Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta(1);

–   võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2006. aasta teatist "Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2006–2007" koos sellele lisatud eriaruandega ELi suutlikkuse kohta integreerida uusi liikmeid (KOM(2006)0649);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta laienemisstrateegia osas(2);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid(3);

–   võttes arvesse komisjoni 3. mai 2006. aasta teatist "Kaks aastat pärast laienemist – majanduslik edu" (KOM(2006)0200);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta(4);

–   võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 3. oktoobri 2005. aasta järeldusi Horvaatiaga läbirääkimiste alustamise kohta(5);

–   võttes arvesse 15.–16. juunil 2006 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi(6);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas(7);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(8);

–   võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2004. aasta kolmandat aruannet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta (KOM(2004)0107);

–   võttes arvesse komisjoni 12. juuni 2006. aasta teatist "Majanduskasv ja tööhõive ning Euroopa ühtekuuluvuspoliitika reform: Neljas ühtekuuluvuse arenguaruanne (KOM(2006)0281);

–   võttes arvesse 21.–22. juunil 1993 Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ning 16.–17. detsembril 2004 ja 14.–15. detsembril 2006 Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse ELi lepingu artiklit 49 ja EÜ asutamislepingu artiklit 158;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0087/2007),

A.   arvestades, et Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 2 alusel on sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus Euroopa Liidu oluline eesmärk ja kodanikele Euroopa solidaarsuse konkreetne väljendus;

B.   arvestades, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika on osutunud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisel väga edukaks, nagu ilmneb eriti komisjoni neljandast ühtekuuluvuse vahearuandest;

C.   arvestades, et ELi senised laienemised on kaasa aidanud rahu, julgeoleku, stabiilsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete tagamisele ning majanduskasvule ja jõukusele liidus tervikuna ja kuna need eelised on aidanud ELil muutuda konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majanduseks, tuleb neid seetõttu tulevaste laienemiste otsustamisel meeles pidada;

D.   arvestades, et tuleb siiski teha täiendavaid olulisi jõupingutusi, et saavutada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide lähendamine vanadele liikmesriikidele, sest nende majanduse lähtetase oli eelnevate laienemistega ühinenud riikide omast madalam ja samal ajal oli vaja radikaalselt muuta nende poliitilist ja majanduslikku süsteemi;

E.   arvestades, et üleilmastumise tagajärjed raskendavad lähenemisprotsessi ja samuti toovad liidus tervikuna kaasa probleeme, mis on seotud ettevõtete ümberpaiknemisega;

F.   arvestades, et hästi korraldatud ühtekuuluvuspoliitika võib aidata piirkondadel osa globaliseerumisest tingitud probleemidega toime tulla;

G.   arvestades, et riikide eelarvete finantskoormus suureneb, paljud liikmesriigid rikuvad stabiilsuse kriteeriume ja demograafilised suundumused panevad eelarvetele lisakoormuse ja nõrgendavad majanduskasvu;

H.   arvestades, et EL peaks jääma avatud ühenduseks ja struktuuripoliitika küsimused ei tohi muutuda tulevase laienemise takistuseks, tingimusel et vajalikud reformid tagavad integratsioonivõime;

I.   arvestades, et alates 2005. aasta oktoobrist peab ühendus läbirääkimisi Türgi ja Horvaatiaga, mille tulemus ei ole selge, ja 2005. aasta detsembris andis Euroopa Ülemkogu endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kandidaadistaatuse; arvestades, et teised Lääne-Balkani riigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia (kaasa arvatud Kosovo)) on potentsiaalsed kandidaatriigid; arvestades, et kõikides nimetatud riikides juba toetatakse reforme struktuuripoliitika komponente sisaldavate ühinemiseelse abi programmidega;

J.   arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega jõustusid struktuurifondide vahendite kasutamise erinõuded ning selle ühinemise täielik mõju struktuuripoliitikale tuleb veel kindlaks määrata;

K.   arvestades, et kui kõikide ELilt ühinemiseelset abi saavate riikide toetused ning Rumeenia ja Bulgaaria olukord võetakse täielikult arvesse, vajatakse kehtivate struktuuripoliitika eeskirjade kohaselt käesoleval rahastamisperioodil 150 miljardit lisavahendeid ja arvestades, kõik ühinemiseelset abi saavad riigid ei ühine siiski samaaegselt;

L.   arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega suurenes EL-25 struktuurifondidest abi saava ühenduse pindala 9% ja elanike arv 6%, kuid SKT ühe elaniku kohta vähenes 5%; arvestades, et Horvaatia ühinemine suurendaks EL-27 pindala 1,3% ja elanike arvu 0,9%, kuid SKT ühe elaniku kohta väheneks 0,6%; arvestades, et Türgi ühinemine suurendaks EL-27 pindala 18,3% ja elanike arvu 14,7%, kuid SKT ühe elaniku kohta väheneks 10,5%; arvestades, et Lääne-Balkani riikide ühinemine suurendaks EL-27 pindala 4,8% ja elanike arvu 4%, kuid SKT ühe elaniku kohta väheneks 3,5%;

M.   arvestades, et ELi integratsioonivõime aluseks olevate Euroopa Liidu asutuste institutsioonilised, rahanduslikud ning poliitilised reformid on vältimatult vajalikud; arvestades, et ELiga ühinemine sõltub täielikult Kopenhaageni kriteeriumide täitmisest ja seega demokraatlikust arengust põhjenduses I nimetatud riikides;

N.   arvestades, et 34 liikmesriigist koosnevas Euroopa Liidus kuluks Horvaatiale täiendavatest struktuuritoetustest praegu kehtivaid nõudeid arvestades ainult 7% ja ülejäänud käesoleval ajal ühinemiseelset abi saavatele Lääne-Balkani riikidele kokku 9,2%, kuid Türgi saaks üksinda 63%;

O.   arvestades, et Lääne-Balkani riikide ühinemine eraldi võttes, isegi kui see leiaks aset praeguse finantsraamistiku ajal, ei avaldaks statistilist mõju liikmesriikide piirkondade toetuskõlblikkusele ega tooks kaasa dramaatilist finantsmõju praeguse liidu 27 liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitikale nende pindala, elanike arvu ja majandusliku arengu tõttu; arvestades, et Horvaatia, kellega läbirääkimised on jõudnud kõige kaugemale ja kes sotsiaalmajanduslikust aspektist on mõnest praegusest liikmesriigist isegi enam arenenud, kujutaks endast selle riigi pindala, elanike arvu ja majanduslikku arengut silmas pidades ELi jaoks suhteliselt kõige väiksemat finantskoormust ega avaldaks statistilist mõju liikmesriikide piirkondade toetuskõlblikkusele piirkondlikul ja riiklikul tasandil isegi praegusel rahastamisperioodil;

P.   arvestades, et praegu kehtivate nõuete ja tingimuste kohaselt omandaks Türgi ühinemisega ELi ühtekuuluvuspoliitika täiesti uued mõõtmed, sest kõnealust poliitikat ei ole veel kunagi kohaldatud riigi suhtes, mis on nii suur ja mille majanduslik arengutase on nii madal ja kus on nii suured piirkondlikud erinevused;

Q.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistujariik juhtis oma 2006. aasta juuni järeldustes tähelepanu sellele, et EL peaks olema pärast uute liikmesriikide vastuvõtmist suuteline säilitama Euroopa integratsiooni dünaamikat ja "et tuleb teha kõik jõupingutused, et kaitsta liidu ühtekuuluvust ja tulemuslikkust";

R.   arvestades, et komisjon nõudis oma 8. novembri 2006. aasta teatises, et iga tulevase laienemise eel tuleb üksikasjalikult uurida laienemise mõjusid ELi eelarvele, võttes arvesse tulevast arengut asjakohastes poliitikavaldkondades, nagu põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika;

S.   arvestades, et ELi eelarve 2008.–2009. aastaks ette nähtud finantsraamistiku läbivaatamise raames võetakse tulemuslikkuse kriteeriumidest lähtuvalt intensiivselt arutuse alla ka regionaalpoliitika kui üks ELi kõige mahukamatest eelarveridadest;

T.   arvestades, et üha laienevas Euroopa Liidus on ühenduse poliitika tõhusus vajalikum kui kunagi varem, sest ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkus ja selle tõendatud tegelik lisandväärtus sõltuvad olulisel määral kasutada olevatest finantsvahenditest; arvestades, et põhitähelepanu tuleks seetõttu pöörata ühenduse enda vahendite süsteemi läbivaatamisele,

1.   on arvamusel, et Euroopa Liidu integratsioonivõime tähendab esmajoones seda, et EL peab olema eelarvepoliitika olukorda arvestades suuteline järgima sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki; on seetõttu arvamusel, et iga kandidaatriigi ühinemise ajal on vaja arvesse võtta, kas EL on suuteline kõnealust riiki integreerima;

2.   on arvamusel, et seoses ELi finantsraamistiku läbivaatamisega tuleb läbi viia institutsiooniline, finantsiline ja poliitiline reform; sellega seoses usub, et tuleks võrrelda eri rahastamisvahendite (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond) mõjusid EL-27 arengule, mis võimaldab teha asjakohaseid eelarvega seotud otsuseid;

3.   on seisukohal, et tulevased laienemised ei tohi kaasa tuua üha enamate Euroopa Liidu piirkondade ühtekuuluvuspoliitika alusel praeguse eesmärgi 1 raames makstavatest toetustest ilmajätmist statistilise mõju alusel, kui nende erinevused ei ole tegelikult kõrvaldatud;

4.   rõhutab, et aus ja tõhus ühtekuuluvuspoliitika ei ole võimalik, suurendamata maksete assigneeringuid 1,18%ni ELi RKTst, nagu märgiti Euroopa Parlamendi 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013)(9);

5.   avaldab seetõttu kahetsust, et komisjoni 8. novembri 2006. aasta teatis laienemise strateegia kohta ei sisalda tulevaste laienemiste finantstagajärgede süvaanalüüsi;

6.   palub komisjonil esitada põhjalik mõju analüüs, võimaldamaks asjakohaselt hinnata Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise täielikku mõju struktuuripoliitikale;

7.   palub samuti komisjonil seoses tulevaste laienemistega kehtivate ning muudetud ja laiendatud kriteeriumide alusel korrapäraselt välja arvutada, milliseks võivad kujuneda ELi kulutused regionaalpoliitikale, esitades eraldi arvud iga riigi kohta, ja millised tagajärjed kaasnevad sellega piirkondade senisele toetuskõlblikkusele; sellega seoses märgib, et võiks kasutada ka Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPONi) andmebaase ja analüüsivahendeid; usub, et tähelepanu tuleb pöörata ka ELi eri rahastamisvahendite paremale integreerimisele;

8.   on arvamusel, et ELi ühtekuuluvuspoliitika tulevase rahastamise erinevate stsenaariumide väljatöötamine eeldab pidevaid analüüse, mis põhinevad varasematest laienemistest saadud kogemustel ja milles võetakse arvesse praeguse programmiperioodi ajal saavutatud sotsiaalsed ja majanduslikud edusammud;

9.   rõhutab väga range lähenemise tähtsust struktuurifondide kasutamise kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele hindamisele, mis hõlmab usaldusväärset juhtimist ja nõuetekohast kontrolli, eesmärgiga optimeerida liidu kodanike huvides ELi ühtekuuluvusele tehtavate kulutuste kulutasuvust;

10.   palub komisjonil pühendada järgmises, neljandas ühtekuuluvusaruandes ühe peatüki oma seisukohale praeguse ühtekuuluvuspoliitika jätkusuutlikkuse kohta ja tulevastele meetmetele, millega võiks vajadusel mõjutada ühtekuuluvuspoliitikat;

11.   rõhutab, et ELi ressursside praeguse süsteemi alusel oleks keeruline tulevasi laienemisi rahastada ilma olemasoleva ühtekuuluvuspoliitika tõhusust vähendamata;

12.   nõuab komisjonilt tungivalt teatise väljatöötamist ühtekuuluvuspoliitika astmelise mudeli ettepaneku kohta, mis lubab Euroopa ühtekuuluvuspoliitika raames jätkuvalt eristada ühinemiseelset abi ja täisliikmesust ning võimaldab potentsiaalsetel kandidaatriikidel saada sõltuvalt poliitilistest edusammudest tulemuslikku regionaalarengu toetust juba enne võimalikku Euroopa Liidu liikmeks saamist;

13.   nõuab eriti Türgi jaoks astmelist kava, mis keskenduks suuremal määral teatavatele toetusvaldkondadele (majandusharude klastrid, haldussüsteemi ülesehitus, võrdne kohtlemine) ja toetuspiirkondadele, et vältida niiviisi järelemõtlematuid automaatseid ühinemistoetusi ja saavutada sihipärasem mõju ühtekuuluvusele ja kasvule;

14.   nõuab, et alates 2010. aastast kohaldataks ühinemiseelse abi hindamisele ja reformimisele kaasotsustamismenetlust;

15.   palub komisjonil esitada "tugevdatud naabruspoliitika" täpsem määratlus ja kaaluda selles raamistikus sügavamalt ka struktuuritoetuste vahendite küsimust;

16.   peab ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse jaoks vältimatuks suurendada edaspidi liikmesriikide enda vastutust;

17.   teeb edasist ühtekuuluvuspoliitikat puudutavate kaalutluste raames ettepaneku, et EL peaks suuremas ulatuses kasutama laenude rahastamise võimendusefekti ühenduse toetuse tõhususe parandamiseks – eelkõige piirkondades, mis on juba saanud ELilt rahalisisi vahendeid paljude aastate jooksul –, seda siiski kaotamata;

18.   on arvamusel, et sellega seoses tuleks ELi vähim arenenud piirkondade laenude ja grantide rahastamise jaoks kehtestada soodsamad rahastamistingimused;

19.   nõuab komisjonilt ettepanekute väljatöötamist piirkondade tegelike vajadustega enam arvestava tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta, sest on ilmselge, et piirkonnad, mis on saanud Euroopa fondidest vahendeid näiteks 10, 20, 30 või enama aasta jooksul, on jõudnud teistsugusele arengutasemele kui piirkonnad, millele veel toetusi eraldatud ei ole; usub, et ulatuslikum diferentseerimine võib olla vastuseks Euroopa ühtekuuluvuspoliitika tulevasele väljakutsele;

20.   väljendab muret asjaolu pärast, et mõnes piirkonnas ei eraldata ELi abi eriti sihipäraselt ja selle tulemusena ei parane olukord kõnealustes piirkondades aastatepikkusele toetuste maksmisele vaatamata, mis tähendab ühenduse vahendite raiskamist;

21.   nõuab erasektori vahendite laialdasemat kasutamist struktuuritoetuste kaasrahastamisallikana ja struktuurifondide projektide ja programmide erasektoripoolse kaasrahastamise olulist hõlbustamist;

22.   nõuab edasiste struktuuritoetuste suunamist sellisel viisil, et oleks välistatud toetuste ebaõige kasutamine ja ELi toetuse andmine ettevõtete ümberpaigutamisele ja on arvamusel, et komisjonil tuleb ühtekuuluvuspoliitika raames ettevõtte suurust silmas pidades kriitiliselt läbi vaadata tegevustoetuste mõju ettevõtjate otsustele asukoha valikul;

23.   märgib, et ühtekuuluvuspoliitika edukus on seotud riikide majanduspoliitikaga ja sealjuures mõjutab ühtekuuluvuspoliitika edu eriti Lissaboni strateegia riiklike tegevuskavade rakendamine;

24.   soovitab tungivalt komisjonil tagada, et piirkondliku konkurentsivõime ja territoriaalse koostöö tulevaste programmide raames keskendatakse rahastamine suuremas ulatuses piirkondliku majanduse euroopalikuks muutmisele ja Euroopa jaoks olulistele infrastruktuuridele;

25.   nõuab, et edaspidi kasutataks struktuurifonde rohkem demograafiliste muutuste ja sellest tuleneva piirkondliku rände tasakaalustamiseks;

26.   on seisukohal, et edaspidi tuleks Euroopa Sotsiaalfondi kasutada muu hulgas horisontaalse vahendina, et aidata piirkondadel toime tulla üleilmastumise sotsiaalsete väljakutsete, samuti demograafiliste muutuste mõjudega;

27.   rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika tulemusi on võimalik hinnata vaid juhul, kui struktuurifondide vahendite eraldamine toimub läbipaistvalt, ning nõuab seetõttu, et Euroopa Liit kasutaks toetusvahendite kasutamise läbipaistvuse hindamisel väga rangeid mõõdikuid;

28.   nõuab toetussummade tõendatud väärkasutuse korral rangemaid sanktsioone ning tulemuslikumaid menetlusi raha tagasinõudmiseks;

29.   juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste otsustavaks eeltingimuseks on korruptsiooni edukas tõkestamine ning haldussuutlikkuse ülesehitamine, mis võimaldavad struktuurifondide programme kasutada tulemuslikult ja läbipaistvalt; nõuab kontrollivahendite järjekindlat ja ranget kohaldamist;

30.   palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda kõiki neid punkte ELi praeguse finantsraamistiku 2008.-2009. aastaks kavandatava vahekokkuvõtte ettevalmistamisel;

31.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Regioonide Komiteele.

(1) ELT C 291E, 30.11.2006, lk 402. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0568. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0569. (4) ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 163. (5) 12877/05, 4.10.2005. (6) 10633/1/06, 17.6.2006. (7) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0381. (8) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (9) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 373.