Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 179;

–   võttes arvesse 20. detsembri 2005. aasta nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: "Euroopa konsensus"(1), mis asetab omavastutuse ja partnerluse esmaseks ühiseks põhimõtteks, millega allakirjutanud kohustuvad toetama detsentraliseerimist ja head valitsemistava ning mis julgustab "kohalike omavalitsuste suuremat kaasamist";

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend;(2)

–   võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel,(3) mida on muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis allkirjastatud partnerluslepingu muutmise lepinguga(4) ("Cotonou leping"), eriti selle artikleid 4, 28, artikli 30 lõiget 2, artikli 43 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2;

–   võttes arvesse Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi hartat, mille Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 14. jaanuaril 1994. aastal ministrite asetäitjate 506. kohtumisel vastu võttis;

–   võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Teemaprogramm "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis'", milles kinnitatakse uuesti, et kohalikud asutused on arengu küsimustes täieõiguslikud huvirühmad ning tehakse ettepanek kaasata nad "arengukoostöösse muuhulgas nii dialoogi kui ka rahalise toetuse kaudu" (KOM(2006)0019);

–   võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga "Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks" (Euroopa Ülemkogu võttis strateegia vastu 15.–16. detsembril 2005. aastal), milles komisjon kohustub toetama detsentraliseerimist ja kohalike asutuste suutlikkuse arendamist, rõhutades Euroopa ja Aafrika linnade ja valdade vaheliste sõprussidemete ja partnerluse strateegilist olulisust, et toetada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ning edendada nende saavutamiseks vajalikke tingimusi (KOM(2005)0489);

–   võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2003. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele valitsemise ja arengu kohta, mille kohaselt on hea valitsemistava Euroopa koostöö esmatähtis valdkond (KOM(2003)0615);

–   võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 1999. aasta selgitavat märkust (DEV/1424/2000) arengu peadirektoraadi osakondadele ja delegatsioonidele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV), Ladina-Ameerika ja Aasia ja Vahemerepiirkonna ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, milles toetatakse (detsentraliseeritud) sidusrühmade kaasamist poliitika sõnastamisse ja väljatöötamisse selle algetapist peale ning tehakse ettepanek võtta vastu tööjuhend kõigi arengumaade delegatsioonide jaoks;

–   võttes arvesse nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta(5);

–   võttes arvesse "detsentraliseeritud koostöö" eelarverida B7-6002, mis on mõeldud edendama seda lähenemist kõigis arengumaades;

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 16. novembri 2005. aasta arvamust detsentraliseeritud koostöö kohta ELi arengupoliitika reformi elluviimisel (CdR 224/2005);

–   võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide lõplikku deklaratsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta ÜRO Peaassamblee kuuekümnendal istungjärgul septembris 2005, milles rõhutatakse kohalike asutuste olulist rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;

–   võttes arvesse ÜRO Peasekretäri aruannet A/59/354, mis esitati ÜRO Peaassamblee 59. istungjärgul 13. septembril 2004. aastal ning milles tunnustatakse kohalike asutuste ja nende ülemaailmsete võrgustike rolli, eriti Ühinenud Linnade ja Kohalike Omavalitsuste Ülemaailmset Organisatsiooni (UCLG), mille asutusi ja võrgustikke käsitletakse kui ÜRO ühte peamist partnerit arengu- ja humanitaarküsimustes kohalikul tasandil;

–   võttes arvesse ministrite ja valitsuste esindajate lõppdeklaratsiooni neljanda ülemaailmsel veefoorumil (mis toimus Mexicos 16. kuni 22. märtsil 2006), milles ollakse seisukohal, et tõhus koostöö kohalike asutustega on oluline tegur, mis aitab tulla toime veega seotud probleemidega ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

–   võttes arvesse säästliku arengu tippkohtumise (mis toimus Johannesburgis 26. augustist kuni 4. septembrini 2002) lõppdeklaratsiooni, milles peetakse tähtsaks kohalike asutuste rolli ja suutlikkuse tugevdamist jätkusuutliku arengu tagamiseks;

–   võttes arvesse teise ÜRO inimasustusealase konverentsi (Habitat II) (mis toimus Istanbulis 3. kuni 15. juunini 1996) lõppdeklaratsiooni, milles tunnistatakse, et kohalikud asutused on ÜRO inimasulate tegevuskava elluviimisel riikide lähimad partnerid;

–   võttes arvesse teise ülemaailmse planeet maa tippkohtumise (mis toimus Rio de Janeiros 13. kuni 14. juunini 1992) Rio deklaratsiooni keskkonna ja arengu kohta, milles rõhutatakse kohalike asutuste otsustavat rolli Agenda 21, mis võeti vastu deklaratsioonile alla kirjutanud riikide poolt, elluviimisel;

–   võttes arvesse UCLG asutamiskongressi (mis toimus Pariisis 2. kuni 5. maini 2004) deklaratsiooni, millega 3 000 linnapead ja maailma kohalikke omavalitsusi esindavat kohalikku poliitikut kohustusid saavutama aastatuhande arengueesmärgid kohalikul tasandil ning töötama kohaliku autonoomia ja demokraatia tugevdamise ja linnade arengut edendava koostöö nimel;

–   võttes arvesse Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Peaassamblee (mis toimus Innsbruckis 10. kuni 12. maini 2006) lõppdeklaratsiooni ning selle peatükki "Kohalikust ülemaailmseni", milles rõhutatakse Euroopa ja tema kohalike omavalitsuste rolli maailmas;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0039/2007),

Kohalike asutuste teadmised ja lisandväärtus arengukoostöös

A.   arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on üks ELi prioriteetidest ning et kohalike omavalitsuste põhilist rolli nende eesmärkide elluviimisel on tunnustanud ÜRO ja eriti ÜRO peasekretär, kes ütles 2005. aasta aastatuhande tippkohtumisel: "Kuidas me võime loota aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, kui me ei ole edukad sellistes valdkondades nagu haridus, nälja vastu võitlemine, tervishoid, veemajandus, sanitaartingimused ja sooline võrdõiguslikkus? Linnadel ja kohalikel omavalitsustel on esmatähtis roll kõigis nendes valdkondades. [...] Kuigi meie eesmärgid on ülemaailmsed, on neid võimalik saavutada kõige efektiivsemalt kohalikul tasandil";

B.   arvestades, et praeguse tempo korral oleks 2015. aastaks kinnitatud arengueesmärkide saavutamiseks vaja 110 aastat ning et kohalike asutuste kogemusi mitmetes arenguga seotud valdkondades, nagu veemajandus, võitlus AIDSi vastu, soolise võrdõiguslikkuse poliitika, jäätmehooldus, sotsiaalne ühtekuuluvus, kohalik majandusareng, peaks EL tunnustama kui vajalikku panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse;

C.   arvestades, et igal lapsel on õigus oma sünni registreerimisele registriasutuses ning võttes arvesse kohalike omavalitsuste olulist rolli selles ning otsest seost kõnealuse tava ja lapsi töö kaudu ekspluateerimise eest kaitsvate asjaomaste inimõigusalaste normide kohaldamise vahel;

D.   arvestades, et hea valitsemistava on üks ELi prioriteetne eesmärk ning et kohalik demokraatia ja detsentraliseeritus asuvad vastavalt eespool nimetatud Euroopa konsensusele arengu küsimuses demokraatliku valitsemistava südames;

E.   arvestades, et 20 aasta pärast elab 60% maailma elanikkonnast linnades ning et linnad etendavad seega olulist rolli kõige vaesemate elanikkonna rühmade elutingimuste parandamises;

F.   arvestades, et kohalikud asutused kogu maailmas vajavad kogemusi, mida on võimalik omandada läbi:

G.   arvestades, et kohalikel asutustel on vajalik poliitiline õiguspärasus, teadmised ja kohalike küsimustega tegelemise kogemus ning võimalus koondada enda ümber teisi kohalikke sidusrühmi;

H.   arvestades, et vaatamata sellele, et kohalike asutuste osalemist koostööprotsessis loetakse Cotonou lepingus ja Euroopa konsensuses arengu küsimuses oluliseks, ei ole veel rakendatud ühtegi alalist mehhanismi, et tagada kohalike asutuste osalus dialoogis komisjoniga Euroopas ja arengumaades; arvestades siiski, et selline mehhanism on olemas valitsusväliste osalejate jaoks;

Euroopas

I.   arvestades, et kohalikud asutused on arenguabi valdkonnas juba praegu pädevad ja omavad pikaajalist kogemust: nad on olnud asjatundjad kõigis linnaarenduse valdkondades ja maaelu küsimustes juba üle kolmekümne aasta ning nende üha enam mitmekesistuv tegevus kasvab jätkuvalt, moodustades seega kogu maailma hõlmava solidaarsuse võrgustiku; arvestades, et praegu toetavad ja rahastavad neid meetmeid erinevad riigid;

J.   arvestades, et Euroopa kohalike omavalitsuste siseriiklikud ja piirkondlikud ühendused etendavad üha olulisemat rolli teabe, suutlikkuse suurendamise ja dialoogi osas ning võivad seega muutuda ELi ja teiste arengupartnerite jaoks "peamiseks kanaliks", mille kaudu tagatakse kohalike asutuste osalus dialoogis komisjoniga;

K.   arvestades, et Euroopa kohalikud omavalitsused ja nende ühendused etendavad otsustavat rolli avalikkuse teavitamisel, ergutamisel ja teadlikkuse tõstmisel ELis kohalikul tasandil, hõlmates otseselt kodanikke; arvestades, et see aitab kaasa solidaarsuse ja arenguabi väärtuste edendamisele, mida näitab ka 2005. aasta juulis UCLG poolt ÜRO toel käivitatud "Aastatuhande linnade kampaania"; arvestades, et selle raames kutsub UCLG Euroopa osakond, s.t. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu alates 2006. aasta aprillist Euroopa linnu üles aastatuhande arengueesmärkide edendamisele ja elluviimisele;

L.   arvestades, et enamates haldusüksustes ja piirkondades ei piirdu kohalikud arengu teadvustamise kavad ja programmid ühekordsete meetmetega, vaid on selle asemel kehtestanud kohaliku tasandi elanikkonnale laiaulatusliku koolitus- ja teabeprogrammi;

M.   arvestades, et kohalikud asutused on arengu valdkonnas peamised osalejad, kes aitavad elavdada ja koordineerida kohalikul tasandil majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid;

N.   arvestades, et Euroopa linnade ja lõuna piirkonna linnade vahelised sõprussidemeid ei saa praegu ELi rahalist toetust, kuigi Euroopa linnade koostööalgatused nendega samavõrdsete lõunapoolsete riikide linnade suhtes on üha arvukamad;

O.   arvestades, et Euroopasse sisserändajad etendavad olulist osa arengukoostöös, nende lisandväärtus seisneb nende potentsiaalses panuses, nende oskustes ja läheduses oma päritolumaale; arvestades selle taustal, et detsentraliseeritud koostöö on sisserändajate kogukondade eest seisvate rahvusvaheliste solidaarsusorganisatsioonide jaoks oluline ja sobiv sekkumisvaldkond nii seoses nende inimeste päritolumaades rakendatava tegevusega kui ka arengukoolituse ja teadlikkuse tõstmise projektidega neid vastuvõtvas riigis;

Arengumaades

P.   arvestades, et "detsentraliseeritud koostöö", nagu seda määratleb EL alates 15. detsembril 1989. aastal alla kirjutatud neljandast Lomé konventsioonist, märgib tahet mitte enam otsustada abi andmise üle arengumaadele üksnes kolmandate riikidega, vaid kaasata kohalikud omavalitsused nii poliitiliste otsuste tegemisse kui ka abi rakendamisse, et muuta see tõhusamaks ja elujõulisemaks; arvestades, et eesmärk on Euroopa koostööprotsessi põhjalik ja püsiv muutmine, võttes arvesse elanike ootusi, et projektid vastaksid paremini tegelikele vajadustele;

Q.   arvestades, et arengupoliitikas osalemine ja selle omaksvõtmine, mis on ELi peamised põhimõtted, peab toimuma kohalike asutuste kaasamisel, sest nende jaotumine kogu territooriumil võimaldab neil teostada lähendamispoliitikat ja edastada iga päev oma elanikkonna ootusi, eriti kõige äärepoolsemates piirkondades,

R.   arvestades, et kohalikel omavalitsustel on kõigis arengumaades kogemused sellistes erinevates valdkondades nagu sanitaaria, haridus, tervishoid, elamumajandus, naiste õiguste edendamine otsuseid vastu võtvates kohalikes organites, narkootikume puudutavad teabesüsteemid, turismi juhtimine, linna ajaloolise pärandi säilitamine, kohalike tervishoiuteenuste edendamine, veemajandus ja ühistransport;

S.   arvestades, et detsentraliseerimine ja riiklikud reformid, mis on käimas enamikes piirkondades üle kogu maailma, panevad kohalikud omavalitused end kehtestama valitsussfäärina, mis on korraga nii eraldatud kui esinduslik koos uute vastutusaladega väga erinevates poliitikavaldkondades, mis on väga olulised vaesuse vastu võitlemisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, nagu näiteks esmane tervishoid, veemajandus, sanitaaria, juurdepääs haridusele, keskkonnakaitse, kohalik majandusareng, HIVi/AIDSi ennetamine ja sooline võrdõiguslikkus;

T.   arvestades, et kohalike omavalitsuste kaasamine võib aidata kaasa kohaliku demokraatia tugevdamisele ja abi haldamise demokratiseerimisele kohalikul tasandil, arvestades rolli, mida kohalike asutuste siseriiklikud ühendused võivad selles valdkonnas lõunapoolsetes riikides etendada;

U.   arvestades, et nende kohalike omavalitsuste strateegiline roll, kellel on valimiste kaudu saadud legitiimsus ning kes asuvad riigi valitsuse ja kodanikuühiskonna vahel, muudab nad ideaalseks vahendajaks, et soodustada erinevate arengupartnerite vahelist konsulteerimist, mis on vajalik tõhusaks ja koordineeritud abiks;

V.   arvestades, et kohalikud asutused, kes tunnevad kohalikke tingimusi paremini kui keskvalitsus või rahvusvahelised rahastajad, pakuvad konkreetset lisandväärtust ning neil on paremad võimalused hinnata siseriiklike ja rahvusvaheliste arengustrateegiate kohalikku mõju, mistõttu nad suudavad pakkuda nende hallatavate territooriumide eripäradega paremini kohandatud abi;

W.   arvestades, et sobivate vahenditega võiksid kohalikud asutused olla stabiilseks raamiks, mis võimaldab uutel osalejatel ennast väljendada, organiseerida ja Euroopa partnerluse nõudmistega kohaneda;

X.   arvestades, et eriteadmised nende hallatava territooriumi kohta teevad kohalikest asutustest vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise peamise jõu;

Y.   arvestades, et näiteks Ladina-Ameerika piirkonnas asetab linnastumise kiire areng linnapoliitika arenguteemade hulgas esiplaanile ning teeb linnadest ja linnastutest sotsiaalprobleemidega tegelemise valdkonnas (ränne, noorsugu, vaesus ja tööhõive) valitsuste peamised koostööpartnerid;

Z.   arvestades, et edendada tuleb dialoogi kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate vahel ELi poolt rahastatud kohaliku arengu projektide väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

AA.   arvestades, et arengumaade kohalike asutuste osalemine nõuab arengukoostöö strateegiate omaksvõtmist, mis nõuab muu hulgas nende juurdepääsu parandamist teabele, korralduslikke ressursse ja esindusmehhanisme, dialoogi pidamise suutlikkust ja algatusvõimet koostööpoliitika valdkonnas ning osalemist siseriiklikes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes nõuandvates ja konsultatsiooniorganites;

AB.  AB arvestades, et UCLG etendab olulist rolli arengumaade asutuste vajaduste ümberkorraldamisel ja esitlemisel;

AC.   arvestades, et vaatamata kogemustele arengu küsimustes on kohalike asutuste roll arengus tänaseni alahinnatud ja alarakendatud,

Vahendite pakkumine kohalikele asutustele nende rolli täitmiseks aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel

1.   tuletab meelde, et komisjon on juba pikka aega tagasi võtnud kohustuse anda kohalikele asutustele täieõigusliku partneri roll arenguabis ning et komisjoni viimativõetud kohustused on: AKV riikide suhtes Cotonou leping ning kõikide arengumaade suhtes põhimõtted, millele tugineb Euroopa 2005. aasta konsensus arengu küsimuses;

2.   tunnistab, et kohalike asutuste kaasamine arengupoliitikasse on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ja hea valitsemistava tagamisel väga oluline; usub, et arengupoliitika omaksvõtmine on arenguabi valdkonnas märkimisväärne samm läbipaistvuse ja demokraatia poole ning võimaldab lähtuda raha saajate tõelistest vajadustest, et töötada välja tõhusamad ja elujõulisemad projektid ning programmid;

3.   rõhutab põhja-lõuna telje ja lõuna-lõuna telje partnerluse tähtsust kohalike asutuste ja neid esindavate ühenduste vahel, mis aitab kaasa hea valitsemistava tugevdamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

4.   palub komisjonil toetada ja tugevdada Euroopa kohalike asutuste ja nende rahvusvaheliste partnerite otsest koostööd; nõuab eriti, et tagataks selliste solidaarsusvõrgustike järjepidevus (sh rahaline), mis loodi selliste programmidega nagu URB-AL, Aasia URBS ja teised, mis lõpetavad tegevuse hiljemalt 2007. aastal ning kujutavad endast elanike ees võetud kohustusi;

5.   rõhutab, et omavastutuse, osaluse ja hea valitsemistava põhimõtted nõuavad mitmepoolset lähenemist, kus erinevad arengupartnerid, olgu siis tegemist kas kolmandate riikide, kohalike asutuste või valitsusväliste osalejatega, tegutsevad üksteist täiendavalt ja ühtselt;

6.   rõhutab, et kohalikud omavalitsused peavad kaasama ülejäänud kohalikke sidusrühmi (ülikoolid, sotsiaalsed osapooled, valitsusvälised arenguorganisatsioonid, ettevõtted jne) ning innustama kodanikke osalema avalikus elus;

7.   palub kohalikel asutustel võtta koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega järelevalve alla tööstus ja põllumajandus, et hoida ära laste töö kasutamine ning teha koostööd nõuetele vastavate koolihoonete ehitamisel ja hooldamisel, kus töötavad koolitatud õpetajad ning pakutakse tasuta transporti ja koolitoitu, et kõigil lastel oleks võimalus koolis käia;

8.   pidades siiski oluliseks eristada selgelt kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate konkreetseid rolle, arvestades nende pädevusvaldkonda, õiguspärasus ja demokraatlikku kontrolli, kogemusi kohalike küsimuste juhtimise valdkonnas ning kaasatust riikliku poliitika elluviimisse;

9.   väljendab heameelt poliitilise tunnustamise ja kohalikele asutustele eespool nimetatud arengukoostöö rahastamisvahendiga eraldatud rahaliste vahendite üle: a) kohalikud asutused kaasatakse arengumaade koostööstrateegiate määratlemisse, geograafiliste ja temaatiliste programmide väljatöötamisse, nende rakendamisse ja hindamisse juba algetapis; b) kuni 15% temaatilise programmi "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused" vahenditest võib eraldada otse kohalikele asutustele; c) Euroopa kohalikud asutused integreeritakse struktureeritud poliitilisse dialoogi Euroopa institutsioonide ja teiste põhjapoolse piirkonna arengu sidusrühmadega;

10.   palub komisjonil viidata tulevastes arengukoostöö rahastamisvahendites ja õigusloomega seotud tekstides kohalike asutuste rollile ja neid esindavatele ühendustele kui "poliitilistele partneritele" ning tagada nende osalemine kõigis koostööprotsessi etappides ja nende otsene juurdepääs Euroopa rahastamisvahenditele;

11.   palub komisjonil täpsustada riikide strateegiadokumentides menetluskord ja mehhanismid, mille abil kaasata paremini kohalikke asutusi, neid esindavaid organisatsioone ja kodanikuühiskonna partnereid kõigis koostööprotsessi etappides (dialoogid ja strateegiadokumentide sõnastamine, kavandamine, rakendamine, läbivaatamine, hindamine) ning kindlustada, et ELi delegatsioonid oleksid nende rakendamise tagamiseks sellest informeeritud;

12.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnustama lõuna piirkonna kohalike asutuste ühendusi strateegiate määratlemisel ja arengupoliitika rakendamisel kui tõhusaid vahelülisid ühelt poolt kohalike asutuste ja teiselt poolt liikmesriikide valitsuste ja ELi vahel;

13.   avaldab kahetsust, et praegu on arengumaade asutused kaasatud vaid projektide rakendamisse ja mitte arengupoliitika väljatöötamisse, ning seda ka AKV riikides, vaatamata Cotonou lepingu muutmisele, mis paigutab poliitilise dialoogi kohalike asutustega partnerluse keskmesse; kohustub seetõttu võtma valitud esindajate ühendustega üksikasjalikke järelmeetmeid arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise osas nii ELis kui ka arengumaades, vaadates eriti läbi riikide strateegiadokumendid, ning teavitama kohalikke asutusi neile pakutavatest uutest võimalustest ja kohalike asutuste praktikas tekkinud raskuste korral edastama teabe komisjonile;

14.   rõhutab seetõttu, et ülalmainitud komisjoni 23. detsembri 1999. aasta selgitavas märkuses tehti ettepanek võtta kõigi arengumaade delegatsioonide jaoks vastu tööjuhend, mis selgitas täpselt, kuidas kaasata kohalikke asutusi ja valitsusväliseid osalejaid igasse koostööprotsessi etappi, soovitas detsentraliseeritud sidusrühmade osalemist poliitika sõnastamise ja kavandamise algusetapis ning mis jääb kasulikuks juhendiks uute arengu rahastamisvahendite rakendamisel;

15.   avaldab heameelt selle üle, et oma ülalmainitud 25. jaanuari 2006. aasta teatises kinnitab komisjon uuesti, et kohalikud asutused on täieõiguslikud arengus osalejad ning teeb ettepaneku kaasata valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused arengukoostöösse, muu hulgas nii dialoogi kui ka rahalise toetuse kaudu; rõhutab, et vastavalt uue arengukoostöö rahastamisvahendi sätetele tähendab see nende osalemist siseriiklike strateegiate ja geograafiliste programmide väljatöötamises, sest just seal määratletakse Euroopa koostöö poliitilised suunised; avaldab seetõttu kahetsust selle üle, et komisjon piirab kõnealuses teatises kohalike asutuste osalemise võimalust ning käsitleb seda geograafiliste programmide osas vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele teisejärgulisena; on seisukohal, et koostöö kohalike asutuste ja keskvalitsuse vahel tõhustab arenguabi andmist ning võimaldab sihtotstarbeliste rahaliste vahendite tulemuslikumat kasutamist ja abi jõudmist nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad;

16.   rõhutab vajadust arendada pidevat dialoogi ja konsulteerimist ELi ning kohalike asutuste ja nende esindajate ühenduste vahel kõigil tasanditel – siseriiklikul, piirkondlikul, ülemaailmsel –, eriti kaasates neid kui vaatlejaid ELi ja partnerriikide vahelistel foorumitel, nagu näiteks AKV-EL Parlamentaarne Ühisassamblee ja Ministrite Nõukogu, valitsusväliste osalejate esindajatega võrdsetel alustel;

17.   palub, et kohalikud asutused ja neid esindavad ühendused võiksid saada osa otsesest ja sobivast rahastamisest: a) arengukoostöö rahastamisvahendi geograafiliste programmide raames, arvestades nende rolli kohalikus valitsemises ja nende osaluse tähtsust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel; b) temaatilise programmi "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused" raames, kuna nende dialoogis ja koostööprotsessis osalemise (organiseerimine ja esindamine, konsultatsiooni, dialoogi ja lobitöö mehhanismide kehtestamine) suutlikkuse tugevdamine nii Euroopas kui ka arengumaades vajab nende uute vastutusaladega paremini kohandatud rahalist toetust;

18.   kutsub seetõttu komisjoni üles arengukoostöö rahastamisvahendeid 2008/2009 perioodiks läbi vaatama:

19.   rõhutab struktureeritud dialoogi olulisust Euroopa kohalike asutuste ja ühenduse institutsioonide vahel, nagu on määratletud arengukoostöö rahastamisvahendiga, et Euroopa kohalikel asutustel oleks raamistik, milles nad võivad tõhusalt koostööd teha ja pidada dialoogi arenguga tegelevate institutsioonide ja teiste sidusrühmadega;

20.   kutsub komisjoni üles seadma sisse partnerlust aktiivselt koostööd tegevaid kohalikke asutusi esindavate ühenduste platvormiga, mis on loodud valitsusväliste organisatsioonide platvormi Concordi (Euroopa kodanikeühenduste abi- ja arengukoostöö konföderatsiooni) eeskujul, et edendada Euroopa institutsioonidega peetavat dialoogi ja tehtavat koostööd, koordineerida koostööd kohalike asutuste vahel ja abistada kohalikke asutusi arengupoliitika rakendamisel ning eelkõige tugevdada partnerluse liikmete suutlikkust;

21.   palub komisjonil luua koostöös kohalike omavalitsuste organisatsioonidega rahvusvaheline kohaliku demokraatia ja detsentraliseerimise seire keskus, et:

22.   palub komisjonil edendada struktuurilisi meetmeid, mis elavdavad ja toetavad detsentraliseerimist ja kohaliku suutlikkuse suurendamist partnerriikides koos suurema demokraatia ja kodanike osalemisega;

23.   teeb ettepaneku kasutada koostööstrateegiate muutmise mehhanisme, kaasa arvatud Cotonou lepingu muutmine, et kontrollida kohalike asutuste koostööprotsessi kaasamisel saavutatud edusamme ning kaotada õiguslikud, poliitilised ja organisatsioonilised piirangud, mis takistavad kohalike asutuste osalemist koostööprotsessis;

o
o   o

24.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) ELT C 46, 24.2.2006, lk 1. (2) ELT L 378, 27.12.2006, lk 41. (3) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ Ministrite Nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22) (4) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27. (5) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 6. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 625/2004 (ELT L 99, 3.4.2004, lk 1).