Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/2169(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0034/2007

Esitatud tekstid :

A6-0034/2007

Arutelud :

PV 14/03/2007 - 16
CRE 14/03/2007 - 16

Hääletused :

PV 15/03/2007 - 5.7
CRE 15/03/2007 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0078

Vastuvõetud tekstid
PDF 130kWORD 59k
Neljapäev, 15. märts 2007 - Strasbourg
Põhiõiguste harta järgimine
P6_TA(2007)0078A6-0034/2007

Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes: korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika (2005/2169(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes (KOM(2005)0172);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu ("ELi leping") artikleid 6 ja 7;

–   võttes arvesse 7. detsembril 2000 Nice'is välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ("põhiõiguste harta")(1);

–   võttes arvesse 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut, mis hõlmab põhiõiguste harta sätteid, muutes need sel moel õiguslikult siduvaks;

–   võttes arvesse oma 20. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingu artiklit 7: Euroopa Liidu aluseks olevate väärtuste austamine ja edendamine(2);

–   võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni põhiõiguste edendamise ja kaitse kohta: siseriiklike ja Euroopa institutsioonide, sealhulgas Põhiõiguste Ameti roll(3);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu sõltumatute ekspertide võrgustiku koostatud 2005. aasta aruannet põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus;

–   võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(4) ja ettepanekut võtta vastu nõukogu avaldust politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades;

–   võttes arvesse José Manuel Barroso, tollal komisjoni presidendi kandidaadi kõnet Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 17. novembril 2004;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 45, 34 ja 91;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni arvamust (A6-0034/2007),

A.   arvestades, et liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele (ELi lepingu artikkel 6);

B.   arvestades, et Euroopa Parlamendil on liidu kodanike otse valitud esindusena kõnealuste põhimõtete rakendamisel eriliselt suur vastutus;

C.   arvestades, et see vastutus on seda suurem, kuna praeguse seisuga on lepingute kohaselt

   üksikisikute õigus pöörduda otse mõne Euroopa kohtu poole väga piiratud(5),
   võimatu esitada ühishagi,
   piiratud koguni Euroopa Kohtu pädevus mitmes valdkonnas (vt EÜ asutamislepingu IV jaotis ja ELi lepingu artikkel 35) või seda ei eksisteeri (teine sammas – ELi lepingu V jaotis(6) );
  

mis suurendab veelgi Euroopa seadusandjate vajadust hoolikalt kaalutleda õigusaktide vastuvõtmisel valdkondades, mis võivad mõjutada põhiõiguste kaitset,

D.   arvestades, et menetlus kõikide õigusaktide ettepanekute vastavuse kontrollimiseks põhiõiguste hartale tuleneb vältimatult harta vastuvõtmisest Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ja kõikide liikmesriikide poolt ning selle pidulikust väljakuulutamisest liidu kodanike ees 7. detsembril 2000 Nice'is;

E.   arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt on põhiõiguste tegelik kohaldamisala veel praegugi peamiselt kohtupraktika tulemus, kuid ka Euroopa seadusandjal peaks olema selge seisukoht, kuidas neid õigusi tuleks tõlgendada;

F.   arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid põhiõiguste harta väljakuulutamisel kokku nende õiguste määratlused ning et ilmsetel sidususe ja hea usu põhjustel peaksid nad neile edaspidi toetuma EÜ õigusaktide väljatöötamisel (vt eelnimetatud komisjoni teatist (KOM(2005)0172));

G.   arvestades, et hartas sätestatud õigused, niipea kui nad on lülitatud ühenduse õigusesse, on siduva iseloomuga nende alusel vastu võetud EÜ õigusaktide kaudu;

H.   arvestades, et õigusaktide ettepanekutes on põhiõiguste järgimise menetluse süstemaatilisus, põhjalikkus, objektiivsus, avatus ja läbipaistvus seda olulisem, et põhiõiguste hartal puudub kahjuks tänaseni õiguslik siduvus; osutades siiski sellele, et aastate jooksul on põhiõiguste harta muutunud viitedokumendiks Euroopa kohtutele, nagu Esimese Astme Kohtule, Euroopa Kohtule(7), Euroopa Inimõiguste Kohtule Strasbourgis ning samuti paljudele konstitutsioonikohtutele;

I.   arvestades, et Euroopa seadusandja peaks uute EÜ õigusaktide puhul eelnevalt hindama nende mõju põhiõigustele, võttes seejuures arvesse liikmesriikide parlamentide, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade arvamust ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Nõukogu ja ÜRO ekspertiisi; arvestades, et sel moel soodustaks Euroopa seadusandja üha laiema põhiõiguste kultuuri kujunemist, nagu see on juba olnud mitmete õigusaktide väljatöötamisel sellistes valdkondades nagu eraelu puutumatuse kaitse, perekonnaõigus ja õigus läbipaistvusele;

J.   arvestades, et komisjoni ettepanek selle menetluse süvendamise ja parema avaliku teadvustamise kohta, järgimaks põhiõigusi õigusaktide ettepanekutes, mis jõustus 2001. aastal, kujutab endast märgatavat edusammu komisjoni kavatsuses arendada tõelist "põhiõiguste kultuuri" Euroopa Liidus;

K.   arvestades siiski, et sellel menetlusel on siiski liigselt sissepoole suunatud, selle kriteeriumid on liiga piiravad ja Euroopa Parlamendi roll on ebapiisav ning et ettepanekud liikmesriikide parlamentide, näiteks Suurbritannia parlamendi ülemkoja(8) kaasamiseks, on jäetud arvesse võtmata, nagu ka vajalik püsiv dialoog Euroopa institutsioonide vahel ja koostöö sõltumatute organisatsioonidega objektiivsuse suurendamise eesmärgil;

L.   arvestades, et liidu tõeline "põhiõiguste kultuur" eeldab põhiõiguste kontrollimise terviksüsteemi väljatöötamist, millesse on kaasatud nõukogu ja valitsustevahelise koostöö valdkonnas vastuvõetavad otsused;

M.   arvestades, et tõeline "põhiõiguste kultuur" ei seisne üksnes eeskirjade passiivses järgimises, vaid ka põhiõiguste aktiivses edendamises ning sekkumises juhtudel, kui liikmesriigid põhiõigusi rikuvad või neid piisavalt ei kaitse;

N.   arvestades, et põhiõiguste kontrollimise terviksüsteem peab ette nägema iga-aastase arutelu, kuhu on kaasatud kolm institutsiooni ja liikmesriikide parlamendid, eelkõige kui Euroopa Parlament teeb kokkuvõtte edusammudest ja probleemidest Euroopa Liidu arendamisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana;

O.   arvestades, et seoses kõnealuse aruteluga oleks samaaegselt võimalik hinnata:

   Põhiõiguste Ameti aastaaruannet,
   komisjoni eriaruannet ühenduse õiguse rakendamist käsitleva üldaruande raames,
   nõukogu aruannet põhiõiguste järgimise kohta Euroopa Liidus ja liikmesriikide poolt seoses aspektidega, mida nõukogu peab möödunud aasta puhul oluliseks;

P.   arvestades, et nende iga-aastaste arutelude puhul peaksid institutsioonid kontrollima, kas on otstarbekas läbi vaadata õigusakte, mis on avaliku julgeoleku kaalutlustel piiranud vabaduste kasutamist;

Q.   arvestades, et salavanglate olemasolu ja Luure Keskagentuuri (LKA) poolt terrorismivastase võitluse raames teostatud inimröövid, mitme valitsuse tõe väljaselgitamisega venitamine ja puudulik koostöö, aga ka lennureisijate andmete või SWIFTi kaudu pangaandmete edastamine seadusliku aluseta võivad kõigutada kodanike usaldust Euroopa institutsioonide suutlikkuse ja tahte vastu kaitsta põhiõigusi ning rikkumisi karistada,

1.   juhib tähelepanu ajaloolisele ülesandele luua "üha tihedama liidu loomisel" (ELi lepingu artikkel 1) lisaks julgeoleku ja õiguse, majandusliku ja sotsiaalse arengu vahendite arendamisele ka vabaduste tagamise vahendid;

2.   rõhutab vajadust ületada põhiseadusliku protsessi kriis, säilitada põhiseaduse lepingu peamised saavutused ja kindlustada põhiõiguste harta õiguslik siduvus;

3.   tervitab komisjoni ettepanekuid selle menetluse süvendamise ja parema nähtavuse kohta, mis on ette nähtud põhiõiguste järgimiseks komisjoni õigusaktide ettepanekutes, ning näeb selles komisjoni presidendi José Manuel Barroso poolt 17. novembril 2004 Euroopa Parlamendis väljakuulutatud põhiõiguste kaitsmise ambitsioonikate meetmete ja tema poolt sellel eesmärgil loodud töörühma esimest positiivset tulemust;

4.   kutsub komisjoni üles muutma järelevalveprotsessi läbipaistvamaks ja konsulteerima asjaomaste kodanikuühiskonna rühmadega, eriti nendega, keda komisjoni antud ettepanek võib puudutada;

5.   rõhutab, et komisjoni poolt välja pakutud "süstemaatiline" kontroll eeldab vältimatult iga õigusakti ettepaneku põhjalikku kontrollimist ja tulemuse põhjendamist;

6.   kutsub komisjoni üles kontrollima, et õigusaktide ettepanekud oleksid kooskõlas mitte ainult põhiõiguste hartaga, vaid ka kõigi põhiõigusi puudutavate Euroopa ja rahvusvaheliste õigusaktidega ning õigustega, mis EÜ õiguse üldpõhimõtetena tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest;

7.   rõhutab, et põhiõiguste järgimise tõeliselt süstemaatiline ja hoolikas kontroll ei seisne üksnes võimalike õiguslike vigade otsimises, hinnates üksikisiku vabaduste ja üldhuvi nõuete vahelist tasakaalu, vaid nõuab lisaks sellele alati poliitilist analüüsi, et tuvastada nende erinevate õiglast tasakaalu pakkuvate lahenduste hulgast selline, mis kujutab endast parimat eesmärgi saavutamise ja põhiõiguste piiramise suhet (põhiõiguste alane optimeerimine);

8.   peab vajalikuks keskendada kontroll igal konkreetsel juhul asjakohastele põhiõigustele ja peab hädavajalikuks, et need põhiõigused oleksid põhjendustes selgesõnaliselt ja üksikult välja toodud;

9.   loodab, et metoodika, mida komisjon kavatseb kasutada põhiõiguste harta järgimiseks oma õigusaktide ettepanekutes, leiab ka konkreetsel juhul tegelikku kasutust;

10.   juhib tähelepanu, et õigusaktide ettepanekute väljatöötamise etapil koostataks põhiõiguste järgimise korrapärase sisekontrolli kohta eraldi aruanne, milles selgitatakse, milline on põhiõiguste järgimise õiguslik alus;

11.   kutsub komisjoni üles läbi vaatama otsust liigitada mõju hindamistes selgitused põhiõiguste kohta kolme olemasolevasse kategooriasse – majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud – ning looma eraldi kategooria "mõju põhiõigustele", tagamaks põhiõiguste kõikide aspektide arvessevõtmist;

12.   rõhutab komisjoni õigust võtta õigusloomemenetluse käigus oma ettepanek tagasi enne selle vastuvõtmist nõukogu poolt muudatuste korral, millega rikutakse mõnd põhiõigust;

13.   lükkab tagasi komisjoni seatud tingimuse esitada tühistamishagisid vaid pärast iga üksikjuhtumi poliitilist kontrollimist ja rõhutab tungivalt põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise tingimusteta eelisseisundit ükskõik milliste poliitiliste kaalutluste ees;

14.   peab vajalikuks laiendada põhiõiguste harta järgimise menetlust õigusloomemenetlusele tervikuna nagu ka komiteemenetlusele, et tugevdada Euroopa Parlamendi positsiooni, täpsustada Põhiõiguste Ameti rolli ja kasutada tõhusamalt ära selle toetust;

15.   kaalub sel eesmärgil kodukorra artikli 34 muutmist, et teha kodanikuvabaduste komisjonile ülesandeks põhiõiguste seisukohast oluliste õigusaktide ettepanekute, meetmete ja eeskirjade mõju kontrollimine, ning muuta kodukorra artikleid 91 ja 115 nii, et Euroopa Parlamendi resolutsioonide aluseks saaks võtta ka olukorra liikmesriikides, et õigeaegselt kanda oma vastutust ELi lepingu artiklite 6 ja 7 raames;

16.   rõhutab, et hoolimata üldiste nõuandemehhanismide olemasolust on väga oluline kaasata väliseid sõltumatuid organisatsioone ja asutusi, kes tegelevad otseselt põhiõigustega seotud küsimustega; kutsub seepärast komisjoni üles nägema ette vastavat mehhanismi, mille alusel põhiõigustele mõju avaldavate õigusaktide ettepanekute väljatöötamisel nimetatud organisatsioonide ja asutustega konsulteerida;

17.   kutsub nõukogu üles tugevdama põhiõiguste süstemaatilist kontrollimist ka valitsustevahelise koostöö valdkondades, avalikustama tulemused ja kindlustama endale samuti Põhiõiguste Ameti toetus;

18.   kinnitab, et vajaduse korral ja vabatahtlikkuse alusel võivad Euroopa Parlament ja teised Euroopa Liidu institutsioonid õigusloomemenetluse käigus kasutada Põhiõiguste Ameti ekspertiisi põhiõiguste alal ning samuti politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas;

19.   tuletab meelde, et ei lepingud ega nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007 välista Euroopa Parlamendi võimalust paluda ELi lepingu artikli 7 rakendamisel abi Põhiõiguste Ametilt; ootab, et komisjon ja Põhiõiguste Amet näeksid mitmeaastases raamistikus ning iga-aastases tööprogrammis ette vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et amet saaks nõuetekohaselt vastata taotlustele, mida Euroopa Parlament esitab ELi lepingu artikli 7 kohaste volituste kasutamisel;

20.   rõhutab seda, et oluline on ette näha asjaomased vahendid kodanike ja Euroopa institutsioonide teavitamiseks põhiõiguste järgimise suhtes läbiviidava sisekontrolli kohta, kasutades sealhulgas selleks ka korrapäraseid asjakohaseid aruandeid;

21.   palub liikmesriikide parlamentidel kontrollida eriti politsei- ja õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas kõikide otsuste ja meetmete vastavust põhiõiguste hartale, et säiliks põhiõiguste jagamatus ja et liidu kõikides poliitikavaldkondades oleks tagatud põhiõiguste süstemaatiline ja põhjalik kontroll;

22.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele ELi lepingu artikli 4 ning EÜ asutamislepingu artiklite 200 ja 212 kohaselt igal aastal aruande liidu põhiõiguste poliitika kohta ning astuma süstemaatilisse, avatud ja püsivasse dialoogi põhiõiguste tagamise üle liidus;

23.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles teavitama Euroopa Parlamenti järelmeetmetest seoses liikmesriikide ekspertide võrgustiku koostatud aruannetega;

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.
(2) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 408.
(3) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 242.
(4) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(5) Euroopa Kohtu 25. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-50/00: Unión de Pequeños Agricultores v. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 2002, lk I-6677
(6) Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T-338/02: Segi jt v. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 2004, lk II-1647.
(7) Euroopa Kohtu 27. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C-540/03: Euroopa Parlament v. Euroopa Liidu Nõukogu, kolmandate riikide kodanike alaealiste laste perekonnaga taasühinemise õigus (direktiiv 2003/86/EÜ).
(8) Suurbritannia parlamendi ülemkoda, Euroopa Liidu asjade komisjon, 2005–2006. aasta istungjärgu 16. aruanne, "Human Rights proofing EU Legislation", 29. november 2005, lõige 149.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika