Vastuvõetud tekstid - Euroopa Lennundusohutusamet ***I

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2005/0228(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0023/2007
Esitatud tekstid : A6-0023/2007		Arutelud : PV 13/03/2007 - 18 CRE 13/03/2007 - 18		Hääletused : PV 14/03/2007 - 5.3 CRE 14/03/2007 - 5.3 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2007)0067

Vastuvõetud tekstid

634k

356k

Kolmapäev, 14. märts 2007 - Strasbourg

Euroopa Lennundusohutusamet ***I

P6_TA(2007)0067

A6-0023/2007

		Resolutsioon
		Terviktekst

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud 14. märtsi 2007. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist (KOM(2005)0579 – C6-0403/2006 – 2005/0228(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0579)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0403/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0023/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. on seisukohal, et õigusloome ettepanekus toodud võrdlussumma peab olema kooskõlas finantsraamistiku rubriigi 1a ülemmääraga ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(2) punkti 47 sätetega;

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELTs seni avaldamata.
(2)	ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. märtsil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist

P6_TC1-COD(2005)0228

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist(3), teises põhjenduses on märgitud muu hulgas, et tuleks välja töötada asjakohased olulised nõuded, mis hõlmaksid õhusõidukite käitamist ja lennumeeskondade litsentseerimist ning kõnealuse määruse kohaldamist kolmandate riikide õhusõidukite suhtes. Määruse artiklis 7 on sätestatud, et komisjon peab esitama niipea kui võimalik Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud õhusõidukite käitamisega seotud personali ja organisatsioonide reguleerimise põhiprintsiipide, kohaldatavuse ja oluliste nõuete kohta.

(2) Ühenduses tuleks kooskõlas 7. detsembril 1944. aastal Chicagos alla kirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga ("Chicago konventsioon") sätestada olulised nõuded, mida kohaldatakse õhusõidukite käitamisega seotud personali ja organisatsioonide suhtes, samuti pilootide koolituse ja tervisekontrolliga seotud isikute ja toodete suhtes. Komisjonile peaks andma volituse vajalike rakenduseeskirjade väljatöötamiseks.

(3) Komisjon peaks uurima, millises ulatuses tuleks tsiviillennunduse julgeoleku valdkonna ühiseeskirjade täitmise järelevalvega seotud volitused samuti tulevikus Euroopa Lennundusohutusametile (edaspidi "amet") üle anda.

(4) Euroopa kodanike kaitse peaks olema alati ühtlaselt kõrgel tasemel. Seega peaksid kolmandate riikide õhusõidukite lennud territooriumile, territooriumil või territooriumilt, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, alluma asjakohasele ühenduse tasandil teostatavale järelevalvele Chicago konventsiooniga sätestatud piires.

(5) Ühiste reeglite akendamine kõikide õhusõidukite suhtes ei oleks asjakohane, eelkõige lihtsa konstruktsiooniga õhusõidukite või peamiselt kohalikke lende tegevate õhusõidukite, samuti iseehitatud või eriti haruldaste ja väikesearvuliste õhusõidukite suhtes; need õhusõidukid peaksid seega jääma liikmesriikide reguleeriva kontrolli alla. Siiski tuleks tarvitusele võtta asjakohased abinõud lennutegevuse kergete õhusõidukitega üldise ohutustaseme tõstmiseks.

(6) Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikese stardimassiga lennukitele ja kopteritele, millega lendamine suureneb kogu ühenduse piires, mida toodetakse tööstuslikult ning mida oleks seepärast parem reguleerida ühenduse tasandil, et tagada ühtne ohutus- ja keskkonnakaitse tase.

(7) Ühenduse meetmete reguleerimisala tuleks selgelt määratleda, nii et saaks eksimatult kindlaks määrata isikuid, organisatsioone ja tooteid, kelle või mille suhtes käesolevat määrust ja selle rakenduseeskirju kohaldatakse. Meetmete reguleerimisala tuleks selgelt määratleda, viidates õhusõidukite loetelule, mille suhtes käesolevat määrust ei kohaldata.

(8) Lennundustooteid, osi ja seadmeid, ärilise lennutranspordiga tegelevaid ettevõtjaid, samuti piloote ning nende koolituse ja tervisekontrolliga seotud isikuid, tooteid ja organisatsioone tuleks sertifitseerida või litsentseerida, kui on tuvastatud, et need vastavad olulistele nõuetele, mida ühendus peab sätestama kooskõlas Chicago konventsiooniga ettenähtud standarditega. Komisjonile tuleks anda volitus vajalike rakenduseeskirjade väljatöötamiseks.

(9) Nõuetekohaselt volitatud hindamisasutustel peaks olema õigus välja anda lennunduslube pilootidele, kes tegelevad lennutegevusega kergete õhusõidukitega.

(10) Kui tsentraliseeritud tegevus on liikmesriikide tasandil sertifitseerimisest tõhusam, peaks ametil olema õigus välja anda sertifikaate või lennunduslube käesoleva määruse reguleerimisvaldkonnas olevatele isikutele, organisatsioonidele ja toodetele. Samal põhjusel peaks ametil olema võimalus võtta õhusõidukite käitamisega, meeskonna kvalifikatsiooniga või kolmandate riikide õhusõidukite ohutusega seotud vajalikke meetmeid, kui see on parim viis ühtsuse tagamiseks ja siseturu toimimise hõlbustamiseks.

(11) Ühenduse tsiviillennunduse ohutussüsteemi tõhus toimimine käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades eeldab tugevdatud koostööd komisjoni, liikmesriikide ja ameti vahel, et tuvastada ohtlikke olukordi ja võtta vajalikke heastavaid meetmeid.

(12) Määrus (EÜ) nr 2111/2005(4) kohustab ametit edastama komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane seoses lennuettevõtjate, kelle suhtes ohutuse tagamiseks kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, ühenduse nimekirja täiendamisega. Kui amet keeldub määruse (EÜ) nr 1592/2002 tingimuste alusel lennuettevõtjat sertifitseerimast, peab ta edastama kogu teabe, millel keeldumine põhineb, et lennuettevõtja nime oleks võimalik vajaduse korral nimetatud ühenduse nimekirja kanda.

(13) Ohutuskultuuri edendamiseks ja käesoleva määrusega hõlmatud valdkondade regulatiivse süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et intsidentide ja juhtumite pealtnägijad nendest ise teatavad. Sellist teatamist soodustaks karistamisele mitte suunatud õhkkonna loomine, samuti peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid sellise teabe ja selle edastajate kaitsmiseks.

(14) Käesoleva määrusega kehtestatakse tsiviillennunduse üldiste tehniliste nõuete ja haldusmenetluste määratlemise ja rakendamise asjakohane ja terviklik raamistik. Seepärast tuleks õigeaegselt kehtetuks tunnistada nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusmenetluste kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses)(5) III lisa ning nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/670/EMÜ (lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses)(6) tervikuna, ilma et see mõjutaks nende õigusaktide alusel juba sertifitseeritud või litsentseeritud tooteid, isikuid ja organisatsioone.

(15) Käesolevas määruses ette nähtud meetmed põhinevad ameti arvamusel(7), mis esitati vastavalt määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 12 lõike 2 punktile b ja artikli 14 lõikele 1.

(16) Liikmesriike kutsutakse üles tagama, et osa volituste ametile üleandmise korral riigiasutuste eelarveid ning lõive ja tasusid vastavalt vähendataks.

(17) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1592/2002 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ALGMÄÄRUSE MUUDATUSED

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1592/2002 muudetakse järgmiselt:

1) Artikli 2 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt f:

võrdsete võimaluste tagamine kõikidele rahvusvahelisel lennundusturul osalejatele.

2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkti f asendatakse järgmisega:"

kvalifitseeritud üksus – organ, kes võib ameti või riikliku lennuameti kontrolli all ja vastutusel teostada sertifitseerimisega seotud ülesandeid;

b) lisatakse järgmised punktid h-o:

lennuettevõtja - juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või kavatseb käitada üht või mitut õhusõidukit;

äriline lennutegevus - tasuline lennundustegevus ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, mille puhul klient ei ole otseselt ega kaudselt selle lepingu alusel kasutatava õhusõiduki omanik ja ettevõtja ei ole otseselt ega kaudselt kliendi töötaja;

keerukas mootoriga õhusõiduk:

lennuk:

	−	maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg või;
	−	suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 19 või;
	−	mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt 2 piloodist koosneva meeskonnaga või;

ii)

kopter:

	−	maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 3 175 kg või;
	−	suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 9 või;
	−	mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt 2 piloodist koosneva meeskonnaga; või

iii)

kopterlennuk;

kerge õhusõiduk – õhusõiduk:

	−	mille suurim stardimass ei ületa 2 000 kg;
	−	milles on maksimaalselt 5 reisijakohta;

	l)	lennutegevus kergete õhusõidukitega – muu kui äriline lennutegevus kerge õhusõidukiga;
	m)	hindamisasutus – asutus, mis võib hinnata juriidiliste või füüsiliste isikute vastavust eeskirjadele, mis on kehtestatud vastavuse tagamiseks käesolevas määruses sätestatud oluliste nõuetega, ja väljastada vastava sertifikaadi;
	n)	õhusõidukit jäljendav koolitusseade – mis tahes liiki seade, milles lennutingimusi simuleeritakse maa peal; nende hulka kuuluvad lennusimulaatorid, lennutreeningseadmed, lennu- ja navigatsiooniprotseduuride koolitusseadmed ning põhiinstrumentide koolitusseadmed;
	o)	pädevus – piloodi lennundusloale kantav märge, millega nähakse ette selle loaga seotud eritingimused, õigused või piirangud.

3) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:"

registreeritud liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui nende ametlik ohutuse järelevalve on delegeeritud kolmandale riigile ning nende kasutajaks ei ole ühenduse ettevõtja; või

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:"

registreeritud kolmandas riigis ning mida kasutab ettevõtja, mille tegevuse järelevalve tagab liikmesriik või mida kasutab lendudel ühendusse, ühenduse piires või ühendusest väljapoole ettevõtja, kelle tegevuskoht või elukoht on ühenduses; või

iii)

lisatakse järgmine punkt d:"

registreeritud kolmandas riigis või registreeritud liikmesriigis, mis on ametliku ohutuse järelevalve delegeerinud kolmandale riigile ning mida kasutab kolmanda riigi ettevõtja lendudel ühendusse, ühenduse piires või ühendusest väljapoole.

iv)

lõike 1 viimasest lausest kustutatakse sõnad "välja arvatud juhul, kui nende ametlik ohutuse kontroll on delegeeritud kolmandale riigile ning nende kasutajaks ei ole ühenduse ettevõtja;

lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:"
1a) Lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõiduki käitamisega seotud personal peab vastama käesoleva määruse nõuetele.
1b) Lõike 1 punktides b, c ja d nimetatud õhusõidukite lennutegevus peab vastama käesoleva määruse nõuetele."

lõige 2 asendatakse järgmisega:"
2. Lõikeid 1, 1a ja 1b ei kohaldata II lisas nimetatud õhusõidukite suhtes."

4) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

	i)	sissejuhatavas osas asendatakse sõnad "liikmesriigis registreeritud" sõnadega "artikli 4 lõike 2 punktis b nimetatud";
	ii)	punktis d asendatakse sõnad "toodete konstrueerimise, valmistamise ja hooldamise" sõnadega "toodete hooldamise";
	iii)	lisatakse järgmine punkt da:" Toodete, osade ja seadmete konstrueerimise ja valmistamise eest vastutavad organisatsioonid peavad näitama, et neil on võimed ja vahendid oma volitustega seotud kohustuste täitmiseks. Neid võimeid ja vahendeid kinnitatakse organisatsioonile tunnustuse andmisega. Tunnustatud organisatsioonidele antud volitused ning tunnustuse kohaldamisala määratletakse tunnustamistingimustes."

lisatakse järgmine lõige 2a:"
2a. Artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud õhusõidukid ja neile paigaldatud tooted, osad ja seadmed peavad vastama käesoleva artikli lõike 2 punktide a, b ja da nõuetele."

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

punktile e lisatakse alapunktid iv, v ja vi järgmiselt:"

	iv)	hooldustööde lennundustehniliste töötajate tüübipädevuse koolituse miinimumõppekava, millega tagatakse vastavus lõike 2 punkti e nõuetele;
	v)	pilootide tüübipädevuse koolituse miinimumõppekava, millega tagatakse vastavus artiklile 6a;
	vi)	minimaalvarustuse üldloetelu ja konkreetse lennutegevuse liigi täiendavad lennukõlblikkuse nõuded, millega tagatakse vastavus artikli 6b nõuetele.

ii) punkt f asendatakse järgmisega:

organisatsioonidele lõike 2 punktidega d, da ja f ettenähtud tunnustuse andmise, selle kehtivuse jätkamise, muutmise, peatamise või tühistamise tingimusi ning tingimusi, mille puhul nimetatud tunnustust ei ole tarvis taotleda;

iii)

lisatakse järgmine punkt j:"

artikli 4 lõike 1 punktides c ja d nimetatud õhusõidukite olulistele nõuetele vastavuse tõendamise kord.

lõikele 5 lisatakse järgmine punkt d:"

ei kehtestaks artikli 4 lõike 1 punktides c ja d nimetatud õhusõidukite suhtes nõudeid, mis oleksid kokkusobimatud liikmesriikide Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (edaspidi ICAO) seotud kohustustega.

5) Artikli 6 järele lisatakse järgmised artiklid 6a ja 6b:

Artikkel 6a

Pilootide lennundusload

1. Artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukite käitamisega seotud piloodid ja pilootide koolituse, testimise, kontrollimise ja tervisekontrolliga seotud organisatsioonid, õhusõidukit jäljendavad seadmed ja isikud peavad vastama III lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2. Piloot võib juhtida õhusõidukit vaid siis, kui tal on teostatavale lennule vastav lennundusluba ja tervisetõend.

Piloodile väljastatakse lennundusluba, kui on tõendatud tema vastavus eeskirjadele, mis on kehtestatud teoreetiliste teadmiste, praktiliste oskuste ja keeleoskusega seotud oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Sellise lennundusloa võib väljastada hindamisasutus, kui loaga antavad õigused piirduvad lennutegevusega kergete õhusõidukitega.

Piloodile väljastatakse tervisetõend, kui on tõendatud tema vastavus eeskirjadele, mis on kehtestatud terviseseisundiga seotud oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Tervisetõendeid väljastavad lennundusarstid või lennundusmeditsiinikeskused, välja arvatud lennutegevuses kergete õhusõidukitega osalevatele pilootidele, kellele võib tõendi väljastada üldarst.

Lennundusloale ja tervisetõendile märgitakse piloodile antud õigused ning loa ja tõendi kohaldamisala.

Artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud õhusõidukite käitamisega seotud pilootide puhul võib teises ja kolmandas lõigus kehtestatud nõuete täitmiseks tunnustada kolmanda riigi poolt või nimel väljastatud lennunduslube ja tervisetõendeid.

3. Hindamisasutuste, pilootide koolitusorganisatsioonide ja pilootide terviseseisundi hindamise eest vastutavate organisatsioonide võimet täita oma õigustega seotud kohustusi lubade ja tervisetõendite väljastamisel tunnustatakse sertifikaadi väljastamisega.

Organisatsioonile väljastatakse sertifikaat, kui on tõendatud organisatsiooni vastavus eeskirjadele, mis on kehtestatud III lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

Sertifikaadile märgitakse sellega antavad õigused.

4. Pilootide koolitamiseks kasutataval õhusõidukit jäljendaval seadmel peab olema sertifikaat. See sertifikaat väljastatakse, kui on tõendatud, et seade vastab eeskirjadele, mis on kehtestatud III lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

5. Pilootide koolituse või nende pädevuse või terviseseisundi hindamise eest vastutaval isikul peab olema sellekohane tunnistus.

See tunnistus väljastatakse, kui on tõendatud, et taotleja vastab eeskirjadele, mis on kehtestatud III lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

Tunnistusele märgitakse sellega antavad õigused.

6. Komisjon võtab artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras vastu käesoleva artikli rakenduseeskirjad. Eeskirjades sätestatakse eelkõige:

	a)	pilootide lennunduslubade eri pädevusastmed ja tervisetõendite kategooriad eri liiki tegevuste sooritamiseks;
	b)	lennunduslubade, lubadele kantavate pädevusmärgete, tervisetõendite, organisatsioonide ja hindamisasutuste sertifikaatide ning personali tunnistuste väljastamise, kehtivuse jätkamise, muutmise, piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimused;
	c)	lubade, lubadele kantavate pädevusmärgete, tervisetõendite, organisatsioonide sertifikaatide ja personali tunnistuste omanike õigused ja kohustused.

7. Lõikes 6 nimetatud rakenduseeskirjade kehtestamisel kannab komisjon eelkõige hoolt, et need kajastaksid pilootide koolituse hetkeseisu ja parimaid tavasid ning teaduslikke ja tehnilisi edusamme ja võimaldaksid viivitamata reageerida õnnetuste ja tõsiste intsidentide väljaselgitatud põhjustele.

Artikkel 6b

Lennutegevus

1. Artikli 4 lõike 1 punktides b, c ja d nimetatud õhusõidukite käitamine peab olema kooskõlas IV lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2. Ärilise lennutegevusega tegelevad ettevõtjad peavad tõendama oma võimet ja vahendeid oma õigustega kaasnevate kohustuste täitmiseks.

Neid võimeid ja vahendeid tunnustatakse sertifikaadi väljastamisega.

Sertifikaadis sätestatakse ettevõtjale antavad õigused ja lubatud lennutegevuste ulatus.

Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud õhusõidukite käitamisega seotud ettevõtjate puhul võib käesolevas lõikes kehtestatud nõuete täitmiseks tunnustada kolmanda riigi poolt või nimel väljastatud sertifikaate.

3. Ettevõtjad, kes tegelevad mitteärilise lennutegevusega, käitades keerukaid mootoriga õhusõidukeid, peavad esitama deklaratsiooni, mis tõendab nende võimet ja vahendeid õhusõidukite käitamisega seotud kohustuste täitmiseks.

4. Artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukite käitamisega seotud salongipersonal peab vastama IV lisas sätestatud olulistele nõuetele. Ärilises lennutranspordis töötavatel salongipersonali liikmetel peab olema tunnistus, nagu algselt kirjeldatud OPS 1.1005 punktis d, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1899/2006* tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (EU OPS) lisas; liikmesriigi äranägemisel võivad tunnistuse välja anda volitatud ettevõtjad või koolitusorganisatsioonid.

5. Komisjon võtab artikli 54 lõikes 3 sätestatud korras vastu käesoleva artikli rakenduseeskirjad. Eeskirjades sätestatakse eelkõige:

	a)	õhusõidukite käitamise tingimused vastavalt IV lisas sätestatud olulistele nõuetele;
	b)	lõikes 2 osutatud ettevõtja sertifikaadi väljastamise, kehtivuse jätkamise, muutmise, piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimused;
	c)	sertifikaatide omanike õigused ja kohustused;
	d)	lõikes 3 nimetatud ettevõtjate deklaratsioonide sisu ja väljaandmise viisid ning järelevalve ja inspekteerimise menetlused seoses deklaratsioonis nimetatud konkreetse tegevusega;
	e)	lõikes 4 nimetatud salongipersonali tunnistuste väljastamise, vastastikuse tunnustamise, kehtivuse jätkamise, muutmise, piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimused;
	f)	tingimused vastavalt artikli 15b lõikele 2 ohutuse huvides lennutegevuse keelamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

6. Lõikes 5 nimetatud rakenduseeskirjad peavad kajastama lennutegevuse valdkonna hetkeseisu ja parimaid tavasid.

Rakenduseeskirjad peavad arvesse võtma kogu ülemaailmset kogemust õhusõidukite kasutamisel ning teaduse ja tehnika edusamme.

Rakenduseeskirjad peavad võimaldama viivitamata reageerida õnnetuste ja tõsiste intsidentide väljaselgitatud põhjustele.

Need ei kehtesta artikli 4 lõike 1 punktides c ja d osutatud õhusõidukitele nõudeid, mis ei ole kooskõlas liikmesriikide ICAOga seotud kohustustega.

______________________

* ELT L 377, 27.12.2006, lk 1.

6) Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

Artikkel 7

Kollektiivne järelevalve

1. Liikmesriigid ja amet teevad koostööd tagamaks teabe kogumist (sealhulgas õhusõidukite tehnilise järelevalve teostamise teel rambil) ja teabe jagamist käesoleva määruse sätete ja selle rakenduseeskirjade tegeliku rakendamise kohta.

2. Kui liikmesriik või amet saab teavet, mis tõendab, et teise liikmesriigi väljastatud sertifikaat ei vasta käesolevale määrusele või selle rakendussätetele ja selle tagajärjel võib tekkida tõsiselt ohtlik olukord, teatavad nad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

3. Komisjon võtab artikli 54 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt vastu eeskirjad lõike 1 rakendamiseks, sätestades eelkõige:

	a)	teabe kogumise, vahetamise ja levitamise tingimused;
	b)	tingimused õhusõidukite (sealhulgas regulaarse) tehnilise järelevalve läbiviimiseks rambil;
	c)	tingimused käesolevale määrusele ja selle rakenduseeskirjadele mitte vastavate õhusõidukite lendude keelamiseks.

7) Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi või riikliku lennuameti taotlusel algatada artikli 54 lõikes 4 osutatud menetluse, et otsustada, kas käesoleva määruse kohaselt väljastatud sertifikaat vastab määrusele ja selle rakendussätetele.

Määrusele mittevastavuse või mittetulemusliku vastavuse korral nõuab komisjon sertifikaadi väljastajalt asjakohaseid parandus- ja kaitsemeetmeid, näiteks sertifikaadi piiramist või peatamist. Lisaks kaotavad lõike 1 sätted sertifikaadi suhtes kehtivuse alates kuupäevast, mil komisjoni otsus liikmesriikidele teatavaks tehakse.

3. Kui komisjonil on piisavad tõendid selle kohta, et lõikes 2 nimetatud väljastaja on võtnud asjakohaseid meetmeid mittevastavuse või mittetulemusliku vastavuse parandamiseks ja kaitsemeetmed ei ole enam vajalikud, otsustab ta, et lõike 1 sätted on kõnealuse sertifikaadi suhtes kehtivad. Need sätted kehtivad alates liikmesriikidele otsusest teadaandmise kuupäevast.

4. Kuni artikli 5 lõikes 4 ja artikli 6a lõikes 6 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ning ilma, et see piiraks artikli 57 lõike 2 rakendamist, võib sertifikaate, mida käesoleva määruse kohaselt välja anda ei saa, anda välja kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel.

5. Kuni artikli 6b lõikes 5 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ning ilma, et see piiraks käesoleva määruse artikli 57 lõike 2 rakendamist, võib sertifikaate, mida kohaselt välja anda ei saa, anda välja kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel või, kui see on asjakohane, määruse (EMÜ) nr 3922/91 vastavate nõuete alusel.

6. Käesoleva artikli sätted ei piira määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamist.

8) Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Erandina käesoleva määruse sätetest ning selle rakendamiseks vastuvõetud eeskirjadest annab amet oma pädevusvaldkonnas välja sertifikaate kolmanda riigi lennundusasutuste poolt välja antud sertifikaatide alusel vastavalt ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahelistele tunnustamislepingute sätetele.

9) Artikli 9 järele lisatakse järgmine artikkel 9a:

Artikkel 9a

Kvalifitseeritud üksused

Kvalifitseeritud üksusele konkreetse sertifitseerimisega seotud ülesande andmisel tagab amet või asjakohane riiklik lennuamet, et niisugune kvalifitseeritud üksus vastaks V lisas sätestatud tingimustele.

10) Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

Artikkel 10

Soodustussätted

1. Käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade sätted ei takista liikmesriike viivitamata reageerimast käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva toote, isiku või organisatsiooniga seotud ettenägematule ohutusküsimusele.

Liikmesriik teatab viivitamata ametile, komisjonile ja teistele liikmesriikidele võetud meetmetest ja nende põhjustest.

2. Tulenevalt artikli 16 lõikest 3 võib amet ühe kuu jooksul pärast teabe saamist vastavalt lõikele 1 kindlaks määrata, kas ohutusküsimust saab käsitleda käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade raames, tingimusel, et komisjon ei ole sama ajavahemiku jooksul esitanud vastuväiteid. Amet võtab vastu asjakohase otsuse ja saadab selle koopia komisjonile ja liikmesriikidele.

Kui aga amet teeb kindlaks, et ohutusküsimuse põhjuseks on käesoleva määruse või selle rakenduseeskirjade rakendamisest tulenev puudujääk või ebapiisav ohutustase, töötab amet välja ja avaldab arvamuse selle kohta, kas käesolevat määrust ja selle rakenduseeskirju peab muutma ning kas meetmed peab tühistama või neid jätkuvalt rakendama. Komisjon võib selle arvamuse alusel teha otsuse vastavalt artikli 54 lõikes 3 osutatud menetlusele. Kui meetmete rakendamist peab jätkama, tuleb seda teha kõikidel liikmesriikidel ja nende suhtes kohaldatakse artikli 8 sätteid.

3. Liikmesriik võib teha erandeid käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjadega ettenähtud olulistest nõuetest ettenägematutes kiireloomulistes olukordades või seoses ajaliselt piiratud tegevusvajadustega, kui sellega ei kahjustata ohutustaset. Kõikidest sellistest eranditest teavitatakse ametit, komisjoni ja teisi liikmesriike niipea, kui need korduvad või hõlmavad enam kui kahekuulist ajavahemikku.

4. Tulenevalt artikli 16 lõikest 3 määrab amet ühe kuu jooksul pärast teavitamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 kindlaks, kas erand on kooskõlas käesoleva määruse või kõigi teiste ühenduse õiguse sätete üldiste ohutuseesmärkidega. Amet edastab oma arvamuse komisjonile.

Selle arvamuse põhjal ja vastavalt artikli 54 lõikes 4 osutatud menetlusele võib komisjon otsustada see erand tühistada.

5. Kui käesoleva määruse rakenduseeskirjade kohaldamisega saavutatava ohutustasemega võrdse ohutustasemeni on võimalik jõuda muude vahenditega, võib liikmesriik, hoidudes diskrimineerimisest riikkondsuse alusel, anda tunnustuse nendest rakenduseeskirjadest kõrvale kaldudes.

Sellistel juhtudel teavitab liikmesriik ametit ja komisjoni oma kavatsusest selline tunnustus anda ning esitab põhjused, mis tõendavad vajadust asjaomasest eeskirjast kõrvale kalduda, ning tingimused, mis on kehtestatud samaväärse ohutustaseme saavutamiseks.

6. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 avaldab amet kahe kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõike 5 kohast teavitamist arvamuse, kas kavandatav tunnustus vastab selles lõikes sätestatud tingimustele.

Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast ameti arvamuse saamist algatada artikli 54 lõikes 3 osutatud menetluse, et otsustada, kas kavandatava tunnustuse võib anda või peab selle tagasi lükkama. Kui tunnustuse võib anda, teavitab komisjon oma otsusest kõiki liikmesriike, kellel on samuti õigus seda meedet rakendada. Kõnealuse meetme suhtes kohaldatakse artikli 8 sätteid.

11) Artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4. Üldsuse teavitamiseks üldisest ohutustasemest avaldab amet igal aastal ohutusaruande. Alates artikli 7 lõikes 3 nimetatud rakenduseeskirjade jõustumisest peab see aruanne sisaldama kogu artikli 7 kohaselt saadud teabe analüüsi. See analüüs peab olema lihtne ja hõlpsasti arusaadav ning näitama, kas lennureisijad on seatud suurenenud ohtu. Analüüsis ei avaldata teabe allikat.

12) Artikli 11 järele lisatakse järgmine artikkel 11a:

Artikkel 11a

Teabeallikate kaitse

1. Kui füüsiline isik on esitanud komisjonile või ametile vabatahtlikult artikli 11 lõikes 1 osutatud teavet, ei avaldata selle teabe allikat. Kui teave on esitatud riiklikule ametile, kaitstakse niisuguse teabe allikat riiklike õigusaktide kohaselt.

2. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist, hoiduvad liikmesriigid menetluse alustamisest ettekavatsematute või tahtmatute seaduserikkumiste suhtes, mis on neile teatavaks saanud ainult tänu nendest teatamisele käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt.

See reegel ei kehti raske hooletuse korral.

3. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega määratletud korras tagavad liikmesriigid, et nende töötajate suhtes, kes esitavad teavet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamiseks, ei suhtu tööandja eelarvamusega. See reegel ei kehti raske hooletuse korral.

4. Seda artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks siseriiklike nõuete kohaldamist, mis käsitlevad õigusorganite juurdepääsu teabele.

13) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:"

võtab vastu artiklite 9a 15, 15a, 15b ja 46 täitmiseks vajalikke otsuseid;

lisatakse järgmine punkt d:"

avaldab aruanded pärast artikli 16 lõike 1 ja artikli 45 kohaste standardimiskontrollide läbiviimist.

14) Artikli 14 lõike 2 punktis a kustutatakse sõnad "sealhulgas lennukõlblikkuse tingimused".

15) Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:"
Artikli 4 lõike 1 punktides a ja b nimetatud toodete, osade ja seadmete puhul teostab amet vajaduse korral ning vastavalt Chicago konventsiooni või selle lisade sätetele liikmesriikide nimel konstrueerimis-, tootja- või registreerimisriigi funktsioone ja ülesandeid, mis on seotud konstruktsioon heakskiitmisega. Selleks teeb ta eelkõige järgmist:"

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:"

teostab ise või riiklike lennuametite või kvalifitseeritud üksuste kaudu toodete, osade ja seadmete sertifitseerimisega seotud tehnilisi kontrolle;

iii)

punkt i asendatakse järgmisega:"

muudab, peatab või tühistab asjassepuutuva sertifikaadi, kui tingimused, mille alusel amet selle väljastas, ei ole enam täidetud või kui juriidilisest või füüsilisest isikust sertifikaadi omanik ei täida talle käesoleva määruse või selle rakenduseeskirjadega pandud kohustusi;

iv)

lisatakse järgmised punktid k ja l:"

	k)	kehtestab nõuetekohased piirangud igale õhusõidukile, mille ühekordseks lennuks taotletakse lennuluba;
	l)	väljastab õhusõidukitele lennulube, kui neid vajatakse lendude seeria teostamiseks.

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkti b alapunt ii asendatakse järgmisega:"

ii)

kui seda nõuab asjaomane liikmesriik, liikmesriikide territooriumil asuvate tootja- ja hooldusorganisatsioonide, või

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:"

muudab, peatab või tühistab asjaomase organisatsiooni sertifikaadi, kui tingimused, mille alusel amet selle väljastas, ei ole enam täidetud või kui asjaomane organisatsioon ei täida talle käesoleva määrusega või selle rakenduseeskirjadega pandud kohustusi.

16) Artikli 15 järele lisatakse järgmised artiklid 15a ja 15b:

Artikkel 15a

Personali sertifitseerimine

1. Artikli 6a lõikes 1 osutatud personali ja organisatsioonide suhtes täidab amet järgmisi ülesandeid:

viib ise või siseriiklike lennuametite või kvalifitseeritud üksuste abil läbi nende organisatsioonide ja hindamisasutuste inspekteerimisi ja auditeid, mida ta sertifitseerib;

annab välja ja uuendab sertifikaate:

	i)	liikmesriikide territooriumil paiknevatele personali koolitusega tegelevatele organisatsioonidele ja lennundusmeditsiini-keskustele, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb; või
	ii)	väljaspool liikmesriikide territooriumi paiknevatele personali koolitusega tegelevatele organisatsioonidele ja lennundus-meditsiinikeskustele; või
	iii)	hindamisasutustele, kes seda taotlevad;

muudab, piirab, peatab või tunnistab kehtetuks asjaomase organisatsiooni sertifikaadi, kui tingimused, mille alusel amet selle väljastas, ei ole enam täidetud või kui sertifikaati omav juriidiline või füüsiline isik ei täida enam talle käesoleva määruse või selle rakenduseeskirjadega pandud kohustusi.

2. Artikli 6a lõikes 1 osutatud õhusõidukit jäljendavate seadmete suhtes täidab amet järgmisi ülesandeid:

teostab ise või siseriiklike lennuametite või kvalifitseeritud üksuste abil nende seadmete tehnilist kontrolli, mida ta sertifitseerib;

annab välja ja uuendab sertifikaate:

	i)	õhusõidukit jäljendavatele seadmetele, mida kasutavad ameti poolt sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid; või
	ii)	liikmesriikide territooriumidel asuvatele õhusõidukit jäljendavatele seadmetele, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb; või
	iii)	väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvatele õhusõidukit jäljendavatele seadmetele;

muudab, piirab, peatab või tunnistab kehtetuks asjaomase sertifikaadi, kui tingimused, mille alusel amet selle väljastas, ei ole enam täidetud, või kui sertifikaati omav juriidiline või füüsiline isik ei täida enam talle käesoleva määruse või selle rakenduseeskirjadega pandud kohustusi.

Artikkel 15b

Lennuettevõtjate sertifitseerimine

1. Ärilise lennutegevuse ettevõtjate suhtes täidab amet järgmisi ülesandeid:

teostab ise või siseriiklike lennuametite või kvalifitseeritud üksuste abil nende ettevõtjate inspekteerimisi ja auditeid, keda ta sertifitseerib;

annab välja ja uuendab sertifikaate:

	i)	liikmesriikide territooriumil asuvatele ettevõtjatele, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb; või
	ii)	väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvatele ettevõtjatele, välja arvatud juhul, kui liikmesriik täidab nende ettevõtjate suhtes käitajariigi ülesandeid;

muudab, piirab, peatab või tunnistab kehtetuks ettevõtja sertifikaadi, kui tingimused, mille alusel amet selle väljastas, ei ole enam täidetud, või kui asjaomane organisatsioon ei täida enam talle käesoleva määruse või selle rakenduseeskirjadega pandud kohustusi.

2. Amet võib lennuohutuse huvides eridirektiiviga lennutegevuse keelata, seda piirata või kehtestada sellele teatud tingimusi.

3. Seoses lennuaja piirangutega täidab amet järgmisi ülesandeid:

	a)	kehtestab kohaldatavad sertifitseerimisnõuded, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja vajaduse korral asjakohastele rakenduseeskirjadele. Eelkõige kehtestab amet kuni artikli 6b lõikes 5 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni lennukitega teostatava ärilise lennutranspordi osas kohaldatavad sertifitseerimisnõuded, et tagada vastavus määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa alajao Q nõuetele.
	b)	kiidab heaks ettevõtjate individuaalsed lennuaja spetsifikatsiooniskeemid, kui neid skeeme ei saa heaks kiita kohaldatavate sertifitseerimisnõuete alusel.

17) Artikli 16 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

1. Amet teostab standardimiskontrolle artikli 1 lõikega 1 hõlmatud valdkondades, et teostada järelevalvet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamise üle pädevate riiklike asutuste poolt, ning esitab komisjonile aruande.

2. Amet viib läbi ettevõtete tehnilisi uuringuid, et teostada järelevalvet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamise üle, pidades silmas artikliga 2 ettenähtud eesmärke.

18) Lisatakse järgmine artikkel 16a:

Artikkel 16a

Trahvid

1. Artikli 13 lõikes c nimetatud otsuste langetamisel võib amet:

	a)	käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade rikkumise korral määrata trahve isikutele ja ettevõtjatele, kellele ta ise on sertifikaadi välja andnud;
	b)	määrata isikutele ja ettevõtjatele, kellele ta on sertifikaadi välja andnud, perioodilisi karistusmakseid, mida arvestatakse alates otsuses määratud kuupäevast, et sundida neid käesolevat määrust ja selle rakenduseeskirju täitma.

2. Lõikes 1 osutatud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on hoiatavad ja proportsionaalsed nii juhtumi tõsiduse kui ka asjaomase organisatsiooni tegeliku majandusliku suutlikkuse suhtes ja nende puhul võetakse eelkõige arvesse ohu ulatust.

3. Lõike 1 kohaselt langetatud otsused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.

4. Ameti kogutud trahvidele ja perioodilistele karistusmaksetele vastav summa arvatakse maha artikli 48 lõike 1 punktis a nimetatud osamaksest.

5. Komisjon võtab kooskõlas artikli 54 lõikes 3 sätestatud menetlusega vastu käesoleva artikli rakendamiseeskirjad, määratledes eelkõige:

	a)	rakenduseeskirjade sätted, mille rikkumise korral kohaldatakse trahvi ja perioodilist karistusmakset;
	b)	trahvide ja perioodiliste karistusmaksete maksimummäära;
	c)	trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise tingimused, sealhulgas summa kindlaksmääramise kriteeriumid.

6. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summade kindlaksmääramise kriteeriumide kehtestamisel võtab komisjon arvesse isikute ja ettevõtjate tulusid, kellele need määratakse.".

19) Artikli 18 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

"Töökord peab olema kooskõlas ühenduse õigusega ning võtma asjakohaselt arvesse välispoliitikat kolmandate riikide suhtes. Komisjon peab töökorra eelnevalt heaks kiitma.

20) Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige 1 a:

1 a. Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punkti e ja artikli 82 lõike 3 punkti e ei kohaldata enne 36 kuu möödumist ajutise töötaja või lepingulise töötaja töölevõtmisest.

21) Artiklit 24 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:"

võtab vastu ameti üldise aastaaruande ja edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele; edastab ameti nimel igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele mis tahes hindamismenetluste tulemuse seisukohast olulise teabe, eelkõige teabe, mis on seotud ameti ülesannete muutmise mõju või tagajärgedega;

punktile c asendatakse järgmisega:"

võtab pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta töökava ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele; töökava võetakse vastu olenemata ühenduse iga-aastasest eelarvemenetlusest ning ühenduse õigusloomekavast asjassepuutuvates lennundusohutuse valdkondades; komisjoni arvamus lisatakse ameti vastuvõetud töökavale;

punkt d asendatakse järgmisega:"

võtab kokkuleppel komisjoniga vastu suunised sertifitseerimisülesannete andmiseks siseriiklikele lennuametitele ja kvalifitseeritud üksustele;

22) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõige 1 asendatakse järgmisega:" 1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja, kes valitakse juhivõimete ja tunnustatud kogemuste alusel tsiviillennunduse valdkonnas. Selleks nimetab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist igast liikmesriigist esindaja ja tema asendaja, kes esindab liiget tema puudumise korral ja kes ei ole seotud käesoleva määruse kohaldamise ega selle rakendamiseks vastuvõetud eeskirjadega. Ka komisjon nimetab oma esindaja ja tema asendaja. Ametiaeg on viis aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ametisse tagasi nimetada."
	b)	lisatakse järgmine lõige 3:" 3. Läbipaistvuse huvides on haldusnõukogus vaatlejatena esindatud neli huvitatud isikute esindajat. Komisjon määrab nad artikli 24 lõikes 4 nimetatud nõuandeorgani koostatud nimekirja põhjal ametisse ja nad esindavad võimalikult laialdaselt nõuandeorganis esindatud erinevaid osalisi. Nende ametiaeg on kolmkümmend kuud; sama isiku võib ametiaja lõppemisel ühe korra ametisse tagasi nimetada."

23) Artikli 26 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb koos nende liikmelisuse lõppemisega haldusnõukogus. Kui viimasest sättest ei tulene teisiti, on esimehe ja aseesimehe ametiaeg kolm aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ühe korra ametisse tagasi nimetada.

24) Artikli 28 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Igal artikli 25 lõike 1 kohaselt nimetatud liikmel on üks hääl. Komisjoni esindaja häälte arv on 25% nõukogu nimetatud liikmete häälte koguarvust. Huvitatud isikute esindajad ja ameti tegevdirektor ei hääleta. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.

25) Artikli 29 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:"

ameti meetmete heakskiitmine, nagu need on määratletud artiklis 13, käesoleva määruse, selle rakenduseeskirjade ja kehtivate õigusaktidega kehtestatud piires;

punkt b asendatakse järgmisega:"

kontrollide ja uurimiste korraldamine, nagu on sätestatud artiklites 45 ja 46;

lisatakse järgmised punktid k ja l:"

	k)	aasta töökava ettevalmistamine ja rakendamine;
	l)	komisjoni abistamine tema taotlusel.

26) Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Ameti tegevdirektori nimetab haldusnõukogu komisjoni ettepanekul, lähtuvalt teenetest ning dokumenteeritud pädevusest ja kogemustest tsiviillennunduse alal, ning vabastab ametist komisjoni ettepanekul. Haldusnõukogu teeb otsused oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Enne haldusnõukogu poolt valitud kandidaadi ametisse nimetamist võib teda paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ees ning vastata selle või nende liikmete küsimustele.

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

4. Tegevdirektori ja direktorite ametiaeg on viis aastat. Komisjoni ettepanekul ja pärast hindamist võib sama isiku ametiaja lõppemisel veelkord ametisse nimetada, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse:

	–	esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja nende saavutamise viisi;
	–	ameti ülesandeid ja nõudeid järgmistel aastatel.

27) Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Kaebuse võib esitada ameti nende otsuste peale, mis on tehtud artikli 9a, 15, 15a, 15b, 46 või 53 alusel.

28) Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Ameti tegevusetuse ja ameti poolt tema tegevuse käigus tekitatud kahju korral võib esitada kaebuse Euroopa Kohtusse, et tühistada ameti toimingud, mis on kolmandatele osalistele õiguslikult siduvad.

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Kaebusi artiklite 9a, 15, 15a, 15b, 46 või 53 alusel tehtud ameti otsuste tühistamiseks võib Euroopa Kohtusse esitada ainult pärast seda, kui kõik ametisisesed kaebemenetlused on ammendunud.

29) Artiklis 45 asendatakse lõike 1 sissejuhatav osa järgmisega:

1. Ilma et see mõjutaks asutamislepinguga komisjonile antud täidesaatvaid volitusi, abistab amet komisjoni käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamise järelevalves, korraldades liikmesriikide pädevate asutuste standardimiskontrolle, mis on sätestatud artikli 16 lõikes 1. Käesoleva määruse alusel volitatud ametnikel on seega kooskõlastatult riiklike võimuorganitega ja vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele õigus:

30) Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

	a)	lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:" 1. Artiklite 15, 15a and 15b kohaldamiseks võib amet ise teostada või volitada siseriiklikke lennuameteid või kvalifitseeritud üksusi teostama kõiki vajalikke ettevõtjate uuringuid, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 2. Uurimine viiakse läbi kooskõlas selle liikmesriigi õigusnormidega, kus uurimist tuleb toimetada. Selleks on käesoleva määruse alusel volitatud isikutel õigus:"
	b)	lisatakse järgmine lõige 1a:" 1a. Artikli 9a kohaldamiseks võib amet ise teostada või volitada siseriiklikke lennuameteid teostama kõiki vajalikke kvalifitseeritud üksuste uuringuid, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 2."

31) Artikli 46 järele lisatakse järgmised artiklid 46a ja 46b:

Artikkel 46a

Iga-aastane töökava

Iga-aastane töökava peab olema kooskõlas käesolevas määruses määratletud ameti eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Selles näidatakse selgesti, millised ameti mandaadid ja ülesanded on võrreldes eelnenud aastaga lisatud, milliseid on muudetud ja millised on tühistatud.

Iga-aastase töökava esitamine peab põhinema komisjoni poolt tegevuspõhise juhtimise osana välja töötatud metoodikal.

Artikkel 46b

Üldine aastaaruanne

Üldises aastaaruandes kirjeldatakse, kuidas amet on täitnud oma aasta töökava. Selles kirjeldatakse selgesti ameti ülesannete muutmise mõju või tagajärgi.

Aruandes esitatakse ülevaade ameti tegevusest ja antakse sellele hinnang, lähtudes ettenähtud tulemuste täitmisest ja ajalise teostuse, teostatud tegevustega seotud riskide, vahendite kasutamise ja ameti üldise tegevuse tulemuslikkusest.

32) Artiklile 47 lisatakse järgmine lõige 6:

6. Käesoleva määruse kohaselt ameti poolt kogutud teavet käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta*.

-- _______________________

* EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

33) Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Ameti tulud on:

	a)	ühenduse osamaks;
	b)	kõikide Euroopa kolmandate riikide osamaks, kellega ühendus on sõlminud artiklis 55 nimetatud lepingud;
	c)	ameti poolt väljaantavate sertifikaatide ja tunnustuste taotlejate ja omanike tasutavad lõivud;
	d)	tasud väljaannete, koolituse ja ameti poolt osutatavate muude teenuste eest.

Amet ei või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ega teistelt üksustelt rahalist toetust vastu võtta.

lisatakse järgmine lõige 5 a:"
5 a. Regulatiivtegevuste eelarve ning sertifitseerimistegevuse eest määratavate ja kogutavate lõivude üle tuleb ameti eelarves eraldi otsused teha ja neid tuleb eraldi käsitleda."

34) Artiklis 53 asendatakse lõiked 2–4 järgmistega:

2. Lõivude ja tasude määrusega määratakse kindlaks eelkõige artikli 48 lõike 1 (punktid c ja d) kohaste lõivude ja tasude maksmise juhud, summad ja nende tasumise viisid.

3. Lõive ja tasusid võetakse:

	a)	sertifikaatide väljaandmise ja uuendamise ning organisatsioonide seonduva pideva järelevalvetegevuse eest, välja arvatud toodete jätkuv lennukõlblikkus;
	b)	teenuste osutamise eest; seejuures on need kooskõlas iga üksiku teenuse tegeliku maksumusega;
	c)	kaebuste menetlemise eest.

Kõiki lõive ja tasusid väljendatakse ja makstakse eurodes.

4. Lõivu- ja tasusummad määratakse kindlaks tasemel, millega on tagatud, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav osutatavate teenuste kogumaksumuse katmiseks.

35) Artikli 56 lõige 3 asendatakse järgmisega:

Tüübihindamis- ja muud tasud ei tohi olla ebaproportsionaalselt kõrgemad kui enne ameti loomist.

36) II lisa asendatakse käesoleva määruse lisa punktis 1 toodud tekstiga.

37) Lisatakse käesoleva määruse lisa punktis 1 esitatud III, IV ja V lisa.

II PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 2

Kehtetuks tunnistamine

1. Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 6a lõikes 6 osutatud rakenduseeskirjade jõustumisel tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/670/EMÜ.

2. Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 6b lõikes 5 osutatud rakenduseeskirjade jõustumisel tunnistatakse kehtetuks määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa.

3. Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 8 sätteid kohaldatakse toodete, osade ja seadmete, organisatsioonide ja isikute suhtes, kelle/mille sertifitseerimine viidi läbi või seda tunnustati vastavalt direktiivile 91/670/EMÜ ja määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

1) Määruse (EÜ) nr 1592/2002 II lisa asendatakse järgmisega:

II lisa

Artikli 4 lõikes 2 osutatud õhusõidukid

Artikli 4 lõikeid 1, 1a ja 1b ei kohaldata õhusõidukite suhtes, mis kuuluvad ühte järgmistest käesolevas lisas sätestatud kategooriatest:

ajaloolised õhusõidukid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

mittekeerukad õhusõidukid, mille:

või

	–	algne projekt kehtestati enne 1.1.1955 ja
	–	tootmine on lõpetatud enne 1.1.1975.

ii)

olulise ajaloolise väärtusega õhusõidukid, mis on seotud:

	–	osavõtuga märkimisväärsest ajaloosündmusest; või
	–	olulise sammuga lennunduse arengus; või
	–	liikmesriigi relvajõududes täidetud olulise rolliga;

õhusõidukid, mis on projekteeritud või ümber ehitatud spetsiaalselt uurimis-, katse- või teaduseesmärkidel ning mida tõenäoliselt valmistatakse väga piiratud arvul;

õhusõidukid, millest vähemalt 51% on ehitatud amatööri või amatööride mittetulundusühenduse poolt enda tarbeks ning mis tahes ärilise eesmärgita;

õhusõidukid, mida on kasutatud sõjaliseks otstarbeks, välja arvatud, kui amet on seda tüüpi õhusõiduki standardprojekti vastu võtnud;

kuni kahekohalised lennukid, helikopterid ja jõuallikaga langevarjud, mille maksimaalne liikmesriikides registreeritud stardimass on kuni:

ning lennukid, mille varisemiskiirus või statsionaarse lennu minimaalne kiirus maandumisel ei ületa 35 sõlme kalibreeritud lennukiirust;

	i)	300 kg ühekohalise maale maanduva lennuki või helikopteri puhul; või
	ii)	450 kg kahekohalise maale maanduva lennuki või helikopteri puhul; või
	iii)	330 kg ühekohalise amfiiblennuki või vesilennuki või helikopteri puhul; või
	iv)	495 kg kahekohalise amfiiblennuki või vesilennuki või helikopteri puhul, tingimusel et nii vesilennuki või helikopteri kui maale maanduva lennuki või helikopterina kasutamisel jääb maksimaalne stardimass alla mõlema vastava ettenähtud piiri;
	v)	472,5 kg kahekohalise maale maanduva lennuki puhul, mis on varustatud lennuki kerele paigaldatud täieliku päästelangevarjusüsteemiga;
	vi)	315 kg ühekohalise maale maanduva lennuki puhul, mis on varustatud lennuki kerele paigaldatud täieliku päästelangevarjusüsteemiga;
	vii)	600 kg eriti kergetele õhusõidukitele muu kui ärilise lennutegevuse puhul;

ühe- ja kahekohalised tiiviklennukid maksimaalse stardimassiga mitte üle 560 kg;

purilennukid, sh jalgade jõul õhku lennutatavad, mille tühimass ei ületa ühekohalise puhul 80 kg ja kahekohalise puhul 100 kg;

eespool esitatud punktide a või d tingimustele vastavate õhusõidukite koopiad, mis sarnanevad konstruktsioonilt algse õhusõidukiga;

mehitamata õhusõidukid, mille töömass on kuni 150 kg;

kõik muud õhusõidukid, mille maksimaalne tühimass koos kütusega on kuni 70 kg.

2) Määrusele (EÜ) nr 1592/2002 lisatakse järgmised III, IV ja V lisa:

III lisa

Olulised nõuded lendurite litsentseerimisele mida käsitleb artikkel 6a

1. Koolitus

1.a. Üldine

1.a.1. Õhusõidukit juhtiv isik peab olema hariduselt, füüsiliselt ja vaimselt piisavalt küps, et omandada, alal hoida ja demonstreerida asjakohaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.

1.b. Teoreetilised teadmised

1.b.1. Lendur peab omandama õhusõidukil rakendatavatele funktsioonidele ja tegevuse liigiga kaasnevatele riskile vastava teadmiste taseme ja seda alal hoidma. Need teadmised peavad hõlmama vähemalt järgmist:

	i)	lennundusõigus;
	ii)	üldteadmised õhusõidukitest;
	iii)	õhusõiduki kategooriaga seotud tehnilised küsimused;
	iv)	lennutehnilised võimalused ja planeerimine;
	v)	inimeste võimed ja neist tulenevad piirangud;
	vi)	meteoroloogia;
	vii)	navigatsioon;
	viii)	tegevuskord, sealhulgas ressursside haldamine;
	ix)	lennupõhimõtted; ja
	x)	side.

1.c. Teoreetiliste teadmiste demonstreerimine ja alalhoidmine

1.c.1. Teoreetiliste teadmiste omandamist ja alalhoidmist tuleb demonstreerida pideva hindamise käigus koolituse ajal ja vajaduse korral eksamitel.

1.c.2. Teoreetiliste teadmiste alal tuleb alal hoida piisavat pädevusetaset. Vastavust tuleb demonstreerida regulaarsete hindamiste, eksamite, testide või kontrollimiste käigus. Eksamite, testide või kontrollimiste sagedus peab vastama tegevusega kaasneva riski tasemele.

1.d. Praktilised oskused

1.d.1. Lendur peab omandama õhusõidukil rakendatavatele funktsioonidele vastava praktiliste oskuste taseme ja seda alal hoidma. Need oskused peavad vastama tegevuse liigiga kaasnevate riskide tasemele ja hõlmama olenevalt õhusõidukil rakendatavatest funktsioonidest järgmisi:

	i)	tegevused enne lendu ja lennu ajal, sealhulgas õhusõiduki jõudluse, massi ja tasakaalu kindlaksmääramine, õhusõiduki kontrollimine ja teenindamine, kütuse planeerimine, ilmastikuolude hindamine, marsruudi planeerimine, õhuruumi piirangud ja vaba raja olemasolu;
	ii)	lennuvälja ja liikluskorralduse toimingud;
	iii)	ettevaatusabinõud ja menetlused kokkupõrgete vältimiseks;
	iv)	õhusõiduki kontroll välise visuaalse vaatluse põhjal;
	v)	lennumanöövrid, sealhulgas kriitilistes olukordades, ja nendega seotud tehniliselt teostatavad "ümberpööramismanöövrid
	vi)	tavalised ja vastutuult õhkutõusmised ja maandumised;
	vii)	lendamine ainult instrumentide abil vastavalt tegevuse liigile;
	viii)	töökord, sealhulgas meeskonna oskused ja ressursside juhtimine vastavalt lennu liigile kas üheliikmelise või suurema meeskonnaga lendudel;
	ix)	navigatsioon ning õhueeskirjade ja nendega seotud korra rakendamine, kasutades vajaduse korral visuaalset vaatlust või navigatsioonivahendeid;
	x)	tegutsemine ebatavalises ja hädaolukorras, sealhulgas õhusõiduki seadmete häirete simulatsioonid;
	xi)	lennuliiklusteenistuste ja sidepidamiskorra järgimine;
	xii)	õhusõiduki tüübi või klassi eriaspektid; ja
	xiii)	praktiliste oskuste alane täiendkoolitus, mida võidakse vajada konkreetsete tegevustega kaasnevate riskide leevendamiseks.

1.e. Praktiliste oskuste tõendamine ja alalhoidmine

1.e.1. Lendur peab demonstreerima oma võimet sooritada protseduure ja manöövreid pädevusega, mis vastab õhusõidukil rakendatavatele funktsioonidele, järgmistel viisidel:

	i)	õhusõiduki juhtimine selle võimete piires;
	ii)	kõigi manöövrite läbiviimine osavalt ja täpselt;
	iii)	hea otsustusvõime ja piloteerimiskogemuste rakendamine;
	iv)	lennundusalaste teadmiste rakendamine; ja
	v)	kontrolli säilitamine õhusõiduki üle igal ajal, et tagada protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimine.

1.e.2. Praktilistes oskustes tuleb säilitada piisav pädevusetase. Vastavust tuleb demonstreerida regulaarsete hindamiste, eksamite, testide või kontrollimiste käigus. Eksamite, testide või kontrollimiste sagedus peab vastama tegevusega kaasneva riski tasemele.

1.f. Keeleoskus

Välja arvatud juhul, kui sellest tulenevat ohutuseriski saab leevendada muul viisil, peab lendur demonstreerima oma inglise keele oskust, sealhulgas:
	i)	võimet aru saada ilmateate dokumentidest;
	ii)	lennumarsruutide, väljumis- ja saabumiskaartide ja nendega seotud lennundusteabe dokumentide kasutamist; ja
	iii)	võimet suhelda teiste lennumeeskondade ja aeronavigatsiooniteenistustega inglise keeles lennu kõigil etappidel, sealhulgas lennu ettevalmistamisel.

1.g. Õhusõidukit jäljendavad seadmed

Kui koolituseks või praktilise oskuse omandamise või alalhoidmise demonstreerimiseks kasutatakse õhusõidukit jäljendavat seadet, peab olema tõendatud selle seadme võime saavutada vajalikku sooritusetaset sellealase konkreetse ülesande täitmisel. Eelkõige peavad õhusõidukit piisavalt esindama konfiguratsiooni imitatsioon, käsitsemisomadused, õhusõiduki jõudlus ja süsteemide käitumine.

1.h. Koolituskursus

1.h.1. Koolitus peab toimuma koolituskursuse vormis.

1.h.2. Koolituskursus peab vastama järgmistele tingimustele:

	i)	igat liiki kursusele tuleb välja töötada ainekava; ja
	ii)	koolituskursus peab koosnema teoreetiliste teadmiste ja vajaduse korral praktiliste oskuste (sealhulgas treening õhusõidukit jäljendaval seadmel) õpetamisest.

1.i. Instruktorid

1.i.1. Teoreetiline õpe.

Teoreetilist õpet annavad vastava kvalifikatsiooniga instruktorid, kes peavad:
	i)	omama vajalikke teadmisi õpetatavast ainest; ja
	ii)	olema võimelised rakendama sobivaid õpetamismeetodeid.

1.i.2. Lennuõpetus ja treening õhusõidukit jäljendaval seadmel.

Lennuõpetust ja treeningut õhusõidukit jäljendaval seadmel peavad läbi viima piisava kvalifikatsiooniga instruktorid, kes:
	i)	omavad läbiviidavale õppele vastavaid teoreetilisi teadmisi ja kogemusi;
	ii)	on võimelised kasutama sobivaid õpetamismeetodeid;
	iii)	on õpetatavate lennumanöövrite ja protseduuride õpetamise meetodeid praktikas rakendanud;
	iv)	on demonstreerinud võimet õpetada aineid, millel lennuõpet läbi viiakse, kaasa arvatud lennueelne, lennujärgne ja maapealne õpe; ja
	v)	saavad regulaarselt täiendõpet õpetamise taseme alalhoidmiseks.

Lennuinstruktoritel peab olema ka õigus tegutseda selle õhusõiduki kaptenina, millel õpetamine toimub, välja arvatud uut tüüpi õhusõidukite õpetamisel.

1.j. Eksamineerijad

1.j.1. Lendurite pädevuse eest vastutavad isikud peavad:

	i)	vastama või olema vastanud lennuinstruktoritele esitatavatele nõuetele;
	ii)	olema võimelised hindama lendurite suutlikkust ning läbi viima lendude teste ja kontrollimisi.

2. Koolitusorganisatsioonid

2.a. Nõuded koolitusorganisatsioonidele

2.a.1. Lendurite koolitust pakkuv koolitusorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:

	i)	omama kõiki nende tegevusega kaasnevate ülesannete ulatusele vastavaid vahendeid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas: rajatised, personal, seadmed, tööriistad ja materjalid, ülesandeid, kohustusi ja korda käsitlevad dokumendid, ligipääs asjakohasele teabele ja andmete registreerimine;
	ii)	rakendama ja käigus hoidma ohutusega ja koolituse tasemega seotud haldussüsteemi ning võtma eesmärgiks selle süsteemi pideva täiustamise; ja
	iii)	seadma vajaduse korral sisse sidemed teiste asjaomaste organisatsioonidega eelnimetatud nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.

3. Tervislik seisund

3.a. Tervisenõuded

3.a.1. Kõik lendurid peavad perioodiliselt demonstreerima oma piisavat tervislikku seisundit oma funktsioonide rahuldavaks täitmiseks, võttes arvesse tegevuse liiki. Nõuetele vastavust näitab lennumeditsiini parimal taval põhinev nõuetekohane hindamine, võttes arvesse tegevuse liiki ja võimalikku vanusest tulenevat vaimse ja füüsilise seisundi halvenemist.

Piisav tervislik seisund, mis koosneb füüsilisest ja vaimsest seisundist, eeldab, et lenduril ei ole haigust ega puuet, mille tõttu ta ei ole võimeline:
	i)	sooritama õhusõiduki juhtimiseks vajalikke ülesandeid; või
	ii)	täitma igal ajal talle pandud kohustusi; või
	iii)	tajuma õigesti oma ümbruskonda.

3.a.2. Kui piisavat tervislikku seisundit ei ole võimalik täielikult demonstreerida, võib rakendada samaväärset lennuohutust tagavaid leevendavaid meetmeid.

3.b. Lennundusmeditsiinialase läbivaatuse tegijad

3.b.1. Lennundusmeditsiinialase läbivaatuse tegija peab:

	i)	omama meditsiinialast kvalifikatsiooni ja litsentsi;
	ii)	olema läbinud lennundusmeditsiinialase koolituse ja regulaarsed lennundusmeditsiinialased täienduskoolitused hindamistaseme alalhoidmise tagamiseks;
	iii)	olema omandanud praktilisi teadmisi ja kogemusi tingimustest, milles lendurid oma ülesandeid täidavad.

3.c.

Lennundusmeditsiini keskused

3.c.1. Lennundusmeditsiini keskused peavad vastama järgmistele tingimustele:

	i)	omama kõiki nende tegevusega kaasnevate ülesannete ulatusele vastavaid vahendeid. Nende vahendite hulka kuuluvad muu hulgas: rajatised, personal, seadmed, riistad ja materjalid, ülesandeid, kohustusi ja korda käsitlevad dokumendid, ligipääs asjakohasele teabele ja andmete registreerimine;
	ii)	rakendama ja käigus hoidma ohutusega ja koolituse tasemega seotud haldussüsteemi ning võtma eesmärgiks selle süsteemi pideva täiustamise; ja
	iii)	seadma vajaduse korral sisse sidemed teiste asjaomaste organisatsioonidega eelnimetatud nõuete jätkuva täitmise tagamiseks.

IV LISA

Olulised nõuded lennundustegevusele mida käsitleb artikkel 6b

1. Üldine

1.a. Lendu tohib sooritada vaid sel juhul, kui meeskonnaliikmed ja vajaduse korral ka kõik teised lennu ettevalmistamise ja sooritamisega seotud töötajad tunnevad nende kohustuste täitmisega seotud ja läbitavate piirkondade, kasutatavate lennuväljade ja nendega seotud aeronavigatsioonivahendite suhtes ette nähtud kohaldatavaid seadusi, eeskirju ja korda.

1.b. Lend tuleb sooritada lennukäsiraamatus või, kui see on nõutav, tegevuskäsiraamatus ette nähtud lennu ettevalmistamise ja töökorra kohaselt. Selle hõlbustamiseks peab õhusõiduki kasutamise kõigil etappidel olema lennumeeskonnale vajaduse korral kasutamiseks kättesaadav tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukorra tingimustes ja olukordades kohaldatav kontroll-loendite süsteem. Igaks võimalikuks ettenähtavaks hädaolukorraks tuleb kehtestada vastav kord.

1.c. Enne iga lendu tuleb määratleda iga meeskonnaliikme ülesanded ja kohustused. Kapten vastutab õhusõiduki kasutamise ja ohutuse ning kõigi meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest.

1.d. Õhusõidukis ei tohi vedada esemeid ega aineid, mis võivad oluliselt ohustada tervist, ohutust, vara või keskkonda, näiteks ohtlikke kaupu, relvi või laskemoona, välja arvatud juhul, kui sellega seotud riskide leevendamiseks kohaldatakse spetsiaalset ohutuskorda ja -juhiseid.

1.e. Iga lennu kohta säilitatakse kõik vajalikud andmed, dokumendid, sissekanded ja teave punktis 5.c sätestatud tingimuste täitmiseks ning need peavad olema kättesaadavad minimaalse nõutava ajavahemiku jooksul, mis oleneb tegevuse liigist.

2. Lennu ettevalmistamine

2.a. Lendu ei tohi alustada enne, kui kõigi kättesaadavate mõistlike vahenditega on kindlaks tehtud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

2.a.1. Lennu sooritamiseks on olemas lennuks ja õhusõiduki ohutuks kasutamiseks otseselt nõutavad piisavad vahendid, sealhulgas side- ja navigatsioonivahendid, võttes arvesse kättesaadavat aeronavigatsioonialase teabe teenistuse (AIS) dokumentatsiooni.

2.a.2. Meeskond peab tundma asjakohaste hädaolukorra vahendite asukohta ja kasutamist ning reisijaid peab olema neist teavitatud. Meeskonnale ja reisijatele antakse piisavalt eriteavet hädaolukorras tegutsemise korra ja salongi ohutusvahendite kasutamise kohta.

2.a.3. Kapten peab veenduma, et:

	i)	õhusõiduk on vastavalt punktile 6 lennukõlbulik;
	ii)	õhusõiduk on nõuetekohaselt registreeritud, kui see on nõutav, ning pardal on vastavad sellekohased sertifikaadid;
	iii)	õhusõidukisse on paigaldatud ja aktiveeritud kõnealuse lennu sooritamiseks nõutavad, punktis 5 määratletud instrumendid ja vahendid, kui õhusõidukit ei ole kohaldatava seadmete minimaalse nimekirja või samaväärse dokumendiga sellest nõudest vabastatud;
	iv)	õhusõiduki mass ja raskuskese võimaldavad sooritada lennu lennukõlblikkuse dokumentatsioonis ette nähtud piirides;
	v)	kogu käsipagas, registreeritud pagas ja last on nõuetekohaselt laaditud ja kinnitatud; ja
	vi)	lennu ajal ei ületata kordagi punktis 4 sätestatud õhusõiduki tegevuspiiranguid.

2.a.4. Lennumeeskonnale peab olema kättesaadav teave väljumise, sihtkoha ja vajaduse korral alternatiivsete lennuväljade meteoroloogiliste tingimuste, samuti marsruudi kestel esinevate tingimuste kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata potentsiaalselt ohtlikele atmosfääritingimustele.

2.a.5. Kui lennatakse teadaolevalt või eeldatavalt jäätumistingimustesse, peab õhusõiduk olema neis tingimustes ohutult kasutamiseks sertifitseeritud, varustatud ja/või töödeldud.

2.a.6. Visuaallennureeglitel põhineva lennu puhul peavad lennumarsruudil olema sellised meteoroloogilised tingimused, mis võimaldaksid neid lennureegleid täita. Instrumentaallennureeglitel põhineva lennu puhul tuleb valida sihtkoht ja vajaduse korral alternatiivne lennuväli või alternatiivsed lennuväljad, kuhu õhusõiduk saaks maanduda, võttes arvesse eelkõige prognoositavaid meteoroloogilisi tingimusi, aeronavigatsiooniseadmete olemasolu, maapealsete rajatiste olemasolu ja sihtkoha ja/või alternatiivse lennuvälja asukohariigi poolt heakskiidetud instrumentaallennureegleid.

2.a.7. Kavatsetava lennu ohutu lõpuleviimise tagamiseks peab pardal olema piisavalt kütust ja õli, võttes arvesse meteoroloogilisi tingimusi, õhusõiduki jõudlust mõjutavaid elemente ja võimalikke eeldatavaid viivitusi lennu ajal. Peale selle peab pardal olema kütusevaru ettenägematuteks olukordadeks. Kui see on vajalik, tuleb kehtestada kord kütuse haldamiseks lennu ajal.

3. Lennutegevus

3.a. Lennutegevuse osas peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

3.a.1. Olenevalt õhusõiduki tüübist, peavad kõik meeskonnaliikmed istuma ohutuse mõttes õhkutõusmise ja maandumise ajal ja igal ajal, mil kapten seda vajalikuks peab, oma meeskonnaruumis ja kasutama õhusõiduki tüübile vastavaid ettenähtud kinnitussüsteeme.

3.a.2. Kõik lennu ajal tekil valves olevad lennumeeskonna liikmed peavad olema lennu ajal oma kohal ja jääma sinna kinnitatud turvavööga, välja arvatud liikumised füsioloogiliste või tööga seotud vajaduste tõttu.

3.a.3. Olenevalt õhusõiduki tüübist peab kapten tagama, et kõik reisijad oleksid enne õhkutõusmist ja maandumist, ruleerimise ajal ja igal ajal, mil kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, istekohal või magamisasemel, turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.

3.a.4. Lend tuleb sooritada selliselt, et lennu kõigil etappidel püsiks nõuetekohane vahe teiste õhusõidukitega ning piisav kaugus takistustest. See vahe peab olema vähemalt kohaldatavate õhueeskirjadega nõutav vahe.

3.a.5. Lendu tohib jätkata vaid sel juhul, kui teadaolevad tingimused püsivad vähemalt samaväärsed punktis 2 sätestatud tingimustega. Peale selle ei tohi instrumentaallennureeglitel põhineva lennu puhul jätkata lennuväljale lähenemist allpool teatavat ettenähtud kõrgust või teatavast asukohast kaugemale, kui ettenähtud nähtavustingimused ei ole täidetud.

3.a.6. Hädaolukorras peab kapten tagama, et kõiki reisijaid oleksid asjaoludele vastavas hädaolukorras tegutsemiseks instrueeritud.

3.a.7. Kapten peab võtma kõik vajalikud meetmed reisijate häiriva käitumise poolt lennule avalduva mõju minimeerimiseks.

3.a.8. Õhusõidukit tohib ruleerida lennuvälja liikumisalal ja selle rootorit tohib sisse lülitada ainult sel juhul, kui juhtseadmeid käsitseb nõuetekohase kvalifikatsiooniga isik.

3.a.9. Vajaduse korral järgitakse lennu ajal kohaldatavat kütuse haldamise korda.

4. Õhusõiduki jõudlus ja tegevuspiirangud

4.a. Õhusõidukit kasutatakse kooskõlas selle lennukõlblikkusdokumentidega ja kõigi nendega seotud töökordade ja piirangute kohaselt, mis on esitatud selle heakskiidetud lennukäsiraamatus või muudes samaväärsetes dokumentides. Lennukäsiraamat või samaväärsed dokumendid peavad olema meeskonnale kättesaadavad ja neid tuleb iga sõiduki puhul pidevalt uuendada.

4.b. Õhusõidukit kasutatakse kooskõlas kohaldatavate keskkonnaalaste dokumentidega.

4.c. Lendu tohib alustada või jätkata vaid sel juhul, kui õhusõiduki ettenähtud jõudlus, võttes arvesse kõiki selle jõudluse taset oluliselt mõjutavaid tegureid, võimaldab planeeritud töömassiga sooritada lennu kõiki etappe kohaldatavate vahekauguste/alade ja takistusteni ulatuvate kauguste piires. Õhkutõusmist, marsruudil lendamist ja lähenemist/maandumist mõjutavad eelkõige järgmised jõudluse tegurid:

	i)	töökord;
	ii)	lennuvälja rõhkkõrgus merepinnast;
	iii)	temperatuur;
	iv)	tuul;
	v)	õhkutõusmis- või maandumisala kalle ja seisund; ja
	vi)	õhusõiduki kere, jõuseadme või süsteemide seisund, võttes arvesse võimalikku amortiseerumist.

4.c.1. Neid tegureid tuleb arvestada otseselt tööparameetritena või kaudselt jõudluseandmete kavandamisel ette nähtud hälbeid või varusid arvestades, olenevalt kasutamise liigist.

5. Instrumendid, andmed ja seadmed

5.a. Õhusõiduk peab olema varustatud kõigi kavandatud lennuks vajalike navigatsiooni-, side- ja muude seadmetega, võttes arvesse lennu kõigil etappidel kohaldatavaid õhuliikluseeskirju ja õhueeskirju.

5.b. Kui see on kohane, peab õhusõiduk olema varustatud kõigi vajalike ohutus-, meditsiini-, evakuatsiooni- ja päästevahenditega, võttes arvesse kasutusalade, lennumarsruutide, -kõrguse ja -kestusega seotud riske.

5.c. Kõik meeskonnale lennu sooritamiseks vajalikud andmed peavad olema uuendatud ja õhusõiduki pardal kättesaadavad, võttes arvesse kohaldatavaid õhuliikluseeskirju, õhueeskirju, lennukõrgusi ja tegevusalasid.

6. Lennukõlblikkuse säilitamine

6.a. Õhusõidukit tohib kasutada vaid sel juhul, kui:

	i)	õhusõiduk on lennukõlblikus seisundis;
	ii)	kavatsetavaks lennuks vajalikud töö- ja päästevahendid on kasutamiskõlblikud;
	iii)	õhusõiduki lennukõlblikkust tõendav dokument on kehtiv; ja
	iv)	õhusõidukile on tehtud selle hooldusprogrammile vastav hooldus.

6.b. Õhusõidukile tuleb teha enne igat lendu lennueelne kontroll selle kõlblikkuse kohta kavatsetavaks lennuks.

6.c. Hooldusprogramm peab sisaldama eelkõige hooldusülesandeid ja intervalle, eriti neid, mis on lennukõlblikkuse säilitamise juhistes kohustuslikena sätestatud.

6.d. Õhusõidukit tohib kasutada ainult juhul, kui seda on hooldanud ja hooldusjärgselt kasutamiseks üle andnud nimetatud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud isikud või organisatsioonid. Allakirjutatud dokumendis hooldusjärgselt kasutamiseks üleandmise kohta peavad olema esitatud eelkõige tehtud hoolduse põhiandmed.

6.e. Kõiki õhusõiduki lennukõlblikkust näitavaid andmeid tuleb säilitada kuni sellekohase teabe asendamiseni uue sama ulatuse ja sama üksikasjaliku teabega, kuid üksikasjalikke hooldusandmeid vähemalt ühe aasta jooksul. Õhusõiduki alalisel kasutamisest kõrvaldamisel kohaldatakse minimaalset ajavahemikku 90 päeva. Õhusõiduki rentimisel tuleb säilitada kõik õhusõiduki lennukõlblikkust näitavad andmed vähemalt rendiperioodi jooksul.

6.f. Kõik muudatused ja remondid peavad vastama olulistele lennukõlblikkuse nõuetele. Lennukõlblikkuse nõuetele vastavust tõendavad andmed tuleb säilitada.

7. Meeskonnaliikmed

7.a. Meeskonnaliikmete arvu ja koosseisu määramisel tuleb võtta arvesse:

	i)	õhusõiduki sertifitseerimispiiranguid, sealhulgas vajaduse korral hädaolukorras evakueerimise asjakohast demonstreerimist;
	ii)	õhusõiduki konfiguratsiooni; ja
	iii)	lennutegevuse liiki ja kestust.

7.b. Salongitöötajaid:

	i)	tuleb regulaarselt koolitada ja kontrollida piisava pädevusetaseme saavutamiseks ja säilitamiseks neile määratud ohutusalaste kohustuste täitmisel; ja
	ii)	neil tuleb perioodiliselt hinnata tervislikku seisundit neile määratud ohutusalaste kohustuste ohutuks täitmiseks. Vastavust tuleb tõendada lennumeditsiini parimal taval põhineva sobiva hindamise teel.

7.c. Kaptenil peab olema õigus anda kõiki korraldusi ja võtta kõiki kohaseid meetmeid õhusõiduki töö ning õhusõiduki ja selles olevate isikute ja/või vara ohutuse tagamiseks.

7.d. Hädaolukorras, mis seab ohtu õhusõiduki töö ja õhusõiduki ja/või pardal olevate isikute ohutuse, peab kapten võtma meetmed, mida ta ohutuse huvides vajalikuks peab. Kui kõnealuse meetme võtmisega kaasneb kohalike eeskirjade või korra rikkumine, peab kapten sellest viivitamata teatama asjaomasele kohalikule ametiasutusele.

7.e. Reisijaid või lasti vedaval õhusõidukil ei tohi simuleerida ebatavalisi hädaolukordi.

7.f. Meeskonnaliige ei tohi võimaldada väsimusel, väsimuse kuhjumisel, magamatusel, lennusektorite arvul, öisel ajal vms halvendada oma ülesannete täitmist või otsuste tegemist sel määral, et see seaks ohtu lennu ohutuse. Puhkeajad peavad võimaldama meeskonnaliikmetel ületada varasemate töövahetuste mõju ja puhata järgmise lennuvahetuse alguseks hästi välja.

7.g. Meeskonnaliige ei tohi õhusõiduki pardal täita määratud ülesandeid, kui ta on psühhoaktiivsete ainete või alkoholi mõju all või tööks võimetu vigastuse, väsimuse, ravimite, haiguse vms tõttu.

8. Täiendavad nõuded ärieesmärgilisele lennundusele ja keerukate mootoriga õhusõidukite käitamisele

8.a. Osalemiseks ärilennundustegevuses ja keerukate mootoriga õhusõidukite kasutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a.1. ettevõtjal peavad olema otseselt või lepingute kaudu kaudselt lennutegevuse mastaabiks ja ulatuseks vajalikud vahendid. Nende vahendite hulka peavad kuuluma vähemalt järgmised: õhusõidukid, tegevuskohad, personal, seadmed, ülesannete, kohustuste ja korra dokumenteerimine, oluliste andmete kättesaadavus ja säilitamine;

a.2. ettevõtja peab kasutama ainult nõuetekohase kvalifikatsiooni ja koolitusega personali ning rakendama ja hoidma käigus meeskonnaliikmete ja muu olulise personali koolitus- ja kontrolliprogramme;

a.3. ettevõtja peab kehtestama seadmete minimaalse nimekirja või samaväärse dokumendi, võttes arvesse järgmisi asjaolusid:

	i)	dokumendis peab olema ette nähtud õhusõiduki kasutamine teatavates tingimustes ja teatavate instrumentide, seadmete või funktsioonidega, mis on lennu algul aktiveerimata;
	ii)	dokument tuleb koostada iga õhusõiduki kohta eraldi, võttes arvesse ettevõtja asjakohaseid kasutamis- ja hooldustingimusi; ja
	iii)	seadmete minimaalne nimekiri peab põhinema seadmete minimaalsel koondnimekirjal, kui see on kasutusel, ning ei või olla sellest vähem piirav;

a.4. ettevõtja peab rakendama ja käigus hoidma oma haldussüsteemi, et tagada nende oluliste nõuete täitmine kasutamisel, ning seadma eesmärgiks selle süsteemi pideva täiustamise; ja

a.5. ettevõtja peab kehtestama ja hoidma käigus õnnetusjuhtumite vältimise ja ohutuse programmi, sealhulgas juhtumitest teatamise programmi, mida juhtimissüsteem peab kasutama õhusõiduki kasutamise ohutuse pidevaks äiustamiseks.

8.b. Osalemisel ärilennundustegevuses ja keerukate mootoriga õhusõidukite kasutamisel tuleb järgida ettevõtja tegutsemisjuhendit. See juhend peab sisaldama kõigi kasutatavate õhusõidukite kasutamiseks ja nende kasutamisega seotud personali kohustuste täitmiseks vajalikke juhiseid, vajalikku teavet ja korda. Neis tuleb sätestada lennuaja, lennuvahetuste ja puhkeaegade suhtes kohaldatavad piirangud. Tegutsemisjuhend ja selle muudatused peavad vastama heakskiidetud lennukäsiraamatule ja neis tuleb vajaduse korral teha muudatusi.

8.c. Ettevõtja peab kehtestama sobiva korra lennuohutusele mõju avaldava reisijate häiriva käitumise tagajärgede minimeerimiseks.

8.d. Ettevõtja peab välja töötama ja käigus hoidma õhusõiduki ja lennu liigi suhtes kohandatud turvaprogramme, eelkõige:

	i)	lennumeeskonnaruumi turvalisuse tagamine;
	ii)	õhusõiduki läbiotsimise korra kontroll-loend;
	iii)	koolitusprogrammid;
	iv)	elektroonika- ja arvutisüsteemide kaitse süsteemide tahtliku häirimise ja rikkumise vältimiseks; ja
	v)	ebaseadusliku häirimise juhtumitest teatamine.

Kui turvameetmed võivad lennuohutust kahjustada, tuleb riske hinnata ja töötada välja sobiv kord ohutusalaste riskide leevendamiseks, kasutades vajaduse korral eriseadmeid.

8.e. Ettevõtja peab määrama lennumeeskonna ühe lenduri lennuki kapteniks.

8.f. Väsimuse tekkimist tuleb ennetada tööaja korraldusega. Lennu või lendude seeria töökorraldusega tuleb reguleerida lennuajad, lennuvahetuste kestus ning vahetuste ja puhkeaegade vaheldumine. Tööaja korralduses kehtestatud piirangutes tuleb arvestada kõiki väsimust põhjustavaid asjakohaseid tegureid, näiteks lennatud sektorite arv, ajavööndite läbimine, magamatus, ööpäevase tsükli häirimine, öötöö, paigutamine, vahetuste aja kumuleerumine teatavatel perioodidel, meeskonnaliikmete vaheline tööjaotus, samuti meeskonna suurendamine.

8.g. Punktis 6.a sätestatud ja ka punktides 6.d ja 6.e kirjeldatud ülesandeid peab kontrollima lennukõlblikkuse säilimise juhtimise eest vastutav organisatsioon, mis peab vastama lisaks I lisa punkti 3.a nõuetele järgmistele tingimustele:

	i)	organisatsioonil peab olema õigus hooldada tema vastutusel olevaid tooteid, osi ja seadmeid või olema sõlmitud leping organisatsiooniga, kellel on õigus neid tooteid, osi ja seadmeid hooldada; ja
	ii)	organisatsioon peab kehtestama organisatsiooni juhendi, milles sisalduvad töötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks kõigi organisatsiooni lennukõlblikkuse säilitamise protseduuride kirjeldused, kaasa arvatud vajaduse korral organisatsiooni ja heakskiidetud hooldusorganisatsiooni vahelise halduskorra kirjeldus.

8.h. Punktides 8.a kuni 8.f nimetatud nõuete rakenduseeskirjad peavad põhinema riskihindamisel ja olema tegevuse mastaabi ning ulatuse suhtes proportsionaalsed.

V LISA

Tingimused, millele peavad vastama artiklis 9a nimetatud kvalifitseeritud üksused

1. Üksus, selle direktor ja kontrollide läbiviimise eest vastutavad töötajad ei tohi otseselt ega volitatud esindajatena osaleda toodete, osade, seadmete, komponentide või süsteemide konstrueerimises, valmistamises, turustamises ega hooldamises, samuti mitte nende käitamises, teenindamises ega kasutamises. See ei välista tehnilise teabe vahetamise võimalust asjaomaste organisatsioonide ja kvalifitseeritud üksuse vahel.

2. Üksus ja sertifitseerimisülesannete eest vastutavad töötajad peavad olema oma ülesannete täitmisel võimalikult kõrgel erialase usaldusväärsuse ning tehnilise pädevuse tasemel ning neil ei tohi olla mingisugust, eelkõige rahalist survet ega stiimulit, eriti sertifitseerimisülesannete tulemustega seotud isikute või isikute grupi poolt, mis võiks mõjutada nende otsuseid või uurimiste tulemusi.

3. Üksusel peavad olema nõutavad töötajad ja vahendid sertifitseerimismenetlusega seotud tehniliste- ja haldusalaste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks; samuti peab olema juurdepääs varustusele, mis on vajalik erandliku iseloomuga kontrollide teostamiseks.

4. Uurimiste eest vastutavatel töötajatel peab olema:

	−	hea tehniline ja erialane ettevalmistus;
	−	nõuetekohased teadmised teostatavate sertifitseerimisülesannete nõuetest ja piisav kogemus nende läbiviimise alal;
	−	oskus koostada uurimiste läbiviimist kajastavaid deklaratsioone, dokumente ja aruandeid.

5. Uurimisi läbiviivate töötajate erapooletus peab olema tagatud. Nende tasustamine ei tohi sõltuda läbiviidud uurimiste arvust või nende tulemustest.

6. Üksus peab võtma endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul kui vastutus kuulub mõnele liikmesriigile selle siseriikliku õiguse alusel.

7. Üksuse töötajad peavad hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva määruse alusel täidetud ülesannete käigus omandatud teabega.".

(1)	ELT C 185, 8.8.2006, lk 106.
(2)	Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2007. aasta seisukoht.
(3)	EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (EÜT L 243, 27.9.2003, lk 5).
(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 15).
(5)	EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1900/2006 (ELT L 377, 27.12.2006, lk 176).
(6)	EÜT L 373, 31.12.1991, lk 21.
(7)	Euroopa Lennundusohutusameti arvamus 3/2004.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika