Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 13. veebruar 2007 - Strasbourg
Toorpuidu liigitus ***I
 Riiklikud ehitustöölepingud ***I
 Ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (programm Herakles II) ***I
 Finantsmääruse rakenduseeskirjade muutmine *
 Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) ***III
 Jäätmed ***I
 Jäätmete ringlussevõtt
 Naiste roll Türgis

Toorpuidu liigitus ***I
PDF 185kWORD 31k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 68/89/EMÜ toorpuidu liigitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (KOM(2006)0557 – C6-0325/2006 – 2006/0178(COD))
P6_TA(2007)0024A6-0017/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0557)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C6-0325/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ning artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0017/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Riiklikud ehitustöölepingud ***I
PDF 189kWORD 32k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/304/EMÜ (riiklike ehitustöölepingutega seotud teenuste osutamise vabadust ning esinduste ja filiaalide kaudu tegutsevate tööettevõtjatega riiklike ehitustöölepingute sõlmimist käsitlevate piirangute kaotamise kohta) kehtetuks tunnistamise kohta (KOM(2006)0748 – C6-0440/2006 – 2006/0249(COD))
P6_TA(2007)0025A6-0018/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0748)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 47 lõiget 2 ja artikleid 55 ning 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0440/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ning artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A6-0018/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (programm Herakles II) ***I
PDF 304kWORD 73k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse ja pikendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (programm Herakles II) (KOM(2006)0339 – C6-0216/2006 – 2006/0114(COD))
P6_TA(2007)0026A6-0002/2007

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0339)(1);

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 6/2006(2);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 280, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0216/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0002/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusakti ettepanekus toodud finantspakett peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) punkti 37 sätetega;

3.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2007 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2007/EÜ, millega muudetakse ja pikendatakse 21. aprilli 2004. aasta otsust nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (programm Herakles II)

P6_TC1-COD(2006)0114


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 280,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(4),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Ühendus ja liikmesriigid on seadnud eesmärgiks võidelda pettuse ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise vastu. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid, säilitades samal ajal praeguse kohustuste jaotuse ja tasakaalu riigi ja ühenduse tasandi vahel.

(2)  Meetmed, mille eesmärk on parema teabe jagamine, uuringute teostamine, koolituse läbiviimine või tehnilise abi pakkumine, aitavad märkimisväärselt kaasa ühenduse finantshuvide kaitsmisele.

(3)  Juba varemgi on nimetatud algatuste rahaline toetamine aidanud tugevdada ühenduse ja liikmesriikide pettusevastast võitlust ning ühenduse finantshuvide kaitset ning täita 2004.–2006. aasta Heraklese programmi eesmärke.

(4)  Vastavalt otsuse nr 804/2004/EÜ(6) artikli 7 punktile a esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) aruande Heraklese programmi rakendamise ja selle jätkamise sobivuse kohta. Nimetatud aruande järeldustes nenditakse, et Heraklese programmi eesmärgid on täidetud. Aruandes soovitatakse programmi pikendada ajavahemikuks 2007–2013.

(5)  Et ühtlustada ühenduse ja liikmesriikide meetmeid ühenduse finantshuvide kaitsmisel, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise vastu võitlemisel, peaks uus programm koondama kõik komisjoni (OLAFi) pettusevastaste üldmeetmetega seotud tegevuskulud ühte põhiõigusakti.

(6)  Programmi edendamiseks ja elluviimiseks eraldatakse toetusi ja sõlmitakse riigihankelepinguid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(7) ja selle üksikasjalikele rakenduseeskirjadele. Tegevustoetused tuleks programmist välja jätta, kuna neid ei ole senini algatuste toetamiseks eraldatud.

(7)  Ühinevatel ning kandidaatriikidel peaks olema võimalik osaleda Herakles II programmis vastastikuse mõistmise memorandumi alusel, mis tuleb sõlmida kooskõlas nende suhtes kohaldatava raamlepinguga.

(8)  Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädeva institutsiooni jaoks peamine juhis eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe(8) punkti 37 tähenduses,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust nr 804/2004/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 1

Programmi eesmärgid

1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm ühenduse finantshuvide kaitse valdkonda kuuluvate meetmete edendamiseks. Sellele programmile antakse nimeks Herakles II (edaspidi "programm").

2.  Programm edendab meetmeid vastavalt käesolevas otsuses esitatud üldkriteeriumidele. See keskendub eelkõige järgmistele eesmärkidele:

   a) riikidevahelise ja mitmeid valdkondi hõlmava koostöö edendamine liikmeriikide ametiasutuste, komisjoni ja OLAFi vahel;
   b) võrgustike rajamine– kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga– liikmesriikides, ühinevates riikides ja kandidaatriikides, mis lihtsustavad teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetust, austades samal ajal ka iga liikmesriigi erinevaid traditsioone;
   c) tehnilise ja operatiivse toe tagamine liikmesriikide õiguskaitseasutustele nende võitluses ebaseadusliku piiriülese tegevusega, pannes rõhku tolliasutustele antavale toele;
   d) tegevuse tõhusust kahjustamata geograafilise tasakaalu saavutamine kaasates – kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga – võimaluse korral kõik liikmesriigid, ühinevad riigid ja kandidaatriigid programmi raames rahastatavatesse meetmetesse;
   e) meetmete mitmekordistamine ja intensiivistamine kõige tundlikemate valdkondadena määratletud valdkondades, eelkõige sigarettide salakaubaveo ja võltsimise valdkonnas.

"

2)  Lisatakse järgmine artikkel:

"

Artikkel 1a

Meetmed

Programm viiakse ellu ühenduse finantshuvide kaitsmiseks, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise ärahoidmiseks ning selle vastu võitlemiseks järgmiste meetmete abil:

a)   tehniline abi riiklikele ametiasutustele järgmiste meetmete kaudu:

   i) eriteadmiste, varustuse ja infotehnoloogiavahendite andmine, mis hõlbustab riikidevahelist koostööd ja koostööd OLAFiga;
   ii) ühistoimingute toetamine;
   iii) töötajate vahetuse edendamine;

b)   koolitused, seminarid ja konverentsid, mille eesmärk on:

   i) parema arusaamise edendamine ühenduse ja liikmesriikide süsteemidest;
   ii) kogemuste vahetamine liikmesriikide, ühinevate riikide ja kandidaatriikide asjaomaste ametiasutuste vahel;
   iii) meetmete kooskõlastamine liikmesriikide, ühinevate riikide, kandidaatriikide ja kolmandate riikide vahel;
   iv) teadmiste, eriti oskusteabe levitamine;
   v) olulise teadustegevuse, kaasa arvatud õppe toetamine;
   vi) praktikute ja teoreetikute koostöö parandamine;
   vii) kohtunikkonna ja muude õigusala ühenduste teadlikkuse tõstmine ühenduse finantshuvide kaitsmiseks;

c)   tugi järgmiste meetmete kaudu:

   i) spetsiifiliste andmebaaside ning andmetele juurdepääsu ja andmete analüüsi hõlbustavate infotehnoloogiavahendite arendamine ja pakkumine;
   ii) andmevahetuse suurendamine;
   iii) uurimistes, järelevalves ja luuretöös kasutatavate infotehnoloogiavahendite arendamine ja pakkumine.

"

3)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 2

Ühendusepoolne rahastamise

1.  Ühendusepoolse rahastamise õiguslikud vormid võivad vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 olla järgmised:

   a) toetused;
   b) riigihankelepingud.

2.  Ühenduse finantshuvide kaitsele suunatud meetmete elluviimise tarbeks ühenduselt toetuse saamiseks peavad abisaajad järgima käesoleva otsuse sätteid. Meede peab vastama põhimõtetele, millel ühenduse finantshuvide kaitse alane tegevus põhineb, ning võtma arvesse erikriteeriume, mis on sätestatud sellega seotud konkursikutsetes, kooskõlas prioriteetidega, mis on sätestatud iga-aastases toetusprogrammis, kus kirjeldatakse üksikasjalikult käesolevas otsuses sätestatud üldkriteeriume.

3.  Ühenduse vahenditest rahastatakse riigihankelepingute või toetuste vormis ühenduse finantshuvide kaitsmisega seotud meetmete tegevuskulusid.

4.  Asutuste poolt, mis võivad programmi raames saada ühenduse toetust (riigihankeleping või toetus), elluviidavad meetmed koonduvad tegevuste rubriigi alla, mis on suunatud ühenduse finantshuve kaitsvate meetmete tugevdamiseks ja Euroopa üldistes huvides olevate eesmärkide taotlemiseks kõnealuses valdkonnas või Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kõnealuses valdkonnas.

"

4)  Lisatakse järgmised artiklid:

"

Artikkel 2 a

Ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud asutused

Programmi raames on ühenduse toetuse saamiseks kõlblikud järgmised asutused:

   a) liikmesriigi või väljaspool ühendust asuva riigi kõik riiklikud ja piirkondlikud asutused, nagu artiklis 3 määratletud, mis edendavad ühenduse tegevuse tugevdamist ühenduse finantshuvide kaitsmisel;
   b) kõik uurimis- ja koolitusasutused, mis on olnud juriidilised isikud vähemalt ühe aasta, on asutatud ja tegutsevad liikmesriigis või väljaspool ühendust asuvas riigis, nagu määratletud artiklis 3, ning edendavad ühenduse tegevuse tugevdamist ühenduse finantshuvide kaitsmisel;
   c) kõik mittetulundusasutused, mis on olnud juriidilised isikud vähemalt ühe aasta ja on asutatud ja tegutsevad liikmesriigis või väljaspool ühendust asuvas riigis, nagu määratletud artiklis 3, ning mis edendavad ühenduse tegevuse tugevdamist ühenduse finantshuvide kaitsmisel.

Artikkel 2b

Toetuse saajate valimine

Asutused, kellel on õigus saada artikli 2 a alusel oma meetmetele toetust, valitakse pärast konkursikutset vastavalt prioriteetidele, mis on sätestatud iga-aastases toetusprogrammis, kus kirjeldatakse üksikasjalikult käesolevas otsuses sätestatud üldisi kriteeriume. Programmi kuuluvale tegevusele määratud toetus peab vastama käesolevas otsuses sätestatud üldistele kriteeriumidele.

Artikkel 2c

Meetmete toetuse taotluste hindamise kriteeriumid

Meetmete toetuse taotluste hindamisel võetakse arvesse järgmist:

   a) kas kavandatav meede on kooskõlas programmi eesmärkidega;
   b) kas kavandatav meede on vastastikku täiendav teiste toetatavate meetmete suhtes;
   c) kas kavandatav meede on teostatav, st on reaalne võimalus selle elluviimiseks kavandatavaid vahendeid kasutades;
   d) kavandatava meetme kulude ja tulude suhet;
   e) kavandatavast meetmest tulenevat lisakasu;
   f) kavandatava meetme sihtrühma suurust;
   g) meetme riikidevahelisi ja valdkondadevahelisi aspekte;
   h) kavandatava meetme geograafilist rakendusala.

Artikkel 2d

Abikõlblikud kulud

Vastavalt artikli 2 lõikele 4 tuleb toetuse arvestamisel arvesse võtta ainult meetme edukaks elluviimiseks vajaminevaid kulutusi.

Abikõlblikuks loetakse ka järgmiste riikide esindajate osalemiskulud: stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate Kagu-Euroopa riikide hulka kuuluvad Balkani riigid*, Vene Föderatsioon, Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid** ning teatavad riigid, kellega ühendus on sõlminud vastastikuse abistamise lepingu tolliküsimustes.

________________

* Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, ning Serbia.

** Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldova, Palestiina omavalitsus, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene.

"

5)  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)  Punkt a asendatakse järgmisega:

"
   a) ühinevad riigid;
"

(b)  Punktid c ja d asendatakse järgmisega:

"
   c) kandidaatriigid, kes on Euroopa Liiduga assotsieerunud tingimustel, mis on ette nähtud assotsiatsioonilepingutes või ühenduse programmides osalemist käsitlevates lisaprotokollides, mis on sõlmitud või sõlmitakse.
"

6)  Artiklit 4 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 4

Elluviimine

Ühendusepoolne rahastamine toimub kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.

"

7)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

"
   b) 80 % abikõlblikest kulutustest koolitusmeetmetele, spetsialiseeritud töötajate vahetuse edendamiseks ning seminaride ja konverentside korraldamiseks, eeldades, et abisaajateks on artikli 2a punktis a viidatud asutused;
"

b)  Lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

"
   c) 90 % abikõlblikest kulutustest seminaride ja konverentside jms korraldamisele, eeldades, et abisaajateks on artikli 2a punktides b ja c nimetatud asutused.
"

c)  Lõige 2 jäetakse välja;

8)  Lisatakse järgmine artikkel:

"

Artikkel 5 a

Kontroll ja audit

1.  Toetuse saaja tagab, et vajaduse korral oleksid komisjonile kättesaadavad ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

2.  Komisjonil on õigus kas oma personali või mõne enda valitud pädeva välise asutuse abil teostada ühenduse rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks audit. Auditeid võib teostada kogu lepingu kehtivusajal ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest. Vajaduse korral võib komisjon audititulemuste põhjal võtta vastu otsuse väljamakstud summad tagasi nõuda.

3.  Komisjoni personalil ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel peab olema asjakohane juurdepääsuõigus meetmete elluviimise kohale ja kogu lõikes 2 osutatud auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

4.  Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused – eriti juurepääsuõiguse osas – nagu lõikes 3 osutatud isikutel.

5.  Lisaks sellele teostab komisjon ühenduse finantshuvide kaitsmiseks pettuse ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest käesoleva programmi raames kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96*. OLAF teostab vajaduse korral juurdlusi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999**.

_______________________________

* EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

** EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

"

9)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõige 1 asendatakse järgmisega:

"

1.  Käesolevat programmi pikendatakse 1. jaanuarist 2007 ja see lõpeb 31. detsembril 2013.

"

b)  Lõige 2 asendatakse järgmisega:

"

2.  Rahastamispakett käesoleva programmi elluviimiseks ajavahemikuks 2007–2013 on 98 525 000 eurot.

"

10)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

"

Artikkel 7

Järelevalve ja hindamine

Komisjon teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti ja nõukogu (OLAF) programmi tulemustest. Lisatakse teave programmi kooskõla ja vastastikuse täiendavuse kohta teiste programmide ja meetmetega Euroopa Liidu tasandil.

Programmi rakendamise, sh tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise sõltumatu hindamine viiakse läbi 31. detsembriks 2010.

31. detsembriks 2014 esitab komisjon (OLAF) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva programmi eesmärkide saavutamise kohta.

"

11)  Lisatakse järgmine artikkel:

"

Artikkel 7 a

Programmi haldamine

Kulutasuvuse analüüsi põhjal võib komisjon võtta teenistusse eksperte ning kasutada teisi tehnilise ja haldusabi vorme, mis ei hõlma riigiasutuste ülesandeid, allhanke korras kindlaks juhtumiks sõlmitud teenuste osutamise lepingute alusel. Samuti võib ta rahastada uuringuid ja korraldada ekspertide kohtumisi, hõlbustamaks programmi rakendamist, ning tegeleda programmi eesmärkide saavutamisega otseselt seotud teavitamise, avaldamise ja levitamisega.

"

12)  Lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELT C 302, 12.12.2006, lk 41.
(3) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(4) ELT C 302, 12.12.2006, lk 41.
(5) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2007. aasta seisukoht.
(6) ELT L 143, 30.4.2004, lk 9.
(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).
(8) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


Finantsmääruse rakenduseeskirjade muutmine *
PDF 416kWORD 198k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu komisjoni määrus (EÜ, Euratom), millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (SEK(2006)0866 – C6-0231/2006 – 2006/0900(CNS))
P6_TA(2007)0027A6-0007/2007

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu (SEK(2006)0866);

–   pärast seda, kui komisjon konsulteeris Euroopa Parlamendiga 4. juuli 2006. aasta kirjas kooskõlas deklaratsiooniga, mis võeti vastu kooskõlastusmenetluse raames enne finantsmääruse vastuvõtmist seoses selle artikliga 183 (C6-0231/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0007/2007),

1.   kiidab komisjoni määruse eelnõu muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma määruse eelnõu vastavalt muuta;

3.   palub komisjonil Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui komisjon kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
PÕHJENDUS 15
(15)  Menetlusest kõrvale jätmise ühise keskandmekogu nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks sätestada andmekogu kasutamise peamine praktiline korraldus.
(15)  Menetlusest kõrvale jätmise ühise keskandmekogu nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks sätestada andmekogu kasutamise peamine praktiline korraldus. Pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga tuleks kohaldada nõuetekohaseid andmekaitsenorme.
Muudatusettepanek 2
ARTIKLI 1 PUNKT 1
Artikkel 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Eelarve täitmisega seonduvad õigusaktid
Eelarve täitmisega seonduvad õigusaktid
(Finantsmääruse artikkel 2)
(Finantsmääruse artiklid 2 ja 49)
Komisjon ajakohastab iga-aastaselt esialgses eelarveprojektis teavet, mis seondub finantsmääruse artiklis 2 osutatud õigusaktidega.
Komisjon ajakohastab iga-aastaselt esialgses eelarveprojektis teavet, mis seondub finantsmääruse artiklis 2 osutatud õigusaktidega.
Igas õigusakti ettepaneku projektis esitatakse selgelt kõik sätted, mis sisaldavad erandeid finantsmäärusest ja/või selle rakenduseeskirjadest, nimetades selgesõnaliselt asjaomaseid sätteid eelarvepädevatele institutsioonidele esitatava ettepaneku seletuskirja viimases lõigus.
Muudatusettepanek 3
ARTIKLI 1 PUNKT 12
Artikkel 17 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artikkel 17
välja jäetud
Ümberpaigutuste tähtaegade ja protsentide arvutamise eeskirjad
(Finantsmääruse artiklid 22 ja 23)
1.  Finantsmääruse artiklis 24 kehtestatud tähtaegasid, mida kohaldatakse finantsmääruse artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõike 1 punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste otsuste suhtes, hakatakse arvutama alates kuupäevast, mil institutsioon eelarvepädevaid institutsioone kavatsetavast ümberpaigutusest teavitas.
2.  Finantsmääruse artiklites 22 ja 23 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.
3.  Finantsmääruse artiklites 22 ja 23 nimetatud protsentide piirmäärade arvutamiseks tuleb arvesse võtta assigneeringute ümberpaigutuste summat, mis on kirjendatud reale, kust ümberpaigutus tehakse, kusjuures seda summat on varem tehtud ümberpaigutuste ajal korrigeeritud. Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida asjaomane institutsioon saab teha sõltumatult, ilma eelarvepädevate institutsioonide otsuseta.
Muudatusettepanek 4
ARTIKLI 1 PUNKT 13 A (uus)
Artikli 21 lõike 1 punkt h (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
13 a) Artikli 21 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
"h) vajalike assigneeringute, tööjõu ja muude halduskulude mahu, võttes asjakohaselt arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, eriti kulutasuvust;"
Muudatusettepanek 5
ARTIKLI 1 PUNKT 13 B (uus)
Artikli 21 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
13 b) Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Ettepanekus esitatakse järelevalve, aruandluse ja hindamise kord, võttes nõuetekohaselt arvesse ettepanekukohase programmi või tegevuse rakendamisega seotud kõikide haldustasandite vastavaid kohustusi. Kui see on võimalik ja asjakohane, määratletakse ettepanekus eelnevalt vahe-eesmärgid, mille saavutamisel aruanded tuleb esitada, võttes arvesse programmi või tegevuse eesmärke ning selle rakendamiseks vajalikke meetmeid."
Muudatusettepanek 6
ARTIKLI 1 PUNKT 13 C (uus)
Artikli 21 lõike 3 punktid a ja b (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
13 c) Artikli 21 lõike 3 punktid a ja b asendatakse järgmistega:
"a) mitmeaastase programmi rakendamisel saadud tulemusi hinnatakse korrapäraselt kooskõlas ajakavaga, mis võimaldab sellisel hindamisel tehtud tähelepanekuid arvesse võtta programmi jätkamise, muutmise või peatamise otsustamisel; kui see on võimalik ja asjakohane, viiakse hindamised läbi iga kord, kui programm on jõudnud (eelnevalt) määratletud või määratletava vahe-eesmärgini.
b) iga-aastaselt rahastatavate meetmete tulemusi hinnatakse vähemalt iga kuue aasta järel; kui see on võimalik ja asjakohane, viiakse hindamised läbi iga kord, kui tegevus on jõudnud (eelnevalt) määratletud või määratletava vahe-eesmärgini."
Muudatusettepanek 7
ARTIKLI 1 PUNKT 16
Artikli 23a pealkiri (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli määratlus
(Finantsmääruse artikli 30a lõige 1)
Tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli määratlus
(Finantsmääruse artikli 28a lõige 1)
Muudatusettepanek 8
ARTIKLI 1 PUNKT 16
Artikli 23a lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
2.  Tõhus sisekontroll põhineb järgneval:
2.  Tõhus sisekontroll põhineb järgmisel:
a) kohaldatava juhtimisviisi arvesse võtmine, kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohaste riskijuhtimise ja kontrolli strateegiate rakendamine, kontrolliga seotud ühenduse eelarve kulude ja tulude tasakaalustamine ja aktsepteeritava riskitaseme saavutamiseks kontrollitaseme kehtestamine;
a) kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohase riskijuhtimise ja kontrolli strateegia rakendamine;
b) kontrolli tulemuste kättesaadavus kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute jaoks;
b) kontrolli tulemuste kättesaadavus kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute jaoks;
c) parandusmeetmete, sealhulgas vajadusel hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;
c) parandusmeetmete, sealhulgas vajadusel hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;
d) juhtkonna kinnituse esitamine sobival juhtimistasandil selle kohta, et loodud on süsteemid, mis annavad piisava kindluse aluseks olevate tehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.
d) poliitika aluseks olevate selgete ja ühemõtteliste õigusaktide olemasolu;
d a) mitmekordsete kontrollide kaotamine;
d b) kontrollide kulude-tulude suhte parandamise põhimõte.
Punktis d a mainitud element tagab, et kui avaliku teenistuse asutus on aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrapärasuse juba kindlaks teinud (esmane audit), ei viida sama üksuse täiendavaid auditeid samas valdkonnas põhimõtteliselt läbi ühe aasta jooksul pärast esmase auditi lõpetamist.
Muudatusettepanek 9
ARTIKLI 1 PUNKT 17 A (uus)
Artikkel 25a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
17 a) Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 25a
Eelarve selgitust puudutav teave
(Finantsmääruse artikkel 33, artikli 46 lõike 1 punkt g ja artikkel 49)
Finantsmääruse artiklis 33 nimetatud komisjoni tegevusaruannetes esitatakse eelarve selgituste (finantsmääruse artikli 46 lõike 1 punkt g) suhtes võetud meetmete tulemused, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 49 sätete kohaldamist."
Muudatusettepanek 10
ARTIKLI 1 PUNKT 22 A (uus)
Artikkel 35a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
22 a) Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 35a
Konkreetseid valdkondi käsitlevate õigusaktide ühetaolise tõlgendamise edendamise meetmed
(Finantsmääruse artikkel 53b)
Komisjon koostab registri asutustest, kes vastutavad esimese ja teise tasandi kontrollide eest konkreetset valdkonda käsitlevate eeskirjade alusel. ELi struktuurifondide õigusaktide ühetaolise tõlgendamise saavutamiseks ELis rajab komisjon nõustamispunkti ning avaldab parimate tavade näited ja avalikud suunised õigusaktide tõlgendamiseks."
Muudatusettepanek 11
ARTIKLI 1 PUNKT 32
Artikli 43 lõike 2 punkt c a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
c a) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing;
Muudatusettepanek 12
ARTIKLI 1 PUNKT 32 A (uus)
Artikkel 43a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
32 a) Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 43a
(Finantsmääruse artikkel 92, artikli 110 lõige 1 ja artikkel 155)
Teave andmete edastamise kohta
Igas riigihangete, toetuste või struktuurifondidega seotud konkursi- või pakkumiskutses teavitatakse võimalikke abisaajaid, kandidaate ja pakkujaid, et ühenduste finantshuvide kaitse eesmärgil võidakse nende isikuandmeid edastada siseauditi teenistustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale ja/või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) või mis tahes muule institutsioonile või asutusele, kelle pädevusse kuulub auditeerimine või uurimine."
Muudatusettepanek 13
ARTIKLI 1 PUNKT 33 A (uus)
Artikli 48 punktid e ja e a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
33 a) Artikli 48 punkt e asendatakse järgmisega:
"e) kindlaks teha ja vältida haldusega seotud riske, mis on seotud eriti, kuid mitte ainult pikaajaliste lepingute (üle kolme aasta) täitmisega;
e a) tagada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine selliste süsteemide sisseseadmise abil, mis võimaldavad pikaajaliste kohustuste regulaarset jälgimist;"
Muudatusettepanek 14
ARTIKLI 1 PUNKT 33 B (uus)
Artikli 49 teine a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
33 b) Artiklile 49 lisatakse järgmine lõik:
"Komisjon hindab korrapäraste ajavahemike järel isikuandmete jätkuva säilitamise vajadust."
Muudatusettepanek 15
ARTIKLI 1 PUNKT 34 A (uus)
Artikli 59 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
34 a) Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Ainult peaarvepidaja võib avada sularahahalduseks institutsiooni nimel kontosid finantseerimisasutustes või riikide keskpankades. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib avada kontosid muus vääringus kui euro.
Nii tulude kui kulude kontosid võib avada ainult eelarve täitmise eesmärgil.
Kõik kontod, sealhulgas avansikontod, tuleb esitada komisjoni eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannete lisas. Nimetatud lisas esitatakse nende kontode saldo asjaomase eelarveaasta algul ja lõpul ning kirjeldatakse lühidalt konto avamise või säilitamise eesmärki.
Peaarvepidaja tagab asjakohaste vahenditega, et kontod, mida enam ei kasutata, suletakse viivitamatult."
Muudatusettepanek 16
ARTIKLI 1 PUNKT 36 A (uus)
Artikli 73 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
36 a) Artikli 73 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud juhis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et seda ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis on kirjalikult kinnitatud ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, nii et see viitab konkreetselt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, on ta vastutusest vabastatud; ta täidab korralduse, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik; sellisel juhul annab ta asja viivitamatult üle juhise andnud isiku ülemusele ametnike personalieeskirjade1 artikli 21a kohaselt."
1 Määrus nr 31/EMÜ, nr 11/EURATOM (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385). Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).
Muudatusettepanek 17
ARTIKLI 1 PUNKT 38
Artikkel 75 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
1.  Artiklis 74 nimetatud finantsrikkumiste juhud edastab toimkonnale arvamuse saamiseks ametisse nimetav asutus finantsmääruse artikli 66 lõike 4 teise lõigu kohaselt.
1.  Artiklis 74 nimetatud finantsrikkumiste juhud edastab toimkonnale arvamuse saamiseks ametisse nimetav asutus finantsmääruse artikli 66 lõike 4 teise lõigu kohaselt.
Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et toimunud on finantsrikkumine, võib ta anda asja üle toimkonnale.
Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et toimunud on finantsrikkumine, võib ta anda asja üle toimkonnale.
Iga finantsjuhtimises osaleja võib anda asja üle toimkonnale, kui ta leiab, et toimunud on finantsrikkumine, ja tal on alust arvata, et ta võidakse vastutusele võtta.
Toimkond esitab arvamuse, milles hinnatakse, kas artiklis 74 osutatud rikkumine on toimunud, kui tõsine see on ja millised võivad olla selle tagajärjed. Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond viivitamata juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab sellest viivitamatult OLAFit.
Toimkond esitab arvamuse, milles hinnatakse, kas artiklis 74 osutatud rikkumine on toimunud, kui tõsine see on ja millised võivad olla selle tagajärjed. Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab sellest viivitamatult OLAFit.
Kui toimkonda teavitab asjast finantsmääruse artikli 60 lõike 6 kohaselt töötaja otse, saadab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teavitab sellest asjast teavitanud töötajat. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.
Kui toimkonda teavitab asjast finantsmääruse artikli 60 lõike 6 kohaselt töötaja otse, saadab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teavitab sellest asjast teavitanud töötajat. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.
1a. Kui toimkonna arvamuse kohaselt rikkumist ei toimunud, täpsustab ta selles arvamuses, et puudub põhjus nende isikute vastutusele võtmiseks, keda arvamus puudutab.
2.  Institutsioon või ühise toimkonna puhul selles osalevad institutsioonid määrab või määravad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt toimkonna töökorra ja selle koosseisu, millesse kuulub üks organisatsiooniväline isik, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja teadmised.
2.  Institutsioon või ühise toimkonna puhul selles osalevad institutsioonid määrab või määravad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt toimkonna töökorra ja selle koosseisu, millesse kuulub üks organisatsiooniväline isik, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja teadmised.
Muudatusettepanek 18
ARTIKLI 1 PUNKT 40 A (uus)
Artikli 81 lõige 2a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
40 a) Artiklile 81 lisatakse järgmine lõige:
"2a. Kui võlgniku aastane koguvõlg ei ületa 200 eurot, siis sissenõudekorraldust üldjuhul ei väljastata.
Kogusumma ei hõlma võlgnetavaid summasid, mille suhtes kohaldatakse aegumistähtaega."
Muudatusettepanek 19
ARTIKLI 1 PUNKT 40 B (uus)
Artikli 81 lõige 2b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
40 b) Artiklile 81 lisatakse järgmine lõige:
"2b. Iga institutsiooni peaarvepidaja peab päevikut sissenõutavate summade kohta, milles võlad on rühmitatud vastavalt nende maksetähtpäevale. Ta edastab selle nimekirja komisjoni peaarvepidajale.
Komisjoni peaarvepidaja koostab konsolideeritud nimekirja, milles esitatakse sissenõutav võlgnetav summa peaarvepidaja kohta ja maksetähtpäev. Nimekiri lisatakse lisana komisjoni eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannetele."
Muudatusettepanek 20
ARTIKLI 1 PUNKT 40 C (uus)
Artikli 81 lõige 2c (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
40 c) Artiklile 81 lisatakse järgmine lõige:
"2c. Komisjon koostab võlgade nimekirja, milles tuuakse ära kõikide nende ühenduse vahendite võlgnike nimed ja võlasumma, kus võlgnik peab maksma võla res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja kui ühe aasta jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist ei ole võlga üldse makstud või on seda tehtud väga väikeses ulatuses. Nimekiri avaldatakse, võttes arvesse asjaomaseid andmekaitset käsitlevaid õigusakte."
Muudatusettepanek 21
ARTIKLI 1 PUNKT 41 A (uus)
Artikli 84 lõige 2a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
41 a) Artiklile 84 lisatakse järgmine lõige:
"2a. Kui liikmesriik või institutsioon viib ühenduse nimel läbi sissenõudemenetlust, võib ühenduse eelarvet kasutada selle menetlusega seotud kulude hüvitamiseks, kui kulu ei kanna kohustusi mittetäitev võlgnik.
Kolmandate isikute sissenõudmiskulu määrab kaks korda aastas kindlaks komisjoni peaarvepidaja ning selle määr sõltub sissenõutavast summast ja suureneb järk-järgult sissenõutava summa suurenedes."
Muudatusettepanek 22
ARTIKLI 1 PUNKT 43
Artikli 85c lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
4.  Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 1 nimetatud nõuetega, sealhulgas hagid, mis on esitatud kohtule, kes hiljem teatab, et küsimus ei kuulu tema pädevusse, katkestavad aegumistähtaja arvestusperioodi. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood ei alga enne seda, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade osapoolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.
4.  Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 1 nimetatud nõuetega, katkestavad aegumistähtaja arvestusperioodi. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood ei alga enne seda, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade osapoolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.
Muudatusettepanek 23
ARTIKLI 1 PUNKT 43
Artikli 85c lõiked 6a, 6b ja 6c (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
6a. Kui nõude aluseks on ühenduse huvide tahtlik kahjustamine, algab aegumistähtaja arvestusperiood kõige varem sellest kuupäevast, mil määratakse tegelikult ja õiguslikult kindlaks kahju ja nõutava hüvitise summa koos õiguslike põhjustega ning institutsioon, kellel on õigus hüvitist saada, dokumenteerib selle.
6b. Kui mitu võlgnikku vastutavad solidaarselt, kehtib ühe võlgniku suhtes toimunud katkestamine kõikide solidaarvastutust kandvate võlgnike suhtes.
6c. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei väljastata sissenõudekorraldust pärast aegumistähtaja arvestusperioodi möödumist, mis antud juhul algab selle aasta lõpus, mil tehti makse või ette- või vahemaksete korral tehti lõplik makse.
Muudatusettepanek 24
ARTIKLI 1 PUNKT 46 A (uus)
Artikli 97 lõige 3a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
46 a) Artiklile 97 lisatakse järgmine lõige:
"3a. Tõendamisotsus tehakse hiljemalt kuus nädalat pärast seda, kui eelarvevahendite käsutaja on saanud kätte tõendavad dokumendid. Pärast nimetatud tähtaja möödumist teatab eelarvevahendite käsutaja võlausaldajale kirjalikult või elektrooniliselt viivituse põhjused ja nimetab otsuse esialgse kuupäeva."
Muudatusettepanek 25
ARTIKLI 1 PUNKT 46 B (uus)
Artikli 104 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
46 b) Artikli 104 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Eelmaksed, sealhulgas ka mitmeks osaks jaotatud eelmaksed, makstakse lepingu, kokkuleppe, otsuse või põhiõigusakti või tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldab kontrollida, kas rahastatavad meetmed vastavad kõnealuse lepingu või kokkuleppe tingimustele. Vahemaksed ja lõppmaksed põhinevad tõendavatel dokumentidel, mis võimaldab kontrollida, kas rahastatavad meetmed on rakendatud abisaajaga sõlmitud lepingu või kokkuleppe tingimuste või tema kohta tehtud otsuse või põhiõigusakti kohaselt.
Kui eelmakse või vahemakse kuupäev on eespool nimetatud dokumentides kindlaks määratud või kui abisaaja on esitanud kõik eelkontrolliks vajalikud dokumendid, ei sõltu võlgnetava summa maksmine abisaaja esitatud täiendavast nõudest. Nendel juhtudel nähakse standardlepingutes ette automaatne maksmine kindlaksmääratud maksekuupäeval või vajaduse korral pärast kogu ettenähtud dokumentatsiooni kättesaamist."
Muudatusettepanek 26
ARTIKLI 1 PUNKT 47
Artikkel 106 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
47)  Artiklile 106 lisatakse lõige 6:
47)   Artikkel 106 asendatakse järgmisega:
"1. Võlgnetavad summad makstakse 45 kalendripäeva jooksul alates kinnitatud maksetaotluse kirjendamise kuupäevast vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud talituses; maksekuupäevaks loetakse kuupäeva, mil institutsiooni kontot debiteeritakse.
Maksetaotlust ei kinnitata, kui vähemalt üks oluline nõue on täitmata.
Kui maksetaotlus ei vasta ühele või mitmele olulisele nõudele, teavitab eelarvevahendite käsutaja võlausaldajat 30 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil maksetaotlus algselt kätte saadi. See teave sisaldab kõikide puuduste kirjeldust.
2.  Teenuslepingute või tarnelepingutega seotud maksete puhul on lõikes 1 nimetatud makseperiood 30 kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui lepingus on ette nähtud teisiti. Läbirääkimistega menetluste ja madala maksumusega lepingute puhul kasutatakse olemasolu korral kohese makse hinnaalandusi.
3.  Lepingute ja toetuslepingute ning otsuste puhul, mille kohaselt maksmine sõltub aruande või sertifikaadi kinnitamisest, algab lõigetes 1 ja 2 nimetatud makseperiood alles kõnealuse aruande või sertifikaadi kinnitamise järel. Abisaajat teavitatakse viivitamatult.
Kinnitamiseks lubatud aeg ei või ületada:
a) 20 kalendripäeva tavaliste kauba- või teenusetarnelepingute puhul;
b) 45 kalendripäeva muude lepingute ja toetuslepingute puhul;
c) 60 kalendripäeva lepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenustega, mida on eriti keeruline hinnata.
Igal juhul teatatakse algses pakkumiskutses või konkursikutses abisaajale võimalusest, et maksed viibivad kinnitamise tõttu.
Vastutav eelarvevahendite käsutaja teavitab abisaajat ametliku dokumendiga aruande või sertifikaadi kinnitamiseks lubatud perioodi arvestamise igast peatamisest.
Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib otsustada, et aruande või sertifikaadi kinnitamise ning maksete suhtes kehtib üksainus tähtaeg. See tähtaeg ei tohi ületada aruande või sertifikaadi kinnitamise ning maksete kokkuarvestatud maksimaalseid tähtaegu.
4.  Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja igal ajal lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul peatada, teatades võlausaldajatele, et maksetaotlust ei saa kinnitada, kuna summat ei ole vaja maksta või ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab kahtluse alla maksetaotluses esitatud kulude vastavuse maksmistingimustele, võib eelarvevahendite käsutaja maksetähtaja peatada, et täiendava kontrolli, sealhulgas kohapealse kontrolli abil enne maksmist kindlaks teha, kas kulud vastavad tegelikult maksmistingimustele. Eelarvevahendite käsutaja teavitab kõnealust abisaajat nii kiiresti kui võimalik ja esitab viivituse põhjused.
Järelejäänud maksetähtaeg hakkab uuesti kulgema alates kuupäevast, mil esimest korda registreeritakse nõuetekohaselt vormistatud maksetaotlus.
5.  Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade lõppemisel on võlausaldajal õigus nõuda viivist järgmiste sätete kohaselt:
a) viivise määraks on artikli 86 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud määrad;
b) viivist makstakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval.
Esimest lõiku ei kohaldata liikmesriikide suhtes.
6.  Institutsioonid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande lõigetes 1–5 sätestatud tähtaegade järgimise ja tähtaja arvestusperioodi katkestamise kohta."
6.  Institutsioonid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande lõigetes 1–5 sätestatud tähtaegade järgimise ja tähtaja arvestusperioodi katkestamise kohta."
Muudatusettepanek 27
ARTIKLI 1 PUNKT 47 A (uus)
Artikli 112 lõike 1 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
47 a) Artikli 112 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
"Siseaudiitor keskendub eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte üldisele järgimisele ning tagab, et on võetud asjakohaseid meetmeid selle kohaldamise pidevaks parandamiseks ja edendamiseks, ning annab selle kohta aru."
Muudatusettepanek 28
ARTIKLI 1 PUNKT 50
Artikli 117 lõike 1 neljas a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Neljanda lõigu sätteid kohaldatakse mutatis mutandis pikaajalise hoonestusõiguse suhtes, mis vaadatakse läbi vähemalt iga kuue aasta järel.
Muudatusettepanek 29
ARTIKLI 1 PUNKT 53 A (uus)
Artikli 129 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
53 a) Artikli 129 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Lepinguid, mille maksumus on 7 000 eurot või vähem, võib sõlmida ühe hanke alusel."
Muudatusettepanek 30
ARTIKLI 1 PUNKT 54 A (uus)
Artikli 129 lõige 4a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
54 a) Artiklile 129 lisatakse järgmine lõige:
"4a. Kui eelarvet täidavad Euroopa Parlamendi fraktsioonid või Euroopa Parlamendi üksikud liikmed, sõlmitakse lepingud Euroopa Parlamendi kehtestatud menetluskorra kohaselt, ilma et see piiraks riigihangete direktiivi kohaldamist."
Muudatusettepanek 31
ARTIKLI 1 PUNKTI 58 ALAPUNKT B
Artikli 134 lõike 1 esimene a lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Olenevalt oma riskianalüüsist võib tellija mitte nõuda lõikes 1 nimetatud kinnitust selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole üheski ükski artiklites 93 ja 94 loetletud olukorras, lepingute puhul, mille maksumus on kuni 3500 eurot ja millele on viidatud artikli 129 lõikes 3, ja lepingute puhul, mille maksumus on kuni 10 000 eurot ja millele on viidatud artikli 241 lõike 1 viimases lõigus, artikli 243 lõike 1 viimases lõigus ja artikli 245 lõike 1 viimases lõigus.
Olenevalt oma riskianalüüsist võib tellija mitte nõuda lõikes 1 nimetatud kinnitust selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole üheski artiklites 93 ja 94 loetletud olukorras, lepingute puhul, mille maksumus on kuni 7 000 eurot ja millele on viidatud artikli 129 lõikes 3, ja lepingute puhul, mille maksumus on kuni 10 000 eurot ja millele on viidatud artikli 241 lõike 1 viimases lõigus, artikli 243 lõike 1 viimases lõigus ja artikli 245 lõike 1 viimases lõigus.
Muudatusettepanek 32
ARTIKLI 1 PUNKT 59
Artikkel 134a (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
1.  Institutsioonid, täitevasutused ja finantsmääruse artikli 95 lõigetes 1 ja 2 osutatud asutused saadavad komisjonile struktureeritud tüüpvormis teabe asjaomase kolmanda isiku ning menetlusest kõrvalejätmise aluse ja kestuse kohta. Nad saadavad teabe ka füüsiliste isikute kohta, kes on asjaomase kolmanda isiku esindusõiguslikud, otsuste tegemise õigusega või teda kontrollivad isikud, kes on leidnud ennast olevat mõnes olukordadest, millele on osutatud artiklites 93, 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.
1.  Institutsioonid, täitevasutused ja finantsmääruse artikli 95 lõigetes 1 ja 2 osutatud asutused saadavad komisjonile struktureeritud tüüpvormis teabe asjaomase kolmanda isiku ning menetlusest kõrvalejätmise aluse ja kestuse kohta. Nad saadavad teabe ka füüsiliste isikute kohta, kes on asjaomase kolmanda isiku esindusõiguslikud, otsuste tegemise õigusega või teda kontrollivad isikud, kes on leidnud ennast olevat mõnes olukordadest, millele on osutatud artiklites 93, 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.
Liikmesriikide ametiasutused edastavad teabe finantsmääruse artikli 94 lõike 1 punkti a alusel kõrvalejätmiste kohta ainult direktiivi 2004/18/EÜ kohaste lepingute puhul.
Finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 nimetatud asutused esitavad res judicata jõudu omavate kohtuotsuste täistekstid, milles kostjad on süüdi mõistetud finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punkti e ja artikli 95 kohastes kuritegudes. See teave tuleb edastada hiljemalt kolm kuud pärast otsuse jõustumist.
Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta1 artikli 9 lõiget 7.
Nad tõendavad komisjonile, et teave on saadud ja edastatud kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega ja et asjaomast kolmandat isikut on teabe edastamisest teavitatud. Vajadusel ajakohastavad nad edastatud teavet.
Nad tõendavad komisjonile, et teave on saadud ja edastatud kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega ja et asjaomast kolmandat isikut on teabe edastamisest teavitatud. Vajadusel ajakohastavad nad edastatud teavet.
2.  Kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega esitab komisjon andmekogus olevad kinnitatud andmed turvaprotokolli kasutades regulaarselt isikutele, kes on institutsioonides, täitevasutustes ja lõikes 1 osutatud asutustes selleks määratud.
2.  Kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega esitab komisjon andmekogus olevad kinnitatud andmed turvaprotokolli kasutades igakuiselt isikutele, kes on institutsioonides, täitevasutustes ja lõikes 1 osutatud asutustes selleks määratud.
3.  Kolmandaid isikuid käsitlevate andmete andmekogusse lisamine ja nende sealt kõrvaldamine vastavalt finantsmääruse artikli 95 lõikele 1 toimub vastutava eelarvevahendite käsutaja kirjaliku nõudmise alusel, mille ta esitab komisjoni peaarvepidajale. Eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab kolmandate isikute andmekogusse lisamise ja nende sealt kõrvaldamise ning kohaldatava menetluse eest, määratletakse asjaomase institutsiooni, täitevasutuse või lõikes 1 osutatud asutuse halduseeskirjades.
3.  Kolmandaid isikuid käsitlevate andmete andmekogusse lisamine ja nende sealt kõrvaldamine vastavalt finantsmääruse artikli 95 lõikele 1 toimub vastutava eelarvevahendite käsutaja kirjaliku nõudmise alusel, mille ta esitab komisjoni peaarvepidajale. Eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab kolmandate isikute andmekogusse lisamise ja nende sealt kõrvaldamise ning kohaldatava menetluse eest, määratletakse asjaomase institutsiooni, täitevasutuse või lõikes 1 osutatud asutuse halduseeskirjades.
4.  Finantsmääruse artikli 95 lõike 2 esimese lõigu kohaselt edastatud teatise saamisel edastab asjaomase programmi või meetme eest vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja selle andmekogusse sisestamiseks komisjoni peaarvepidajale, olles eelnevalt kontrollinud, kas kolmas isik on selgelt identifitseeritud ja et näidatud on menetlusest kõrvalejätmise alus ja kestus.
4.  Finantsmääruse artikli 95 lõike 2 esimese lõigu kohaselt edastatud teatise saamisel võtab asjaomase programmi või meetme eest vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja otsuse teadmiseks, kontrollib, kas kolmas isik on selgelt identifitseeritud ja kas menetlusest kõrvalejätmise alus ja kestus on näidatud, ning edastab selle andmekogusse sisestamiseks komisjoni peaarvepidajale. Kui teavet menetlusest kõrvalejätmise kestuse kohta ei edastata, määrab eelarvevahendite käsutaja kestuse kooskõlas artikliga 133a.
Igal andmekogusse kantud isikul on õigus tutvuda kogu tema kohta säilitatava teabega ja teda puudutavate teatistega peaarvepidajale esitatud taotluse alusel, kui nimetatud isik suudab tõendada esmapilgul usutava õigustatud huvi olemasolu.
1 EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
Muudatusettepanek 33
ARTIKLI 1 PUNKT 59 A (uus)
Artikli 135 lõike 6 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
59 a) Artikli 135 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:
"Kui tellija otsustab mitte nõuda tõendeid kandidaatide või pakkujate finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta, võib eelarvevahendite käsutaja oma riskianalüüsi põhjal otsustada eelmakse kinni pidada kuni samaväärses summas finantstagatise esitamiseni või finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseni."
Muudatusettepanek 34
ARTIKLI 1 PUNKT 63
Artikli 149 lõike 3 punkti b teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Kõigil juhtudel osutab tellija põhjustele, miks pakkumine või taotlus tagasi lükati, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid.
Kõigil juhtudel osutab tellija põhjustele, miks pakkumine või taotlus tagasi lükati, tuues ära kohaldatavad õigusnormid ja otsuse üksikasjaliku põhjenduse, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid.
Muudatusettepanek 36
ARTIKLI 1 PUNKT 64 A (uus)
Artikkel 152 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
64 a) Artikkel 152 asendatakse järgmisega:
"Üle 150 000 euro suuruste eelmaksete tegemiseks või artikli 135 lõike 6 teises lõigus osutatud juhtudel nõutakse tagatise esitamist.
Üldjuhul loobub vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt riskianalüüsist siiski sellest nõudmisest, kui tellija on avalik-õiguslik asutus."
Muudatusettepanek 37
ARTIKLI 1 PUNKT 64 B (uus)
Artikli 153 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
64 b) Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Leping peatatakse finantsmääruse artikli 103 kohaselt, et kontrollida, kas eeldatavad olulised vead, rikkumised või pettus on tegelikult toimunud. Kui see ei leia kinnitust, jätkatakse lepingu täitmist nii kiiresti kui võimalik. Kui lepingu peatamine ületab kuut nädalat, teavitatakse võlausaldajat kirjalikult viivituse põhjustest ja otsuse tegemise esialgsest kuupäevast."
Muudatusettepanek 38
ARTIKLI 1 PUNKT 68
Artikli 160c pealkiri ja lõige 2a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artikkel 160c
Erieeskirjad
(Finantsmääruse artikli 108 lõige 3)
Artikkel 160c
Erieeskirjad
(Finantsmääruse artikli 108 lõiked 2 ja 3)
2a. Artikli 108 lõike 2 punkti a alusel tehtavad kulutused on kulutused Euroopa Parlamendi endistele liikmetele ja nende ühendusele.
Muudatusettepanek 39
ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKTI A ALAPUNKT IV A (uus)
Artikli 164 lõike 1 punkt i (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
iv a) Punkt i asendatakse järgmisega:
"i) abisaaja kohustused, eelkõige seoses usaldusväärse finantsjuhtimise ja finants- ja tegevusaruannete esitamisega; võimaluse korral lepitakse kokku vahe-eesmärgid aruannete esitamiseks;"
Muudatusettepanek 40
ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKTI A ALAPUNKT IV B (uus)
Artikli 164 lõike 1 punkt j a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
iv b) Lisatakse järgmine punkt j a:
"j a) sätted ELi toetust puudutavate viidete avaliku esitamise kohta, välja arvatud juhul, kui avalik esitamine on selgelt ebasoovitav."
Muudatusettepanek 41
ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKT B A (uus)
Artikli 164 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
b a) Lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Toetuslepinguid võib muuta üksnes täiendavate kirjalike lepingutega. Niisuguste lisalepingute eesmärk ei või olla lepingute selline muutmine, mis seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või paneks lepingupooled ebavõrdsesse olukorda.
Toetuslepingute muudatused on lubatud, kui asjaolud on muutunud ning kumbki lepingupool ei näinud asjaolude muutumist ette või polnud võimeline seda ette nägema, ning lepingu muutmata täitmine tooks ühele või mitmele lepingupoolele kaasa põhjendamatuid tagajärgi või takistaks muul moel lepingu täitmist."
Muudatusettepanek 42
ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKT B B (uus)
Artikli 164 lõige 3a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
b b) Lisatakse järgmine lõige:
"3a. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis toetuse andmise otsuste suhtes."
Muudatusettepanek 43
ARTIKLI 1 PUNKT 71 A (uus)
Artikli 165 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
71 a) Artikli 165 lõige 3 asendatakse järgmisega:
"3. Tegevustoetuste puhul Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele on komisjonil õigus nõuda asjaomaste asutuste tegevuseelarvesse makstavale ühenduse osamaksule vastav protsent aastakasumist sisse, kui asjaomaseid asutusi rahastavad ka ametivõimud, kellelt endilt nõutakse kohustuslikuna nende osamaksule vastava aastakasumi protsendi sissenõudmist, või kes tegelikult nõuavad osaliselt või täielikult sisse nende osamaksule vastava aastakasumi protsendi. Sissenõutava summa arvutamisel ei võeta arvesse protsenti, mis vastab tegevuseelarvesse makstavatele mitterahalistele osamaksudele.
Tõendatud kasumi korral ja kui osamakse on tasunud ka muud avalikud organid peale abisaaja ja ühenduse (kolmandad rahastajad), laieneb sissenõudmine komisjoni poolt igal juhul ainult ülejäägi sellisele protsendile, mis vastab komisjoni protsendile esialgses osamaksus."
Muudatusettepanek 44
ARTIKLI 1 PUNKTI 74 ALAPUNKT B
Artikli 167 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
2.  Pakkumiskutsed avaldatakse Euroopa institutsioonide veebisaidil ja vajadusel muude asjakohaste meediakanalite kaudu, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas, et tagada nende võimalikult laiaulatuslik levik võimalike abisaajate hulgas. Pakkumiskutse sisus tehtud muudatused avaldatakse samadel tingimustel.
2.  Pakkumiskutsed avaldatakse Euroopa institutsioonide veebisaidil ja vajadusel muude asjakohaste meediakanalite kaudu, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas, et tagada nende võimalikult laiaulatuslik levik võimalike abisaajate hulgas. Pakkumiskutsed võib avaldada juba meetme rakendamise aastale eelneval aastal, tingimusel et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Pakkumiskutse sisus tehtud muudatused avaldatakse samadel tingimustel.
Eelarvevahendite käsutajad kehtestavad ühised nõuded käsiraamatute ettevalmistamiseks, mida kasutatakse muu hulgas toetuste rakendamise täiendavate üksikasjade sätestamiseks. Selliseid käsiraamatuid muudetakse ainult juhul, kui muudetakse pakkumiskutset.
Muudatusettepanek 45
ARTIKLI 1 PUNKTI 75 ALAPUNKT B A (uus)
Artikli 168 lõike 1 punkt f a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
b a) Lisatakse järgmine punkt:
"f a) kulutustele koostööks meediaga (trüki- ja/või elektrooniline meedia, sh raadio, video ning Interneti sisu ja esitus) finantsmääruse artikli 108 lõike 4 tähenduses."
Muudatusettepanek 46
ARTIKLI 1 PUNKT 76
Artikkel 169 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artiklit 169 muudetakse järgmiselt:
Artikkel 169 asendatakse järgmisega:
a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
"Artikkel 169
Järelteated otseselt ja kaudselt hallatavate vahendite kohta
"c) antud toetuse summa ja, välja arvatud finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud ühekordsete või kindlasummaliste maksete puhul, meetme või heakskiidetud tööprogrammi toetuse tingimustele vastavate kulude rahastamise määr."
(Finantsmääruse artiklid 53, 54, artikli 30 lõige 3 ja artikli 110 lõige 2)
b) lisatakse lõige 3:
1.  Teated kõikide toetuste, sealhulgas eksporditoetuste kohta (käesoleva artikli tähenduses edaspidi "toetused"), mis on antud eelarveaasta jooksul, avaldatakse ühenduse institutsioonide veebisaidil nende andmise eelarveaasta sulgemisele järgneva aasta esimesel poolel.
"3. Lõike 2 kohase avaldamise järel saadab komisjon eelarvepädevate institutsioonide nõudmisel neile aruande järgneva kohta:
Teated võib avaldada ka muus asjakohases meedias, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas.
a) taotlejate arv eelneval aastal;
b) edukate taotluste arv ja protsent pakkumiskutse kohta;
c) menetluse keskmine kestus alates pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuse andmiseni."
Komisjoni peaarvepidaja määrab kindlaks lõikest 2 tulenevate andmete paberkandjal ja/või elektroonilisel andmekandjal avaldamise ühised nõuded (toetuse saajate andmete avaldamise nõuded). Eelkõige nähakse nende nõuetega ette, et andmed peavad olema selged, arusaadavad ja hõlpsasti leitavad. Ergutatakse interaktiivsete andmebaaside ja graafiliste illustratsioonide kasutamist, eelkõige juhtudel, kus on võimalik võrrelda erinevaid andmekogumeid.
Nõuded hõlmavad ka andmete elektroonilise edastamise nõudeid.
Üldjuhul vaadatakse nõuded läbi üheaegselt finantsmääruse läbivaatamisega (finantsmääruse artikkel 184).
1a. Kui haldamine on delegeeritud finantsmääruse artiklis 54 nimetatud asutustele, viidatakse vähemalt veebilehe aadressile, kust seda teavet võib leida, kui see ei ole avaldatud otse ühenduse institutsioonide veebilehel.
Artiklis 54 nimetatud asutused kohaldavad toetuse saajate andmete avaldamise nõudeid.
2.  Kui eelarvet täidetakse lõigete 1 ja 1a tähenduses, välja arvatud füüsilistele isikutele makstavate stipendiumide puhul, avaldatakse abisaaja nõusolekul järgmised andmed:
a) abisaaja nimi ja aadress;
b) toetuse eesmärk;
c) antud toetuse summa ja, välja arvatud finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud ühekordsete või kindlasummaliste maksete puhul, meetme või heakskiidetud tööprogrammi kulude rahastamise määr. Esimeses lõigus sätestatud kohustusest võib loobuda, kui vastutava eelarvevahendite käsutaja hinnangul on tõenäoliselt ja põhjendatult alust oletada, et teabe avaldamine võib ohustada abisaaja turvalisust või kahjustada tema ärihuvisid. Vastava otsuse number ja põhjendused avaldatakse samal veebilehel, millel avaldatakse abisaajate andmed, märkides ära otsuse eest vastutava eelarvevahendite käsutaja nime.
Abisaajaid teavitatakse pakkumiskutses järelteadete õiguslikust alusest ja ulatusest. Tähelepanu juhitakse sellele, et toetust taotledes nõustub abisaaja andmete avaldamisega, samuti asjaolule, et kui avaldamine on vastuolus abisaaja huvidega, ei võeta arvesse vastuväited, mida ei ole esitatud toetuse taotluses.
3.  Lõike 2 kohase avaldamise järel saadab komisjon eelarvepädevate institutsioonide nõudmisel neile aruande järgneva kohta:
a) taotlejate arv eelneval aastal;
b) edukate taotluste arv ja protsent pakkumiskutse kohta;
c) menetluse keskmine kestus alates pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuse andmiseni;
d) keskmine kestus alates lõpparuandest kuni lõpliku hinnangu ja lõppmakseni (artikli 119 lõige 1)."
Muudatusettepanek 47
ARTIKLI 1 PUNKT 77
Artikkel 169a (ettepaneku artiklist 169a saab artikkel 169b) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artikkel 169a
Järelteated kolmandate riikide hallatavate või ühiselt hallatavate vahendite kohta
(Finantsmääruse artiklid 53 ja 53c)
1.  Kui vahendite haldamine on delegeeritud finantsmääruse artiklis 53c osutatud kolmandatele riikidele, eriti eelarveabi või -toetuse korral, samuti juhtudel, kus eelarvet täidetakse ühiselt (finantsmääruse artikkel 53d), viidatakse vähemalt veebilehe aadressile, kust seda teavet võib leida, kui see ei ole avaldatud otse ühenduse institutsioonide veebilehel.
Igal juhul järgitakse avaldamisel abisaajate andmete avaldamise nõudeid.
Kui andmed avaldatakse otse ühenduse institutsioonide veebilehel, on teine pool kohustatud edastama õigeaegselt nõutavad abisaajate andmed. Muudel juhtudel edastab teine pool sellised andmed komisjoni taotluse alusel.
2.  Kui eelarvet täidetakse lõike 1 tähenduses, avaldatakse abisaaja nõusolekul järgmised andmed:
a) abisaaja nimi ja alaline asukoht;
b) toetuse eesmärk;
c) antud toetuse summa ja meetme või heakskiidetud tööprogrammi kulude rahastamise määr. Esimeses lõigus sätestatud kohustusest võib loobuda, kui vastutava eelarvevahendite käsutaja hinnangul on tõenäoliselt ja põhjendatult alust oletada, et teabe avaldamine võib ohustada abisaaja turvalisust. Vastava otsuse number ja põhjendused avaldatakse samal veebilehel, millel avaldatakse abisaajate andmed, märkides ära otsuse eest vastutava eelarvevahendite käsutaja nime.
Abisaajaid teavitatakse pakkumiskutses järelteadete õiguslikust alusest ja ulatusest. Tähelepanu juhitakse sellele, et toetust taotledes nõustub abisaaja andmete avaldamisega, samuti asjaolule, et kui avaldamine on vastuolus abisaaja huvidega, ei võeta arvesse vastuväited, mida ei ole esitatud toetuse taotluses.
3.  Vastavalt kohaldatakse artikli 169 lõike 3 sätteid.
Muudatusettepanek 48
ARTIKLI 1 PUNKT 77 A (uus)
Artikkel 169c (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
77 a) Lisatakse artikkel 169c:
"Artikkel 169c
Ühe kontaktpunkti põhimõte
(Finantsmääruse artikkel 110)
Komisjon tagab taotluste vastuvõtmiseks ning taotlejate nõustamiseks ja abistamiseks ühise vastuvõtuteenistuse.
Võimaluse ja vajaduse korral peaks nende taotlejatega, kes esitavad mitmeid erinevaid taotlusi, tegelema üks osakond (juhtiv osakond)."
Muudatusettepanek 49
ARTIKLI 1 PUNKT 80 A (uus)
Artikkel 172c (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
80 a) Lisatakse artikkel 172c:
"Artikkel 172c
Vähendamise põhimõte
(Finantsmääruse artikli 113 lõige 2)
Tegevustoetuste vähendamise korral tehakse seda proportsionaalselt ja õiglaselt."
Muudatusettepanek 50
ARTIKLI 1 PUNKT 80 B (uus)
Artikli 173 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
80 b) Artikli 173 lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Taotlused esitatakse vormil (artikli 169c punkt a), mida jagavad vastutavad eelarvevahendite käsutajad, vastavalt põhiõigusaktis ja pakkumiskutsetes määratletud kriteeriumidele."
Muudatusettepanek 51
ARTIKLI 1 PUNKTI 88 ALAPUNKT -A (uus)
Artikli 178 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
-a)  Lõige 1 asendatakse järgmisega:
"1. Olenemata lõike 2 sätetest, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja enne ettepanekute esitamise tähtaega artikli 167 punkti d tähenduses nimetada ettepanekute hindamise komisjoni, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse valdkondliku erikava kohta.
Komisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust, kes esindavad vähemalt kahte Euroopa Komisjoni organisatsiooniüksust, millest üks ei või olla teise alluvuses. Igasuguse huvide konflikti vältimiseks kohaldatakse nende isikute suhtes finantsmääruse artiklis 52 sätestatud kohustusi.
Kui esindustes, artiklis 254 nimetatud kohalikes üksustes ja artikli 160 lõikes 1 nimetatud volitatud asutustes ei ole eraldi üksusi, ei kohaldata nende suhtes üksteisest sõltumatute organisatsiooniüksuste nõuet.
Väliseksperdid võivad abistada komisjoni vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuse alusel."
Muudatusettepanek 52
ARTIKLI 1 PUNKTI 88 ALAPUNKT A
Artikli 178 lõige 1a (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
1a. Vastutav eelarvevahendite käsutaja jagab vajadusel menetluse mitmeks etapiks. Menetlust reguleerivad eeskirjad tehakse teatavaks pakkumiskutses.
1a. Vastutav eelarvevahendite käsutaja jagab vajadusel menetluse mitmeks etapiks. Menetlust reguleerivad eeskirjad tehakse teatavaks pakkumiskutses.
Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, nõutakse teises etapis täieliku pakkumise esitamist vaid neilt pakkujatelt, kelle pakkumised vastavad esimese etapi hindamiskriteeriumidele.
Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, lähevad edasiseks hindamiseks vaid need pakkumised, mis on läbinud esimese etapi hindamise piiratud arvu kriteeriumide alusel.
Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja enne esimese etapi lõppu nimetada komisjoni lõike 1 tähenduses.
Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline hindamismenetlus, lähevad edasiseks hindamiseks vaid need pakkumised, mis on läbinud esimese etapi hindamise piiratud arvu kriteeriumide alusel.
Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, nõutakse teises etapis täieliku pakkumise esitamist vaid neilt pakkujatelt, kelle pakkumised vastavad esimese etapi hindamiskriteeriumidele.
Taotlejaid, kelle pakkumised mis tahes etapis kõrvale jäetakse, teavitatakse sellest finantsmääruse artikli 116 lõike 3 kohaselt.
Menetluse iga järgnev etapp peab eelnevast selgelt eristuma.
Kogu menetluse jooksul ei nõuta samade dokumentide ja teabe teistkordset esitamist.
Taotlejaid, kelle pakkumised mis tahes etapis kõrvale jäetakse, teavitatakse vastava etapi lõppedes sellest finantsmääruse artikli 116 lõike 3 kohaselt.
Menetluse iga järgnev etapp peab eelnevast selgelt eristuma.
Kogu menetluse jooksul ei nõuta samade dokumentide ja teabe teistkordset esitamist.
Muudatusettepanek 53
ARTIKLI 1 PUNKT 91 A (uus)
Artikli 183 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
91 a) Artikli 183 lõige 2 asendatakse järgmisega:
"2. Maksed võib peatada ka juhul, kui muid lepingu sätteid on eeldatavalt rikutud. Niisuguse peatamise eesmärk on jätta aega selleks, et kontrollida, kas eeldatav rikkumine on tegelikult toimunud, ja vajadusel see rikkumine parandada.
Sellisel juhul kontrollib vastutav eelarvevahendite käsutaja viivitamatult, kas väidetav rikkumine on toimunud või mitte, ja teeb nii kiiresti kui võimalik otsuse edasise tegevuse kohta. Kui lepingu peatamine ületab kuut nädalat, teavitatakse võlausaldajat kirjalikult viivituse põhjustest ja otsuse tegemise esialgsest kuupäevast."

Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) ***III
PDF 192kWORD 33k
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (PE-CONS 3685/2006 – C6-0445/2006 – 2004/0175(COD))
P6_TA(2007)0028A6-0021/2007

(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti (PE-CONS 3685/2006 – C6-0445/2006);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2004)0516)(2) suhtes;

–   võttes arvesse oma teise lugemise seisukohta(3) nõukogu ühise seisukoha suhtes(4);

–   võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi poolt ühise seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta (KOM(2006)0484)(5);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 65;

–   võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A6-0021/2007),

1.   kiidab ühise teksti heaks;

2.   teeb presidendile ülesandeks allkirjastada õigusakt koos nõukogu eesistujaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

3.   teeb peasekretärile ülesandeks allkirjastada õigusakt pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 116.
(2) ELTs seni avaldamata
(3) Vastuvõetud tekstid, 13.6.2006, P6_TA(2006)0252.
(4) ELT C 126 E, 30.5.2006, lk 16.
(5) ELTs seni avaldamata.


Jäätmed ***I
PDF 607kWORD 293k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta (KOM(2005)0667 – C6-0009/2006 – 2005/0281(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0667)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0009/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0466/2006),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ jäätmete kohta

P6_TC1-COD(2005)0281


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(3),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiviga 2006/12/EÜ jäätmete kohta(5) on kehtestatud õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ühenduses. Selles on määratletud põhimõisted, nagu jäätmed, taaskasutus ja kõrvaldamine, ning kehtestatud olulised jäätmekäitlusnõuded, eriti jäätmekäitlustoimingute kohustus ja ettevõtjate loa- või registreerumiskohustus, liikmesriikide kohustus koostada jäätmekavad ning sätestada üldpõhimõtted, nagu kohustus käidelda jäätmeid viisil, mis ei avalda keskkonnale kahjulikku mõju, ja põhimõte, et jäätmete tekitajad peaksid tasuma jäätmete töötlemise kulud.

(2)  Igasuguse jäätmepoliitika esmane eesmärk peaks olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Jäätmealaste õigusaktide eesmärk peaks samuti olema vähendada ressursside kasutamist ja soodustada jäätmehierarhia praktilist rakendamist.

(3)  Nõukogu kinnitas oma 24. veebruari 1997. aasta resolutsioonis ühenduse jäätmehoolduse strateegia kohta(6), et jäätmehoolduses peaks olema esmatähtis jäätmetekke vältimine ning energia saamisele jäätmetest tuleks eelistada korduskasutamist ja materjalide ringlussevõttu, kuivõrd need on parimad ökoloogilised valikud.

(4)  Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ(7), kinnitati seda sihti vähendada märkimisväärselt jäätmete kogumahtu ning seada seejärel saavutatavad eesmärgid.

(5)  Otsuses nr 1600/2002/EÜ on esitatud üleskutse töötada välja või vaadata läbi jäätmealased õigusaktid, sealhulgas selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi ning töötada välja direktiivi 2006/12/EÜ IIA ja IIB lisa edasiseks täiendamiseks vajalikud kriteeriumid.

(6)  Komisjoni 27. mai 2003. aasta teatises "Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia" on ära märgitud vajadus hinnata kehtivaid taaskasutamise ja kõrvaldamise määratlusi ning vajadus ringlussevõtu üldkohaldatava määratluse järele ja arutelu järele, mis käsitleks jäätmete määratlust.

(7)  Oma 20. aprilli 2004. aasta resolutsioonis eespool nimetatud teatise kohta(8) kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles kaaluma nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta)(9) laiendamist jäätmesektorile tervikuna. Samuti palus parlament komisjonil selgelt eristada taaskasutamist ja kõrvaldamist ning selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi.

(8)  Oma 1. juuli 2004. aasta järeldustes kutsus nõukogu komisjoni üles esitama ettepaneku vaadata läbi jäätmedirektiivi teatavad aspektid, et selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi ning taaskasutamise ja kõrvaldamise vahelisi erinevusi.

(9)  Sellepärast on vaja läbi vaadata direktiiv 2006/12/EÜ, et selgitada selliste põhimõistete nagu jäätmed, taaskasutamine ja kõrvaldamine määratlusi, tugevdada jäätmetekke vältimiseks võetavaid meetmeid, kehtestada lähenemisviis, milles arvestatakse toodete ja materjalide kogu olelustsükliga ja mitte ainult jäätmeetapiga, ning keskenduda jäätmete tekitamisest ja käitlemisest tulenevate keskkonnamõjude vähendamisele, tugevdades sellega jäätmete majanduslikku väärtust. Selguse ja loetavuse huvides tuleks direktiiv 2006/12/EÜ asendada.

(10)  Praeguse tootmis- ja tarbimissüsteemi ümberkorraldus on hädatarvilik, peaeesmärk on muuta tarbimist säästvas suunas ning viia toorme saamise, tootmise ja tootedisaini protsessid võimalikult ulatuslikult kooskõlla looduslike protsesside ja kontseptsioonidega.

(11)  Ühiskond sõltub peamiselt toodetest, mis on valmistatud erinevatest materjalidest, nt bioloogilistest, mineraalsetest ja sünteetilistest materjalidest, mida sageli kombineeritakse komposiitmaterjalide valmistamiseks. Selliste materjalidega tuleks ümber käia niimoodi, et tooted ei muutuks kasutusea lõppedes kasututeks jäätmeteks.

(12)  Et enamik olulisi jäätmekäitlustoiminguid on nüüdseks keskkonnaalaste ühenduse õigusaktidega hõlmatud, on oluline kohandada käesolev direktiiv sellele lähenemisviisile. Rõhu asetamine EÜ asutamislepingu artiklis 174 sätestatud keskkonnaeesmärkidele võimaldaks teravamalt keskenduda jäätmete tekitamise ja käitlemise keskkonnamõjudele ressursside kogu olelustsükli jooksul. Sellepärast peaks käesoleva direktiivi õiguslik alus olema asutamislepingu artikkel 175.

(13)  Majandushoovad – kui need on kulutasuvad – on osutunud tõhusaks vahendiks jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitlusega seotud eesmärkide saavutamisel. Jäätmed on väärtuslik ressurss ning majandushoobade edasine kasutamine maksimeerib keskkonnaalast kasu. Sellepärast tuleks käesolevas direktiivis julgustada nende hoobade kasutamist asjakohasel tasandil.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002(10) sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad. Selles sätestatakse muu hulgas proportsionaalsed kontrollid seoses kõigi loomset päritolu jäätmete töötlemise, kasutamise ja kõrvaldamisega, vältides sellega riski loomade ja inimeste tervisele. Seepärast on vaja selgitada seost kõnealuse määrusega ja vältida eeskirjade kattumist, jättes välja loomsed kõrvalsaadused, kui need on ette nähtud kasutamiseks muul eesmärgil kui jäätmetega seotud toimingud.

(15)  Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaldamisel saadud kogemusi silmas pidades oleks asjakohane selgitada jäätmeid käsitlevate õigusaktide ja nendes sisalduvate ohtlikke jäätmeid käsitlevate sätete reguleerimisala määrusega (EÜ) nr 1774/2002 reguleeritud loomsete kõrvalsaaduste osas. Kui loomsed kõrvalsaadused kujutavad endast võimalikku terviseriski, on nende riskidega tegelemiseks sobivaim õigusakt määrus (EÜ) nr 1774/2002 ning kattumist jäätmeid käsitlevate õigusaktidega tuleks vältida.

(16)  Lisada tuleks korduskasutuse määratlus, et selgitada selle toimingu kohaldamisala ELi jäätmekäitluspoliitika kontekstis. See mõiste tuleks sõnastada nii, et see hõlmaks kõiki toiminguid, mis ühenduse kehtivates õigusaktides konkreetsete toodete jäätmete kohta on määratletud korduskasutamisena.

(17)  Lisada tuleks ringlussevõtu määratlus, et selgitada selle mõiste ulatust.

(18)  Taaskasutamise ja kõrvaldamise määratlusi on vaja muuta, et tagada nende kahe mõiste selge eristamine lähtuvalt nende keskkonna- ja tervisemõju tegelikust erinevusest ja sellest, kas vastav toiming viib loodusressursside asendamiseni majanduses, mis oleks eelistatav variant, või mitte. Veel on vaja lisada korrigeeriv süsteem, et selgitada, kus tegevuse liigitamine taaskasutamiseks ei vasta toimingu tegelikule keskkonnamõjule.

(19)  Selleks et selgitada jäätmete määratluse teatavaid aspekte, on vaja liikide kaupa piiritleda, millal teatavaid jäätmeid käsitletakse kui selliseid, mis on lakanud olemast jäätmed ja muutunud sekundaarmaterjaliks või -aineks. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku sellise ümberliigitamise kriteeriumide kohta ja selle kohta, kas teatud jäätmevood kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(20)  Selleks et selgitada jäätmete määratluse teatavaid aspekte, oleks samuti kasulik piiritleda, millal tootmis- või ekstraheerimisprotsessi tulemusel saadud materjalist või ainest, mida ei ole esmaselt toodetud ja mida valdaja ei kavatse kasutuselt kõrvaldada, vaid kasutada, saab kõrvalsaadus. Komisjon peaks välja andma tõlgendusjuhised olemasoleva kohtupraktika alusel. Kui see osutub ebapiisavaks, peaks komisjon vajaduse korral, olles eelkõige arvesse võtnud keskkonna- ja terviseohutust ning kohtupraktikas kujunenud tingimusi, esitama õigusakti ettepanekud selgete kriteeriumidega, mille alusel iga üksikjuhtumi korral otsustada, kui sellised materjalid või ained peaksid jääma väljapoole jäätmete mõiste reguleerimisala. Selliste ühenduse tasandil vastuvõetud meetmete või kohaldatava Euroopa kohtupraktika puudumisel tuleks asjaomaseid materjale või aineid lugeda endiselt jäätmeteks.

(21)  Kulud tuleks jaotada viisil, milles kajastuks jäätmete tekitamise ja käitlemise tegelik hind keskkonnale. Sellega seoses tuleks kohaldada tootjavastutust ja põhimõtet, et saastaja maksab. Eelkõige üksiktootja vastutus on vahend, mida saab kasutada jäätmetekke vältimise, korduskasutuse ja ringlussevõtu edendamiseks ning mis seejuures tagab, et tootjad võtavad arvesse oma toodete olelustsükli mõjusid, sealhulgas kasutuselt kõrvaldamise mõjusid ning töötavad välja nõuetekohase tootedisaini.

(22)  Selleks et ühendus tervikuna saaks muutuda jäätmete kõrvaldamises iseseisvaks ja liikmesriigid saaksid individuaalselt liikuda selle eesmärgi suunas, on vaja ette näha jäätmekõrvaldusrajatiste koostöövõrgustik, arvestades geograafilisi olusid ja vajadust spetsialiseerunud rajatiste järele seoses teatavate jäätmeliikidega.

(23)  Keskkonnakaitse vajalikku taset säilitades peaksid liikmesriigid tagama piisavad ja kulutasuvad jäätmehoolduse võimalused ringlussevõtu toimingute tagajärjel tekkivate jäätmete jaoks, pidades silmas ringlussevõtu rajatiste võtmerolli lõplikult kõrvaldatavate jäätmete vähendamises. Sellised järelejäävad jäätmed on oluline kitsaskoht ringlussevõtu võimsuste edasiseks suurendamiseks ning pädevad asutused peaksid võtma vajalikud meetmed kooskõlas eesmärgiga saada "jäätmeid ringlussevõtvaks ühiskonnaks".

(24)  Jäätmekavade koostamise kohustuse ulatust ja sisu on vaja veelgi piiritleda, eriti kindlakskujunenud saastunud kohtade hõlmamise ja majandushoobade kasutamise suhtes, ning integreerida jäätmekavade väljatöötamisse ja läbivaatamisse vajadus arvestada keskkonnamõju toodete ja materjalide kogu olelustsükli jooksul. Samuti tuleks vajaduse korral arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi 94/62/EÜ (pakendite ja pakendijäätmete kohta)(11) artiklis 14 sätestatud nõudeid seoses käitlemiskavadega, aga ka prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamise strateegiat, millele on viidatud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta)(12) artiklis 5.

(25)  Selleks et täiustada jäätmetekke vältimise meetmete edendamist liikmesriikides ja hõlbustada parima toimimisviisi levikut selles valdkonnas, on vaja vastu võtta ühenduse eesmärgid ja meetmed jäätmetekke vältimiseks ning seada liikmesriikide suhtes sisse nõue töötada välja jäätmetekke vältimise programmid, milles keskendutakse põhilistele keskkonnamõjudele ja arvestatakse kogu olelustsüklit. Sellised eesmärgid ja meetmed peaksid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmete mahu suurenemise ning jäätmetekkega seotud keskkonna- ja terviseamõjude vahelise seose likvideerimisele, selleks tuleks saavutada jäätmetekke, jäätmete ohtlikkuse ja kahjulike mõjude netovähenemine. Kohalikel ja piirkondlikel asutustel ning sidusrühmadel ja üldsusel peaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivile 2003/35/EÜ(13) olema võimalus osaleda kõnealuste programmide koostamisel ning juurdepääs nendele ka pärast koostamist.

(26)  Ohtlikud jäätmed määratletakse ohu- ja riskikriteeriumide põhjal. Seetõttu tuleb need reguleerida rangete spetsifikatsioonide alusel, et vältida või piirata, nii palju kui võimalik, mittenõuetekohasest käitlemisest tulenevaid keskkonda ohustavaid kahjulikke mõjusid ning hoida ära riske inimeste tervisele ja ohutusele. Ohtlike omaduste tõttu tuleb ohtlikke jäätmeid nõuetekohaselt käidelda, see hõlmab spetsiaalseid ja kohandatud kogumis- ja töötlemistehnikaid, erikontrolle ja jäätmete jälgitavuse erimeetmeid. Kõigil ohtlike jäätmete käitlejatel peab olema vastav kvalifikatsioon ja väljaõpe.

(27)  Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused(14).

(28)  Eelkõige peavad komisjonil olema volitused muuta jäätmete ja ohtlike jäätmete loendit, võtta vastu registreerimisnõuded ning võtta vastu muudatused, mida on vaja IV ja V lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine ja täiendamine, tuleks need meetmed võtta vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusele.

(29)  Et käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kaitsta keskkonda ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine, ei saa piisaval määral saavutada liikmesriigi tasandil ja seetõttu on need mastaapi või meetmete mõju arvestades paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mida on vaja kõnealuste eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

Direktiivi sisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed eesmärgiga minimeerida jäätmetekke ja -käitluse üldist keskkonna- ja tervisemõju ning aidata ühtlasi kaasa ressursside kasutamise vähendamisele.

Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid ja ühendus reeglina (vähenevas) tähtsuse järjekorras meetmeid:

   1) jäätmete vältimiseks ja vähendamiseks;
   2) jäätmete korduskasutamiseks;
   3) jäätmete ringlussevõtuks;
   4) muudeks taaskasutamistoiminguteks;
   5) jäätmete ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kõrvaldamiseks.

Kui olelustsükli hindamine ja tasuvusanalüüs näitavad, et alternatiivne töötlemisviis annaks konkreetse jäätmevoo puhul parema tulemuse, võivad liikmesriigid kõrvale kalduda teises lõigus sätestatud prioriteetidest. Need hinnangud ja analüüsid avalikustatakse ning sõltumatud teadusasutused vaatavad need läbi. Viiakse läbi arutelu ja tagatakse ulatuslik ja läbipaistev protsess, millesse on kaasatud sidusrühmad ja kodanikud. Vajaduse korral koostab komisjon suunised taoliste hindamiste ja analüüside kohaldamiseks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolev direktiiv ei hõlma:

   välisõhku paisatavaid gaasilisi heitmeid,
   kaevandatud saastamata materjale, mida saab kasutada nende looduslikul kujul kohapeal või mujal.

2.  See ei hõlma järgmisi jäätmeliike nende eriaspektide suhtes, mis on juba hõlmatud muude ühenduse õigusaktidega:

   a) radioaktiivsed jäätmed;
   b) geoloogiliste uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkinud jäätmed ning karjääride tootmisjäägid;
   c) väljaheited ja muud põllumajanduses kasutatavad loodusomased ja mitteohtlikud ained;
   d) reovesi, välja arvatud vedelad jäätmed;
   e) kasutusest kõrvaldatud lõhkeained;
   f) määrusega (EÜ) nr 1774/2002 hõlmatud loomakorjused või loomsed kõrvalsaadused, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist selliste jäätmete töötlemise suhtes, mis sisaldavad loomseid kõrvalsaadusi ning tervislikel põhjustel tootena kasutamiseks kõlbmatuid loomseid kõrvalsaadusi, mida tuleb seetõttu käsitada jäätmetena.

3.  Konkreetsete materjalide ringlussevõtu edendamiseks esitab komisjon sellekohase ettepaneku hiljemalt ...(15).

4.  Käesolev direktiiv ei hõlma väljaheiteid, õlgesid ega muid põllumajanduslikust tootmisest tulenevaid loodusomaseid mitteohtlikke ained, mida kasutatakse põllumajanduses või biomassist energia tootmisel, kasutades protsesse või meetodeid, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimeste tervist.

Reoveesetted kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse põllumajanduses kooskõlas nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiviga 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses(16).

5.  Lõike 2 punktis f osutatud loomakorjused on loomad, kes on surnud muul viisil kui korralise tapmise tulemusel, sealhulgas episootilise haiguse likvideerimiseks surmatud loomad, põllumajanduse või talupidamise kontekstis.

6.  Käesolev direktiiv ei hõlma looduslikke setteid ja muda, millel ei ole IV lisas loetletud ohtlikke omadusi.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   a) jäätmed – mis tahes ained või esemed, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama; komisjon esitab õigusakti ettepaneku teatavate tarbekaupade kohta (nt elektroonikaseadmed), täpsustades, millised funktsionaalsed, keskkonna-alased ja kvaliteedikriteeriumid peavad olema täidetud, et määratleda, millal omanikul loetakse olevat kõrvaldamiskavatsus.

Kõik jäätmekategooriad on loetletud Euroopa jäätmeloendis vastavalt komisjoni otsusele 2000/532/EÜ(17).

   b) tekitaja – igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või igaüks, kes teeb jäätmete eeltöötlust, segab jäätmeid või sooritab jäätmetega muid toiminguid, mille tulemusel nende jäätmete laad või koostis muutub;
   c) valdaja – jäätmetekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;
   d) käitlus – jäätmete kogumine, vedu, töötlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmehoidlate järelhooldus;
   e) kogumine – jäätmete kokkukorjamine eesmärgiga transportida need jäätmekäitlusettevõttesse;
   f) eraldi kogumine – kogumine, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete tüübi ja iseloomu alusel ja kogutakse ning transporditakse eraldi;
   g) vältimine – kõik meetmed, mis võetakse enne toodete või ainete jäätmeteks muutumist ja mille eesmärk on vähendada jäätmeteket või jäätmete kahjulikkust; see hõlmab ka kahjulikkuse vähendamist, kehtestades piiranguid toodetes ohtlike ainete või materjalide kasutamisele, ning kõiki meetmeid, mis võetakse ohtlike ainete tekke, ülekandumise ja leviku vältimiseks jäätmekäitluse käigus;
   h) korduskasutamine – toodete või komponentide kasutamine samal otstarbel, milleks nad on loodud, sellele ei eelne mingit töötlust, välja arvatud puhastamine või parandamine;
   i) ringlussevõtt – jäätmetes sisalduvate materjalide või ainete ümbertöötamine tootmisprotsessi käigus, mille tulemusel saadakse uued tooted, materjalid või ained või nende koostisosad kas esialgsel või muul eesmärgil. See hõlmab orgaanilise materjali ümbertöötamist, kuid ei hõlma muu hulgas energiakasutust töötlust kütusena kasutamiseks, põletamist kaasavaid protsesse, energiaallikana (sh keemilise energia allikana) kasutust või täitematerjalina kasutamist;
  j) taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:
   i) selle tulemusel asendavad jäätmed muid ressursse, mida oleks kasutatud sama funktsiooni täitmiseks või valmistatakse jäätmeid ette selliseks kasutamiseks;
   ii) selle tulemusel teenivad jäätmed taolise asendamise teel tõeliselt kasulikku eesmärki;
   iii) vastab kindlatele tõhususkriteeriumitele, mis kehtestatakse artikli 8 lõike 2 kohaselt;
   iv) vähendab üldisi negatiivseid keskkonnamõjusid tänu jäätmete kasutamisele teiste ressursside asendajana;
   v) tagab toodete vastavuse kohaldatavatele ühenduse standarditele ja ohutusalastele õigusaktidele;
   vi) selle juures peetakse esmatähtsaks inimtervise ja keskkonna kaitset ning minimeeritakse ohtlike ainete tekkimine, eraldumine ja levimine protsessi käigus.
   k) õlijäätmedmineraalne, sünteetiline või bioloogiline määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, ning eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;
   l) töötlemine – taaskasutamine või kõrvaldamine, hõlmates vahepealseid töötlemistoiminguid, nagu ümberpakkimine, vahetamine, jäätmesegude koostamine, jäätmete segamine või ladustamine enne taaskasutamist või kõrvaldamist;
   m) kõrvaldamine – toimingud, mis ei täida taaskasutamise või korduskasutamise tingimusi ning hõlmavad vähemalt I lisas loetletud toimingud. Kõikide kõrvaldamistoimingute puhul on esmatähtis inimeste tervise ja keskkonna kaitse;
   n) energia taaskasutamine – põlevjäätmete kasutamine kütusena energia tootmiseks otsese põletamise teel koos muude jäätmete või kütustega või eraldi, mille puhul eraldub soojusenergia. Energia taaskasutamisena ei käsitleta jäätmete põletamist, mille käigus kulutatakse rohkem energiat, kui saadakse;
   o) turustaja – iga isik, kes tegutseb jäätmeid ostes ja seejärel müües printsipaalina, kaasa arvatud need turustajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;
   p) vahendaja – iga isik, kes korraldab jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist teiste nimel, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;
   q) esindaja – iga isik, kes jäätmeid ostes ja müües tegutseb teiste nimel;
   r) biojäätmed – loomset või taimset päritolu taaskasutusse suunatavad jäätmed, mida suudavad lagundada mikroorganismid, pinnases leiduvad elusorganismid või ensüümid; biojäätmeteks ei loeta pinnasematerjali, mis sisaldab artikli 2 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvaid põllumajanduslikust tootmisest tulenevaid biojäätmeid ja taimejäätmeid vaid vähesel määral;
   s) parim võimalik tehnika – parim võimalik tehnika direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 11 kohaselt;
   t) parim võimalik jäätmekäitluse tehnika – kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust, et vältida jäätmete käitlemisel inimeste tervise ohustamist ja keskkonna kahjustamist; direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõiget 11 ja IV lisa kohaldatakse vastavalt;
   u) puhastamine – iga protsess, mille eesmärk on eemaldada ainetest ja materjalidest lisandid, nii et algseid aineid või materjale saaks jätkuvalt kasutada;
   v) regenereerimine – mis tahes protsess, mille tulemusel saadakse õlijäätmete rafineerimisel baasõlid, eelkõige eraldades sellistes õlides sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid.

Artikkel 4

Kõrvalsaaduste eristamine jäätmetest

1.  Aine või eseme tekkimisel tootmisprotsessis, mille peaeesmärk ei ole selle tootmine, loetakse saadud aine või ese kõrvalsaaduseks ja mitte jäätmeteks, kui see vastab järgmistele tingimustele:

   a) aine või eseme edasine kasutamine on kindel;
   b) ainet või eset saab kasutada vahetult, ilma tavalisele tootmistegevusele lisanduva täiendava töötlemiseta;
   c) aine või eseme edasine kasutamine on tootmisprotsessi lahutamatu osa või sellele kui tootele on turg olemas; ja
   d) selle edasine kasutamine on õiguspärane, s.t aine või ese vastab kõigile antud konkreetse rakenduse osas kehtivatele asjakohastele tootespetsiifilistele, keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele.

2.   ...(18) aastaks esitab komisjon lõikes 1 toodud tingimuste põhjal õigusakti ettepaneku, määrates kindlaks keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et aine või eseme saaks liigitada kõrvalsaaduseks. Ettepaneku lisas esitatakse kõrvalsaadusteks liigitatavate ainete ja/või esemete loetelu.

3.  Lõikes 2 nimetatud loetelu tehakse ettevõtjatele ja avalikkusele kergesti kättesaadavaks (nt interneti kaudu).

Artikkel 5

Tootja vastutus

1.  Tootja vastutuse suurendamiseks võtavad liikmesriigid ja ühendus meetmeid, et tootjad või importijad vastutaksid jäätmete eest, mis tekivad nende toodete turuleviimise tulemusel. Seda võib teha muu hulgas järgmiselt:

   kehtestades tootjatele/importijatele tagasivõtukohustuse,
   kehtestades kohustuse anda avalikult kättesaadavat teavet, millises ulatuses on toode ringlussevõetav,
   nõudes tootjatelt selliste materjalide ja tootedisaini kasutamist, mis aitavad jäätmeteket vältida või vähendada ning muuta jäätmed vähem kahjulikuks,
   luues parandamist ja korduskasutamist võimaldavaid rajatisi,
   luues rajatisi lahuskogumiseks, toodete tagasivõtuks ja kõrvaldamiseks vastutustundlikul moel nende kasutusea lõppemisel.

2.  Liikmesriigid annavad komisjonile aru lõike 1 rakendamise kohta. Komisjon hindab, kas on asjakohane liikmesriikide kogemuste põhjal kehtestada laiendatud tootjavastutuse skeemid konkreetsete jäätmevoogude jaoks ELi tasandil.

Artikkel 6

Jäätmeloend

Otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud jäätmeloend lisatakse käesolevale direktiivile ja on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Komisjon võib loendit muuta artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

Komisjon hooldab ja muudab loendit andmete kogumise eesmärgil ning loend sisaldab ka jäätmeid, mida käsitatakse artiklite 15 kuni 18 kohaselt ohtlike jäätmetena, võttes arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.

Komisjon tagab, et nimetatud loend on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele piisavalt kergesti arusaadav ja hõlpsasti kättesaadav.

II peatükk

Jäätmetetekke vältimine

Artikkel 7

Vältimine

Liikmesriigid võtavad artikli 1 kohaselt kõik vajalikud meetmed, et stabiliseerida oma üldine jäätmeteke 2012. aastaks, võrreldes üldise jäätmetekkega 2008. aastal.

Stabiliseerimine tähendab, et jäätmeteke ei suurene stabiliseerimisperioodi algusega võrreldes.

Pärast konsulteerimist kõikide sidusrühmadega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud vajalike meetmete kohta, et toetada liikmesriikide jäätmetekke vältimise meetmeid, hõlmates järgmist:

   a) 2008. aastaks näitajate loetelu, mis võimaldab liikmesriikidel oma jäätmetekke vältimise programmide ja meetmete täitmist jälgida, hinnata ja sellest aru anda;
   b) 2010. aastaks toote ökodisaini poliitika väljatöötamine, mis käsitleb nii jäätmeteket kui ka ohtlike ainete esinemist jäätmetes, eesmärgiga edenda tehnoloogiaid, mis keskenduvad vastupidavatele, korduskasutatavatele ja ringlussevõetavatele toodetele;
   c) 2010. aastaks järgmiste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete jäätmete vähendamise eesmärkide püstitamine 2020. aastaks, tuginedes parimatele olemasolevatele tavadele;
   d) 2010. aastaks tegevuskava väljatöötamine edasisteks toetusmeetmeteks Euroopa tasandil, millega püütakse eelkõige muuta praeguseid tarbimisharjumusi.

III peatükk

Taaskasutamine ja kõrvaldamine

1. jagu

Üldist

Artikkel 8

Taaskasutamine

1.  Liikmesriigid võtavad artikli 1 sätete kohaselt vajalikud meetmed tagamaks, et võimaluse korral läbivad kõik jäätmed taaskasutamistoimingud. Need sisaldavad vähemalt toiminguid, mis on loetletud II lisas, tingimusel et nad vastavad taaskasutamise mõistele artikli 3 punktis j.

Kahtluste vältimiseks kuuluvad II lisa reguleerimisalasse toimingud, mille peaeesmärk on II lisa kohane taaskasutamistoiming, vaatamata sellele, et tekib mõningal määral materjali, mis seejärel läbib kõrvaldamistoimingud.

Komisjoni ettepaneku alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule võidakse II lisas sätestatud toimingute loendisse lisada täiendavaid taaskasutamistoiminguid.

2.  Komisjon esitab …(19) asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras õigusakti ettepaneku võtta vastu rakendusmeetmed, et seada sisse parimal võimalikul tehnikal põhinevaid keskkonna- ja tõhususkriteeriume, mille põhjal II lisas loetletud lõpptoimingute tulemust võidakse käsitada kui taaskasutamistoimingut.

3.  Enne II lisa muutmist ja lõike 2 kohaselt rakendusmeetmete vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikidega ja asjaomaste tööstussektori, keskkonnaalaste, töötajate ja tarbijate ühendustega.

4.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada toodete korduskasutamist, eriti korduskasutamise ja parandamise akrediteeritud võrgustike loomise ja toetamise teel ning luues vajadusel asjaomased töötlemis- ja tootestandardid.

Liikmesriigid võivad korduskasutamise edendamiseks võtta muid meetmeid, nagu majandushoobade kasutamine, hanke kriteeriumid, kvantitatiivsed eesmärgid või teatud toodete turuletoomise keelustamine.

5.  Et liikuda jäätmeid taaskasutava Euroopa ühiskonna poole ja aidata kaasa ressursside tõhususe kõrge taseme saavutamisele, saavutavad liikmesriigid 2020. aastaks vähemalt üldise korduskasutuse ja ringlussevõtu määra 50% tahkete olmejäätmete puhul ning 70% ehitus-, lammutus-, tööstus- ja tootmisjäätmete puhul. Nendele riikidele, kelle ringlussevõtu määr ükskõik kummas kategoorias on alla 5% või kelle kohta ametlikud andmed puuduvad (vastavalt Eurostati 2000.–2005. aasta andmetele), võib anda eesmärkide saavutamiseks täiendavalt 5 aastat aega.

6.  Liikmesriigid võtavad meetmeid kõrgekvaliteetse ringlussevõtu edendamiseks; selleks võtavad nad vajaduse korral kasutusele lahuskogumise süsteemid, et tagada kvaliteedistandardid asjaomaste ringlussevõtusektorite jaoks.

2015. aastaks loovad liikmesriigid jäätmete lahuskogumise süsteemid vähemalt järgmiste jäätmete jaoks: paber, metall, plast, klaas, tekstiil, muud biolagunevad jäätmed, õli ja ohtlikud jäätmed. Seda kohaldatakse, ilma et see piiraks jäätmevooge käsitlevaid kehtivaid või tulevasi õigusakte või artikli 22 nõudeid.

Artikkel 9

Kõrvaldamine

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 teise lõigu kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui vältimist, korduskasutamist või muud taaskasutamist ei toimu, läbivad kõik jäätmed ohutud kõrvaldamistoimingud, mis vastavad artiklis 10 sätestatud eesmärkidele.

Liikmesriigid keelavad jäätmete hülgamise, kaadamise või kontrollimata kõrvaldamise.

2.  Kõrvaldamistoimingute hulka kuuluvad I lisas loetletud toimingud.

Keelatud on kõrvaldamistoimingud, mis on liigitatud D 11 (põletamine merel) ja D 7 (heitmine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja) alla.

3.  Kui toimingu tulemustest ilmneb, et ressursside asendumisest hoolimata on see artikli 1 tähenduses vaid piiratud asendumine, võib komisjon esitada õigusakti ettepaneku, millega kõnealune toiming lisatakse I lisa loendisse.

Enne I lisa muutmist konsulteerib komisjon liikmesriikidega ja asjaomaste tööstussektori, keskkonnaalaste, töötajate ja tarbijate ühendustega.

Artikkel 10

Tingimused

Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et jäätmehoolduses alates kogumisest kuni taaskasutuseni või kõrvaldamiseni kasutatakse protsesse või meetodeid, mis tagavad kõrgetasemelise kaitse, arvestades:

   a) inimeste tervist,
   b) keskkonda,
   c) vett, õhku, pinnast ja taimi,
  

ning ei põhjustata müra- ega lõhnahäiringuid ega kahjustata paikkonda või erihuvi pakkuvaid paiku.

Liikmesriikide kehtestatavad taaskasutuse ja kõrvaldamise nõuded üldiste siduvate sätete vormis peavad põhinema parimal võimalikul jäätmekäitluse tehnikal.

Kui see on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, esitab komisjon erinevate direktiivide ettepanekud, milles kehtestatakse koguseliselt keskkonna või majanduse seisukohast eriti oluliste jäätmete või taaskasutamistoimingute suhtes nõuded taaskasutusele, taaskasutamistoimingute tulemusel saadud ainetele või esemetele ning kõnealuste ainete ja esemete järgnevale kasutamisele. Need nõuded peavad põhinema parimal võimalikul jäätmekäitluse tehnikal. Sellistes direktiivides on ühtlasi võimalik täpsemalt kindlaks määrata, millal taaskasutatud jäätmed lakkavad olemast jäätmed.

Artikkel 11

Vastutus

Kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, tagavad liikmesriigid, et iga jäätmevaldaja taaskasutab või kõrvaldab oma jäätmed ise või laseb oma jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teha asutusel või ettevõtjal, kes tegeleb jäätmekäitlustoimingutega, või korraldada era- või avalikul jäätmekogujal.

2. jagu

Kulud ja võrgustikud

Artikkel 12

Kulud

Kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, kannab jäätmekäitluse kulud:

   koguja või ettevõtte poolt kogutud või käideldud jäätmete valdaja ja/või
   eelmised valdajad ja/või
   selle toote tootja, millest jäätmed tulenevad.

Artikkel 13

Jäätmekõrvaldusrajatiste võrgustik

Ühenduses töödeldakse jäätmeid keskkonnale üldiselt kõige ohutumal viisil.

Kõrvaldamiseks määratud jäätmeid töödeldakse lähimas sobivas rajatises kõige asjakohasemate meetodite ja tehnoloogia abil, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase.

Iga liikmesriik võtab koostöös teiste liikmesriikidega asjakohased meetmed, et luua ühtne ja sobiv jäätmekõrvaldusrajatiste võrgustik, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat.

IV peatükk

Jäätmete lakkamine

Artikkel 14

Sekundaartooted, -materjalid ja -ained

1.  Liikmesriigid võivad paluda komisjonil erandkorras kindlaks määrata, kas antud jäätmed on lakanud olemast jäätmed selle põhjal, et:

   a) jäätmed on käesoleva direktiivi sätete kohaselt läbinud korduskasutamis-, ringlussevõtu- või taaskasutamistoimingu ning tuleb seetõttu ümber liigitada sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks;
   b) selline ümberliigitamine ei tooks kaasa üldist negatiivset mõju keskkonnale või tervisele;
   c) sellise sekundaartoote, -materjali või -aine jaoks on olemas või oleks olemas turg.

2.   ...(20) aastaks esitab komisjon vajaduse korral lõike 1 kohase hinnangu põhjal õigusakti ettepaneku, määrates kindlaks keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et konkreetsete toodete, materjalide või ainete jäätmeliike saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartoodeteks, -materjalideks või -aineteks.

3.  Vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele tuleb tagada, et tulemuseks saadav sekundaartoode, -materjal või -aine vastab turustamiseks vajalikele tingimustele.

Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse kõiki sekundaarmaterjali või -aine keskkonnakahjuliku kasutamise või veoga seotud ohtusid ning need kriteeriumid seatakse tasemel, millega tagatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase.

4.   ...(21) aastaks esitab komisjon vajaduse korral ettepanekud, et määrata kindlaks, kas järgmised jäätmevood kuuluvad selle artikli sätete alla ja milliseid spetsifikatsioone tuleks sel juhul nende suhtes kohaldada:

   kompost,
   täitematerjalid,
   paber,
   klaas,
   metall,
   vanarehvid,
   kasutatud riided.

V peatükk

Ohtlikud jäätmed

1. jagu

Liigitus ja loend

Artikkel 15

Liigitus

1.  Jäätmeid käsitatakse kui ohtlikke jäätmeid, kui neil on üks või mitu IV lisas loetletud omadust.

Ohtlike jäätmete ümberliigitamine ohututeks jäätmeteks ei tohi toimuda jäätmete lahjendamise või segamise teel eesmärgiga vähendada saasteainete algkontsentratsiooni allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust.

2.  Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid ei käsitata kui ohtlikke jäätmeid enne, kui need on kogunud ohtlike jäätmete lahuskogumise töötlustoimingutega tegelev ettevõtja või era- või avalik ohtlike jäätmete koguja.

3.  Käesolevas direktiivis sisalduvaid ohtlikke jäätmeid käsitlevaid sätteid ei kohaldata määrusega (EÜ) nr 1774/2002 hõlmatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, kui need ei ole segatud ohtlike jäätmetega.

Artikkel 16

Loend

Otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmeloend on esitatud käesoleva direktiivi lisana. Komisjon võib loendit muuta artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

Loendis võetakse arvesse jäätmete koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi ja jäätmete päritolu.

Artikkel 17

Loendiga hõlmamata ohtlikud jäätmed

Kui liikmesriik on seisukohal, et jäätmed tuleks lugeda ohtlikuks ka siis, kui need ei sisaldu artiklis 6 osutatud jäätmeloendis (edaspidi "loend"), ja neil on vähemalt üks IV lisas loetletud omadus, teatab liikmesriik igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile ja esitab komisjonile kogu asjakohase teabe.

Artikkel 18

Loendiga hõlmatud mitteohtlikud jäätmed

1.  Kui liikmesriigil on tõendid selle kohta, et teatavatel kõnealusesse loendisse kuuluvatel jäätmetel ei ole ühtegi IV lisas loetletud omadust, teatab liikmesriik igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile ja esitab komisjonile kõik vajalikud tõendid.

2.  Komisjon vaatab saadud teadetest lähtudes kõnealuse loendi läbi artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras, et otsustada selle loendi kohandamise üle.

3.  Pärast loendi kohandamise vastuvõtmist võivad liikmesriigid käsitada neid jäätmeid kui mitteohtlikke jäätmeid.

Artikkel 19

Ohtlike jäätmete jälgitavus ja kontroll

Kooskõlas käesoleva direktiivi ohtlikke jäätmeid käsitlevate sätetega võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ohtlike jäätmete, tootmine, kogumine ja transportimine, samuti nende ladustamine ja käitlemine toimuks tingimustes, mis tagavad keskkonna ja inimtervise optimaalse kaitse ning käitlejate, tööstusterritooriumite ja inimeste ohutuse, sealhulgas vähemalt meetmed, mis tagavad kõigi ohtlike jäätmete jälgitavuse ja kontrolli tootmisest kuni lõppladustamiseni ja nõuetekohase riskide hindamise nende käitlemise ajal.

2. jagu

erinõuded

Artikkel 20

Jäätmete eraldamine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed nõudmaks, et ohtlike jäätmetega tegelevad asutused ja ettevõtjad ei sega ohtlike jäätmete erinevaid liike ega sega ohtlikke jäätmeid mitteohtlike jäätmetega.

2.  Liikmesriigid soodustavad ohtlike ühendite eraldamist kõigist jäätmevoogudest enne, kui need jõuavad taaskasutusahelasse.

3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid võtta meetmeid, lubamaks erinevat liiki ohtlike jäätmete segamist või ohtlike jäätmete segamist muude jäätmete, ainete või materjalidega, kui täidetakse järgmised tingimused:

   a) jäätmed segab asutus või ettevõtja, kes on saanud loa vastavalt artiklile 28;
   b) täidetakse artiklis 10 sätestatud tingimused;
   c) jäätmekäitluse keskkonnamõju ei muutu halvemaks;
   d) selline tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale.

Artikkel 21

Märgistamine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada ohtlike jäätmete pakendamine ja märgistamine kehtivate rahvusvaheliste ja ühenduse normide kohaselt nende kogumise, veo ja ajutise ladustamise käigus.

2.  Ohtlike jäätmete siirdamisel peab nendega kaasas olema nõukogu 1. veebrurari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 259/93 (jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral)(22) osutatud vorm.

Artikkel 22

Õlijäätmed

Ilma et see piiraks artiklites 20 ja 21 sätestatud ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kohustuste kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teostatavuse korral õlijäätmete kogumine eraldi teistest jäätmetest ja seejärel vastavalt artikli 1 teises lõigus sätestatud jäätmehierarhiale nende käitlemine artiklis 10 nimetatud tingimustel. Võimaluse korral tuleks alati eelistada regenereerimist vastavalt nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivile 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta(23).

Artikkel 23

Toidujäätmed

Töötlemata toidujäätmete taaskasutamine söödana on keelatud. Litsentseeritud ettevõtted viivad läbi toidujäätmete kontrollitava kõrvaldamise ning asjakohaste toimingute abil toidujäätmed steriliseeritakse ja kõrvaldatakse ohutult. Toidujäätmete kasutamist sigade söödas võivad liikmesriigid lubada üksnes tingimusel, et igakülgselt teostatakse järelevalvet ohutu taaskasutamise, steriliseerimise ja määruse (EÜ) nr 1774/2002 teiste sätete järgimise üle.

VI peatükk

Biojäätmed

Artikkel 24

Biojäätmete kogumine ja kasutamine

1.  Eelkõige tegeldakse biojäätmete taaskasutamisega.

2.  Artiklis 1 seatud eesmärkide täitmise eesmärgil arendavad liikmesriigid ...(24) välja biojäätmete eraldi kogumise süsteemi.

3.  Liikmesriigid tagavad, et artiklites 25 ja 26 sätestatud nõuete täitmise järel oleks töödeldud biojäätmeid võimalik laotada põllumajanduse, metsanduse või aianduse eesmärkidel kasutatavale maale.

Artikkel 25

Biojäätmete töötlemine

1.  Biojäätmete tekitajad ja valdajad töötlevad jäätmeid enne maapinnale laotamist, tagamaks, et see on inimeste, loomade ja taimede tervise seisukohast ohutu. Sama menetlust kohaldatakse ka restoranidest ja toitlustusasutustest pärit toidujäätmete suhtes, kui ei ole kohustust kõrvaldada jäätmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 sätetele.

2.  Komisjon võtab artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastu rakendusmeetmed ja määrab kindlaks haiguste leviku ärahoidmise ja taimekaitsega seotud minimaalsed ohutusnõuded.

3.  Tagamaks, et biojäätmete maapinnale laotamine toimub keskkonnaohutul viisil, võtab komisjon artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt vastu rakendusmeetmed ja määrab kindlaks keskkonna- ning kvaliteedikriteeriumid, millele peavad vastama põllumajanduslikul, metsamajanduslikul või aianduslikul eesmärgil kasutatavale maale laotatavad biojäätmed, nii et neid jäätmeid saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks.

4.  Lõikes 3 toodud rakendusmeetmed sisaldavad vähemalt raskete metallide, võõrkehade, elujõuliste seemnete ja taimeosade siduvaid piirväärtusi ning sobivate algmaterjalide loetelu.

5.  Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse kõiki sekundaarmaterjali või -aine keskkonnakahjuliku kasutamise või veoga seotud ohtusid ning need kriteeriumid määratakse tasemel, millega tagatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase.

Artikkel 26

Kontrollimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 25 nõuetele vastamise kontrollimiseks töötatakse välja ja võetakse kasutusele kvaliteedikontrollisüsteemid.

2.  Liikmesriigid tagavad regulaarsete ajavahemike järel kahjulike ainete sisalduse testide teostamise.

Artikkel 27

Ringlussevõtmine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2008 õigusakti ettepanekud biojäätmete ringlussevõtu soodustamiseks.

VII peatükk

Load või registreerimine

1. jagu

Load

1. alajagu

üldsätted

Artikkel 28

Väljaandmine

1.  Liikmesriigid kehtestavad nõude, et iga asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegelda kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingutega, peab hankima selleks loa riigi pädevatelt asutustelt.

Sellistes lubades määratakse:

   a) töödeldavate jäätmete liik ja kogus;
   b) vastava tegevuskoha puhul kehtivad tehnilised nõuded iga lubatava toiminguliigi suhtes;
   c) ohutusabinõud, mida tuleb rakendada;
   d) iga toiminguliigi puhul kasutatav meetod.

Lubades võidakse määrata lisatingimusi ja -kohustusi.

2.  Lubasid võidakse anda määratud tähtajaks ja need võivad olla pikendatavad.

3.  Kui riigi pädev asutus peab kavatsetavat töötlusviisi keskkonnakaitse seisukohast vastuvõetamatuks, keeldub ta luba andmast.

4.  Energia taaskasutamist hõlmava mis tahes loa tingimuseks tuleb seada, et kõnealusel energia taaskasutamisel peab olema kõrge energiatõhususe tase.

Artikkel 29

Loanõuded

Kõik ohtlike jäätmete töötlemise rajatised peavad omama luba vastavalt direktiivile 96/61/EÜ.

Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, sisaldab pädevatele asutustele esitatud loataotlus kavandatud meetmete kirjeldust eesmärgiga tagada, et ettevõte on planeeritud ja varustatud ning toimib viisil, mis vastab töödeldavatele jäätmeliikidele ja nendega seotud riskidele.

Pädevate asutuste väljastatud loas on märgitud:

   töödeldavate ohtlike jäätmete kogused ja liigid;
   jäätmetöötluse tehnilised näitajad, mis tagavad optimaalse keskkonnakaitse ja kindlustavad kõrge ohutustaseme.

Kui mitteohtlikke jäätmeid töötleva rajatise käitaja kavandab toimingute muutmist, mis hõlmaks ohtlikke jäätmeid, siis käsitletakse seda olulise muutusena direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 10 punkti b tähenduses ning kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 12 lõiget 2.

Artikkel 30

Direktiivi 96/61/EÜ alusel antud load

Käesoleva direktiivi artikli 28 lõiget 1 ei kohaldata sellise asutuse või ettevõtja suhtes, kes on saanud loa direktiivi 96/61/EÜ alusel, tingimusel, et luba sisaldab kõiki käesoleva direktiivi artikli 28 lõikes 1 loetletud elemente.

Artikkel 31

Rakendusmeetmed

Vajadusel teeb komisjon ettepanekud võtta vastu eraldi direktiivid, millega kehtestatakse lubade miinimumstandardid eesmärgiga tagada, et jäätmeid töödeldakse vastavalt artiklis 10 sätestatud tingimustele.

Liikmesriigid võivad kehtestada lubadele rangemaid standardeid siseriikliku vajaduste hindamise ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel ning kooskõlas asutamislepingutega.

Artikkel 32

Täiendavad meetmed

(25) aastaks koostab komisjon raporti eesmärgiga kaaluda meetmeid, mis võimaldavad tulemuslikumalt täita artiklis 1 püstitatud eesmärke. Kuue kuu jooksul pärast valmimist esitatakse raport, vajadusel koos ettepanekutega, nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Raportis käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

   a) kas II lisas tuleks teha muudatusi, et:
   i) mitte anda luba juhtudel, mil loetletud tegevuste tulemusena ei suudeta leida kasulikku rakendust nii suurele osale jäätmetest, nagu seda eeldavad artiklis 1 seatud eesmärgid;
   ii) määratleda juhud, mil artiklis 1 püstitatud eesmärkide täitmise tagamiseks tuleks kindlaks määrata ärakasutatava jäätmekoguse suhe taaskasutamise käigus kõrvaldatavasse kogusesse;
   iii) määratleda taaskasutamistegevusega R1 võrreldes erinev(ad) energiatõhususe tase(med);
   iv) korrigeerida võrdlusnäitajaid vastavalt teaduse ja tehnika arengule;
  b) kas I lisas tuleks teha muudatusi, et:
   i) lisada sellesse kõik II lisast välja jäetud tegevused;
   ii) korrigeerida võrdlusnäitajaid vastavalt teaduse ja tehnika arengule; ja
   c) kas konkreetsetele kõrvaldamis- või kaaskasutamistegevustele miinimum-standardite kehtestamine aitab saavutada artiklis 10 sätestatud tingimusi .

Nimetatud raporti esitamise nõue ei takista komisjonil vahepeal muude ettepanekute esitamist.

2. alajagu

erandid

Artikkel 33

Osalemise tingimused

Liikmesriigid võivad vabastada artikli 28 lõikes 1 sätestatud nõudest asutused või ettevõtjad, kes oma jäätmeid ise tekitamiskohas töötlevad.

Kui asutus või ettevõtja nii kõrvaldab kui ka taaskasutab jäätmeid, võidakse ta vabastada üksnes taaskasutamistoimingute suhtes.

Seda vabastust ei kohaldata ohtlike jäätmete töötlemise suhtes.

Artikkel 34

Üldeeskirjad

1.  Kui liikmesriik soovib lubada artikliga 33 ette nähtud erandeid, tagab ta, et asjaomased pädevad asutused näevad iga tegevusliigi suhtes ette üldeeskirjad, milles määratakse erandiga hõlmata võidavate jäätmete liigid ja kogused ning kasutatav töötlemisviis.

Need eeskirjad peavad põhinema parimal võimalikul tehnikal ning olema koostatud nii, et tagatakse vastavus artiklile 10.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 alusel ette nähtud üldeeskirjadest.

2. jagu

Registreerimine

Artikkel 35

Registreerimine

1.  Liikmesriigid tagavad, et riigi pädev asutus peab registrit asutuste ja ettevõtjate kohta, kes erialaselt tegelevad jäätmete kogumise või veoga või kes kauplejate või vahendajatena korraldavad jäätmete töötlemist teiste isikute nimel ja kelle suhtes ei kehti artikli 28 lõikes 1 sätestatud loanõue.

Need asutused ja ettevõtjad peavad vastama teatavatele registreerimisnõuetele.

2.  Kõik 1. jao 2. alajao kohaselt vabastatud asutused ja ettevõtjad tuleb kanda lõikega 1 ette nähtud registrisse.

Bürokraatia vähendamiseks kasutatakse võimaluse korral registreerimisprotsessi jaoks olulise teabe saamiseks pädevates asutustes juba olemasolevaid andmeid.

3.  Komisjon võtab artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras ja tööstusega konsulteerides vastu lõike 1 teises lõigus osutatud registreerimisnõuded.

4.  Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumi piires ja riikidevaheliselt kasutatav jäätmete kogumis- ja veosüsteem tagab kogutavate ja veetavate jäätmete toimetamise asjakohastesse töötlemisrajatistesse vastavalt artiklis 10 sätestatud kohustustele.

Igasuguse jäätmete veo suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006(26) sätteid.

VIII peatükk

Jäätmehooldus

1. jagu

Kavad

Artikkel 36

Jäätmekavad

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused kehtestavad vastavalt artiklile 1 ühe või mitu jäätmekava, mis vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel.

Need kavad peavad eraldi või kombineerituna hõlmama kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise territooriumi.

2.  Lõikega 1 ette nähtud jäätmekavades esitatakse asjaomase geograafilise üksuse olemasoleva jäätmehooldusolukorra analüüs ning meetmed, mis tuleb võtta jäätmetekke vältimiseks, jäätmete korduskasutamiseks, ringlussevõtmiseks, taaskasutamiseks ja ohutuks kõrvaldamiseks.

3.  Jäätmekavad peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmiseks ning mis võimaldab pädevatel ametiasutustel, asutustel ja ettevõtetel kavasid täita. Kui see on asjakohane, koostab komisjon juhised jäätmekäitluse kavandamiseks.

Jäätmekavad peavad sisaldama vähemalt järgmist:

   a) nii tekkivate jäätmete kui ka tõenäoliselt väljastpoolt asjaomase riigi territooriumi pärinevate ja töötlemiseks toodavate jäätmete liik, kogus ja päritolu;
   b) kogumissüsteemid ja töötlemisviisid;
   c) mis tahes erikorraldused jäätmevoogude suhtes, sealhulgas need, mida käsitletakse konkreetsetes ühenduse õigusaktides;
   d) andmed ja hinnangud olemasolevate kõrvaldamisrajatiste ja olulisemate taaskasutamisrajatiste, samuti kindlakskujunenud saastunud kohtade suhtes ning meetmed nende rehabiliteerimiseks;
   e) piisav teave kriteeriumide või tegevuskoha identifitseerimise kujul, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel otsustada tulevaste kõrvaldamisrajatiste või olulisemate taaskasutamisrajatiste jaoks lubade andmise või andmata jätmise suhtes;
   f) füüsilised või juriidilised isikud, kellel on luba jäätmeid käidelda;
   g) üldine jäätmekäitluspoliitika, mis sisaldab kavandatud jäätmekäitlustehnoloogiaid ja -meetodeid.

4.  Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artiklis 14 sätestatud kavandamisnõuetele ning direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 osutatud strateegiale prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks ning hõlmama olulisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja majandushoobade kasutamist.

5.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest vastuvõetud jäätmekavadest ja oma jäätmekavade muutmisest.

Samal ajal esitavad nad komisjonile üldhinnangu selle kohta, kuidas kõnealused kavad toetavad käesoleva direktiivi eesmärke. See hinnang hõlmab strateegilist jäätmekavade keskkonnamõju hinnangut, mis on ette nähtud direktiiviga 2001/42/EÜ.

Artikkel 37

Liikmesriikide koostöö

Liikmesriigid teevad artikli 36 kohaselt jäätmekavasid koostades vajaduse korral koostööd teiste asjaomaste liikmesriikidega.

Liikmesriigid tagavad üldsuse osalemise vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ, eelkõige avaldades jäätmekavad üldsusele avatud veebisaidil.

Artikkel 38

Liikmesriigid võivad võtta vajalikke meetmeid, et takistada jäätmevedusid, mis ei vasta nende jäätmekavadele. Nad teavitavad sellistest meetmetest komisjoni ja teisi liikmesriike.

2. jagu

Jäätmetekke vältimise programmid

Artikkel 39

Algatamine

1.  Liikmesriigid käivitavad vastavalt artiklile 1 ja artiklile 7 jäätmetekke vältimise programmid hiljemalt ...(27).

Miinimumnõudena peaks nimetatud programmide ja neis sisalduvate meetmete eesmärk olema jäätmetekke stabiliseerimine aastaks 2012 ja edasine tunduv vähendamine aastaks 2020.

Need programmid kas integreeritakse artikliga 36 ette nähtud jäätmekavadesse või toimivad nad eraldi programmidena. Need koostatakse sellisel geograafilisel tasandil, mis on kõige sobivam nende tõhusaks kohaldamiseks.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on kaasatud programmide koostamisse ning et sidusrühmadel ja üldsusel on vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ võimalus osaleda kõnealuste programmide väljatöötamisel ja et neil on ka pärast väljatöötamist programmidele juurdepääs.

3.  Komisjon loob teabevahetussüsteemi jäätmetekke vältimise parimate tavade vahetamiseks.

Artikkel 40

Läbivaatamine

Liikmesriigid hindavad oma jäätmetekke vältimise kavasid korrapäraselt, ja vaatavad need läbi vähemalt iga 5 aasta järel. Euroopa Keskkonnaagentuur lisab oma aastaaruandesse ülevaate selliste programmide rakendamise ja lõpuleviimise seisust.

Pärast artiklis 47 sätestatud jäätmekäitluse nõuandefoorumiga konsulteerimist töötab komisjon välja jäätmetekke vältimise programmide hindamise juhised koos artiklis 7 sätestatud indikaatoritega.

Nimetatud juhiste alusel ja koostöös pädevate ametiasutustega viib komisjon läbi programmide hindamise.

18 kuu jooksul pärast vaadeldava viieaastase ajavahemiku lõppu esitab komisjon hindamisaruande selle kohta, kuidas programmid aitavad kaasa neis seatud eesmärkide ning käesoleva direktiiviga kehtestatud sihtide täitmisele.

IX peatükk

Kontroll ja dokumentatsioon

Artikkel 41

Kontrollimised

1.  Pädevad asutused kontrollivad asjakohaselt ja korrapäraselt asutusi ja ettevõtjaid, kes tegelevad jäätmetöötlustoimingutega või erialaselt jäätmete kogumise või veoga või teiste nimel jäätmetöötluse korraldamisega, ja ohtlike jäätmete tekitajaid.

2.  Jäätmete kogumise ja veoga seotud kontroll hõlmab kogutavate ja veetavate jäätmete päritolu ja sihtkohta.

Artikkel 42

Dokumentatsioon

1.  VII peatüki 1. jaos osutatud asutused ja ettevõtjad, jäätmete tekitajad ja jaemüüjad ning jäätmeid koguvad või vedavad asutused ja ettevõtjad peavad kronoloogiliselt dokumenteerima sissetulevad ja väljaminevad jäätmekogused, nende laadi, päritolusektori ja -piirkonna ning asjakohastel puhkudel sihtkoha, kogumise sageduse, kasutatava transpordiliigi ja jäätmete suhtes ette nähtud töötlemisviisi ning võimaldama pädeval asutusel taotluse korral selle teabega tutvuda.

2.  Ohtlike jäätmete kohta säilitatakse kõnealuseid dokumente vähemalt viis aastat.

Pädeva asutuse või eelmise jäätmevaldaja taotlusel esitatakse dokumentaalsed tõendid jäätmekäitlustoimingute tegemise kohta.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad riigiasutused peavad registrit kõigi VII peatüki 1. jaos osutatud asutuste ja ettevõtjate kohta ning võivad nõuda nimetatud asutustelt ja ettevõtjatelt aruandeid.

Liikmesriigid võivad ka mitteohtlike jäätmete tekitajatelt nõuda käesoleva artikli sätete täitmist.

X peatükk

Lõppsätted

Artikkel 43

Aruandlus ja läbivaatamine

1.  Iga viie aasta järel teavitavad liikmesriigid komisjoni sektoriaruande vormis käesoleva direktiivi rakendamisest(28).

Kõnealuse aruande koostamisel võetakse aluseks küsimustik või lühikirjeldus, mille on kehtestanud komisjon nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta(29) artiklis 6 sätestatud korras. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles hõlmatava viieaastase ajavahemiku lõppu.

Liikmesriigid lisavad neisse aruannetesse muuhulgas eriteabe laiendatud tootjavastutuse korra ja oma edusammude kohta jäätmetekke vältimise programmide rakendamisel ja artikliga 7 kehtestatud jäätmetekke vältimise eesmärkide saavutamise kohta.

Aruandluskohustuste kontekstis kogutakse andmeid toidujäätmete kohta, mis võimaldab kehtestada eeskirjad nende ohutuks kasutamiseks, taaskasutamiseks, ringlussevõtmiseks ja kõrvaldamiseks.

2.  Komisjon saadab kõnealuse küsimustiku või lühikirjelduse kuus kuud enne vastavas aruandes hõlmatava ajavahemiku algust.

3.  Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast liikmesriikidelt aruannete saamist vastavalt lõikele 1. Komisjon avaldab ühtlasi hindamisaruande laiendatud tootjavastutuse korra rakendamise asjakohasuse kohta seoses spetsiifiliste jäätmevoogudega ELi tasandil.

Esimeses aruandes, mis koostatakse viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist, kontrollib komisjon direktiivi rakendamist ja esitab vajaduse korral läbivaatamise ettepaneku.

Artikkel 44

Kohandamine tehnika arenguga

Komisjon võtab artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korras vastu muudatused, mida on vaja IV ja V lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. Kõigil muudel juhtudel esitab komisjon õigusakti ettepaneku lisade muutmiseks.

Artikkel 45

Sanktsioonid sätete mittetäitmisel

Liikmesriigid sätestavad karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 20 rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt …(30) ja teavitavad komisjoni viivitamatult kõikidest hilisematest neid mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 46

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee (edaspidi "komitee").

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.  Käesoleva artikli alusel meetmeid kehtestades peab komisjon:

   a) sidusrühmadega nõuetekohaselt konsulteerima;
   b) esitama täpse ajakava;
   c) tagama kõigi käesoleva direktiiviga ette nähtud komiteemenetluste kodukorra ühtlustamise;
   d) tagama menetluse täidetavuse;
   e) tagama üldsuse juurdepääsu menetlusdokumentidele;
   f) vajadusel läbi viima kavandatava meetme keskkonna- ja turumõju uuringu.

Artikkel 47

Jäätmekäitluse nõuandefoorum

1.  Komisjon kutsub ellu jäätmekäitluse nõuandefoorumi.

2.  Nõuandefoorumi ülesanne on esitada kas komisjoni taotlusel või omal algatusel komisjonile arvamusi järgmistes küsimustes:

   a) jäätmekäitluspoliitika väljatöötamine, võttes arvesse vajadust tagada parim võimalik ressursikasutus, jäätmetekke vältimine ja keskkonnale ohutu jäätmekäitlus;
   b) jäätmekäitluse erinevad tehnilised, majanduslikud, halduslikud ja õiguslikud aspektid;
   c) jäätmekäitlusalaste ühenduse õigusaktide, sealhulgas kavade, programmide ja arenguaruannete rakendamine ning selles valdkonnas uute õigusaktide ettepanekute väljatöötamine.

3.  Nõuandefoorum moodustatakse tasakaalustatult liikmesriikide esindajatest ja kõigist jäätmekäitluse küsimustega tegelevatest huvigruppidest, nagu tööstus, sealhulgas väikesed, keskmise suurusega ja käsitööndusettevõtjad, ametiühingud, hulgi- ja jaemüüjad, keskkonnakaitseorganisatsioonid ja tarbijate ühendused.

4.  Nõuandefoorum tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas.

Foorumi kutsub kokku komisjon. Komisjon juhatab koosolekuid.

Vajadusel võidakse moodustada ajutisi töörühmi ja korraldada nende koosolekuid sagedamini.

5.  Komisjon võtab vastu nõuandefoorumi töökorra.

Artikkel 48

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ...(31). Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile nende õigusnormide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisatakse nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viide käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 49

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 75/439/EMÜ, 2006/12/EÜ ja nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta(32) tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele peetakse viideteks käesolevale direktiivile ja neid loetakse VI lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 50

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 51

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

KÕRVALDAMISTOIMINGUD

D 1 Maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilasse jne)

D 2 Pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate heitmete biolagundamine pinnases jne)

D 3 Süvainjektsioon (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)

D 4 Paigutamine maapealsetesse basseinidesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine šahtidesse, tiikidesse või laguunidesse jne)

D 5 Paigutamine tarindprügilatesse (nt jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse jne)

D 6 Heitmine veekogudesse, v.a merre/ookeani

D 7 Bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse kasutuselt mis tahes toiminguga D 1–D 10

D 8 Füüsikalis-keemiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse kasutuselt mis tahes toiminguga D 1–D 10 (nt aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine jne)

D 9 Põletamine maismaal

D 10 Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)

D 11 Jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne mis tahes toimingut D1–D10

D 12 Ümberpakkimine enne mis tahes toimingut D 1–D 11

D 13 Vaheladustamine mis tahes toiminguks D 1–D 12 hulgast (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine nende tekkekohas).

II LISA

TAASKASUTAMISTOIMINGUD

R1 Kasutamine põhimõtteliselt kütusena või muu energiaallikana

R 2 Lahustite taasväärtustamine/regenereerimine

R 3 Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine (sh kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid)

R 4 Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine

R 5 Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine

R 6 Hapete ja aluste regenereerimine

R 7 Reostustõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine

R 8 Katalüsaatorikomponentide taaskasutamine

R 9 Õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil

R 10 Muud taaskasutamistoimingud sekundaartoodete, -ainete ja -materjalide tootmiseks

R 11 Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks

R 12 Prügilagaasist saadud energia taaskasutamine

R 13 Jäätmete kasutamine ehituslikel, tehnilistel, ohutus- või keskkonnaalastel eesmärkidel, mille puhul oleks muidu kasutatud teisi materjale

R 14 Jäätmete vahetamine punktides R 1–R 12 nimetatud toiminguteks

R 15 Jäätmete vaheladustamine mis tahes toiminguks R 1–R 14 hulgast (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine nende tekkekohas)

R 16 Punktides R 1–R 11 nimetatud toimingute tagajärjel saadud materjalide kasutamine

R 17 Jäätmeteks muutunud toodete ja koostisosade korduskasutamine.

III LISA

JÄÄTMETE LAKKAMINE

Rakendused, kus jäätmeid saab kasutada sekundaartoodete, -materjalide või -ainetena:

   väetise või pinnast parandava ainena või nende koostisosana;

   ehitusmaterjali või selle koostisosana;

   pinnasena.

IV LISA

JÄÄTMETE OMADUSED, MIS LUBAVAD NEID PIDADA OHTLIKEKS JÄÄTMETEKS

H1 Plahvatusohtlik: ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on põrutus- või hõõrdumistundlikumad kui dinitrobenseen.

H2 Oksüdeeriv: ained ja valmistised, mis annavad kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega tugevalt eksotermilise reaktsiooni.

H3-A Väga tuleohtlik:

   vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (sealhulgas eriti kergesti süttivad vedelikud), või
   ained ja valmistised, mis võivad iseenesest kuumeneda ja lõpuks õhuga kokkupuutel süttida ümbritseva õhu temperatuuril lisaenergiat vajamata, või
   tahked ained ja valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet süüteallikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, või
   gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad õhu käes normaalrõhul, või
   ained ja valmistised, mis kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldavad ohtlikus koguses kergesti süttivaid gaase.

H3-B Tuleohtlik: vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on vähemalt 21 °C ja mitte rohkem kui 55 °C.

H4 Ärritav: mittesööbivad ained ja valmistised, mis vahetul, pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga võivad tekitada põletikke.

H5 Kahjulik: ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud ulatuses tervisehäireid.

H6 Mürgine: ained ja valmistised (sealhulgas väga mürgised ained ja valmistised), mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma.

H7 Kantserogeenne: ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust.

H8 Sööbiv: ained ja valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada.

H9 Nakkust tekitav: mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist.

H10 Teratogeenne: ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust.

H11 Mutageenne: ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.

H12 Ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või happega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid.

H13 Ökotoksiline: ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnasektorile.

H14 Ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda muud aineid, millel on mõni muu eespool loetletud omadus.

Märkused

1.  Ohtlike omaduste "mürgine" (ja "väga mürgine"), "kahjulik", "sööbiv" ja "ärritav" määramisel võetakse aluseks kriteeriumid, mis on sätestatud muudetud nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta)(33) VI lisa IA ja IIB osas.

2.  Omaduste "kantserogeenne", "teratogeenne" ja "mutageenne" määramiseks ja kõige värskema teabe kajastamiseks vajalikud lisakriteeriumid on esitatud "Ohtlike ainete ja valmististe liigitamise ja märgistamise juhendis", mis sisaldub muudetud direktiivi 67/548/EMÜ VI lisa IID osas.

Katsemeetodid

Kasutatakse meetodeid, mida on kirjeldatud direktiivi 67/548/EMÜ V lisas, kooskõlas kõnealuse direktiivi muudatustega.

V LISA

JÄÄTMETEKKE VÄLTIMISE MEETMED

Meetmed, millega saab mõjutada jäätmetekkega seotud raamtingimusi

1.  Kavandamismeetmete või primaarressursside kättesaadavust ja hinda mõjutavate muude majandushoobade kasutamine.

2.  Keskkonnahoidlikumate ja -säästlikumate toodete ja tehnoloogiate saavutamist käsitleva uurimis- ja arendustegevuse edendamine ning sellise uurimis- ja arendustegevuse tulemuste levitamine ja kasutamine.

3.  Tõhusate ja sihipäraste indikaatorite väljatöötamine, et mõõta seoses jäätmetekkega keskkonnale avaldatavat survet igal tasandil, alates toodete võrdlusest kuni kohalike omavalitsuste ja riiklike meetmeteni.

4.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni toodetest, mis jäätmetekke vältimise kesksel eesmärgil sobivad toodete võrdlemiseks ELi tasandil.

5.  Struktuuri- ja regionaalfondidest toetatavate projektide abikõlblikkuskriteeriumide määratlemine nii liikmesriikide kui ka ELi-väliste riikide puhul, lugedes esmatähtsaks jäätmetekke vältimist – eelkõige parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise võrdlusanalüüside kasutamine.

6.  Lahuskogumissüsteemide sisseseadmise soodustamine liikmesriikides, et tagada kodumajapidamistes tekkivate jäätmete kogumine kooskõlas asjaomastes sektorites kehtivate kvaliteedistandarditega.

Meetmed, millega saab mõjutada kujundamise, tootmise ja turustamise etappi

7.  Ökodisaini edendamine (keskkonnaaspektide süstemaatiline integreerimine tootedisaini eesmärgiga parandada toote keskkonnahoidlikkust toote kogu olelustsükli jooksul).

8.  Jäätmetekke vältimise tehnikate kohta teabe andmine eesmärgiga hõlbustada parima võimaliku tehnika rakendamist tööstuses.

9.  Pädevatele asutustele väljaõppe korraldamine seoses jäätmetekke vältimise nõuete lisamisega lubadesse vastavalt käesolevale direktiivile ning direktiivile 96/61/EÜ.

10.  Meetmete võtmine jäätmetekke vältimiseks rajatistes, mida direktiiv 96/61/EÜ ei hõlma. Sellised meetmed võiksid hõlmata jäätmetekke vältimise hinnanguid või kavasid.

11.  Teadlikkuse suurendamise kampaaniad või äriettevõtete toetamine rahaliselt, otsuste tegemisel või muul viisil. Sellised meetmed on tõenäoliselt eriti tõhusad siis, kui need on suunatud ja kohandatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning toimivad kindlakskujunenud ärivõrgustike kaudu.

12.  Seadusandlike, vabatahtlike kokkulepete, tarbijate/tootjate komiteede või sektoriviisiliste läbirääkimiste kasutamine selleks, et asjaomased ettevõtjad või tööstussektorid seaksid sisse oma jäätmetekke vältimise kavad või eesmärgid või korrigeeriksid ebasäästlikke tooteid või pakendeid.

13.  Kiitust väärivate keskkonnahooldussüsteemide, sealhulgas ISO 14001 propageerimine.

Meetmed, millega saab mõjutada tarbimise ja kasutamise etappi

14.  Majandushoovad, nagu keskkonnahoidlike ostude soodustamine või kohustusliku tarbijamakse sisseseadmine sellistelt pakenditelt või pakendielementidelt, mis muidu oleksid tasuta või maksaksid vähem.

15.  Üldsusele või konkreetsele tarbijarühmale suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja teabe jagamine.

16.  Usaldusväärsete ökomärgiste edendamine.

17.  Jäätmetekke vältimise alast teavet ja väiksema keskkonnamõjuga toodete kättesaadavust käsitlevad kokkulepped tööstusega, näiteks selliste tootekomiteede kasutamine, nagu seda tehakse integreeritud tootepõhimõtete raames, või jaemüüjatega.

18.  Riigihangete ja erasektori hangetega seoses keskkonnaalaste ja jäätmetekke vältimise kriteeriumide integreerimine pakkumiskutsetesse ja lepingutesse vastavalt komisjoni poolt 29. oktoobril 2004 avaldatud "Keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamatule".

19.  Sobivate kasutamisest kõrvaldatud toodete korduskasutamise ja/või parandamise edendamine, eriti parandamise või korduskasutamise võrgustike loomise või toetamise teel.

VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2006/12/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõike 1 punkt a

Artikli 3 punkt a

Artikli 1 lõike 1 punkt b

Artikli 3 punkt b

Artikli 1 lõike 1 punkt c

Artikli 3 punkt c

Artikli 1 lõike 1 punkt d

Artikli 3 punkt d

Artikli 1 lõike 1 punkt e

Artikli 3 punkt m

Artikli 1 lõike 1 punkt f

Artikli 3 punkt j

Artikli 1 lõike 1 punkt g

Artikli 3 punkt e

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 6

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 lõige 1

Artikkel 1

Artikli 3 lõige 2

-

Artikkel 4

Artikkel 10

Artikkel 5

Artikkel 13

Artikkel 6

-

Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 36

Artikli 7 lõige 4

-

Artikkel 8

Artikkel 11

Artikkel 9

Artikkel 28

Artikkel 10

Artikkel 28

Artikkel 11

Artiklid 33 ja 34

Artikkel 12

Artikkel 35

Artikkel 13

Artikkel 41

Artikkel 14

Artikkel 42

Artikkel 15

Artikkel 12

Artikkel 16

Artikkel 43

Artikkel 17

Artikkel 44

Artikkel 18

Artikkel 46

Artikkel 19

Artikkel 48

Artikkel 20

Artikkel 49

Artikkel 21

Artikkel 50

Artikkel 22

Artikkel 51

I lisa

-

IIA lisa

I lisa

IIB lisa

II lisa

III lisa

-

IV lisa

VI lisa

Direktiiv 75/439/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 3 punkt j

Artikkel 2

Artiklid 22 ja 10

Artikli 3 lõiked 1 ja 2

-

Artikli 3 lõige 3

Artikkel 10

Artikkel 4

Artikkel 10

Artikli 5 lõige 1

-

Artikli 5 lõige 2

-

Artikli 5 lõige 3

-

Artikli 5 lõige 4

Artiklid 28 ja 35

Artikkel 6

Artikkel 28

Artikli 7 punkt a

Artikkel 10

Artikli 7 punkt b

-

Artikli 8 lõige 1

-

Artikli 8 lõike 2 punkt a

-

Artikli 8 lõike 2 punkt b

-

Artikli 8 lõige 3

-

Artikkel 9

-

Artikli 10 lõige 1

Artikkel 20

Artikli 10 lõige 2

Artikkel 10

Artikli 10 lõiked 3 ja 4

-

Artikli 10 lõige 5

Artiklid 15–18

Artikkel 11

Artikkel 35

Artikkel 12

Artikkel 35

Artikli 13 lõige 1

Artikkel 41

Artikli 13 lõige 2

-

Artikkel 14

-

Artikkel 15

-

Artikkel 16

-

Artikkel 17

-

Artikkel 18

Artikkel 43

Artikkel 19

-

Artikkel 20

-

Artikkel 21

-

Artikkel 22

-

I lisa

-

Direktiiv 91/689/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

-

Artikli 1 lõige 2

-

Artikli 1 lõige 3

Artikkel 3

Artikli 1 lõige 4

Artiklid 3 ja 15–18

Artikli 2 lõige 1

Artikkel 43

Artikli 2 lõiked 2−4

Artikkel 20

Artikkel 3

Artiklid 28–34

Artikli 4 lõige 1

Artikkel 41

Artikli 4 lõike 2 punkt 3

Artikkel 42

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 21

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 41

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 42

Artikkel 6

Artikkel 36

Artikkel 7

-

Artikkel 8

-

Artikkel 9

-

Artikkel 10

-

Artikkel 11

-

Artikkel 12

-

I ja II lisa

-

III lisa

IV lisa

(1) ELTs seni avaldamata.
(2) ELT C 309, 16.12.2006, lk 55.
(3) ELT C 229, 22.9.2006, lk 1.
(4) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2007. aasta seisukoht.
(5) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.
(6) EÜT C 76, 11.3.1997, lk 1.
(7) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(8) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 401.
(9) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).
(10) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2007/2006 (ELT L 379, 28.12.2006, lk 98).
(11) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/20/EÜ (ELT L 70, 16.3.2005, lk 17).
(12) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(13) ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.
(14) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
(15)* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(16) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
(17) EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega nr 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).
(18)* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(19)* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(20)* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(21)* Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(22) EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2557/2001 (EÜT L 349, 31.12.2001, lk 1).
(23) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/76/EÜ (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91).
(24)* Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(25)* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(26) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(27)* 18 kuu möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest.
(28) Jäätmeteket ja -töötlust käsitleva kvantitatiivse teabe aruanded viiakse määruse (EÜ) nr 2150/2002 reguleerimisalasse. Aruannete esitamise sagedused ja tähtajad sätestatakse kõnealuse määruse lisades.
(29) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(30)* 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(31)* 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(32) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 166/2006.
(33) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/102/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 241).


Jäätmete ringlussevõtt
PDF 148kWORD 87k
Euroopa Parlamendi resolutsioon jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta (2006/2175(INI))
P6_TA(2007)0030A6-0438/2006

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teemal "Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia" (KOM(2005)0666);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2 ja 6, mille kohaselt tuleb ühenduse eri poliitikavaldkondadesse kaasata keskkonnakaitsenõuded, et edendada majandustegevuse arengut keskkonnasäästlikul viisil;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 175;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta(1) ("6. keskkonnaalane tegevusprogramm"), eriti selle artiklit 8;

–   võttes arvesse komisjoni teatist "Loodusvarade säästva kasutamise temaatiline strateegia" (KOM(2005)0670) ("loodusvarade strateegia");

–   võttes arvesse oma 20. aprilli 2004. aasta resolutsiooni komisjoni teatise "Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu strateegia" kohta(2);

–   võttes arvesse oma 19. novembri 2003. aasta resolutsiooni nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete raamdirektiiv) järelraporti kohta(3);

–   võttes arvesse oma 14. novembri 1996. aasta resolutsiooni teemal "Komisjoni teatis ühenduse jäätmehoolduskava läbivaatamise ja jäätmepoliitikat käsitleva nõukogu otsuse eelnõu kohta"(4) ning nõukogu 24. veebruari 1997. aasta otsust ühenduse jäätmehoolduskava kohta(5);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu otsuseid, eriti kohtuasjades C-203/96, C-365/97, C-209/98, C-418/99, C-419/99, C-9/00, C-228/00 ja C-458/00, C-416/02 ning C-121/03;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0438/2006),

Sissejuhatus

A.   arvestades, et 6. keskkonnaalase tegevusprogrammi artiklis 8 on ELi jäätmepoliitikaga seonduvalt sätestatud väga selged eesmärgid, ülesanded ja põhimõtted;

B.   arvestades, et 6. keskkonnaalase tegevusprogrammi artikli 8 lõike 2 punktis iv nähakse ette ehitus- ja lammutusprahti, reoveesetteid ja biolagunevaid jäätmeid käsitlevate direktiivide väljatöötamine või läbivaatamine;

Praegune olukord

C.   arvestades, et vaatamata ELi jäätmepoliitika raames viimase 30 aasta jooksul tehtud mõningatele edusammudele on järgmised probleemid endiselt lahendamata:

1. pidevalt kasvab nii ohtlike kui mitteohtlike jäätmete maht;

2. jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu võimalusi ei ole täies ulatuses ära kasutatud;

3. illegaalsete (piiriüleste) jäätmevedude arvu kasv jätkub;

4. jäätmekäitlusega kaasneb õhu, vee ja pinnase saastamine;

5. puuduvad teatud olulisi jäätmevooge käsitlevad õigusaktid;

6. jäätmealaseid õigusakte rakendatakse paljudel juhtudel ebatõhusalt;

7. liikmesriigid lähenevad jäätmeprobleemide lahendamisele erinevalt;

8. ühenduse jäätmealaste õigusaktide praegune sõnastus tekitab teatavaid tõlgendamisprobleeme;

D.   arvestades, et majandus sarnaneb ökosüsteemile: mõlemad kasutavad toormena energiat ja materjale ning muudavad need saadusteks ja protsessideks selle erinevusega, et meie majanduses on ressursivood lineaarsed, loodus aga toimib tsüklitena; ja arvestades, et ökosüsteemi toimimise käigus muudetakse päikesevalgusest saadud energia abil jäätmed loodusvaradeks, kuid tööstuslikud protsessid seda ei suuda; arvestades, et majanduse ja rahvastiku arvu kiire kasvu taustal kujutavad tootmise ja toodanguga kaasnevad jäätmevood, mida loodus ei suuda vastu võtta ja uuteks loodusvaradeks muuta, endast säästvuse seisukohalt üha suuremat probleemi;

E.   arvestades, et praeguse tootmis- ja tarbimissüsteemi kiire ümberkujundamine on hädavajalik; arvestades, et peamiseks eesmärgiks on tarbimise muutmine säästvamaks ning toorme hankimise, tootmise ja tootekujunduse protsesside viimine võimalikult suurde kooskõlla looduslike protsesside ja lahendustega,

F.   arvestades, et looduslike süsteemide toimimise sügavam mõistmine ja tootmise korraldamine loodusest eeskuju võttes võib parandada keskkonna seisundit ja määrata lõpliku tulemuse;

G.   arvestades, et tihedamalt integreeritud ja süsteemipõhisemate lähenemisviiside edendamine, nagu tööstuse rühmitamine, funktsionaalne mõtlemine (toodete muutmine teenusteks), materjalikulu vähendamine ja looduse jäljendamisel põhineva tehnoloogia arendamine, on vahend jäätmetekke vältimiseks;

ELi jäätmepoliitika arendamise eesmärgid

H.   arvestades, et enamikes liikmesriikides on jäätmete kõrvaldamine, eriti prügilates ladestamine, endiselt kõige tavapärasem jäätmekäitlusviis;

I.   arvestades, et jäätmetekke vältimine, jäätmete korduvkasutus ja ringlussevõtt ning energia taaskasutamine (toodud tähtsuse järjekorras) võib aidata kaasa loodusressursside säästmisele;

J.   arvestades, et ühenduse ja liikmesriikide jäätmetekke vältimist kajastavad eesmärgid on jäänud saavutamata, vaatamata sellele, et vältimine on ka praegu kõige tähtsam eesmärk;

K.   arvestades, et kuna ühenduse tasandil puuduvad piisavad miinimumstandardid, mis oleksid kohaldatavad paljude taaskasutuse ja ringlussevõtuga tegelevate ettevõtete suhtes, on keskkonnakaitse tase liikmesriikides erinev, tekkinud on nn ökodumping ja konkurentsimoonutused;

1.   tunnustab komisjoni teatist "Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia" kui tulevase jäätmepoliitika üle arutlemise alust;

2.   rõhutab, et jäätmekäitluse sisuline eesmärk on saavutada keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, mitte hõlbustada jäätmete taaskasutamise siseturu toimimist;

3.   rõhutab, et keskkonnamõju tuleks arvesse võtta mitte üksnes EL piires, vaid ka väljaspool ELi;

4.   toonitab jäätmekäitluse üldpõhimõtete – ettevaatuspõhimõtte ja põhimõtte "saastaja maksab" – ning jäätmetekitaja vastutuse põhimõtte, mõne jäätmevoo puhul tootja vastutuse põhimõtte, läheduse põhimõtte ja isemajandamise põhimõtte olulisust;

Peamised tegevused

5.   rõhutab, et ühenduse olemasolevate jäätmealaste õigusaktide täielik rakendamine ja võrdne jõustamine kõikides liikmesriikides on peamine prioriteet;

6.   avaldab kahetsust asjaolu üle, et vaatamata jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise ettepanekule on ikka puudu mitu konkreetset rakendusmeedet ja -meetodit (mis nähti ette 6. keskkonnaalases tegevusprogrammis);

Olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja ajakohastamine

7.   rõhutab, et mõistete tähendusi tuleks muuta ainult selgitamise eesmärgil, mitte aga selleks, et nõrgendada keskkonnakaitse eeskirju või soodustada teatud mõistete omaksvõtmist avalikkuse poolt (näiteks sõnade "jäätmed" või "kõrvaldamine" negatiivse kõrvaltähenduse pehmendamise teel);

8.   rõhutab, et poliitilised otsused, näiteks otsused jäätmete, taaskasutuse ja kõrvaldamise mõistete kohta, tuleks võtta vastu mitte komiteemenetluse, vaid kaasotsustamismenetluse korras;

9.   rõhutab, et komiteemenetlust tuleks kasutada ainult mittepoliitiliste otsuste puhul, eriti tehnilist ja teaduslikku laadi otsuste puhul;

10.   on vastu jäätmete üldisele deklassifitseerimisele, mille tulemuseks võib olla ebaõige keskkonnaalane käsitlus ja jäätmevoogude jälgitavuse kadumine; rõhutab, et jäätmete deklassifitseerimise menetlused võivad kõne alla tulla ainult erandjuhtudel, mis puudutavad homogeenseid jäätmevooge, näiteks komposti, ringlusse võetud täitematerjale ning taaskasutatud paberit ja klaasi;

11.   rõhutab, et jäätmeid tohiks lõppjäätmetena määratleda üksnes pärast seda, kui kõnealust jäätmevoogu on korduvkasutatud, ringlusse võetud või taaskasutatud - välistamata võimalust, et taaskasutamise käigus tekivad uued jäätmed - ja see vastab kokkulepitud, eesmärgiga sobivatele Euroopa standarditele, ning pärast jälgitavuse reeglite kehtestamist ja kohaldamist;

12.   nõuab, et kõik energia taaskasutuseks või põletamiseks mõeldud jäätmed peavad jääma jäätmeteks ja nende suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ, mis käsitleb jäätmepõletust(6) ("jäätmepõletusdirektiiv");

13.   rõhutab, et jäätmete raamdirektiivi lisades toodud taaskasutamise ja kõrvaldamise meetmete nimekirjad tuleks uuesti läbi vaadata ning neid tuleks kaasotsustamismenetluse korras kohandada käesoleval ajal rakendatavate jäätmekäitlusviisidega;

14.   jääb äärmiselt kahtlevale seisukohale kavandatud energiatõhususe arvutamise meetodi suhtes ning tõsiasja suhtes, et seda meetodit tuleb kohaldada ainult olmejäätmete põletustehaste suhtes; kutsub komisjoni üles jäätmepõletusdirektiivi läbi vaatama, et kehtestada võrdsed keskkonnaalased standardid (heitmete ja energiatõhususe kohta) nii jäätmete põletustehastele kui ka koospõletamistehastele;

Olelustsüklil põhineva mõtteviisi kaasamine jäätmepoliitikasse

15.   rõhutab jäätmehierarhia tähtsust, millega kehtestatakse tegevuste prioriteedid alanevas järjekorras:

   vältimine;
   korduskasutamine;
   materjalide ringlussevõtt;
   muu taaskasutus, näiteks energia taaskasutus;
   jäätmete kõrvaldamine
  

kui jäätmehoolduse põhireeglit nii jäätmetekke vähendamise kui ka jäätmete tekitamise ja hooldusega tervisele ja keskkonnale tekitatavate kahjulike mõjude vähendamise eesmärgi saavutamisel;

16.   peab olelustsüklil põhinevat mõtteviisi jäätmete keskkonna- ja tervisemõju hindamise seisukohalt kasulikuks kontseptsiooniks; rõhutab, et jäätmehierarhia põhineb kõnealusel kontseptsioonil, ent tunnistab, et olelustsüklil põhinevaid ja muid analüüse on erandjuhtudel võimalik kasutada jäätmehierarhiast kõrvalekaldumiseks, ehkki ainult siis, kui on täiesti ilmne, et mõni teine valik on tõepoolest parem keskkonna- või tervishoiukaalutlustel või põhjendamatult kõrgete kulude vältimiseks;

Alusteadmiste parandamine

17.   toetab ELi jäätmepoliitikat puudutavate alusteadmiste parandamist, rõhutades samas, et olulisem on selgepiiriliste meetmete rakendamine;

Jäätmetekke vältimine

18.   avaldab kahetsust 6. keskkonnaalases tegevusprogrammis prioriteetse meetmena käsitletud, kõiki asjaomaseid jäätmeid hõlmavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete vähendamisülesannete puudumise üle; palub komisjonil teha eesmärke käsitlev ettepanek 6. keskkonnaalase tegevusprogrammi lõpliku hindamise käigus;

19.   kutsub komisjoni üles esitama selgepiirilisi ettepanekuid jäätmetekke vältimise meetmete kohta tootepoliitika, kemikaalipoliitika ja ökodisaini valdkonnas, mille eesmärk on vähendada nii jäätmete tekitamist kui ka ohtlike ainete sisaldust jäätmetes ning seeläbi edendada jäätmete ohutut ja keskkonnasõbralikku käitlemist; rõhutab keskkonnale vähem ohtlike toodete ja tehnoloogiate ning taaskasutuseks ja ringlussevõtuks enam sobivate toodete edendamise olulisust;

20.   juhib tähelepanu jäätmestrateegia ja teiste strateegiate, eriti loodusvarade säästva kasutamise, säästva arengu ja tervikliku tootepoliitika vastastikusele toimele;

21.   kutsub komisjoni üles töötama 2008. aastaks välja loodusvarade strateegias osutatud näitajad;

22.   rõhutab, et tootja vastutuse kontseptsiooni õige rakendamine on jäätmetekke vältimise tõhus vahend;

23.   juhib tähelepanu jäätmepoliitikat käsitlevate teabekampaaniate rollile, eriti seoses jäätmetekke vältimisega ja üldsuse teadlikkuse tõstmisega säästva jäätmehoolduse kasulikkuse kohta;

24.   kutsub komisjoni üles tugevdama nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivis 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta(7) (IPPC-direktiiv) alusel välja töötatud parima võimaliku tehnoloogia viitedokumentide (BREF-dokumendid) neid aspekte, mis puudutavad jäätmetekke vältimist, ja lisama neile dokumentidele asjakohased suunised;

Korduskasutamine

25.   kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid meetmeid korduskasutuse ja parandusmeetmete edendamiseks:

   korduskasutuskeskuste akrediteerimine;
   alandatud käibemaksumäära rakendamine toodetele, mida müüvad akrediteeritud korduskasutuskeskused;
   tegevuskava koostamine korduskasutuse standardite väljatöötamiseks kogu ELi ulatuses;
   korduskasutustegevuste jälgimise ja aruandluse tagamine;

Jäätmeid taaskasutava Euroopa ühiskonna suunas

26.   rõhutab, et on oluline saavutada ELi tasandil taaskasutuse ja ringlussevõtu ühised miinimumstandardid ning et võrdsed tingimused saavad tekkida ainult kogu ELis rakendatavate majanduslike mehhanismide ühtlustamise kaudu;

27.   rõhutab jäätmete tekkekohtades jäätmete sorteerimise, ringlussevõtuga seonduvate ülesannete ja tootja vastutuse olulisust teatud jäätmevoogude ringlussevõtu ulatuse suurendamise seisukohalt;

28.   tunnistab tõhusama koostöö vajadust ELi piiriüleste jäätmeprobleemide lahendamiseks;

29.   toonitab, et mis tahes materjalipõhiseid meetmeid ringlussevõtu edendamiseks tuleks kohaldada tihedas seoses jäätmevoopõhise lähenemisega; kutsub komisjoni üles lähemalt uurima sellise strateegia teostatavust ja majanduslikku elujõulisust;

30.   kutsub komisjoni veel kord üles esitama kooskõlas 6. keskkonnaalase tegevusprogrammiga ettepanekuid biolagunevaid jäätmeid, ehitus- ja lammutusprahti ning reoveesetteid käsitlevate eraldiseisvate direktiivide kohta;

31.   palub komisjonil jätkata tööd polüvinüülkloriidide (PVK) keskkonnaaaspekte käsitleva rohelise raamatuga (KOM(2000)0469);

32.   nõuab kõrvaldamisele minevate jäätmete koguste vähendamist miinimumini; kutsub komisjoni veel kord üles tegema ettepanekut, vaatamaks läbi nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(8), lisades sellele alljärgneva ajakava:

   alates 2010. aastast käärimisvõimelisi komponente sisaldavate eeltöötlemata jäätmete prügilas ladestamise keeld;
   alates 2015. aastast paberi, papi, klaasi, tekstiili, puidu, plastmassi, metalli, kummi, korgi, keraamika, betooni, telliskivide ja glasuurplaatide prügilas ladestamise keeld;
   alates 2020. aastast kõikide taaskasutuskõlblike jäätmete prügilas ladestamise keeld;
   alates 2025. aastast kõikide jäätmejääkide prügilas ladestamise keeld, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu või ohtlik (näiteks filtrituhk);

33.   on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta(9) rakendatakse ÜRO Baseli konventsiooni(10) ja OECD otsuste juriidilisi kohustusi(11); toetab ökodumpingu ja ebaseadusliku taaskasutamise tõkestamist ning rõhutab, et jäätmeveo reguleerimise eesmärk on edendada jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu viisil, millega tagatakse keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

34.   rõhutab liikmesriikide õigust kohaldada läheduse ja isemajandamise põhimõtet segaolmejäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel, et edendada jäätmekäitluse ja jäätmete põletamise võimaluste planeerimist riigi tasandil;

o
o   o

35.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(2) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 401.
(3) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 400.
(4) EÜT C 362, 2.12.1996, lk 241.
(5) EÜT C 76, 11.3.1997, lk 1.
(6) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
(7) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.
(8) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.
(9) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
(10) Baseli 22. märtsi 1989. aasta konventsioon ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli kohta (nõukogu otsus 93/98/EMÜ, EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1).
(11) OECD nõukogu 14. juuni 2001. aasta otsus C(2001)107/lõplik otsuse C(92)39/lõplik läbivaatamise kohta, mis käsitleb taaskasutamiseks mõeldud jäätmete üle piiri viimise kontrolli.


Naiste roll Türgis
PDF 145kWORD 80k
Euroopa Parlamendi resolutsioon naiste rolli kohta Türgi ühiskondlikus, majandus- ja poliitilises elus (2006/2214(INI))
P6_TA(2007)0031A6-0003/2007

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2006. aasta teatist "Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2006–2007" (KOM(2006)0649) ning eriti selles sisalduvat arenguaruannet Türgi kohta;

–   võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2005. aasta teatist "Laienemise strateegiadokument 2005" (KOM(2005)0561);

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas(1);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2005. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta Türgi sotsiaal-, majandus- ja poliitilises elus(2);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17. detsembri 2004. aasta otsust alustada 3. oktoobril 2005 Türgiga läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses;

–   võttes arvesse ühenduse õigustikku naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 12. märtsi 2003. aasta soovitust Rec(2003)3 liikmesriikidele naiste ja meeste tasakaalustatud osalemise kohta poliitiliste ja riiklike otsuste tegemisel;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1996. aasta konventsiooni nr 177 kodutöö kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi–Türgi ühise nõuandekomitee aruannet "Naised ja tööhõive", mis koostati Kayseris (Türgi) 14. juulil 2006;

–   võttes arvesse Türgi parlamendikomisjoni 2006. aasta aruannet tavadest lähtuvate ja aumõrvade ning naiste ja laste vastu suunatud vägivalla kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. novembri 2005. aasta otsust Türgi õigusnormide kohta, mis käsitlevad islami pearäti kandmist kõrgkoolides(3);

–   võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle 1999. aasta vabatahtlikku protokolli, mis on rahvusvahelise õiguse osaks ning mille osaline on Türgi vastavalt 1985. ja 2002. aastast, ning võttes arvesse Türgi põhiseaduse artiklit 90, milles sätestatakse, et rahvusvaheline õigus on Türgi siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0003/2007),

A.   arvestades, et ühenduse õigustiku vastuvõtmine on kohustuslik Euroopa Liiduga ühineda soovijatele ja arvestades, et naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus on ühenduse õigustiku osa;

B.   arvestades, et komisjoni eespool nimetatud 9. novembri 2005. aasta strateegiadokumendis sisalduv aruanne Türgi edusammude kohta ühinemisettevalmistustes tuvastab naiste olukorra suhtes muu hulgas järgmised peamised murettekitavad valdkonnad: naistevastane vägivald, eelkõige koduvägivald ja aukuriteod, kõrge kirjaoskamatuse määr, naiste vähene osalemine parlamendis ja kohalikes esindusorganites ning naiste vähene osalemine ja valdav diskrimineerimine tööturul, arvestades, et naiste majanduslik sõltumatus on väga oluline nende emantsipatsioonile ja peaks Türgit eriti puudutama;

C.   arvestades, et komisjon on oma 2006. aasta arenguaruandes Türgi kohta jõudnud järeldusele, et naiste õiguste koha pealt on õiguslik raamistik üldiselt rahuldav, kuid et selle rakendamine jääb väljakutseks,

1.   rõhutab, et inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste austamine on ELi liikmesuse conditio sine qua non ning kutsub komisjoni üles asetama naiste õiguste küsimust Türgiga peetavate läbirääkimiste kesksele kohale;

2.   väljendab heameelt selle üle, et Türgi ja Euroopa Liidu vaheliste ühinemisläbirääkimiste sisuline osa on alanud; avaldab siiski kahetsust, et viimasel aastal on reformid Türgis aeglustunud ja et probleemid naiste õiguste vallas püsivad;

Õigusnormide rakendamine ja koordineerimine

3.   märgib, et naiste õigusi puudutav õiguslik raamistik on üldiselt rahuldav, kuid on seisukohal, et selle rakendamine on endiselt puudulik; kordab seetõttu oma nõuet täielikult ja tulemuslikult rakendada ühenduse õigustikku naiste õiguste valdkonnas, eriti riigi vaesemates piirkondades;

4.   nõuab tungivalt, et Türgi valitsus kiirendaks naiste õigusi käsitlevate uute õigusaktide rakendamist, et tagada nende täielik kooskõla ühenduse õigustikuga ja nende tõhus rakendamine praktikas;

5.   juhib tähelepanu sellele, et 2005. aasta juunis jõustunud Türgi uus karistusseadustik suurendab küll tunduvalt naiste põhiõigusi, kuid et Euroopa direktiive naiste ja meeste võrdõiguslikkuse alal ei ole ikka veel täielikult üle võetud; võtab murelikult teadmiseks (edutud) katsed naiste õiguste alaseid õigusakte kehtetuks tunnistada;

6.   taunib tõsiasja, et Türgi kagupiirkondades tüdrukuid sündimisel ei registreerita ning et see takistab võitlust sundabielude ja aukuritegude vastu, kuna ohvritel ei ole ametlikku identiteeti; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud jätkaksid kõigi vajalike meetmete võtmist tagamaks, et kõik lapsed Türgis registreeritakse sündimisel;

7.   rõhutab, et Türgi valitsus peaks säilitama ja vajadusel sisse seadma üleriigilise abielude seadusliku registreerimise, et tagada iga mehe ja naise täielik õigus kodakondsuse hüvedele, nagu juurdepääs haridusele ja tervishoiule ning võrdne juurdepääs tööturule;

8.   väljendab heameelt, et Türgis on loodud naiste seisundi nõuandekogu ("nõuandekogu"), kes annab nõu naiste õigustega seotud riigi poliitika kavandamisel ja ellurakendamisel;

9.   rõhutab vajadust kaasata nõuandekogusse sotsiaalpartnerid, soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide (VVO) esindajad ning ametiühingute esindajad, mida praeguseks ei ole tehtud, ja nõuab tungivalt, et asjaomased ametivõimud kasutaksid nõuandekogu efektiivselt, et saavutada tõhus koordineerimine sidusrühmade vahel;

Kodanikuühiskond

10.   väljendab oma jätkuvat muret, mis puudutab valitsusväliste organisatsioonide ja Türgi valitsuse vahelist koostööd;

11.   nõuab kõigi VVOde, ka vabade ja sõltumatute naisorganisatsioonide võrdset kohtlemist;

12.   on seisukohal, et naiste õiguste eest vastutava Türgi riigiministri kohtumine 55 Türgi naisorganisatsiooni esindajatega – koos otsusega seada sisse paremini korrastatud koostöö ja tõhus koordineerimine ministeeriumi ja VVOde vahel – kujutavad endast häid tavasid, mida tuleks regulaarselt korrata; loodab näha selle poliitilise tahte praktilist väljundit tulevikus erialgatuste ja -meetmete kujul;

13.   kutsub komisjoni ja Türgi valitsust üles tunnustama naiste õigustega tegelevate VVOde rolli põhiliste ja olulise tähtsusega partneritena ametlike ja alaliste struktuuride ja institutsioonide kaudu ning kaasama VVOsid ELi ühinemisläbirääkimiste protsessi struktureeritult vastavalt sätestatud korrale;

14.   kutsub Türgi valitsust üles käivitama ulatuslikku kampaaniat, et kujutada kogu ühiskonnale naisi kui majandusliku ja sotsiaalse arengu edasiviijaid;

15.   tunnustab naiste õigustega tegelevate VVOde kasvavat muret seoses probleemidega, millega nad puutuvad kokku ELilt toetuste saamise ulatuslike menetluste käigus ning toetusi saanud projektide elluviimise juures; märgib, et paljud naiste õigustega tegelevad VVOd kõhklevad taotlemisel ja jäävad seetõttu ilma olulise tähtsusega ressursist;

16.   tervitab STGM (kodanikuühiskonna arenduskeskus) asutamist, mis aitab kaasa kodanikuühiskonna arendamisel;

17.   kutsub komisjoni üles osutama täiendavat abi, suurendades muu hulgas teiste abikeskuste võimekust;

Andmed, lähtepunktid ja eesmärgid

18.   märgib, et ikka puuduvad täpsed andmed naiste olukorra kohta Türgis ja et olemasolevad andmed ei hõlma veel kõiki naiste olukorra, rolli ja õigustega seotud probleeme;

19.   tunneb sellega seoses heameelt 2007. aasta algul Türgi Riikliku Statistikainstituudi käivitatud algatuse üle esitada ühiskonna-, kultuuri- ja majanduselu "soolist statistikat" ja sealhulgas andmeid soolise palgaerinevuse kohta;

20.   tervitab ELi–Türgi ühisprojekti "Soolise võrdõiguslikkuse edendamine", mille eesmärgiks on tugevdada sidusrühmade võimekust kaitsta naisi koduvägivalla eest ja tervitab osana projektist algatust "Riiklik teadusuuring naistevastase vägivalla põhjuste ja tagajärgede kohta", mille eesmärgiks on luua andmebaas naistevastase vägivalla kohta;

21.   kutsub Türgi valitsust üles esitama täpseid ja usaldusväärseid andmeid naiste kirjaoskamatuse määra, naiste haridusele võrdse juurdepääsu, naiste tööhõives osalemisega seotud probleemide, naistevastase vägivalla ja aumõrvade ning sundabielude kohta;

22.   kutsub komisjoni üles seadma Euroopa Ülemkogule esitatavates ümberkorralduste edenemist käsitlevates aruannetes selged suunised ning täpsed lühikese, keskmise ja pika tähtajaga eesmärgid naiste õiguste vallas;

23.   kutsub Türgi valitsust üles tagama, et kõik naised, olenemata nende keelest, rassist, etnilisest kuuluvusest, nahavärvusest, poliitilistest või muudest veendumustest ja usutunnistusest kaasatakse naiste õiguste programmidesse;

24.   tunneb ärevust komisjoni tähelepaneku üle, et perekonnakaitseseadust kohaldatakse üksnes osaliselt ja kutsub Türgi ametivõime viivitamatult üles rakendama seda korrektselt ja tõhusalt, kuna see aitab kaasa naiste positsiooni ja õiguste kaitsele perekonnas;

Naistevastane vägivald

25.   märgib, et naistevastane vägivald on ikka veel probleemiks ja mõistab hukka naistevastased vägivallateod, sealhulgas aumõrvad, koduvägivalla, sundabielud ja polügaamia;

26.   võtab teadmiseks komisjoni märkuse, et hoolimata Türgi uue karistusseadustiku sätetest, mille kohaselt loetakse "aumõrvad" mõrva puhul raskendavaks asjaoluks, kujutavad kohtute määratud karistused, nagu komisjon täheldab, endast segast pilti; kutsub õigusasutusi üles kohaldama ja tõlgendama karistusseadustiku sätteid korrektselt ja tõhusalt, et selliseid kuritegusid vältida; samuti tagama, et naiste vastu suunatud kuritegude puhul ei oleks võimalik mingil viisil vähendada või leevendada karisust;

27.   on sügavalt mures tõsiasja üle, et jätkuvalt esineb naiste enesetappe perekonna mõju tõttu, eriti ida- ja kagupiirkondades; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud kaitseksid naisi sellise surve eest, mida avaldavad neile nende perekonnad ja et nad esitaksid konkreetseid ja usaldusväärseid andmeid naiste enesetappude kohta, eriti nimetatud piirkondades;

28.   kutsub avalikke asutusi (õigus-, haldus-, politsei-, tervishoiusüsteemi) üles pakkuma vägivalla ohvriks langenud naistele Türgis igasugust vajalikku kaitset;

29.   rõhutab, et ohvrikaitse ja ohvriabi mitteosutamise korral peaksid avalikud asutused algatama kohtuliku uurimise ja taotlema vastutavate isikute suhtes distsiplinaarmeetmete võtmist;

30.   tervitab ametlikku ringkirja, mille peaminister saatis välja pärast seda, kui Türgi parlamendikomisjon esitas aruande tavadest lähtuvate ja aukuritegude ning naistevastase vägivalla kohta, ja millega ta andis kõikidele ministeeriumidele, avalikele asutustele ja kohalikele haldusorganitele korralduse tagada naistevastase vägivallaga tegelemiseks väljapakutud lahenduste rakendamine; kutsub Türgi valitsust üles sõnastama siduvaid ja konkreetseid tegevusjuhiseid nimetatud ametliku ringkirja kohaldamiseks, eraldama piisavalt eelarvevahendeid vajalike meetmete võtmiseks ning määratlema tagajärjed mittejärgimise korral;

31.   tervitab Türgi siseministeeriumi 9. jaanuari 2007. aasta ametlikku ringkirja, millega luuakse tegevuskava aukuritegude ja traditsioonidest tulenevate kuritegude ärahoidmise poliitika kooskõlastamiseks ning milles nõutakse kõigis üle 50 000 elanikuga haldusüksustes turvakodu loomist käsitleva seaduse kindlat rakendamist, igas linnas erikomisjonide loomist aukuritegudes ja traditsioonidest tulenevates kuritegudes kannatanute abistamispüüdluste koordineerimiseks ning meetmete võtmist kannatanutele psühholoogilise ja rahalise toetuse ning kaitse pakkumiseks;

32.   tervitab algatust, mille eesmärgiks on pakkuda ajateenistuses olevaile sõdureile haridust naistevastase vägivalla tõkestamise alal ning lülitada politseikoolide õppekavasse teemad nagu naiste õigused osana inimõigustest, sooline võrdõiguslikkus, naistevastane vägivald ja aukuriteod;

33.   kutsub Türgi valitsust ja komisjoni üles võitlema vägivalla vastu üldiselt ja eriti aukuritegude vastu esmajärjekorras ning looma eriotstarbelisi suure turvalisusega varjupaiku, sealhulgas Kagu-Türgi regioonides, et naistel oleksid varjupaigad oma lähikonnas; nõuab selliste vabade naistenõustamiskeskuste tugevdamist ja toetamist Türgi kaguosas, nagu KA-MER, nõuab tungivalt majandusarengut, mis keskendub naistele piirkondades, kus naised on vägivalla poolt ohustatud; rõhutab süstemaatilise juurdluse ja tõhusa karistamise tähtsust ning seetõttu politsei- ja õigusasutuste soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ning vägivallavastase võitluse alal koolitamise tähtsust; juhib tähelepanu vajadusele anda kohtunikele korraldus kohaldada uusi seadusi, et karistada rangelt vägivalla eest üldiselt ja eelkõige aukuritegude, sundabielude ja polügaamia eest, ja rõhutab tunnistajakaitse tähtsust; nõuab Türgi valitsuselt tungivalt komisjoniga erikokkuleppe sõlmimist laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmise programmis (Daphne programm) osalemise kohta ning selleks vajalike rahaliste vahendite eraldamist riigieelarvest;

34.   juhib tähelepanu vajadusele pakkuda naistele mitte üksnes kaitset, vaid eelkõige psühholoogilist tuge ja nõustamist; nõuab selliste teenuste sisseseadmist nii naiste varjupaikades kui ka koha peal piirkondades, kus naised suuremal arvul enesetappe sooritavad ja vägivalla ohvriks langevad;

35.   kutsub Türgi valitsust üles looma liite kõigi kodaniku-, sotsiaalsete või usuliste rühmitustega ühiskonnas, et algatada eelkõige noortele suunatud kampaaniaid, suurendamaks teadlikkust, et naiste- ja lastevastane vägivald on tõsine inimõiguste rikkumine, ja loomaks vastumeelsust vägivalla kõigi vormide suhtes;

Varjupaigad

36.   märgib, et Türgi varjupaigad vägivalla ohvriks langenud naistele, mis mahutavad andmete kohaselt 469 naist ja mis on seni teenindatud 5 512 naist(4), ei rahulda umbes 70 miljonilise elanikkonna vajadusi, samas kui ei kasutata piisavalt isegi kehtivate seaduste pakutavaid kõige tagasihoidlikumaid võimalusi, nimelt varjupaik igas üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksuses;

37.   kutsub Türgi valitsust üles tagama naiste vajaduste rahuldamiseks piisava hulga varjupaikade tõhus toimimine, turvalisus ja juurdepääsetavus;

38.   tervitab "pere, naise, lapse ja puudega isikute sotsiaalteenuste" usaldustelefoni 183 sisseseadmist vägivallast teatamiseks ja tervitab samuti üleriigilise hädaabitelefoni 157 sisseseadmist inimkaubanduse ohvritele ning usub, et need usaldustelefonid võivad olla heaks näiteks ka ELi jaoks;

39.   kutsub Türgit taas üles ratifitseerima Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 12;

40.   kutsub Türgi valitsust üles parandama riiklike naiste varjupaikade struktuuri ja personaliga varustatust ning kõrvaldama puudused, mille kohta on kaebusi esitatud;

41.   julgustab Türgi valitsust toetama tugevamalt koostööd riiklike institutsioonide / kohalike ametiasutuste ja sõltumatute naisorganisatsioonide vahel; ergutab valitsust toetama rahaliselt ka sõltumatuid ja autonoomseid naiste varjupaiku;

Osalemine poliitikas

42.   märgib, et naiste osalemine Türgi poliitikas on liiga väike; rõhutab asjaolu, et naistevastast diskrimineerimist saab mõnikord kõige paremini parandada ajutiste positiivse diskrimineerimise meetmetega, nagu neid lubab muu hulgas konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ja et on hädavajalik, et võimu ja otsustamisega seotud ametikohtadel leiduks eeskuju andvaid naisi;

43.   soovitab teha ettepaneku meetmete kohta naiste kohase esindatuse tagamiseks valimisnimekirjades, kuna see on parim viis lühikese aja jooksul suurendada naiste osalust Türgi poliitikas;

44.   kutsub Türgi erakondi üles võtma vastu kodukorda, mis garanteerib naiste esindatuse kõigi tasandite juhtimisorganites;

45.   nõuab Türgi erakondadelt tungivalt, et alates eelseisvastest 2007. aasta valimistest lisataks valimisnimekirjadesse rohkem naiskandidaate, naistele antaks asjakohane roll erakonna hierarhias ja suurendataks teadlikkust naiste poliitikas osalemise tähtsusest;

46.   avaldab sügavat kahetsust, et Türgi parlamendis ei ole ikka veel loodud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse alalist komisjoni; rõhutab, et lubadusi, mida on andnud Türgi valitsus ja mõningad erakonnad oma erakonnaprogrammides, tuleks täita, ning rõhutab, et kõnealune komisjon tuleks luua nii kiiresti kui võimalik;

47.   tunneb ärevust komisjoni märkuse üle, et naised on diskrimineerimise vastu endiselt vähe kaitstud, seda muu hulgas puuduliku hariduse ja kõrge kirjaoskamatuse määra tõttu riigis, ning kutsub Türgi valitsust üles tagama soolist võrdõiguslikkust juurdepääsul haridusele ja tööturule, seda eriti kagupiirkondades; nõuab selles kontekstis meetmete võtmist haridussektoris, et varustada õpetajad soolise pädevusega ning toetada ergutuste süsteemi tütarlaste koolis hoidmiseks; nõuab lisaks kooliõpilaste teadlikkuse tõstmist meeste ja naiste võrdsete õiguste ning naiste enesemääramisõiguse alal, kaasa arvatud sootundlike koolitusjuhendite kaudu;

Haridus

48.   märgib, et UNICEFi hinnangul ei saa igal aastal 600 000–800 000 tütarlast, kes on jõudnud koolikohustuslikku ikka, käia koolis kas sellepärast, et nende perekonnad takistavad neid, või logistiliste raskuste tõttu;

49.   tervitab tütarlaste hariduse alast kampaaniat "Tüdrukud, läheme kooli!", mille tulemusel on koolidesse õppima asunud 222 800 tütarlast; tervitab samuti riikliku hariduse toetamise kampaaniat, mis jõudis nelja aastaga peaaegu 5 miljoni täiskasvanuni, kellest enamik olid naised maapiirkondadest ning tütarlapsed, kes ei saanud koolis käia;

50.   rõhutab, kuivõrd tähtsad on haridus ja selle võimalik panus naiste majanduslikku sõltumatusse; kutsub Türgi ametivõime üles looma seiresüsteemi, et tütarlapsed ei langeks haridussüsteemist välja; rõhutab, kui oluline on see, et suurem hulk naisi pääseks koolist kõrgkooli ja ülikooli ning tegeleks rohkem selliste teadusharudega nagu psühholoogia, et anda neile ettevalmistus ja teadmised, mis võimaldavad neil aidata teisi naissoost väärkohtlemise ohvreid;

Osalemine tööturul

51.   märgib, et naiste protsentuaalne osalus tööturul on endiselt erakordselt madal – alla 25% – ja võrreldes 27 ELi liikmesriigi keskmise naiste tööhõivemääraga – milleks on 49% – väga madal ning et naiste tööhõivemäär on langenud umbes 20%-le, vastandatuna naiste osaluse kasvule mitteametlikus sektoris, mis tuleneb suuresti paljude naiste madalast haridustasemest, institutsionaalse, laiaulatusliku, ligipääsetava ja taskukohase laste, vanurite ja puuetega sugulaste hooldamise süsteemi puudumisest ning tööjaotuse soo põhjal eristamisest ühiskonnas;

52.   rõhutab komisjoni märkust, et võrdsete võimaluste valdkonnas on vajalik kooskõlla viimine ühenduse õigustikuga, eriti mis puudutab lapsehoolduspuhkust, võrdset tasu, võrdset töö saamist ning kohustuslikku ja kutsealast sotsiaalkindlustust;

53.   tervitab ülaltoodu valguses selliseid projekte nagu Hollandi-Türgi ühisprojekt "Võrdsuse tugevdamine tööhõives" ja eelseisev projekt "Toetus naiste ettevõtlusele" ning koostööd Garanti panga ja KAGIDERi (naisettevõtjate ühendus) vahel, mis puudutab naisettevõtjatele pakutavat kuni 30 000 USA dollari suurust laenu ja tasuta koolitust;

54.   kutsub Türgi valitsust üles asutama asutust või asutusi, kelle ülesanne on edendada, analüüsida, jälgida ja toetada võrdset kohtlemist tööturul, sealhulgas kutseõpet nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(5) artikli 8a tähenduses;

55.   kutsub sotsiaalpartnereid ja Türgi valitsust üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et tagada üleminek mitteametlikult majanduselt ametlikule; palub komisjonil seada selle püüdluse toetamine üheks oma prioriteetidest;

56.   palub Türgi valitsusel esitada täpsed andmed naistevastase diskrimineerimise kohta, sealhulgas pearätte kandvate naiste juurdepääsu kohta tööturule, et teha kindlaks, kas on olemas kaudse soopõhise diskrimineerimise oht;

57.   kutsub Türgi valitsust üles parandama kodustöötajate olukorda, kellest enamik on naised; nõuab sellega seoses tungivalt, et Türgi allkirjastaks ja ratifitseeriks eespool nimetatud ILO konventsiooni nr 177 kodutöö kohta ja laiendaks Türgi töökoodeksit, et hõlmata kodustöötajad;

58.   kutsub Türgi valitsust taas üles koostama ja ellu rakendama naisi ja tööhõivet käsitlevaid riiklikke, kindlate tähtaegade ja eesmärkidega tegevuskavasid, nagu see on praegu tavaks ELi liikmesriikides;

59.   kutsub Türgi Tööministeeriumi ja sotsiaalpartnereid üles lisama lülitama võrdõiguslikkuse küsimusi oma poliitikasse ja kollektiivlepingutesse ning kutsub Türgi ametiühinguid üles korrastama mitteametlikus sektoris toimuvat tööd ja koolitama ametiühingute esindajaid soolise võrdõiguslikkuse küsimustes; tervitab ametiühingute konföderatsiooni Türk-IS sellekohaseid algatusi;

60.   rõhutab sotsiaalpartnerite olulist rolli naiste õiguste ning nende majandus-, ühiskondlikus ja poliitilises elus osalemise edendamisel; ergutab sotsiaalpartnereid tegema rohkem selleks, et edendada naiste osalust sotsiaalses dialoogis osalevates instantsides;

61.   otsustab korrapäraselt hinnata Türgi edusamme naiste õiguste vallas lisaks komisjoni iga-aastasele eduaruandele ja samas seostatuna sellega ning mõõta Türgi edusamme naiste õiguste vallas vastavalt eduaruandes seatud lähtepunktidele;

o
o   o

62.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogu peasekretärile, ÜRO naistevastase vägivalla eriraportöörile, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektorile ning Türgi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0381.
(2) ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 385.
(3) Leyla Şahin v. Türgi, taotlus nr 44774/98.
(4) Allikas: Nimet Çubukçu, naiste õiguste eest vastutav Türgi riigiminister.
(5) EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2002/73/EÜ (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika