Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivaid määrusi;

–   võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta(1);

–   võttes arvesse 21.–22. juunil 2002. aastal Sevillas toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi;

–   võttes arvesse 14.–15. detsembril 2006. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi;

–   võttes arvesse 2. septembri 2003. aasta resolutsiooni struktuuriliselt vähemsoodsate regioonide (saared, mägipiirkonnad, väikese rahvastikutihedusega piirkonnad) kohta ühtekuuluvuspoliitika ja nende institutsionaalsete perspektiivide raames(2);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 13. märtsi 2002. aasta arvamust Euroopa Liidu saarte probleemide kohta laienemise kontekstis(3);

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 7. juuli 2005. aasta arvamust piirkondliku riigiabi eeskirjade ülevaatamise kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0044/2007),

A.   arvestades, et Euroopa Parlament on mitmeid kordi juhtinud tähelepanu arvukate raskete oludega saarte olukorrale ning on rõhutanud vajadust aidata neist raskustest üle saada ning piirkondlikke erinevusi vähendada;

B.   arvestades, et omavahel ei tohiks segi ajada äärepoolseima piirkonna ja saarelisuse mõisteid, kuigi paljud äärepoolseimad piirkonnad on ühtlasi saared; arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 299 konkreetseid sätteid, mis on pannud tugeva õigusliku aluse äärepoolseimate piirkondade abistamiseks mõeldud tulemusliku hüvitise andmise meetmetele, tuleb eristada EÜ asutamislepingu artikli 158 sätetest ja Amsterdami lepingus sisalduvast saari käsitlevast deklaratsioonist, mille suhtes ei ole kunagi kohaldatud rakendussätteid, mille tulemus on majandusarengu tasakaalustamatus ühelt poolt tuumik-ELi ja teiselt poolt selle äärealadel asuvate saarte vahel;

C.   arvestades, et ühtekuuluvuse kui ELi ühe peamise eesmärgi siht on tagada mitmekeskuseline harmooniline areng piirkondlike erinevuste vähendamise ja arengut takistavate tegurite, sealhulgas looduslikest ja geograafilistest piirangutest tingitud takistuste kõrvaldamise kaudu;

D.   arvestades, et territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte on koondatud struktuurifonde ajavahemikul 2007–2013 reguleerivatesse määrustesse ja arvestades, et see põhimõte moodustab lahutamatu osa ühtekuuluvuspoliitikast, mida tuleks tulevikus säilitada ja tugevdada ning mille eesmärk on ELi territooriumi mitmekeskuseline integreerimine, et tagada võrdsed võimalused kõikidele piirkondadele ja sealsele elanikkonnale;

E.   arvestades, et ebaseaduslik sisseränne meritsi on üks peamisi ELi ees seisvaid probleeme ja arvestades, et möödunud aastal oli rändesurve eriti tugev ELi mereäärsetele välispiiridele, eelkõige Vahemere saartele, millelt nõutakse täiesti ebaproportsionaalse koormuse kandmist pelgalt nende geograafilise asukoha tõttu;

F.   arvestades, et 14.–15. detsembril 2006. aastal Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogu juhtis tähelepanu sellele, et sisserändega on vaja tegelda terviklikult ning et seniajani tehtud jõupingutusi tuleb kahekordistada, eriti mõnes ELi saarepiirkonnas, kuna need on osa liidu merepiirist ja rändeteedest,

1.   usub, et saarelisus on üheaegselt nii geokultuuriline iseärasus, mis on potentsiaal, mida arengustrateegias saab ära kasutada, kui ka alaline piirang, mis täiendavalt pärsib kõnealuste piirkondade konkurentsivõimet;

2.   tunnistab, et struktuurifonde ajavahemikul 2007–2013 reguleerivatesse määrustesse on lisatud mitmed konkreetsed sätted struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade kasuks; avaldab siiski kahetsust, et nõukogu ei võtnud vastu teisi tähtsaid Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekuid, nagu võimalust tõsta kaasrahastamise määra alade jaoks, mida mõjutab enam kui üks geograafiline või looduslik piirang;

3.   palub komisjonil 2007.–2013. aasta programmiperioodi suhtes, mis käsitleb saarepiirkondade tegevusprogramme, sealhulgas teise eesmärgi omasid, kasutada ära kõiki võimalusi, mis võimaldavad neil viia ellu infrastruktuuritöödega seotud meetmed, mida nii väga vajatakse;

4.   väljendab heameelt tähelepanu üle, mida komisjoni ühtekuuluvust käsitlevates strateegilistes suunistes aastateks 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika territoriaalsele mõõtmele on pööratud; märgib eriti, et looduslike piirangutega alade majandusliku mitmekesistamise toetamine kuulub järgmise programmiperioodi prioriteetide hulka; nõuab seepärast tungivalt, et asjaomaste liikmesriikide korraldusasutused võtaksid käesolevat prioriteeti oma siseriiklike strateegiliste tugiraamistike ja tegevuskavade koostamisel täielikult arvesse;

5.   palub komisjonil neljandas ühtekuuluvusaruandes pöörata erilist tähelepanu ning pühenduda saarte ja teiste struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade olukorrale;

6.   palub komisjonil Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) tööprogrammi raames pöörata erilist tähelepanu ebasoodsates looduslikes tingimustes olevate piirkondade, eriti saarte olukorrale; on seisukohal, et usaldusväärsed ja põhjalikud teadmised saarte olukorrast on hädavajalikud selleks, et nende eripära rahuldavalt arvesse võtta; nõuab liikmesriikidelt tungivalt konkreetsete süsteemide loomist, mis võimaldavad koguda saartega seotud asjakohaseid andmeid kohalikul tasandil, mis edastatakse seejärel ESPONile;

7.   palub komisjonil ajakohastada 2003. aasta uurimuste käigus saadud saari puudutavat statistilist teavet; usub, et edasine töö peaks olema suunatud asjassepuutuvamate statistiliste näitajate määratlemisele, mis sobivad paremini selgepiirilise statistilise pildi andmiseks arengutaseme kohta ja rahuldava arusaamise võimaldamiseks ebasoodsate geograafiliste ja looduslike tingimustega piirkondadest, eriti mis puudutab piirkondi, kuhu on koondunud mitmeid ebasoodsaid tingimusi, nagu näiteks mäeahelikud, saarestikud, samuti kahekordse eraldatuse juhtumid; rõhutab, et kõnealused näitajad peaksid võimaldama nende piirkondade ja ülejäänud ELi vaheliste erinevuste paremat hindamist, samuti piirkonnasiseste erinevuste hindamist; palub komisjonil kõnealused näitajad registreerida ja nende kohta korrapäraselt aru anda koos heade tavade näidetega;

8.   tunnustab tõsiasja, et komisjon tõstab riikliku regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 ning suunistes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi ja riskikapitali kohta esile saarte ja äärealade erilist olukorda; on siiski seisukohal, et rahuldavamaks tegelemiseks selliste territooriumide alaliselt ebasoodsate oludega tuleks lubada täiendavat paindlikkust olemasoleva ja tulevase riigiabipoliitika rakendamisel, ilma et selline paindlikkus põhjustaks vastuvõetamatut turu moonutamist ELis; palub komisjonil üle vaadata oma lähenemine, et võtta paremini arvesse saarte vajadust omada juurdepääsu siseturule mandripiirkondadega võrdsetel tingimustel; arvab sellega seoses, et parem transpordiühendus peaks olema selles valdkonnas esikohal, eriti seoses sadamate ja lennujaamadega,

9.   palub komisjonil uurida võimalust lubada riigiabi andmist saarepiirkondadele, kus kütuse- ja energiakulud mõjutavad selgelt ebasoodsalt seal elavate kogukondade konkurentsivõimet; märgib eelkõige, et kütuse hinna märkimisväärsed kõikumised võivad muuta saarte ja Euroopa mandriosa vahelise transpordi oluliselt koormavamaks; usub, et riigiabi käsitlevates järgmistes suunistes tuleks tegevusabi võimaldavat korda laiendada kõikidele saarepiirkondadele, mis ei ole saareriigid või siseveekogude saared;

10.   palub komisjonil korrapäraselt koostada ja Euroopa Parlamendile esitada saarte erivajaduste hindamise alane uuring, võttes arvesse saarte jaoks erilist tähtsust omavaid küsimusi ning esitades ettepanekud nendele suunatud meetmete osas; on seisukohal, et sellise hindamise keskpunktis peaks eelkõige olema regionaalpoliitika rakendamise mõju saartele, sealhulgas investeeringute tase, majandustegevuse levik, tööpuudus, transpordi infrastruktuur (eriti sadamad ja lennujaamad), keskkonda puudutav surve ning saarte üldine majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni tase siseturu piires;

11.   palub liikmesriikidel tagada saarepiirkondade keskkonnaalase, kultuurilise ja sotsiaalse eripära tulemuslik kaitse selliste meetmetega nagu asjakohaste regionaalarengukavade koostamine ja ehitustegevuse kontrollimine ning võtta ühtlasi koostöös komisjoniga vastu integreeritud programme, et kaitsta kultuuripärandit ja keskkonnaressursse;

12.   kiidab heaks valdkonnaülese lähenemise ühenduse poliitika rakendamisel, nagu kajastub komisjoni rohelises raamatus "Euroopa Liidu merenduspoliitika tulevik: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses", ning nõuab kõnealuse lähenemisviisi kohaldamist eeskätt saarte suhtes, mis moodustavad Euroopa meremõõtme põhiosa; palub komisjonil laiendada valdkonnaülest lähenemist teistele poliitikavaldkondadele viisil, mis arvestab saarepiirkondade eripära, soodustades seeläbi nende võimet täielikult integreeruda ja kasutada ära siseturust ning Lissaboni strateegiast tulenevaid eeliseid;

13.   pöörab erilist tähelepanu suure elanikkonnaga keskustest kaugel asuvatele saartele, mis kogevad seetõttu raskusi teenustele juurdepääsul ja nende osutamisel ning kannavad, eriti seoses transpordiga, suuremaid kulusid, mis asetab nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

14.   julgustab tervikliku ühenduse merepoliitika nimel tehtavaid jõupingutusi, mida laiendatakse ELi õiguslikest piiridest väljapoole, luues seetõttu ühenduse saarte soodsa geopoliitilise asukoha toel tugevad kaubandus-, majandus- ja poliitilised suhted ning pannes aluse tehnilisele koostööle (teadmiste ja asjatundlikkuse vahetus) naaberriikide vahel rahvusvahelise mereõiguse, vastastikuse austuse ja tulu alusel;

15.   on seisukohal, et saartel on kulud elaniku kohta keskmisest suuremad nii transpordi ja keskkonna infrastruktuuri kui energiavajaduste osas ning neil on tihti raske rakendada õigustiku teatavaid osi, mille puhul ei ole võib olla täielikult arvesse võetud saarte eripära; palub seepärast komisjonil poliitika väljatöötamisel ja õigusaktides, mille rakendamine võib saartele eriti koormav olla, võtta vastu paindlikum lähenemisviis saarte suhtes;

16.   nõuab, et komisjon asutaks regionaalarengu peadirektoraadi raames äärepoolseimate piirkondade haldusüksuse eeskujul saarte haldusüksuse, et tagada sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks koostatava poliitika väljatöötamisel ning eriti meretranspordi, energia, piisava veevarustuse tagamise, piirkondlike piirialade seire ja hapra saarekeskkonna kaitsmise valdkonna meetmete rakendamisel saarte eripära ja vajaduste ning nende alalise ja hooajalise elanikkonnaga süstemaatiline arvestamine;

17.   soovib näha, et komisjon kasutaks rohkem ära EÜ asutamislepinguga pakutavat võimalust kohandada sellist ühenduse poliitikat, mis võib omada negatiivset mõju kõnealuste piirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule, et lahendada võimalikult ulatuslikult peamised probleemid, mis puudutavad konkreetselt iga saarepiirkonda või saarterühma;

18.   on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata saartel ülekaalus olevatele majandustegevuse valdkondadele, eriti põllumajandusele, kalandusele, turismile ja käsitööle; palub seepärast komisjonil tagada, et tema poliitilistes algatustes võetakse üha rohkem arvesse saarte erivajadusi kõnealustes valdkondades;

19.   palub komisjonil kaaluda, milliseid muudatusi on vaja teha riigiabi suhtes kohaldatava nn turuinvestori testi osas, et kajastada tegelikku olukorda saartel ja teistes äärepoolseimates piirkondades, kus võib olla võimatu leida või hinnata turuinvestorit, kuna selles piirkonnas ei pruugi neid olla; ka on nende turgude väiksuse ja kauguse tõttu ebatõenäoline valdkonna keskmise kasumlikkuse saavutamine, mistõttu see test ei saa olla kaugete saarte osas rahuldav;

20.   palub komisjonil täpsemalt uurida kliimamuutuse mõju saarepiirkondadele ja eriti käesolevate probleemide, näiteks põua teravnemist ning edendada koostöös liikmesriikidega asjakohaste tehnoloogiate ja muude meetmete arendamist ning kohaldamist, et kõnealuste probleemidega tegelda;

21.   palub komisjonil vaadata uuesti läbi transpordialaste riigihankelepingutega seotud tingimused, et kõrvaldada mis tahes takistused seoses avaliku teenuse osutamise kohustusega eesmärgiga lihtsustada transpordiühendust saarepiirkondadega;

22.   palub komisjonil seada prioriteediks saarte energiaturvalisus ja uute tehnoloogiate abil ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise arendamise ja rakendamisega seotud projektide rahastamine ning edendada energia tõhusat kasutamist, kaitstes samal ajal keskkonda ja säilitades tema loomulikku ilu;

23.   julgustab saartel asuvaid kogukondi kasutama europiirkondade võrgustikku või teisi sarnaseid Euroopa võrgustikke piirkondadevaheliseks koostöö korraldamiseks, heade tavade vahetamiseks ning piiriüleste projektide arendamiseks, samuti saartel asuvate kogukondade paremaks integreerimiseks neid ümbritsevasse majanduspiirkonda;

24.   julgustab saartel asuvaid kogukondi ära kasutama JASPERSi (ühisabi Euroopa regioonide projektide toetamisele) ja JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) rahastamis- ja haldusalaseid vahendeid, et kasutada ära olemasolevaid regionaalarengu vahendeid ja edendada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu, julgustades saarte majanduse mitmekesistamist ning edendades tuumiktegevuse kasvu jätkusuutliku arengu kaudu; julgustab samuti parema õigusloome algatuse rakendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, pidades muu hulgas silmas haldusnõuete lihtsustamist, eriti seoses finantsabi taotluste esitamise ja hindamisega;

25.   tunnustab piirikontrolli Euroopa vahendite esmakordsel rakendamisel saavutatud positiivseid tulemusi ja väljendab heameelt komisjoni hiljutise ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (KOM(2006)0401) eesmärgiga anda kiiret tegevus- ja tehnilist abi igale liikmesriigile, kes seda palub; on siiski veendunud, et selliste rühmade tegevus on tulemuslik vaid juhul, kui nad omavad volitust, mis on määratletud nõuetele vastava viitega Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) volitusele; nõuab tungivalt, et komisjon tutvuks vajadusega luua Euroopa rannavalveorgan, et aidata üheaegselt kõnealuseid piirkondi ja liikmesriike ELi välispiiride seire teostamisel;

26.   rõhutab toetust FRONTEXi algatustele ja tegevusele ja palub, et agentuur teostaks jätkuvalt järelevalvet ebaseadusliku sisserände mõju üle saarepiirkondade kogukondadele; kutsub komisjoni ja FRONTEXit üles võtma kiireid saari toetavaid meetmeid, et leevendada survet kõnealuse probleemiga koheselt tegelda, tagades samal ajal inimõiguste nõuetekohase austamise; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et kiireks ja tulemuslikuks tegevuseks nõutavad vahendid oleksid kättesaadavad; rõhutab samuti saartevahelise tugevama ja tihedama kooskõlastamise ja koostöö tähtsust ning vajadust, et need piirkonnad osaleksid ulatuslikumalt võitluses ebaseadusliku sisserändega;

27.   palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu lairibaühenduse arendamisele ning edendada meetmeid, et lahendada saarepiirkondades teenuste (nagu tervishoid ja Interneti-põhised meditsiiniteenused, elektrooniline juhtimine ja kodanikele suunatud teenused) osutamisega seotud eriomased raskused;

28.   on seisukohal, et turism on suurema osa saarte jaoks esmane tuluallikas, mis mõjutab otseselt teiste valdkondade (põllumajandus, kaubandus, teenused, kalandus) kasvu, ning et tungivalt on vaja luua integreeritud poliitika, mis on võimeline tagama turismi jätkusuutlikkust saartel; usub, et selle poliitikaga peab kaasnema Euroopa kodanikele suunatud hästi korraldatud teavituskampaania läbi kvaliteedi- ja saare päritolu tähise loomise ning teiste tegevusvaldkondade tekkimine või edasine areng saartel; palub komisjonil teostada seda silmas pidades valdkonnaülene analüüs, pöörates erilist tähelepanu võimalustele toetada jätkusuutlikku turismi tihedalt asustatud keskustest kaugel asuvatele saartele suunatud piirkondlike strateegiate raames;

29.   teeb komisjonile ja teistele institutsioonidele ettepaneku nimetada aasta 2010 Euroopa saarte aastaks;

30.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 291, 21.10.2006, lk 11. (2) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 111. (3) EÜT C 192, 12.8.2002, lk 42. (4) ELT C 31, 7.2.2006, lk 25.