Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/0278(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0061/2007

Esitatud tekstid :

A6-0061/2007

Arutelud :

PV 28/03/2007 - 16
CRE 28/03/2007 - 16

Hääletused :

PV 29/03/2007 - 8.8
CRE 29/03/2007 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 22/05/2007 - 9.6
CRE 22/05/2007 - 9.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0095
P6_TA(2007)0191

Vastuvõetud tekstid
PDF 468kWORD 312k
Neljapäev, 29. märts 2007 - Brüssel
Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine *
P6_TA(2007)0095A6-0061/2007

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (KOM(2005)0671 – C6-0032/2006 – 2005/0278(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Ettepanekut muudeti 29. märtsil 2007 järgmiselt(1):

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Esimene volitus
võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut ning eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning eriti selle artikleid 37 ja 95,
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 1
(1)  Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mis ühendab omavahel parimad keskkonnasõbralikud tavad, kõrgetasemelise bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, kõrgete loomatervishoiustandardite kohaldamise ning tootmise, mis on kooskõlas teatavate tarbijate eelistustega, kes eelistavad tooteid, mille valmistamisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel kahekordne ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt pakub see üldisi hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arendamist.
(1)  Mahepõllumajanduslik tootmine on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem, mis keskendub säästva tootmise kõigile tahkudele ja üritab saavutada tasakaalu, mis ühendab omavahel parimad keskkonnasõbralikud tavad, kõrgetasemelise bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise ja kõrgete loomatervishoiustandardite kohaldamise ning mille eesmärgiks on mullaviljakuse parandamine looduslike vahenditega ja sellise tootmise tagamine, mis on kooskõlas teatavate tarbijate eelistustega, kes eelistavad tooteid, mille valmistamisel on kasutatud looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel mitmeid positiivseid jooni: see mitte ainult ei paku eriomast turgu, mis vastab tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, tarnides samal ajal avalikke kaupu, mis ei piirdu ainult toiduainete sektoriga, vaid samuti ja eelkõige toetab see keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu sotsiaalset arendamist.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 2
(2)  Enamikus liikmesriikidest on mahepõllumajandussektori osatähtsus tõusuteel. Tarbijate nõudluse kasv on eriti silmatorkav viimaste aastate jooksul. Hiljutised reformid ühises põllumajanduspoliitikas, rõhuga turule suunatusel ja tarbijate nõudlusele vastaval kvaliteettoodete tarnimisel, stimuleerivad tõenäoliselt mahepõllumajandusliku toodangu turgu veelgi. Seda arvestades on mahepõllumajandusliku tootmisega seotud õigusaktidel üha kasvava tähtsusega roll põllumajanduse raampoliitikas ning see on tihedalt seotud põllumajandusturgude arenguga.
(2)   Mahepõllumajandus on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu poolt Göteborgi kava kontekstis seatud säästva arengu eesmärkidega, kuna see annab panuse säästva arengu saavutamiseks, annab tervislikke ja kvaliteetseid tooteid ning kasutab keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid. Enamikus liikmesriikidest on mahepõllumajandussektori osatähtsus tõusuteel. Tarbijate nõudluse kasv on eriti silmatorkav viimaste aastate jooksul. Hiljutised reformid ühises põllumajanduspoliitikas, rõhuga turule suunatusel ja tarbijate nõudlusele vastaval kvaliteettoodete tarnimisel, stimuleerivad tõenäoliselt mahepõllumajandusliku toodangu turgu veelgi. Seda arvestades peab mahepõllumajanduslik tootmine tingimata mängima üha kasvava tähtsusega rolli põllumajanduse raampoliitikas ning olema tihedalt seotud põllumajandusturgude arenguga ning põllumajanduslikuks tegevuseks määratud muldade kaitse ja turbega.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 2 a (uus)
(2 a)  Iga õigusakt ja poliitika, mille ühendus kõnealuses valdkonnas vastu võtab, peaks aitama kaasa käesolevas määruses määratletud mahepõllumajanduse ja mahepõllumajandusliku tootmise arengule. Mahepõllumajandus etendab olulist osa ühenduse säästva arengu poliitika rakendamisel.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 3
(3)  Ühenduse mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva õigusliku raamistiku eesmärk peaks olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikena märgistatud toodete suhtes. Edaspidi peaks raamistiku siht olema luua tingimused, millele toetudes saaks kõnealune sektor edeneda kooskõlas tootmise ja turu arenguga.
(3)  Ühenduse mahepõllumajanduslikku tootmist reguleeriva õigusliku raamistiku eesmärk peaks olema tagada aus konkurents ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikena märgistatud toodete suhtes. Edaspidi peaks raamistiku siht olema luua tingimused, millele toetudes saaks kõnealune sektor edeneda kooskõlas tootmise ja turu arenguga ning keskkonnasäästlikult.
Muudatusettepanekud 6 ja 157
Põhjendus 7
(7)  Tuleks kehtestada ühenduse üldine mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade raamistik, pidades silmas taime- ja loomakasvatustoodangut, sealhulgas nii üleminekueeskirju kui ka eeskirju töödeldud toidu ja sööda kohta. Kõnealuste üldeeskirjade üksikasjade kindlaksmääramise ning ühenduse vesiviljeluse tootmiseeskirjade vastuvõtmise õigus tuleks anda komisjonile.
(7)  Tuleks kehtestada ühenduse üldine mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade raamistik, pidades silmas taime- ja loomakasvatustoodangut, sealhulgas nii üleminekueeskirju kui ka eeskirju töödeldud toidu ja sööda kohta. Kõnealuste üldeeskirjade üksikasjade ja lisade kindlaksmääramise õigus tuleks anda komisjonile, kes peaks konsulteerima Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 8
(8)  Mahepõllumajandusliku tootmise arengut tuleks veelgi lihtsustada, toetades uute mahepõllumajanduslikule tootmisele sobilikumate tehnoloogiate ja ainete kasutuselevõttu.
(8)  Mahepõllumajandusliku tootmise arengut tuleks parimate väljakujunenud tavade põhjal veelgi lihtsustada, eelkõige toetades mullaviljakust, külvikordi, kohalike seemnete kaitset, vee- ja energiasäästmise tavasid ning uute mahepõllumajanduslikule tootmisele sobilikumate tehnoloogiate ja ainete kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 9
(9)  Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) ning GMOdest või GMOdega toodetud tooted ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise kontseptsiooni ega tarbija arusaamaga mahepõllumajanduslikest toodetest. Seega ei tohiks GMOsid mahepõllumajanduses ega mahepõllumajanduslike toodete töötlemisel sihilikult kasutada.
(9)  Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) ning GMOdest või GMOdega toodetud tooted ei ole kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise kontseptsiooni ega tarbija arusaamaga mahepõllumajanduslikest toodetest. Seega ei tohiks GMOsid mahepõllumajanduses ega mahepõllumajanduslike toodete töötlemisel kasutada. Maheseemnete, sisendite, sööda ja toidu saastamine tuleks välistada siseriiklike ja ühenduse kohaste õigusaktidega, mis põhinevad ettevaatuspõhimõttel.
Muudatusettepanek 187
Põhjendus 9 a (uus)
(9 a)  Arvestades mahepõllumajandusliku seemne, sööda ja toidu GMOdega saastumise kasvavat riski ning sellega seotud ettevaatusabinõusid ja vastutust käsitlevate siseriiklike õigusnormide puudumist paljudes liikmesriikides, peaks komisjon enne 1. jaanuarit 2008 avaldama ettepaneku võtta vastu raamdirektiiv ettevaatusabinõude kohta GMOdega saastumise vältimiseks kogu toiduahelas, sealhulgas õigusliku raamistiku GMOdega saastumise vastutuseeskirjade kohta "saastaja maksab" põhimõtte alusel.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 9 b (uus)
(9 b)  Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on vastuolus mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetega.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 14
(14)  Keskkonnasaaste vältimiseks, eriti selliste loodusvarade puhul nagu muld ja vesi, peaks mahepõllumajanduslik loomakasvatus põhimõtteliselt võimaldama tihedat seost kõnealuse tootmise ja maa vahel, asjakohaseid mitmeaastasi külvikordi ning eluskarja toitmist mahepõllukultuuridega, mis on kasvatatud kas samas põllumajandusettevõttes või naabruses asuvates mahepõllumajandusettevõtetes.
(14)  Keskkonnasaaste ja selliste loodusvarade nagu muld ja vesi kvaliteedi ja kasutatavuse pöördumatu kahjustamise vältimiseks peaks mahepõllumajanduslik loomakasvatus põhimõtteliselt võimaldama tihedat seost kõnealuse tootmise ja maa vahel, asjakohaseid mitmeaastasi külvikordi ning eluskarja toitmist mahepõllukultuuridega, mis on kasvatatud kas samas põllumajandusettevõttes või naabruses asuvates mahepõllumajandusettevõtetes.
Muudatusettepanek 11
Põhjendus 15
(15)  Kuna mahepõllumajanduslik loomakasvatus on maaga seotud tegevus, peaks loomadel võimaluse korral olema juurdepääs vabaõhukarjamaadele.
(15)  Kuna mahepõllumajanduslik loomakasvatus on maaga seotud tegevus, peaks loomadel alati, kui klimaatilised ja pinnasetingimused lubavad, olema juurdepääs vabale õhule või karjamaadele.
Muudatusettepanekud 12 ja 158
Põhjendus 16
(16)  Mahepõllumajanduslik loomakasvatus peaks vastama kõrgetele loomade heaolustandarditele ja loomade liigispetsiifilistele käitumuslikele vajadustele ning loomatervishoid peaks põhinema haiguste ennetamisel. Selles osas peaks erilist tähelepanu pöörama pidamistingimustele, kasvatustavadele ja loomkoormusele. Lisaks tuleks liikide valikul eelistada aeglase kasvuga liine ja arvestada nende võimet kohaneda kohalike tingimustega. Loomakasvatuse ja vesiviljeluse rakenduseeskirjadega tagatakse vähemalt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni sätete ja selle hilisemate soovituste järgimine.
(16)  Mahepõllumajanduslik loomakasvatus peaks vastama loomade kõrgetele heaolustandarditele ja loomade liigispetsiifilistele käitumuslikele vajadustele ning loomatervishoid peaks põhinema haiguste ennetamisel. Selles osas peaks erilist tähelepanu pöörama pidamistingimustele, kasvatustavadele ja loomkoormusele. Lisaks tuleks tõugude valikul eelistada pikaealisi, haigustele vastupidavaid ja aeglase kasvuga liine ning piirkonnale omaseid kohalikke tõuge ja arvestada nende võimet kohaneda kohalike tingimustega. Loomakasvatuse rakenduseeskirjadega tuleks tagada vähemalt põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni sätete ja selle hilisemate soovituste järgimine.
Muudatusettepanek 13
Põhjendus 17
(17)  Mahepõllumajandusliku loomakasvatussüsteemi eesmärk peaks olema täita tootmistsüklid mahepõllumajanduslikul viisil kasvatatud eri liiki loomadega. Sellega toetatakse mahepõllumajandusloomade genofondi suurenemist, parandatakse iseregulatsiooni ning tagatakse seega sektori areng.
(17)  Mahepõllumajandusliku loomakasvatussüsteemi eesmärk peaks olema täita tootmistsüklid mahepõllumajanduslikul viisil kasvatatud eri liiki loomadega. Sellega tuleks toetada mahepõllumajandusloomade genofondi suurenemist, parandada iseregulatsiooni ning tagada seega sektori areng ja soodustada seda.
Muudatusettepanek 159
Põhjendus 18
(18)  Kuni ühenduse vesiviljeluse tootmiseeskirjade kehtestamiseni peaksid liikmesriigid leidma võimaluse tagada siseriiklike standardite kohaldamine või nende puudumisel liikmesriikides lubatud või heakskiidetud erasektori standardite kohaldamine. Siseturu häirimise vältimiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda üksteise tootmisstandardite tunnustamist kõnealuses sektoris.
välja jäetud
Muudatusettepanek 14
Põhjendus 22 a (uus)
(22 a)  Võttes arvesse praegust maaviljelus- ja loomakasvatustavade erinevust mahepõllumajanduses, peaks liikmesriikidele olema antud võimalus kohaldada oma territooriumil mahepõllumajanduse suhtes täiendavaid, rangemaid eeskirju.
Muudatusettepanek 15
Põhjendus 25
(25)  Selguse loomiseks ühenduse turul peaks muutma kohustuslikuks lihtsa ühtlustatud viitamissüsteemi kõigi ühenduses toodetud mahepõllumajanduslike toodete jaoks, vähemalt toodete puhul, millel ei ole ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo. Võimalust kasutada kõnealust viitamissüsteemi peaks kohaldama ka kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete suhtes, kuid see ei peaks olema nende jaoks kohustuslik.
(25)  Selguse loomiseks ühenduse turul peaks muutma kohustuslikuks lihtsa ühtlustatud viitamissüsteemi kõigi ühenduses toodetud mahepõllumajanduslike toodete jaoks, isegi toodete puhul, millel on ühenduse mahepõllumajandusliku tootmise logo. Ühtlustatud viitamissüsteemi peaks kohaldama ka kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete suhtes ja see peaks näitama selgelt ära toodete päritolu ning võimalikud erinevused mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaldamisel.
Muudatusettepanek 170
Põhjendus 27 a (uus)
(27 a)  Liikmesriigid peaksid ettevaatuspõhimõtte ja põhimõtte, et saastaja maksab alusel looma asjakohase õigusliku raamistiku, et vältida mahepõllumajanduslike toodete GMOdega saastamise kõiki ohte. Ettevõtjad peaksid võtma tarvitusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida GMOdega juhusliku või tehniliselt vältimatu saastamise kõiki ohte. GMOde olemasolu mahepõllumajanduslikes toodetes piirdub üksnes juhuslike ja tehniliselt vältimatute kogustega, mis ei ületa 0,1%.
Muudatusettepanek 17
Põhjendus 32
(32)  Imporditud kaupade samaväärsuse hindamisel peaks võtma arvesse Codex Alimentarius´es sätestatud rahvusvahelisi standardeid.
(32)  Imporditud kaupade samaväärsuse hindamisel peaks võtma arvesse tootmisstandardeid, mis on samaväärsed ühenduses mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavatega.
Muudatusettepanek 18
Põhjendus 32 a (uus)
(32 a)  Mahepõllumajanduslike toodete impordi eeskirju tuleks pidada kvalifitseeritud turulepääsu mudeliks, millega antakse kolmandate riikide tootjatele juurdepääs väärtuslikule turule, tingimusel et nad järgivad selle turu standardeid.
Muudatusettepanek 19
Põhjendus 36
(36)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Võttes arvesse, et õigusaktid mahepõllumajandusliku tootmise kohta on oluline tegur ühise põllumajanduspoliitika raamistikus, kuna need on tihedalt seotud arengutega põllumajandusturgudel, on asjakohane kooskõlastada need muude kõnealuse poliitika haldamisel kasutatavate õigusloomega seotud menetlustega. Seega peaks komisjon rakendama talle käesoleva määruse kohaselt antud volitusi otsuse nr 1999/468/EÜ artikliga 4 ettenähtud menetluskorras,
(36)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. Võttes arvesse, et õigusaktid mahepõllumajandusliku tootmise kohta on oluline tegur ühise põllumajanduspoliitika raamistikus, kuna need on tihedalt seotud arengutega põllumajandusturgudel, on asjakohane kooskõlastada need muude kõnealuse poliitika haldamisel kasutatavate õigusloomega seotud menetlustega. Seega peaks komisjon rakendama talle käesoleva määruse kohaselt antud volitusi vastavalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklis 5a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetlusele,
Muudatusettepanek 20
Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav osa
1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad, mis on seotud:
1.  Käesoleva määrusega luuakse alus mahepõllumajandusliku tootmise säästvale arengule ning kehtestatakse eesmärgid, põhimõtted ja eeskirjad, mis on seotud:
Muudatusettepanek 21
Artikli 1 lõike 1 punkt a
a) mahepõllumajanduslike toodete tootmise, turuleviimise, impordi, ekspordi ja kontrollimisega;
a) mahepõllumajanduslike toodete tootmise kõikide etappide, tootmismeetodite, töötlemise, levitamise, turuleviimise, impordi, ekspordi, kontrollimise ja sertifitseerimisega;
Muudatusettepanek 160
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav lause
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste põllumajandus- või vesiviljelustoodete suhtes, kui asjaomased tooted on ette nähtud turustamiseks mahepõllumajanduslike toodetena:
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste põllumajandustoodete suhtes, kui asjaomased tooted on ette nähtud turustamiseks mahepõllumajanduslike toodetena:
Muudatusettepanek 161
Artikli 1 lõike 2 punkt c
c) elus või töötlemata vesiviljelustooted;
välja jäetud
Muudatusettepanek 162
Artikli 1 lõike 2 punkt d
d) töödeldud vesiviljelustooted, mis on ette nähtud inimtarbimiseks;
välja jäetud
Muudatusettepanekud 179 ja 153
Artikli 1 lõike 2 punkt e a (uus)
e a) muud tooted nagu sool, lemmikloomatoit, vill, tekstiilid, kalakonservid, kosmeetikatooted, toidulisandid ja eeterlikud õlid.
Muudatusettepanek 24
Artikli 1 lõike 3 sissejuhatav osa
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Liidu territooriumil iga ettevõtja suhtes, kes on seotud järgmiste tegevustega:
3.  Käesolevat määrust kohaldatakse iga ettevõtja suhtes, kes on seotud tegevustega artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tootmise, ettevalmistamise ja levitamise mis tahes etapis, kaasa arvatud:
Muudatusettepanek 25
Artikli 1 lõike 3 punkt b
b) toidu ja sööda töötlemine;
b) toidu ja sööda käitlemine, töötlemine ja ettevalmistamine;
Muudatusettepanek 26
Artikli 1 lõike 3 punkt c
c) pakendamine, märgistamine ja reklaamimine;
c) mahepõllumajanduslike toodete käitlemine, pakendamine, ladustamine, märgistamine ja reklaamimine;
Muudatusettepanek 27
Artikli 1 lõike 3 teine lõik
Käesolevat määrust ei kohaldata peoteeninduse, tehasesööklate, ametiasutuste toitlustamise, restoranide või muude samalaadsete toitlustusalase teenindusega seotud tegevuste suhtes.
f a) peoteenindus, sööklad, restoranid või muud samalaadsed toitlustusalase teenindusega seotud tegevused.
Muudatusettepanek 28
Artikli 2 punkt a
a) mahepõllumajanduslik tootmine – nii mahepõllumajanduslike meetodite kasutamine põllumajandusettevõttes kui ka toote edasise töötlemise, pakendamise ja märgistamisega seotud tegevused vastavalt käesolevas määruses kehtestatud põhimõtetele ja eeskirjadele;
a) mahepõllumajanduslik tootmine – nii mahepõllumajanduslike meetodite kasutamine põllumajandusettevõttes kui ka toote edasise töötlemise, käitlemise, pakendamise, pakkimise, ladustamise ja märgistamisega seotud tegevused vastavalt käesolevas määruses kehtestatud põhimõtetele ja eeskirjadele;
Muudatusettepanek 29
Artikli 2 punkt b
b) mahepõllumajanduslik toode – mahepõllumajandusliku tootmise käigus valminud põllumajandustoode;
b) mahepõllumajanduslik toode – mahepõllumajandusliku tootmise käigus valminud toode;
Muudatusettepanek 30
Artikli 2 punkt b a (uus)
b a) ettevõtja – käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid läbi viiva ettevõtte omanik, kes allub mahepõllumajandusliku tootmise eest vastutavate asutuste või kontrolliasutuste järelevalvele;
Muudatusettepanek 163
Artikli 2 punkt e
e) vesiviljelus – veeorganismide kasvatamine ja aretamine, kasutades meetodeid, mille abil nende organismide tootmisvõimsus ületab looduslikus keskkonnas esineva tootmisvõimuse. Organismid jäävad ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku omandusse kõigi kasvatamis- ja aretamisetappide vältel kuni püügini (kaasa arvatud);
välja jäetud
Muudatusettepanek 31
Artikli 2 punkt f
f) üleminek – üleminek muult kui mahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele;
f) üleminek – tavapõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku periood;
Muudatusettepanek 32
Artikli 2 punkt j
j) pädev asutus – liikmesriigi keskasutus, mille pädevuses on mahepõllumajandusliku tootmise sektoris ametlike kontrollimiste korraldamine, või mis tahes muu asutus, kellele see pädevus on delegeeritud, ja vajaduse korral vastav kolmanda riigi asutus;
j) pädev asutus – liikmesriigi asutus, mille pädevuses on käesoleva määruse sätete ja komisjoni poolt määruse kohaldamiseks vastu võetud üksikasjalike eeskirjade jõustamine, või mis tahes muu asutus, kellele see pädevus on täielikult või osaliselt delegeeritud; vajaduse korral hõlmab see ka vastavat kolmanda riigi asutust;
Muudatusettepanek 33
Artikli 2 punkt k
k) kontrolliasutus – sõltumatu kolmas pool, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad kontrolliülesanded;
k) kontrolliasutus – sõltumatu asutus, kes viib mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas läbi kontrolli-, sertifitseerimis- ja jälgitavuse menetlusi vastavalt käesoleva määruse sätetele ja komisjoni poolt määruse kohaldamiseks vastu võetud üksikasjalikele eeskirjadele ja keda pädev asutus on sel eesmärgil tunnustanud ja kontrollinud; vajaduse korral hõlmab see samaväärset kolmanda riigi asutust, kelle tunnustamise kohta kohaldatakse erieeskirju;
Muudatusettepanek 34
Artikli 2 punkt m
m) vastavusmärk – märgi kujul väljastatav tõend vastavuse kohta teatavale hulgale standarditele või muudele normatiivsetele dokumentidele;
m) vastavusmärk – märgi kujul väljastatav tõend vastavuse kohta teatavast hulgast standarditest või muudest normatiivsetest dokumentidest tulenevatele nõuetele;
Muudatusettepanek 35
Artikli 2 punkt r
r)  GMOdega toodetud tooted – toit ja söödalisandid, lõhna- ja maitseained, vitamiinid, ensüümid, abiained, teatavad loomasöötades kasutatavad tooted (direktiivi 82/471/EMÜ alusel), taimekaitsevahendid, väetised ja mullaomaduste parandajad, mis on toodetud toites organismi materjalidega, mis on täielikult või osaliselt GMOd;
r)  GMOdega toodetud tooted – tooted, mis on saadud, kasutades GMOd tootmisprotsessis viimase elusorganismina, kuid mis ei sisalda GMOsid ja ei koosne ega ole toodetud GMOdest;
Muudatusettepanek 36
Artikli 2 punkt v a (uus)
v a) haljasväetistaim – põllukultuur, mis võib sisaldada looduslikke taimi ja umbrohtu ning mis pannakse mulda mullaomaduste parandamise eesmärgil.
Muudatusettepanek 37
Artikli 2 punkt v b (uus)
v b) veterinaarravi – kõik profülaktilised ja ravimeetmed, mida kasutatakse haige looma või haigete loomade rühma raviks konkreetse haiguse puhul vastavalt ettekirjutusele ja piiratud aja jooksul.
Muudatusettepanek 38
Artikli 2 punkt v c (uus)
v c) sünteetiline – keemiliste ja tööstuslike protsesside abil toodetud tooted, sealhulgas kõik tooted, mida looduses ei leidu ning looduslikest allikatest pärit toodete imitatsioonid, jättes välja tooted, mis on ekstraheeritud looduslikest toorainetest või lihtsate keemiliste protsesside abil modifitseeritud.
Muudatusettepanek 195
Artikli 2 punkt v d (uus)
v d) maaga seotud – maaga seotud loomakasvatus, mis täidab kolme järgmist kohustust:
- põllumajandusettevõttes olevatele loomadele vabajalutusalale pääsemise tagamine;
- loomade väljaheidete kogu või osalise laialilaotamise tagamine;
- kogu loomade toidu või selle olulise osa tagamine;
Muudatusettepanek 180
Artikli 3 esimene -1 lõik (uus)
Käesoleva määruse eesmärgid on:
a) edendada mahepõllumajandussüsteemide ning kogu mahepõllumajandusliku toidu ja sööda ahela säästvat arengut;
b) tagada mahepõllumajanduslike toodete siseturu toimimine ja aus konkurents kõikide mahepõllumajanduslike toodete tootjate vahel;
c) kehtestada usaldusväärsed eeskirjad mahepõllumajanduslike tootmissüsteemide, sealhulgas kontrolli, sertifitseerimise ja märgistamise kohta.
Muudatusettepanek 39
Artikli 3 sissejuhatav osa
Mahepõllumajandusliku tootmissüsteemi eesmärgid on järgmised:
1.  Mahepõllumajandusliku tootmismeetodi eesmärgid on järgmised:
Muudatusettepanek 40
Artikli 3 punkti a sissejuhatav osa
a)  Praktilist ja majanduslikult elujõulist põllumajanduse juhtimissüsteemi kasutades tagatakse mahepõllumajandusliku tootmissüsteemiga mitmekülgne tootevalik järgmiste meetodite abil:
a)  Keskkonnaalaselt ja sotsiaal-majanduslikult jätkusuutlikul tootmisel põhinevat süsteemi kasutades tagatakse sellega mitmekülgne tootevalik meetodite abil, mis:
Muudatusettepanek 41
Artikli 3 punkti a alapunkt i
i) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine miinimumini;
i) vähendavad negatiivseid keskkonna- ja kliimamõjusid miinimumini;
Muudatusettepanek 42
Artikli 3 punkti a alapunkt i a (uus)
i a) tagavad püsiva tasakaalu pinnase, vee, taimede ja loomade vahel;
Muudatusettepanek 43
Artikli 3 punkti a alapunkt ii
ii) bioloogilise mitmekesisuse kõrge taseme säilitamine ja parandamine põllumajandusettevõtetes ja neid ümbritsevatel maa-aladel;
ii) säilitavad bioloogilise ja geneetilise mitmekesisuse kõrge taseme põllumajandusettevõtetes ja sellest tulenevalt ka neid ümbritsevatel maa-aladel laiemas mõttes ning parandavad seda, pöörates erilist tähelepanu kohanenud kohalike sortide säilitamisele ja kohalikele tõugudele;
Muudatusettepanek 44
Artikli 3 punkti a alapunkt iii
iii) looduslike ressursside nagu vee, mulla, orgaanilise ainese ja õhu säilitamine nii suures ulatuses kui võimalik;
iii) kasutavad looduslikke ressursse (vesi, muld ja õhk) ja põllumajanduslikke sisendeid (energia, taimekaitsevahendid, toiteained) kõige ratsionaalsemal võimalikul viisil;
Muudatusettepanek 45
Artikli 3 punkti a alapunkt iv
iv) kinnipidamine kõrgetest loomade heaolustandarditest ning eelkõige loomade liigispetsiifiliste käitumuslike vajaduste rahuldamine.
iv) peavad kinni kõrgetest loomade tervise- ja heaolustandarditest ning eelkõige rahuldavad loomade liigispetsiifilisi käitumuslikke vajadusi.
Muudatusettepanek 46
Artikli 3 punkti a alapunkt iv a (uus)
iv a) aitavad säilitada traditsioonilisi kvaliteetsete toidukaupade ettevalmistamise meetodeid ja arendada väikesi peretalusid ja -ettevõtteid.
Muudatusettepanek 47
Artikli 3 punkt b
b)  Mahepõllumajanduslik tootmissüsteem tagab toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmise, mis vastab tarbija nõudmisele kaupade järele, mis on valmistatud looduslikel meetoditel või looduslike meetoditega võrreldavatel meetoditel ning kasutades looduses esinevaid aineid.
b)  Mahepõllumajanduslik tootmissüsteem tagab toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmise, mis vastab tarbija nõudmisele kaupade järele, mis on valmistatud looduslikel meetoditel või looduslike meetoditega võrreldavatel füüsikalistel meetoditel ning kasutades looduses esinevaid aineid.
Muudatusettepanek 48
Artikli 4 punkt a
a) elusorganismide ja mehaaniliste tootmismeetodite kasutamist eelistatakse sünteetiliste materjalide kasutamisele;
a) kasutatakse ainult elusorganisme ja mehaanilisi tootmismeetodeid, sünteetiliste materjalide ja sünteetilisi materjale sisaldavate tootmismeetodite kasutamine on lubatud ainult kooskõlas artikliga 16;
Muudatusettepanek 49
Artikli 4 punkt a a (uus)
a a) bioloogilisi ja mehhaanilisi tootmismeetodeid eelistatakse väliste sisendite, nagu sünteetiliste materjalide, kasutamisele;
Muudatusettepanek 50
Artikli 4 punkt b
b) looduslike ainete kasutamist eelistatakse keemiliselt sünteesitud ainete kasutamisele, viimaseid võib kasutada vaid juhul, kui looduslikud ained ei ole kaubanduslikult kättesaadavad;
b) kui välised sisendid on vajalikud, kasutatakse looduslikke aineid, mineraalaineid ja mahepõllumajanduslikult toodetud tooraineid; keemiliselt töödeldud või sünteesitud aineid tuleb rangelt piirata erandjuhtudega ning neid võib kasutada vaid juhul, kui looduslikud ained ei ole kaubanduslikult kättesaadavad, ning seda tuleb eraldi lubada kooskõlas artikliga 11;
Muudatusettepanek 51
Artikli 4 punkt c
c) ei ole lubatud kasutada GMOsid ja GMOdest või GMOdega toodetud tooteid, välja arvatud veterinaarravimid;
c)  GMOsid ja GMOdest või GMOde abil toodetud tooteid ei kasutata;
Muudatusettepanek 52
Artikli 4 punkt c a (uus)
c a) ioniseerivat kiiritamist ei ole lubatud kasutada;
Muudatusettepanek 172
Artikli 4 punkt c b (uus)
c b) vältida tuleb GMO tootmispiirkondade lähedusest tingitud juhuslikku saastumist.
Muudatusettepanek 53
Artikli 4 punkt d
d) mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad eeskirjad kohandatakse kohalike tingimustega, arengutasemetega ja eriomaste kasvatustavadega, säilitades samal ajal mahepõllumajandusliku tootmise ühise kontseptsiooni.
d) mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad eeskirjad kohandatakse kohalike tingimustega, arengutasemetega ja eriomaste kasvatustavadega, säilitades samal ajal mahepõllumajandusliku tootmise eesmärgid ja põhimõtted.
Muudatusettepanek 54
Artikli 4 punkt d a (uus)
d a) mahepõllumajanduslik tootmine tagab toote kvaliteedi, terviklikkuse ja jälgitavuse kogu toiduahela ulatuses;
Muudatusettepanek 55
Artikli 4 punkt d b (uus)
d b) mahepõllumajanduslik tootmine on sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlik tegevus;
Muudatusettepanek 56
Artikli 4 punkt d c (uus)
d c) ei toimu mingit vesikultuuride kasvatust ega muul viisil ilma mullata taimekasvatust ega ilma mullata loomakasvatust;
Muudatusettepanek 182
Artikli 4 punkt d d (uus)
d d) mahepõllumajanduslik tootmine säilitab ja loob töökohti, võimaldab põllumajandusettevõtjatel ja tarbijatel töötada välja ühiskondliku kokkuleppe, mis käsitleb säästvaid tavasid, kvaliteetsete toiduainete tootmist ja tarbimisharjumusi, sealhulgas terve rea looduskaitse, säästva tootmise ja lähiturustamise meetmeid;
Muudatusettepanek 57
Artikli 5 punkt a
a) põllumajandusliku tootmise käigus säilitatakse mullaviljakus ning parandatakse seda, tõkestatakse mullaerosiooni ning võideldakse erosiooni vastu ja vähendatakse reostust miinimumini;
a) põllumajandusliku tootmise käigus säilitatakse mulla elustik ja viljakus ning parandatakse neid, tõkestatakse mullaerosiooni ning võideldakse erosiooni vastu ja vähendatakse reostust miinimumini;
Muudatusettepanek 58
Artikli 5 punkt a a (uus)
a a) põllumajanduslik tootmine säilitab ja loob töökohti, aidates nii kaasa maaelu jätkusuutlikule arengule;
Muudatusettepanek 59
Artikli 5 punkt c
c) taastumatute varude ja muude kui põllumajanduslike sisendite kasutamist vähendatakse miinimumini;
c) taastumatute varude ja muude kui põllumajanduslike sisendite kasutamist vähendatakse miinimumini; edendatakse taastuvenergia kasutamist;
Muudatusettepanek 60
Artikli 5 punkt f
f) taimed toituvad peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu;
f) taimed toituvad peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu; seega kohaldatakse häid mulla majandamise tavasid;
Muudatusettepanek 61
Artikli 5 punkt g
g) taimekaitse ja loomade tervishoid põhineb preventiivsetel meetoditel, sealhulgas sobilike tõugude ja sortide selekteerimisel;
g) taimekaitse põhineb preventiivsetel meetoditel, sealhulgas sobilike sortide valikul, külvikorral, segaviljelusel, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisel ja kahjuritele ning haigustele loomuliku vastupanu arendamisel;
Muudatusettepanek 62
Artikli 5 punkt g a (uus)
g a) loomade tervishoid põhineb looma loomuliku immunoloogilise kaitse ja kehaehituse parandamisel ning sobivate tõugude ja kasvatustavade valikul;
Muudatusettepanek 63
Artikli 5 punkt h
h) loomasööt pärineb peamiselt põllumajandusettevõttest, kus loomi peetakse, või toodetakse koostöös teiste sama piirkonna mahepõllumajandusettevõtjatega;
h) loomasööt pärineb eelistatavalt põllumajandusettevõttest, kus loomi peetakse, või toodetakse koostöös teiste mahepõllumajandusettevõtjatega, ja loomkoormust piiratakse, et tagada, et loomakasvatuse korraldus moodustab terviku põllukultuuride tootmisega;
Muudatusettepanek 64
Artikli 5 punkt k
k) tõuge valides eelistatakse aeglase kasvuga liine ja võetakse arvesse loomade võimet kohanduda kohalike tingimustega, nende elujõulisust ja nende vastupanuvõimet haigustele ja terviseprobleemidele;
k) tõuge valides eelistatakse aeglase kasvuga liine, pikaealisi liine ja piirkonnale omaseid kohalikke tõuge ning võetakse arvesse loomade võimet kohanduda kohalike tingimustega, nende elujõulisust ja nende vastupanuvõimet haigustele ja terviseprobleemidele;
Muudatusettepanek 65
Artikli 5 punkt l
l) mahepõllumajanduslik loomasööt koosneb põhiliselt mahepõllumajanduslikku päritolu koostisosadest ning looduslikest mittepõllumajanduslikest ainetest;
l) mahepõllumajanduslik loomasööt koosneb mahepõllumajanduslikku päritolu koostisosadest ning looduslikest mittepõllumajanduslikest ainetest ja vastab kariloomade konkreetsetele toitainevajadustele nende arengu vastavates etappides; erandeid tuleb lubada kooskõlas artikliga 11;
Muudatusettepanek 196
Artikli 5 punkt m
m) kasutatakse loomakasvatusviise, mis parandavad immuunsüsteemi ning tugevdavad looduslikku kaitsevõimet haiguste vastu;
m) kasutatakse loomakasvatusviise, mis parandavad immuunsüsteemi ning tugevdavad looduslikku kaitsevõimet haiguste vastu, eelkõige regulaarse liikumise ning välja ja karjamaadele pääsemise teel, kui ilmastikutingimused ja maapinna olukord seda võimaldavad;
Muudatusettepanek 66
Artikli 5 punkt n
n) vesiviljelustoodangu puhul vähendatakse negatiivset mõju veekeskkonnale miinimumini;
n) vesiviljelustoodangu puhul säilitatakse loodusliku veeökosüsteemi bioloogiline mitmekesisus ja kvaliteet ning vähendatakse negatiivset mõju vee- ja maismaa-ökosüsteemidele miinimumini;
Muudatusettepanek 67
Artikli 6 pealkiri
Töötlemise suhtes kohaldatavad põhimõtted
Töötlemise ja ettevalmistamise suhtes kohaldatavad põhimõtted
Muudatusettepanek 68
Artikli 6 sissejuhatav osa
Lisaks artiklis 4 sätestatud üldpõhimõtetele kohaldatakse töödeldud mahepõllumajandusliku sööda ja toidu tootmise suhtes järgmisi põhimõtteid:
Lisaks artiklis 4 sätestatud eesmärkidele ja üldpõhimõtetele kohaldatakse töödeldud mahepõllumajandusliku sööda ja toidu tootmise ja ettevalmistamise, sealhulgas lisade määratluse ja võimalike muudatuste suhtes järgmisi põhimõtteid:
Muudatusettepanek 69
Artikli 6 punkt a
a) mahepõllumajanduslik sööt ja toit toodetakse põhiliselt mahepõllumajanduslikest koostisosadest, välja arvatud juhul, kui mahepõllumajanduslik koostisosa ei ole müügil;
a) mahepõllumajanduslik sööt ja toit toodetakse mahepõllumajanduslikest koostisosadest, välja arvatud juhul, kui mahepõllumajanduslik koostisosa ei ole müügil;
Muudatusettepanek 70
Artikli 6 punkt b
b) lisandeid ja abiaineid kasutatakse minimaalsel määral ning ainult vältimatu tehnoloogilise vajaduse korral;
b) lisandeid ja abiaineid kasutatakse minimaalsel määral ning ainult vältimatu tehnoloogilise või toitainete vajaduse korral ja kui need on lubatud vastavalt artiklis 15 sätestatud korrale;
Muudatusettepanek 71
Artikli 6 punkt c a (uus)
c a) toitu töödeldakse hoolikalt sellisel viisil, et oleks tagatud mahepõllumajandusliku toidu terviklikkus;
Muudatusettepanek 72
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik
Ettevõtte kogu kaubandusliku poole juhtimisel järgitakse mahepõllumajanduslikule tootmise või mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Kogu põllumajandusettevõtte juhtimisel järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Muudatusettepanek 184
Artikli 7 lõike 2 esimene lõik
2.  Põllumajandusettevõtjad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest toodetud tooteid, kui nad on nende olemasolust teadlikud tänu teabele, mis leidub toote märgistusel või mis tahes muul tootega kaasas oleval dokumendil.
2.  Põllumajandusettevõtjad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest või GMOdega toodetud tooteid.
Muudatusettepanek 75
Artikli 7 lõike 2 teine lõik
Kui põllumajandusettevõtjad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda valmistamiseks kolmandatelt isikutelt ostetud tooteid, peavad nad saama müüjalt kinnituse, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdega.
Kui põllumajandusettevõtjad või muud mahepõllumajandusliku toodangu pakkujad kasutavad mahepõllumajandusliku toidu või loomasööda valmistamiseks kolmandatelt isikutelt ostetud tooteid, peavad nad nõudma müüjalt kinnitust, et tarnitud tooted ei ole valmistatud GMOdest või GMOdega ja ei sisalda GMOsid ega koosne neist.
Muudatusettepanek 76
Artikli 7 lõike 2 teine a lõik (uus
Juhusliku või tehniliselt vältimatu GMOdega saastumise korral peavad ettevõtjad olema võimelised esitama tõendeid selle kohta, et nad on võtnud kõik vajalikud meetmed sellise saastumise vältimiseks.
Muudatusettepanek 77
Artikli 8 lõike 1 punkt b
b) mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse mitmeaastase külvikorra abil, sinna hulka on arvatud haljasväetistaimed ning sõnniku ja mahepõllumajandusettevõtetest pärit orgaanilise materjali kasutamine;
b) mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse mitmeaastase külvikorra abil, sinna hulka on arvatud haljasväetistaimed ning loomakasvatuse väljaheidete ja mahepõllumajandusettevõtetest pärit orgaanilise materjali kasutamine, eelistatavalt kompostitud kujul;
Muudatusettepanek 78
Artikli 8 lõike 1 punkt h
h) igasuguste heakskiidetud sünteetiliste ainete kasutamise suhtes kohaldatakse tingimusi ja piiranguid seoses põllukultuuridega, mille jaoks neid tarvitada võib, samuti seoses tarvitusmeetodite, koguste, kasutamise ajaliste piirangute ning põllukultuuriga kokkupuutumisega;
h) igasuguste heakskiidetud sünteetiliste ainete kasutamise suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ja piiranguid seoses põllukultuuridega, mille jaoks neid tarvitada võib, samuti seoses tarvitusmeetodite, koguste, kasutamise ajaliste piirangute ning põllukultuuriga kokkupuutumisega;
Muudatusettepanek 185
Artikli 8 lõike 1 punkt i
i) kasutada võib ainult mahepõllumajanduslikku seemet ja paljundusmaterjali. Sellest tulenevalt kasvatatakse emataim, kui tegemist on seemnetega, ning ema- ja isataim (-taimed), kui tegemist on vegetatiivse paljundusmaterjaliga, vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele vähemalt ühe põlvkonna jooksul või mitmeaastaste taimede puhul kahe kasvuperioodi jooksul.
i) kasutada võib ainult mahepõllumajanduslikku seemet ja paljundusmaterjali, mis on tõendatult GMO-vaba. Sellest tulenevalt kasvatatakse emataim, kui tegemist on seemnetega, ning ema- ja isataim (-taimed), kui tegemist on vegetatiivse paljundusmaterjaliga, vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele vähemalt ühe põlvkonna jooksul või mitmeaastaste taimede puhul kahe kasvuperioodi jooksul.
Kui mahepõllumajanduslik seeme ei ole kättesaadav, võib teha erandeid vastavalt artiklis 11 ja [XX] lisas sätestatud eeskirjadele (seoses määrusega (EÜ) 1452/2003), tingimusel et kasutatav seeme ei ole mingil viisil GMOdega saastunud.
Muudatusettepanek 79
Artikli 9 punkti b alapunkt iii
iii) karjale on võimaldatud pidev juurdepääs vabaalale, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad;
iii) karjale on võimaldatud pidev juurdepääs vabaõhualadele, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktidega on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused; komisjon ja liikmesriigid tagavad, et sellised piirangud ja kohustused ei too kaasa loomade piinlemist ega mahepõllumajanduslike toodete turgude kaotamist;
Muudatusettepanek 80
Artikli 9 punkti b alapunkt iv
iv) karja suurust piiratakse eesmärgiga vähendada miinimumini karjamaade paljakssöömist, mulla kinnitrampimist, erosiooni või loomade või nende sõnniku põhjustatud reostust;
iv) karja suurust piiratakse eesmärgiga vähendada miinimumini karjamaade paljakssöömist, mulla kinnitrampimist, erosiooni või loomade või nende väljaheidete põhjustatud reostust;
Muudatusettepanek 81
Artikli 9 punkti b alapunkt v
v) mahepõllumajanduslik kari peab olema ülejäänud karjast eraldatud või kergesti eraldatav;
v) mahepõllumajanduslik kari peab olema ülejäänud karjast eraldatud;
Muudatusettepanek 186
Artikli 9 punkti b alapunkt vi
vi) kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see on põhjendatud turva-, heaolu- või veterinaarkaalutlustega;
vi) kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see on põhjendatud turva-, heaolu- või veterinaarkaalutlustega; pädeva asutuse delegeeritud asutus või organ võib siiski lubada erandeid, kui kariloomi lõastatakse hoonetes, mis olid olemas juba enne 24. augustit 2000. aastal, või väikeettevõtetes, kus loomi ei ole võimalik hoida nende käitumuslikele vajadustele vastavates rühmades, tingimusel et neil on juurdepääs rohumaale vähemalt kaks korda nädalas, vabaõhukarjamaadele või liikumisaladele ning nende kasvatamisel täidetakse loomade heaolu nõudeid, kindlustades neile nii mugavad allapanuga kohad kui ka individuaalse kohtlemise;
Muudatusettepanek 82
Artikli 9 punkti b alapunkt x
x) mesinduses kasutatavad tarud ja inventar peavad olema valmistatud looduslikest materjalidest;
x) mesinduses kasutatavad tarud ja inventar peavad olema valmistatud materjalidest, mille kohta on tõestatud kahjuliku mõju puudumine ümbritsevale keskkonnale;
Muudatusettepanek 83
Artikli 9 punkti c alapunkt i
i) paljunemist ei mõjutata hormoonraviga, välja arvatud juhul, kui on vaja ravida paljunemishäireid;
i) põhimõtteliselt peaks paljunemine põhinema looduslikel meetoditel. Kunstlik seemendamine on siiski lubatud. Teisi kunstliku paljundamise viise (näiteks embrüote siirdamine) ei kasutata;
Muudatusettepanek 84
Artikli 9 punkti c alapunkt ii
ii) kloonimine ja embrüo siirdamine ei ole lubatud;
ii) tõuaretustehnikaid, kus kasutatakse geenitehnoloogiat, kloonimist ja embrüo siirdamist, ei kasutata;
Muudatusettepanek 85
Artikli 9 punkti d alapunkt i
i) karja tuleb sööta mahesöödaga, mis võib osaliselt sisaldada mahepõllumajandusele üleminekul olevatest ettevõtte üksustest pärit sööta ning mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel;
i) karja tuleb sööta mahesöödaga, mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel; teha võib erandeid, nagu on sätestatud XX lisas, kus määratletakse protsentuaalne osa söödast, mis võib pärineda mahepõllumajandusele üleminekul olevatest põllumajandusettevõtetest;
Muudatusettepanek 86
Artikli 9 punkti d alapunkt ii
ii) loomadel on pidev juurdepääs heinale ja koresöödale;
ii) loomadel on pidev juurdepääs karjamaale või koresöödale, välja arvatud juhul, kui see on vastunäidustatud veterinaarsetel põhjustel, mille üle otsustavad pädevad ametiasutused või loomi külastav veterinaararst;
Muudatusettepanek 87
Artikli 9 punkti e alapunkt ii
ii) haiguspuhangud ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist; vajaduse korral võib kasutada allopaatilisi tooteid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted ei ole mõjusad.
ii) haiguspuhangud ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida loomade piinlemist; vajaduse korral ja rangete tingimuste alusel (kindlaksmääratud suurim ravikordade arv looma kohta ja keeluaeg) võib kasutada keemilis-sünteetilisi allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted ei ole mõjusad.
Muudatusettepanek 165
Artikkel 10
Artikkel 10
Vesiviljeluse tootmiseeskirjad
1.  Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras ja II jaotises ettenähtud eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt mahetootmisel põhineva vesiviljeluse suhtes kohaldatavad tootmiseeskirjad, sealhulgas üleminekueeskirjad.
2.  Kuni lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse riigisiseseid eeskirju või nende puudumisel liikmesriigis heakskiidetud või tunnustatud erastandardeid, tingimusel, et neil on samad eesmärgid ja põhimõtted, nagu on ette nähtud II jaotises.
välja jäetud
Muudatusettepanek 89
Artikli 11 lõike 1 sissejuhatav osa
1.  Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras II jaotises sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt erikriteeriumid järgmiste toodete ja ainete heakskiitmise kohta mahepõllumajanduses:
1. 1.  Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ning II jaotises sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt erikriteeriumid järgmiste toodete ja ainete heakskiitmise kohta mahepõllumajanduses:
Muudatusettepanek 90
Artikli 11 lõike 1 punkt e
e) puhastusmaterjalid;
e) puhastus-, hügieeni- ja desinfektsioonimaterjalid;
Muudatusettepanek 91
Artikli 11 lõike 1 punkt f
f) muud ained.
f) muud ained, nagu vitamiinid, mikroorganismid ja taimede kasvukiirendajad.
Muudatusettepanek 92
Artikli 11 lõige 2 a (uus)
2 a.  Komisjon tagab läbipaistvad menetlused kohaldamiste, dokumentatsiooni, läbivaatamise, hindamise ja tõhusa otsustamise suhtes. Komisjon annab juhiseid taotlejariikidele ning kasutab mahepõllumajanduse ja toiduainete sektori asjatundjate kogemusi. Sidusrühmad võivad osaleda teatud toodete ja ainete hindamise protsessis nende positiivsesse loetellu lisamiseks. Muudatus- või kõrvaldamistaotlused, samuti sellekohased otsused avaldatakse.
Muudatusettepanek 93
Artikli 11 lõige 2 b (uus)
2 b.  Taimekaitsetoodete suhtes kehtivad järgmised eeskirjad:
i) nende kasutamine peab olema oluline kahjuliku organismi või teatava kindla haiguse kontrolliks, mille puhul teisi bioloogilisi, füüsikalisi või aretuslikke alternatiive ega maaviljelustavasid või muid tõhusaid majandamise tavasid ei ole veel saadaval;
ii) tooteid, mis ei ole taimse, loomse, mikroobse või mineraalse päritoluga ja mis ei ole identsed nende loodusliku kujuga, võib heaks kiita üksnes siis, kui nende kasutamise tingimused välistavad igasuguse otsese kokkupuute taime söödava(te) osa(de)ga;
iii) nende kasutamine on ajutine ning komisjon määrab kindlaks kuupäeva, milleks nende kasutamine tuleb järk-järgult lõpetada või seda uuendada.
Muudatusettepanek 94
Artikli 11 lõige 2 c (uus)
2 c.  Liha ja kondijahu ei söödeta toiduks tarvitatavatele loomadele.
Muudatusettepanek 95
Artikli 12 punkt c
c) endistelt muudelt kui mahepõllumajanduslikelt lüpsiloomadelt pärit piima ja piimatooteid võib mahepõllumajanduslikuna müüa pärast ajavahemikku, mille kestus määratakse kindlaks artikli 31 lõikes 2 osutatud korras;
c) endistelt muudelt kui mahepõllumajanduslikelt lüpsiloomadelt pärit piima ja piimatooteid ning muid tooteid nagu liha, munad ja mesi võib mahepõllumajanduslikuna müüa pärast ajavahemikku, mille kestus määratakse kindlaks artikli 31 lõikes 2 osutatud korras;
Muudatusettepanek 96
Artikli 13 lõige 3
3.  Heksaani ja muude orgaaniliste lahustite kasutamine ei ole lubatud.
3.  Heksaani ja keemiliste lahustite kasutamine ei ole lubatud.
Muudatusettepanek 189
Artikli 13 lõike 4 esimene lõik
Söödatootjad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest toodetud tooteid, kui nad on nende olemasolust teadlikud tänu teabele tootega kaasasoleval mis tahes märgistusel või mis tahes muul tootega kaasasoleval dokumendil.
Söödatootjad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest või GMOdega toodetud tooteid. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed GMOdega saastumise ärahoidmiseks ja esitavad tõendid saaste puudumise kohta.
Muudatusettepanek 156
Artikli 14 lõike 1 punkt a
a) vähemalt 95% toote põllumajanduslikku päritolu koostisosade kaalust peab olema mahepõllumajanduslik;
a) vähemalt 95% toote põllumajanduslikku päritolu koostisosade kaalust nende lisamise hetkel peab olema mahepõllumajanduslik; seejuures kehtestatakse erieeskirjad toodetele, mis sisaldavad üle 5% kala, merevetikaid, veini või äädikat;
Muudatusettepanek 99
Artikli 14 lõike 1 punkt b
b) mittepõllumajanduslikku päritolu koostisosi ja abiaineid võib kasutada ainult juhul, kui need on heaks kiidetud artikli 15 alusel;
b) lisaaineid, abiaineid, maitseaineid, vett, soola, valmistisi mikroorganismidest ja ensüüme, mineraalaineid, mikroelemente, vitamiine, aminohappeid ja teisi mikrotoitaineid võib kasutada eritoitumiseks ette nähtud toiduainetes ainult tingimusel, et need on lubatud artikli 15 alusel;
Muudatusettepanek 100
Artikli 14 lõike 1 punkt c
c) muid kui mahepõllumajanduslikke põllumajanduslikke koostisosi võib kasutada ainult juhul, kui need on heaks kiidetud artikli 15 alusel.
c) muid kui mahepõllumajanduslikke põllumajanduslikke koostisosi võib kasutada ainult juhul, kui need on lubatud artikli 15 alusel või kui selleks on esialgse nõusoleku andnud liikmesriik;
Muudatusettepanek 101
Artikli 14 lõike 1 punkt c a (uus)
c a) mahepõllumajanduslik koostisosa ei tohi esineda samaaegselt muust kui mahepõllumajanduslikust allikast või üleminekul olevast ettevõttest pärineva sama koostisosaga;
Muudatusettepanek 102
Artikli 14 lõike 1 punkt c b (uus)
c b) üleminekul olevas ettevõttes koristatud saagist valmistatud toidud võivad sisaldada üksnes ühte põllumajandusliku päritoluga koostisosa.
Muudatusettepanek 103
Artikli 14 lõige 2
2.  Mahepõllumajandusliku toidu ekstraheerimine, töötlemine ja ladustamine viiakse läbi viisil, millega välditakse koostisosade omaduste kaotamist. Ei ole lubatud kasutada aineid ja meetodeid, mis moodustaksid kõnealused omadused uuesti või parandaksid kõnealuste toodete töötlemisel esinenud hooletuse tagajärgi.
2.  Mahepõllumajandusliku toidu ekstraheerimine, käitlemine, transportimine, töötlemine, ladustamine ja turustamine viiakse läbi viisil, millega välditakse koostisosade ja toodete omaduste kaotamist. Ei ole lubatud kasutada aineid ja meetodeid, mis moodustaksid kõnealused omadused uuesti või parandaksid kõnealuste toodete töötlemisel esinenud hooletuse tagajärgi.
Muudatusettepanek 190
Artikli 14 lõike 3 esimene lõik
3.  Töötlejad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest toodetud tooteid, kui nad on nende olemasolust teadlikud tänu teabele tootega kaasasoleval mis tahes märgistusel või mis tahes muul tootega kaasasoleval dokumendil.
3.  Töötlejad ei tohi kasutada GMOsid või GMOdest või GMOdega toodetud tooteid. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed GMOdega saastumise ärahoidmiseks ja esitavad tõendid saaste puudumise kohta.
Muudatusettepanek 105
Artikli 14 lõige 3 a (uus)
3 a.  Mahepõllumajanduslike toidukaupade ekstraheerimine, töötlemine ja ladustamine viiakse läbi tagades, et see on nii ruumiliselt kui ajaliselt eraldatud ülejäänud, muust kui mahepõllumajanduslikust tootmisest.
Muudatusettepanek 106
Artikli 14 lõige 3 b (uus)
3 b.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad eeskirjad töödeldud toidu tootmise osas tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning ei takista ega piira käesoleva määrusega kooskõlas olevate toodete vaba liikumist.
Muudatusettepanek 107
Artikli 15 lõige 3 a (uus)
3 a.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada rangemad eeskirjad töötlemisel teatud toodete ja ainete kasutamise osas tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning ei takista ega piira käesoleva määrusega kooskõlas olevate toodete vaba liikumist.
Muudatusettepanek 108
Artikli 16 lõike 2 punkt b a (uus)
b a) kui ühenduse õigusaktidega on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused;
Muudatusettepanek 109
Artikli 16 lõike 2 punkt h
h) kui ühenduse õigusaktide põhjal on kehtestatud inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piirangud ja kohustused.
välja jäetud
Muudatusettepanek 110
Artikli 16 lõike 2 esimene a ja esimene b lõik (uued)
Erandeid lubatakse vajaduse korral piiratud ajaks ning need põhinevad asjaomase piirkonna või põllumajandusettevõtte arengukaval, mis on kavandatud kõnealuse probleemi lahendamiseks.
Teave käesoleva artikli alusel lubatud erandite kohta tehakse üldsusele kättesaadavaks ning vaadatakse vähemalt iga kolme aasta järel üle.
Muudatusettepanek 111
Artikli 17 lõike 1 esimene a lõik (uus)
Töödeldud toodete korral võib neid termineid kasutada üksnes siis, kui:
a) tootenimetuses ja märgistamisel kaaluliselt vähemalt 95% toote põllumajanduslikku päritolu koostisosadest on toodetud mahepõllumajanduslikult ja kõik põhilised koostisosad on toodetud mahepõllumajanduslikult;
b) koostisosade loetelus antakse teave mahepõllumajanduslike koostisosade kohta edasi samal viisil ja kasutades sama värvi ja kirja suurust ning kirja nagu muu teave koostisosade loetelus. Need tooted ei tohi kanda logo, mis viitab mahepõllumajanduslikule tootmisele.
Muudatusettepanek 112
Artikli 17 lõige 2
2.  I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei ole lubatud kasutada kogu ühenduse piires ega üheski ühenduse keeles, et märgistada või reklaamida toodet, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ega kontrollitud või imporditud, välja arvatud juhul, kui asjaomaseid termineid ei ole otseselt võimalik seostada põllumajandusliku tootmisega.
2.  I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi, kombineerituna või kaasa arvatuna ei ole lubatud kasutada kogu ühenduse piires ega üheski ühenduse keeles, et märgistada või reklaamida toodet, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas toodetud või imporditud, kontrollitud ega sertifitseeritud, välja arvatud juhul, kui asjaomaseid termineid ei ole otseselt võimalik seostada mahepõllumajandusliku tootmisega.
Muudatusettepanek 171
Artikli 17 lõige 3
3.  I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei ole lubatud kasutada seoses tootega, mille märgistuselt nähtub, et toode sisaldab GMOsid või koosneb või on toodetud GMOdest.
3.  I lisas loetletud termineid ning nende tuletisi ja deminutiive eraldi või kombineerituna ei tohi kasutada seoses tootega, mille märgistuselt nähtub, et toode sisaldab GMOsid või koosneb või on toodetud GMOdest või GMOsid kasutades, või kui on tõendeid selle kohta, et GMOd on saastanud kasutatud toodet, koostisosa või toitu, või toodete kirjeldamiseks, mille juhusliku GMOdega saastatuse tuvastatav künnis on kõrgem kui 0,1%.
Muudatusettepanek 114
Artikli 17 lõige 4
4.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva artikli järgimine.
4.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva artikli järgimine ning et hoida ära käesolevas artiklis viidatud terminite kasutamine pettuse eesmärgil.
Muudatusettepanek 115
Artikli 18 lõike 1 punkt a
a) artikli 22 lõikes 7 osutatud koodnumber, mis on antud pädevale asutusele, kes kontrollib ettevõtjat;
a) artikli 22 lõikes 7 osutatud koodnumber, mis on antud asutusele või organile, kelle pädevuses on ettevõtja kontrollimine, sertifitseerimine ja inspekteerimine;
Muudatusettepanek 116
Artikli 18 lõike 1 punkt b
b) vähemalt üks II lisas loetletud tähistest trükitähtedega, kui ei ole kasutatud artiklis 19 osutatud logo:
b) artiklis 19 osutatud logo ja vähemalt üks II lisas loetletud tähistest trükitähtedega;
Muudatusettepanek 117
Artikli 18 lõike 1 punkt b a (uus)
b a) toote või toote põllumajanduslike toormaterjalide päritolukoha tähis, nimelt kas toode on ühenduse või kolmanda riigi päritolu või mõlema kombinatsioon. Päritolukohta täiendab riigi nimi, kui toode või toormaterjalid, millest see on valmistatud, pärineb või pärinevad sellest konkreetsest riigist.
Muudatusettepanek 118
Artikli 19 pealkiri
Ühenduse mahepõllumajandussaaduste logo
Ühenduse ja siseriiklikud mahepõllumajandussaaduste logod
Muudatusettepanek 119
Artikkel 19
Komisjon töötab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras välja ühenduse logo, mida võib kasutada käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ja kontrollitud või imporditud toodete märgistamisel, esitlemisel ning reklaamimisel.
Komisjon töötab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras välja ühenduse logo, mida kasutatakse käesoleva määrusega kooskõlas toodetud ja kontrollitud või imporditud toodete märgistamisel, esitlemisel ning reklaamimisel, ning mis kujutab endast mahepõllumajanduslike toodete peamist tunnussümbolit kogu ELis.
Muudatusettepanek 120
Artikli 19 esimene a lõik (uus)
Ühenduse logo ei tohi kasutada juhul, kui töödeldud toit ei vasta artikli 14 lõikele 1 või üleminekutoodetele.
Muudatusettepanek 121
Artikkel 21
Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras mahepõllumajandusliku loomasööda ja üleminekujärgus olevatest põllumajandusettevõtetest pärit toodete märgistamise suhtes kohaldatavad erinõuded.
Komisjon kehtestab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras mahepõllumajandusliku loomasööda märgistamise suhtes kohaldatavad erinõuded.
Muudatusettepanek 122
Artikli 21 esimene a ja teine a lõik (uued)
Taimsed saadused võivad kanda mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekule viitavaid tähiseid märgistuses või reklaamis tingimusel, et sellised tooted vastavad artikli 12 nõuetele.
Sellised tähised:
a) teatavad "toodetud mahepõllumajandusele üleminekul";
b) on sellist värvi, sellise suurusega ja sellises kirjastiilis, mis võimaldab tarbijatel konkreetset üleminekutoodet selgelt tuvastada.
Muudatusettepanek 123
Artikli 22 lõike 4 esimene lõik
Vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 5 võib pädev asutus delegeerida teatavad kontrolliülesanded ühele või mitmele kontrolliasutusele.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikele 3 ja artikli 5 lõikele 1 võib pädev asutus delegeerida teatavad kontrolliülesanded ühele või mitmele kontrolliasutusele või -organile.
Muudatusettepanek 124
Artikli 22 lõike 4 teine lõik
Kontrolliasutused peavad vastama nõuetele, mis on ette nähtud Euroopa standardiga EN 45011 või ISO juhendiga 65 "Üldnõuded toote sertifitseerimisasutustele" versioonis, millest on viimati teatatud avaldamisega Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kontrolliasutused akrediteeritakse kooskõlas Euroopa standardiga EN 45011 või ISO juhendiga 65 "Üldnõuded toote sertifitseerimisasutustele" versioonis, millest on viimati teatatud avaldamisega Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Muudatusettepanek 125
Artikli 22 lõige 7
7.  Liikmesriigid annavad koodnumbri igale asutusele, kelle pädevuses on viia läbi käesoleva määruse kohaseid kontrollimisi.
7.  Liikmesriigid annavad koodnumbri igale asutusele või organile, kelle pädevuses on viia läbi käesoleva määruse kohaseid kontrollimisi, inspekteerimisi ja sertifitseerimisi.
Muudatusettepanek 126
Artikli 22 lõige 8 a (uus)
8 a.  Liikmesriigid tagavad kõikidel juhtudel, et asutatud kontrollisüsteem võimaldab tooteid jälgida igas tootmise, ettevalmistamise ja levitamise etapis, andmaks tarbijatele garantii, et mahepõllumajanduslikud tooted on toodetud vastavuses käesoleva määrusega.
Muudatusettepanek 127
Artikli 23 lõike 1 punkt a
a) teavitab oma tegevusest pädevat asutust liikmesriigis, kus asjaomane tegevus toimub;
a) teavitab nimetatud tegevuse kogu ulatusest pädevat asutust liikmesriigis, kus asjaomane tegevus toimub;
Muudatusettepanek 128
Artikli 23 lõige 4
4.  Pädeval asutusel on nimekiri kontrollisüsteemi kuuluvate ettevõtjate nimedest ja aadressidest ning nimekirja ajakohastatakse pidevalt.
Pädevatel asutustel ja kontrolliasutustel on nimekiri kontrollisüsteemi kuuluvate ettevõtjate nimedest ja aadressidest ning nimekirja ajakohastatakse pidevalt. See nimekiri tehakse huvitatud pooltele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 129
Artikli 24 lõige 3 a (uus)
3 a.  Tunnustamaks ja rõhutamaks mahepõllumajandusettevõtjate tähtsat rolli otsuste tegemisel ja sertifitseerimisprotsessis, korraldatakse korrapäraselt huvirühmade ärakuulamisi.
Muudatusettepanek 130
Artikli 25 lõike 1 punkt a
a) tagab, et kui ilmneb käesolevas määruses sätestatud eeskirjade eiramine, ei kasutata artiklites 17, 18 ja 19 ettenähtud tähiseid ja logo kogu asjaomasest eeskirjade eiramisest mõjutatud tootepartii juures;
a) tagab, et kui ilmneb käesolevas määruses sätestatud eeskirjade eiramine, ei kasutata artiklites 17, 18 ja 19 ettenähtud tähiseid ja logo kogu asjaomasest eeskirjade eiramisest mõjutatud partii või toodangu juures või eemaldatakse need sellelt;
Muudatusettepanek 131
Artikkel 26
Pädevad asutused ja kontrolliasutused vahetavad nende korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste ja kontrolliasutustega, kui esitatakse taotlus, mida õigustab vajadus tagada toodete tootmine vastavuses käesoleva määrusega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.
Pädevad asutused, otsuste tegemisse kaasatud riiklikud ja ühenduse huvirühmade esindajad ja kontrolliasutused vahetavad nende korraldatud kontrollimisi käsitlevat asjakohast teavet teiste pädevate asutuste ja kontrolliasutustega, kui esitatakse taotlus, mida õigustab vajadus tagada toodete tootmine vastavuses käesoleva määrusega. Sellist teavet võivad nad vahetada ka omal algatusel.
Muudatusettepanek 132
Artikli 27 lõige 1
1.  Kolmandast riigist pärit toodet võib müüa ühenduse turul mahemärgiga, kui toode vastab käesoleva määruse II, III ja IV jaotise sätetele.
1.  Kolmandast riigist pärit toodet võib müüa ühenduse turul mahemärgiga, kui:
a) toode vastab käesoleva määruse sätetele;
b) tootmise, impordi ja turustamise eest vastutavad ettevõtjad alluvad ühenduse kontrollimistega samaväärsetele kontrollimistele, mida viib läbi ühenduse poolt ametlikult tunnustatud asutus või organ;
c) tootmise, impordi ja turustamise eest vastutavad ettevõtjad on igal ajal suutelised tõendama, et toode vastab käesoleva määruse nõuetele;
d) tootega on kaasas pädeva kontrolliasutuse väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse käesolevale määrusele vastavust.
Muudatusettepanek 133
Artikli 27 lõige 2
2.  Kolmanda riigi ettevõtja, kes soovib vastavalt lõike 1 sätetele viia oma mahemärgiga tooteid ühenduse turule, esitab andmed oma tegevuse kohta ühele V jaotises osutatud pädevale asutusele või kontrolliasutusele, tingimusel, et asjaomane pädev asutus või kontrolliasutus teostab kolmandas tootjariigis kontrollimist, või lõike 5 alusel heakskiidetud kontrolliasutusele.
2.  Kolmanda riigi ettevõtja toodete tootmise, töötlemise või levitamise mis tahes etapis, kes soovib vastavalt lõike 1 sätetele viia oma mahemärgiga tooteid ühenduse turule, esitab andmed oma tegevuse kohta ühele V jaotises osutatud pädevale asutusele või kontrolliasutusele, tingimusel, et asjaomane pädev asutus või kontrolliasutus teostab kolmandas tootjariigis kontrollimist, või lõike 5 alusel heakskiidetud kontrolliasutusele.
Selliseid tooteid kaitstakse kontrolliasutuste või -organite väljastatud sertifikaadiga, milles kinnitatakse, et tooted vastavad käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.
Muudatusettepanek 134
Artikli 27 lõige 2 a (uus)
2 a.  Asjaomane ettevõtja peab olema igal ajal suuteline esitama importijatele või riigiasutustele V jaotises osutatud pädeva asutuse või kontrolliasutuse väljastatud dokumentaalseid tõendeid, mis võimaldavad tuvastada viimase toimingu läbi viinud ettevõtja ning tõestada käesoleva määruse järgimist selle ettevõtja poolt.
Muudatusettepanek 135
Artikli 27 lõike 3 punkt a
a) toode on toodetud vastavalt ühenduses mahepõllumajanduse suhtes kohaldatavate tootmisstandarditega samaväärsetele standarditele või vastavalt Codex Alimentarius´e suunistes ettenähtud rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele;
a) toode on toodetud vastavalt ühenduses mahepõllumajanduse suhtes kohaldatavate tootmisstandarditega samaväärsetele standarditele, võttes arvesse Codex Alimentarius´e suuniseid CAC/GL 32;
Muudatusettepanek 136
Artikli 27 lõike 3 punkt b
b) tootja suhtes on kohaldatud kontrollikorda, mis on samaväärne ühenduse kontrollisüsteemi korraga või mis vastab Codex Alimentarius´e suunistele;
b) ettevõtja suhtes on kohaldatud kontrollikorda, mis on samaväärne ühenduse kontrollisüsteemi korraga, võttes arvesse Codex Alimentarius´e suuniseid CAC/GL 32;
Muudatusettepanek 137
Artikli 27 lõike 3 punkt c
c) kolmanda riigi ettevõtja, kes soovib vastavalt käesoleva lõike sätetele viia oma mahemärgiga märgistatud tooteid ühenduse turule, on esitanud andmed oma tegevuse kohta vastavalt lõikele 4 tunnustatud kontrollisüsteemile või vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutusele;
c) kolmanda riigi ettevõtjad toodete tootmise, töötlemise ja levitamise kõikides etappides, kes soovivad vastavalt käesoleva lõike sätetele viia oma mahemärgiga märgistatud tooteid ühenduse turule, on esitanud andmed oma tegevuse kohta vastavalt lõikele 4 tunnustatud kontrollisüsteemile või ühele või mitmele vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutusele;
Muudatusettepanek 138
Artikli 27 lõike 3 punkt d
d) tootega on kaasas vastavalt lõikele 4 tunnustatud pädeva asutuse või kontrolliasutuse või vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutuse väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et toode vastab käesolevas lõikes ettenähtud tingimustele.
d) tootega on kaasas vastavalt lõikele 4 tunnustatud kolmanda riigi pädeva asutuse või kontrolliasutuse või vastavalt lõikele 5 tunnustatud kontrolliasutuse väljastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et toode vastab käesolevas lõikes ettenähtud tingimustele. Vastavalt artikli 31 lõikes 2 sätestatud korrale kehtestab komisjon sertifikaadi tingimused ja sätestab rakenduseeskirjad enne uue impordisüsteemi jõustumist.
Muudatusettepanek 139
Artikli 27 lõike 3 punkt d a (uus)
d a) kolmandate riikide kontrolliasutused, mis on heaks kiidetud vastavalt lõikele 4 või mida on tunnustatud vastavalt lõikele 5, vastavad Euroopa standardile EN 45011 üldnõuete kohta toote sertifitseerimisasutustele (ISO/IEC juhend 65) ja on akrediteeritud enne 1. jaanuari 2009 kooskõlas nimetatud standardiga mis tahes akrediteerimisorgani poolt, kes on allkirjastanud mitmepoolse tunnustamise leppe.
Muudatusettepanek 140
Artikli 27 lõike 4 esimene lõik
4.  Komisjon tunnustab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras kolmandaid riike, kelle tootmisstandardid ja kontrollimise kord on samaväärne ühenduses kohaldatavatega või vastavad Codex Alimentarius´e suunistes ettenähtud rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, ning koostab kõnealustest riikidest nimekirja.
4.  Komisjon tunnustab artikli 31 lõikes 2 osutatud korras kolmandaid riike, kelle tootmisstandardid ja kontrollimise kord on samaväärsed ühenduses kohaldatavatega ja võtab arvesse Codex Alimentarius´e suuniseid CAC/GL 32, ning koostab kõnealustest riikidest nimekirja.
Muudatusettepanek 141
Artikli 27 lõike 4 teine a ja teine b lõik (uued)
Tunnustatud kontrolliorganid või kontrolliasutused esitavad akrediteerimisorgani või vajadusel pädeva asutuse väljastatud hindamisaruanded korrapärase kohapealse hindamise, järelevalve ja oma tegevuse mitmeaastase ümberhindamise kohta. Need hindamisaruanded avaldatakse Internetis.
Nimetatud hindamisaruannete põhjal tagab komisjon, keda abistavad liikmesriigid, tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrolliorganite asjakohase järelevalve, vaadates nende tunnustust korrapäraselt üle. Järelevalve olemus määratakse kindlaks eeskirjade eiramise või käesoleva määruse rikkumise esinemise riski hindamise alusel.
Muudatusettepanek 142
Artikli 27 lõige 5 a (uus)
5 a.  Pädevad riiklikud asutused osalevad järelevalve- ja sertifitseerimisasutuste tunnustamise protsessis. Importivad ettevõtjad saadavad neile kõigi imporditegevuste sertifikaadid. Nad loovad ühenduse avaliku andmebaasi impordi kohta.
Pädevad riiklikud ja ühenduse asutused võivad läbi viia järelevalve- ja sertifitseerimisasutuste pistelisi kohapealseid kontrollimisi.
Muudatusettepanek 152
Artikkel 28
Liikmesriigid ei tohi tootmismeetodi, märgistamise või kõnealuse meetodi esitlusviisiga seotud põhjendustele tuginedes keelata või piirata käesoleva määruse nõudmistele vastavate mahepõllumajanduslike toodete turustamist.
1.  Pädevad ja kontrolliasutused ei tohi seoses tootmismeetodi, märgistamise või kõnealuse meetodi esitlusviisiga keelata või piirata teise liikmesriigi kontrolliasutuse poolt kontrollitud mahepõllumajanduslike toodete turustamist, tingimusel et nimetatud tooted vastavad käesoleva määruse nõuetele.
Eelkõige ei tohi kohaldada muud kontrollimise korda või rahalisi koormisi peale nende, mida nimetatakse käesoleva määruse V osas.
2.  Liikmesriigid võivad oma territooriumil kohaldada rangemaid eeskirju, kui need on ühenduse õigusaktidega kooskõlas ega keela või takista väljaspool kõnealust liikmesriiki toodetud mahepõllumajanduslike toodete turustamist.
Muudatusettepanek 144
Artikli 31 pealkiri
Mahepõllumajanduse korralduskomitee
Kontrolli teostav mahepõllumajanduse regulatiivkomitee
Muudatusettepanek 145
Artikli 31 lõige 1
1.  Komisjoni abistab mahepõllumajanduse korralduskomitee (edaspidi "komitee").
1.  Komisjoni abistab kontrolli teostav mahepõllumajanduse regulatiivkomitee (edaspidi "komitee").
Muudatusettepanek 146
Artikli 31 lõige 1 a (uus)
1 a.  Et vastata järjekindlalt artiklis 3 sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidele, tagab komitee korrapärase konsulteerimise ja koostöö mahepõllumajandustootjate esindajate ja tarbijate esindajatega, kaasates neid II jaotises sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega kooskõlas olevate asjakohaste meetodite ajakohastamisse ja rakendamisse.
Muudatusettepanek 147
Artikli 31 lõige 2
2.  Käesolevale lõikele osutamise korral kohaldatakse otsuse nr 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse nr 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7.
Muudatusettepanek 148
Artikli 31 lõige 2 a (uus)
2 a.  Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kõikidest määruse muudatustest, mida ta kavatseb teha komiteemenetlust kohaldades, ning võtab nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi sellekohast seisukohta.
Muudatusettepanek 149
Artikli 31 lõige 4
4.  Komitee võtab vastu oma töökorra.
4.  Komitee võtab vastu oma töökorra vastavalt otsuse nr 1999/468/EÜ artiklile 7.
Muudatusettepanek 150
Artikli 32 punkt a
a) üksikasjalikud eeskirjad III jaotises sätestatud tootmiseeskirjade kohta, eriti põllumajandustootjatele ja muudele mahepõllumajanduslike toodete tootjatele esitatavate nõuete osas;
a) üksikasjalikud eeskirjad III jaotises sätestatud tootmiseeskirjade kohta, eriti põllumajandustootjatele ja muudele mahepõllumajanduslike toodete tootjatele esitatavate nõuete osas, sealhulgas positiivsed loetelud põllukultuuride sisendite, lisaainete, abiainete ja muude koostisosade kohta;
Muudatusettepanek 151
II lisa
  EL-MAHE
  MAHE

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 53 lõikele 2 vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A6-0061/2007).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika