Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni majanduskasvu ja töökohtade loomise kompleksseid suuniseid (2005–2008) (KOM(2005)0141) (komplekssed suunised);

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsust 2005/600/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni majandusprognoose(2);

–   võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2006. aasta ELi majandusülevaadet "Kohandamisdünaamika euroalal: kogemused ja ülesanded";

–   võttes arvesse liikmesriikide poolt Lissaboni strateegia raames 2006. aasta sügisel esitatud aruandeid riiklike reformikavade ellurakendamise kohta(3);

–   võttes arvesse 12. detsembri 2006. aasta komisjoni iga-aastast eduaruannet Lissaboni strateegia kohta "Uuendatud majanduskasvu ja töökohtade loomise Lissaboni strateegia rakendamine - saavutuste aasta";

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus" (KOM(2006)0574);

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus" (KOM(2006)0571);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Keskpangale "Iga-aastased märkused euroala kohta" (KOM(2006)0392);

–   võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniseid majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste (2005–2008) raames(4);

–   võttes arvesse nõukogu eesistujariigi võtmeküsimusi käsitlevat 7. veebruari 2006. aasta dokumenti majandus- ja rahandusministrite nõukogule seoses Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevade kohtumisega;

–   võttes arvesse eesistujariigi järeldusi Euroopa Ülemkogu 23.–24. märtsi 2000. aasta Lissaboni kohtumisel, 15.–16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumisel ning 22.–23. märtsi 2005. aasta Brüsseli kohtumisel;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 99 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0012/2007),

A.   arvestades, et komplekssed suunised on ELi majandus- ja tööhõivepoliitika keskne vahend, mis on kavandatud keskpikaks kolmeaastaseks perioodiks; arvestades, et kõnealust vahendit tuleks 2005. aasta redaktsiooni ja eesseisva läbivaatamise alusel parema rakendamise huvides hoolikalt hinnata ja edasi arendada;

B.   arvestades, et komplekssed suunised, uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakt ning finantsraamistik aastateks 2007–2013 aitavad üheskoos saavutada suuremat sidusust poliitikakujundamise protsessis ning parandada Euroopa Liidu majandusjuhtimist;

C.   arvestades, et kompleksseid suuniseid ei tohiks võtta ainult kui olemasoleva poliitika ümbernimetamist, vaid sellest peaks saama tõeliselt terviklik tegevuspõhimõtete pakett, mis hõlmab ja koondab makromajanduslikku, mikromajanduslikku ja tööhõivemõõdet;

D.   arvestades, et komplekssed suunised on Lissaboni strateegia üks põhikomponente ja peaksid selle keskse rakendamisvahendina tasakaalustatud "ühendatud poliitika" lähenemisviisi abil ellu viima vastastikku inspireerivaid reforme majanduse, tööhõive, keskkonna ja sotsiaalkaitse valdkonnas;

E.   arvestades, et majanduskasv ei ole eraldi eesmärk, vaid vajalik tingimus ja sellisena osa terviklikust, kodanike heaolule ja elukvaliteedile suunatud lähenemisest; arvestades, et säästva majanduskasvu poole püüdlemine peab tuginema järgmiste põlvkondade ees vastutust võtvale majandus-, sotsiaalkaitse-, tööhõive-, keskkonna- ja eelarvepoliitikale,

Euroopa Liidu majanduse ja tööhõive kasvu ärakasutamine

1.   märgib, et pärast kuus aastat väldanud aeglast majanduskasvu, seisakut või isegi tagasiminekut paljudes liikmesriikides näitab Euroopa majandus nüüd paremaid tulemusi ja kasvumäär ületab varasemaid aastaid – 2006. aastal oli Euroopa Liidu majanduskasv 2,8% SKTst ja euroalal 2,6% SKTst, kuid 2007. aastal langeb kasv siiski 2,4%ni Euroopa Liidus ja 2,1%ni euroalal; tõstatab küsimuse, mil määral võib Euroopa majanduskasv olla tsükliline, ning rõhutab vajadust tõsta Euroopa kasvupotentsiaali, et oleks võimalik suurendada tööhõivet;

