Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/0191(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0134/2007

Esitatud tekstid :

A6-0134/2007

Arutelud :

PV 24/04/2007 - 16
CRE 24/04/2007 - 16

Hääletused :

PV 25/04/2007 - 7.3
CRE 25/04/2007 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0142

Vastuvõetud tekstid
PDF 496kWORD 143k
Kolmapäev, 25. aprill 2007 - Strasbourg
Tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjad ***II
P6_TA(2007)0142A6-0134/2007
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (14039/1/2006 – C6-0041/2007 – 2005/0191(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14039/1/2006 – C6-0041/2007);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0429)(2) kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0134/2007),

1.   kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, 15.6.2006, P6_TA(2006)0267.
(2) ELTs seni avaldamata.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 25. aprillil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2007, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirjade ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002
P6_TC2-COD(2005)0191

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Inimeste ja kaupade kaitseks Euroopa Liidus tuleks ennetada tsiviillennunduse vastu suunatud ebaseadusliku sekkumist, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust, kehtestades ühiseeskirjad tsiviillennundusjulgestuse kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks sätestada lennundusjulgestuse ühiseeskirjad ja ühised põhistandardid ning luua nende täitmise järelevalve süsteemid.

(2)  Tsiviillennundusjulgestuse huvides on üldiselt soovitav kehtestada 7. detsembri 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa ühise tõlgendamise alused.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2320/2002 (millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas ühiseeskirjad)(3) võeti vastu Ameerika Ühendriikides 11. septembril 2001. aastal toimunud sündmuste tulemusena.

(4)  Määruse (EÜ) nr 2320/2002 sisu tuleks saadud kogemusi silmas pidades läbi vaadata ja kõnealune määrus tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada uue õigusaktiga, mille eesmärk on olemasolevate eeskirjade lihtsustamine, ühtlustamine ja selgitamine ning julgestustaseme parandamine.

(5)  Suurema paindlikkuse saavutamiseks selliste julgestusmeetmete ja menetluste vastuvõtmisel, mille eesmärk on vastata riskianalüüside arengule ja võimaldada uue tehnoloogia kasutuselevõttu, tuleks käesolevas määruses sätestada põhimõtted meetmete kohta, mis tuleks võtta tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseadusliku sekkumise eest, vältides sealjuures nende rakendamiseks vajalikesse tehnilistesse ja menetluslikesse üksikasjadesse laskumist.

(6)  Käesolevat määrust tuleks kohaldada liikmesriigi territooriumil asuvate tsiviillennundust teenindavate lennujaamade suhtes, sellistes lennujaamades teenuseid osutavate majandustegevuses osalejate suhtes ja sellistele lennujaamadele või selliste lennujaamade kaudu tooteid pakkuvate ja/või teenuseid osutavate üksuste suhtes.

(7)  Ilma et see piiraks konventsiooni kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal (Tokio, 1963), õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni (Haag, 1970) ja tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni (Montreal, 1971) kohaldamist, peaks käesolev määrus samuti hõlmama julgestusmeetmeid, mida kohaldatakse ühenduse lennuettevõtjate õhusõiduki pardal või lennu ajal.

(8)  Iga liikmesriik võib ise otsustada lennu ajal parda julgestustöötajate kasutamise üle asjaomases liikmesriigis registreeritud õhusõidukite pardal ning asjaomase liikmesriigi poolt välja antud lennutegevusluba omavate lennuettevõtjate õhusõidukite pardal.

(9)  Eri liiki tsiviillennunduse puhul ei pruugi ohutase olla sama. Lennundusjulgestuse ühispõhistandardite kehtestamisel tuleks erandite lubamiseks arvesse võtta õhusõiduki suurust ning lendude iseloomu ja/või sagedust lennujaamades.

(10)  Liikmesriikidel tuleks riskianalüüsi alusel lubada ka käesolevas määruses sätestatutest rangemate meetmete kohaldamist. Eristada tuleks ühiseid põhistandardeid ja rangemaid meetmeid ning samamoodi tuleks eristada nende rahastamist.

(11)  Kolmandad riigid võivad nõuda käesolevas määruses sätestatud meetmetest erinevate meetmete kohaldamist liikmesriigi lennujaamast väljuvate lendude või kolmandast riigist ülelendude suhtes. Ilma et see siiski piiraks mis tahes kahepoolsete kokkulepete, milles üks osaline on ühendus, kohaldamist, peaks komisjonil olema võimalik kontrollida kolmanda riigi nõutavaid meetmeid ja otsustada, kas liikmesriik, lennujaama käitaja või muu asjaomane üksus võib jätkata nõutavate meetmete kohaldamist.

(12)  Isegi kui ühe liikmesriigi piires võib olla lennundusjulgestusse kaasatud kaks või rohkem asutust või üksust, peaks iga liikmesriik määrama ühe ametiasutuse, kes vastutab julgestusstandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest.

(13)  Ühiste põhistandardite rakendamise kohustuste määratlemiseks ja majandustegevuses osalejatele ja muudele üksustele sel eesmärgil vajalike meetmete kirjeldamiseks peaks iga liikmesriik koostama siseriikliku tsiviillennunduse julgestuseprogrammi. Peale selle peaks iga lennujaama käitaja, lennuettevõtja ja lennundusjulgestusstandardeid kohaldav üksus koostama, kohaldama ja haldama julgestusprogrammi, et täita nii käesoleva määruse kui ka mis tahes kohaldatava siseriikliku tsiviillennunduse julgestuseprogrammi nõudeid.

(14)  Käesoleva määruse ja siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi täitmise kontrollimiseks peaks iga liikmesriik koostama siseriikliku programmi ja tagama selle rakendamise, et kontrollida tsiviillennundusjulgestuse taset.

(15)  Liikmesriikides käesoleva määruse kohaldamise kontrollimiseks ning samuti lennundusjulgestuse parandamiseks ettepanekute tegemiseks peaks komisjon korraldama inspekteerimisi, sealhulgas ette teatamata inspekteerimisi.

(16)  Euroopa Lennundusohutusameti pädevuse eelseisva laiendamise kontekstis tuleks see amet järk-järgult integreerida tsiviillennundusjulgestuse ühiste sätete täitmise järelevalvesse.

(17)  Tundlikku julgeolekuteavet sisaldavaid rakendusakte, milles sätestatakse ühismeetmed ja menetlused ühiste põhistandardite kehtestamiseks, tuleks koos komisjoni inspekteerimisaruannete ja pädevate ametiasutuste vastustega käsitada "Euroopa Liidu salastatud teabena" komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda)(4) määratletud tähenduses. Neid materjale ei tohiks avaldada; need tuleks teha kättesaadavaks ainult õigustatud huviga majandustegevuses osalejatele ja üksustele.

(18)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlused(5).

(19)  Eelkõige peaksid komisjonil olema volitused kehtestada tingimused, mille puhul artikli 4 lõikes 5 ja artikli 13 lõikes 2 osutatud menetlused vastu võetakse. Kuivõrd need meetmed on üldise iseloomuga ja on kavandatud muutma käesoleva määruse vähemolulisi sätteid või lisama uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need meetmed vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(20)  Et lubada kolmandast riigist saabuva lennuga transiitreisijate ja transiitpagasi läbivaatusest vabastamist, mis on tuntud mõiste all "ühekordne julgestus", kui ka lubada sellise lennuga saabuvatel reisijatel kokku saada läbivaadatud lahkuvate reisijatega, on asjakohane toetada ühenduse ja kolmandate riikide vahelisi kokkuleppeid, milles tunnustatakse, et kolmandas riigis kohaldatud julgestusstandardid on ühenduse standarditega samaväärsed.

(21)  Tuleks edendada "ühekordse kontrollimise" (one-stop-security) eesmärki kõikide Euroopa Liidus toimuvate lendude puhul.

(22)  Käesolev määrus ei piira lennuohutuseeskirjade, sealhulgas ohtlike kaupade vedu käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

(23)  Käesoleva määruse sätete rikkumise korral tuleks ette näha karistused. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)  Cordobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud Gibraltari lennujaama käsitlev ministrite deklaratsioon asendab Londonis 2. detsembril 1987. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni lennujaama kohta ning selle täiel määral järgimist loetakse 1987. aasta deklaratsiooni järgimiseks.

(25)  Kaaluda tuleks solidaarsusmehhanismi loomist, mis pakuks abi transpordivaldkonnas toimunud olulise mõjuga terroriaktide järgselt.

(26)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tsiviillennunduse kaitsmine ebaseaduslike sekkumiste eest ja aluse loomine Chicago konventsiooni 17. lisa ühiseks tõlgendamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja need eesmärgid on määruse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

1.  Käesolevas määruses kehtestatakse ühiseeskirjad tsiviillennunduse kaitsmiseks ebaseaduslike sekkumiste eest, mis ohustavad tsiviillennundusjulgestust.

Samuti kehtestatakse kõnealuses määruses Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa ühise tõlgendamise alused.

2.  Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise vahendid on järgmised:

   a) lennundusjulgestuse ühiseeskirjade ja ühiste põhistandardite kehtestamine;
   b) nõuete täitmise järelevalve mehhanismid.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse:

   a) kõikide liikmesriigi territooriumil asuvate tsiviillennundust teenindavate lennujaamade või lennujaamade osade suhtes;
   b) kõikide majandustegevuses osalejate, sealhulgas lennuettevõtjate suhtes, kes osutavad teenuseid punktis a osutatud lennujaamades;
   c) kõikide üksuste suhtes, kes kohaldavad lennujaamas või lennujaamast väljaspool asuvates hoonetes lennundusjulgestusstandardeid ja kes punktis a osutatud lennujaamadele või nende kaudu pakuvad tooteid ja/või osutavad teenuseid.

2.  Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

   1) "tsiviillennundus" – mis tahes õhutransport, nii ärilennud kui ka mitteärilised lennud, nii regulaar- kui ka mitteregulaarlennud, välja arvatud riiklike õhusõidukite teostatavad lennud, millele on osutatud Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklis 3;
   2) "lennundusjulgestus"meetmete ning inim- ja materiaalsete ressursside kogum, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust õigusvastaste tegude eest, mis ohustavad tsiviillennundusjulgestust;
   3) "lennujaam" – maismaa [või veekogu] ala, mis on spetsiaalselt kohandatud lennukite maandumiseks, õhku tõusmiseks ja manööverdamiseks, kaasa arvatud abirajatised, mis lennuliikluse nõuete kohaselt on vajalikud nimetatud tegevuste läbiviimiseks, ning teenused, mis hõlmavad kommertslennuteenuste osutamiseks vajalikke rajatisi;
   4) "majandustegevuses osaleja" – isik, organisatsioon või ettevõte, kes tegutseb või pakub oma teenuseid lennutranspordi valdkonnas;
   5) "lennuettevõtja" – kehtiva lennutegevusloaga või samaväärse loaga õhuveoettevõtja;
   6) "ühenduse lennuettevõtja"lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille liikmesriik on väljastanud nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta(6) kohaselt;
   7) "üksus" – isik, organisatsioon või ettevõte, v.a majandustegevuses osaleja;
   8) "keelatud esemed" – relvad, lõhkeained või muud ohtlikud seadeldised, esemed või ained, mida võib kasutada julgestust ohustavate ebaseaduslike sekkumiste toimepanemiseks;
   9) "läbivaatus" – keelatud esemete tuvastamiseks ja/või leidmiseks ettenähtud tehniliste või muude vahendite kasutamine;
   10) "julgestuskontrolli meetmed"selliste vahendite kasutamine, mille abil on võimalik ennetada keelatud esemete kaasavõtmist;
   11) "juurdepääsu kontroll"nende vahendite kasutamine, mille abil võidakse ennetada isikute või sõidukite või mõlemate ilma loata sisenemist;
   12) "lennuala" – lennujaama liiklusala, sellega piirnev maastik ja ehitised või nende osad, millele juurdepääs on piiratud;
   13) "avatud ala" – lennujaama, sellega piirneva maastiku ja ehitiste või nende osade alad, mis ei ole lennuala;
   14) "julgestuspiiranguala" – lennujaama lennuala osa, kus lisaks juurdepääsu piiramisele kohaldatakse ka juurdepääsu kontrolli;
   15) "piiritletud ala" – ala, millele üldsusel puudub juurdepääs ja mis on eraldatud julgestuspiirangualadest, või kui piiritletud ala kujutab endast julgestuspiiranguala, siis lennujaama muudest julgestuspiirangualadest;
   16) "taustakontroll" – isiku kontrollitav tuvastamine, sealhulgas tema võimaliku kriminaalse tausta ja luureandmete kontrollimine;
   17) "transfeerreisijad, -pagas, -last või -post" – reisijad, pagas, last või post, mis väljub lennujaamast muu õhusõiduki pardal, kui see, millega nad lennujaama saabusid;
   18) "transiitreisijad, -pagas, -last või -post" – reisijad, pagas, last või post, mis väljuvad lennujaamast sama õhusõiduki pardal ja sama lennunumbriga, millega nad lennujaama saabusid;
   19) "võimalikku ohtu kujutav reisija" – reisija, kes on kas deporteeritu, on sisserände seisukohalt vastuvõetamatu isik või on seaduslikult kinnipeetav;
   20) "käsipagas" – pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki salongis vedamiseks;
   21) "registreeritud pagas" – pagas, mis on ette nähtud õhusõiduki lastiruumis vedamiseks;
   22) "reisijaga koos liikuv registreeritud pagas"pagas, mida veetakse selle õhusõiduki lastiruumis, mille on registreerinud sama lennuga reisiv reisija;
   23) "lennuettevõtja post" – post, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja;
   24) "lennuettevõtja saadetis" – saadetis, mille saatja ja vastuvõtja on lennuettevõtja või mida lennuettevõtja ise kasutab;
   25) "post" – kirjad, saadetised, kirjavahetus ja muud esemed, mis on mõeldud edastamiseks postiteenust osutavatele ettevõtjatele, kes vastutavad nende käitlemise eest Ülemaailmse Postiliidu (UPU) eeskirjade kohaselt;
   26) "last" – õhusõiduki pardal vedamiseks ettenähtud mis tahes vara, mis ei ole pagas, post, lennuettevõtja post, lennuettevõtja saadetis ega pardavarud;
   27) "kokkuleppeline esindaja" – lennuettevõtja, esindaja, ekspediitor või muu üksus, kes tagab lasti või posti suhtes julgestuskontrolli meetmete kohaldamise vastavalt käesolevale määrusele;
   28) "tuntud saatja" – saatja, kes on loovutanud lasti või posti õhuveoks ja kelle menetlused vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab seda lasti või posti vedada mis tahes õhusõiduki pardal;
   29) "agendi teenuseid kasutav kaubasaatja"saatja, kes on loovutanud lasti või posti õhuveoks, ja kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele, määral, mis lubab lasti vedada kaubalennukite ja ainult posti vedavate õhusõidukite pardal;
   30) "õhusõiduki julgestuskontroll" – õhusõiduki sisemuse nende osade kontrollimine, millele reisijatel võis olla juurdepääs, ning lastiruumi kontrollimine eesmärgiga avastada keelatud esemed ja õhusõiduki julgeolekut ohustavad ebaseaduslikud sekkumised;
   31) "õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine" – õhusõiduki sisemuse ja juurdepääsetava välispinna kontroll eesmärgiga avastada keelatud esemed ja õhusõiduki julgeolekut ohustavad õigusvastased teod;
   32) "parda julgestustöötaja" – isik, kelle liikmesriik on võtnud tööle tema poolt välja antud lennutegevusloaga lennuettevõtja õhusõidukis reisimiseks eesmärgiga kaitsta nimetatud õhusõidukit ja selles viibijaid ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustavad lennu ohutust.

Artikkel 4

Ühised põhistandardid

1.  Ühised põhistandardid tsiviillennunduse kaitsmiseks tsiviillennundusjulgestust ohustavate ebaseaduslike sekkumiste eest on sätestatud lisas.

2.  Liikmesriigid ja kasutajad kannavad ebaseaduslike sekkumiste vastu suunatud ühiste põhistandardite kohaldamise kulusid. Vältimaks liikmesriikide ning lennujaamade, lennuettevõtjate ja teiste asjaomaste üksuste ühendusesisese, samuti liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise konkurentsi moonutusi, esitab komisjon niipea kui võimalik ettepaneku nende julgestusmeetmete rahastamise ühtse korra kasutuselevõtmiseks.

3.  Lõikes 1 osutatud ühiste standardite rakendamise üksikasjalikud meetmed sätestatakse artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse korras.

Need meetmed puudutavad eelkõige järgmist:

   a) läbivaatuse meetodid, juurdepääsu kontroll ja muud julgestuskontrolli meetmed;
   b) õhusõiduki julgestuskontrolli ja õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise teostamise meetodid;
   c) keelatud esemed;
   d) seadmete toimivusnõuded ja testimine heakskiidu andmiseks;
   e) personali tööle võtmine ja nõuded väljaõppele;
   f) lennujaama julgestuspiiranguala kriitiliste osade määratlus;
   g) kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate ja agendi teenuseid kasutavate kaubasaatjate kohustused ja kinnitamismenetlused;
   h) isikute, kaupade ja õhusõidukite kategooriad, mille suhtes rakendatakse objektiivsetel põhjustel julgestuse erimenetlusi, või mis vabastatakse läbivaatusest, juurdepääsu kontrollist või muudest julgestuskontrolli meetmetest;
   i) taustakontroll.

4.  Ühiste põhistandardite rakendamiseks ette nähtud üksikasjalikud meetmed muutuvad kehtetuks kuus kuud pärast nende jõustumist. Üksikasjalikke meetmeid võib säilitada artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse korras, kuid üksnes pärast julgestusriskide põhjalikku ümberhindamist ning asjaomaste meetmetega seotud kulude ja tegevuse mõju põhjalikku hindamist.

5.  Komisjon kehtestab artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras kriteeriumid, mille alusel liikmesriikidel lubatakse teha erandeid lõikes 1 osutatud ühistest põhistandarditest ning võtta vastu julgestusmeetmed, millega kohaliku riskianalüüsi alusel tagatakse piisav kaitse lennujaamades või nende piiritletud aladel. Selliste alternatiivsete meetmete kasutamine on põhjendatud õhusõiduki suuruse, lennundusteenuse laadi ja/või lennundusteenuse osutamise sagedusega asjaomastes lennujaamades.

6.  Liikmesriigid tagavad oma territooriumil lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite kohaldamise.

7.  Lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite kohaldamise kõik üksikasjalikud meetmed ja kord sätestatakse riskianalüüsi ja mõju hindamise alusel. Riskianalüüs ja mõju hindamine hõlmab kulude hindamist.

8.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 3 ette nähtud meetmetest, mille rakendamisel on finants- ja muud kulud ebaproportsionaalsed meetmega loodud võimaliku lisandunud julgestuse suhtes. Sellistel juhtudel lubab komisjon teha liikmesriikidel ühistest põhistandarditest erandeid artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 5

Kulude läbipaistvus

Kui lennupileti hind sisaldab lennujaama või parda julgestustasusid, näidatakse need kulud piletil eraldi ära või tehakse reisijale muul moel teatavaks.

Artikkel 6

Julgestusmaksude ja -tasude sihtotstarbelisus

Liikmesriikide või lennuettevõtjate kogutavad julgestusmaksud ja -tasud on läbipaistvad, neid kasutatakse ainult lennujaama või õhusõiduki pardajulgestuse kulude katmiseks ning need ei ületa artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite kohaldamise kulusid.

Artikkel 7

Tegutsemine julgestusmeetmete rikkumise korral

Kui liikmesriikidel on alust arvata, et julgestusmeetmete rikkumise tõttu on ohustatud julgestustaset, tagavad nad asjakohaste abinõude kohese kasutuselevõtu, et rikkumine heastada ja tagada tsiviillennunduse jätkuv julgestus.

Artikkel 8

Liikmesriikide kohaldatavad rangemad meetmed

1.  Liikmesriigid võivad kohaldada artiklis 4 osutatud ühistest põhistandarditest rangemaid meetmeid. Seda tehes peavad nad tegutsema riskianalüüsi põhjal ja ühenduse õigust järgides. Rangemad meetmed peavad käsitletava riski suhtes olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed.

2.  Komisjon võib kontrollida lõike 1 kohaldamist ning võib pärast artiklis 19 osutatud komiteega konsulteerimist otsustada, kas liikmesriigil lubatakse meetmete kohaldamist jätkata.

Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele.

Ühe kuu jooksul pärast komisjoni otsuse teatavaks tegemist võib liikmesriik suunata otsuse nõukogule. Nõukogu, tegutsedes kvalifitseeritud häälteenamusega, võib kolme kuu jooksul võtta vastu erineva otsuse.

3.  Lõiget 2 ei kohaldata, kui rangemad meetmed piirduvad teatava lennuga konkreetsel kuupäeval.

4.  Liikmesriigid kannavad lõikes 1 osutatud rangemate meetmete kohaldamise kulud.

Artikkel 9

Kolmandate riikide nõutavad julgestusmeetmed

1.  Ilma et see piiraks mis tahes kahepoolsete kokkulepete, milles üks osaline on ühendus, kohaldamist, teavitab liikmesriik komisjoni kolmanda riigi nõutavatest meetmetest, kui need erinevad artiklis 4 osutatud ühistest põhistandarditest liikmesriigi lennujaamast kolmandasse riiki väljuvate lendude või kolmandast riigist ülelendude suhtes.

2.  Komisjon teeb käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooniga (ICAO). Asjaomase koostöö hõlbustamiseks on komisjon volitatud sõlmima ICAOga lepinguid auditite ja kontrolliga seotud teabevahetuse ja vastastikuse abi eesmärgil. Komisjon peab kõnealuste lepingute osas läbirääkimisi artiklis 19 osutatud komitee kaasabil.

3.  Asjaomase liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kontrollib komisjon lõike 1 kohaldamist ning võib artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt ja pärast kolmanda riigiga konsulteerimist koostada nõuetekohase vastuse kolmandale riigile.

Komisjon edastab oma otsuse nõukogule ja liikmesriikidele.

4.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui:

   a) asjaomane liikmesriik kohaldab asjaomaseid meetmeid vastavalt artiklile 8; või
   b) kolmanda riigi nõue piirdub teatava lennuga konkreetsel kuupäeval.

Artikkel 10

Siseriiklik ametiasutus

Kui ühe liikmesriigi piires on tsiviillennundusjulgestusse kaasatud kaks või rohkem asutust, määrab liikmesriik ühe asutuse (edaspidi "pädev asutus"), kes vastutab artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest.

Artikkel 11

Kavad

Liikmesriigid, lennujaama käitajad, lennuettevõtjad ja muud üksused, kes kohaldavad lennundusjulgestusstandardeid, vastutavad vastavate julgestuskavade koostamise, kohaldamise ja haldamise eest artiklites 12 kuni 16 sätestatud viisil.

Lisaks täidavad liikmesriigid artiklis 17 määratletud üldise kvaliteedikontrolli funktsiooni.

Artikkel 12

Siseriiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm

1.  Iga liikmesriik koostab siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda.

Kõnealuses programmis määratletakse artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite rakendamisega seotud kohustused ja kirjeldatakse majandustegevuses osalejate ja üksuste poolt sel eesmärgil nõutavaid meetmeid.

2.  Pädev asutus teeb siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi asjakohased osad teadmisvajaduse põhimõttel kirjalikult kättesaadavaks majandustegevuses osalejatele ja üksustele, kellel on nende vastu õigustatud huvi.

Artikkel 13

Siseriiklik lennundusjulgestuse järelevalve programm

1.  Iga liikmesriik koostab siseriikliku lennundusjulgestuse järelevalve programmi ning kohaldab ja haldab seda.

Nimetatud programm võimaldab liikmesriigil kontrollida tsiviillennundusjulgestuse kvaliteeti ning jälgida käesoleva määruse ja siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi täitmist.

2.  Siseriikliku kvaliteedikontrolli kava erinõuded võetakse vastu artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Programm võimaldab puudusi kiiresti avastada ja kõrvaldada. Samuti sätestatakse selles programmis, et pädev asutus kontrollib otseselt (või kontrollimine toimub tema järelevalve all) ja regulaarselt kõiki lennundusjulgestusstandardite rakendamise eest vastutavaid lennujaamu, majandustegevuses osalejaid ja üksusi, kes asuvad asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 14

Lennujaama julgestusprogramm

1.  Iga lennujaama käitaja koostab, kohaldab ja haldab lennujaama julgestusprogrammi.

Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennujaama käitaja peab järgima, et täita nii käesolevat määrust kui ka lennujaama asukohaliikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestuseprogrammi.

Samuti kirjeldatakse kavas, kuidas lennujaama käitaja kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.

2.  Lennujaama julgestusprogramm esitatakse pädevale asutusele.

Artikkel 15

Lennuettevõtja julgestusprogramm

1.  Iga liikmesriik tagab, et tema territooriumilt teenuseid osutav lennuettevõtja rakendab ja haldab lennuettevõtja julgestusprogrammi, mis vastab siseriiklikule tsiviillennundusjulgestuse kavale.

Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennuettevõtja peab järgima, et täita nii käesolevat määrust kui ka asukohaliikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogrammi.

Samuti kirjeldatakse kavas, kuidas lennuettevõtja kontrollib nende meetodite ja menetluste täitmist.

2.  Taotluse korral esitatakse lennuettevõtja julgestusprogramm pädevale asutusele.

3.  Kui ühenduse lennuettevõtja julgestusprogramm on selle liikmesriigi, kes annab lennuettevõtjale lennutegevusloa pädeva asutuse poolt kinnitatud, tunnustavad seda kõik liikmesriigid. See kinnitamine ja tunnustamine ei kehti kava nende osade kohta, mis käsitlevad rangemaid meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks muus liikmesriigis kui tegevusluba väljastav liikmesriik.

Artikkel 16

Lennundusjulgestusstandardeid kohaldava kokkuleppelise esindaja julgestusprogramm

1.  Iga kokkuleppeline esindaja, kes peab artiklis 12 osutatud siseriikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi alusel kohaldama lennundusjulgestusstandardeid, koostab julgestusprogrammi ning kohaldab ja haldab seda.

Kõnealuses programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida kokkuleppeline esindaja peab järgima, et täita eelkõige vastava liikmesriigi siseriiklikku tsiviillennunduse julgestusprogramm seoses oma tegevusega asjaomases liikmesriigis ja käesolevat määrust.

Samuti kirjeldatakse programmis, kuidas kokkuleppeline esindaja ise peab kontrollima nende meetodite ja menetluste täitmist.

2.  Taotluse korral esitatakse lennundusjulgestusstandardeid kohaldava kokkuleppelise esindaja julgestuse programm pädevale asutusele.

Artikkel 17

Komisjoni inspekteerimised

1.  Komisjon annab Euroopa Lennundusohutusametile korralduse korraldada koostöös asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega inspekteerimisi, sealhulgas lennundusjulgestusstandardeid rakendavate lennujaamade, majandustegevuses osalejate ja üksuste inspekteerimisi, et kontrollida käesoleva määruse kohaldamist liikmesriikides, tuvastada lennundusjulgestuse puudusi ning vajadusel teha soovitusi lennundusjulgestuse tõhustamiseks. Sel eesmärgil teavitab pädev asutus komisjoni kirjalikult kõikidest tema territooriumil asuvatest muudest tsiviillennujaamadest, mis ei ole hõlmatud artikli 4 lõikega 5.

Komisjoni inspekteerimiste korraldamise menetlused võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt.

2.  Komisjon ei teata ette lennundusjulgestusstandardeid kohaldavate lennujaamade, majandustegevuses osalejate ja üksuste inspekteerimisest.

3.  Iga komisjoni inspekteerimisaruanne edastatakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kes oma vastuses sätestab meetmed mis tahes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Aruanne ja pädeva asutuse vastus edastatakse seejärel teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

4.  Komisjon tagab kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate Euroopa lennujaamade kontrollimise vähemalt üks kord enne ...(7).

Artikkel 18

Teabelevi

Otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom kohaldamisel käsitatakse "ELi salastatud dokumentidena" ja ei tehta avalikkusele kättesaadavaks järgmiseid dokumente:

   a) meetmed ja menetlused, millele on osutatud artikli 4 lõigetes 3 ja 5, kui need sisaldavad julgestuse seisukohalt tundlikku teavet;
   b) komisjoni inspekteerimisaruanded ja pädevate asutuste vastused, millele on osutatud artikli 17 lõikes 3.

Artikkel 19

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 20

Aruanne

Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikidele ja riikide parlamentidele aruande, milles neid teavitatakse käesoleva määruse kohaldamisest ja selle mõjust lennuohutuse parandamisele ning komisjoni kontrollimiste ja ülevaatuste käigus tuvastatud nõrkadest külgedest ja puudustest.

Artikkel 21

Sidusrühmade nõuanderühm

Ilma et see piiraks artiklis 19 osutatud komitee rolli, moodustab komisjon sidusrühmade lennundusjulgestuse nõuanderühma, mis koosneb Euroopa esindusorganisatsioonidest, mis tegelevad lennundusjulgestusega või on sellest otseselt mõjutatud. Rühma roll on ainult komisjoni nõustamine. Artiklis 19 osutatud komitee teavitab sidusrühmade nõuanderühma kogu regulatiivse protsessi käigus.

Artikkel 22

Teabe avaldamine

Igal aastal teeb komisjon inspekteerimisaruannete põhjal järeldused ning avaldab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)(8) aruande käesoleva määruse rakendamise ja lennundusjulgestuse olukorra kohta ühenduses.

Artikkel 23

Kolmandad riigid

Kokkulepped, milles tunnustatakse, et kolmandates riikides kohaldatavad julgestusstandardid on ühenduse standarditega samaväärsed, tuleks lisada ühenduse ja kolmanda riigi vahelistesse üldistesse lennunduskokkulepetesse EÜ asutamislepingu artikli 300 kohaselt, et edendada "ühekordse julgestuse" eesmärki kõikide Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste lendude puhul.

Artikkel 24

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2320/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates …(9), välja arvatud artikli 4 lõiked 3 ja 5, artikli 13 lõige 2, artikli 17 lõige 1 ja artikkel 19, mida kohaldatakse alates ...(10)*.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

ÜHISED PÕHISTANDARDID TSIVIILLENNUNDUSE KAITSMISEKS ÕIGUSVASTASTE TEGUDE EEST (ARTIKKEL 4)

1.  LENNUJAAMA JULGESTUS

1.1  Lennujaama planeerimisnõuded

1.  Uue lennujaama rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel või olemasoleva lennujaama rajatiste muutmisel võetakse täielikult arvesse käesolevas lisas sätestatud ühiste põhistandardite rakendamise nõudeid ja rakendusakte.

2.  Lennujaamades kehtestatakse järgmised alad:

   a) avatud ala;
   b) lennuala;
   c) julgestuspiirangualad; ning
   d) julgestuspiirangualade kriitilised osad.

1.2  Juurdepääsu kontroll

1.  Juurdepääsu lennualale piiratakse, et ennetada isikute ja sõidukite loata sisenemist nimetatud aladele.

2.  Juurdepääsu julgestuspiirangualadele kontrollitakse, et tagada, et isikud ja sõidukid nimetatud aladele loata ei sisene.

3.  Isikutele ja sõidukitele võib lubada juurdepääsu lennualale ja julgestuspiirangualadele, kui nad vastavad nõutavatele julgestustingimustele.

4.  Kogu personal, sealhulgas lennumeeskonna liikmed, peab enne julgestuspiirangualadele saatjata juurdepääsu võimaldava turvakaardi saamist edukalt läbima taustakontrolli. Turvakaarte võivad tunnustada muud asjaomased asutused peale kaardi välja andnud asutuse.

1.3  Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasasolevate esemete läbivaatus

1.  Muud isikud ja nendega kaasasolevad esemed vaadatakse enne julgestuspiirangualale lubamist läbi korduva pistelise kontrolli põhimõttel, et ennetada keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

2.  Muud isikud kui reisijad ja nendega kaasasolevad esemed vaadatakse enne julgestuspiirangualade kriitilistesse aladesse lubamist läbi, et ennetada keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

1.4  Sõidukite kontroll

Julgestuspiirangualadele sisenevaid sõidukeid kontrollitakse, et ennetada keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

1.5  Järelevalve, patrullid ja muud füüsilised julgestuskontrolli meetodid

Julgestuspiirangualadel ja kõikidel nendega piirnevatel avaliku juurdepääsuga aladel teostatakse järelevalvet, patrulle ja rakendatakse muid füüsilisi julgestuskontrolli meetmeid, et tuvastada kahtlase käitumisega isikud ning ohualtid alad, mida võiks ära kasutada ebaseaduslikuks sekkumiseks, ja hoida ära selliseid tegusid.

2.  LENNUJAAMADE PIIRITLETUD ALAD

Õhusõidukid, mis on pargitud lennujaamade piiritletud aladele, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõikes 5 osutatud alternatiivseid meetmeid, eraldatakse õhusõidukitest, mille suhtes kohaldatakse täielikult neid ühiseid põhistandardeid tagamaks, et õhusõidukite, reisijate, pagasi, lasti suhtes kohaldatavaid julgestusstandardeid ei rikutaks.

3.  ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

1.  Kui reisijad lahkuvad õhusõiduki pardalt, toimub enne väljalendu õhusõiduki julgestuskontroll, tagamaks, et pardal ei ole keelatud esemeid. Õhusõiduk võidakse kontrollist vabastada, kui see saabub liikmesriigist ja kui komisjon ega see liikmesriik ei ole andnud teavet, et reisijaid ja nende käsipagasit ei saa lugeda artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite kohaselt läbivaadatuks.

2.  Reisijaid, kes lahkuvad õhusõiduki pardalt tunnustatud lennujaamas tehniliste küsimuste tõttu ja viibivad seejärel selle lennujaama turvalisel alal, ei peaks uuesti läbi vaatama.

3.  Iga õhusõidukit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest. Õhusõiduki viibimist julgestuspiiranguala kriitilistel aladel loetakse piisavaks kaitseks.

4.  Iga õhusõiduk, mis ei ole kaitstud ebaseaduslike sekkumiste eest, kuulub läbiotsimisele.

4.  REISIJAD JA KÄSIPAGAS

4.1  Reisijate ja käsipagasi läbivaatus

1.  Kõik reisi alustavad, transfeer- ja transiitreisijad ning nende käsipagas vaadatakse läbi, et ennetada keelatud esemete viimist julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale.

2.  Transfeerreisijad ja nende käsipagasi võib läbivaatusest vabastada, kui:

   a) nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena; või
   b) nad saabuvad kolmandast riigist, kellega ühendusel on kokkulepe, millega tunnustatakse, et kõnealused reisijad ja nende käsipagas on läbi vaadatud ühenduse standarditega samaväärsete julgestusstandardite kohaselt.

3.  Transiitreisijaid ja nende käsipagasit võib läbivaatusest vabastada, kui:

   a) nad jäävad õhusõiduki pardale; või
   b) nad ei puutu kokku läbivaadatud väljalendavate reisijatega, välja arvatud nendega, kes lähevad sama õhusõiduki pardale; või
   c) nad saabuvad liikmesriigist, välja arvatud juhul kui komisjon või see liikmesriik on edastanud teabe, et neid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena; või
   d) nad saabuvad kolmandast riigist, kellega ühendusel on kokkulepe, millega tunnustatakse, et kõnealused reisijad ja nende käsipagas on läbi vaadatud ühenduse standarditega samaväärsete julgestusstandardite kohaselt.

4.2  Reisijate ja käsipagasi kaitse

1.  Reisijaid ja nende käsipagasit kaitstakse ebaseadusliku sekkumise eest alates paigast, kus neile tehti läbivaatus, kuni selle õhusõiduki väljalennuni, mille pardal nad viibivad.

2.  Läbivaadatud väljalendavad reisijad ei tohi kokku puutuda saabuvate reisijatega, välja arvatud juhul kui:

   a) reisijad saabuvad liikmesriigist, tingimusel et komisjon või see liikmesriik ei ole edastanud teavet, et kõnealuseid reisijaid ja nende käsipagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinutena; või
   b) reisijad saabuvad kolmandast riigist, kellega ühendusel on kokkulepe, millega tunnustatakse, et kõnealused reisijad ja nende käsipagas on läbi vaadatud ühenduse standarditega samaväärsete julgestusstandardite kohaselt.

4.3  Võimalikku ohtu kujutavad reisijad

Võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes rakendatakse enne väljalendu asjakohaseid julgestusmeetmeid.

5.  REGISTREERITUD PAGAS

5.1  Registreeritud pagasi läbivaatus

1.  Kogu registreeritud pagas vaadatakse enne õhusõidukile laadimist läbi.

2.  Registreeritud transfeerpagasit võib läbivaatusest vabastada, kui:

   a) see saabub liikmesriigist, välja arvatud juhul kui komisjon või asjaomane liikmesriik on edastanud teabe, et kõnealust registreeritud transfeerpagasit ei saa käsitada ühiste põhistandardite kohase läbivaatuse läbinuna; või
   b) see saabub kolmandast riigist, kellega ühendusel on kokkulepe, millega tunnustatakse, et kõnealune registreeritud pagas on läbi vaadatud ühenduse standarditega samaväärsete julgestusstandardite kohaselt.

3.  Registreeritud transiitpagasi võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.

5.2  Registreeritud pagasi kaitse

Õhusõidukis veetavat registreeritud pagasit kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus sellele tehakse läbivaatus või kus lennuettevõtja selle vastu võtab, olenevalt sellest, kumb on varasem, kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.

5.3  Pagasi vastavuse kontroll

1.  Iga registreeritud pagasi ühik liigitatakse reisijaga koos või reisijast eraldi liikuvaks pagasiks. Lennule registreerinud, kuid õhusõiduki pardal mitteviibiva reisija registreeritud pagas liigitatakse reisijast eraldi liikuvaks pagasiks.

2.  Reisijast eraldi liikuvat pagasit ei transpordita, välja arvatud juhul, kui see pagas on kas eraldatud reisijast mitteolenevatel põhjustel või selle suhtes kohaldatakse piisavat julgestuskontrolli.

6.  LAST JA POST

6.1  Lasti julgestuskontroll

1.  Kogu lasti suhtes kohaldatakse enne õhusõidukile laadimist julgestuskontrolli meetmeid. Lennuettevõtja ei võta lasti õhusõidukil vedamiseks vastu, kui kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või agendi teenuseid kasutav kaubasaatja ei ole julgestuskontrolli kohaldamist kinnitanud ja nende eest vastutust võtnud.

2.  Ümberlaetava lasti suhtes julgestuskontrolli rakendusaktis esitatud üksikasjade kohaselt. Selle võib julgestuskontrollist vabastada järgmistel juhtudel:

   a) kui see saabub liikmesriigist ja kui komisjon või asjaomane liikmesriik ei ole andnud teavet, et kõnealust lasti ei saa lugeda artiklis 4 osutatud ühiste põhistandardite kohaselt läbivaadatuks; või
   b) kui see saabub kolmandast riigist, kellega ühendusel on kokkulepe, millega tunnustatakse, et kõnealune last on läbi vaadatud ühenduse standarditega samaväärsete julgestusstandardite kohaselt; või
   c) rakendusaktis üksikasjalikult esitatud juhtudel.

3.  Transiitlasti ja transiitposti võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.

6.2  Lasti kaitse

1.  Õhusõidukis veetavat lasti kaitstakse loata juurdepääsu eest alates paigast, kus selle suhtes kohaldati julgestuskontrolli meetmeid kuni seda vedava õhusõiduki väljalennuni.

2.  Pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist loata juurdepääsu eest nõuetekohaselt kaitsmata last vaadatakse läbi.

6.3  Posti julgestuskontroll

1.  Kogu posti suhtes kohaldatakse enne õhusõiduki pardale pealelaadimist julgestuskontrolli. Lennuettevõtja ei võta posti õhusõidukil vedamiseks vastu, kui rakendusaktis üksikasjalikult posti jaoks sätestatud asjakohase julgestuskontrolli kohaldamine ei ole kinnitatud.

2.  Ümberlaetava posti suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli rakendusaktis esitatud üksikasjade kohaselt. Selle võib julgestuskontrollist vabastada lisa punkti 5.1 lõikes 2 sätestatud vabastuskriteeriumide alusel.

3.  Transiitposti võib läbivaatusest vabastada, kui see jääb õhusõiduki pardale.

7.  LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED

Lennuettevõtja posti ja saadetiste suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, ning need on kaitstud kuni õhusõidukile laadimiseni, et ennetada keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.

8.  LENNUETTEVÕTJA PARDAVARUD

Pardavarude suhtes, sealhulgas veoks või õhusõiduki pardal kasutamiseks ettenähtud toitlustusvahendite ja varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid ja need on kaitstud kuni õhusõidukisse laadimiseni, et ennetada keelatud esemete viimist õhusõiduki pardale.

9.  LENNUJAAMA VARUD

Müügiks või lennujaama julgestuspiirangualadel kasutamiseks ettenähtud varude suhtes, sealhulgas tollimaksuvabade kaupluste ja restoranide varude suhtes, kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid, et ennetada keelatud esemete viimist kõnealustele aladele.

10.  JULGESTUSMEETMED LENNU AJAL

1.  Ilma et see piiraks lennuohutuseeskirjade kohaldamist:

   a) takistatakse loata isikutel lennu ajal õhusõiduki kabiini sisenemist;
   b) rakendatakse võimalikku ohtu kujutavate reisijate suhtes lennu ajal asjakohaseid julgestusmeetmeid.

2.  Kui reisija püüab lennu ajal sooritada õigusvastast tegu, võetakse sellise teo vältimiseks asjakohased julgestusmeetmed.

3.  Õhusõiduki pardal ei tohi vedada relvi, välja arvatud lastis deklareeritud relvad kui ei ole täidetud nõutavaid julgestustingimusi või

   a) kui asjaomasele lennuettevõtjale tegevusloa väljastanud riik ei ole andnud selleks luba; või
   b) kui lähteriik ja sihtriik ning vajaduse korral riik, millest lennatakse üle või kus tehakse vahepeatus, ei ole andnud selleks eelnevalt luba.

4.  Lennu ajal võib õhusõiduki pardal kasutada parda julgestustöötajaid üksnes juhul, kui nõuded julgestustingimustele ja väljaõppele on täidetud. Liikmesriikidele jääb õigus mitte lubada kasutada lennu ajal parda julgestustöötajaid nendelt loa saanud lennuettevõtjate lendudel.

5.  Lõiget 3 kohaldatakse samuti parda julgestustöötajatele, juhul kui nad relvi kannavad.

6.  Vastutus tsiviillennuki pardal või lennu ajal toime pandud õigusvastase teo korral asjakohaste meetmete võtmise eest määratletakse selgelt, ilma et see piiraks õhusõiduki kapteni autoriteedi põhimõtet.

11.  PERSONALI TÖÖLE VÕTMINE JA VÄLJAÕPE

1.  Isikud, kes teostavad läbivaatust, juurdepääsukontrolli, või muid julgestuskontrolli meetmeid või kes vastutavad selle eest, võetakse tööle, koolitatakse ja vajadusel sertifitseeritakse, tagamaks, et nad on selleks tööks sobivad ja pädevad täitma kohustusi, mis neile määratakse.

2.  Isikud, välja arvatud reisijad ning saatjaga ja ajutise lennujaamas viibimise loaga isikud, kes vajavad juurdepääsu julgestuspiirangualadele, peavad saama julgestusalase väljaõppe kas enne lennujaama turvakaardi või meeskonnaliikme isikut tõendava dokumendi saamist, välja arvatud juhul, kui neid saadab pidevalt üks või mitu isikut, kellel on lennujaama turvakaart või meeskonnaliikme isikut tõendav dokument.

3.  Lõigetes 1 ja 2 mainitud väljaõpet tehakse töölevõtmisel ja edaspidi korduvalt.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute väljaõpetamisega tegelevatel instruktoritel peab olema vastav kvalifikatsioon.

12.  JULGESTUSSEADMED

Läbivaatuseks, juurdepääsu kontrolliks ja muuks julgestuskontrolliks kasutatavad seadmed peavad vastama kinnitatud spetsifikatsioonile ja nendega peab olema võimalik asjaomaseid julgestuskontrolli meetmeid kohaldada.

13.  TAUSTAKONTROLL

Kõikidele pilootidele ja mootorõhusõiduki piloodiloa taotlejatele kohaldatakse ühtset taustakontrolli, mida korratakse regulaarselt. Asjaomaste asutuste otsused taustakontrolli kohta tehakse samade kriteeriumide alusel.

(1) ELT C 185, 8.8.2006, lk 17.
(2) Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 11. detsembri 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 70 E, 27.3.2007, lk 21) ja Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2007. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 849/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 1).
(4) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.
(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(6) EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.
(7)* Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(8) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(9)* Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
(10)** Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika