Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Doris Packi poolt Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel nõukogule esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus Bosnia ja Hertsegoviina kohta (B6-0615/2006);

–   võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina riigi ja territooriumihalduslike üksuste esindajate vahelist kokkulepet 5. oktoobril 2005. aastal kiita heaks komisjoni esitatud aluspõhimõtted politseiteenistuste ümberkorraldamiseks;

–   võttes arvesse sellele järgnenud nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsust alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks;

–   võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina peamiste erakondade esimeeste vahel 18. märtsil 2006. aastal saavutatud kokkulepet põhiseaduse mitmete muudatuste kohta;

–   võttes arvesse rahu tagamise nõukogu juhtorgani 23. juuni 2006. aasta otsust, milles kutsutakse kõrge esindaja bürood alustama viivitamata ettevalmistusi büroo sulgemiseks 30. juunil 2007;

–   võttes arvesse asjaolu, et rahu tagamise nõukogu vaatab läbi ja kinnitab vajaduse korral kõrge esindaja büroo sulgemise otsuse 2007. aasta alguses, arvestades üldist olukorda riigis ja piirkonnas;

–   võttes arvesse hiljutisi presidendi- ja parlamendivalimisi Bosnias ja Hertsegoviinas;

–   võttes arvesse komisjoni 2006. aasta eduaruannet Bosnia ja Hertsegoviina kohta (SEK(2006)1384);

–   võttes arvesse 11. detsembri 2006. aasta üldasjade nõukogu järeldusi Lääne-Balkani kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6–0030/2007),

A.   arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas on toimunud üleminek 1995. aasta Daytoni rahulepingu rakendamiselt, mis lõpetas Euroopa veriseima sõja alates Teise maailmasõja lõpust, kuhu oli haaratud see rahumeelne ja paljurahvuseline riik, ning mis liigub praegu Euroopaga integreerumise suunas, vajades seetõttu põhiseaduslikke muudatusi;

B.   arvestades riigi ja kahe üksuse esindajate kokkulepet, et kavandatud politseiteenistuste reform näeb ette kõikide õigusloomealaste ja eelarveliste pädevuste üleviimist riigi tasandile, nende teenistuste töösse mis tahes poliitilise sekkumise kaotamist ning territoriaalsete üksuste piiristamist puhtalt tehniliste ja funktsionaalsete kriteeriumide põhjal;

C.   arvestades, et nimetatud kokkuleppes on ette nähtud politseiteenistuste ümberkorraldamise direktoraadi loomine, kuhu kuuluvad esindajad kõikidelt (riigi, üksuste ja kantonite) võimutasanditelt ja mille ülesanne on esitada ettepanek reformi elluviimiseks, sh uute politsei territoriaalsete üksuste piiristamiseks;

D.   arvestades, et 22. detsembril 2006 esitas nimetatud direktoraat Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule politsei struktuurireformi kava projekti;

E.   arvestades, et nimetatud kava projekt loob raamistiku Euroopa Liiduga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks komisjoni kehtestatud eeltingimuste täitmiseks;

F.   arvestades, et äsjase valimiskampaania jooksul esitasid Serblaste Vabariigi juhid korduvalt avaldusi, kus seati kahtluse alla kokkulepe kavandatud politseireformi kohta, mille nad hiljuti heaks kiitsid;

G.   arvestades, et Serblaste Vabariigi nende esindajate mandaati on nüüd kinnitanud rahva hääl ning nende erakonnad on tugevalt esindatud nii territooriumihaldusliku üksuse kui ka riigi tasandil;

H.   arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina enamiku peamiste erakondade esindajate poolt toetatav põhiseaduse muudatuste pakett sisaldab mitmeid ettepanekuid, mis tugevdavad riigitasandi volitusi ja käsitlevad teatavaid nõrku kohti Bosnia ja Hertsegoviina seadusandlikus ja täidesaatvas harus;

I.   arvestades, et kõnealuste ettepanekutega ei reformita territooriumihaldusliku üksuse vetomehhanismi, olenemata sellest, et nimetatud mehhanism võib tõsiselt takistada Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi tööd;

J.   arvestades, et lähitulevikus peaksid Bosnia ja Hertsegoviina ühiskonna põhiosalised sügavalt järele mõtlema, kuidas ületada riigi jäik etniline lõhe, et reformida tema struktuure ning muuta ta paindlikumaks ja paremini kokkusobivaks Euroopa demokraatlike riikidega;

K.   arvestades, et eespool osutatud muudatuste paketi kinnitas Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi enamus, kuid vajalikust künnisest, et võtta vastu põhiseaduse muudatused, jäi puudu vaid kaks häält;

L.   arvestades, et kõrge esindaja büroo enneaegne sulgemine, mis põhineb õigustatud soovil suurendada poliitilise protsessi omanditunnet ning kiirendada kolme Bosnia ja Hertsegoviina peamise rahvuse leppimisprotsessi, mõjutaks riigi stabiilsust ning haldus- ja põhiseaduslike reformide tempot ja tulemust;

M.   arvestades, et suurte etniliste lõhede püsimine Bosnias ja Hertsegoviinas näitab riigi vajadust integreerituma, mitteeraldava, tänapäevase haridussüsteemi järele;

N.   arvestades, et sellega seoses tuleks arvesse võtta selliste segarahvuseliste haridusasutuste, nagu Bosnia ja Hertsegoviina katoliku kiriku toetatavad asutused, kogemusi, kes kohaldavad edukalt mitteeraldavat mudelit;

1.   märgib murelikult, et parlamendi- ja presidendivalimiste võitjad, kes olid varem mõõdukad erakonnad, kasutasid valimiskampaanias vastandumist ja vaenulikku keelt; nõuab tungivalt, et pooled – eelkõige valimised võitnud pooled – tegutseksid mõnedest hiljutistest negatiivsetest sammudest ja avaldustest olenemata kiiresti, et panna alus tugevdatud Bosniale ja Hertsegoviinale, kes valmistab end ette nimetatud kriteeriumide täitmiseks, mis on vajalikud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ja rakendamiseks ning seejärel ELi liikme staatuse taotlemiseks;

2.   tervitab riigi tasandil valitsuse loomist ning tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitilistele juhtidele meelde kiireloomulisi ja olulisi reforme, mis neil on vaja läbi viia, eelkõige seoses riigi põhiseaduse, kohtusüsteemi, riigihalduse, ärikeskkonna, haridussektori, fütosanitaar- ja veterinaar- ning keskkonnavaldkonnaga;

3.   on seisukohal, et hiljutises Bosnia ja Hertsegoviina politsei struktuurireformi läbiviimise kavas sätestatakse kohustuste selge ja tasakaalustatud jaotamine riigi ja kohalike tasandite vahel, tagades, et riik võtab vastu politseikorralduse ühtse õigusliku raamistiku, eraldab eelarvevahendid ja jälgib nende kasutamist, pakub tugiteenuseid, kooskõlastab eri organite ja tasandite vahelist tegevust ning tagab strateegilise juhtimise, sekkumata kohalike politseiüksuste vajalikku autonoomiasse;

4.   lisaks sellele tervitab mehhanisme, mis on eespool osutatud kavas ette nähtud läbipaistvuse tagamiseks politseidirektorite ja politseiametnike ametisse nimetamiseks ning politseijõudude tegevuse jälgimiseks riiklikul ja kohalikul tasandil;

5.   on arvamusel, et Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonna rahvusliku kooslusega sobiva politseikorralduse saavutamiseks ettenähtud õigusnormidega peaks kaasnema tõhus seiremehhanism;

6.   märgib rahulolevalt, et kohalike politseipiirkondade määramiseks esitatud kriteeriumid põhinevad operatiivse tõhususe ja jätkusuutlikkuse põhimõttel ning demograafilistel, sotsiaalsetel, majanduslikel ja turvalisusega seotud teguritel, mitte ainult halduspiiridel;

7.   nõuab tungivalt, et nõukogu avaldaks Bosnia ja Hertsegoviina asjaomastele ametivõimudele survet, et nad võtaks kõik vajalikud meetmed eespool mainitud kavas toodud ettepanekute rakendamiseks ja et erakondadele tuletataks meelde, et politseireform on stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise peamine eeltingimus;

8.   tunneb heameelt asjaolu üle, et Bosnia valitsused ja politseijõud on teinud üldiselt koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, muu hulgas lubades juurdepääsu sõjalistele arhiividele; mõistab aga hukka suutmatuse arreteerida kõiki sõjakurjategijaid, kes on endiselt riigi territooriumil vabaduses, ning asjaolu, et uurimisele potentsiaalselt kasulikud dokumendid on paljudel juhtudel kaduma läinud;

9.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina poliitilist juhtkonda üles jätkama jõupingutusi, tegemaks täielikult koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ja süüdistatavaid sõjakurjategijaid toetavate võrgustike lammutamisel;

10.   tervitab Serblaste Vabariigi võimude otsust asutada eriorgan, kelle ülesandeks on parandada oma koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, rakendamaks ad hoc tegevuskava; eeldab sellega seoses lähiajal konkreetseid tulemusi peamiste tagaotsitavate kinnipidamisel;

11.   nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina jätkaksid jõupingutusi oma majandus- ja maksupoliitika täiustamiseks ning eelkõige seoses eelarve kooskõlastamise tugevdamisega, aidates sellega kaasa fiskaalstabiilsusele;

12.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina juhtkonda üles lahendama kõik lõpetamata piirivaidlused naaberriikidega ning eelkõige austama maa- ja jõepiiride piiristamise lepingut ning selle ratifitseerima;

13.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina juhte üles jätkama jõupingutusi kokkulepitud avalik-õigusliku ringhäälingu reformide täielikuks rakendamiseks;

14.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina võime üles rakendama kiiresti Euroopa partnerluses kindlaksmääratud prioriteete; kinnitab uuesti, et ELi üldine poliitika Bosnia ja Hertsegoviina ja kogu Lääne-Balkani piirkonna suunal põhineb Euroopa integratsiooni selgel perspektiivil, nagu on sätestatud Thessaloniki tegevuskavas 2003. aasta juunis;

15.   usub, et põhiseaduse arutelu tuleks viivitamata uuesti käivitada, tuginedes senini saavutatule, kusjuures see hõlmaks:

16.   usub, et kõnealune debatt tuleb läbi viia avalikult, kodanikuühiskonna ning riiklike ja rahvusvaheliste ekspertide osalusel; on seisukohal, et avalik arvamus tuleb sellesse protsessi kaasata nii, et lõpptulemus kuulub kõigile ja kõik tunnistavad selle õiguspäraseks;

17.   kutsub Bosnia ja Hertsegoviina parlamenti üles kaaluma komitee asutamist, kelle eriülesanne oleks koostada põhiseaduse reformi põhjalikud ettepanekud;

18.   on seisukohal, et Euroopa Liit peaks ELi eriesindaja egiidi all omama põhiseaduse debati taaskäivitamisel juhtrolli, eelkõige soodustades dialoogi osapoolte vahel, soodustades avaliku debati toetamisele suunatud algatusi ning andes debatis otseselt osalevatele Bosnia ja Hertsegoviina parlamendiliikmetele erialateadmiste näol tehnilist abi;

19.   on mures püsivate etniliste tõkete pärast Bosnias ja Hertsegoviinas, mis takistavad rahvuskuuluvuse arenemist; on seisukohal, et Daytoni rahulepingu põhiseadust käsitlevad kokkulepped teevad selliste tõkete kõrvaldamise raskemaks; tuletab meelde, et ELi kogemuste kohaselt sobib ühine identiteet kokku asjaomaste rahvaste kultuuriliste ja usuliste traditsioonide austamisega;

20.   tervitab seetõttu Serblaste Vabariigi peaministri hiljutist avaldust, kus ta teeb selle üksuse valitsusele ülesandeks vältida igasuguseid rahutusi, mis võiksid toimuda seoses Kosovo staatuse osas kokkuleppimisega;

21.   on seisukohal, et ELi abi kontekstis – kusjuures abi on pärast rekonstruktsioonietappi keskendunud ELi standardite ja õigusaktide vastuvõtmise lihtsustamisele – tuleks suuremat tähelepanu pöörata mineviku koorma, sealhulgas verise konflikti ajal kadunuks jäänud inimeste küsimusega tegelemisele ning kaasava, mittediskrimineeriva ning tolerantsusel ja mitmekesisuse austamisel põhineva haridussüsteemi edendamisele Bosnias ja Hertsegoviinas;

22.   tuletab meelde, et praktikas tähendab see sama katuse all koolitatavate erinevate rahvusrühmade eraldamise lõppu, debatti ühise õppekava sisseseadmise üle nendele, kellele haridus on kohustuslik, pöörates eritähelepanu ajaloo õpetamise viisile ning õpetajate paremale täiendõppele;

23.   kutsub komisjoni üles kandma uue ühinemiseelse vahendi alusel üle piisavaid vahendeid mõlema ülalnimetatud eesmärgi jaoks, eriti pakkudes toetust rahvusvahelisele kadunud isikute komisjonile, ning nõuab tungivalt, et nõukogu edendaks oma ELi eriesindaja kaudu kõnealuses valdkonnas algatusi; on arvamusel, et praegune haridussüsteem võib kujutada riigi julgeolekule tõsist ohtu;

24.   on seisukohal, et oleks Bosnia ja Hertsegoviina kodanike huvides ja kajastaks nende soovi vältida tulevikus konflikte, kui asutataks riiklik tõe- ja lepituskomisjon, kes uuriks minevikus toimepandud kuritegusid ja teataks nendest ning töötaks välja soovitused meetmete kohta, mida tuleks võtta selleks, et niisuguse valusa pärandiga toime tulla ja vältida mis tahes niisuguse ebainimlikkuse kordumist;

25.   juhib tähelepanu, et haridus on peamine viis leppimiseks; on seisukohal, et Bosnia ja Hertsegoviina noor põlvkond peaks minevikuga toime tulema ja sellest õppima, nagu tegid noored Euroopas pärast Teist maailmasõda, et tulevik peitub lõhede ületamises, vastastikuse mõistmise edendamises ja solidaarsuse, sallivuse, demokraatia, inimõiguste ja võrdsuse väärtuse toetamises riigi kodanike vahel;

26.   viitab seoses sellega segarahvuseliste vahenduskursuste sisseseadmisele koolides ning integreeritud klassidele kui ametliku ja mitteametliku eraldamise ületamise viisile Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni haridussüsteemis;

27.   hoiatab seetõttu mis tahes katsete eest eraldada Bosnia ja Hertsegoviina sees vägivaldselt ühe rahvusega territooriume; tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitikutele meelde, et rahvusvaheline üldsus ei luba ühtki meedet ega poliitikat, mis õõnestab otseselt või kaudselt Bosnia ja Hertsegoviina ning selle territooriumihalduslike üksuste mitmerahvuselist olemust, territoriaalset terviklikkust, stabiilsust ja ühtsust; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina kõrget esindajat üles säilitama valvsust eelkõige selles suhtes ning edendama aktiivselt põgenike ja ümberasustatud isikute taasintegreerimist kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil ning eelkõige Serblaste Vabariigis, kus tagasipöördunud põgenike ja ümberasustatud isikute arv jääb ootustele tugevalt alla;

28.   tunneb heameelt viisarežiimi lihtsustamise läbirääkimiste esimese vooru avamise üle ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel 2006. aasta novembris ning ootab nende läbirääkimiste lõpuleviimist 2007. aasta juuniks, et see võiks jõustuda 2008. aastal; rõhutab, et lõppeesmärk peab olema lihtsustada kõigi Lääne-Balkani riikide kodanike reisimist ELi ning kutsub komisjoni üles toetama seda protsessi, eelkõige meetmete kaudu koostöö tugevdamiseks politsei ja piirikontrolli valdkonnas;

29.   tunneb heameelt Euroopa Liidu sõjalise üksuse Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR) rolli üle ohutu ja turvalise keskkonna loomisel Bosnias ja Hertsegoviinas; on seisukohal, et võidakse ette näha vägede vähendamine kokkuleppel Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega pärast seda, kui vajalikud tagatised on olemas; on seisukohal, et äsja nõukogu poolt otsustatud vägede suuruse vähendamine on selge märk piirkonna suurenenud stabiilsusest;

30.   tunnustab ELi politseimissiooni Bosnias ja Hertsegoviinas tehtud tööd tänapäevase ja tõhusa politsei arendamise toetamisel Bosnias ja Hertsegoviinas; on seisukohal, et selle missiooni tulevikku tuleks vaadelda politseireformi edu taustal;

31.   tunneb heameelt selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud palju rahvusvahelisi konventsioone ja võtnud vastu mitmeid seadusi eesmärgiga tagada ja edendada naiste õigusi; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina valitsus teeks jõupingutusi nendes rahvusvahelistes ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud põhimõtete praktikas rakendamiseks;

32.   pidades silmas Bosnia ja Hertsegoviina tulevikku ikka veel ümbritsevat ebakindlust, toetab rahu tagamise nõukogu otsust vaadata läbi oma 23. juuni 2006. aasta otsus ja säilitada kõrge esindaja büroo koos täielike privileegidega kuni 2008. aasta juunini; on seisukohal, et seda volituste pikendamist tuleks samuti kasutada täiendavate vastutusalade kohalikele ametivõimudele üleandmiseks; tervitab asjaolu, et nõukogu on võtnud vastu ühismeetme Bosniasse ja Hertsegoviinasse määratud ELi eriesindaja kohta, mis laiendab selle mandaadi tingimusi, et anda eriesindajale selge ülesanne Bosnias ja Hertsegoviinas põhiseaduse reformide edendamiseks;

33.   rõhutab vajadust, et rahvusvaheline üldsus väljendaks ühtset seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina osas; avaldab kahetsust ametisoleva kõrge esindaja / ELi eriesindaja äsjase teate pärast, mille kohaselt kavatseb ta 2007. aasta juunis tagasi astuda ning tunnustab tema ametiajal tehtud tööd; nõuab tungivalt, et nõukogu korraldaks sügavutimineva arutelu Bosnias ja Hertsegoviinas rahvusvahelise esindatuse olemuse, ulatuse ja kestuse osas;

34.   on samuti arvamusel, et pärast kõrge esindaja büroo sulgemist peab EL andma tugevat ja kooskõlastatud abi, et aidata Bosnial ja Hertsegoviinal saavutada Euroopa integratsiooni pikaajaline eesmärk nii kiiresti ja täielikult kui võimalik; on seisukohal, et ELi eriesindaja peab Euroopa Liidu nimel ning muuhulgas Bosnias ja Hertsegoviinas kõikide ELi institutsioonide ja asutuste koordineerimisel jõulisemalt sõna võtma;

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus üldasjade nõukogule ning teavitamiseks komisjonile, ELi eriesindajale / kõrgele esindajale Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti Bosnia ja Hertsegoviina, Serblaste Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni valitsustele ning parlamentidele.