Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga "Globaalne Euroopa: Euroopa kaubanduse kaitsevahendid muutuvas globaalses majanduses. Roheline raamat avalikuks aruteluks (KOM(2006)0763);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(1);

–   võttes arvesse oma 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni komisjoni aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühenduse vastu suunatud dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete rakendamise kohta kolmandate riikide poolt (2004)(2);

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi (3);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks(4);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta(5);

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta(6);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2005. aasta resolutsiooni tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku kohta pärast 2005. aastat(7);

–   võttes arvesse komisjoni töödokumenti, mis on lisatud komisjoni teatisele pealkirjaga "Majandusreformid ja konkurentsivõime: Euroopa konkurentsivõime 2006. aasta aruande olulisemad seisukohad" (SEK(2006)1467);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi(8);

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga(9);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "EL – Hiina: Tihedam partnerlus, suurem vastutus" ning sellega kaasnevat komisjoni töödokumenti "Tihedamad partnerlussuhted, suuremad kohustused ELi ja Hiina vahelist kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument: Konkurents ja partnerlus" (KOM(2006)0631 ja 0632);

–   võttes arvesse 2. detsembril 2006. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) parlamentaarse konverentsi iga-aastase istungjärgu raames konsensuse alusel vastu võetud deklaratsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0149/2007),

A.   arvestades, et kaubanduspoliitika abil saab otsustavalt kaasa aidata majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisele kooskõlas uuendatud Lissaboni tegevuskava eesmärkidega;

B.   arvestades, et EL peab vastu võtma asjakohase strateegia, et vastata globaliseerumise väljakutsetele ning suurenenud konkurentsile, mille taga on suured kiiresti areneva majandusega riigid, säilitades samas majandusliku, piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse Euroopa mudeli;

C.   arvestades, et õnnestumiseks peab uuendatud Lissaboni tegevuskava sise- ja välispoliitika olema kooskõlas;

D.   arvestades, et kodustel struktuurireformidel on tähtis osa EL ettevõtjate Euroopa-sisese ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisel;

E.   arvestades, et Doha arengukava peatamine 24. juulil 2006. aastal pärast viis aastat kestnud läbirääkimisi on loonud uue olukorra, kuna ELi jaoks on tekkinud vajadus oma prioriteete täpsustada ja kaubanduspoliitika vahendeid kohandada, säilitades samas mitmepoolse lähenemise oma kaubanduspoliitika peamise prioriteedina;

F.   arvestades, et kaubanduspoliitika ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis peaks olema kujundatud selliselt, et aitaks kaasa inimeste ühisele heaolule ELis ja väljaspool;

G.   arvestades, et EL on enamikus sektorites juba praegu üks maailma avatumaid majandusi;

H.   arvestades, et ühise kaubanduspoliitika terviklik iseloom on ELi tähtis eelis, mis võimaldab tal mängida olulist rolli rahvusvahelise kaubanduse süsteemis;

I.   arvestades, et protektsionism kaitseb kunstlikult majanduse ebatõhusaid sektoreid rahvusvahelise konkurentsi eest, suunab ressursse ära produktiivsematest sektoritest, tõstab hindu ning lõppkokkuvõttes toob kaasa tööpuuduse;

J.   arvestades, et tihti põhjustab avalikkuse meelepaha kaubanduse laienemisest tingitud häiriv mõju teatud piirkondadele ja majandussektoritele, samas kui positiivset mõju innovatsioonile, konkurentsivõimele ja tööhõivele liiga sageli ei märgata;

K.   arvestades, et üha enam takistavad turulepääsu erinevat laadi mittetariifsed tõkked;

L.   arvestades, et kõrged tollimaksud on endiselt oluline kaubandustakistus, eriti suhetes suurte kiiresti areneva majandusega riikidega;

M.   arvestades, et WTO raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on siiski kõige tõhusam raamistik ausa ja õiglase kaubanduse rajamiseks ülemaailmsel tasandil, töötades välja asjakohaseid eeskirju ning tagades nende eeskirjade järgimise;

N.   arvestades, et EL on võtnud kohustuseks Doha arengukava edukuse ning on juba näidanud head tahet, tehes rea kaalukaid pakkumisi kõigis läbirääkimiste valdkondades;

O.   arvestades, et teatud tingimustel tuleb ümber hinnata kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute sõlmimine, kuna selliste lepingute liigne levik võib tuua kaasa ELi soositava mitmepoolsete suhete süsteemi arengu takerdumise;

P.   arvestades, et äärmiselt oluline on leida õige tasakaal mitmepoolsete, kahepoolsete ja mõnepoolsete lepingute vahel;

Q.   arvestades, et vajaduse korral peaks EL olema valmis end kaitsma kokkulepitud eeskirjade rikkumise eest, kasutades selleks vaidluste lahendamise mehhanismi, ning ebaõiglaste kaubandustavade eest, rakendades selleks tõhusaid ja seaduslikke kaubanduse kaitsemeetmeid, millega toetatakse vahetult kahjukannatanud tootmisharusid;

R.   arvestades, et Euroopa Parlamendi kaaluka osalemiseta ei ole võimalik teostada usaldusväärset ja õiguspärast kaubanduspoliitikat;

S.   arvestades, et Euroopa Parlamendil peab kindlasti olema võimalik tutvuda komisjonile erinevate läbirääkimiste jaoks antavate mandaatide tekstidega,

Euroopa Liit ülemaailmses konkurentsis

1.   on seisukohal, et kaubanduspoliitika on hädavajalik koostisosa igas strateegias, mille eesmärk on tagada Euroopa konkurentsivõime suurendamise teel majanduskasv ja töökohad; tervitab seetõttu eelmainitud komisjoni teatist "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas" kui olulist panust uuendatud Lissaboni tegevuskavasse;

2.   on seisukohal, et kaubanduse areng ei saa olla omaette eesmärk, vaid selle puhul tuleb eelkõige hinnata mõju majanduskasvule, tööhõivele ja säästvale arengule; rõhutab, et Euroopa Liidu majandusliku konkurentsivõime analüüs peaks selle asemel, et piirduda kaubandusnäitajatega, keskenduma ka Euroopa tootjate osale kogu maailma toodangust ja tööhõive trendidele;

3.   tuletab meelde ELi pühendumust poliitika sidususele ning on seisukohal, et selleks pühendumuseks on vajalik ELi kaubandusläbirääkimiste eesmärkide kooskõla ELi arengupoliitikaga, pöörates erilist tähelepanu vähimarenenud riikidele ja arenguriikidele;

4.   on seisukohal, et Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet; on arvamusel, et Euroopa Liidu välistegevusega tuleb julgustada reforme ja rahvusvahelist koostööd majandusvallas, et luua soodne ärikeskkond ning edendada ülemaailmset säästvat arengut; kavatseb sel eesmärgil astuda samme makromajanduspoliitika sidusamaks muutmiseks ja ühtlustamiseks, raha ja rahanduse stabiilsuse tagamiseks, maksukoostöö edendamiseks ning ebaausa maksukonkurentsi kaotamiseks;

5.   on seisukohal, et esiteks tuleb jätkata rahapoliitikat, mis tugineb stabiilsetele hindadele ja lubab seega rahastada tehnoloogilist arengut ja toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, muutes nende jaoks võimalikuks väljaspool euroala asuvatele turgudele minemise; teisalt tuleb luua ettevõtjasõbralik maksusüsteem, mille abil suurendada loodavate ettevõtjate arvu, alandada makse, mis pärsivad tõhusust ja töökohtade loomist, eelkõige teatud sotsiaalsete rühmade jaoks, nagu näiteks naised, pikaajalised töötud ja eakad inimesed; ning kolmandaks tuleb suurendada konkurentsi siseturul, arvestades, et mida suurem on konkurents EL sees, seda paremini on EL ettevõtjad ette valmistatud konkurentsiks väljaspool Euroopa Liitu;

6.   on veendunud, et Euroopa tööstussuhete aluseks olev sotsiaalne süsteem on võimaldanud ELil säilitada konkurentide suhtes kõrget globaalset konkurentsivõimet; on seisukohal, et suurim väljakutse ELile on, hoolimata üha konkurentsivõimelisemaks muutuvamate globaalsete turgude survest tootmise sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid langetada, selle sotsiaalse mudeli säilitamine;

7.   usub, et avatud kaubandussüsteemi eelised kaaluvad üles selle võimalikud kahjulikud mõjud; on seetõttu arvamusel, et EL peaks jätkama liikumist täieliku ühisturu suunas, jätkama globaalse liberaliseerimise ning vaba ja õiglase kaubanduse edendamist ning seisma vastu protektsionismile; on ka siiski veendunud, et selle võimalikke kahjulikke mõjusid teatud sektoritele, piirkondadele ja riikidele, näiteks ümberasumise ja ümberpaigutamise mõjusid, ei saa ignoreerida;

8.   on seisukohal, et liberaliseerimise hüved langevad osaks riikidele, kes kaotavad tollid ja mitte-tariifsed tõkked ning avavad oma turud; on seetõttu seisukohal, et EL konkurentsivõime suurendamine sõltub muude tegurite kõrval sellest, kas õnnestub kõrvaldada tõkked globaalselt kaubanduselt, kindlustada ühisturu lõplik loomine ning avada turud kolmandatele riikidele;

9.   nõustub komisjoni strateegiaga mõjutada globaliseerumisprotsessi positiivselt ja ohjata riske;

10.   avaldab kahetsust selle üle, et Euroopa Liidu kodanike jaoks tähistab globaliseerumine Euroopa toodangu vähenemist ja töökohtade kaotust; rõhutab, et EL peab võtma vastu sobiva strateegia vajalike reformide rakendamiseks, et võimaldada ELil globaliseerumisest kasu lõigata, edendades tootmist ja tööhõivet;

11.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama Euroopa kodanike teavitamist globaliseerimise kõigi aspektide kohta ning konkreetse tulu kohta, mida annab ELi osalemine rahvusvahelistes kaubandussüsteemides;

12.   on seisukohal, et elukestev õpe rajaneb kasulikele põhimõtetele, mis aga ei ole piisavad selleks, et reageerida globaalsetes tootmisstruktuurides kavandatavatele muudatustele; nõuab, et uue globaalse konkurentsistrateegia rakendamine seotaks edusammudega Lissaboni tegevuskava elluviimisel, kohandades viimast nii, et oleks paremini võimalik tegeleda õiguspäraste muredega, mis on tekkinud Euroopa kodanikel, kes ei ole võimelised muutustega kaasa minema;

13.   usub, et tihenev konkurents ergutaks EL suurendama jõupingutusi hariduse ning teadus- ja arendustegevuse vallas, et hoida oma positsiooni uuenduslike toodete ja oskustööd nõudvate teenuste turgudel kogu maailmas, ning parandama oma positsiooni uute konkurentsieeliste loomisega;

14.   usub, et oluline on toetada innovatiivsete Euroopa kõrgtehnoloogia ettevõtjate sujuvat lülitamist rahvusvahelisse kaubanduskeskkonda;

15.   rõhutab, et EL peab välisele konkurentsisurvele vaatamata alles jätma piisavalt laiapõhjalise ja mitmekesise tööstuse; on seetõttu seisukohal, et kaubanduse avamisega peab kaasnema ja kooskõlas olema asjakohane tööstuspoliitika Euroopa ja liikmesriikide tasandil;

16.   rõhutab, et EL majandusliku edu selgrooks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellele tuleb parema juurdepääsu tagamisega teadus- ja arendusvõimalustele võimaldada jätkata kõrgekvaliteedilise toodangu pakkumist väärtusahela ülaosas;

17.   tuletab meelde, et EL on enamikus sektorites juba praegu üks maailma avatumaid majandusi, olles oluliselt kaasa aidanud globaalse kaubanduse arengule viimase viiekümne aasta jooksul ning sellest kasu saanud;

18.   on sellele vaatamata seisukohal, et EL tulemuslikkust nii arenenud majanduste kui kiiresti arenevate majandustega võrreldes mõjutab negatiivselt nii see, et turule juurdepääsu tingimused pole vastastiku võrdsed, kui ka ebapiisav vastavus kokku lepitud kaubanduseeskirjadele ja ebaausate kaubandustavade levik neis riikides;

19.   märgib, et paljud riigid maailmas, sealhulgas suured kiiresti areneva majandusega riigid jätkavad kõrgete tollimaksude ja mittetariifsete tõkete kohaldamist ELi ekspordi suhtes; on arvamusel, et selliste tõkete tühistamine või märkimisväärne alandamine, võttes arvesse arengukaalutlusi peaks olema ELi kaubanduspoliitika üks tähtsamaid prioriteete;

20.   nõustub komisjoniga, et maailma kaubandussüsteem ei kujuta endast enam Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide mänguväljakut; soovitab siiski lisada nende riikide hulka, mida komisjon käsitleb kiiresti areneva majandusena, sellised riigid nagu Mehhiko; tuletab meelde, et kiiresti areneva majandusega riigid, nagu Hiina, Brasiilia, Venemaa, India ja Mehhiko, hõlmavad rohkem kui 18% ülemaailmsetest kaubandusvoogudest;

21.   palub tagada EL välispoliitikaga õiglane majandusareng partnerriikide hulgas, võidelda sotsiaalse dumpinguga ja edendada arvestamist sotsiaalse õigusloome ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärika töö standarditega, mis tagavad inimväärse sissetuleku töötajatele ja nende perekondadele, õiguse tööohutusele ja töötervishoiule, õiguse saada sotsiaalkindlustust ja vabaduse osaleda ametiühingute tegevuses;

22.   rõhutab vajadust edendada toimimisjuhendeid, mis sisaldavad inimväärse töö standardite eesmärke ning muid kolmanda osapoole tütarettevõtjate, allhankijate ja ELis asuvate tarnijate ettevõtjate sotsiaalset vastutust puudutavaid aspekte;

23.   märgib, et EL huvides on jätkata ja tõhustada kahepoolseid läbirääkimisi oma peamiste arenguriikidest kaubanduspartneritega, tingimusel et see ei kahjusta EL keskkonna- ja tervisestandardeid ning võimaldab järgida UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni;

WTO

24.   on seisukohal, et WTO raames toimiv mitmepoolne kaubandussüsteem on siiski kõige tõhusam raamistik vabakaubanduse saavutamiseks ülemaailmsel tasandil; on sellele vaatamata seisukohal, et WTO süsteemi tuleb teatud ulatuses reformida, et suurendada selle läbipaistvust ja tõhusust; tervitab ametlike läbirääkimiste jätkamist Doha arengukava üle ning kordab oma tugevat toetust sellele, et need läbirääkimised eduka lõpuni viia;

25.   on seisukohal, et Euroopa ettevõtjate jaoks on ülioluline Doha arengukava läbirääkimistel ambitsioonika ja tasakaalustatud tulemuse saavutamine ning EL esindajad läbirääkimistel peaksid käsitlema seda ühe prioriteedina;

26.   märgib, et Doha voor kujutab endast arengufoorumit, mistõttu tuleb ELi uues kaubandusalases tegevuskavas võtta arvesse arengueesmärke; märgib lisaks, et uues kaubandusalases tegevuskavas osutatakse erilisele vastutusele seoses ELi arengupoliitika tulemuslikkusega, eelkõige vaeseimate maailma riikide osas;

27.   on seisukohal, et WTO tegevuse parandamiseks ja jõudsalt suureneva liikmeskonnaga seotud väljakutsetele vastamiseks on vajalik institutsioonilise struktuuri ja otsustamisprotsessi mõistlik reformimine; kutsub komisjoni üles osalema aktiivselt ülemaailmses arutelus sellel teemal ja esitama konstruktiivseid ettepanekuid;

28.   on arvamusel, et kui EL edendaks põhilisi konkurentsipoliitika mitmepoolseid eeskirju ja selles vallas tugevdataks rahvusvahelist koostööd, saaks turgusid muuta avatumaks, tasakaalustatumaks ja tõhusamaks;

Kahepoolsed ja piirkondlikud vabakaubanduslepingud

29.   rõhutab, et WTO on kõige sobivam foorum, mille abil tagada tõhustunud globaliseerumise viljade õiglane jaotamine; on seetõttu seisukohal, et ambitsioonika ja arengumeelse tulemuse saavutamine Doha arengukava läbirääkimistel peab olema ELi esmatähtis prioriteet; arvab, et kahepoolsed ja piirkondlikud vabakaubanduslepingud ei ole optimaalne lahendus; tuletab meelde, et sellised lepingud toovad kaasa kaubanduse moonutusi, on tihti tasakaalustamata, aitavad kaasa diskrimineerimise tekkele rahvusvahelistes kaubandussuhetes ning vähendavad osalevate riikide aktiivsust WTOs;

30.   on veendunud, et kahepoolset või piirkondlikku vabakaubandust käsitlevaid uusi algatusi tuleks käivitada üksnes siis, kui on vaja parandada ELi eksportijate konkurentsipositsiooni välismaistel võtmeturgudel, eelkõige juhul, kui teised suured kaubandusjõud on juba asjaomaste riikide või piirkondadega sõlminud sellised lepingud või alustanud vastavaid läbirääkimisi; nõuab, et komisjoni kriteeriumid uute vabakaubanduslepingu partnerite valikul oleksid täielikult läbipaistvad; nõuab tungivalt, et viidaks läbi laiaulatuslik majanduse ja säästva arengu alane mõjuuuring, kuhu kaasataks kõik sidusrühmad ning mille tulemused oleksid avalikud;

31.   on seisukohal, et kõik uued EL sõlmitavad vabakaubanduslepingud peaksid olema kooskõlas WTO põhimõtetega, ulatuslikud, ambitsioonikad, võimaldama reaalse vastastikuse turulepääsu ning lisaks tagama teenuste ja investeeringute ulatusliku liberaliseerimise, minnes kaugemale nii olemasolevatest mitmepoolsetest kohustustest kui ka nendest kohustustest, mida loodetakse saavutata Doha arengukava eduka lõpuleviimise korral;

32.   on seisukohal, et vabakaubanduslepingute sõlmimisel peab komisjon võtma arvesse ohtu, et väiksemad ja nõrgemad kaubanduspartnerid jäävad kõrvale rahvusvahelise kaubanduse hüvedest, ning nõuab seetõttu nende huvidega arvestamist kogu läbirääkimiste protsessi jooksul;

33.   kutsub nõukogu üles tegema vabakaubanduslepingute ja assotsiatsioonilepingute läbirääkimiste volituste koostamise juures vahet kiiresti arenevatel majandustel ja arenguriikidel ning tagama, et läbirääkimistel arenguriikidega oleks kesksel kohal viimaste arenguvajadused;

34.   on veendunud, et tulevased vabakaubanduslepingud peavad olema loomult tänapäevased ja hõlmama peamiste ILO konventsioonide standardeid;

35.   nõuab, et kõik uued ELi sõlmitavad vabakaubanduslepingud sisaldaksid mehhanismi, mis võimaldaks lepingute kohaldamist tervikuna või osaliselt peatada, kui on tõendeid selle kohta, et teine osapool ei täida oma vabakaubandusalaseid kohustusi; on seisukohal, et komisjon peaks soostuma sellise mehhanismi käivitamisega, kui tal palutakse seda teha Euroopa Parlamendi resolutsiooniga;

36.   kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi sarnaselt meelestatud WTO liikmetega vabakaubanduslepingute ühiste alussätete üle, mis käsitlevad näiteks sooduspäritolureegleid, et saavutada selliste lepingute suurem ühtlus ning lihtsustada nende kasutamist ettevõtjate huvides;

Mõnepoolsed sektoripõhised läbirääkimised

37.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma samuti arvesse mõnepoolsete sektoripõhiste läbirääkimiste voorusi teatud juhtudel, näiteks tsiviilõhusõidukite kaubanduse lepingu, riigihankeid käsitleva lepingu ja infotehnoloogia lepingu puhul;

Üldine lähenemine kaubandusläbirääkimistele

38.   nõuab, et ELi järeleandmised läbirääkimispartneritele peaksid välja arvatud juhul, kui seda selgelt õigustavad arengukaalutlused, olema vastavuses järeleandmistega asjaomastelt riikidelt;

39.   juhib tähelepanu põllumajanduse strateegilisele tähtsusele ja mitmeotstarbelisele kasutusele Euroopa Liidus; rõhutab, et põllumajandus ei tohiks olla ainus valdkond, milles EL kaubandusläbirääkimistel järeleandmisi teeb, ning kaubanduspoliitika peab olema jätkuvalt kooskõlas olulisemate põhimõtetega, millest on lähtutud ühise põllumajanduspoliitika üksteisele järgnenud reformides;

40.   tuletab meelde, et EL kui kõige suurem kaupade ja teenuste ühisturg maailmas on väga atraktiivne eksportijate silmis üle maailma; juhib tähelepanu, et see annab ELi läbirääkijatele suure mõjuvõimu nii mitmepoolses raamistikus kui ka kahepoolses ja piirkondlikus raamistikus;

41.   on seisukohal, et õiglase kaubanduspoliitika rakendamise juures EL ja kõigi tema kaubanduspartnerite vahel tuleb hakata järk-järgult rohkem tähelepanu pöörama minimaalsetele keskkonnanõuetele, mis loovad võrdsed tingimused kõigile partneritele;

42.   arvab, et mitmepoolsetel, kahepoolsetel või piirkondlikel kaubandusläbirääkimistel tuleb püüda hinnata rahvusvahelist kaubandust selle ülemaailmsete sotsiaalsete, keskkonnakaitse ja inimõiguste alaste kohustuste seisukohalt ning toetada seeläbi teistes raamistikes tehtavaid vastavaid pingutusi; väidab, et sellistes küsimustes saavutatud edu tuleks kõrvutada üksnes ELi kaubanduslike huvidega, kuna väliskaubandus on vaid üks, olgugi oluline osa ELi jätkusuutlikust majandusarengust;

43.   palub komisjonil selgitada, milline on tema arvates sotsiaalsete ja keskkonnaeeskirjade ning -standardite iseloom rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, määrata kindlaks uute vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingute kavandatavate sotsiaal- ja keskkonnapeatükkide sisu ja põhimõtted ning koostada veenev strateegia sellest, kuidas paremini veenda ELi kaubanduspartnereid vastavate peatükkidega nõustuma;

Atlandi-ülesed suhted

44.   on seisukohal, et EL peab mitmekesistama oma majandussuhteid, säilitama oma poliitikad sellistes küsimustes nagu rahvatervis ja keskkond ning tugevdama majandussuhteid maailma teiste piirkondadega lähtuvalt rahust ja suveräänsuse, kodanikuvabaduste ja keskkonna austamise, sotsiaalsete standardite, inimõiguste ja arengu põhimõtetest;

45.  Atlandi-üleste majandussuhete tugevdamine peab toimuma kooskõlas EL keskkonna- ja rahvatervise eeskirjadega ega tohi kahjustada konkurentsipoliitika sõltumatust ega avalike teenuste kaitse ja kultuurilise mitmekesisuse eeskirju;

46.   soovitab koguda usaldusväärseid andmeid, mille abil analüüsida ELi EL ja Ameerika Ühendriikide majandusturgude ühendamise tähtsust Mehhiko ja Kanada majandustele ja ühiskondadele; juhib tähelepanu asjaolule, et välismaised otseinvesteeringud Mehhikosse tehakse sageli Euroopa ettevõtjate Ameerika Ühendriikidest juhitavate tütarettevõtjate kaudu, mis selgitab ka, miks need tehingud ei kajastu EL – Mehhiko vaheliste suhete aruandluses;

Hiina

47.   viitab oma ülalnimetatud resolutsioonile ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta; peab Hiinat heaks näiteks kaubanduse liberaliseerimise ning globaalsetel konkurentsitihedatel turgudel aktiivse osalemise positiivsest mõjust majanduskasvule ja heaolule; on teadlik suurtest sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidest, millega Hiina silmitsi seisab; nõuab, et Hiina täidaks kõik oma WTO kohustused nagu näiteks rahvusvaheliste tööstandardite jõustamine ja intellektuaalomandi õiguste kaitse; tervitab ülalnimetatud komisjoni teadet ja töödokumenti ELi ja Hiina suhete kohta ning toetab komisjoni jõupingutusi kujundada välja sobiv strateegia EL ja Hiina vaheliste suhete kõigi aspektidega tegelemiseks;

48.   on seisukohal, et majandus- ja kaubandussuhted Hiinaga peavad arenema käsikäes poliitilise dialoogiga, mis hõlmab mõlema partneri vastutust keskkonna- ja sotsiaalküsimustes; rõhutab, et majandus- ja kaubandussuhted EL ja Hiina vahel peavad rajanema õiglaste ja erapooletute kaubanduseeskirjade austamisel ja WTO eeskirjade rakendamisel;

49.   on seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste ebapiisav kaitse Hiinas on üks EL peamisi väljakutseid kahepoolsetes suhetes Hiina võimudega; kutsub seetõttu komisjoni üles tihendama jõupingutusi, et veenda Hiinat täielikult järgima intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS-lepingut) ning parandama kohtuotsuste jõustamist;

Regulatiivsed küsimused

50.   rõhutab regulatiivsete küsimuste suurenevat tähtsust rahvusvahelises kaubanduses; kutsub üles suurendama kooskõla ELi eeskirjade ja tavade ning meie peamiste kaubanduspartnerite eeskirjade ja tavade vahel; rõhutab, et see ei tohiks tähendada õigus- ja haldusnormide ühtlustamist nõuete vähendamise suunas, mis õõnestaks tarbijate usaldust tervise, ohutus- ja keskkonnaküsimustes; rõhutab, et pigem tuleks suurendada jõupingutusi, et tagada nende tunnustamine ja jõustamine ELi peamiste kaubanduspartnerite poolt;

51.   palub komisjonil korrapäraselt hinnata ELi sisepoliitiliste meetmete ja eeskirjade mõju ülemaailmsele konkurentsivõimele ning võtta õigusloomealases poliitika kujundamisprotsessis asjakohaselt arvesse ELi ettevõtete konkurentsipositsiooni Euroopas ja väljaspool Euroopat;

52.   rõhutab, et WTO ja kahepoolsete vabakaubanduslepingute kontekstis on vaja kaotada mitte-tariifsed kaubandustõkked ja ühtlustada tehnilisi eeskirju, eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise abil;

53.   on seisukohal, et kõige tõhusam viis, vältimaks regulatiivseid lahknevusi, mis võivad põhjustada kaubandustõkkeid, on ülemaailmsete eeskirjade ja standardite väljatöötamine; julgustab komisjoni aktiivselt osalema kõigi asjaomaste rahvusvaheliste ametite ja standardeid kehtestavate organite töös;

54.   toetab mõne- ja kahepoolset regulatiivset koostööd oluliste partnerriikidega seni, kuni see ei too kaasa teiste lubamatut diskrimineerimist ega võimalda asjaomastel partneritel lubamatult sekkuda EL otsustamisprotsessi;

Intellektuaalomandi õiguste kaitse

55.   kutsub komisjoni üle jätkama jõupingutusi teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni vallas; märgib, et patentide järgimine ja intellektuaalomandi õiguste kaitse on EL rahvusvahelise konkurentsivõime keskne küsimus, ning usub, et EL peaks selles küsimuses kolmandate riikide suhtes resoluutsema hoiaku võtma;

56.   rõhutab, et võltsimine ja piraatlus toovad kaasa töökohtade kaotust, halvavad innovatsiooni ja kahandavad valitsussektori maksutulu; rõhutab, et asjakohane intellektuaalomandi õiguste kaitse ja nende tõhus rakendamine on globaalse majanduse alustalaks;

57.   on seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste asjakohane kaitse EL peamiste kaubanduspartnerite poolt on EL rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks hädavajalik;

58.   tervitab komisjoni otsust muuta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes intellektuaalomandi sätteid rangemaks ja tagada olemasolevate kohustuste täitmine;

59.   nõuab tungivalt, et EL peamised kaubanduspartnerid, nagu Hiina ja Venemaa, rakendaks kooskõlas WTO ja TRIPS-lepingust tulenevate kohustustega intellektuaalomandi õigusi;

60.   rõhutab, et Euroopa intellektuaalomandi õiguste poliitika arenguriikide suhtes ei tohiks minna kaugemale TRIPS-lepinguga sätestatud nõuetest, vaid peaks hoopis julgustama paindlikkust TRIPS-lepingu tõlgendamisel;

61.   rõhutab, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ning tõendite olemasolu selliste kohustuste tegeliku täitmise kohta õiguslike ja halduslike vahendite kaudu peab olema WTOga ühinemise vältimatu eeltingimus;

62.   kutsub nõukogu üles kiitma heaks komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)0661), nagu soovitatud Euroopa Parlamendi 6. juuli 2006. aasta resolutsioonis päritolu märkimise kohta(10);

Turulepääsu strateegia

63.   tervitab komisjoni otsust vaadata läbi oma turulepääsu strateegia ning loodab, et 2007. aastal võetakse vastu asjakohane teatis; kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Parlamenti täiel määral nimetatud algatusse;

64.   rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu mittetariifsetele tõketele, millest tollimaksude järkjärgulise vähendamise või kaotamise tulemusel on saamas rahvusvahelise kaubanduse peamine takistus; juhib tähelepanu mittetariifsete tõkete suurele mitmekesisusele, tehnilisele keerukusele ja poliitilisele tundlikkusele, mistõttu on nendega tegelemine keeruline, ning kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt ressursse selle nõudliku küsimuse jaoks;

65.   juhib tähelepanu suurtele ohtudele, mis on seotud julgeolekupõhiste meetmetega, millest on 21. sajandil saamas peamised mittetariifsed tõkked; kutsub kõiki riike üles kasutama oma õiguspäraste julgeolekuküsimuste lahendamisel kaubandust piiravaid meetmeid nii vähe kui võimalik ning tegema selle eesmärgi saavutamiseks üksteisega mitme-, mõne- ja kahepoolset koostööd;

66.   kutsub komisjoni delegatsioone, liikmesriikide saatkondi ja kaubandusesindusi, kaubanduskodasid ja muid avalikke ja eraorganisatsioone, mis esindavad Euroopa Liidu majandushuve väljaspool selle piire, koordineerima paremini oma tegevust, et edendada EL kaupu ja teenuseid, avada turge ja suurendada investeeringuid;

Teenused

67.   tuletab meelde teenuste kasvavat osatähtsust globaalses majanduses ja Euroopa Liidu SKTs; juhib tähelepanu Euroopa teenuseosutajate suurele rahvusvahelisele konkurentsivõimele; kutsub komisjoni üles jätkama kõikide kaubandusläbirääkimiste juures teenuste järk-järgulist ja vastastikust liberaliseerimist ning nimetatud sektori õigus- ja haldusnormide ühtlustamise, läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamise poliitikat, et võimaldada väga konkurentsivõimelistel Euroopa teenuseosutajatel tegutseda vabalt kolmandate riikide turgudel; märgib siiski, et see ei tohiks tuua kaasa ei pakkumisi ega nõudmisi avalike teenuste valdkonnas;

68.   usub, et äri- ja avalike teenuste vahel tuleks vahet teha; rõhutab vajadust jätta läbirääkimiste alt välja avalikud teenused, eelkõige selliste teenuste puhul, mille abil rahuldatakse inimeste põhivajadusi ja tagatakse juurdepääs peamistele "avalikele hüvedele", nagu tervishoid, haridus, joogivesi ja energia, ning millel on oluline roll kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel, nagu näiteks audiovisuaalteenused;

69.   rõhutab tungivalt vajadust tagada vähimarenenud riikidest partneritele piisav vabadus võtta meetmeid nende arengu seisukohast oluliste teenuste reguleerimiseks;

70.   on jätkuvalt seisukohal, et EL peab edendama rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite ja -tavade levitamist ja tunnustamist, et tagada turgude muutumine stabiilsemaks ja läbipaistvamaks ning see, et ettevõtjatel oleks võimalik lõigata kasu suuremast kindlustundest, ja et nad oleksid paremini informeeritud oma välistegevuse asjaolude suhtes;

71.   on jätkuvalt seisukohal, et rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks peab EL võtma kaubanduspoliitika raames meetmeid elektrooniliste tehingute ja elektroonilise kaubanduse turvalisuse suurendamiseks ning andmekaitse parandamiseks;

72.   on arvamusel, et finantsteenuste turu avamine ja kapitali liikumise lihtsustamine peab käima käsikäes suurema läbipaistvuse ning märgatavate edusammudega rahapesu, terrorismi rahastamise ning maksupettuste vastase võitluse meetmete alal, eriti juhul, kui asjasse on seotud offshore-finantskeskused;

Tooraine ja energia

73.   on seisukohal, et EL kaubanduspoliitikas tuleks eraldi käsitleda toorainet ja eelkõige energiavarusid;

74.   on säästlikumate majandusmudelite kasutamise vajadust kliimamuutuste vastu võitlemisel arvestades seisukohal, et juurdepääsu energia- ja toorainevarudele ning nende kasutamist tuleks reguleerida mitmepoolsete eeskirjadega, mida ei tohi kahjustada kõige soodsamate juurdepääsutingimuste saavutamiseks sõlmitavate kahepoolsete kaubanduslepingutega;

Riigihanked

75.   on seisukohal, et EL riigihangete turu suure avatusega kõikidel administratiivsetel tasanditel ei kaasne võrreldav juurdepääs EL pakkujate ning eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks välismaistele kaupade, teenuste ja ehitustööde riigihangete turgudele ning komisjon peaks tegema jõupingutusi, et liikuda arenenud ja kiiresti arenevate majandustega selles tähtsas majandussektoris vastastikuse avatuse suunas; on nõus, et vastastikkuse edendamiseks võib erandkorras kaaluda eesmärgipäraste osaliste juurdepääsupiirangute kehtestamist ELi riigihangete turule, kuid on kindlalt vastu katsetele sulgeda see turg protektsionistlikel eesmärkidel;

76.   kutsub komisjoni üles tagama, et teised WTO riigihankeid käsitleva lepingu (GPA) osalised võtaksid käimasolevate uute läbirääkimiste raames mõistuspäraseid kohustusi;

77.   rõhutab siiski vajadust suurema läbipaistvuse järele ning nõuab, et komisjon hoiduks riigihangete suhtes liigsete nõudmiste esitamisest, eriti kommunaalteenuste valdkonnas, kui see peaks tekitama raskusi vähimarenenud partneritele;

78.   võtab teadmiseks mõnede liikmesriikide algatuse tasakaalustada GPAd, muutes seda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks soodsamaks; soovitab sellega seoses komisjonil ja nõukogul esitada GPA muutmiseks peetavatel läbirääkimistel nõudmine lisada sellesse klausel, mis lubaks Euroopa Liidul eelistada riigihangete lepingute sõlmimisel väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, nagu seda teevad mitmed suured riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid ja Jaapan, kes GPAs osalevad;

79.   on seisukohal, et riigihangete suhtes tuleb samuti pidada EL algatusel kahepoolseid ja piirkondlikke kaubandusläbirääkimisi, et avada tasakaalustatud viisil riigihanketurg;

Eeskirjade järgimine

80.   rõhutab vajadust tagada, et EL kaubanduspartnerid peaksid täielikult kinni eeskirjadest ja kohustustest, mis tulenevad WTO liikmesusest või kahepoolsetest ja piirkondlikest lepingutest ELiga; rõhutab WTO vaidluste lahendamise mehhanismi olulisust mitmepoolse kaubandussüsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe suhtes; nõuab, et komisjon rakendaks seda mehhanismi iga kord, kui kohustuste täitmata jätmine teiste liikmete poolt avaldab negatiivset mõju EL kaubandushuvidele ning kui läbirääkimiste teel ei suudeta mõistliku aja jooksul lahendust leida;

Kaubanduse kaitsevahendid

81.   on veendunud, et kaubanduse edasise liberaliseerimise taotlusega kaasneb ELi jaoks üha suurenev vajadus säilitada oma võime kaitsta end ebaausate kaubandustavade vastu; käsitleb seetõttu kaubanduse kaitsevahendeid ELi rahvusvahelise konkurentsivõime strateegia olulise koostisosana;

82.   võtab suure tähelepanuga teadmiseks komisjoni algatuse vaadata põhjalikult läbi kaubanduse kaitsevahendid ning käivitada avalik arutelu, tuginedes eelmainitud komisjoni teatisele "Roheline raamat avalikuks aruteluks";

83.   tuletab meelde – nagu on kinnitatud ka komisjoni tehtud kokkuvõttes uuringule "EÜ kaubanduse kaitsevahendite hinnang", mille koostas Mayer, Brown, Rowe ja Maw LLP ja mis esitati 2005. aasta detsembris –, et nimetatud uuringus järeldati, et "status quo on mõistlik ja sobilik kõikide osapoolte huvide kaitseks", mistõttu toetab seisukohta, et olemasolevate kaubanduse kaitsevahendite läbivaatamiseks või muutmiseks pole nähtavat ega kiiret vajadust;

84.   tuletab meelde, et praegu käivad Doha arengukava raames mitmepoolse kontrollisüsteemi alased läbirääkimised, mis käsitlevad kaubanduse kaitsevahendeid; tervitab nimetatud läbirääkimisi, kuid avaldab kahetsust Ameerika vastuseisu pärast WTO kaubanduse kaitsevahendite raamistiku reformimise suhtes; usub, et kaubanduse kaitsevahendite kasutamise järsk suurenemine, mis eelkõige leiab aset arenenud tööstusriikide poolt, nõuab WTO tasandil uusi ja rangemaid eeskirju, mille abil tagada vaba ja õiglase maailmakaubanduse jätkumine;

85.   toetab ideed kohandada need vahendid uue olukorraga ülemaailmses majanduses, kuid hoiatab ohu eest EL ühepoolselt relvitustada sellisel määral, et ta on võimetu seisma vastu ebaausatele kaubandustavadele rahvusvahelises kontekstis, mida iseloomustab selliste tavade rohkus ning kaubanduse kaitsemeetmete intensiivne ja sageli kuritarvituslik kasutus kolmandate riikide poolt EL impordi vastu;

86.   toetab komisjoni jõupingutusi kontrollida kolmandate riikide poolt EL impordi vastu rakendatavaid kaubanduse kaitsemeetmeid, reageerida võimalikele kuritarvitustele ning anda asjakohast abi kahjusaanud ettevõtjatele;

Toll

87.   rõhutab tollieeskirjade ja -protseduuride olulisust kaubanduspoliitika meetmete nõuetekohase rakendamise jaoks; usub, et selliste eeskirjade ja protseduuride määratlemisel ja kohaldamisel tuleb luua sobiv tasakaal kontrolli tõhususe ja kaubavoogude lihtsustamise vahel;

88.   tuletab meelde, et liiga keerukad ja koormavad impordiprotseduurid, mida mitmetes riikides üle terve maailma rakendatakse, toovad sageli kaasa märkimisväärseid tehingukulusid EL eksportööridele ja kujutavad endast olulisi takistusi kaubandusele; toetab seetõttu komisjoni jõupingutusi selle probleemiga tegelemisel nii Doha arengukava läbirääkimiste raames toimuvatel mitmepoolsetel läbirääkimistel kui ka kahepoolsetel ja piirkondliku tasandi läbirääkimistel;

89.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse võimalust luua tollieeskirjade ja -protseduuride tõhusamaks kohaldamiseks üle terve EL tooliterritooriumi ühtlustatud EL tolliteenistus;

Valuutakursid

90.   märgib, et rahvusvahelise kaubanduse arengu peamisi tegureid on valuutakurss; kutsub komisjoni üles tegema konkreetseid ettepanekuid meetmete kohta, mida võtta, kui valuutakursid hakkavad kahjustama EL konkurentsivõimet, ning kaaluma selliste meetmete hõlmamist eelseisvasse ELi kaubanduse kaitsevahendite ülevaatamisse;

Institutsioonilised küsimused

91.   usub, et ühise kaubanduspoliitika kui Euroopa Liidu konkurentsieelise usutavust ja tõhusust mõjutab negatiivselt ja kahandab selle legitiimsust Euroopa Parlamendi ebapiisav kaasatus;

92.   avaldab kahetsust selle üle, et olulised kaubandusalased õigusaktid, nagu näiteks kaubanduse kaitsevahendid, jäävad väljapoole kaasotsustamise menetluse kohaldamisala ning nõusolekumenetluse kohaldatavuse üle vabakaubanduslepingute suhtes jäävad püsima kahtlused; kutsub liikmesriike üle seda ebarahuldavat olukorda kiiremas korras muutma, viies läbi asjakohased institutsioonilised reformid ja eelkõige jõustades Euroopa põhiseaduslepingu rahvusvahelist kaubandust käsitlevad sätted;

93.   kutsub komisjoni ja nõukogu üles andma Euroopa Parlamendile täielikku teavet kõikide uute algatuste kohta, mida teatise "Globaalne Euroopa" kiiluvees tehakse, ning kaasama teda nendesse;

o
o   o

94.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0388. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0450. (3) ELT C 293, 2.12.2006, lk 155. (4) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0419. (5) ELT C 298, 8.12.2006, lk 235. (6) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103. (7) ELT C 193 E, 17.8.2006, lk 110. (8) Nõukogu dokument 7775/1/06. (9) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 321. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0325.