Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/2205(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0066/2007

Esitatud tekstid :

A6-0066/2007

Arutelud :

PV 28/03/2007 - 17
CRE 28/03/2007 - 17

Hääletused :

PV 29/03/2007 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0098

Vastuvõetud tekstid
PDF 220kWORD 138k
Neljapäev, 29. märts 2007 - Brüssel
Euroopa Liidu omavahendite tulevik
P6_TA(2007)0098A6-0066/2007
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioon Euroopa Liidu omavahendite tuleviku kohta (2006/2205 (INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 22. novembri 1990. aasta resolutsiooni Euroopa Ühenduse rahastamise kohta tulevikus(1) ja oma 21. aprilli 1994. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu omavahendite uue süsteemi kohta(2);

–   võttes arvesse nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsust 94/728/EÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta(3);

–   võttes arvesse 7. oktoobri 1998. aasta dokumenti "Euroopa Liidu rahastamine – komisjoni aruanne omavahendite süsteemi toimimise kohta" (KOM(1998)0560);

–   võttes arvesse oma 11. märtsi 1999. aasta resolutsiooni vajaduse kohta muuta ja reformida Euroopa Liidu omavahendite süsteemi(4);

–   võttes arvesse oma 17. novembri 1999. aasta seisukohta, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta(5);

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(6);

–   võttes arvesse komisjoni aruannet omavahendite süsteemi kohta (KOM(2004)0505) ja komisjoni ettepanekut võtta vastu uus nõukogu otsus omavahendite kohta koos ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb rakendusmeetmeid eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks vastavalt nõukogu (...) otsuse (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artiklitele 4 ja 5 (KOM(2004)0501), mis esitati 14. juulil 2004. aastal;

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2005. aasta resolutsiooni laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite (2007-2013) kohta(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi tellitud uurimust: "Omavahendid: süsteemi areng 25 liikmega ELis", mida tutvustati 30. juunil 2005. aastal(8);

–   võttes arvesse 15.–16. detsembril 2005. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta ja komisjoni töödokumenti "Ühendkuningriigi kasuks tehtava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise (Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimine) arvutamine, rahastamine, sellest tulenevate maksete tegemine ning nende kajastamine eelarves vastavalt Euroopa ühenduste omavahendeid käsitleva nõukogu otsuse (...), artiklitele 4 ja 5" (KOM(2006)0099);

–   võttes arvesse oma 4. juuli 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(9);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi tellitud uurimust: ELi omavahendid – üleeuroopalist maksusüsteemi toetavate liikmesriikide maksude ulatuse eelhindamine, mida tutvustati jaanuaris 2007(10);

–   võttes arvesse liikmesriikide parlamentide eelarvekomisjonide esimeeste osavõtul toimunud eelarvekomisjoni koosolekuid, mis toimusid 16. juunil 2005 ja 21. juunil 2006;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni poolt 30. novembril 2005. aastal kõikidele liikmesriikide parlamentide eelarvekomisjonidele saadetud omavahendeid käsitleva küsimustiku vastuseid;

–   võttes arvesse omavahendite alalise raportööri ja asjaomaste parlamendikomisjonide või nende esindajate vahelisi ametlikke ja mitteametlikke arvamuste vahetusi, mis toimusid kõnealuse küsimuse 2006. ja 2007. aasta jooksul arutamisest huvitatud liikmesriikide parlamentide kutsel;

–   võttes arvesse 8.–9. mail 2006. aastal ja 4.–5. detsembril 2006. aastal toimunud parlamentaarsete ühiskoosolekute Euroopa Liidu edaspidist rahastamist käsitlenud töörühmades saavutatud tulemusi;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(11) eelkõige selle punkti 8, ja kõnealusele kokkuleppele lisatud deklaratsiooni nr 3 finantsraamistiku läbivaatamise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengu komisjoni arvamusi (A6–0066/2007),

A.   arvestades, et esimest Euroopa Ühendust – 23. juulil 1952. aastal asutatud Euroopa Söe- ja Teraseühendust – rahastas tõeline omavahendite süsteem, mis põhines iga toodetud tonni terase pealt suurendataval maksul, mille pidid sütt ja terast tootvad äriühingud otse ESTÜ eelarvesse maksma;

B.   arvestades, et vastavalt 25. märtsi 1957. aasta Rooma lepingule pidid Euroopa Majandusühendust rahastama liikmesriikide osamaksud vaid üleminekuperioodi vältel, millele pidi järgnema üleminek omavahendite süsteemile;

C.   arvestades, et üleminek toimus viimaks 21.–22. aprillil 1970. aastal, kui Euroopa Ülemkogu Luxembourgi kohtumisel lepiti kokku otsuses, millega lõpetati liikmesriikide osamaksud ja kehtestati uus, kahel tõelisel omavahendil – põllumajandusmaksud ja tollimaksud – rajanev rahastamissüsteem, mida täiendas kolmas, käibemaksul põhinev vahend;

D.   arvestades, et kõik Euroopa Parlamendi pingutused(12) kasutada praegust käibemaksu tagastamist käibemaksu-omavahendite hindamisbaasi kindlaksmääramiseks (nn tagastamise meetod) ühtlustatud baasi asemel, mis arvutatakse keskmise määra kohaldamisel kogu netotulule (nn tulumeetod), olid asjatud, kuna käibemaksu-omavahendid muutusid tugevalt ja otseselt Euroopa kodanikega seotud tõelistest omavahenditest täielikult statistiliseks vahendiks liikmesriigi osamakse arvutamisel;

E.   arvestades, et riigipeade ja valitsusjuhtide poolt 25.–26. juunil 1984. aastal sõlmitud Fontainebleau kokkuleppes sätestati selgelt, et "kulupoliitika on lõppkokkuvõttes oluline abinõu, et eelarvelise tasakaalustamatuse küsimust lahendada"; arvestades, et samal ajal lõi Euroopa Ülemkogu siiski Briti tagasimakse – Ühendkuningriigi suhtes kohaldatav korrigeerimise mehhanism, milles sätestati, et alates 1985. aastast laekub Ühendkuningriigile 66% vahest Ühendkuningriigi käibemaksul põhinevate maksete osa ja tema kõnealuseks aastaks eraldatud kulude osa vahel; arvestades, et nimetatud tagasimakset pidid rahastama kõik liikmesriigid ja et ülemmääraks kehtestati Saksamaa osamaks; arvestades, et see tekitas olukorra, kus Ühendkuningriik saab oma iga-aastastelt osamaksetelt ELi eelarvesse tagasimakset, mille aasta keskmine on jõudnud ajavahemikul 2001–2004 5,3 miljardi euroni;

F.   arvestades, et samal tippkohtumisel sõlmisid riigipead ja valitsusjuhid ka kokkuleppe teha sama liiki tagasimakse jaoks kõlblikuks – põhimõtteliselt ja sobival ajal – "iga liikmesriigi, kes peaks taluma tema suhtelise jõukusega võrreldes ülemääraseks peetavat eelarvekoormust";

G.   arvestades, et 11.–13. veebruaril 1988. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestati ühenduse eelarve ülemmääraks 1,2% RKTst maksete osas ja 1,3% kulukohustuste osas ning kinnitati, et liikmesriigid võivad sissenõudmiskulude katteks jätta endale 10% traditsiooniliste omavahendite tulust;

H.   arvestades, et omavahendite ülemmäära tõsteti ELi 15 liikmesriigi osas ajavahemikul 1993–1999 1,24%ni ELi rahvamajanduse kogutulust maksete assigneeringute osas ja 1,31%ni kulukohustuste assigneeringute osas ning see on vaatamata laienemisele püsinud muutumatuna;

I.   arvestades, et mis kõige tähtsam – 1988. aasta Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumisel loodi RKT-l põhinev lisavahend, mis tuleks kasutusele võtta juhul kui ja siis, kui käibemaksult ja teistest omavahenditest sisse nõutud summa on ühenduse finantskohustuste katmiseks ebapiisav;

J.   arvestades, et aja jooksul on nimetatud vahendist saanud Euroopa Liidu eelarve võtmetähtsusega vahend, mis moodustab 2007. majandusaasta tuludest hinnanguliselt 70%, samas kui käibemaksupõhised omavahendid moodustavad umbes 15%, nii et traditsiooniliste omavahendite osa (tolli- ja põllumajandusmaksud koos) on vähenenud vaid 15% tasemele tuludest;

K.   arvestades, et praegune 29. septembril 2000. aastal vastu võetud omavahendeid käsitlev otsus jõustus 1. märtsil 2002. aastal ja et sellel on järgmised peamised omadused: omavahendite ülemmäär, mis moodustab 1,24% Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulust (võrdub 1,27%ga SKTst) maksete assigneeringute osas ja 1,31%ga kogurahvatulust (võrdub 1,335%ga SKTst) kulukohustuste assigneeringute osas, liikmesriikidele ettenähtud 25%line toetus traditsiooniliste omavahendite sissenõudmiskulu eest, maksimaalne käibemaksu 0,5%line sissenõudemäär, liikmesriikide käibemaksubaas, mis piirdub 50%ga nende SKTst (käibemaksubaasi piiristamine), ning ühe liikmesriigi kasuks tehtav tagasimakse eranditega mõnede liikmesriikidele seoses nimetatud tagasimakse rahastamisega;

L.   arvestades, et komisjoni viimase, 2006. aastal tehtud ettepaneku eesmärk on viia ellu 15.–16. detsembril 2005. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise otsused omavahendite valdkonnas, mida peamiselt iseloomustab teatavate netorahastajatest liikmesriikide jaoks arvukamate erikorralduste, nagu alandatud käibemaksu sissenõudemäärad või rahvamajanduse kogutulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamine, lisamine juba olemasolevate erandite hulka, muutes sellega süsteemi keerukamaks ja vähem mõistetavaks ning soodustades edasist lühinägelikku eelarvelise tasakaalustamatuse kontseptsiooni;

M.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu on uuendanud ka 2000. aastal vastu võetud otsust suurendada liikmesriikide poolt endale jätmisele kuuluvat sissenõudesummat 10%lt 25%le traditsioonilistest omavahenditest, hoolimata ümberlükkamatust faktist, et nimetatud protsendil ei ole mingit seost liikmesriikide tegelike sissenõudmiskuludega, annab eelise liikmesriikidele, kes nõuavad sisse suure osa tollimaksudest, nende liikmesriikide kahjuks, kes seda ei tee, ja seega tuleks seda käsitleda tagasimakse teise vormina;

N.   arvestades, et ehkki komisjoni ettepaneku võtta vastu uus omavahendeid käsitlev otsus on vahepeal heaks kiitnud Euroopa Parlament(13), on see ikka blokeeritud nõukogus liikmesriikide poolt, kes olid alguses selle poolt, kuid kes nüüd on ise selle kohaldamise vastu;

O.   arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et ELi tulude ja kulude põhjalik läbivaatamine, mis toimub ajavahemikul 2008–2009, nagu sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, on võimalus – mida ei tohi käest lasta – pöörduda tagasi tõelise, kuid õiglase omavahendite süsteemi juurde, pidades silmas Euroopa ühenduste asutamislepinguid;

P.   arvestades, et alates 2006. aasta algusest on konsulteeritud kõnealuse küsimuse arutamisest huvitatud liikmesriikide parlamentidega tegemaks kõik jõupingutused selleks, et kehtestada eeloleva läbivaatamisprotsessi jaoks ühine parlamentaarne alus;

Q.   arvestades, et siiani on kõnealused konsulteerimised olnud pelgad parlamendiliikmete vahelised isiklike arvamuste vahetused asjaolu tõttu, et enamikul liikmesriikide erakondadel ei ole olnud veel võimalust võtta omavahendite küsimuses vastu ametlik seisukoht;

R.   arvestades, et kõnealused kohtumised on võimaldanud määratleda osavõtnute vahel mitmed valdkonnad, milles ollakse üksmeelel, ja laialdaselt jagatud eesmärgi, mis seisneb ELi rahastamise tuleviku küsimuses koostöö tegemise viisi leidmises;

S.   arvestades, et vahepeal on Portugali rahvusassamblee president teinud ettepaneku korraldada Portugali eesistumise ajal hiljemalt 2007. aastal Euroopa Liidu omavahenditele ja finantsraamistikule pühendatud liikmesriikide parlamentide ning Euroopa Parlamendi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimeeste konverents,

Praeguse rahastamissüsteemi puudused

1.   juhib tähelepanu sellele, et süsteem, milles orienteeruvalt 70% Euroopa Liidu tuludest ei pärine omavahenditest, vaid tulevad otse rahvamajanduse kogutulu vahendite kaudu liikmesriikide eelarvetest ja 15% tuleb sellistest vahenditest nagu käibemaksuvahendite määr, mida ei saa pidada (selle kindlaksmääramise viisi tõttu) igas mõttes ELi omavahendiks, läheb lahku Rooma lepingu sätetest ja vaimust; juhib tähelepanu sellele, et ELi olemasolu on toonud kaasa ühendusesisese kaubanduse kasvu ja liikmesriikide jõukuse kasvu, mistõttu on Euroopa Liidul täielik õigus varustada end liikmesriikide osamaksetest moodustuva omavahendite süsteemi asemel tõeliste omavahendite süsteemiga;

2.   rõhutab, et kõnealused liikmemaksud on teravdanud lühinägelikku netomaksete tasujate arutelu, mis ei anna õiglast hinnangut Euroopa Liidu kasule rahu, vabaduse, jõukuse ja julgeoleku mõttes, vaatamata asjaolule, et eelarve netobilansside mõiste on ka tehniliselt väga puudulik ja ei võimalda rohkemat kui vaid hinnanguid; rõhutab, et netobilansside tulude pool (Rotterdami efekt) ega kulude pool (Luxembourgi efekt) ei kajasta kumbki tegelikkust;

3.   on sügavalt veendunud, et praegune, liikmesriikide osamaksetel põhinev omavahendite süsteem on liikmesriikide elanikkonna suhtes ebaõiglane ja ebademokraatlik ega aita rõhutada pühendumist Euroopa integratsioonile; lisaks muudab nimetatud süsteem Euroopa Liidule tehtavad osamaksed riigieelarvetele lisakohustuseks ja ei kindlusta Euroopa Liidu kõiki poliitikavaldkondi piisavate vahenditega; suhtub väga kriitiliselt üksikute riikide jaoks loodavatesse võimalustesse rahastada ametlikult vaid neid poliitikavaldkondi, mis neid huvitavad; kardab, et see võib olla Euroopa Liidu viimase 50 aasta edukust iseloomustanud väärtuste hävinemise algus;

4.   rõhutab, et praegusel süsteemil oma nelja erineva vahendi ja mitmete erinevate tagasimaksemehhanismidega – olgu need siis liikmesriikide kasuks kehtestatud üldised mehhanismid, nagu Briti tagasimakse, või erimehhanismid, nagu tagasimaksed teiste tagasimaksete rahastamistel – puudub läbipaistvus ja see on Euroopa kodanikele täiesti arusaamatu; rõhutab, et see ei tee midagi selleks, et täita nõuet kehtestada Euroopa Liidu ja tema kodanike vahel otsene side;

5.   märgib, et üksmeele nõue omavahendeid ja finantsraamistikku puudutavate otsuste puhul teeb kõik läbirääkimiste tulemused sõltuvaks valdkondadest, mis sõltuvad isegi kõige tõrkuvamate liikmesriikide – rikaste või vaeste – heast tahtest ja rahalistest võimalustest; leiab, et ei ole üllatav, et selle tulemused valmistavad tihti pettumust;

6.   paneb Euroopa Liidu Brüsseli tippkohtumisel 14.–15. detsembril 2005 sõlmitud uut finantsperspektiivi 2007–2013 käsitleva Euroopa Ülemkogu lepingu puudujäägid nimetatud vigase süsteemi süüks; usub, et finantspakett, milles kokkulepe saavutati, koos arvukate eranditega tulude poolel ja kingitused hüvitiste näol teatavatele liikmesriikidele kulude poolel, on kõige selgem tõestus praeguse süsteemi täielikust läbikukkumisest; peab vastuvõetamatuks seda, et kõik liikmesriigid on olulistes ühenduse tegevussuundades, nagu Galileo või üleeuroopalised võrgud, kokku leppinud ja püstitanud ambitsioonikad eesmärgid, nt selles, mis puudutab Göteborgi ja Lissaboni eesmärke või aastatuhande eesmärke, ja keegi ei taha neid rahastada;

7.   avaldab kahetsust, et Euroopa Ülemkogu 2005. aasta Brüsseli kohtumine muutis lihtsama ja läbipaistvama süsteemi loomise asemel selle veel keerulisemaks ja selgusetumaks, jättes Suurbritannia suhtes kohaldatava korrigeerimismehhanismi, Briti tagasimakse, põhimõtteliselt puutumatuks ning lisades erandeid ja korrigeerimisi, soodustades teisi liikmesriike;

8.   juhib tähelepanu sellele, et kui 1992. aasta Edinburghi otsust kehtestada omavahendite ülemmääraks 1,24% rahvamajanduse kogutulust oleks täielikult rakendatud, oleks ühenduse eelarves viimase 13 aasta jooksul olnud rahvamajanduse kogutulu juurdekasv 0,2%, mis vastab orienteeruvalt 240 miljardi euro suurusele juurdekasvule; peab neid vahendeid, mille liikmesriigid vastavalt eesistujariik Suurbritannia ettepanekule ühehäälselt vastu võtsid, vajalikeks, võimaldamaks Euroopa Liidul tegutseda kooskõlas oma üha suurenevate väljakutsete ja volitustega, eelkõige selles osas, mis puudutab liidu rolli maailmas, Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi (innovatsioon, haridus, teadustöö, infrastruktuur ja tööhõive), või nagu Maastrichti, Amsterdami ja Nice'i lepingutes – rääkimata põhiseaduse eelnõust – kokku lepiti nüüd, mil liidus on 27 liikmesriiki;

9.   rõhutab, et alates 1995. aastast on Euroopa Liidu eelarve kasvanud reaalselt vaid 8,2% ja selle osa rahvamajanduse kogutulus on vähenenud, samas kui liikmesriikide eelarved on kasvanud keskmiselt 23%, st kolm korda nii palju;

Reformi esimene etapp: liikmesriikide osamaksete täiendatud süsteem

10.   tunnistab tõsiasja, et iga omavahendite süsteemi reform on tundlik ja raske ülesanne, mis tuleb läbi viia liikmesriikide parlamentide osalusel; nõuab seepärast järkjärgulist lähenemisviisi, mida võiks kehtestada kahes etapis, kuid mis võiks moodustada osa ühest ainsast otsusest asjaolu tõttu, et vaevanõudev ühenduse kord teeks võimatuks kahe otsuse vastuvõtmise suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul; esimene esialgne üleminekuetapp tooks kaasa praeguse süsteemi ja liikmesriikide osamaksete parandamise, mille jaoks tuleks kohaldada järgmisi poliitilisi põhimõtteid:

   liikmesriikide vaheline võrdsus
   esitamise lihtsus nii valitud rahvaesindajate kui ka kodanike jaoks
   liikmesriikide vaheline solidaarsus ja võrdne väärikus
   poliitilise seose kehtestamine tulude reformimise ja kulude läbivaatamise vahel, nagu juba korrektselt on lisatud institutsioonidevahelisse kokkuleppesse

Liikmesriikidevaheline võrdsus

11.   määratleb "liikmesriikidevahelise võrdsuse" mis tahes liikmesriigi jaoks mis tahes eelarvealase privileegi puudumise abil; möönab, et teatavatel liikmesriikidel võib olla raske nõustuda loobumisega erikorra pikast ajaloost tulude poolel ja teatava kulude jaotamise pikast ajaloost, mis võib õigustada mis tahes vaid järkjärgult kohaldatavat (vana süsteemi järkjärguline kõrvaldamine) reformi; keeldub siiski kiitmast heaks eelarvealaste privileegide pikka ajalugu kui argumenti, mis toetab süsteemi säilitamist, mis pärast vajalike reformide elluviimist enam end ei õigusta;

Esitamise lihtsus

12.   rõhutab, et on oluline esitada täiustatud süsteem lihtsaimal võimalikul viisil, et see oleks Euroopa kodanikele arusaadav ja läbipaistev; taunib kõikide Euroopa kodanike elu mõjutavate otsuste esitamist, mis on täiesti arusaamatu, nagu ELi rahalisi vahendeid käsitlevad Euroopa Ülemkogu 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja lõppjäreldused;

Liikmesriikide vaheline solidaarsus ja võrdne väärikus

13.   nõuab süsteemi, mis kaitseb liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja võrdse väärikuse põhimõtteid; on seisukohal, et praegune omavahendite süsteem, kus mõned saavad kasu hüvitistest ja teised saavutavad hüvitise vaid selle Euroopa Ülemkogu kohtumistel välja kaubeldes, õõnestab kõnealuseid põhimõtteid; tuletab meelde, et Euroopa Ülemkogu 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistuja lõppjärelduste 46 artiklist, mis määravad kindlaks kulud uues rubriigis 1b – Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel – , on tervelt 20 "Lisasätted", millega jagatakse vabalt erinevatele liikmesriikidele või piirkondadele välja nn jõulukingitused(14);

Poliitiline side tulude ja kulude reformiga

14.   on veendunud, et poliitiline side tulude ja kulude reformi ning kulude läbivaatamise vahel on vältimatu ja täiesti mõistlik eriti seni, kuni ühenduse poliitikavaldkondade liikmesriikide eelarvetest tulenevatest tuludest rahastamise põhimõte on veel Euroopa Liidu juhtpõhimõte;

Süsteemi ajutine ja üleminekuline iseloom

15.   juhib tähelepanu sellele, et mis tahes täiustatud kehtivat süsteemi kui väljapakutud kaheastmelise lähenemisviisi esimest etappi tuleb pidada ajutiseks ja üleminekuetapiks, kuna väga nõrk liikmesriikide osamaksude süsteem teeb selle poliitiliselt mittejätkusuutlikuks;

16.   jagab siiski Euroopa Kontrollikoja arvamust(15), et ühenduste omavahendite süsteemis on põhjalikku reformi väga raske saavutada, kui arutelu selle reformi üle on otseselt seotud läbirääkimistega rahaliste ülemmäärade ja mitmeaastase finantsraamistiku raames ühenduse poliitikale kulutatavate summade üle, nagu minevikus on Euroopa Ülemkogu aruteludega korduvalt juhtunud;

Soovitused liikmesriikide osamaksete täiustatud süsteemi jaoks
Schreyeri ettepanekud

17.   tuletab meelde, et on juba tehtud ettepanekud kehtiva rahastamissüsteemi täiustamiseks, näiteks volinik Michaele Schreyeri 2004. aasta juulis esitatud ettepanekud(16), mille kohaselt:

   igal liikmesriigil on hoolimata tema jõukusest õigus tagasimaksele, mis käivitatakse, kui tema osamaks ELi eelarvesse jõuab künniseni 0,35% rahvamajanduse kogutulust;
   tagastus toimuks liikmesriikide 66%lise järkjärgulise tagasimakse vormis ja
   kogu maksimaalse tagasimakse ülempiir on 7,5 miljardit eurot aastas;

18.   möönab, et mõnede Schreyeri ettepanekute suundumus oli õige, kuivõrd need oleksid muutnud süsteemi veidi läbipaistvamaks vähemalt põhimõtte "tagasimakse tagasimakse pealt" keelamisega või kuivõrd need oleksid piiranud hüvitamisi ja korrigeerimisi, mille peamine positiivne mõte seisnenuks selles, et seda kavandati vaid kui üleminekusüsteemi aastani 2014;

19.   on siiski veendunud, et tagasimakse üldine kehtestamine isegi siis, kui sellega kaasneb netoeelarvebilansside ülemmäär, oleks topeltviga, kuna see tugevdaks vaid süsteemi ühendusevastast iseloomu ja kinnistaks lühinägelikku kvantifitseeritavat õiglase tagasimakse lähenemisviisi; rõhutab, et ainus võimalik lahendus oleks netobilansside süsteemi lõplik kaotamine paralleelselt kulupoliitika reformiga; rõhutab, et Euroopa kulutuste lisandväärtus, mis põhineb vastastikuse rahalise toetuse põhimõttel, on see, mis Euroopa kulutused esile tõstab;

Struktuuriliste ja ühtekuuluvuskulude küsimus

20.   lükkab kategooriliselt tagasi teistes reformiga seotud ettepanekutes sisalduva mõtte jätta struktuurilised ja ühtekuuluvuskulud kõikidest kalkulatsioonidest välja eesmärgiga kehtestada liikmesriikide osamaksud või tagasimaksed nimetatud osamaksudelt, kuna selline samm tingiks eristuse tegemise nn suuremeelsete ja kahtlaste kulude vahel, avades nõnda ukse à la carte Euroopa Liidule, kus poliitikavaldkondi rahastavad lõppkokkuvõttes liikmesriigid, kes on nendest huvitatud;

Kokkuvõte

21.   võtab teadmiseks 2004. aasta aprillis Soome poolt esitatud ettepaneku Euroopa Liidu praeguse rahastamissüsteemi asendamiseks rahvamajanduse kogutulul põhineva süsteemiga, säilitades traditsioonilised omavahendid, võttes rahvamajanduse kogutulu osad aluseks liikmesriikide osamaksetele Euroopa Liidu omavahendite suunas, tühistades käibemaksupõhise omavahendi oma praeguses reformis, kuna tegemist on üksnes liikmesriikide osamaksete arvutamise matemaatilise alusega, ning vähendades Briti tagasimakse järkjärgult nullini aastal 2013;

22.   rõhutab tõsiasja, et kõnealuse süsteemi eelis oleks selle lihtsus ja läbipaistvus ning see, et süsteem moodustaks võimaliku esimese sammu Euroopa Liidu tõelise omavahendite süsteemi loomise suunas, ning et kõik liikmesriigid, kes praegu Suurbritannia tagasimakset toetavad, saaksid ise sarnaselt Suurbritanniale kasu käibemaksupõhise omavahendi kaotamisest selle praegusel kujul; rõhutab, et see ei mõjuta käibemaksu kaasamist muudetud kujul ELi rahastamisse pikemas perspektiivis;

23.   tunnistab, et rahvamajanduse kogutulu vahendid on kodanikele vähem nähtavad, kuid võrdsemad asjaomases panuses jõukuse üldisesse tasemesse; ning on nendevahelise solidaarsuse väljendus;

24.   on teadlik tõsiasjast, et kokkulepe uues rahastamissüsteemis kooskõlas Soome ettepanekuga on üldise läbirääkimiste protsessi raames – mis sisaldab ka kulusid – vaid poliitiliselt vastuvõetav; kutsub komisjoni üles kaaluma rahvamajanduse kogutulul põhinevat süsteemi mis tahes uute, ELi tulusid käsitlevate ettepanekute tegemisel pärast läbivaatamisprotsessi, nagu sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes;

25.   rõhutab, et tulude ja kulude vaheline seos peaks moodustama uuele süsteemile üleminekut puudutavate kaalutluste ühe aspekti ja lükkab tagasi kõik ühise põllumajanduspoliitika taasriigistamise katsed;

26.   soovitab alustada reformi esimest etappi viivitamatult pärast kokkuleppe ratifitseerimist; säilitades riikide osamaksete süsteemi kui sellise, muutuks see lihtsamaks, läbipaistvamaks ja oleks täielikult vastavuses iga liikmesriigi suhtelise jõukusega; rõhutab siiski sellise etapi ajutist iseloomu, mis seisneb selles, et selle ainus eesmärk oleks valmistada ette alust täiesti uue omavahendite süsteemi kehtestamiseks;

Reformi teine etapp: uus omavahendite süsteem

27.   kinnitab oma varem väljendatud seisukohti, mille kohaselt ühenduse tulude reformi eesmärk peab olema Euroopa Liidu tõeliste omavahendite loomine, mis asendab olemasolevad mehhanismid; tuletab meelde, et nimetatud eesmärk ja ettepanekud selle saavutamiseks ei ole mingil moel revolutsioonilised, kuid püüavad vaid taaselustada asutamislepingute põhimõtteid ja sätteid;

28.   peab järgmisi põhimõtteid, mis on esile kerkinud kõikides kokkupuudetes liikmesriikide parlamentidega, mis tahes tulevase omavahendite süsteemi nurgakivideks:

   liikmesriikide maksundusalase suveräänsuse põhimõtte igakülgne austamine
   neutraalne maksustamine
   ei mingeid muutusi ELi eelarve mahus
   järkjärguline üleminek uuele süsteemile
   selge poliitilise seose kehtestamine tulude reformimise ja kulude reformimise vahel;

Liikmesriikide maksundusalase suveräänsuse igakülgne austamine

29.   on seisukohal, nagu sätestatud asutamislepingutes ja põhiseaduse eelnõus, et maksundusalane suveräänsus jääb ainult liikmesriikidele, kes võivad siiski anda liidule piiratud ajaks volitused – mida võib igal ajal tühistada – teatud maksuosast otseselt kasu saada, nagu see on enamikes liikmesriikides piirkondlike ja kohalike asutustega;

Neutraalne maksustamine

30.   on veendunud, et kuna kõik teised asjad on võrdsed, ei tohi uus süsteem suurendada üldisi riiklikke kulusid ega kodanike maksukoormust; järeldab, et juhul, kui uus süsteem eraldab kõikidele kodanikele osaliselt või täielikult nähtava maksu otse Euroopa Liidule, tuleks mujal teha võrdväärne vähendamine; soovitab, et liikmesriikide kontrollikodadel ja Euroopa Kontrollikojal palutaks kontrollida ja tagada nimetatud põhimõtte järgimist;

31.   on seisukohal, et uue omavahendite süsteemi väljatöötamisel tuleb võtta arvesse liikmesriikide jõupingutusi nende poliitika kooskõlastamisel maksustamise valdkonnas;

Ei mingeid muutusi ELi eelarve mahus, aga piisavate ELi eelarvetulude tagamine ELi poliitiliste prioriteetide täitmiseks

32.   ei näe praegu mingit vajadust muuta 1,24%list rahvamajanduse kogutulu ülemmäära, mis võimaldab juba suurt manööverdamisvaru; tuletab meelde, et ükski eelarve ei ole kunagi jõudnud lähedale nimetatud ülemmäärale, mille on kokku leppinud liikmesriigid ise aastal 1992 Briti eesistumise ajal ja mille puhul maksete assigneeringud saavutasid maksimaalse taseme – 1,18% RKTst – aastal 1993; rõhutab, et kuigi finantsperspektiiv näeb ette ajavahemikuks 2007–2013 osakaalu suurusega 1,045% rahvamajanduse kogutulust, võeti nimetatud perioodi esimene eelarve vastu kõigest tasemel 0,99% rahvamajanduse kogutulust;

Järkjärguline üleminek uuele süsteemile

33.   nõuab uue süsteemi järkjärgulist rakendamist alates aastast 2014; pooldab üleminekuperioodi võimaldamist selleks, et tagada vana rahastamissüsteemi sujuvat järkjärgulist kaotamist koos selle kõikide erikordadega;

Selge poliitilise seose kehtestamine tulude reformimise ja kulude reformimise vahel

34.   juhib tähelepanu sellele, et ELi tulude struktuuri reform ja ELi kulude struktuuri reform peavad toimima nii, nagu uue, 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud deklaratsioonis nr 3 on ette nähtud;

35.   märgib, et omavahendite süsteem, mis tagab ELi eelarvetulude arengu tulenevalt jõukuse kasvust liikmesriikides, parandab eelarvealaste otsuste tegemise poliitilist kliimat, võimaldades otsustajatel kulude tasemete pärast tingimise asemel keskenduda peamistele prioriteetidele seoses ELi lisandväärtusega;

36.   tervitab Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide ühistel koosolekutel tehtud algatusi eesmärgiga tuua kokku omavahendeid käsitlev spetsiaalne töörühm; peab liikmesriikide parlamentidega peetavat dialoogi hädavajalikuks, kui omavahendite reformis tuleb teha mis tahes edusamme;

Võimalikud poliitilised valikud tulevikus

37.   kordab, et kokkupuudetes liikmesriikide parlamentidega on paljud seisukohal, et aeg uue Euroopa maksu jaoks lühikeses perspektiivis ei ole veel kätte jõudnud; rõhutab siiski, et see ei välista võimalust, et kui liikmesriigid otsustavad kehtestada uusi makse, võiksid nad samal ajal või hilisemas etapis otsustada lubada liikmesriikidel sellistest uutest maksudest otseselt kasu saada;

38.   rõhutab siiski, et teises etapis on ülioluline uurida uue, liikmesriikides juba kogutaval maksul põhineva omavahendite süsteemi loomist, mille idee seisneb selles, et olemasolev maks makstakse osaliselt või täielikult tõelise omavahendina otse ELi eelarvesse, luues nõnda otsese seose Euroopa Liidu ja Euroopa maksumaksjate vahel; juhib tähelepanu sellele, et see lähendaks ka liikmesriikide maksuseadusi; rõhutab, et selline lahendus tähistaks vaid tagasipöördumist Rooma lepingus sätestatud põhimõtte juurde, mille kohaselt Euroopa kulusid peavad rahastama Euroopa omavahendid;

39.   tuletab meelde, et kõnealusel eesmärgil liikmesriikide parlamentidega arvamuste vahetustes või omavahendite süsteemi reformi käsitlevates komisjoni aruannetes väljapakutud täielikud või osalised maksud on muuhulgas järgmised:

   käibemaks
   aktsiisimaksud transpordi mootorikütuselt ning muud energiamaksud
   aktsiisimaksud tubakalt ja alkoholilt
   maksud ettevõtete kasumilt;

40.   märgib, et Euroopa Parlamendis toimunud aruteludes uuriti ka muid võimalikke võimalusi, nagu näiteks:

   maksud turvateenustelt
   maksud transpordilt või telekommunikatsiooniteenustelt
   tulumaks
   intressimaksu kinnipidamine
   EKP kasum (müntimismaks)
   ökomaks
   maksud valuutatehingutelt
   hoiuste maksustamine
   maksud finantstehingutelt;

41.   on seisukohal, et uue omavahendite süsteemi üle tuleks otsustada vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

   piisavus: kas tulud ELi kulude katmiseks on pikas perspektiivis piisavad?
   stabiilsus: kas süsteem toob kaasa stabiilsed tulud ELi eelarve jaoks?
   nähtavus ja lihtsus: kas see oleks ELi kodanikele nähtav ja kas nad saaksid sellest aru?
   madalad tegevuskulud: kas haldamine oleks lihtne ja kas kaasneksid madalad vastavuskulud?
   vahendite tõhus eraldamine: kas süsteem tingiks tõhusa vahendite eraldamise ELis?
   vertikaalne võrdsus: kas kaasneks tulude ümberjaotamine?
   horisontaalne võrdsus: kas sellel oleks võrdne mõju samaväärsetele maksumaksjatele kõikjal ELis?
   õiglased osamaksed: kas nimetatud vahend tõstaks liikmesriikide kulusid kooskõlas nende majandusliku tugevusega?

42.   soovib enne lõpliku seisukoha võttu uurida nimetatud valikuvõimalusi tihedas koostöös liikmesriikide parlamentidega; annab prioriteedi ühise aluse loomisele – võimalik, et Portugali eesistumise ajal – arutelu jaoks seoses ELi tulude eelseisva läbivaatamisega; teeb kõik jõupingutused selleks, et jõuda seisukohale Euroopa Liidu omavahendite tuleviku küsimuses, mida võib toetada enamik liikmesriikide parlamente;

43.   on arvamusel, et käesolev resolutsioon on esimene, kuid tugev alus, millele rajada edasised pingutused õiglasema ja läbipaistvama Euroopa Liidu uue rahastamissüsteemi leidmiseks; kavatseb arutada ja vastu võtta lõpliku otsuse Euroopa Liidu omavahendite uue süsteemi kohta, et seda saaks arvestada 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes kehtestatud ELi tulu ja kulu põhjalikku ülevaadet käsitlevates aruteludes;

o
o   o

44.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja selle lisa nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT C 324, 24.12.1990, lk 243.
(2) EÜT C 128, 9.5.1994, lk 363.
(3) EÜT L 293, 12.11.1994, lk 9.
(4) EÜT C 175, 21.6.1999, lk 238.
(5) EÜT C 189 E, 7.7.2000, lk 72.
(6) EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
(7) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 373.
(8) Euroopa poliitika uurimisrühma (SEP) poolt läbi viidud uurimus, vt ka lisa: Märkused ELi võimalike oma maksude tulu piisavuse kohta, 30. august 2005.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0292.
(10) Deloitte'i ja Touche'i poolt läbiviidud uurimus: II etapi raport – esialgne projekt, 12. jaanuar 2007.
(11) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(12) Nt Cornelisseni raport: Euroopa Parlament 1985: "Kas parlament lepib asjaoluga, et laekumised käibemaksust üha vähenevad liikmesriikide osamaksudeks pärast ühtse käibemaksumäära põhimõtte vajalikku kõrvalejätmist ning kas parlament nõustub, et ühtse käibemaksumäära kehtestamine taandatakse lõplikult statistilistele arvutustele? ... Või kas tuleks teha pingutusi seoses käibemaksubaasi arvutamisega, et taaselustada ühenduse omavahendite süsteem ja sellest sõltuv ühenduse finantsautonoomia?"
(13) Vastuvõetud tekstid, 4.7.2006, P6_TA(2006)0292.
(14) Vt käesoleva resolutsiooni lisa.
(15) Vt kontrollikoja arvamuse nr 2/2006 lõiget 18 (ELT C 203, 25.8.2006, lk 50).
(16) Schreyeri raport KOM(2004)0505 ja KOM(2004)0501, 14. juuli 2004.


LISA

Euroopa Ülemkogu poolt 2005. aasta detsembris heaks kiidetud erandid eelarve tulude ja kulude poolel, nimelt:

Projektideks ettenähtud

· 865 miljonit EUR Ignalina tuumaelektrijaamale (Leedu) ja 375 miljonit EUR Bohunice tuumaelektrijaamale (Slovakkia)

· 200 miljonit EUR Põhja-Iirimaa rahuprotsessiks(Ühendkuningriik)

Piirkondadele ettenähtud

· 879 miljonit EUR eesmärgi 2 sihtpiirkonnale Poolas (107 EUR elaniku kohta)

· 140 miljonit EUR piirkonnale Ungaris (Közép-Magyarország)

· 200 miljonit EUR Prahale

· toetuse järkjärguline lõpetamine piirkonnale Soomes ja Madeirale, mis olid algupäraselt "kaasatavad" piirkonnad

· 100 miljonit EUR Kanaari saartele

· 150 miljonit EUR Austria piiriäärsetele piirkondadele

· 75 miljonit EUR Baierile

· 50 miljonit EUR Ceutale ja Melillale (Hispaania)

· 225 miljonit EUR Saksamaa idapoolsetele liidumaadele

· 136 miljonit EUR kõige äärepoolsematele piirkondadele (35 EUR elaniku kohta)

· 150 miljonit EUR eesmärgi "konkurentsivõime ja tööhõive" piirkondadele Rootsis

Liikmesriikide spetsiaalsed rahalised vahendid

· vastuvõtmise määra tõsteti Poola osas 4%

· "kaasatava piirkonna" toetus Küprosele, kuigi see ei ole kunagi olnud eesmärgi 1 piirkond

· 2 miljardit EUR Hispaaniale vabaks jaotamiseks struktuurifondide eesmärkide vahel

· 1,4 miljardit EUR Itaaliale (eelnevalt määratletud jaotus)

· 100 miljonit EUR Prantsusmaale ("piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive" eesmärk)

· 47 miljonit EUR Eestile (35 EUR elaniku kohta)

· 81 miljonit EUR Leedule (35 EUR elaniku kohta)

täiendavad maksed maaelu arendamiseks:

o 1,35 miljardit EUR Austriale

o 20 miljonit EUR Luksemburgile

o 460 miljonit EUR Soomele

o 100 miljonit EUR Prantsusmaale

o 500 miljonit EUR Iirimaale

o 820 miljonit EUR Rootsile

o 500 miljonit EUR Itaaliale

o 320 miljonit EUR Portugalile

Eritingimused

· 50% suurem toetus endistele välispiirialadele Rumeenias ja Bulgaarias tavapärase toetusega võrreldes

· erasektori kaasrahastamist võidakse arvestada struktuurifondidest abi saavate projektide juures uutes liikmesriikides (SKT elaniku kohta <85% ELi keskmisest) ja Saksamaa idapoolsetes liidumaades

· uutes liikmesriikides (<85%) võib lugeda käibemaksu struktuurifondide projektide puhul abikõlblikuks kuluks

Õigusliku alust puudutavad eritingimused

· "n+2" reeglist kõrvalekaldumine uute liikmesriikide osas (<85 %) aastatel 2007–2010

· ehitusprojekte võib toetada uutes liikmesriikides (EL10 + Rumeenia, Bulgaaria)

· iga riik võib kasutada 20% esimese samba assigneeringutest (põllumajandus) maaelu arendamiseks, arvestamata üldisi eeskirju, mis puudutavad nt kaasrahastamist

· spetsiaalsed rahalised vahendid maaelu arendamiseks Portugalis (320 miljonit EUR) kaasrahastamiseta

Eelarve rahastamist puudutavad eritingimused

· käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismäära vähendatakse Austria puhul 25 %

· käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismäära vähendatakse Saksamaa puhul 50%

· käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismäära vähendatakse Rootsi ja Hollandi puhul 66%

· Holland saab 4,23 miljardit EUR (rahvamajanduse kodutoodangust saadavad omavahendid)

· Rootsi saab 1,05 miljardit EUR (rahvamajanduse kodutoodangust saadavad omavahendid)

· Ühendkuningriigi tagasimakse säilib, seda vähendatakse uutele liikmesriikidele tehtavate teatud järkjärguliselt sisseviidavate maksete võrra.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika