Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Ühenduse tegevuskava ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi väljajuurimiseks" (KOM(2002)0180) ja nõukogu 11. juuni 2002. aasta järeldusi selle kohta;

–   võttes arvesse oma 20. novembri 2002. aasta resolutsiooni ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki käsitleva ühenduse tegevuskava kohta(1);

–   võttes arvesse iga kolme aasta järel koostatavaid komisjoni teatisi ühise kalanduspoliitika rakendamise järelevalve kohta ja Euroopa Parlamendi vastavasisulisi resolutsioone;

–   võttes arvesse komisjoni iga-aastaseid teatisi ja Euroopa Parlamendi vastavaid resolutsioone ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuva käitumise kohta;

–   võttes arvesse ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki käsitlevat ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) rahvusvahelist tegevuskava ja seejärel FAO poolt vastu võetud tehnilisi dokumente;

–   võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur(2), eriti selle artikli 3 punkti h;

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2001. aasta resolutsiooni mugavuslippude rolli kohta kalandussektoris(3);

–   võttes arvesse rohelist raamatut pealkirjaga "Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses (KOM(2006)0275);

–   võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni arutelu algatamise kohta ühenduse seisukoha suhtes, mis käsitleb ühenduse ökomärgise süsteemi kalandustoodetele(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6–0015/2007),

A.   arvestades, et ebaseaduslik, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüük on kogu maailmas üks suuremaid probleeme, põhjustades keskkonna seisundi märkimisväärset halvenemist, soodustades kaubanduslike ning mittekaubanduslike kalavarude ja teiste liikide vähenemist ning tekitades raskusi kalapüügist elatuvatele kogukondadele nii arengumaades kui ka arenenud riikides;

B.   arvestades, et ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust on takistanud sellised tegurid nagu mugavuslippude kasutamine, avamerel ümberlaadimine, küllaldase sadamakontrolli puudumine ja kontrolliasutuste vähene koostöö;

C.   arvestades, et FAO ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi määratluse kohaselt tähendab ebaseaduslik kalapüük tegevust, mida teostavad laevad rikuvad piirkondlikku kalavarude majandamisega tegelevasse organisatsiooni (regional fisheries management organisation, RFMO) kuuluvate riikide seadusi ja eeskirju; teatamata jäetud kalapüük tähendab tegevust, millest ei ole pädevale riigiasutusele või asjaomasele RFMOle teatatud või millest on teatatud valesti; ja reguleerimata kalapüük tähendab tegevust, mida teostavad riikliku kuuluvuseta või teatava RFMOsse mittekuuluva riigi lipu all sõitvad laevad ja mis on selle organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmetega vastuolus;

D.   arvestades, et ehkki ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga võib tegeleda mis tahes laevastikuosa, võib selle suurimat mõju täheldada avamerepüügil, mis toimub eelistatavalt rahvusvahelistes vetes ja nappide kontrollivahenditega arenguriikide mandrilaval, mis tähendab, et Euroopa Liidu meetmed peavad keskenduma neile piirkondadele ja vastavale laevastikuosale;

E.   arvestades, et ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad soodustavad laevameeskondade sotsiaalsete ning elu- ja töötingimuste halvenemist;

F.   arvestades, et ebaseaduslik, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüük ja sellega seotud turustustegevus kujutab endast ka ebaausat konkurentsi nende kalurite ja äritegevuses osalejate jaoks, kes järgivad õigusaktides, sealhulgas ELi, selle liikmesriikide ja teiste riikide õigusaktides sätestatud eeskirju ning RFMOde poolt kokku lepitud majandamismeetmeid;

G.   arvestades, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad rohkem pühenduma võitlusele mis tahes kujul toimuva ebaseadusliku kalapüügi vastu, ühtlasi tuleb aga teha vahet, millal ühenduse laevad rikuvad ühenduse eeskirju ja millal toimub ebaseaduslik, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüük, nagu seda mõistetakse rahvusvahelisel tasandil, ning pidades silmas, et ühise kalanduspoliitika raames teostatavaid meetmeid tõepoolest reguleeritakse, millest tulenevalt nimetatud kaht liiki tegevuse vastu võitlemisel kasutatakse enamasti erinevaid menetlusi;

H.   arvestades, et ka komisjon ise tunnistab raskusi seadusliku kalasaagi eristamisel ebaseaduslikust, eriti teatud juhtudel, näiteks kui lossitakse külmutatud kala või kui kolmandate riikidega on moodustatud ärivõrgustikud ja kala jõuab Euroopa turule töödeldud kujul;

I.   arvestades, et RFMOd on parim vahend võitluseks ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu rahvusvahelisel tasandil ning et ühenduse osalemine neis organisatsioonides võimaldab tal kehtestada ühismeetmeid ning kõneleda ühel häälel pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides;

J.   arvestades, et ühtse ja tulemusliku kontrollisüsteemi olemasolu on varude säästva kaitse- ja majandamispoliitika keskne komponent ning see ei seisne üksnes rangemate meetmete kasutuselevõtmises, vaid ka seniste meetmete paremas ja õiglasemas rakendamises;

K.   arvestades teabevahetuse ja rahvusvahelise koostöö tähtsust võitluses ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga;

L.   arvestades, et ebaseaduslikust, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügist tulenev kasum võib mõnel puhul aidata rahastada organiseeritud kuritegelike võrgustike tegevust,

1.   kordab oma eespool nimetatud 20. novembri 2002. aasta resolutsioonis väljendatud kohustust võidelda ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu kõigis selle vormides;

2.   tervitab rahvusvahelise tasandi ja ELi edusamme ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses, kuid on seisukohal, et kõnealune nähtus levib endiselt ja seetõttu on vaja uusi jõupingutusi;

3.   on seisukohal, et ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ulatus, seda soodustavate tegurite mitmekesisus ja selle vastu võitlemiseks vajalike õiguslike, logistiliste ja rahaliste vahendite suur hulk nõuavad koostööd kõikidel tasanditel, kaasa arvatud komisjoni erinevad peadirektoraadid (eelkõige kalandus- ja merendusasjade peadirektoraat, kaubanduse peadirektoraat, arengu peadirektoraat ning tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, kuid mitte ainult need), nõukogu, üksikud liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus; seda silmas pidades arvab, et liidu uut merenduspoliitikat käsitlev roheline raamat võiks olla koostööraamistikuks, mille alusel tulemuslikumalt läheneda ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastasele võitlusele;

4.   on seisukohal, et ELi tähtsus maailma ühe suurema püügivõimsusega üksuse ja maailma suurima kala tarbiva turuna kohustab teda tegutsema ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse eesliinil;

5.   märgib, et EL kuulub maailma jõukaimate ja tehnoloogiliselt arenenuimate üksuste hulka ja põhineb õigusriigil, mis kohustab teda laiendama ja tõhustama jõupingutusi võitluses ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu;

6.   on seisukohal, et EL saab ülemaailmsel tasandil usaldusväärselt tegutseda vaid juhul, kui ta on juba võtnud tõhusad meetmed oma osalemise peatamiseks nii ELi vetes kui ka ELi laevade poolt teostatavas või ELi-välistes huvides toimuvas ebaseaduslikus, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügis;

7.   nõuab tungivalt, et komisjon aitaks arengumaadel, eelkõige riikidel, kellega ühendus on sõlminud kalanduskokkulepped, täiel määral täita ülalnimetatud, ebaseadusliku kalapüügi tõkestamisele suunatud rahvusvahelisest tegevuskavast tulenevaid kohustusi, aidates tugevdada neile kättesaadavaid nappe vahendeid konkreetsete meetmete lisamisega uutesse partnerluslepingutesse;

8.   väljendab taas veendumust, et otsustava tähtsusega ja ilmne esimene samm, mille Euroopa Liit peab astuma, on esiteks olemasolevate ühise kalanduspoliitika sätete ja teiste asjaomaste ühenduse õigusaktide sätete täielik rakendamine tulemuslikul, õiglasel ja rangel viisil, et vähendada teatamata ja ebaseaduslikku kalapüüki ühenduse laevadel ja ühenduse vetes, ning teiseks väljastpoolt ELi ebaseaduslikult püütud kalast valmistatud toodete lossimise ja turustamise tõkestamine; märgib, et ühenduse õiguse kohaldamisel langeb nimetatud kohustuste täitmine eelkõige liikmesriikide kui sadamariikide valitsustele;

9.   nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt hoiatusmehhanismide (järelevalve, kontroll, sanktsioonid jne) tugevdamist ja ettepanekuid meetmeteks, mis võimaldavad takistada kehtivate õigusnormide rikkumist ja parandada nende kohaldamist;

10.   märgib, et kalavarude halb jälgitavus põhjustab segadust nende päritolu asjus, mis teeb seaduslikult ja ebaseaduslikult püütud kala eristamise raskeks või võimatuks;

11.   peab vajalikuks parandada liikmesriikide koostööd ja vastastikust abistamist, et tugevdada kontrolli ja järelevalvet ning edendada kaubanduslikke reguleerimismeetmeid, mis võimaldavad lossitud saagi päritolu kindlaks teha;

12.   peab vajalikuks tugevdada sadamariikide kontrolli kolmandatest riikidest pärineva külmutatud kala lossimisel ja ümberlaadimisel ning parandada liikmesriikide koostööd nimetatud riikidega;

13.   tuletab meelde oma eespool viidatud 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni ökomärgise süsteemi kohta ja kordab oma seisukohta, et kalade "võrgust toidulauani" jälgimise parandamine, nagu ökomärgistamise kavades nõutaks, aitaks oluliselt kaasa ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata püügi teel saadud kala avastamisele ja ELi turult väljatõrjumisele; palub komisjonil esitada ettepanek ökomärgise kohta 2007. aasta juuniks;

14.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kahekordistama jõupingutusi ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki käsitlevas 2002. aastal kooskõlastatud ELi tegevuskavas sisalduva 15 meetme rakendamisel, ja eelkõige:

15.   tervitab ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki käsitleva paketi lisamist komisjoni 2007. aasta tööprogrammi, sealhulgas komisjoni teatis ja ettepanek võtta vastu nõukogu määrus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse tõhustamiseks; tervitab komisjoni algselt 2002. aastal loodud talitustevahelise nõuanderühma taaselustamist;

16.   kutsub Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri üles võitlust ebaseadusliku kalapüügi vastu ja liikmesriikide vastava tegevuse koordineerimist oma iga-aastase tööprogrammi prioriteetideks võtma;

17.   kutsub ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi kaotamisest huvitatuid, sealhulgas kõiki ELi institutsioone, liikmesriikide valitsusi, kalapüügi, kalatöötlemistööstuse ja kala jaemüügi erinevaid sektoreid, valitsusväliseid organisatsioone ja teisi asjaosalisi esitama ettepanekuid selle kohta, mida EL peaks tegema diskussiooni käigus, mille komisjon käivitab oma peatselt avaldatava teatisega ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi kohta;

18.   on seisukohal, et komisjon peaks lisama ühenduse õiguse osaks saavasse ettepanekusse järgmised meetmed:

19.   tervitab uue kontrolliagentuuri moodustamist ja on veendunud, et agentuur etendab ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisel olulist osa; palub komisjonil kaaluda ELi rannavalve loomise ideed;

20.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles takistama kalapüüki ühenduse vetes ja selliste laevade sisenemist ühenduse sadamatesse, mis kehtivate eeskirjade kohaselt on seotud ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga, samuti keelustama kala importimise neilt laevadelt; samuti kutsub liikmesriike üles mitte lubama sellistel laevadel oma lipu all sõita, ning kutsub importööre, vedajaid ja muid asjaosalisi nende laevade püütud kala mitte ümber laadima, ostma ega müüma;

21.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et ükski kehtivate eeskirjade kohaselt ebaseaduslikus, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügis süüdi olev füüsiline või juriidiline isik ei saaks ühenduse vahenditest ühegi oma tegevusharu jaoks mingisugust abi ega toetust, ning paluks liikmesriikidel võtta samasuguseid meetmeid oma riikliku abi osas;

22.   kutsub komisjoni üles sooritama ja esitama uuringut tariifide ja päritolueeskirjade kohta, sealhulgas ülevaade sellest, kuidas neid vahendeid oleks võimalik kasutada nii, et julgustada kolmandaid riike tagama, et nende laevad järgivad vastavaid rahvusvahelisi juhtimismeetmeid;

23.   palub komisjonil läbi viia ja esitada uuring, mis käsitleb ühenduse töösuhete, tervishoiu ja ohutuse alaste õigusaktide täitmist, seda tüüpi laevadel töötavate inimeste sotsiaalsete õiguste austamist ning nende töö- ja elutingimusi neil laevadel;

24.   kutsub komisjoni üles kasutama oma märkimisväärset mõju RFMOdes, et julgustada neid looma nimekirju laevadest, kellel on kalapüügiks luba (valged nimekirjad), ja laevadest, keda on tabatud ebaseaduslikult kalapüügilt (mustad nimekirjad); sellised nimekirjad tuleb koostada ühtsel ja läbipaistval moel ning selgete kriteeriumite põhjal; samuti kutsub komisjoni üles julgustama RFMOsid tuvastama riike, kes ei kontrolli oma lipu all sõitvate laevade tegevust, ja kasutama kõnealuseid nimekirju kala vastuvõtmise või tagasilükkamise lubamiseks;

25.   nõuab tungivalt, et komisjon loeks jätkuvalt ülimalt prioriteetseks koostööd RFMOdega, nagu Kirde-Atlandi kalanduskomitee, Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon ja Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon, mis on ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse algatustega tõendanud, et nad kujutavad endast kõige sobivamat vahendit hea valitsemistava tagamiseks avamerel;

26.   nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu tugevdaksid kõikidel tasanditel korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks eraldatud vahendeid;

27.   on veendunud, et ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vähendamise ja kõrvaldamise võtmeks on täielik jälgitavus kogu järelevalveahela ulatuses, otsuste läbipaistvus, koostöö ELi piires ja laiemas rahvusvahelises üldsuses ja, mis kõige tähtsam, poliitilise tahte ilmutamine kõigi osaliste poolt; kordab, et kui senisest palju rohkem korda ei saadeta, vähenevad kalavarud jätkuvalt ning kalapüügist elatuvad kogukonnad ELis ja mujal satuvad veelgi suurematesse raskustesse;

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, FAO kalanduskomisjonile ja nende RFMOde sekretariaatidele, kuhu EL kuulub.

(1) ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 179. (2) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1. (3) EÜT C 177 E, 25.7.2002, lk 324. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0347. (5) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1). (6) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.06, lk 3). (7) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).