Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 136;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(1), nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(2), nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(3) ning nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(4); mis kõik käsitlevad liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist töösuhte poolte dialoogi instrumentide osas;

–   võttes arvesse oma 4. septembri 2001. aasta resolutsiooni(5) komisjoni raporti kohta, milles käsitletakse direktiivi 94/45/EÜ kohaldamist;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Ümberkorraldused ja tööhõive – Ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll" (KOM(2005)0120);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2005. aasta arvamust(6);

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni ümberkorralduste ja tööhõive kohta(7);

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone tööstuse ümberkorraldamise ja ühinemiste kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2007. aasta avaldust Euroopa Parlamendile töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate Euroopa õigusaktide tõhustamise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.   arvestades nende ettevõtjate arvu kasvu, mis tegutsevad globaliseerumise tulemusena rahvusvahelisel tasandil;

B.   arvestades, et ümberkorraldamise, ühinemise, ümberpaigutamise jmt protsess, mis mõjutab kõiki tegevusvaldkondi ja toob kaasa muudatusi äriühingute struktuuris, samuti tootmises ning tööhõives, on tugevnenud;

C.   arvestades, et mitmed ümberkorraldamise ja kollektiivse koondamise juhtumid on toonud esile võimalikud probleemid ühenduse õigusaktides töötajate õiguse kohta olla teavitatud ja ära kuulatud;

D.   arvestades, et konstruktiivne ja positiivne teabe jagamine ning töötajate siiras ärakuulamine on tähtis tööstuslike muutuste ennetamiseks; arvestades samuti, et teavitamine ja konsulteerimine on Euroopa sotsiaalmudeli oluline osa,

1.   palub komisjonil – nagu Euroopa Parlament on palunud juba mitmel puhul ja viimati eespool nimetatud 15. märtsi 2006. aasta resolutsioonis – teha algatus eesmärgiga vaadata läbi ning ajakohastada konsulteerimist ja teavitamist käsitlevad ühenduse õigusaktid, et tagada sidus ja tõhus õigusraamistik, õiguskindlus ning parandada sotsiaalse dialoogi korraldust siseriikliku ja Euroopa tasandi vahel;

2.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile konsulteerimist ja teavitamist, kollektiivseid koondamisi ning ettevõtjate üleminekul töötajate õiguste kaitsmist käsitlevate ühenduse õigusaktide läbivaatamise ja uuendamise ning eelkõige kauaoodatud Euroopa töönõukogu direktiivi 94/45/EÜ läbivaatamise ajakava;

3.   kutsub komisjoni üles astuma viivitamatult samme, et tagada liikmesriikides töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise osas nõuetekohane rakendamine, ning tegema ettekirjutuse neile liikmesriikidele, kus teavitamise ja konsulteerimise direktiive ei rakendata;

4.   märgib eelkõige, et direktiivi 94/45/EÜ kas ei rakendata üldse või rakendavad liikmesriigid seda õigustamatult väga erinevalt; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile kiiresti olukorrast täielikku ülevaadet ja vajadusel teavitama liikmesriike;

5.   tuletab komisjonile meelde vajadust Euroopa tasandi sidusa tööstuspoliitika järele, võttes nõuetekohaselt arvesse selle sotsiaalset ja keskkonnamõju; on seisukohal, et tööturu osapooltel on kõnealuse poliitika väljatöötamisel väga tähtis roll;

6.   seetõttu kutsub komisjoni üles parandama jätkuvalt oma erinevate valdkondade poliitika, sh sotsiaal-, majandus- ja rahandus-, tööstus- ja teadus- ning arengupoliitika kooskõlastatust ja ergutama tööturu osapooli osalema aktiivselt sidusa poliitika väljatöötamisel, mille eesmärk on säilitada tugev, uuenduslik ja konkurentsivõimeline Euroopa tööstus;

7.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning tööturu osapooltele Euroopa tasandil.

(1) EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29. (2) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16. (3) EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64. (4) EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16. (5) EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 68. (6) ELT C 65, 17.3.2006, lk 58. (7) ELT C 291, 30.11.2006, lk 297.