiseks ning selleks, et vajaduse korral võimaldada ELi edasise tegevuse või õigusloomega seotud ettepanekute arutamist; kutsub komisjoni üles igal aastal Euroopa Parlamendile tegevusprogrammi saavutustest aru andma;

8.   palub komisjonil korraldada asjakohaste poliitiliste ettepanekute mõju hindamised, et teha kindlaks nende mõju rahvatervise, rasvumise ja toitumisega seotud eesmärkidele; soovitab, et see "tervise või rasvumise kontroll" toimuks eelkõige ühise põllumajanduspoliitika uurimisprogrammide, energiapoliitika, reklaami- ja toidupoliitika suhtes;

9.   märgib, et kuigi praegu osalevad tegevusprogrammis paljud erinevad sidusrühmad, kipuvad nad keskenduma rasvumisküsimuse energiavarustusega seotud tahule; kutsub seepärast energia kulutamisega seotud sidusrühmi – nagu arvutimängude tootjad, spordiühingud ja ringhäälinguorganisatsioonid – üles debatis rohkem osalema ja kaaluma samasuguste kohustuste võtmist;

10.   peab õigeks sammuks Euroopa toiduainetetööstuse harudes valitsevat suundumust praktilisele tegevusele lastele mõeldud toodete müügi ümberkujundamisel ning neile mõeldud jookide ja toidutoodete varustamisel toiteväärtust selgitava märgistusega;

11.   julgustab liikmesriike määratlema kulutasuvaid võimalusi oma tervishoiuteenuste ühitamiseks tööstusega sellisel viisil, mis ühtaegu parandab patsientide mõistmist ja nende toitumise kontrolli ning leevendab rasvumisest põhjustatud majanduslikku koormust; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kavadele, mis tegelevad sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud kogukondade liikmete vajadustega;

12.   eeldab, et komisjon esitab lähiajal valge raamatu kujul praktilised meetmed, mille eesmärgiks on ülekaaluliste ja rasvunud inimeste arvu vähendamine hiljemalt alates 2015. aastast;

Tarbijate teavitamine alates lapsepõlvest

13.   arvab, et rasvumise ennetamise ning jälgimise poliitika peab hõlmama kogu inimese elu alates sünnieelsest ajast kuni vanaduseni; on ühtlasi seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata lapsepõlvele, mis on paljude toitumisharjumuste väljakujunemise aeg;

14.   ergutab liikmesriike teadmiseks võtma, et varases eas alustatud toitumis- ja tervisekoolitus on ülekaalulisuse ja rasvumise ennetamisel otsustavalt tähtis;

15.   rõhutab liigse innukuse ohtlikkust rasvumisvastases kampaanias ja arvab, et lastele ja noortele, kes on eakaaslaste survele vastuvõtlikud, tuleks anda õiget eeskuju, et vältida muude toitumishäirete sagenemist, nagu anorexia nervosa ja buliimia;

16.   on seisukohal, et tervishoiutöötajatel on oluline roll tasakaalustatud toitumise ja korrapärase kehalise aktiivsuse tervisele kasulikkuse propageerimisel ning ohtude kindlakstegemisel, eriti inimeste puhul, kellel on liiga palju kõhuõõne rasva ja suurem oht eelkõige 2. tüüpi diabeedi ja südameveresoonkonna haiguste ning teiste haiguslike seisundite kujunemiseks; kutsub liikmesriike edendama toitumisspetsialisti elukutset, tunnustades vastastikku kutsekvalifikatsiooni ja määratledes selle elukutse juurdepääsukriteeriumid ning ühtlasi tagades teadusliku kutsekoolituse;

17.   tuletab meelde, et suurema osa ajast veedavad lapsed koolis ning seetõttu peavad koolikeskkond ja eelkõige koolisööklad kaasa aitama laste maitse-eelistuste kujunemisele, andes toiduvalmistamise põhioskusi ja toidualaseid teadmisi, ja edendama kehalist tegevust ning tervislikku eluviisi, eelkõige selleks, et vastu astuda ELi koolides kehalisele kasvatusele eraldatud aja vähenemisele; kutsub seepärast komisjoni üles kujundama koolides hea tava edendamise mehhanisme, milles võetakse arvesse kõige tõhusamaid algatusi õpilaste harimisel tervislike toitumisharjumuste alal ning kõrgetele toitumisalastele nõuetele vastava kvaliteetse toidu pakkumisel;

18.   taunib liikmesriikide valitsuste tava koolide mänguväljakuid kinnisvaraarenduseks müüa;

19.   kutsub liikmesriike üles tagama koolidele toitlustamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, et võimaldada neil pakkuda värskelt valmistatud eineid, mis on eelistatavalt pärit mahe- või regionaalpõllumajandusest, ning soodustada tervislike toitumisharjumuste kujunemist alates varasest lapsepõlvest;

20.   on seisukohal, et liikmesriike tuleks ergutada tagama, et lastel oleks koolis spordiks ja kehaliseks tegevuseks piisavalt vahendeid; julgustab liikmesriike ja nende kohalikke ametiasutusi kaaluma koolide asukoha planeerimisel tervisliku ja aktiivse elustiili edendamist, et tuua neid lähemale kogukondadele, mida nad teenindavad, võimaldades nõnda lastel jalgsi või jalgrattaga kooli minna, selle asemel et autos või bussis istuda;

21.   kutsub ELi karastusjookide tootjaid üles viivitamata täitma 20. detsembri 2005. aasta tegevusjuhendis võetud kohustusi, eelkõige kohustust piirata oma äritegevust algkoolides;

22.   on seisukohal, et keskkoolides asuvad müügiautomaadid (kus need on lubatud) peavad vastama tervisliku toitumise reeglitele;

23.   mõistab hukka spetsiaalselt lastele suunatud toiduainete telereklaamikampaaniate sageduse ja pealetükkivuse ja rõhutab, et sellised äritavad ei soodusta tervisliku toitumise harjumusi ning neid tuleks seetõttu piirideta televisiooni direktiivi(2) läbivaatamise teel ELi tasandil reguleerida; rõhutab ühtlasi, et on selgeid tõendeid selle kohta, et telereklaam mõjutab 2–11-aastaste laste lühiajalisi tarbimisharjumusi, kuid on sellegipoolest seisukohal, et mängu tuleb vanemate isiklik vastutus, sest nemad langetavad ostmise kohta lõppotsuse; märgib samas, et uurimused näitavad, et enamik lapsevanemaid soovib lastele ebatervisliku toidu reklaamimisele selgeid piiranguid;

24.   kutsub komisjoni üles seadma toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi raames vabatahtlikke või iseregulatsioonil põhinevaid kohustusi lõpetada suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toiduainete reklaamimine lastele, kuid nõuab tungivalt, et komisjon esitaks õigusakti ettepanekud, kui iseregulatsioon muutusi ei too;

25.   juhib tähelepanu sellele, et ei tohiks arvestamata jätta uusi lastele suunatud reklaami vorme, nagu tekstisõnumid mobiiltelefonile, veebimängud ja mänguväljakute sponsorlus;

26.   on seisukohal, et komisjoni ja Euroopa meediaettevõtete vahel on lõpuks vaja sõlmida "härrasmeeste kokkulepe", mille kohaselt peavad lastele mõeldud tooted erinevates meediavormides (televisioon, kino, internet ja videomängud) edastama tervise- ja vaba aja veetmist puudutavat teavet, mille eesmärk on teavitada Euroopa noorukeid spordi harrastamise ning puu- ja juurviljade tarbimise tähtsusest hea tervise säilitamisel;

27.   tunnustab Euroopa Toiduohutusameti rolli toitumisnõuannete ja soovituste andmisel;

28.   on veendunud, et meedia (TV, raadio ja internet) on praegu rohkem kui iial varem oluline õppevahend tervisliku toitumise alal ja peaks pakkuma tarbijaile praktilisi nõuandeid õige tasakaalu sisseseadmiseks päevase kaloritarbimise ja energiakulu vahel ning lõppkokkuvõttes andma neile valikuvabaduse;

29.   arvab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toitudele märgitud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta(3) on tugev signaal ning võimaldab tarbijale viimaks ausat, usaldusväärset ning järjekindlat teavet toiduainete toiteväärtuse, eelkõige kõrge suhkru-, soola- või teatavate rasvade sisalduse kohta; märgib, et selle määruse rakendamine peaks toimuma viisil, mis siiski julgustab toiduaineid ja jooke tootvaid ettevõtteid oma tooteid uuendama ja täiustama ning võimaldab seda teha; on seepärast seisukohal, et selle määruse raames tuleb omistada suurt tähtsust toitainetesisalduse profiilide kehtestamisele Euroopa Toiduohutusameti poolt, võttes arvesse kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid, kusjuures see tuleb läbi viia tihedas koostöös valitsusväliste tarbijateorganisatsioonide ja toidukäitlejate, sealhulgas jaemüüjatega;

30.   märgib avalikkuse ja teadlaste kasvavat muret kunstlike transrasvade mõju pärast inimtervisele ja võtab teadmiseks teatavate riiklike (Kanada, Taani) ja piirkondlike (New York) asutuste sammud transrasvade kõrvaldamiseks inimtoidust; nõuab ELi meetmeid transrasvade tarbimise vähendamiseks;

31.   on seisukohal, et nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiivi 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta(4) tuleks viivitamata muuta, nii et see sisaldaks minimaalselt nõuet näidata toitainete olemasolu ja kogust ja rasvade olemust, lähtudes Euroopa õigusaktide lihtsustamise ja harmoneerimise eesmärkidest ja kooskõlas tööstuse esindajate ning tarbijate liitude soovitustega;

32.   tunneb suurt huvi mitmes liikmesriigis toiduettevõtete, jaemüüjate või avalik-õiguslike asutuste poolt kehtestatud toidu tähistamise süsteemi vastu, mille eesmärgiks on toitumisteemalisi sõnumeid lihtsustada; tunnistab selliste tähistamissüsteemide ning tervisliku valiku logode väärtust, kui need on tarbijate seas populaarsed ja lihtsalt kasutatavad; tuletab meelde, et teadusuuringud kinnitavad, et süsteemidest, mis näitavad toitainete taset tõlgendusliku elemendi abil, on tarbijatele tervislike valikute tegemisel kõige rohkem abi; kutsub komisjoni üles seda kogemust ja uuringut arvesse võtma ja kehtestama kogu ELi hõlmava pakendi esikülje toitainetealase märgistamise süsteemi ning juhib tähelepanu sellele, et tarbijale edastatava sõnumi järjepidevus nõuab teatavat harmoneeritust nimetatud valdkonnas ja et taolised sõnumid peavad olema teaduslikult põhjendatud;

Toitumisharjumuste ja kehalise aktiivsuse liitmine ühenduse muu poliitikaga

33.   on veendunud, et toodete uuendamine on võimas vahend rasva, suhkru ja soola tarbimise vähendamisel meie toitumises ja tervitab mõnede tootjate ja jaemüüjate samme selles suunas; märgib, et praegu on tegevusprogrammi alusel võetud vabatahtlikest kohustustest vaid 5% seotud tootearendusega; kutsub komisjoni, liikmesriike, tootjaid, jaemüüjaid ja toitlustajaid üles suurendama jõupingutusi tagamaks, et tootjad, jaemüüjad ja toitlustajad vähendaksid toidus rasva, suhkru ja soola sisaldust; kutsub tootjaid üles kasutama toodete ümberformuleerimist mitte ainult uute, mõnikord kallimate tootemarkide müügiletoomiseks, vaid ka selleks, et prioritiseerida rasva, suhkru ja soola vähendamist olemasolevates igapäevastes tootemarkides;

34.   rõhutab, kui tähtis on anda inimesele võimalus teha teadlikke valikuid selle kohta, mida süüa ja kui palju liikuda;

35.   on seisukohal, et tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse propageerimine peaks olema poliitiline prioriteet mitte ainult tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi, vaid ka komisjoni põllumajanduse, transpordi, tööhõive, teadusuuringute ning hariduse ja spordi peadirektoraatide jaoks, kes viivad ellu tervislikku toitumist mõjutavat ühenduse poliitikat või programme; palub komisjonil korraldada asjakohaste poliitiliste ettepanekute, eriti ühise põllumajanduspoliitika mõju hindamised, et teha kindlaks nende mõju rahvatervise ja toitumisega seotud eesmärkidele;

36.   tervitab asjaolu, et ühenduse kehtiva rahvatervise tegevusprogrammi (2003–2008) raames rahastatakse mitmeid rasvumist käsitlevaid projekte ja arvab, et on vaja pikaajalist rahastamist ning et teises programmis (2007–2013) tuleb rõhku panna tervislike eluviiside edendamisele laste, noorte ning puuetega inimeste seas;

37.   rõhutab, et teavituskampaaniad ei ole parim vahend vähekindlustatud sotsiaalmajanduslike rühmadeni jõudmiseks; on seisukohal, et tegevus tuleb kohandada vastavalt kohalikele vajadustele ja kogukondlikul alusel, tuleb luua otsekontaktid ning tihe koostöö kohalike koolide, lasteaaedade, kõikide üldarstide, lastearstide ning kohalike tervishoiuteenistuste vahel; juhib tähelepanu sellele, et tegevuse hindamine on ülioluline, et aru saada, kas sellel on soovitud mõju;

38.   kutsub üles kasutama sotsiaalmajanduslikult mahajäänud piirkondades tõukefonde infrastruktuuri investeeringuteks, mis hõlbustaksid kehalist aktiivsust ja turvalist transporti (näiteks jalgrattateed) ning ergutaksid turvalises keskkonnas õues mängimist; samas ergutab liikmesriike nende eesmärkide saavutamiseks investeerima;

39.   palub komisjonil koostöös liikmesriikide või piirkondade vastavate ministeeriumidega toetada katsealustes koolides programme "Sport koolis";

40.   ergutab komisjoni hindama alatoitumuse ja liikumisvaeguse probleemi ulatust vanemate inimeste hulgas ja kaaluma, milliseid edasisi meetmeid tuleb võtta, et seda olulist, kuid mõnikord tähelepanuta jäävat rühma kogukonnas selles suhtes aidata;

41.   kutsub liikmesriike ja tööandjaid üles ergutama töötajaid tegelema kehalise vormi säilitamisega ja osalema kehalises tegevuses, pidades eelkõige silmas monotoonsete tööülesannetega naisi, kellel võivad tekkida kroonilised haigused;

42.   tunnistab tööandjate rolli tervislike eluviiside propageerimisel oma töötajate seas; juhib tähelepanu sellele, et töötajate tervis ja seega ka tootlikkus peaksid olema osa ettevõtete ühisest sotsiaalse vastutuse strateegiast; ootab hiljuti loodud Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse liidult parimate tavade vahetamise edendamist kõnealuses valdkonnas;

43.   teadvustab teadlaste poolt kümnendal rahvusvahelisel rasvumisvastase võitluse kongressil esitatud üleskutset tõhustada uurimistööd, et paremini mõista geneetiliste tegurite ja elustiili koosmõju haiguse tekkimisel;

44.   väljendab heameelt, et ühendus rahastab kuuenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi temaatilise prioriteedi "toidu kvaliteet ja –ohutus" raames üheksat projekti, mille käigus otsitakse uusi võimalusi võitluseks rasvumise vastu, keskendudes näiteks kindlale vanuserühmale või uurides geneetiliste ja käitumuslike tegurite ning küllastumuse vastastikust toimet;

45.   nõuab, et rasvumisvastane võitlus ei oleks seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi raames mitte ainult jätkuvalt toitumise, põllumajanduse ja biotehnoloogia valdkonna teadlaste riikideülese koostöö teema, vaid seda käsitletaks ühtlasi kui interdistsiplinaarset ühist huvi pakkuvat uurimisteemat;

46.   rõhutab võrreldavate terviseseisundi näitajate tähtsust (kaasa arvatud andmed toidu tarbimise, kehalise tegevuse ja rasvumise kohta), eelkõige vanuserühmade ja sotsiaalmajanduslike klasside lõikes;

47.   tunneb tõsist muret puu- ja juurviljade tarbimise vähenemise pärast Euroopas, mis eelkõige mõjutab vähemkindlustatud majapidamisi, kuna need tooted on kallid ning nende tõelise väärtuse kohta toiduvalikus jagatakse liiga vähe teavet;

48.   kutsub komisjoni üles välja pakkuma poliitikat ja reguleerivat raamistikku, mis teeb kättesaadavaks parimad toitainete ja teiste kasulike toidu koostisosade allikad ja annab Euroopa tarbijatele võimaluse valida, kuidas saavutada ja säilitada oma elustiilile ja tervisele sobivat optimaalset toitainete tarbimist;

49.   tunneb muret teadete pärast, et Euroopas toodetud puu- ja juurvilja toitainetesisaldus on viimastel aastakümnetel langenud ja kutsub komisjoni ning nõukogu tegema ühise põllumajanduspoliitika 2008. aasta läbivaatamisel vajalikke samme, et toiduainete toiteväärtust loetaks oluliseks kriteeriumiks ja maapiirkondade arengupoliitika raames edendataks kvaliteetse toidu tootmist ning tervisliku toitumise algatusi;

50.   nõuab ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa Liidu algatatud tervishoiupoliitika suuremat kooskõlastatust, palub komisjonil kindlaks teha, et mõningatele tööstussektoritele antavaid ELi toetusi ei kasutataks mingil juhul kõrge kalorsusega tooteid soodsas valguses näitavate reklaamikampaaniate rahastamiseks;

51.   peab esmatähtsaks puu- ja juurviljade ühtse turukorralduse ümberkujundamist, mille üheks eesmärgiks oleks seda tüüpi kõrge toiteväärtusega toiduainete tarbimise taaselustamine; on kindlalt veendunud, et eelistatav on soodustuste poliitika (hindade langetamine, maksusoodustused ja muud tüüpi toetused), selle asemel et rakendada kaloririkaste toodete kõrgendatud maksustamise süsteemi (nn rasvamaks), mis kahjustaks kokkuvõttes eelkõige Euroopa kõige vaesemaid majapidamisi;

o
o   o

52.   kutsub WHOd üles esitama Euroopa Parlamendile oma praeguseid seisukohti rasvumise kohta;

53.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide parlamentidele ja valitsustele ning WHO-le.

(1) EÜT C 20, 23.1.2001, lk 1. (2) Nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60). (3) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9. Parandus ELT L 12, 18.1.2007, lk 3. (4) EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/120/EÜ (ELT L 333, 20.12.2003, lk 51).