Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Turupõhine lähenemisviis raadiospektrite haldamisele Euroopa Liidus" (KOM(2005)0400);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa Liidu tuleviku raadiospektripoliitika: teine aastaaruanne" (KOM(2005)0411);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "ELi spektripoliitika prioriteedid digitaalringhäälingule ülemineku puhul seoses Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) läheneva piirkondliku raadiosidekonverentsiga aastal 2006 (RRC-06)" (KOM(2005)0461);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)(1);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (KOM(2006)0334);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga "Euroopa Liidu raadiospektripoliitika esimene aastaaruanne; rakendamise seisukord ja väljavaated" (KOM(2004)0507);

–   võttes arvesse raadiospektripoliitika töörühma 19. novembri 2004. aasta arvamust raadiospektri kasutusõigustega teistkordse kauplemise kohta (RSPG04-54 Rev);

–   võttes arvesse (transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika) nõukogu 9. ja 10. detsembri 2004. aasta kohtumise järeldusi Euroopa Liidu raadiospektripoliitika esimese aastaaruande kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest" (KOM(2005)0229) ja kaasnevat komisjoni töödokumenti laiendatud mõju hindamise kohta (SEK(2005)0717);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)(5);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(6);

–   võttes Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/82/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/544/EMÜ sagedusribade kohta, mis on eraldatud üleeuroopalise üldkasutatava maismaa kaugotsingu teenuse kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses(7);

–   võttes arvesse komisjoni 6. aprilli 2005. aasta soovitust elektroonilise elektriliini-lairibaside kohta(8);

–   võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2003. aasta soovitust ühenduse piirides avalikele sidevõrkudele ja teenustele avaliku raadio-kohtvõrgu (R-LAN) juurdepääsu pakkumise ühtlustamise kohta(9);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Elektrooniline side: tee teadmistepõhise majanduse suunas" (KOM(2003)0065);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Kiirete ühenduste Euroopa: viimase arengud elektroonilise side sektoris" (KOM(2004)0061);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "eEuroopa 2005: infoühiskond kõigile - tegevuskava pidades silmas Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. juuni 2002. aasta Sevilla kohtumist" (KOM(2002)0263);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "i2010 – esimene aastaaruanne Euroopa infoühiskonna kohta" (KOM(2006)0215);

–   võttes arvesse teatist 2005. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule president Barrosolt kokkuleppel asepresident Verheugeniga pealkirjaga "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel – Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti pealkirjaga "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel – Lissaboni strateegia uus algus" (SEK(2005)0622);

–   võttes arvesse (transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika) nõukogu 1. detsembri 2005. aasta kohtumise järeldusi analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ülemineku kiirendamise kohta;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele pealkirjaga "2003. aasta ülemaailmse raadiosidekonverentsi tulemused (WRC-03)" (KOM(2003)0707);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele pealkirjaga "2003. aasta ülemaailmne raadiosidekonverents (WRC-03)" (KOM(2003)0183);

–   võttes arvesse raadiospektripoliitika töörühma 23. novembri 2005. aasta arvamust teemal "Elektroonilistele sideteenustele traadita juurdepääsu põhimõtted (WAPECS) (Paindlikum lähenemine spektrihaldusele)" (RSPG05-111);

–   võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ülemineku kiirendamise kohta(10);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ülemineku kiirendamise kohta (KOM(2005)0204);

–   võttes arvesse raadiospektripoliitika töörühma 19. novembri 2004. aasta arvamust, mis käsitleb digitaalringhäälingule ülemineku mõju spektrile (RSPG04-55 Rev.);

–   võttes arvesse Amsterdami lepingule lisatud liikmesriikide avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitlevat protokolli;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A6-0467/2006),

A.   arvestades, et Euroopa on viimastel aastatel olnud tunnistajaks tehnoloogilise arengu kiiretele edusammudele, mille käigus vasest sidevõrgud on asendatud kiudoptiliste sidevõrkudega ning on suurenenud traadita side ja multimeedia platvormide kasutamine;

B.   arvestades, et eri tehnoloogiate üksteisele lähenemine on tarbijatele kasulik, kuna pakub suuremat infrastruktuuride ja teenuste valikut;

C.   arvestades, et raadiospekter on olulise tähtsusega suure hulga teenuste osutamisel;

D.   arvestades, et spektri vähesus takistab uute teenuste kasutamist;

E.   arvestades, et WiFi edu näitab, et käesoleval ajal saab litsentseerimata sagedusi kasutada tõhusamalt kui varem;

F.   arvestades, et spektri tõhus kasutamine on oluline, et tagada juurdepääs paljudele teenuste pakkumisest huvitatud osapooltele, ning on seepärast vastavalt Lissaboni strateegiale Euroopa tööstuse kasvu, produktiivsuse ja arengu oluline tegur;

G.   arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 151 lõike 4 kohaselt teenib spektri tõhus ja kaalutletud kasutamine ELi poliitika kultuurilisi eesmärke ja see peaks hõlbustama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning meediakanalite paljusust;

H.   arvestades, et juurdepääs spektrile vajab ühiseid tehnilisi parameetreid;

I.   arvestades, et digitaaltehnoloogiale üleminekuga ja analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneb spektriosa mitmesaja megahertsi ulatuses, mis võimaldab seega spektri ümber jaotada ning annab uusi võimalusi turu kasvuks;

J.   arvestades, et elektroonilist sidet reguleeriv õiguslik raamistik on avatud ja konkurentsivõimelise elektroonilise side turu eeltingimuseks; arvestades, et siiski mitte kõik liikmesriigid ei ole sätteid õigeaegselt ja nõuetekohaselt üle võtnud;

K.   arvestades, et komisjoni seisukoht on, et digitaalne elektrooniline side on otsustava tähtsusega kogu rahvamajanduse, Lissaboni protsessi ja i2010 strateegia jaoks, mille tõttu on vaja spektrihalduse süsteemi uuendada;

L.   arvestades, et info- ja sidetehnoloogia pakub häid väljavaateid Euroopa tööstuse kasvuks ja arenguks ning võib samuti suurendada sotsiaalset heaolu;

M.   arvestades, et juurdepääs spektrile võib lihtsustada tehnoloogiapõhiste turgude arengut;

N.   arvestades, et komisjon on oma erinevates 2005. ja 2006. aasta teatistes raadiospektri kohta esitanud paindlikuma lähenemise spektrihaldusele, mis põhineb spektriga kauplemisel,

1.   on seisukohal, et Euroopa Liidul (EL) on vaja vastu võtta jätkusuutlik lähenemine spektrile, mis edendab konkurentsi ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamist, piirab spektriõiguste varumist ja monopolide tekkimist ja toob kasu tarbijatele, ning milles tuleks arvesse võtta tehnoloogia arengut, samuti turul osalejate ja kodanike vajadusi;

2.   rõhutab, et spektri tähtsus on viimastel aastatel suurenenud ja et tehnoloogiasektori kasv sõltub spektri tõhusast kasutamisest;

3.   märgib, et ELis on huvitatud osapooltele spektri kasutamisõiguste määramise kord liikmesriigiti erinev ja et kõnealune erinevus võib põhjustada lisaviivitusi ja –kulusid; on seetõttu seisukohal, et EL vajab tõhusaid ja reageerivaid suuniseid ühiste otsustusmehhanismide jaoks ja et lisaks täiustatud, laiendatud ja kasutatavale EFIS andmebaasile on vaja Euroopa registrit;

4.   nõustub komisjoni seisukohaga, et osa vabast spektrist ("spektridividendist") tuleks eraldada tehniliseks ühtlustamiseks Euroopa tasandil;

5.   julgustab komisjoni raadiospektripoliitika edasiste suundumuste kindlaksmääramisel arvesse võtma vaba spektriga seotud tegelikkust, lubama turunõudlusel otsustada vaba spektri parima kasutamise üle ja kaaluma litsentsimata kasutajatele vabale sagedusele juurdepääsu asjakohasust;

6.   rõhutab, et spektrikasutuse uute tingimuste kohaldamine peab tagama piirangute puudumise kasutatava tehnoloogia ja osutatava teenuse valikul antud spektrialas;

7.   tervitab uute raadiotehnoloogiate arengut, mis kasutavad raadiospektrit tõhusalt ja paindlikult ning teevad võimalikuks koostalitlusvõime ja kooseksisteerimise;

8.   lükkab spektrihalduse ühekülgse turumudeli tagasi ning nõuab komisjonilt spektrihalduse süsteemi uuendamist viisil, mis võimaldab lihtsustada selliste erinevate litsentseerimismudelite nagu tavapärase halduse kasutamine ilma arvuliste piiranguteta ja uute turupõhiste lähenemiste kooseksisteerimist; rõhutab, et eesmärgiks peab olema selle väärtusliku ressursi majandusliku ja tehnilise tõhususe ning ühiskondliku kasulikkuse edendamine;

9.   rõhutab seoses spektrihaldusega tehnoloogia neutraalsuse ja teenuste neutraalsuse aluspõhimõtteid konkurentsi ja innovatsiooni edendamisel vastavalt Lissaboni strateegiale; osutab, et spektrit tuleb hallata paindlikul ja läbipaistval viisil, mis aitab edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, sõnavabadust ja meediakanalite paljusust ning milles võetakse arvesse kõikide liikmesriikide tehnilised, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised vajadused;

10.   rõhutab tehnoloogilise neutraalsuse tähtsust, et edendada innovatsiooni ja koostalitlusvõimet, ning nõuab paindlikumat ja läbipaistvamat poliitikat avalike huvidega arvestamiseks;

11.   on arvamusel, et tehnoloogilise arengu tõttu tuleb senini kohaldatavat sageduste kasutamise lähenemisviisi kohandada kiiresti muutuva infoühiskonna vajadustega, millega tagatakse ka kvaliteetsete teenuste osutamine ja sellega seotud tarbijakaitse; on arvamusel, et spektrihaldus ei peaks põhinema ainult turupõhisel lähenemisel, vaid arvesse tuleb võtta ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi kaalutlusi;

12.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu spektrihalduse diferentseeritud mudelid, sealhulgas litsentsimata mudel, mis lisab paindlikkust, võimaldades teatavate tehniliste piirangute raames tasuta juurdepääsu; on arvamusel, et eri litsentsimismudelite õige koosluse väljaarendamine on oluline EL poliitikate eesmärkide saavutamiseks;

13.   nõustub, et raadiospekter on võtmeressurss paljude tegevuste jaoks ning olulise tähtsusega siseturu korrapäraseks toimimiseks; rõhutab, et turumehhanismide kasutamisel tuleb arvesse võtta tarbijate huvisid ning julgustada innovatiivsete toodete ja teenuste kasutamist; nõustub samuti, et kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 151 lõikega 4 tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi kaalutlusi; on lisaks arvamusel, et audiovisuaalpoliitika, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine ning meediakanalite paljusus võivad õigustada erandeid teenusteneutraalsuse põhimõttest;

14.   on seisukohal, et liikmesriigid võiksid spektriõiguste eraldamise haldusmeetodit täiendada, avades rohkem sagedusi litsentseerimata ja seetõttu võib-olla jagatud kasutamisele, ning võimaldades spektriga, kauplemist tingimusel, et see ei kahjusta elanikkonna turvalisuse ja teabega varustatusega seotud teenuste järjepidevust ning kvaliteeti; on seisukohal, et spektriga kauplemise mõistet ja selle normtingimusi tuleb täpsustada;

15.   rõhutab side tähtsust maa- ja vähem arenenud piirkondadele, kus lairibaühendus, madalama sagedusega mobiilside ja uus traadita tehnoloogia võiksid pakkuda tõhusaid lahendusi, et jõuda territooriumide jätkusuutliku kasutamise raames 27 liikmeriigiga ELi üldise kaetuseni; usub, et territooriumi üldine kaetus ei pea teoks saama asjaomaste piirkondade kohustuste suurendamise teel;

16.   rõhutab liikmesriikide ja piirnevate kolmandate riikide vahelisest analoog- ja digitaalsignaalide samaaegsest edastamisest tingitud sageduste nappuse ja sagedushäirete ohtu ning osutab, et kõik EL liikmesriigid ja piirkonnad peavad vabast spektrist ehk spektridividendist kasu saama;

17.   märgib, et ressursi nappuse tõttu tuleks tarbijate vajaduste ning avalike ja üldhuviteenuste, sealhulgas ringhäälinguteenuste vajaduste jaoks eraldada piisav osa spektrist; rõhutab samuti vajadust lisada sageduste muutmise klausel, kui ei peeta kinni sageduste jaotamisel võetud kohustustest;

18.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid otsuse, et avalike huvide ja strateegiliselt oluliste sageduste kaitse on spektrihalduspoliitika arendamisel esmatähtis põhiprintsiip;

19.   tunnistab, et spektri kasutamise tõhusus on liikmesriikide, siseriiklike reguleerijate ja tööstuse ühine kohustus; toonitab vajadust tagada ringhäälinguorganisatsioonide pakutavate meediateenuste stabiilsus ja järjepidevus, kuid rõhutab võrdsete tingimuste tähtsust uutele tulijatele ja uutele tehnoloogiatele; usub, et tarbijate, ettevõtjate ja üldiselt tööhõive huvides tuleb tagada innovatsioonile ruumi andmine; palub komisjonil selgitada konkreetseid riske, mis on seotud häirete ja uute eeskirjade kohaldamise tingimustega uutes liikmesriikides ja esitada kohandatud lahendused;

20.   kutsub komisjoni üles elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamisel tagama, et ülekandevõimsuste jaotamisel võetakse Euroopa tasandil asjakohaselt arvesse ringhäälingu tähtsust isikute arvamusvabaduse ning arvamuste mitmekesisuse jaoks;

21.   märgib, et kõrge kvaliteedi säilitamiseks peavad avalikud ja üldhuviteenused kohanduma muutuva tehnoloogiaga;

22.   märgib, et juurdepääs ühtlustatud sagedusribadele on uute teenuste ja uut tüüpi traadita tehnoloogia arenguks hädavajalik, sest tööstus otsib ühiseid kasutustingimusi, mis võimaldavad spektri paindlikkust ja tõhusat kasutamist, et vältida uusi vajadusi rahuldavate sageduste jaotamata jätmise tõttu info- ja sidetehnoloogiasektori arengu pidurdumist ELis;

23.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta kasutusele turupõhine spektrile lähenemine ja tunnistab, et traditsiooniline mudel jääb eelkõige üldsuse huvidega arvestamise valdkonnas endiselt oluliseks eelkõige siis, kui kõne all on olulised avalikud huvid;

24.   on seisukohal, et spektriga seotud turupõhise lähenemise kasutusele võtmine on tõhusaim, kui see põhineb konsensuslikul kokkuleppel, mida toetavad korraldajad, operaatorid ja muud osalejad; juhib sellega seoses tähelepanu Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (ERG) ja raadiospektripoliitika töörühma (RSPG) tööle;

25.   palub hoolikalt kaaluda komisjoni ettepanekuid spektrihalduse ja spektriga kauplemise kohta ja jõuda nende rakendamise suhtes ühisele poliitilise kokkuleppele;

26.   märgib, et spektri kasutamise vabastamine tõstatab rea küsimusi olemasolevatele kasutajatele ja nõuab seetõttu selget õiguslikku raamistikku konkurentsipõhistele lahendustele, mis muu hulgas määratleks sisenemise ja väljumise tingimused, spektriõiguste hoolduse, kohustused seoses häiretega ja vaidlusküsimuste lahendusmehhanismid;

27.   soovitab tehnoloogilise ühtlustamise saavutamiseks välja töötada ühised tehnilised ja reguleerivad miinimumtingimused, millega kindlustatakse eri tehnoloogiate kooseksisteerimine ja häirete ärahoidmine ning pööratakse erilist tähelepanu selle tagamiseks, et juba jaotatud sagedusribade kasutamist ei saaks negatiivselt mõjutada ja piiriülesed probleemid oleksid lahendatud;

28.   nõuab tasakaalustatud ja tõhusat lähenemist spektrihaldusele, et kooskõlas Lissaboni strateegiaga maksimeerida spektri kasutamisest tulenevat sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku kasu, mis julgustaks uuenduslike teenuste arendamist, looks töökohti ja hoogustaks majanduskasvu ning teeks Euroopa tööstusest ülemaailmse liidri elektroonilise side vallas;

29.   on veendunud, et tulevikus näeme veelgi keerukamaid teenusepakette kui juba praegu olemasolevaid kolmikteenuseid, mis pakuvad kõneteenuseid, internetiühendust ja televisiooni, ning et selle tulemusel ähmastuvad tulevikus veelgi piirid elektroonilise side toodete ja teenuste vahel;

30.   on arvamusel, et turupõhise lähenemise kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et kõigile oleks tagatud juurdepääs spektriturule; märgib, et sellise juurdepääsu tagamiseks tuleks pakkuda teavet, teadmisi ja tehnoloogilist infrastruktuuri hariduse või alternatiivsete koolitusvõimaluste kaudu;

31.   märgib, et spektrieraldust ja selle kasutamist reguleerivate nõuete vahel on liikmesriikides suuri erinevusi ning need erinevused takistavad oluliselt hästitoimiva ühtse turu saavutamist;

32.   palub liikmesriikidel toetada tugevdatud koostöömeetmeid spektrihalduse eest vastutavate ametite vahel, et nad hindaksid, millistel aladel võiks ühine spektrieraldus võimaldada uute tehnoloogiate ja teenuste tekkimist, samuti parandada teabevahetust ja kaotada liigsed kitsendused;

33.   rõhutab, et üleminekuks on vaja piisavalt aega ning seepärast nõuab selles valdkonnas järkjärgulist lähenemisviisi; on seisukohal, et arvesse tuleb võtta mõju väiksematele võrkudele, eriti kohalikele traadita võrkudele, mille suhtes praegu ei kohaldata litsentsimise nõudeid, ning et soodustada tuleks üldist juurdepääsu lairibaühendusele eelkõige maapiirkondades;

34.   rõhutab digitaliseerimisel (digitaalne osa) vabaneva spektri võimalikku väärtust, mis võiks suurendada mobiilse/traadita lairibaühenduse ulatuslikku kättesaadavust, sealhulgas ka maapiirkondades;

35.   nõuab tungivalt selgete õiguste ja kohustuste määratluste kehtestamist, et edendada õiguskindlust; rõhutab, et oluline on teha vahet infrastruktuuripakkujate ja elektrooniliste sideteenuste pakkujate vahel ning tähtis on vältida suurte monopolide teket;

36.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 108. 24.4.2002, lk 1. (2) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33. (3) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51. (4) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21. (5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7. (6) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133. (7) ELT L 344, 27.12.2005, lk 38. (8) ELT L 93, 12.4.2005, lk 42. (9) ELT L 78, 25.3.2003, lk 12. (10) ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 115.