2.   juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide kasvumäärad on väga erinevad, ning väljendab muret mitme suure liikmesriigi suhteliselt madala kasvumäära üle, mis on peamiselt tingitud muutumatuna püsivast sisenõudlusest; märgib seoses sellega keskmisest suuremat kasvumäära ja hiljutist olulist tööpuuduse vähenemist Skandinaavia riikides;

3.   rõhutab riigi rahanduse olukorra paranemist ja keskmise eelarvedefitsiidi vähenemist 2%ni SKTst 2006. aastal; ootab riigi rahanduse kvaliteedi edasist paranemist, mis ei peegelda ainult tsüklilisi tegureid;

4.   märgib tööturu positiivset arengut: 2006. aastal kahekordistus töö tootlikkuse kasvumäär, tõustes 0,6%lt 1,2%le, ja tööpuudus vähenes nii Euroopa Liidus kui ka euroalal 8%ni ning 2008. aastaks prognoositakse selle jätkuvat vähenemist 7,3%ni ELis ja 7,4%ni euroalal, tööhõive kasvas 2006. aastal 1,4% võrra, mis tähendab 2,9 miljonit uut töökohta ning väljavaadet, et ajavahemikus 2007–2008 lisandub 7 miljonit uut töökohta, mis tähendaks tööhõivemäära kasvu 63,7%lt 2005. aastal 65,5%le 2008. aastaks; märgib siiski, et eriti naiste puhul on tööpuuduse määr jätkuvalt kõrge ja kaugel Lissaboni eesmärkidest; nõuab seepärast jätkuvaid jõupingutusi tõhusa ja kaasava Euroopa tööturu loomiseks, mis ühendab endas paindlikkust ja sotsiaalkaitset ning suudab saavutada oluliselt kõrgema osalusmäära; rõhutab seoses sellega, et vajalikud reformid tuleks kavandada ja ellu viia parimas koostöös tööturu osapooltega;

5.   väljendab muret püsivalt suure vaesuse määra üle ELis – pärast langust 17%lt 15%le 1990ndate keskel tõusis see 2005. aastal jälle 17%ni; peab seoses sellega vastuvõetamatuks, et laienenud ELis on u 80 miljoni inimese kasutada jääv sissetulekuosa vähem kui 60% riiklikust ühtlustatud mediaansissetulekust;

6.   rõhutab, et 2006. aastal suutis Euroopa Liit tugevdada oma juhtpositsiooni maailma suurima eksportijana, kasvatades eksporti 8% võrra, kuid juhib samal ajal tähelepanu, et ekspordi ülejääk moodustab ainult 0,3 protsendipunkti euroala SKT praegusest kasvust, ning rõhutab euro-dollari kõrge vahetuskursiga seotud riski; juhib tähelepanu sellele, et praeguse majanduskasvu aluseks on peamiselt taastuv sisenõudlus ja sealhulgas eriti lühiajalised investeeringud; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa majanduse põhiprobleem viimasel aastakümnel on olnud väike sisenõudlus, mida võib seostada tööpuudusest tingitud ebakindlusega; väljendab muret, millises ulatuses on võimalik saavutada investeeringute ja tarbijate kulutuste pidev kasv koos tööturu olukorra jätkuva paranemisega, et enamasti tsükliliselt hoogustuvast kasvust saaks struktuurne tõususuund;

7.   märgib, et Euroopa majandust on tugevdanud majandus- ja rahaliidu ning ühtse turu kesksed saavutused; nõuab siseturu täielikku väljakujundamist, eelkõige finantsteenuste osas ning energiasektoris elektri- ja gaasidirektiivide kiire ja täieliku rakendamise kaudu; rõhutab selle eesmärgi saavutamiseks vajalikesse infrastruktuuridesse investeerimise tähtsust; ootab edasisi majandusimpulsse Euroopa teenusteturult, mis tagab teenuste osutajate mittediskrimineeriva juurdepääsu ning samuti töö- ja sotsiaalkindlustusseaduste kaitse teenuse osutamise kohas; nõuab viimaseid laienemisi arvestades tungivalt, et liikmesriigid säilitaksid avatud ja vaba tööturu, mis toetab majanduskasvu;

8.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu majanduse kasvupotentsiaali püsivam tõus Lissaboni strateegia raames eeldab hästi tasakaalustatud reformide jätkuvat elluviimist, muu hulgas on vaja meetmeid innovatsiooni, tehnika arengu ja inimkapitali akumulatsiooni suurendamiseks, siseturu toimimist takistavate allesjäänud tegurite kõrvaldamiseks ning liikmesriikides äritegevusele soodsama keskkonna loomiseks;

9.   juhib tähelepanu – võttes arvesse USA majanduse ja järelikult ka maailmakaubanduse kasvu oodatavat aeglustumist, potentsiaalseid väliseid šokke, nagu ülemaailmse tasakaalustamatuse järsk kohandumine, millega kaasneb laiaulatuslik mõju vahetuskurssidele ja rahaturgudele, ning naftahindade võimalikku edasist tõusu – vajadusele toetada ja tugevdada majanduskasvu kauba-, teenuse-, töö- ja kapitaliturgude tõhusust suurendava, kasvu edendava ning võrdselt ekspordile ja sisenõudlusele suunatud majanduspoliitika kaudu;

10.   väljendab muret euro vahetuskursi pärast, mis võib vähendada Euroopa konkurentsivõimet võrreldes Ühendriikidega; ootab, et Euroopa Keskpank jälgiks arenguid teraselt ning võtaks asjakohased meetmed, et kaitsta Euroopa majandushuve rahvusvahelises finantssüsteemis;

Liikmesriikide julgustamine võrdlusalustel põhinevatele saavutustele

11.   märgib, et ELi tegelikku majanduskasvu iseloomustavad vanad ja uued erinevused – kõige aeglasem majanduskasv on Portugalis (1,2 % SKTst) ja Itaalias (1,7 %) ning EL-15 hulgas on kõrged kasvumäärad Hispaanias (3,8 %), Kreekas (3,8%) ning eriti Rootsis (4%), Soomes (4,9%) ja Luksemburgis (5,5%); märgib, et uute liikmesriikide hulgas on kasvumäär eriti kõrge Slovakkias (6,7%), Leedus (7,8%), Eestis (10,5%) ja Lätis (11%); rõhutab, et need erinevused majanduskasvus peegeldavad ka olulisi struktuurseid erinevusi, erinevat riiklikku majanduspoliitikat ja demograafilist struktuuri, samuti ühise poliitika ebasümmeetrilist mõju, mis iseloomustab Euroopa Liidu sisemist ühtekuuluvust ähvardavaid ohte; seepärast rõhutab vajadust poliitika järele, mis tugevdab majanduslikku ühtekuuluvust ning seega edendab siseturgu ja rahaliitu;

12.   rõhutab, et ajakohastamisele suunatud jõupingutuste ja majandussuutlikkuse osas on kõige edukamad liikmesriigid, mis ühendavad tulevikku suunatud ja hästi tasakaalustatud struktuurireformid keskmisest suuremate investeeringutega transporti, teadus- ja arendustegevusse, samuti innovatsiooni, haridusse, elukestvasse õppesse ja lastehoidu ning tugevate sotsiaalsete võrgustike uuendamisse; märgib, et enamasti on kõnealustes liikmesriikides äärmiselt tõhus ja läbipaistev haldus, innovatiivne ettevõtluskeskkond, eelarve ülejääk ja keskmisest madalam võlakoorem ning riigi kulutused on samal ajal kõrge kvaliteediga ja ELi keskmisega võrreldes on tehnilise arengu panus riigi majanduskasvu peaaegu kahekordne; järeldab, et nende liikmesriikide poliitika, mille eesmärk on saavutada suur tööhõive, sh naiste ja eakamate töötajate tööhõive, võimaldab Euroopa Liidul enesekindlamalt võtta vastu praegusi ja tulevasi väljakutseid, nagu elanikkonna vananemine ja globaliseerumisest tingitud tihedam konkurents;

13.   juhib tähelepanu sellele, et majanduse ja sotsiaalvaldkonna ajakohastamise strateegiate osas kõige edukamad liikmesriigid võivad olla ka Lissaboni strateegia eduka elluviimise eeskujuks, ja julgustab teisi liikmesriike võtma neid eeskujuks, kuigi iga liikmesriik peab välja töötama enda olukorrale sobivad meetmed Lissaboni strateegia elluviimiseks ja nende rakendamise eest vastutama;

14.   märgib liikmesriikide riiklikke reformikavasid silmas pidades, et üldiselt on märke suuremast ühtlustamisest ja soovist lähtuda poliitika kujundamisel Euroopas kokku lepitud eesmärkidest; rõhutab siiski, et liikmesriikidel on erinevad lähtekohad ning märkimisväärsed erinevused eri poliitikavaldkondade reformide sisus, kiiruses ja ulatuses; on seisukohal, et reformid on ainult piiratud ulatuses vastus praegusele majandus- ja tööhõiveolukorrale, ning paljudel juhtudel jäetakse sellised kesksed ülesanded nagu innovatsioon, töökohtade loomine, energiavarustus, keskkondlik jätkusuutlikkus ja parem õigusloome terviklikku reformikavasse ikka veel piisavalt kaasamata; väljendab kahetsust, et tööhõivemäära tõstmise ja aktiivse tööhõivepoliitika valdkondades toimub areng ja tehakse jõupingutusi reformide läbiviimiseks aeglasemalt kui teistes valdkondades; tervitab siiski jõupingutusi vastutuse tugevdamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil ("ownership") ning parlamentide ja sotsiaalpartnerite kaasamist ja nõuab kõnealuste jõupingutuste edasist laiendamist;

Potentsiaali tugevdamine – tulemuste avardamine: mis on veel teha jäänud

15.   kutsub liikmesriike üles kasutama uut majandusolukorda ja sellega seonduvaid võimalusi jätkusuutlikuma ja suuremal määral kvalitatiivsetele eesmärkidele suunatud majanduskasvu edendamiseks; rõhutab, et terve ja stabiilne makromajanduslik keskkond nõuab riigi rahanduse kvaliteedi tõstmist ja eelarvete edasist konsolideerimist, samuti arukat investeerimispoliitikat avalikus ja erasektoris, mis tagab tulevikku suunatud infrastruktuuri olemasolu ja avab homsed turud juba täna;

16.   rõhutab, et siseturu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja Euroopa positsiooni tugevdamiseks maailmaturul tuleb praegusi protektsionistlikke ja konkurentsivastaseid kalduvusi piirata;

17.   rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) rolli töökohtade loomisel; seepärast rõhutab vajadust luua neile soodne keskkond – soodsam maksukord, väiksem regulatiivne ja halduskoormus, parem juurdepääs rahastamisele, väiksemad ärikulud energia, transpordi, side ja teenuste osas, parem juurdepääs ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning suuremad investeeringud teadustegevusse ja innovatsiooni;

18.   rõhutab nii kõrgetasemelise konkurentsivõime kui ka nõudluse potentsiaali säilitamise olulisust Euroopa majanduse jaoks ning ootab majanduspoliitikas osalejatelt uusi jõupingutusi, et saavutada suurem pikaajaline majanduskasv majandusliku stabiilsuse ja säästva arengu tingimustes, muu hulgas ka majanduspoliitika tõhusa koordineerimise abil;

19.   rõhutab seoses sellega hariduse ja eriti kolmanda taseme hariduse tähtsust tulevase kasvupotentsiaali tugevdamisel ning Euroopa kodanike oskuste, liikuvuse ja kohanemisvõime suurendamisel; palub liikmesriikidel teha suuremaid jõupingutusi eesmärgiga muuta Euroopa haridussüsteemid atraktiivsemaks, ligipääsetavamaks ja konkurentsivõimelisemaks;

20.   tuletab meelde, et Lissaboni eesmärkide saavutamiseks on vaja eraldada ühenduse eelarve kaudu piisavad rahalised vahendid; avaldab seoses sellega kahetsust, et rahalised vahendid on nimetatud eesmärkide saavutamiseks ebapiisavad;

21.   on seisukohal, et liikmesriikide üheaegne ja kooskõlastatud tegutsemine kiiresti kasvavate kulutuste puhul, erainvesteeringute ergutamine ja ühised algatused avaliku ja erasektori koostöö valdkonnas võivad tekitada olulist sünergiat, suurendada Euroopa võimet võtta vastu olemasolevad väljakutsed teaduse ja uurimistegevuse, transpordi ja side ning energia ja keskkondliku jätkusuutlikkuse valdkonnas ning need toetavad vahendite tõhusat jaotamist kogu Euroopas; rõhutab sellega seoses kooskõlastatud maksuraamistiku tähtsust, mis hõlmab ka VKEsid soosivat ja töökohtade loomisele suunatud ettevõtete maksukorda; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid suurendama maksu- ja sotsiaalmaksukorra tõhusust, et hõlbustada töökohtade loomist, eelkõige konkreetsetele ühiskonnagruppidele, näiteks naistele, pikaajaliselt töötutele ja eakatele; on seisukohal, et konkurentsivõimelised maksusüsteemid peaksid ergutama uute ettevõtete loomist, kahjustamata riigi võimet anda rahalist abi, ning need peaksid keskenduma tööjõu maksustamise asemel keskkonnamaksudele, muu hulgas tuleks kehtestada maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse ning taastuvate ressursside kasutamise toetamiseks;

22.   kutsub finantsraamistiku tulevase läbivaatamisega seoses üles täiendavalt kohandama ELi eelarvet Lissaboni eesmärkidele ja seeläbi toetama Lissaboni strateegia kui terviku täielikku elluviimist;

23.   tunnistab, et on tehtud suuri edusamme riigiabi keskendamisel horisontaalsetele eesmärkidele; ergutab liikmesriike seda suundumust jätkama ja veel rohkem kohandama riigiabi vastavalt Lissaboni eesmärkidele, nagu tööhõive, innovatsioon ja jätkusuutlikkus;

24.   rõhutab vajadust muuta Euroopa rahvamajanduste konkurentsivõime tulevikus veelgi enam aruka ja säästva majanduse põhiseks, millega kaasneb ressursside tõhusam kasutamine; soovitab siinjuures pöörata liikmesriikide tasandil tähelepanu eriti järgmistele meetmetele, mille eesmärgiks on nii majanduse ajakohastamine, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja konkurentsivõime suurendamine kui ka keskkonnasäästlikkus ja uute tööhõivevaldkondade kasutuselevõtmine:

25.   peab kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas kõikidele elanikerühmadele uute väljavaadete ja töövõimaluste avamist prioriteediks; rõhutab, et kõige kaitsetumad ühiskonnaliikmed on selles küsimuses kõige suuremas ohus ning prioriteediks tuleks pidada "aktiivse kaasamise" edendamist ja laiemalt paremate töökohtade loomist; rõhutab vajadust tasakaalustada töötajate paindlikkuse ja ümberõppevalmiduse suhtes esitatavad uued nõudmised uute töövõimaluste ja uute liiki tagatistega ("kaitstud paindlikkus"), muu hulgas selles, et edendada võimalusi töö- ja eraelu paremaks sobitamiseks; nõuab eelnevaga seoses naiste, eakamate töötajate, noorte inimeste, pikaajaliste töötute ja sisserändajate tööturul osalemise ja tööturule juurdepääsu võimaluste parandamist, mille tõttu tuleks tööhõive ja hariduse valdkonnas riiklikul tasandil rakendada muu hulgas suuremas ulatuses järgmisi meetmeid:

26.   juhib tähelepanu sellele, et makromajandusliku stabiilsuse huvides peab töö tootlikkuse tõusuga kaasnema majanduskasvu viljade õiglasem jaotamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine; tuletab sellega seoses meelde nõuet, et palkade tõstmine peaks keskpikas perspektiivis toimuma tootlikkuse kasvuga samas tempos; rõhutab tungivat vajadust tugevdada hea juhtimistava ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse mõistete raames julgustamise ja osalemise kultuuri;

27.   rõhutab vajadust teha Euroopa Liidus ja eriti euroalal tõhusamat ja struktureeritud koostööd, et parandada haldussuutlikkust ja Euroopa integratsiooniprotsessi, sest ainult sel viisil on võimalik toime tulle maailmamajanduse väljakutsetega; kutsub komisjoni ja nõukogu seetõttu üles tagama, et euroala aastaaruanne annaks tulevikus praktilisemad vahendid, mis võimaldaks ELi majandusjuhtimise tõhustamisega tegelevatel ELi eri asutustel pidada üksikasjalikumat dialoogi; lisaks on seisukohal, et eurorühm peaks keskenduma riiklike eelarvekavade koostamise ja rakendamise paremale sisulisele ja ajalisele tasakaalustamisele ja ühtlustamisele, mis kujutaks endast olulist panust majanduspoliitika reformikava ellurakendamisse; teeb ettepaneku kutsuda euroala tõhusama ja struktuursema koostöö raames teisi asjassepuutuvaid nõukogu koosseise selles koostöös osalema;

Vajalike institutsionaalsete reformide soodustamine

28.   tervitab komisjoni uut lähenemisviisi riiklike reformikavade hindamise järelmeetmetele, esitades liikmesriikide suunamiseks konkreetset riiki puudutavaid soovitusi, ning nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu need heaks kiidaks; rõhutab seoses sellega pakilist vajadust tugevdada komplekssete suuniste vastastikku tugevdavat lähenemisviisi, mis peab peegelduma riiklikus reformipoliitikas; nõuab taas kord parimate tavade läbipaistvat vahetamist ning parimate ja halvimate reformisaavutustega liikmesriikide iga-aastase paremusjärjestuse avaldamist komisjoni poolt, et õppida nii edust kui ka ebaõnnestumistest; rõhutab eelnevaga seoses siiski, et see eeldab piisaval arvul terviklike näitajate olemasolu, mis katavad kõiki Lissaboni strateegia poliitikavaldkondi;

29.   avaldab kahetsust Lissaboni strateegia ikka veel nõrga nähtavuse üle paljude liikmesriikide riiklikus poliitikas; on seisukohal, et strateegia tõhusaks rakendamiseks on vaja kaasata kõik majanduse sidusrühmad; on veendunud, et eelkõige tööturu osapoolte, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna parem kaasamine suurendab Lissaboni strateegia nähtavust, parandab majandusreformide üle peetava avaliku arutelu kvaliteeti, suurendab vastutust ning tõstab üldsuse teadlikkust vajadusest majanduspoliitikat koordineerida, et oleks võimalik võtta vastu jätkuvast globaliseerumisest tingitud peamised väljakutsed ning otsustada ühiselt parandada majandusjuhtimist Euroopa Liidus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid kompleksseid suuniseid ja riiklikke reformikavasid "omanikutundega" ja pühendunult, suurendades riikide parlamentide ja muude huvitatud poolte, näiteks tööturu osapoolte osalust; soovib riiklike reformikavade asjakohasuse korrapärast kontrollimist võrdlusuuringu põhimõttel, samuti laiemat konsultatsiooniprotsessi nendes liikmesriikides, kus see ei ole veel norm; soovib, et riiklike reformikavade prioriteedid kajastuksid paremini ajakavades, samuti riiklike eelarveotsuste sisus;

30.   tervitab majanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika meetmete suuniste koondamist ja integreerimist; kordab seoses sellega, et majandus- ja struktuuripoliitika suunised peavad saama samasuguse õigusliku staatuse nagu tööhõivepoliitika meetmete suunised ning et tuleb sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi rolli täpsustamiseks selles küsimuses;

31.   ootab eesseisvat komplekssete suuniste läbivaatamisega seotud tööd silmas pidades, et asjaomased ELi institutsioonid kõnealuse küsimuse ühiselt vaatluse alla võtaksid, ja teeb ettepaneku moodustada pärast Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevade kohtumist institutsioonidevaheline töörühm; soovitab võtta ELi reformikava ellurakendamise parandamise eesmärgil arutluse ja vaatluse alla järgmised aspektid:

32.   väljendab taas kord kahetsust, et parlament, komisjon ja nõukogu ei ole ikka veel jõudnud kokkuleppele selge kava ja toimimisjuhendi osas, mis tagaksid ELi kolme asjaomase institutsiooni asjakohase koostöö ja täieliku osalemise komplekssete suuniste kui Lissaboni strateegia võtmevahendite asjakohases edasises käsitlemises; kutsub eelnevaga seoses komisjoni ja nõukogu üles esitama eesseisvat komplekssete suuniste läbivaatamist silmas pidades kiiresti ettepanekud ELi kolme institutsiooni tiheda koostöö kohta;

o
o   o

33.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 205, 6.8.2005, lk 21. (2) Sügis 2006, nr 5/2006. (3) http://ec.europa.eu/growthandjobs/key/nrp2006_en.htm. (4) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 248.