Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0269(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0171/2007

Esitatud tekstid :

A6-0171/2007

Arutelud :

PV 23/05/2007 - 16
CRE 23/05/2007 - 16

Hääletused :

PV 24/05/2007 - 7.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0207

Vastuvõetud tekstid
PDF 469kWORD 214k
Neljapäev, 24. mai 2007 - Strasbourg
Põllumajandusturgude ühine korraldus *
P6_TA(2007)0207A6-0171/2007

Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (KOM(2006)0822 – C6-0045/2007 – 2006/0269(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0822)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0045/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0171/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.   palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.   palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 6
(6)  Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ÜPPs aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma tehnilise lihtsustamisega, See ei tohiks tühistada ega muuta olemasolevaid vahendeid, kui need ei ole vananenud, üleliigseks osutunud või kui neid ei saa nende eripära tõttu nõukogu tasandil lahendada, ega tingida uute vahendite või meetmete kasutuselevõttu.
(6)  Lihtsustamine ei tohiks kahtluse alla seada ÜPPs aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid. Seepärast peaks käesolevas määruses piirduma üksnes tehnilise lihtsustamisega. See ei tohiks tühistada ega muuta olemasolevaid vahendeid, kui neid ei saa nende tehnilise eripära tõttu nõukogu tasandil lahendada, ega tingida uute vahendite või meetmete kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 7
(7)  Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus kasutusele võtta ÜTK neid osi, mille suhtes kohaldatakse poliitika läbivaatamist. Antud juhul tähendab see puu- ja köögivilja-, banaani- ja veinisektori teatavaid osi. Määrustes (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1493/1999 sisalduvad eeskirjad tuleb seetõttu kaasata käesolevasse määrusese üksnes ulatuses, mil nende suhtes ei toimu poliitilisi reforme.
(7)  Sellest tulenevalt ei tohiks käesolev määrus kasutusele võtta ÜTKsid, mille suhtes kohaldatakse poliitika läbivaatamist ja neid ei tohiks kaasata käesolevasse määrusesse, kuni käimasolevad poliitilised reformid on lõpule viidud.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 9
(9)  Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, banaani-, veini-, piima- ja piimatoodete ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele. Puu- ja köögiviljaturu ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühises korralduses on komisjonil õigus turustusaastat kindlaks määrata asjaolu tõttu, et nende toodete tootmistsüklid on väga erinevad ning mõnel juhul ei ole turustusaasta kindlaksmääramine vajalik. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse kaasata kõnealustes sektorites kindlaks määratud turustusaastad ning komisjoni volitused määrata kindlaks turustusaastad puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste sektoris.
(9)  Teravilja-, riisi-, suhkru-, kuivsööda-, seemne-, oliivi-, lina- ja kanepi-, banaani-, piima- ja piimatoodete ning siidiusside turgude ühises korralduses nähakse ette turustusaastad, mis on peamiselt kohandatud nende toodete vastavatele bioloogilistele tootmistsüklitele.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Ettevõtjate organisatsioonide algatusel moodustatud tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioonid, millesse kuulub märkimisväärne osa asjaomase sektori eri ametirühmade liikmetest, võivad aidata kaasa turutegelikkuse paremale arvestamisele ja hõlbustada ärilist lähenemist, et parandada toodangu aruandlust, see tähendab tootmise, tooteesitluse ja turustamise korraldust. Kuna nimetatud tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioonide tegevus võib üldiselt aidata saavutada asutamislepingu artikli 33 eesmärke ja eelkõige käesolevas määruses nimetatud eesmärke, ei seata käesoleva määrusega kahtluse alla antud tüüpi organisatsioonide olemasolu ja toimimine liikmesriikides.
Muudatusettepanek 5
Põhjendus 20
(20)  Veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori algmääruste alusel on kehtestatud ühenduse skaala rümpade liigitamiseks. Need kavad on veise-, vasika- ja sealihasektoris hindade registreerimiseks ja sekkumiskorra kohaldamiseks hädavajalikud. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Need rümpade liigitamise kavad tuleks säilitada. Et need on oma iseloomult peamiselt tehnilised, näib olevat sobilik anda komisjonile vajalikud õigused asjaomaste eeskirjade vastuvõtmiseks, lähtudes olemasolevate kavade kriteeriumidest.
(20)  Veise- ja vasikaliha-, sealiha- ning lamba- ja kitselihasektori algmääruste alusel on kehtestatud ühenduse skaala rümpade liigitamiseks. Need kavad on hädavajalikud veise-, vasika-, lamba- ja sealihasektoris hindade registreerimiseks ning veise-, vasika- ja sealihasektoris sekkumiskorra kohaldamiseks. Lisaks sellele järgivad nad turu läbipaistvuse parandamise eesmärki. Need rümpade liigitamise kavad tuleks säilitada. Täiskasvanud veise- ja lambarümpade liigitamine peaks toimuma kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel. Nimetatud kahe kriteeriumi kombineeritud kasutamine võimaldab rümpasid klassidesse jagada. Sel viisil klassidesse jagatud rümbad tuleks identifitseerida. Käesoleva määruse ühtlase kohaldamise tagamiseks ühenduses tuleb näha ette ühenduse inspekteerimiskomisjoni poolt teostatavaid kohapealseid kontrolle.
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 25
(25)  Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks käesolevasse määrusesse üle kanda suhkruturu ühises korralduses seni sisaldunud standardsätted, et reguleerida suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahelisi lepingulisi suhteid. Üksikasjalikud tingimused on seni olnud suhkruturu ühise korralduse üheks osaks ja sätestatud määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisas. Arvestades nende tingimuste väga tehnilist iseloomu, peetakse asjakohasemaks lahendada need küsimused komisjoni tasandil.
(25)  Suhkruettevõtjate ja suhkrupeedikasvatajate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid. Seetõttu tuleks kehtestada raameeskirjad, et reguleerida suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahelisi lepingulisi suheteid. Erinevate looduslike, majanduslike ja tehniliste tingimuste tõttu on suhkrupeedi ostutingimusi ühenduses raske ühtlustada. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ja suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.
Muudatusettepanek 7
Põhjendus 26
(26)  Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused muudavad raskeks suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamise ühenduses. Suhkrupeedikasvatajate ühenduste ning suhkruettevõtjate ühenduste vahel on juba sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjadega peaks seepärast määratlema üksnes suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et kindlustada suhkruturu nõuetekohane toimimine, ja teatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema võimalik majandusharusiseste kokkulepetega.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
Põhjendus 35
(35)  Käesoleva määruse eesmärgi põhjal tuleks piimakvoodistruktuur ühtlustada suhkrukvoodisätete struktuuriga. Seega ei peaks piimaeeskirjade lähtepunktiks enam olema kohustus maksta riikliku individuaalse kvoodi ületamisel lisatasu, vaid riiklike kvootide määramine, mille ületamisel nõutakse lisatasu.
(35)  Käesoleva määruse eesmärgi põhjal tuleks tootmise piiramise süsteem piimasektoris ja süsteem, mida kohaldatakse suhkrusektoris, koondada sama jaotise alla. Seega tuleks piimasektoris asendada mõiste "riiklikud individuaalsed kvoodid" mõistega "riiklikud kvoodid", mille ületamisel nõutakse tasu.
Muudatusettepanek 9
Põhjendus 35 a (uus)
(35 a)  Piimakvoodisüsteemi keskne eesmärk on vähendada tasakaalutust piima ja piimatoodete pakkumise ja nõudluse vahel ning sellest tulenevaid struktuurilisi ülejääke ja tagada nii parem turu tasakaal. Seepärast tuleks selle rakendamist jätkata järgmisel seitsmel kvoodiaastal alates 1. aprillist 2008. Lisaks tuleks säilitada 1984. aastal tarvitusele võetud meetod, mis seisneb tasu kohaldamises nende piimakoguste suhtes, mida on varutud või müüdud otsetarbimiseks kvooti ületades.
Muudatusettepanek 10
Põhjendus 95
(95)  Käesoleva määrusega antakse komisjonile volitused, mis olid varem antud nõukogule vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud hääletamise korrale. Need nõukogu õigusaktid peavad jääma jõusse, kuni komisjon talle käesoleva määrusega antud volituste alusel võtab vastu asjaomased sätted. Et vältida olukorda, kus niisugustel juhtudel kehtivad paralleelselt nõukogu vastuvõetud sätted ja komisjoni sätted, peaks komisjonil olema õigus nõukogu sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada.
(95)  Käesoleva määrusega antakse komisjonile volitused, mis olid varem antud nõukogule tehniliste sätete vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklis 37 sätestatud hääletamise korrale. Need nõukogu õigusaktid peavad jääma jõusse, kuni komisjon talle käesoleva määrusega antud volituste alusel võtab vastu asjaomased tehnilised sätted. Et vältida olukorda, kus niisugustel juhtudel kehtivad paralleelselt nõukogu vastuvõetud sätted ja komisjoni sätted, peaks komisjonil olema õigus nõukogu sellised õigusaktid kehtetuks tunnistada. Nõukogu peaks kõik poliitilised sätted võtma vastu kooskõlas asutamislepingu artikliga 37 pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.
Muudatusettepanek 11
Artikli 1 lõike 1 punkt i
i) puu- ja köögiviljad, I lisa IX osa (edaspidi "puu- ja köögiviljasektor");
välja jäetud
Muudatusettepanek 12
Artikli 1 lõike 1 punkt j
j) töödeldud puu- ja köögiviljad, I lisa X osa (edaspidi "töödeldud puu- ja köögiviljade sektor");
välja jäetud
Muudatusettepanek 13
Artikli 1 lõike 1 punkt l
l) vein, I lisa XII osa (edaspidi "veinisektor");
välja jäetud
Muudatusettepanek 14
Artikli 1 lõige 2
2.  Puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögiviljade ning veinisektori suhtes kohaldatakse üksnes käesoleva määruse järgmisi sätteid:
välja jäetud
a) artiklid 3 ja 4;
b)  IV osa;
c) artikkel 183;
d) artikkel 184;
e) artikkel 185;
f) artikkel 188 ja artikli 189 esimene lõik;
g) artikli 195 punkt a.
Muudatusettepanek 15
Artikli 2 lõike 2 punktid b a ja b b (uued)
b a) "võrdlushind" – baashind;
b b) "sekkumishind" – hind, millega toimub sekkumine.
Muudatusettepanek 16
Artikli 3 lõike 1 punkt d
d) veinisektori puhul järgmise aasta 1. augustist 31. juulini;
välja jäetud
Muudatusettepanek 17
Artikli 3 lõige 2
2.  Puu- ja köögivilja- ning töödeldud puu- ja köögiviljade sektori toodete turustusaastad määrab vajaduse korral kindlaks komisjon.
välja jäetud
Muudatusettepanek 18
Artikli 9 punkt f a (uus)
f a) sealiha;
Muudatusettepanek 19
Artikkel 39
1.  Komisjon kehtestab ühenduse rümpade liigitusskaala, sealhulgas liikmesriikide teatavate toodete hinnaaruandluse eeskirjad, järgmistele sektoritele:
1.  Kehtestatakse ühenduse rümpade liigitusskaala, sealhulgas liikmesriikide teatavate toodete hinnaaruandluse eeskirjad, järgmistele sektoritele:
a) veise- ja vasikaliha täiskasvanud veiste osas;
a) veise- ja vasikaliha täiskasvanud veiste osas;
b) sealiha;
b) sealiha;
c) lamba- ja kitseliha.
c) lamba- ja kitseliha.
2.  Lõikes 1 osutatud ühenduse skaala kehtestamisel lähtub komisjon eelkõige järgmistest kriteeriumidest:
2.  Lõikes 1 osutatud ühenduse skaala kehtestamisel lähtutakse eelkõige järgmistest kriteeriumidest:
a) täiskasvanud veiste rümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist;
a) täiskasvanud veiste rümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist;
b) searümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist massi ja tailihasisalduse suhte alusel, mis toimib põhimõtte kohaselt, et tailihasisaldus tehakse kindlaks objektiivse mõõtmisega, ning rümpade jagamist klassidesse ja nende identifitseerimist;
b) searümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist massi ja tailihasisalduse suhte alusel, mis toimib põhimõtte kohaselt, et tailihasisaldus tehakse kindlaks objektiivse mõõtmisega, ning rümpade jagamist klassidesse ja nende identifitseerimist;
c) lamba- ja kitserümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist.
c) lamba- ja kitserümpade osas hõlmab skaala rümpade liigitamist kehaehituse ja rasvkatte ladestusmäära alusel, võimaldades rümpade klassidesse jagamist ning liigitatud rümpade identifitseerimist.
Kergete tallede rümpade puhul võib kasutada muid kriteeriume, eelkõige massi, liha värvust ja rasva värvust.
Kergete tallede rümpade puhul võib kasutada muid kriteeriume, eelkõige massi, liha värvust ja rasva värvust.
2 a.  Käesoleva määruse ühtlase kohaldamise tagamiseks ühenduses teostab ühenduse inspekteerimiskomisjon kohapealseid kontrolle.
Muudatusettepanek 20
Artikli 41 lõike 1 teise lõigu punkt f a (uus)
f a) mesindustooted.
Muudatusettepanek 21
Artikli 47 lõige 1
1.  Majandusharusisesed kokkulepped ja tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning komisjoni kindlaksmääratavatele ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.
1.  Majandusharusisesed kokkulepped ja tarnelepingud peavad vastama lõikele 3 ning II a lisas esitatud ostutingimustele, eelkõige suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.
Muudatusettepanek 22
Artikli 50 sissejuhatav lause
Komisjon võib vastu võtta käesoleva jaotise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige:
Komisjon võib vastu võtta käesoleva jaotise rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja eelkõige järgmist:
- a)  II a lisa muudatusi;
Muudatusettepanek 23
Artikli 51 sissejuhatav lause
Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, võib komisjon elustaime-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid:
Et soodustada tootmisharusiseste ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevust, mis hõlbustaks pakkumist turunõuetega kohandada, välja arvatud turult kõrvaldamisega seotud tegevus, võib komisjon elustaime-, piima- ja piimatoodete, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna- ja linnulihasektori suhtes võtta järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 24
Artikli 51 punkt d a (uus)
d a) meetmed loomakasvatuse korralduse parandamiseks.
Muudatusettepanek 25
Artikli 52 lõige 2 a (uus)
(2 a)  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1868/94 (millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem)1 kohaldamist.
__________
1 EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 941/2005 (ELT L 159, 22.6.2005, lk 1).
Muudatusettepanek 27
Artikli 118 esimese lõigu sissejuhatav lause
Liikmesriik tunnustab tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:
Tingimusel, et järgitakse sektorispetsiifilisi sätteid ja piiramata samalaadsete organisatsioonide tunnustamist toodete puhul, mida käesolevas artiklis ei käsitleta, tunnustab liikmesriik vastavalt riigisisestele eeskirjadele tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioone, mis:
Muudatusettepanek 28
Artikli 118 esimese lõigu punkt a
a) koosnevad järgmiste sektorite toodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest:
a) koosnevad erinevate sektorite toodete tootmise ning kaubanduse ja/või töötlemisega seotud majandustegevuse esindusorganisatsioonidest:
i) oliivisektor;
ii) tubakasektor;
Muudatusettepanek 29
Artikli 118 esimese lõigu punkti c sissejuhatav lause
c) järgivad konkreetset eesmärki, eelkõige:
c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib eelkõige olla:
Muudatusettepanek 30
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt i
i) koondada ja koordineerida liikmete toodangu pakkumist ja turustamist;
i) koondada ja koordineerida asjaomase toodangu pakkumist ja turustamist;
Muudatusettepanek 31
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt ii
ii) kohandada tootmist ja töötlemist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;
ii) kohandada tootmist ja/või töötlemist ühiselt turunõudmisele ja täiustada toodet;
Muudatusettepanek 32
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt iv
iv) teha sobivate tootmismeetodite ja turuarengute uuringuid.
iv) teha teadusuuringuid ja katseid uute säästva tootmise meetodite kohta ning turuarengute uuringuid;
Muudatusettepanek 33
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt iv a (uus)
iv a) edendada innovatsiooni, kvaliteedi parandamist, mitmekesisust, toodete ohutust, keskkonna säästmist ja bioloogilist mitmekesisust;
Muudatusettepanek 34
Artikli 118 esimese lõigu punkti c alapunkt iv b (uus)
iv b) tagada toote kohta käiva teabe liikumine tootmis- ja turustusahelas ning asjaomaste toodete edendamine.
Muudatusettepanek 35
Artikli 118 teine a lõik (uus)
Tootmisharudevahelise iseloomuga organisatsioonid võivad taotleda ametiasutustelt, kes neid on tunnustanud, et nende raames kehtivad eeskirjad, kokkulepped ja tavad muudetaks kohustuslikuks kõikide asjaomase toote või tootegrupiga tegelevate ettevõtjate suhtes.
Muudatusettepanek 36
Artikli 124
1.   Ilma et see piiraks selliste juhtude kohaldamist, mil käesoleva määruse kohaselt nõutakse impordilitsentsi, võib komisjon nõuda impordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite ühe või mitme toote ühendusse importimisel:
1.  Teravilja-, suhkru-, riisi-, lina- ja kanepi-, piima-, veise- ja vasikaliha- (I lisa XV osa punktis a nimetatud toodete puhul) ning oliivisektoris (tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39) tuleb impordi korral ühenduse territooriumile esitada impordilitsents.
a) teravili;
Sellegipoolest võib teha erandi järgmistel juhtudel:
b)riis;
a) teraviljatoodete puhul, mille tarnetel pole olulist mõju turu olukorrale;
c) suhkur;
b) teatud suhkru- ja riisitoodete impordi suhtes, mille haldamiseks pole impordilitsentsi vaja.
d) seemned;
e) oliivid: tooted, mille CN-kood on 1509, 1510 00, 0709 90 39, 0711 20 90, 2306 90 19, 1522 00 31 ja 1522 00 39,
f) lina ja kanep: kanepi puhul,
g) banaanid;
h) elustaimed,
i) veise- ja vasikaliha;
j) piim ja piimatooted;
k) sealiha;
l) lamba- ja kitseliha;
m) munad;
n) linnuliha;
o) etüülalkohol.
1 a.  Teiste sektorite toodete ühendusse importimisel võib komisjon, ilma et see piiraks impordilitsentsi kohaldamist juhtudel, mil käesoleva määruse kohaselt seda nõutakse, nõuda impordilitsentsi esitamist.
Muudatusettepanek 37
Artikli 135 lõige 2
2.  Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
2.  Nõukogu kinnitab, et täiendavad imporditollimaksud tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või et nende mõju ei ole kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
Muudatusettepanek 38
Artikli 187 esimene a lõik (uus)
Komisjon püüab nende eeskirjade kindlaksmääramisel järgida kulutasuvuse põhimõtet ja tagada liikmesriikidele, et selle tulemuseks ei oleks nende eelarvekulude ebanormaalne suurenemine.
Muudatusettepanek 39
Artikli 187 teine a lõik (uus)
Nimetatud karistustele eelnevad menetlused austavad õigust menetlusele enda kaitseks ja õigust asja õiglasele kohtulikule arutamisele 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tähenduses.
Muudatusettepanek 40
Artikli 188 lõige 1
1.  Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (edaspidi "komitee").
1.  Komisjoni abistab sõltuvalt asjaomasest turust lihatoodete, piimatoodete, taimse päritoluga toodete või mitmeaastaste kultuuride korralduskomitee.
1 a.  Komisjon tagab menetluste ja piisava rahastamise abil, et liikmesriikide poolt nimetatud ekspertidel on kõrgetasemelised teadmised.
Muudatusettepanek 41
Artikli 188 lõige 1 b (uus)
1 b.  Komisjon hindab hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmist komiteedega ja valdkonna ekspertide rühmadega saadud kogemusi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud teema kohta aruande koos liikmesriikide märkustega.
Muudatusettepanek 42
Artikli 188 lõige 1 c (uus)
1 c.  Korralduskomitee koosolekutele kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõiget 3.
Muudatusettepanek 43
Artikli 188 lõige 3
3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.
3.  Komiteed võtavad vastu oma töökorrad.
Muudatusettepanek 44
Artikli 195 lõike 1 punkt a
a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2517/69, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 670/2003, (EÜ) nr 797/2004 ja (EÜ) nr 1952/2005 alates 1. jaanuarist 2008;
a) määrused (EMÜ) nr 234/68, (EMÜ) nr 827/68, (EMÜ) nr 2728/75, (EMÜ) nr 2729/75, (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75, (EMÜ) nr 1055/77, (EMÜ) nr 2931/79, (EMÜ) nr 1358/80, (EMÜ) nr 3730/87, (EMÜ) nr 4088/87, (EMÜ) nr 2075/92, (EMÜ) nr 2077/92, (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 2529/2001, (EÜ) nr 670/2003, (EÜ) nr 797/2004 ja (EÜ) nr 1952/2005 alates 1. jaanuarist 2008;
Muudatusettepanek 45
Artikli 198 lõike 2 punkt e
e) veinisektori suhtes ning artiklit 191 alates 1. augustist 2008;
välja jäetud
Muudatusettepanek 46
I lisa IX osa

Komisjoni ettepanek

IX osa: Puu- ja köögiviljad

Puu- ja köögiviljade valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas, värske või jahutatud

0705

Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud:

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

ex 0709

Muud köögiviljad, värsked või jahutatud, v.a alamrubriikidesse 0709 60 91, 0709 60 95, 0709 60 99, 0709 90 31, 0709 90 39 ja 0709 90 60 kuuluvad köögiviljad

ex 0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata, v.a alamrubriiki 0802 90 20 kuuluvad beetli- ja koolapähklid

0803 00 11

Värsked jahubanaanid

ex 0803 00 90

Kuivatatud jahubanaanid

0804 20 10

Värsked viigimarjad

0804 30 00

Ananassid

0804 40 00

Avokaadod

0804 50 00

Guajaavid, mangod ja mangostanid

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

0806 10 10

Värsked lauaviinamarjad

0807

Värsked melonid (sh arbuusid) ja papaiad

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (sh nektariinid), ploomid ja laukaploomid

0810

Muud puuviljad ja marjad, värsked

0813 50 31

0813 50 39

Üksnes rubriikide 0801 ja 0802 kuivatatud pähklitest koosnevad segud

1212 99 30

Jaanikaunad

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 47
I lisa X osa

Komisjoni ettepanek

X osa: Töödeldud puu- ja köögiviljasaadused

Töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

ex 0710

Külmutatud köögivili (kuumtöötlemata või eelnevalt aurutatud või keedetud), v.a alamrubriigi 0710 40 00 suhkrumais, alamrubriigi 0710 80 10 oliivid ja alamrubriigi 0710 80 59 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta

ex 0711

Köögivili, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi 0711 20 oliivid, alamrubriigi 0711 90 10 puuviljad perekonnast Capsicum või Pimenta ning alamrubriigi 0711 90 30 suhkrumais

ex 0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata, v.a alamrubriiki ex 0712 90 05 kuuluvad inimtoiduks kõlbmatud kunstlikult kuuma õhu käes kuivatatud kartulid, alamrubriikidesse ex 0712 90 11 ja 0712 90 19 kuuluv suhkrumais ning alamrubriiki ex 0712 90 90 kuuluvad oliivid

0804 20 90

Kuivatatud viigimarjad

0806 20

Rosinad

ex 0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, v. a alamrubriiki ex 0811 90 95 kuuluvad külmutatud banaanid

ex 0812

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, v.a alamrubriigi ex 0812 90 98 banaanid

ex 0813

Kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikide 0801–0806 puuviljad; üksnes rubriikidesse 0801 ja 0802 kuuluvatest pähklitest koosnevad pähkli- ja kuivatatud pähklite segud, mis kuulvad alamrubriikidesse 0813 50 31 ja 0813 50 39

0814 00 00

Tsitruseliste või meloni (sh arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud soolvees, väävlivees või muus konserveerivas lahuses

0904 20 10

Kuivatatud paprika, purustamata ja peenestamata

b)

ex 0811

Puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga

ex 1302 20

Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taime söödavad osad, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud, v.a:

– perekonda Capsicum kuuluvad viljad, v.a alamrubriiki 2001 90 20 kuuluvad paprikad või pimendid

– alamrubriigi 2001 90 30 suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

– alamrubriiki 2001 90 40 kuuluvad jamss, bataat jm söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5% massist

– alamrubriigi 2001 90 60 palmipungad

– alamrubriigi 2001 90 65 oliivid

– viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad, mis kuuluvad alamrubriiki ex 2001 90 99

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

2003

Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

ex 2004

Muud külmutatud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki ex 2004 90 10 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), alamrubriiki ex 2004 90 30 kuuluvad oliivid ja alamrubriiki 2004 10 91 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena

ex 2005

Muud külmutata köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted, v.a alamrubriiki 2005 70 kuuluvad oliivid, alamrubriiki ex 2005 80 00 kuuluv suhkrumais (Zea mays var. saccharata), ja Capsicumi perekonda kuuluvad puuviljad, v.a alamrubriiki 2005 99 10 kuuluvad paprika ja pimendid ja alamrubriiki 2005 20 10 kuuluvad kartulid, mis on valmistatud või konserveeritud peen- või jämejahuna või helvestena

ex 2006 00

Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud), v.a rubriiki ex 2006 00 38 ja ex 2006 00 99 kuuluvad suhkrus konserveeritud banaanid

ex 2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, v.a:

– alamrubriiki ex 2007 10 kuuluvad homogeenitud tooted banaanidest

– alamrubriikidesse ex 2007 99 39, ex 2007 99 57 ja ex 2007 99 98 kuuluvad banaanikeedised, -želeed, -püreed või –pastad

ex 2008

Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma, v.a:

– alamrubriiki 2008 11 10 kuuluv maapähklivõi

– alamrubriiki 2008 91 00 kuuluvad palmipungad

– alamrubriiki 2008 99 85 kuuluv mais

– alamrubriiki 2008 99 91 kuuluvad jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mille tärklisesisaldus on vähemalt 5% massist

– alamrubriiki ex 2008 99 99 kuuluvad viinamarjalehed, humalavõrsed jm söödavad taimeosad

– alamrubriikidesse ex 2008 92 59, ex 2008 92 78, ex 2008 92 93 ja ex 2008 92 98 kuuluvad segud banaanidest, muul moel valmistatud või konserveeritud

– alamrubriikidesse ex 2008 99 49, ex 2008 99 67 ja ex 2008 99 99 kuuluvad muul viisil valmistatud ja konserveeritud banaanid

ex 2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad (v.a alamrubriikidesse 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad viinamarjamahl ja viinamarjavirre ning alamrubriiki 2009 80 kuuluv banaanimahl), puu- ja köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 48
I lisa XII osa

Komisjoni ettepanek

XII osa: Vein

Veini valdkonnas reguleerib käesolev määrus järgnevas tabelis loetletud tooteid:

CN-kood

Kirjeldus

a)

2009 61

2009 69

Viinamarjamahl (sealhulgas viinamarjavirre)

2204 30 92

2204 30 94

2204 30 96

2204 30 98

Muud viinamarjavirded, välja arvatud need, mille käärimine kestab või mille käärimisprotsess on peatatud muul viisil kui alkoholi lisamisega

b)

ex 2204

Värsketest viinamarjadest valmistatud vein, sealhulgas kangendatud vein; muu kui rubriigis 2009 nimetatud viinamarjavirre, välja arvatud alamrubriikidesse 2204 30 92, 2204 30 94, 2204 30 96 ja 2204 30 98 kuuluvad viinamarjavirded

c)

0806 10 90

Värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad

2209 00 11

2209 00 19

Veiniäädikas

d)

2206 00 10

Piquette (viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein)

2307 00 11

2307 00 19

Veinisete

2308 00 11

2308 00 19

Viinamarjade pressimisjäägid

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

välja jäetud

Muudatusettepanek 49
II a lisa (uus)

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

II a lisa

SUHKRUPEEDI OSTUTINGIMUSED

I PUNKT

Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab "tarnelepingu lepinguosalised":

a) suhkrutootmisettevõtjaid (edaspidi "tootjad")

ja

b) suhkrupeedimüüjaid (edaspidi "müüjad").

II PUNKT

1. Tarnelepingud sõlmitakse kindlaksmääratud kvoodikohase suhkrupeedi koguste kohta kirjalikult.

2. Tarnelepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.

III PUNKT

1. Tarnelepingutes märgitakse suhkrupeedikoguste ostuhinnad, arvestades, et eristamine toimub selle alusel, kas suhkrupeedist valmistatud suhkrukogused on:

a) kvoodikohane suhkur;

b) kvoodiväline suhkur.

Taandes a osutatud koguste puhul ei tohi hinnad olla madalamad määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 1 nimetatud suhkrupeedi miinimumhinnast.

2. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevaid suhkrusisaldusi näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks kogustesse, mis vastavad tarnelepingus osutatud suhkrusisaldusele.

See skaala põhineb erinevatel suhkrusisaldustel ja vastaval saagisel.

3. Kui müüja on sõlminud tootjaga kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi osas tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja tarneid, mis on ümber arvestatud kooskõlas käesoleva punkti alapunktiga 2, kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi tarnetena, kui need ei ületa tarnelepingus kindlaksmääratud suhkrupeedikogust.

4. Kui tootjad toodavad väiksema koguse suhkrut sellest kvoodikohasest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud, jaotavad nad selle suhkrupeedikoguse, mis vastab nende põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud kvoodikohase suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi külvieelsed tarnelepingud.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

IV PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete tavapärane kestus ja nende järgustamine.

2. Alapunktis 1 nimetatud sätted on eelmisel turustusaastal kohaldatud sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.

V PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

3. Tarnelepingutes sätestatakse, et laadimiskulud ja kogumispunktidest äraviimise veokulud kannab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne eelmist suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.

4. Taanis, Kreekas, Hispaanias, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tarneklausli "vabastatud tehase väravas" alusel, kehtestatakse tarnelepinguga tootjatele kohustus aidata kaasa laadimis- ja veokulude katmisele ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.

VI PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtupunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on eelmiseks turustusaastaks tarnelepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete suhtes kokku leppinud. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

VII PUNKT

1. Tarnelepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetrilise meetodi abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil. Sellisel juhul sätestatakse tarnelepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovivõtmise vahel.

VIII PUNKT

Tarnelepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendi mass ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgnevatest toimingutest:

a) tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsiooni poolt ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;

b) tootja poolt suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;

c) tootja poolt asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja kannab selle kulud.

IX PUNKT

1. Tarnelepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes üht või mitut järgmistest kohustustest:

a) tagastama müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;

b) tagastama müüjale tasuta osa jääke pressitult, kuivatatult või kuivatatud melassina otse tehasest;

c) tagastama müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressitud või kuivatatud jäägid; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt pressimis- või kuivatamiskulude tasumist;

d) maksma müüjale kompensatsiooni, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.

Kui osa kogu tarnitavast suhkrupeedikogusest käideldakse teisiti, kehtestatakse tarnelepinguga rohkem kui üks esimeses alapunktis sätestatud kohustusest.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud alapunkti 1 taanetes a, b ja c.

X PUNKT

1. Tarnelepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.

2. Alapunktis 1 osutatud tähtajad on samad, mis kehtisid eelmisel turustusaastal. Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

XI PUNKT

Kui tarnelepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui need lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi nende sätted ja nende toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

XII PUNKT

1. Majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.

2. Kui majandusharusisestes kokkulepetes ühenduse, piirkondlikul või kohalikul tasandil sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas määruses käsitletud küsimusi või sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei või nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

3. Alapunktis 2 osutatud lepingutes sätestatakse eelkõige:

a) eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele selliste suhkrupeedikoguste tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks kvoodi piires;

b) punkti III alapunktis 4 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;

c) punkti III alapunktis 2 osutatud ümberarvestamisskaala;

d) eeskirjad, mis käsitlevad toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;

e) tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;

f) tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni nõue, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;

g) lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;

h) üksikasjad, mis käsitlevad:

i) punkti IX alapunkti 1 taandes b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust;

ii) punkti IX alapunkti 1 taandes c osutatud kulusid;

ii) punkti IX alapunkti 1 taandes d osutatud hüvitist;

i) pressimisjääkide kõrvaldamist müüja poolt;

j) ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinnaga seotud sätete kohaldamist, eeskirjad, mis käsitlevad suhkru võrdlushinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel.

XIII PUNKT

Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks jaotada müüjate vahel kvoodi piires suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.

Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.

(1) ELTs seni avaldamata.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika