Märksõnaregister   Eelnev   Järgnev   Terviktekst

Menetlus : 2006/2130(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0036/2007
Esitatud tekstid : A6-0036/2007		Arutelud : PV 28/03/2007 - 19 CRE 28/03/2007 - 19		Hääletused : PV 29/03/2007 - 8.13 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2007)0100

Vastuvõetud tekstid	257k  91k
Neljapäev, 29. märts 2007 - Brüssel
Profijalgpalli tulevik Euroopas	P6_TA(2007)0100 A6-0036/2007

Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioon profijalgpalli tuleviku kohta Euroopas (2006/2130(INI))

Euroopa Parlament, –   võttes arvesse Helsingi 10. detsembri 1999 raportit(1) ja Nice´i 8. detsembri 2000 deklaratsiooni(2) spordi eripära ja sotsiaalse rolli kohta Euroopas; –   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu artikleid 17 ja III-282; –   võttes arvesse eesistujamaa Ühendkuningriigi algatust Euroopa jalgpalli kohta, mille tulemus oli ülevaade "Independent European Sport Review 2006" ("Sõltumatu Euroopa spordiülevaade 2006"); –   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohtu) kohtupraktikat ja esimese astme kohtu ning komisjoni otsuseid spordiga seotud küsimustes; –   võttes arvesse kodukorra artiklit 45; –   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0036/2007), A.   arvestades, et komisjon on Helsingi raportis rõhutanud jalgpalli valdkonna juhtivorganite ja ametivõimude vahelise partnerlussuhte vajadust mänguga seotud hea valitsemistava huvides, mis täielikult austaks profispordi isereguleerivat olemust; B.   arvestades, et Euroopa sport, eriti jalgpall, on Euroopa identiteedi, Euroopa kultuuri ja kodakondsuse võõrandamatu osa ning et Euroopa jalgpalli mudel, mida iseloomustavad püramiidstruktuuriga avatud spordivõistlused, kus mitusada tuhat amatöörklubi ja miljonid vabatahtlikud ning mängijad moodustavad juhtivate elukutseliste klubide vundamendi, on pikaajalise demokraatliku traditsiooni ning kogukonna kui terviku rohujuurte tasandil väljenduva toetuse tulemus; C.   arvestades, et jalgpallil on oluline sotsiaalne ja hariduslik roll ning et see on tõhus sotsiaalse hõlvamise ja mitmekultuurilise dialoogi vahend ning et tal on vaja mängida aktiivset rolli vastukaaluks diskrimineerimisele, sallimatusele, rassismile ja vägivallale, sest staadionitel ja nende ümbruses toimuvad ikka veel paljud nimetatud nähtustest motiveeritud intsidendid, ning arvestades, et professionaalsed jalgpalliklubid ja -liigad mängivad kohalikul ja riiklikul tasandil ka olulist sotsiaalset ja kultuurilist rolli; D.   arvestades, et profijalgpallil on nii majanduslik kui mittemajanduslik mõõde; E.   arvestades, et profijalgpalli majanduslike külgede suhtes kohaldatakse ühenduse õigust ja kohtupraktikas on tunnustatud spordi erilisust ning profijalgpalli sotsiaalset ja hariduslikku rolli Euroopas; F.   arvestades, et seetõttu on riikide ja Euroopa poliitiliste ja spordiasutuste ülesanne täielikult profijalgpalli eripära aluspõhimõtteid, tema organite autonoomsust ning subsidiaarsust austava sobiva õigusraamistiku loomise abil tagada, et ühenduse õiguse kohaldamisel profijalgpalli suhtes ei kahjustata jalgpalli sotsiaalseid ja kultuurilisi eesmärke; G.   arvestades, et pidades silmas spordi kasvavat mõju Euroopa Liidu eri poliitikatele (liikumisvabadus, kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, konkurents, tervishoid ja audiovisuaalpoliitika) tehti otsus kaasata sport kui ELi pädevusse kuuluv küsimus (artiklid 17 ja III-282) põhiseaduse lepingusse; arvestades, et kõik liikmesriigid ei ole põhiseaduse lepingut heaks kiitnud ja üksnes Nice'i deklaratsioonist spordi kohta ELis ei piisa praeguste probleemidega tegelemiseks, mis väljuvad riikide pädevuse piirest ja nõuavad seetõttu lahendusi Euroopa tasandil; H.   arvestades, et spordi üldine, eriti aga jalgpalli kasvav professionaliseerumine ja kommertsialiseerumine on teinud ELi õiguse selles valdkonnas asjakohasemaks, mis kajastub Euroopa Kohtule ja komisjonile läbivaatamiseks esitatud juhtumite arvu kasvus;    – see on oluliselt teravdanud õiguskindlusetuse probleemi ning asjaomaste valdkondade seisukohalt on pelgalt üksikjuhtumite käsitlemisel põhinev lähenemisviis järjest ebapiisavam, seda seisukohta väljendatakse ka mõne ELi liikmesriigi spordiministri tellitud hiljuti avaldatud uurimuses "Independent European Sport Review 2006";    – näiteks ei ole kindel, kas noorte arendamise seisukohalt äärmiselt tähtis Euroopa Jalgpalliassotsiatsioonide Liidu (Union of European Football Associations - UEFA) reegel, mis näeb ette kodumaiste mängijate miinimumarvu meeskonnas, oleks kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 12, kui Euroopa Kohtus selle läbi vaataks;    I. arvestades, et nimetatud õiguskindlusetuse tõttu ei ole selge, kui suur on ise oma tegevust reguleerivate organite, näiteks UEFA, riikide jalgpalliliitude ja rahvusliigade autonoomia ja millisel määral nad on oma tegevuse reguleerimise õigust kasutades ja reguleerimisülesandeid täites seotud ühenduse õiguse teatud põhimõtetega, näiteks liikumisvabadus, mittediskrimineerimine ja konkurentsireeglid;

J.   arvestades, et selline õiguskindlusetus ei ole probleemne mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid eelkõige jalgpalli sotsiaalset, kultuurilist ja hariduslikku ülesannet silmas pidades, kahandades seejuures jalgpallisõprade huvi ja jõupingutusi toetuse parandamiseks ning õõnestades ausa mängu põhimõtet;

K.   arvestades tehtud otsust kaasata sport kui ELi pädevusse kuuluv küsimus põhiseaduse lepingusse (artiklid 17 ja III-282), et anda ELile volitused selle Euroopa mõõtme väljaarendamiseks;

L.   arvestades, et profijalgpall ei toimi nagu tavaline majandussektor, ning arvestades, et professionaalsed jalgpalliklubid ei saa vastastevahelise vastastikuse sõltuvuse ning tulemuste ettearvatamatuse hoidmiseks vajaliku konkurentsialase tasakaalu tõttu tegutseda teiste majandusharudega samades turutingimustes ning arvestades, et selle erinevad osalised, sh toetajad, mängijad, klubid, liigad ja liidud ei tegutse nagu tavalised tarbijad või ettevõtjad;

M.   arvestades, et profijalgpalli tulevikku Euroopas ohustab kasvav majandusliku jõukuse ja spordiga seotud võimu keskendumine;

N.   arvestades, et ülekandeõiguste müügitulu kasvav tähtsus võib õõnestada konkurentsi tasakaalu erinevate riikide klubide vahel, kuivõrd selliste laekumist suurus on valdavas osas määratud riikide ringhäälinguturgude suurusega;

O.   arvestades, et profijalgpalli on aastakümneid üha rohkem iseloomustanud rahvusvaheline mõõde ja seda on võrdselt mõjutanud erinevad rahvusvahelised regulatiivsed ja õigussüsteemid;

P.   arvestades, et erinevad siseriiklikud õigusaktid ja litsentsimiskriteeriumid Euroopas loovad ebavõrdseid võimalusi nii majanduslikult kui õiguslikult ning selline olukord takistab tõsiselt ausaid spordivõistlusi Euroopa liigade meeskondade vahel ja seega ka rahvusmeeskondade vahel;

Q.   arvestades, et naiste spordis osalemise üldine määr on endiselt kaugelt madalam meeste osalemise tasemest; arvestades, et naised on sporti puudutavaid otsuseid tegevates organites endiselt alaesindatud ja arvestades, et endiselt esineb soolise diskrimineerimise juhtumeid elukutseliste sportlaste tasustamisel;

R.   arvestades, et vaatamata sellele, et Bosmani kohtuasjas 1995. aastal tehtud otsus avaldas soodsat mõju mängijate lepingutele ja liikuvusele – kuigi paljud tööga seotud ja sotsiaalsed probleemid jäid lahenduseta – tõi see spordile kaasa ka mitmeid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas kõige rikkamate klubide kasvanud suutlikkuse sõlmida lepingud parimate mängijatega, tugevama seose rahalise mõju ja sportliku edu vahel, inflatsioonispiraali mängijate palkade osas, kohapeal treeninud mängijate vähenenud võimalused oma annet kõige kõrgemal tasemel väljendada ning solidaarsuse vähenemine elukutselise ja ametöörspordi vahel;

S.   arvestades, et paljud kuritegelikud tegevused (matšide tulemustega manipuleerimine, korruptsioon jne) on kulutuste kasvuspiraali, palgainflatsiooni ja sellest tuleneva finantskriisi tulemus, millega paljud klubid silmitsi seisavad;

T.   arvestades, et komisjon on ametlikes otsustes kinnitanud meediaõiguste ühtse müügi vastavust EÜ konkurentsiõigusele,

Üldine taust

1.   rõhutab oma seotust Euroopa jalgpalli mudeliga, kus on sümbiootiline suhe amatöör- ja profijalgpalli vahel;

2.   juhib tähelepanu omavahel seotud riiklike püramiidstruktuuride tähtsusele Euroopa jalgpallis, mis toetavad annet rohujuure tasandil ja võistlemist, sest rahvusliigad ja võistlused on ühtlasi tee Euroopa võistlustele ning mängu riigisisese baasi ja Euroopa tasandi vahel tuleb saavutada õige tasakaal, et võimaldada jalgpalliliigadel ja -liitudel tulemuslikku koostööd teha;

3.   tunnistab vajadust jalgpalli valdkonna juhtivorganite ja mitme tasandi poliitiliste jõudude ühiste jõupingutuste järele teatud negatiivsete arengute, näiteks spordi liigse kommertsialiseerumise ja ebaausa konkurentsi tasakaalustamiseks, et tagada profijalgpallile positiivne tulevik põnevate võistlustega, end suurel määral oma klubidega samastavate toetajatega ja üldsuse ulatusliku juurdepääsuga võistlustele muu hulgas läbi piletite erihindade noortele ja peredele, eriti olulistele rahvusvahelistele võistlustele;

4.   tervitab eelnimetatud ülevaates "Independent European Sport Review 2006" tehtud tööd ja Euroopa Parlamendi tellitud uurimust "Elukutseline sport siseturul" ning kutsub liikmesriike, Euroopa ja rahvuslikke jalgpalli valdkonna juhtivorganeid ja komisjoni üles jätkama varsti ilmuvas sporti käsitlevas valges raamatus Ühendkuningriigi kui eesistujariigi algatatud jõupingutusi hinnata vajadust poliitikameetmete järele, milles järgitakse täielikult subsidiaarsuse põhimõtet, võttes arvesse selles ülevaates esitatud põhimõtteid ja peamisi soovitusi;

5.   väljendab soovi vältida seda, et Euroopa profijalgpalli tulevik määratakse kindlaks üksnes iga juhtumi puhul eraldi, ning soovib edendada õiguskindlust;

6.   nõustub aluspõhimõttega, et elukutselise spordi majanduslikud küljed kuuluvad siiski EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse, võttes arvesse Nice'i deklaratsioonis määratletud spordi eripära; arvab, et selles osas on spordieeskirjaga seotud otsuse hilisem piirav mõju kooskõlas ELi õigusega, eeldusel et eeskiri taotleb spordi olemuse ja eesmärgiga seotud õiguspärase eesmärgi saavutamist ning tema piirav mõju on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks ja sellega proportsionaalne;

7.   kutsub komisjoni töötama välja suuniseid nimetatud põhimõtte rakendamiseks ja alustama nõuandeprotsessi Euroopa ja rahvuslike jalgpalli valdkonna ametivõimudega eesmärgiga koostada ametlik raamleping ELi ja Euroopa ning rahvuslike jalgpalli valdkonna juhtivorganite vahel;

8.   palub komisjonil koostöös Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja Euroopa ning riikide jalgpalli valdkonna juhtivorganite ja huvigruppidega lisada käesolevas resolutsioonis sisalduvad põhimõtted ja soovitused tulevasse valgesse raamatusse ning luua üldises plaanis Euroopa spordi ja eelkõige jalgpalli tegevuskava, milles on välja toodud küsimused, millega komisjon peab tegelema, ning vahendid, mida kasutada, et suurendada õiguskindlust ning võrdseid võimalusi;

9.   palub komisjonil jätkata struktureeritud dialoogi jalgpalli valdkonna juhtivorganite, sh rahvuslike liitude ja liigade, ning teiste huvirühmadega, et ületada õiguskindlusetuse probleem;

10.   väljendab rahuolu naiste jalgpalli edu ja selle vastu näidatud suure huvi üle Euroopas ning juhib tähelepanu selle kasvavale sotsiaalsele tähtsusele;

Juhtimine

11.   kutsub kõiki jalgpalli juhtivorganeid üles paremini määratlema ja kooskõlastama oma pädevusi, vastutust, ülesandeid ja otsustamismenetlust, et edendada demokraatiat, läbipaistvust ja õiguspärasust kogu jalgpalli valdkonna hüvanguks; kutsub komisjoni üles esitama juhised, mille kohaselt toetatakse õiguspärast ja küllaldast iseregulatsiooni, võttes asjakohaselt arvesse siseriiklikku õigust ja rahalist toetust föderatsioonidele ja liitudele, kelle eesmärk on noorte jalgpallurite ja rahvusmeeskonna arendamine ja kasvatamine;

12.   kutsub UEFAt üles kaasama otsuste tegemise protsessi esindusorganisatsioone, kes esindavad mängijaid, klubisid ja liigasid;

13.   usub, et parem juhtimine, mis viib kooskõlastatuma iseregulatsioonini riiklikul ja Euroopa tasandil, vähendab kalduvust otsida lahendusi komisjoni või Euroopa Kohtu poole pöördudes;

14.   tunnustab spordikohtute asjatundlikkust ja õiguspärasust, tingimusel et need austavad kodanike õigust õiglasele asja arutamisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus;

15.   on seisukohal, et tsiviilkohtute poole pöördumist ei saa, isegi kui see pole spordi seisukohalt õigustatud, distsiplinaarmäärustikuga karistada; mõistab hukka Rahvusvahelise Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsiooni (Federation of International Football Association - FIFA) sellekohased meelevaldsed otsused;

16.   palub UEFAl ja FIFAl tunnustada oma põhikirjades õigust tavakohtute poole pöörduda, kuid tunnistab siiski, et isereguleerimise põhimõte hõlmab ja õigustab Euroopa spordimudeli struktuure ja spordivõistluste korralduse aluspõhimõtteid, sealhulgas dopinguvastaseid määrusi ja distsiplinaarkaristusi;

17.   nõuab kindlalt, et iseregulatsiooni õiguse rakendamisel kõikide jalgpalli juhtivorganite poolt järgitaks eelkõige proportsionaalsuse põhimõtet; palub komisjonil tagada, et seda põhimõtet kohaldatakse sporti puudutavates õigusasjades;

18.   kutsub FIFAt üles suurendama sisemist demokraatiat ja struktuuride läbipaistvust;

19.   usub, et praegu Euroopa Kohtus arutlusel olev Charleroi kohtuasi võib tõsiselt kahjustada väikeste ja keskmise suurusega riiklike jalgpalliliitude osalemist rahvusvahelistel võistlustel ja ohustada rahvuslike liitude elutähtsate investeeringute tegemist rohujuurte tasandi jalgpalli; usub seetõttu, et klubid peaksid vabastama oma mängijad rahvusmeeskondades mängimise kohustuse täitmiseks vastava hüvitise saamise õiguseta; soovitab UEFAl ja FIFAl koos Euroopa klubide ja liigadega jõuda kokkuleppele oma riike esindades vigastada saanud mängijate suhtes kohaldatavates tingimustes ja kollektiivse kindlustamise süsteemi loomises;

20.   toetab UEFA klubide litsentsimise süsteemi, mille eesmärk on tagada klubidele võrdsed võimalused ning aidata kaasa nende finantsstabiilsusele, ja kutsub UEFAt üles seda litsentsimise süsteemi kooskõlas ühenduse õigusega edasi arendama, et tagada läbipaistvus finantsasjades ja nõuetekohane haldamine;

21.   soovitab jõulist kampaaniat liikmesriikide ja Euroopa poliitiliste ja spordiasutuste poolt, et saavutada Euroopa profijalgpallis suurem läbipaistvus ja hea valitsemistava;

22.   toetab jõupingutusi mängu aususe tagamiseks, välistades suuremate huvirühmade huvide vastuolud klubides või juhtimisorganites;

23.   kutsub komisjoni üles – konsulteerides jalgpalli valdkonna juhtivorganite, liigade ja klubidega – kaaluma spordiettevõtjate õigusliku seisundi sisseviimist Euroopas, milles võetaks arvesse suurte jalgpalliklubide majandustegevust, säilitades samal ajal spordiga seotud eripära; niisugune staatus võimaldaks kehtestada reeglid selliste äriühingute majandus- ja finantstegevuse jälgimiseks ning toetajate kaasamiseks ja üldsuse osalemiseks;

24.   kutsub liikmesriike ja jalgpalli valdkonna juhtivorganeid üles edendama aktiivselt ausa mängu põhimõtteid toetavate jalgpallifännide sotsiaalset ja demokraatlikku rolli, toetades selliste toetajate usaldusühingute loomist ja arengut (tunnustades nende vastutust), mis võiksid olla kaasatud klubide omamisse ning haldamisse, jalgpalli ombudsmani ametisse määramise abil ja eriti Supporters Directi mudeli laiendamise kaudu Euroopa tasandil;

25.   palub UEFAl uurida, kuidas võiks kaasata toetajate organisatsioone kui olulisi sidusrühmi, kui need on organiseerunud Euroopa tasandil, ning uurida Euroopa Supporters Directi organi loomise teostatavust;

26.   on seisukohal, et elukutselised jalgpallurid, nende ametiühingute esindajad ning klubid ja liigad peaksid olema tihedamalt seotud jalgpalli valdkonna juhtimisega parema sotsiaalse dialoogi kaudu;

Võitlus kuritegeliku tegevuse vastu

27.   toetab Euroopa ja riikide jalgpalli juhtivorganite püüdeid tuua suuremat läbipaistvust klubide omandistruktuuri ning palub nõukogul välja töötada ning vastu võtta meetmed profijalgpalli painava kuritegeliku käitumise vastu võitlemiseks, mis hõlmab rahapesu, ebaseaduslikud kihlveod, dopingu kasutamise ning matšide tulemustega manipuleerimist, samuti suurte jalgpallisündmustega kaasnevat pealesunnitud prostitutsiooni;

28.   rõhutab vajadust tagada, et jalgpalli valdkonnaga seotud isikud järgiksid täies mahus läbipaistvust ja rahapesu käsitlevaid õigusakte;

29.   kutsub liikmesriike üles kasutusele võtma mehhanisme, mis soodustaksid koostööd klubide, politsei ja toetajate organisatsioonide vahel, et võidelda vägivalla ja huligaansuse ning muu seadusvastase käitumise vormide vastu enne jalgpallivõistlusi, nende ajal ja pärast neid ning et vahetada parimaid tavasid;

30.   palub nõukogul tugevdada huligaane puudutavate tõkestavate meetmete ja sanktsioonide kooskõlastamist, seda ka seoses rahvuslike mängudega; kutsub nõukogu seoses sellega üles rakendama oma otsust 2002/348/JSK rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta ja kiitma vajadusel heaks täiendavad meetmed seoses hiljutiste vägivaldsete vahejuhtumitega jalgpalliväljakutel ja väljaspool neid;

31.   kutsub liikmesriike ning Euroopa jalgpalliorganisatsioone, -föderatsioone ja -liigasid viima läbi toetajate teavitamise suurt Euroopa kampaaniat eesmärgiga takistada vägivalda staadionidel ja staadionidest väljapool;

Jalgpalli sotsiaalne, kultuuriline ja hariduslik roll

32.   rõhutab spordi kaudu antava hariduse tähtsust ja seda, et jalgpall aitab sotsiaalselt kõige tundlikumatel noorukitel elus taas suunda leida ning palub liikmesriikidel, riikide jalgpalliliitudel, rahvusliigadel ja klubidel jagada antud küsimusega seotud parimaid tavasid;

33.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ka jalgpalliklubide kaudu sotsiaalse kaasamise projekte;

34.   väljendab selgelt toetust UEFA meetmetele, mille eesmärk on soodustada noorte mängijate koolitust, kehtestades miinimumnõude profiklubi meeskonnas mängivate kodumaiste mängijate arvu osas ning seades piirangu meeskonna suurusele; usub, et need motiveerivad meetmed on proportsionaalsed ja kutsub profiklubisid üles seda reeglit rangelt rakendama;

35.   on veendunud, et on vaja täiendavat korda tagamaks, et kodumaiste mängijate algatus ei vii lastega kaubitsemiseni, mille puhul klubid sõlmivad lepingud väga noorte mängijatega (alla 16-aastastega);

36.   juhib tähelepanu sellele, et noortele mängijatele tuleb anda võimalus üld- ja kutsehariduse omandamiseks paralleelselt klubi- ja treeningtegevusega, ning et klubid peaksid tagama kolmandatest riikidest pärit noorte mängijate turvalise tagasipöördumise koju, juhul kui nende karjäär Euroopas ei õnnestu;

37.   nõuab, et sisserändega seotud õigusakte tuleb alati järgida seoses andekate noorte värbamisega välismaalt ja kutsub komisjoni üles tegelema lastega kaubitsemise probleemiga nõukogu 19. juuli 2002. aasta raamotsuse 2002/629/JSK inimkaubanduse vastu võitlemise kohta(3) kontekstis ja /või nõukogu 22. juuni 1994. aasta direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl(4) kontekstis; juhib tähelepanu, et noortele mängijatele tuleb anda võimalus saada paralleelselt treeningute ja jalgpalliklubi tegevusega üldharidus ja kutseharidus, et nad ei sõltuks täielikult klubidest; nõuab meetmeid, et hoida ära nende noorte sotsiaalne tõrjutust, keda lõpptulemusena välja ei valita;

38.   kutsub jalgpalli valdkonna juhtivorganeid ja klubisid üles panustama inimkaubanduse vastasesse võitlusesse:

39.   rõhutab koolituskeskuste olulist sotsiaalset ja hariduslikku rolli ning elutähtsat rolli, mida nad mängivad nii klubide heaolus kui jalgpallitalentide tulevases arengus, ning toetab rahaliste soodustuste tegemist koolituskeskusega klubidele, eeldusel et sellised soodustused on kooskõlas asutamislepingu sätetega riigiabi kohta, ja palub komisjonil riigiabi suuniste väljatöötamisel seda üliolulist rolli tunnustada;

40.   rõhutab vajadust keskkonna loomiseks, milles noored mängijad saaksid areneda ja kasvada aususe ja õiglase mängu vaimus;

41.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid tooksid spordipoliitika kõigisse valdkondadesse sisse soolise aspekti eesmärgiga veelgi vähendada jätkuvat vahet meeste ja naiste vahel nii spordiorganites esindatuse kui tasustamise, samuti spordis tegeliku osalemise osas, võrdsustades seeläbi spordist saadavad isiklikud ja sotsiaalsed hüved;

Töösuhted ja sotsiaalsed küsimused

42.   avaldab kahetsust erinevuste üle liikmesriikide sotsiaalõigusnormides ja maksualastes õigusnormides, mis põhjustavad klubide vahelist tasakaalustamatust, ja liikmesriikide soovimatuse üle seda probleemi Euroopa tasandil lahendada;

43.   rõhutab teises liikmesriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise tähtsust töötajate vaba liikumise võimaldamisel;

44.   usub, et mängijate agente ümbritseva praeguse majandusliku olukorra tõttu on jalgpalli juhtorganite kõikidel tasanditel vaja – komisjoniga konsulteerides – täiustada mängijate agentide tegevust reguleerivaid eeskirju; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama UEFA jõupingutusi mängijate agentidega seotud küsimuste reguleerimiseks, esitades vajaduse korral ettepaneku võtta vastu direktiiv mängijate agentide kohta, mis sisaldab: rangeid standardeid ja läbivaatuskriteeriume, enne kui kellelgi võimaldatakse tegutseda jalgpallurite agendina; agentide tehingute läbipaistvust; agentide lepingute ühtlustatud miinimumstandardeid; Euroopa haldusasutuste poolset tõhusat järelevalve- ja distsiplinaarsüsteemi; agentide litsentsimissüsteemi ja agendiregistri juurutamist; ning nn topeltesindamise lõpetamist ja maksete lõpetamist jalgpallurilt agentidele;

45.   kutsub UEFAt ning komisjoni üles tõhustama sotsiaalse dialoogi tugevdamise püüdlusi Euroopa tasandil sellistes küsimustes nagu lepingute pikkus, üleminekute perioodi pikkuse määratlus, lepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalused ja treenivale klubile hüvitise maksmine, kuna see võib välistada või aidata ületada pingeid mängijate ning tööandjate vahel;

46.   tervitab FIFPro(Fédération Internationale des Associations de Footballers), UEFA ja EPFLi (European Professional Football Leagues - Euroopa profijalgpalli liigad) otsust edendada mängijate õigusi, tagades, et mängijatega sõlmitakse alati teatavaid minimaalseid nõudeid sisaldavad kirjalikud lepingud;

47.   on seisukohal, et tööhõivet puudutavaid õigusakte tuleb rakendada tõhusamalt kõigis liikmesriikides, et profimängijatele oleksid tagatud nende õigused ja et nad täidaksid oma kohustusi töötajatena;

48.   palub komisjonil aktiivselt toetada laste tööjõu vastase võitluse algatusi ja kampaaniaid jalgpalliga seotud valdkondades ning analüüsida kõiki poliitilisi ja õiguslikke võimalusi, et kindlustada kõigi töötajate, sealhulgas laste õiguste austamine;

Võitlus vägivalla, rassismi ning muude diskrimineerimise vormide vastu;

49.   palub komisjonil, liikmesriikidel ja kõigil profijalgpalliga seotutel – sest seaduslik õigus rassismi- ja muude diskrimineerimisvormide vabale töökohale laieneb ka jalgpalluritele – võtta endale vastutus rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse jätkamise ning tõhustamise eest, mõistes hukka mistahes kujul diskrimineerimise nii staadionil kui väljaspool seda; nõuab rangemaid sanktsioone mistahes diskrimineerivale teole jalgpallis; palub UEFAl ja riikide jalgpalliliitudel ning liigadel kohaldada distsiplinaareeskirju ühtselt, rangelt ning koordineeritult, jätmata tähelepanuta klubide rahalist olukorda;

50.   kutsub ühtlasi sellega seoses komisjoni, UEFAt ja teisi huvitatud isikuid üles tegutsema vastavalt Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta deklaratsioonile rassismivastase võitluse kohta jalgpallis(5); õnnitleb UEFAt ja FIFAt põhikirja sisseviidavate rangemate sanktsioonide ja võetavate meetmete eest ning jääb ootama kõikide jalgpalli valdkonna osapoolte edasist tegevust;

51.   kutsub komisjoni, UEFAt ja teisi huvitatud isikuid üles mitte jätta karistamata muid diskrimineerimise vorme, nagu diskrimineerimine soo, päritolu, seksuaalse orientatsiooni või muul alusel nii jalgpallistaadionil kui väljaspool seda;

52.   mõistab hukka kõik vägivaldse käitumise vormid jalgpalliväljakutel, julgustab liikmesriike rakendama kõige rangemaid nende käsutuses olevaid meetmeid mis tahes vormis vägivalla vähendamiseks ja kõrvaldamiseks spordi valdkonnas ning väljendab oma toetust vägivalla väljajuurimisele suunatud UEFA meetmetele;

Konkurentsiõigus ja siseturg

53.   usub kindlalt, et muudetud kulude kontrolli süsteemi kasutuselevõtmine võib olla vahend finantsstabiilsuse ja meeskondade vahelist konkurentsi puudutava tasakaalu edendamiseks, näiteks kui see liita ajakohastatud klubide litsentsimise süsteemiga;

54.   on seisukohal, et jalgpallis peab olema tagatud konkurentide vastastikune sõltuvus ja võistluste tulemuste ettearvamatus, millega spordiorganisatsioonid võiksid põhjendada erilise raamistiku rakendamist spordisündmuste korraldamise ja müügi turul; on siiski arvamusel, et selline eriraamistik ei taga automaatset erandi tegemist ühenduse konkurentsieeskirjade osas profijalgpalliga seotud kogu majandustegevusele, arvestades sellise tegevuse kasvavat majanduslikku kaalu;

55.   palub komisjoni töötada välja selged riigiabi rakendamise suunised, mis näitavad, millist liiki riigi toetus on vastuvõetav ja õiguspärane jalgpalli sotsiaalse, kultuurilise ja haridusliku rolli täitmiseks, näiteks ametivõimude rahaline või muu toetust jalgpallistaadionide ja -rajatiste rajamiseks või ajakohastamiseks;

56.   palub komisjonil ja liikmesriikidel teha tihedat koostööd rahvusvaheliste, Euroopa ja riikide jalgpalli juhtivorganitega, et arutleda kihlveoturu võimaliku liberaliseerimise tagajärgede üle ning mehhanismide üle, mis kindlustaksid spordi rahastamise üldiselt ja jalgpalli rahastamise konkreetsemalt, ja vaadata läbi meetmed, mis kaitseksid riigisiseste ja Euroopa jalgpallivõistluste ausust;

57.   tunnistab kaubamärkide tähtsust spordi valdkonnas, kui neid ei kasutata kaupade vaba liikumise takistamiseks;

58.   märgib, et suuremate jalgpalliürituste piletite pakkumine ja nõudlus ei ole sageli tasakaalus, mis on kasulik sponsoritele, kuid kahjulik tarbijaile; rõhutab, et piletite jaotamisel tuleb igati arvesse võtta tarbijate huve ning tagada piletite mittediskrimineeriv ja aus müük kõikidel tasanditel; tunnistab siiski, et piletite jaotamist võib vajaduse korral piirata nende isikutega, kes kuuluvad fänniklubisse, reisiklubisse vms organisatsiooni, mille liikmelisus on kättesaadav mittediskrimineerival alusel;

Televisiooni ülekandeõiguste müük ja konkurentsiõigus

59.   rõhutab, et ühismüük kõigi võistluste osas on Euroopa jalgpalli rahalise solidaarsuse mudeli kaitsmiseks hädavajalik; tervitab avalikku arutelu ja komisjoni läbi viidavat täiendavat uurimist, mis selgitab, kas see mudel tuleks kasutusele võtta kõikjal Euroopas nii üleeuroopaliste kui ka kohalike võistluste puhul, nagu soovitati sõltumatus hinnangus "Independent Sport Review 2006"; palub seoses sellega komisjoni anda üksikasjalik hinnang asjakohaseid meediaõigusi käsitlevate otsuste majanduslikule ja sportlikule mõjule ja sellele, kuivõrd need on toiminud;

60.   rõhutab, et Euroopa rahvuslikele jalgpalliliigadele antud meediaõiguste müük peaks alati toimuma kooskõlas EÜ konkurentsiõigusega, võttes arvesse spordi eripära, ning et lepingute üle tuleks läbi rääkida ja need sõlmida läbipaistval viisil; on seoses sellega veendunud, et jalgpalliülekanded peaksid olema kättesaadavad võimalikult suurele hulgale inimestele, sh tasuta televisioonikanalite kaudu;

61.   rõhutab, et praeguse piirideta televisiooni direktiivi 97/36/EÜ(6) artikli 3a eeliseid ei ole võimalik ülehinnata;

62.   juhib tähelepanu sellele, et profijalgpalli seisukohalt on väga oluline televisiooni ülekandeõiguste müügist saadud tulu õiglane jaotamine, mis tagab elukutselise ja amatöörmängude ning võistlevate klubide vahelise solidaarsuse kõigil mängudel; märgib, et praegune teleülekandetulude jaotus UEFA meistrite liigas peegeldab suures osas klubide televisiooniturgude suurust riikides; märgib, et see soosib suuri riike, kahandades seeläbi väiksemate riikide klubide võimu;

63.   kutsub seetõttu UEFAt koos komisjoniga üles uurima jätkuvalt võimalusi parema konkurentsialase tasakaalu loomiseks selles valdkonnas senisest suurema ümberjaotamise kaudu;

64.   juhib tähelepanu sellele, et spordivõistluste teleülekandeid näidatakse üha enam krüpteeritud ja tasulistel kanalitel ning et paljud tarbijad ei näe seetõttu neid võistlusi;

Doping

65.   on seisukohal, et dopingu kasutamise vältimine ja dopinguvastane võitlus peaksid olema liikmesriikide jaoks väga olulise tähtsusega; nõuab poliitikat, mille eesmärk on dopingu kasutamise vältimine ja dopinguvastane võitlus, ning rõhutab vajadust võidelda väärkäitumise vastu kontrolli, uuringute, tehnilise tuvastamise, sõltumatute arstide teostatava pideva järelevalve ning hariduse, aga ka vältimismeetmete ja koolituse abil; palub profiklubidel võtta kasutusele lubadus võidelda dopingu kasutamise vastu ja kontrollida selle täitmist sisekontrolli abil;

o
o   o

66.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, UEFAle, FIFAle, EPFLile, European Club Forum'ile ja FIFPro'le.

(1) KOM(1999)0644. (2) Eesistuja järeldused, Euroopa Ülemkogu 7.-9. detsembri 2000 Nice'i kohtumine, lisa IV. (3) EÜT L 203, 1.8.2002, lk 1. (4) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12. (5) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 143. (6) EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60.