Vastuvõetud tekstid - Puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad *

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2007/0012(CNS)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0183/2007
Esitatud tekstid : A6-0183/2007		Arutelud : PV 06/06/2007 - 22 CRE 06/06/2007 - 22		Hääletused : PV 07/06/2007 - 5.14 CRE 07/06/2007 - 5.14 Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2007)0232

Vastuvõetud tekstid

632k

294k

Neljapäev, 7. juuni 2007 - Brüssel

Puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad *

P6_TA(2007)0232

A6-0183/2007

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad ja muudetakse teatavaid määrusi (KOM(2007)0017 – C6-0075/2007 – 2007/0012(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2007)0017)(1);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 36 ja 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0075/2007);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0183/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1
PÕHJENDUS 2

(2) Kogemused kinnitavad, et puu- ja köögivilja turukorraldust on vaja muuta järgmiste eesmärkide saavutamiseks: sektori konkurentsivõime ja turule suunatuse parandamine viisil, mis aitaks tagada säästva tootmise, oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturgudel, võtaks arvesse uute liikmesriikide olukorda, et võimaluse korral vähendada erinevate liikmesriikide ja piirkondade vahelist tasakaalustamatust eesmärgiga säilitada põllumajandustootjate sissetulekuid, vähendaks tururiskidega seotud kõikumisi tootjate sissetulekutes, suurendaks puu- ja köögivilja tarbimist ühenduses ning toetaks jätkuvalt jõupingutusi, mida sektoris tehakse keskkonna säilitamiseks ja kaitsmiseks, kaitseks rahvatervist ja tarbijate huve ning tõhustaks kolmandatest riikidest imporditavate puu- ja köögiviljade kontrollimist.

Muudatusettepanek 2
PÕHJENDUS 5

(5) Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud tooted ning töödeldud puu- ja köögivili. Tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ja kokkuleppeid käsitlevaid sätteid kohaldatakse üksnes puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud toodete suhtes ning seda jaotust tuleks säilitada. Puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohaldamisala tuleks laiendada ka teatavatele maitsetaimedele, et nende tootjad sellest korrast kasu saaksid.

(5) Käesoleva määruse kohaldamisalasse peaksid kuuluma puu- ja köögiviljaturu ühise korraldusega hõlmatud tooted ning töödeldud puu- ja köögivili. Puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohaldamisala tuleks laiendada ka teatavatele maitsetaimedele, et nende tootjad sellest korrast kasu saaksid.

Muudatusettepanek 3
PÕHJENDUS 7

(7) Puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt. Komisjon peaks jätkama Euroopa kvaliteedimärgi loomise võimaluse uurimist, et aidata põllumajandustootjatel ja ettevõtjatel paremini oma toodete kõrge kvaliteedi abil tulusid suurendada.

Muudatusettepanek 4
PÕHJENDUS 8

(8) Tootjaorganisatsioonid on puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse põhilised osad, tagades omal tasandil selle detsentraliseeritud toimimise. Nõudmise üha suureneva kontsentratsiooni tõttu on pakkumise rühmitamine nende organisatsioonide kaudu majanduslikult vajalikum kui kunagi varem, et tugevdada tootjate positsiooni turul. Niisugune rühmitumine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega;

(8) Tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid on puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse põhilised osad, tagades omal tasandil selle detsentraliseeritud toimimise. Nõudmise üha suureneva kontsentratsiooni tõttu on pakkumise rühmitamine nende organisatsioonide kaudu majanduslikult vajalikum kui kunagi varem, et tugevdada tootjate positsiooni turul. Sellegipoolest tuleb tootjate ning kauplusekettide ja suurte töötlusettevõtete seisundi tõeliseks tasakaalustamiseks võtta ühenduse tasandil muid poliitilisi meetmeid. Niisugune rühmitumine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega;

Muudatusettepanek 5
PÕHJENDUS 9

(9) Kogemused näitavad, et tootjaorganisatsioonid on õige abivahend pakkumise rühmitamiseks. Kuid tootjaorganisatsioonide levik erinevates liikmesriikides on ebaühtlane. Et edaspidi veelgi parandada tootjaorganisatsioonide atraktiivsust, tuleks nende toimimise paindlikumaks muutmine sätestada kõikjal, kus see on võimalik. Selline paindlikkus peaks hõlmama eeskätt tootjaorganisatsiooni tootevalikut, lubatud otsemüügi ulatust ning eeskirjade laiendamist mitteliikmetele, samuti teatavatel tingimustel tootjaorganisatsioonidele loa andmist oma volituste ja ülesannete delegeerimiseks tootjaorganisatsioonide liitudele ning oma ülesannete delegeerimiseks tütarettevõtetele.

(9) Kogemused näitavad, et tootjaorganisatsioonid on õige abivahend pakkumise koondamiseks. Samas on tootjaorganisatsioonide levik erinevates liikmesriikides ebaühtlane. Et edaspidi veelgi parandada tootjaorganisatsioonide atraktiivsust, tuleks nende toimimise paindlikumaks muutmine sätestada kõikjal, kus see on võimalik, ja vältida nende liigset kontsentreerumist piirkondades, millele on iseloomulikud ühetaolisemad tootmis- ja turustamistingimused, sest see aitaks kaudselt üldist pakkumist hajutada. Selline paindlikkus peaks hõlmama eeskätt tootjaorganisatsiooni tootevalikut, lubatud otsemüügi ulatust ning eeskirjade laiendamist mitteliikmetele, samuti nende hea toimimise tagamiseks käsutuses olevatel tingimustel tootjaorganisatsioonidele loa andmist oma volituste ja ülesannete delegeerimiseks tootjaorganisatsioonide liitudele ning oma ülesannete delegeerimiseks tütarettevõtetele.

Muudatusettepanek 6
PÕHJENDUS 11

(11) 2004. aastal või hiljem ühendusega liitunud liikmesriikide tootjarühmadel, kes kooskõlas käesoleva määrusega soovivad omandada tootjaorganisatsiooni staatust, tuleks lubada kasutada üleminekuperioodi, mille jooksul saab rühm teatavate kohustuste alusel riiklikku ja ühenduse rahalist eritoetust.

(11) 2004. aastal või hiljem ühendusega liitunud liikmesriikide tootjarühmadel, kes kooskõlas käesoleva määrusega soovivad omandada tootjaorganisatsiooni staatust, tuleks, juhul kui pakkumise koondumise tase jääb liiga ebapiisavaks, lubada kasutada üleminekuperioodi, mille jooksul saab rühm teatavate kohustuste alusel riiklikku ja ühenduse rahalist eritoetust.

Muudatusettepanek 7
PÕHJENDUS 13

(13) Piirkondades, kus tootmise organiseeritus on madal, tuleks lubada täiendavate riiklike rahaliste toetuste andmist. Liikmesriikidele, kellel on erilisi struktuurilisi raskusi, peaks ühendus need toetused hüvitama.

Muudatusettepanek 8
PÕHJENDUS 14

(14) Toetuskava lihtsustamisele ja kulude vähendamisele aitaks kaasa, kui võimalik, rakendusfondide kulutuste abikõlblikkuse määratlemise korra ja eeskirjade ühtlustamine maapiirkondade arengukavadega, mis võimaldaks liikmesriikidel luua rakenduskavade riikliku strateegia. Selles riiklikus strateegias, nagu ka riiklikus strateegiakavas ja maaelu arengukavades, tuleks täpsustada liikmesriikides meetmete topeltrahastamise vältimiseks võetavaid meetmeid. Lisaks tuleks liikmesriikidel suurema õiguskindluse tagamiseks ja rakendusfondide meetmete tõhususe tugevdamiseks lubada koostada negatiivseid loetelusid abikõlblike kulude kohta.

Muudatusettepanek 9
PÕHJENDUS 16

(16) Määrustega (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 on kehtestatud mitmed heterogeensed toetuskavad. Nimetatud kavade arvukus ja mitmekesisus on muutnud nende haldamise keerukaks. Kuna nimetatud kavad on suunatud teatavatele konkreetsetele puu- ja köögiviljadele, ei ole neis täielikult arvesse võetud kõiki piirkonna tootmistingimusi ning need ei hõlma kõiki puu- ja köögivilju. Seetõttu on asjakohane luua puu- ja köögiviljatootjate jaoks eraldi rahastamisvahend.

(16) Määrustega (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 on kehtestatud teatud puu-ja juurviljadele mitmed heterogeensed toetuskavad. Nimetatud kavade arvukus ja mitmekesisus on muutnud nende haldamise keerukaks ja see võib tekitada õiguskindlusetust. Kuna nimetatud kavad on suunatud teatavatele konkreetsetele puu- ja köögiviljadele, ei ole neis täielikult arvesse võetud kõiki uute liikmesriikide poolt kaasatud liike ega piirkonna tootmistingimusi ning need ei hõlma kõiki puu- ja köögivilju. Seetõttu on asjakohane luua puu- ja köögiviljatootjate jaoks eraldi rahastamisvahend.

Muudatusettepanek 10
PÕHJENDUS 18

(18) Seetõttu on puu- ja köögiviljasektori paremini suunatud, kuid paindlikuma toetussüsteemi huvides, samuti lihtsustamise eesmärgil asjakohane tunnistada kehtetuks olemasolevad toetuskavad ning kaasata puu- ja köögivili täies ulatuses määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kavasse. Selleks tuleb sätestada võrdlusperioodil puu- ja köögivilja tootnud põllumajandustootjate abikõlblikkus ühtse otsemaksete kava raames. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid banaanituru puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Maa-alad, kuhu on istutatud puu- ja köögivilja, sealhulgas puu- ja köögivilja pikaajalisi sorte, peavad olema abikõlblikud ühtse otsemaksete kava jaoks. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt.

(18) Seetõttu on puu- ja köögiviljasektori paremini suunatud, kuid paindlikuma toetussüsteemi huvides, samuti lihtsustamise eesmärgil asjakohane tunnistada kehtetuks olemasolevad toetuskavad ning kaasata puu- ja köögivili vähemalt osaliselt määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kavasse. Selleks tuleb sätestada võrdlusperioodil puu- ja köögivilja tootnud põllumajandustootjate abikõlblikkus ühtse otsemaksete kava raames ning määratleda riiklike assigneeringute summa kõikide puu- ja köögiviljaturgude puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Maa-alad, kuhu on istutatud puu- ja köögivilja, sealhulgas puu- ja köögivilja pikaajalisi sorte, peavad olema abikõlblikud ühtse otsemaksete kava jaoks. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid, võttes arvesse puu- ja köögiviljaturu olukorra muutumist pärast uute liikmesriikide ühinemist. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt.

Muudatusettepanek 11
PÕHJENDUS 18 A (uus)

(18 a) Puu- ja köögivilja all olevad põllupinnad tuleb ühtsest otsemaksete kavast välja jätta, et neid ei saaks kasutada mitte mingiks põllumajandustegevuseks, ja seda seni, kuni ei ole teada nende võimalikud tagajärjed puu- ja köögiviljastruktuuridele ja -turgudele, vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu praktikale1, mis nõuab, et õigusnormide olulise muutmise põhjenduseks esitatakse põhjalikud mõjuhinnangud. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 60 lõikes 8 ettenähtud aruandes, mille komisjon peab ühtse otsemaksete kava piirkondlikul tasandil rakendamise kohta nõukogule esitama, tuleb ühelt poolt analüüsida selle kava mõju juba tootmisvabaduse saanud puu- ja köögiviljakasvatuse pindadele ning teiselt poolt peab see sisaldama analüüsi selle liberaliseerimise võimalikest erimõjudest kogu ühenduse puu- ja köögivilja- ning kartulisektorile.
________

1 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-310/04: Hispaania versus nõukogu, EKL 2006, lk I-07285.

Muudatusettepanek 12
PÕHJENDUS 18 B (uus)

(18 b) Pärast 2004. aasta laienemist on kirssidest ja pehmetest puuviljadest (maasikad, vaarikad ja sõstrad) saanud liidu jaoks suure sotsiaalse ja majandusliku tähtsusega tooted, mis on aga sügavas struktuurilises kriisis ning mis vajavad erilisi toetusmeetmeid. Järelikult on nende toodete jaoks mõeldud pindadele ette nähtud ühenduse toetus tingimustel, mis tagavad põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja soodustavad struktuurilise olukorra parandamist, eelkõige pakkumise koondumise osas.

Muudatusettepanek 13
PÕHJENDUS 19

(19) Puu- ja köögivilja tootmismahtu ei ole võimalik täpselt prognoosida ning need riknevad kiiresti. Ülejääk turul, isegi kui see ei ole väga suur, võib turgu tugevasti häirida. On kasutatud teatavaid turult kõrvaldamise kavasid, kuid nende haldamine on osutunud keerukaks ja nad pole olnud tõhusad. Puu- ja köögiviljasektorit iseloomustab turu ebastabiilsus. Hinnalanguse korral on praeguse turult kõrvaldamise süsteemi tõhusus põllumajandustootjate sissetuleku kaitsevahendina piiratud ebapiisavate maksete ja liigse bürokraatia tõttu, organiseerimise puudulikkuse tõttu tootmispiirkondades, suutmatuse tõttu hinnata tootmispotentsiaali, mis on vajalik õigeks turukorralduseks, ning kolmandatest riikidest importimise mõju ja kõrvaldatud toodete jaoks tõeliste turustusvõimaluste puudumise tõttu. Kasutusele tuleks võtta tõhusamad horisontaalsed riskijuhtimise meetmed, mida kohaldataks kõigile põllumajandustootjatele kõigis turusektorites ja mida oleks võimalikult lihtne kohaldada. Kõikide selliste meetmete integreerimine kindlustusfondi, mida rahastatakse tootjaorganisatsioonide rakenduskavadest eraldi, on nimetatud asjaolude puhul parim lahendus ning peaks suurendama ka tootjaorganisatsioonide atraktiivsust tootjate jaoks. Liikmesriikidel on lubatud võtta meetmeid tõsiste kriiside ohjamiseks siseriiklikul ja/või piirkondlikul tasandil. Kõnealused meetmed tuleks kindlaks määrata siseriiklikus strateegias ja neid tuleks rahastada, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 ettenähtud riiklikust reservist.

Muudatusettepanek 14
PÕHJENDUS 19 A (uus)

(19 a) Turu ühise korralduse puhul turgudele väga avatud sektorites, nagu puu- ja köögiviljasektor, on tootmisharude vahelistel organisatsioonidel väga oluline roll esimeses turustusetapis ja toodete kvaliteedi osas. Lisaks sektori konkurentsivõime tugevdamisele võimaldavad nad ka võidelda turukõikumiste vastu. Nende tegevus piirab seega oluliselt suuri turuhäireid ja kaitseb tootjaid kriiside eest.

Muudatusettepanek 15
PÕHJENDUS 20 A (uus)

(20 a) Olemasoleva süsteemi olulise muutmise korral võivad kultuurseente tootmiseks ettenähtud maa-alad olla kõlblikud saama abi määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtsest otsemaksete kavast.

Muudatusettepanek 16
PÕHJENDUS 20 B (uus)

(20 b) Keskmine puu- ja köögiviljatarbimine jääb alla Maailma Terviseorganisatsiooni ja toitumisekspertide soovitatud taseme, mis võtab arvesse nende viljade tähtsust tasakaalustatud toitumises ja nende märkimisväärset osa krooniliste haiguste ennetamises. Mõnedes liikmesriikides täheldatakse koguni tarbimise järkjärgulist langust. Nendes suundumustes pöörde saavutamiseks tuleb tugevdada tootjaorganisatsioonide osa ja suurendada vahendeid teavitamis- ja müügiedendusmeetmeteks puu- ja köögiviljatarbimise edendamiseks määruse (EÜ) nr 2826/2000 kohaselt kõikide elanikkonnakihtide ja eriti alla 18-aastaste hulgas. Lisaks tuleb parandada puu- ja köögiviljade tasuta jaotamise tingimusi Euroopa Liidus ja võimalust mööda ka ühenduse territooriumi läheduses asuvates kolmandates riikides.

Muudatusettepanek 17
PÕHJENDUS 23

(23) Ühenduse ühtse turu loomisega kaasneb kauplemissüsteemi kasutuselevõtt ühenduse välispiiridel. See kaubandussüsteem peaks hõlmama imporditollimakse ja eksporditoetusi ning peaks põhimõtteliselt stabiliseerima ühenduse turgu. Kauplemissüsteem peaks põhinema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel, mis peaks väljenduma varem sellele sektorile antud eksporditoetuste kaotamises ja selleks eraldatud summade ümbersuunamises mitmepoolse raamistikuga kokkusobivatele siseriiklikele meetmetele. Lisaks tuleb tugevdada nõukogu 14. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2702/1999 (põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides)1 raames puu- ja köögiviljade alast teavitamis- ja müügiedendustegevust kolmandates riikides. Komisjon peab tegema asjakohased ettepanekud kõnealuse määruse muutmiseks.

__________
1 EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2060/2004 (ELT L 357, 2.12.2004, lk 3).

Muudatusettepanek 18
PÕHJENDUS 25

(25) Järelevalve põllumajandustoodete koguste üle kolmandate riikidega kauplemisel nõuab teatavate saaduste puhul ekspordi ja impordi litsentseerimise süsteemi kehtestamist, sealhulgas tagatise esitamist, mis garanteerib nende tehingute tegeliku toimumise, mille jaoks litsents väljastati. Seepärast peavad komisjonil olema volitused litsentseerimissüsteemi kehtestamiseks nimetatud toodetele. Tarbijate tervise kaitsmiseks ja kultuurtaimede kahjulike võõrorganismidega saastamise vältimiseks tuleks litsentseerimissüsteeme täiendada muude kui käesolevast määrusest tulenevate uute sätetega, mis tugevdavad piiridel teostatava taimetervise ja kvaliteedi kontrolli süsteeme. Selleks oleks asjakohane luua kolmandate riikide puu- ja köögiviljade kvaliteedi kontrollimiseks Euroopa asutus Euroopa Toiduohutusameti järelevalve all.

Muudatusettepanek 19
PÕHJENDUS 28 a (uus)

(28 a) Toetada tuleks kolmandate riikidega peetavate taimetervise-alaste protokollide läbirääkimiste kooskõlastamist ühenduse tasandil puu- ja köögivilja ekspordi osas.

Muudatusettepanek 21
PÕHJENDUS 30

(30) Kuna põllumajandustoodete ühisturud arenevad pidevalt, peaksid liikmesriigid ja komisjon üksteist oluliste arengutega kursis hoidma.

(30) Turgude toimimist muutvatest tootmis- või turustamisalastest struktuurilistest arengutest sõltuv puu- ja köögiviljasektori dünaamilisus nõuab, et liikmesriigid ja komisjon hoiaksid üksteist kõige olulisemate täheldatud arengutega kursis. Samuti tuleks luua hinnavaatluskeskus, mis annaks täpset ja objektiivset teavet turgude kohta ja lihtsustaks seega komisjoni meetmete käivitamist tõsise kriisi korral. Lisaks on soovitatav edasi liikuda kaubandustehingute läbipaistvuse ja konkurentsieeskirjade range järgimise üle järelevalvet teostava Euroopa asutuse rajamise suunas, eelkõige turustamise osas.

Muudatusettepanek 22
PÕHJENDUS 31

(31) Puu- ja köögivilja suhtes kehtestatud kord sätestab teatavad kohustused, mida tuleb täita. Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks on vaja kohaldada kontrolli ja karistusi, kui neid kohustusi rikutakse. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus koostada vastavad eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad alusetute maksete tagasinõudmist ning liikmesriikide aruandluskohustusi. Puu- ja köögiviljasektori inspektorite eriüksused ei ole uue korra puhul enam vajalikud ning need võib likvideerida.

Muudatusettepanek 23
ARTIKLI 1 ESIMENE LÕIK

Käesolevas määruses sätestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes.

Käesolevas määruses sätestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes ning uute liikmesriikide poolt esiletoodud oluliste toodete suhtes.

Muudatusettepanek 24
ARTIKLI 1 TEINE LÕIK

Käesoleva määruse III ja IV jaotist kohaldatakse siiski üksnes määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete suhtes.

välja jäetud

Muudatusettepanek 25
ARTIKLI 1 KOLMAS LÕIK

Artiklit 39 kohaldatakse värske või jahutatud kartuli suhtes, mille koondnomenklatuuri (CN) kood on 0701.

välja jäetud

Muudatusettepanek 26
ARTIKLI 2 LÕIGE 1

1. Komisjon võib sätestada turustusnormid ühe või mitme määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toote suhtes.

1. Komisjon võib sätestada turustusnormid ühe või mitme määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toote suhtes. Selleks võetakse arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all loodud põllumajandustoodete kvaliteedinormide töörühma soovitatud UN/ECE norme. Kuni uute normide vastuvõtmiseni jäävad kehtima määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 2 alusel vastuvõetud normid.

Muudatusettepanek 27
ARTIKLI 2 LÕIKE 2 PUNKT B

b) võivad eelkõige seonduda kvaliteedi, liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse ja tähistamisega.

b) seonduvad eelkõige kvaliteedi, liigitamise, kaalu, suuruse järgi jaotamise, pakendamise, ümbriste, ladustamise, transpordi, esitluse, turustamise, päritolu ja tähistamisega, sealhulgas töödeldud puu- ja köögiviljatoodetes kasutatavate värskete puu- ja köögiviljade kohustusliku päritolumärgistuse ning tootmistingimustega.

Muudatusettepanek 28
ARTIKLI 2 LÕIKE 3 ESIMENE LÕIK

3. Kui komisjon ei ole lõike 2 punktis a osutatud kriteeriumide kohaselt ette näinud teisiti, võib tooteid, mille kohta on sätestatud turustusnormid, ühenduses turustada üksnes nende normide kohaselt. Selliste toodete omanik, mille jaoks on normid vastu võetud, võib neid müügiks pakkuda, müüki panna, müüa, kätte toimetada või muul viisil neid Euroopa Liidu piires turustada ainult siis, kui tooted vastavad kõnealustele normidele. Omanik vastutab toodete normidele vastavuse eest.

Muudatusettepanek 30
ARTIKLI 2 LÕIGE 3 A (uus)

3 a. Jaemüügi etapi jooksul peavad tooted tarbijate nõuetekohase teavitamise tagamiseks olema varustatud normidega ettenähtud andmetega. Andmed sisaldavad vähemalt:

a) sorti või sordi tüüpi,

b) toote päritolu,

c) kategooriat.

Muudatusettepanek 31
ARTIKLI 2 LÕIGE 3 B (uus)

3 b. Komisjoni 12. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1148/2001 vastavuskontrollide kohta, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja turustusnormide suhtes1, ettenähtud normidele vastavuse kontrollimist käsitlevad sätted jäävad kehtima kuni uute kontrollimise läbiviimist käsitlevate sätete vastuvõtmiseni.

__________
1 EÜT L 156, 13.6.2001, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 408/2003 (ELT L 62, 6.3.2003, lk 8).

Muudatusettepanek 32
ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKT A

a) see on moodustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 lõikele a põllumajandustootjate algatusel, kes kasvatavad ühte või mitut määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodet;

a) see on moodustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktile a põllumajandustootjate algatusel, kes kasvatavad ühte või mitut käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodet;

Muudatusettepanek 33
ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKTI B ALAPUNKT III

iii) vähendada tootmiskulusid ja tasakaalustada omahindu;

iii) optimeerida tootmiskulusid ja tasakaalustada omahindu;

Muudatusettepanek 34
ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKTI B ALAPUNKT IV A (uus)

iv a) edendada tõendatud kvaliteediga tooteid;

Muudatusettepanek 35
ARTIKLI 3 LÕIKE 2 ESIMESE LÕIGU PUNKT A

a) tootjaorganisatsioonis vastuvõetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut ennast, turustamist ja keskkonnakaitset;

a) tootjaorganisatsioonis vastuvõetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust ja teavet toodangu kohta, toodangut ennast, turustamist ja keskkonnakaitset;

Muudatusettepanek 36
ARTIKLI 3 LÕIKE 2 ESIMESE LÕIGU PUNKT E

e) selle põhikirjas sätestatud rahalise toetuse maksmist artiklis 7 sätestatud rakendusfondi asutamiseks ja rahastamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek 37
ARTIKLI 3 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU PUNKT C

c) kui tootjaorganisatsioon lubab, turustada oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis tavaliselt ei kuulu asjaomase organisatsiooni äritegevuse alla nende omaduste tõttu.

c) kui tootjaorganisatsioon lubab, turustada ise või oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis tavaliselt ei kuulu asjaomase organisatsiooni äritegevuse alla nende omaduste tõttu.

Muudatusettepanek 38
ARTIKLI 3 LÕIGE 2 A (uus)

2 a. Käesolevas määruses tähendab "tootjaorganisatsioonide liit" mis tahes kahe või enama tunnustatud tootjaorganisatsiooni asutatud juriidilist isikut, mille eesmärgid on eelkõige järgmised:

a) asendada oma liikmeid artiklis 7 nimetatud rakendusfondi haldamisel ning artiklis 8 nimetatud rakenduskavade väljatöötamisel, esitamisel ja elluviimisel;

b) ohjata turukriise; ja

c) teha muid toiminguid, mida liikmed on delegeerinud vastavalt artiklile 5.

Muudatusettepanek 39
ARTIKLI 4 LÕIGE 1

1. Liikmesriigid tunnustavad käesoleva määruse tähenduses tootjaorganisatsioonidena kõiki seda tunnustust taotlevaid tootjate rühmi tingimusel, et:

a) need vastavad artiklis 3 sätestatud nõuetele ja esitavad sellekohased tõendid, sealhulgas tõendi, et neil on ettenähtud miinimumarv liikmeid ja et nad hõlmavad turustatavast toodangust miinimumosa, mille määravad liikmesriigid;

b) on piisav tagatis selle kohta, et nad suudavad pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning piisava varude kontsentratsiooni olukorras tegutseda;

c) nad võimaldavad oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;

c) nad annavad oma liikmetele tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;

d) nad varustavad tõhusalt oma liikmeid tehniliste vahenditega toodangu ladustamiseks, pakkimiseks ja turustamiseks ning tagavad oma tegevuse õige äri- ja raamatupidamiskorralduse.

d) nende kasutuses on vajadusel vajalikud tehnilised vahendid ja inimressursid toodangu ladustamiseks, pakkimiseks ja turustamiseks ning nad tagavad oma majandustegevuse õige äri- ja raamatupidamiskorralduse.

Muudatusettepanek 40
ARTIKLI 4 LÕIGE 2

2. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse tähenduses tunnustada tootjaorganisatsioonidena ka artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele mittevastavaid tootjaorganisatsioone tingimusel, et:

2. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2200/96 enne 31. detsembrit 2007 tunnustatud tootjaorganisatsioonid saavad kaheaastase üleminekuperioodi, mis algab 1. jaanuaril 2008, eeldusel, et nad täidavad jätkuvalt määruse (EÜ) nr 2200/96 asjakohaste artiklite nõudeid. Liitudel, mis on saanud eeltunnustuse vastavalt määrusele (EÜ) nr 2200/96, säilib eeltunnustus kuni tunnustuskava rakendusperioodi lõpuni.

a) need on asutatud enne 21. novembrit 1996;

b) neid on tunnustatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1035/72 enne 1. jaanuari 1997.

Muid nõudmisi, mis on sätestatud artiklis 3 (välja arvatud asjakohasuse korral selle artikli lõike 1 punkt c) ja käesoleva artikli lõikes 1, kohaldatakse tootjaorganisatsioonide suhtes, mida on tunnustatud vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule.

Muudatusettepanek 41
ARTIKLI 4 LÕIGE 3 A (uus)

3 a. Liikmesriigid kehtestavad tingimused tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude tunnustamiseks.

Muudatusettepanek 42
ARTIKLI 5 LÕIGE 1

1. Liikmesriik võib lubada tootjaorganisatsioonidel delegeerida oma mis tahes volitusi tootjaorganisatsioonide liitudele, mille liikmed nad on, kui liikmesriik leiab, et nimetatud liit on suuteline neid volitusi tõhusalt rakendama.

1. Liikmesriik võib lubada tootjaorganisatsioonidel delegeerida oma mis tahes volitusi tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudele, mille liikmed nad on, või tütarorganisatsioonidele vastavalt kehtestatavatele tingimustele, kui liikmesriik leiab, et nimetatud liit on suuteline neid volitusi tõhusalt rakendama.

Muudatusettepanek 43
ARTIKLI 6 PEALKIRI

Uued liikmesriigid

Uued liikmesriigid, äärepoolsemad piirkonnad ja saared

Muudatusettepanek 131
ARTIKLI 6 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK

1. Tootjaorganisatsioonidele liikmesriikides, mis liitusid ühendusega 2004. aastal või hiljem, võib ette näha kuni viie aasta pikkuse üleminekuperioodi artiklis 4 sätestatud tunnustamise tingimustele vastavuse saavutamiseks.

1. Tootjaorganisatsioonidele liikmesriikides, mis liitusid ühendusega 2004. aastal või hiljem, ning äärepoolseimates piirkondades ja saartel, võib ette näha kuni viie aasta pikkuse üleminekuperioodi artiklis 4 sätestatud tunnustamise tingimustele vastavuse saavutamiseks.

Muudatusettepanek 45
ARTIKKEL 6 A (uus)

Artikkel 6 a

Tunnustuskavade rahastamine

1. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud toetust antakse kindlasummalise abina.

2. Kõnealuse abi summa määratakse iga tootjaorganisatsiooni puhul kindlaks tema turustatud aastatoodangu väärtuse järgi ning see on:

a) kuni 10%, 10%, 8%, 6% ja 4% maksimaalselt kuni 2 000 000 euro suuruses summas turustatud toodangu väärtusest vastavalt esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda aasta kohta, ning

b) kuni 5%, 5%, 4%, 3% ja 3% 2 000 000 eurot ületavas summas turustatud toodangu väärtusest vastavalt esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda aasta kohta.

3. Komisjon määrab oma rakendusmäärustes kindlaks toetuste ülemmäärad tootjaorganisatsioonide kohta ja väljamaksekorra.

Muudatusettepanek 46
ARTIKLI 7 LÕIKE 1 PUNKT A

a) liikmetelt või tootjaorganisatsioonilt endalt saadav rahaline toetus;

a) liikmetelt või tootjaorganisatsioonilt endalt saadav rahaline toetus; viimase puhul võivad liikmesriigid tootjaorganisatsiooni rahalise toetuse päritolu kindlaks määrata;

Muudatusettepanek 48
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT B A (uus)

b a) tarbijakaitsemeetmete edendamine,

Muudatusettepanek 49
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT E A (uus)

e a) päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste edendamine,

Muudatusettepanek 50
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT E B (uus)

e b) pakkumise ja nõudluse parem kohandamine ning vajaduse korral ümberkorraldamisprogrammide rakendamine,

Muudatusettepanek 51
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F

f) riskijuhtimine.

välja jäetud

Muudatusettepanek 52
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F A (uus)

f a) meetmete vastuvõtmine, mille eesmärk on toodete töötlemine nende kasutamiseks biokütusena,

Muudatusettepanek 53
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F B (uus)

f b) koolitus,

Muudatusettepanek 54
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F C (uus)

f c) saagikindlustus.

Muudatusettepanek 55
ARTIKLI 8 LÕIKE 1 TEINE LÕIK

Riskijuhtimine peab olema seotud puu- ja köögiviljaturu riskide vältimise ja maandamisega ning sellega seoses hõlmama:

välja jäetud

a) turult kõrvaldamisi,

b) puu- ja köögiviljasaagi toorelt koristamist või koristamata jätmist,

c) müügi edendamist ja teavitamist,

d) koolitusmeetmed,

e) saagikindlustust,

f) investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks ettenähtud toetust.

Muudatusettepanek 126
ARTIKLI 8 LÕIKE 2 ESIMENE LÕIK

2. Rakenduskavad sisaldavad tegevust, mis arendab tootjaliikmete seas keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist nii viljelustavade kui jäätmekäitluse alal.

2. Rakenduskavad sisaldavad tegevust, mis ühenduse õigusaktidest lähtuvalt arendab tootjaliikmete seas keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist nii viljelustavade kui jäätmekäitluse alal.

Muudatusettepanek 56
ARTIKLI 8 LÕIGE 3

3. Keskkonnale avaldatavat survet suurendavad investeeringud on lubatud üksnes siis, kui on kasutusele võetud tõhusad meetmed keskkonna kaitsmiseks sellise surve eest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 57
ARTIKLI 8 LÕIGE 4

4. Rakenduskavad peavad sisaldama meetmeid, millega kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil edendada noorte tarbijate hulgas puu- ja juurviljade tarbimist.

4. Rakenduskavad võivad vabatahtlikkuse alusel sisaldada meetmeid, millega kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil edendada eelkõige noorte tarbijate hulgas puu- ja juurviljade tarbimist, eriti erimeetmete kaudu, mille eesmärk on edendada kõnealuste toodete igapäevast tarbimist koolides.

Muudatusettepanek 58
ARTIKLI 8 LÕIGE 4 A (uus)

4 a. Liikmesriigid võivad kehtestada artiklis 11 osutatud siseriiklike strateegiate raames ühe piirkonna või tootmispiirkonna tootjaorganisatsioonide rakendusfondidest toetuse saamiseks abikõlblike meetmete negatiivse loetelu, mis määratakse kindlaks selles piirkonnas ülekaalukate struktuuriliste eritingimuste järgi.

Muudatusettepanek 59
Artikli 9 lõike 1 esimene lõik

1. Ühenduse rahaline abi on võrdne tootjatest liikmete makstud finantsosaluse summaga, kuid mitte rohkem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest.

1. Ühenduse rahaline abi on võrdne tootjatest liikmete makstud finantsosaluse summaga, kuid mitte rohkem kui 50% tegelikult tekkinud kuludest rakenduskavade korral, ning kindlustusfondi puhul vastab see artikli 12 a lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Muudatusettepanek 60
ARTIKLI 9 LÕIKE 1 TEINE LÕIK

Ühenduse rahalise abi ülempiir on 4,1% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.

Ühenduse rahalise abi ülempiir on 6% iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.

Muudatusettepanek 61
ARTIKLI 9 LÕIKE 1 TEINE A LÕIK (uus)

Ühenduse rahaline abi võib täiendavalt tulla määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 ettenähtud riikliku reservi osast 0,5%lise ülemmäära piires igale liikmesriigile määratud võrdlussummadest, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 12 a osutatud kindlustusfondist. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma nimetatud rahastamisvaliku soovist ning võtavad seda arvesse artiklis 11 sätestatud riiklike strateegiate loomisel.

Muudatusettepanek 62
ARTIKLI 9 LÕIKE 1 TEINE B LÕIK (uus)

Sellegipoolest ei kohaldata rahalise abi piiramist siis, kui protsendimäär tõstetakse lõikes 2 ettenähtud juhtudel 60%ni tehtud kulutustest.

Muudatusettepanek 63
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT a

a) selle on esitanud mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad erinevates liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega

a) selle on esitanud mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad ühismeetmetega või erinevates liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega;

Muudatusettepanek 64
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT C

c) sellega kaetakse üksnes mahepõllundustoodete tootmiseks antavaid eritoetusi, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2092/91;

c) see sisaldab meetmeid, mis on seotud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud eritoetustega mahepõllundustoodete tootmiseks, ning meetmeid, mis on sätestatud artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus, või meetmeid puu- ja köögiviljade integreeritud tootmise toetamiseks kooskõlas eeskirjadega, mis kehtivad liikmesriikides, kes on reguleerinud seda liiki tootmist ühenduse erieeskirjade puudumise tõttu;

Muudatusettepanek 65
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT F

f) selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20% puu- ja köögiviljatoodangust;

f) selle on esitanud tootjaorganisatsioonid nendest liikmesriikidest, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20% puu- ja köögiviljatoodangust, või tootjaorganisatsioonid, kes tegutsevad piirkondades, kus tootjaorganisatsioonid turustavad vähem kui 20% puu- ja köögiviljatoodangust, või enne käesoleva määruse jõustumist tunnustatud tootjaorganisatsioonid, kelle turustatud toodangu väärtusest üle 50% tuleb määruse (EÜ) nr 2201/96 ja määruse (EÜ) 2202/96 kohaselt töödeldud toodete puhul antavast abist;

Muudatusettepanek 66
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT G A (uus)

g a) selle on esitanud tunnustatud tootjaorganisatsioon toote kohta, mille osas on tootjad vähesel määral liitunud;

Muudatusettepanek 67
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT G B (uus)

g b) selle on esitanud tunnustatud tootjaorganisatsioon toote kohta, millel on suur majanduslik või ökoloogiline tähtsus kohalikul või piirkondlikul tasandil ja mille puhul esineb kestvaid raskusi ühenduse turul eelkõige rahvusvahelise konkurentsi tõttu;

Muudatusettepanek 68
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 PUNKT G C (uus)

g c) selle on esitanud tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit.

Muudatusettepanek 69
ARTIKLI 9 LÕIKE 2 ESIMENE A LÕIK (uus)

Lõike 1 teises lõigus sätestatud ülempiiri ei kohaldata ühenduse rahalise abi sellele osale, mis ületab lõike 1 esimeses lõigus sätestatud ülempiiri.

Muudatusettepanek 70
ARTIKLI 9 LÕIGE 3

3. Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud protsendimäär on 100 puu- ja köögivilja turult kõrvaldamiste puhul, kui kõrvaldatav kogus ei ületa 5% iga tootjaorganisatsiooni poolt turustatud toodangu kogusest ning kui kõrvaldamine on toimunud järgmisel viisil:

välja jäetud

a) tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses inimeste aitamiseks, kellel on siseriiklike seaduste kohaselt õigus saada riiklikku abi, eriti piisavate elatusvahendite puudumise tõttu,

b) tasuta jagamine karistusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele, kes teevad kõik vajaliku tagamaks, et niimoodi jagatud kogused on lisaks tavaliselt sellistesse asutustesse ostetavatele kogustele.

Muudatusettepanek 71
ARTIKLI 11 LÕIGE 1

1. Liikmesriigid kehtestavad siseriiklikud raamseadused artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud meetmetega seotud üldtingimuste koostamiseks. Nimetatud raamistikus sätestatakse tingimus, mille kohaselt peab nimetatud meetmetega olema seotud vähemalt 20% rakenduskava kogukuludest.

1. Liikmesriigid kehtestavad siseriiklikud raamseadused artikli 8 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud meetmetega seotud üldtingimuste koostamiseks.

Nad esitavad oma raamseaduse projekti komisjonile, kes kolme kuu jooksul võib soovitada muudatusi, kui ta leiab, et projekt ei võimalda saavutada asutamislepingu artiklis 174 ning ühenduse keskkonda ja kestvat arengut käsitlevas poliitika- ja rakenduskavas sätestatud eesmärke. Ka rakenduskavadest toetatavate üksikinvesteeringute puhul tuleb järgida neid eesmärke.

Muudatusettepanek 72
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 SISSEJUHATAV OSA

2. Liikmesriigid koostavad puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. See strateegia peaks koosnema järgmistest osadest:

2. Liikmesriigid koostavad komisjoni poolt kavade väljatöötamise ja hindamise eesmärgil koostatud juhiste alusel puu- ja köögiviljaturu säästvate rakenduskavade riikliku strateegia. See strateegia peaks koosnema järgmistest osadest:

Muudatusettepanek 73
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKT C

c) rakenduskavade hindamine,

c) rakenduskavade järelevalve ja hindamine,

Muudatusettepanek 74
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKT D A (uus)

d a) meetmed, mida rakendatakse topeltrahastamise vältimiseks maaelu arengu programmide või riikliku tasandi ja rakenduskavade kaudu;

Muudatusettepanek 75
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKT D B (uus)

d b) valikuliselt rakenduskavade raames abikõlblike meetmete negatiivsed loetelud määratletud tootmispiirkondade või -alade kaupa, kui kohaldatakse artikli 8 lõike 4 a sätteid.

Muudatusettepanek 76
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 TEINE LÕIK

Strateegiasse tuleks lisada ka lõikes 1 nimetatud riiklik raamistik.

välja jäetud

Muudatusettepanek 77
ARTIKLI 11 LÕIKE 2 TEINE A LÕIK (uus)

Liikmesriigid edastavad oma riiklike strateegiate projektid komisjonile, kes avaldab need asjakohaseks peetaval viisil.

Muudatusettepanek 78
ARTIKLI 12 LÕIGE 3 A (uus)

3 a. Ühenduse põllumajandusfondidest EAFRD ja EAGGF, kuid vajadusel ka Euroopa Regionaalarengu Fondist antav abi peab olema kooskõlastatud, kusjuures liikmesriigid tagavad vajalike kontrollide teostamise meetmete topeltrahastamise vältimiseks.

Muudatusettepanek 79
ARTIKLI 12 LÕIGE 3 B (uus)

3 b. Kuni 2007. aastani välja töötatud rakenduskavad, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2200/96 juba vastu võetud, kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni, kui tootjaorganisatsioonid ei otsusta teisiti.

Muudatusettepanek 80
II A PEATÜKI (uus) ARTIKLID 12 A (uus) ja 12 B (uus)

II a peatükk

Kindlustusfond

Artikkel 12 a

Mõiste "tõsine kriis" määratlus

"Tõsise kriisi" mõiste määratleb iga liikmesriik iga toote puhul eraldi, võttes arvesse erinevust toote turuväärtuse ja eelneva vaatlusperioodi jooksul registreeritud keskmise väärtuse vahel. Arvesse võetakse hinnataseme vahet, mis võib tekitada kõigile tootjatele suurt kahju.

Artikkel 12 b

Kindlustusfondi toimimise eeskirjad

1. Liikmesriigid lisavad kindlustusfondi loomise oma riiklikesse strateegiatesse, mis võimaldab sektoril olla valmis tõsisteks kriisideks, lähtudes järgmistest eeskirjadest:

a) tõsise kriisi kuulutavad välja liikmesriigid ja/või piirkonnad ja see määratletakse eraldi iga toote puhul, mille lisamist fondi nende riikliku strateegia raames soovitakse. Selles kontekstis võivad tootjaorganisatsioonid koostöös liikmesriikide ja/või piirkondadega võtta kasutusele osa või kõik järgmistest meetmetest:

– turult kõrvaldamine,

– puu- ja köögiviljasaagi toorelt koristamine või koristamata jätmine,

– müügi edendamine ja teavitamine,

– koolitusmeetmed,

– turu või sissetulekute kindlustamine,

– investeerimisfondide moodustamise halduskulude katmiseks ettenähtud toetus ning tootjaorganisatsioonide liikmete rahaline toetus nendesse fondidesse,

– kaheotstarbeliste toodete töötlemisabi;

b) tõsise kriisi korral võetavad meetmed puudutavad ühest või mitmest tegutsemispiirkonnast, mida komisjon on tunnustanud käesoleva jaotise III peatükis, kõiki tootjaid, kes osalevad kulude rahastamises vastavalt nende osaluse suurusele fondis ning halduskulude rahastamises;

c) ühendus osaleb fondis kahe kolmandiku ulatuses, kolmanda kolmandiku peavad lisama kriisist mõjutatud piirkonna tootjaorganisatsioonid;

d) tõsise kriisi väljakuulutamise korral sätestatud ajavahemiku jooksul osalevad ka mõjutatud piirkondadega mitteseotud tootjad rahastamises, täiendades tootjatest liikmetele vastavat osa, kaasa arvatud halduskulude rahastamises;

e) kui sätestatud ajavahemiku jooksul tõsist kriisi välja ei kuulutata, võib fondi lisatud summad anda tagasi üldise müügiedendamise meetmete rahastamiseks või jätta need fondi reservi tulevasteks kampaaniateks.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kindlustusfondi loomisest ja teevad teatavaks eritingimused, mis erinevate toodete puhul nõutavad on. Komisjon kiidab fondi loomise ja toimimise ametlikult heaks.

3. Lisaks lõike 1 punkti c sätetele võib kindlustusfondi ühenduse panus kasutada ühte osa määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 sätestatud riiklikust reservist igale liikmesriigile omistatud võrdlussummade 0,5%-lise ülemmäära piires kooskõlas käesoleva määruse artikli 9 sätetega. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma rahastamisvaliku soovist ning võtavad seda arvesse artiklis 11 sätestatud riiklike strateegiate loomisel.

Muudatusettepanek 81
ARTIKLI 13 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK

1. Kui mõnes majanduspiirkonnas tegutsevat tootjaorganisatsiooni peetakse teatava toote osas selle piirkonna tootmise ja toojate suhtes esindavaks, võib asjaomane liikmesriik tootjaorganisatsiooni taotluse põhjal kehtestada selles piirkonnas tegutsevatele tootjaorganisatsiooni mittekuuluvatele tootjatele järgmised siduvad eeskirjad:

1. Kui mõnes majanduspiirkonnas tegutsevat tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu peetakse teatava toote osas selle piirkonna tootmise ja toojate suhtes esindavaks, võib asjaomane liikmesriik tootjaorganisatsiooni taotluse põhjal kehtestada selles piirkonnas tegutsevatele tootjaorganisatsiooni mittekuuluvatele tootjatele järgmised siduvad eeskirjad:

a) artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud eeskirjad,

b) tootjaorganisatsiooni poolt heaks kiidetud turult kõrvaldamise eeskirjad.

b) tootjaorganisatsiooni poolt heaks kiidetud eeskirjad seoses kriiside ärahoidmise ja ohjamisega.

Muudatusettepanek 82
ARTIKLI 13 LÕIKE 1 TEINE LÕIK

Esimeses lõigus sätestatut kohaldatakse tingimusel, et need eeskirjad:

a) on kehtinud vähemalt ühe turustusaasta,

b) sisalduvad I lisa täielikus loetelus,

a) sisalduvad I lisa täielikus loetelus,

c) muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.

b) muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.

Muudatusettepanek 83
ARTIKLI 13 LÕIGE 3

3. Tootjaorganisatsiooni või organisatsioonide liitu loetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 50% selle tegutsemispiirkonna tootjatest ja see hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna toodangust.

3. Tootjaorganisatsiooni või organisatsioonide liitu loetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 50% selle tegutsemispiirkonna tootjatest või organisatsioonide liidu puhul tootjaorganisatsiooniga liitunud tootjatest ja see hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna toodangust.

Muudatusettepanek 84
ARTIKLI 13 LÕIGE 5

5. Eeskirjad ei pea olema siduvad määrusega (EÜ) nr 2092/91 hõlmatud mahepõllundustoodete tootjatele, välja arvatud siis, kui sellise meetme osas on kokku leppinud vähemalt 50% nimetatud tegutsemispiirkonna vastavatest tootjatest ning kui organisatsioon hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna vastavast toodangust.

5. Eeskirjad ei pea olema siduvad määrusega (EMÜ) nr 2092/91 hõlmatud mahepõllundustoodete tootjatele, välja arvatud siis, kui sellise meetme osas on kokku leppinud vähemalt 50% nimetatud tegutsemispiirkonna vastavatest tootjatest, kus tootjaorganisatsioon või organisatsioonide liit tegutseb, ning kui organisatsioon hõlmab vähemalt 60% selle piirkonna vastavast toodangust.

Muudatusettepanek 86
ARTIKLI 16 PUNKT A

a) koosneb määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tootmise ja/või müügi ja/või töötlemisega seotud majandustegevusalade esindajatest;

a) koosneb käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete tootmise ja/või müügi ja/või töötlemisega seotud majandustegevusalade esindajatest;

Muudatusettepanek 88
ARTIKLI 19 LÕIKE 3 PUNKTI A ALAPUNKT VII

vii) meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks.

vii) meetmed mahe- ja integreeritud põllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks.

Muudatusettepanek 89
ARTIKLI 19 LÕIKE 3 PUNKT B

b) peavad olema jõus vähemalt ühe turustusaasta;

b) peavad olema jõus vähemalt ühe turustusaasta, välja arvatud kriiside ennetamise ja ohjamise puhul;

Muudatusettepanek 90
ARTIKLI 30 LÕIGE 2

2. Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kauba väärtus importimisel, millele on liidetud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõike 2 alusel kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust väärtust rohkem kui 10% võrra, nõutakse kõnealuse väärtuse põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksudega võrduva tagatise esitamist.

2. Kui kauba väärtus importimisel on madalam kui ühise tollitariifistiku järgne hind piiril, kohaldatakse impordi suhtes täiendavat imporditollimaksu, mis on ühise tollitariifistikuga ette nähtud toodetele, mille suhtes kohaldatakse piirihinna režiimi.

Muudatusettepanek 91
ARTIKLI 30 LÕIGE 3

3. Kui kõnealuse kaubasaadetise hinda piiril tollivormistusel ei deklareerita, sõltub ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamine kaupade väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest tingimustel, mis määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikele 2.

välja jäetud

Muudatusettepanek 92
ARTIKLI 31 LÕIGE 2

2. Täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt ühenduse turgu ei häiri või kui nende mõju oleks kavandatava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

välja jäetud

Muudatusettepanek 93
ARTIKKEL 35

Seestöötlemise korra peatamine

Seestöötlemise korra kaotamine

Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, võib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul seestöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul seestöötlemise korra kasutamine asjaomase liikmesriigi taotlusel keelatud.

Muudatusettepanek 95
ARTIKKEL 37

Välistöötlemise korra peatamine

Välistöötlemise korra kaotamine

Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, võib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt seestöötlemise korra kasutamise täielikult või osaliselt keelata.

Määral, mis on vajalik ühise turukorralduse ladusaks toimimiseks, on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul välistöötlemise korra kasutamine keelatud.

Muudatusettepanek 97
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT I

i) artiklis 2 osutatud turunormide sätestamist;

i) artiklis 2 osutatud turunormide sätestamist ja loendit toodetest, mille suhtes need normid kehtivad;

Muudatusettepanek 98
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT III

iii) eeskirju normidest kõrvalekaldumise kohta;

iii) eeskirju normidest kõrvalekaldumise ja erandite kohta;

Muudatusettepanek 99
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT IV

iv) normides nõutavate üksikasjade esitamise eeskirju;

iv) normides nõutavaid esitamise, turustamise ja märgistamise eeskirju;

Muudatusettepanek 100
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKT II

ii) artiklis 6 ja artikli 10 lõikes 1 osutatud meetmete osalise rahastamise astet ja üksikasjalikke eeskirju;

ii) artiklis 6 ja artiklis 6 a ning artikli 10 lõikes 1 osutatud meetmete rahastamise astet ja üksikasjalikke eeskirju, artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud abisummat, mis ei või olla väiksem kui 10%, 10%, 8% , 6% ja 4% tootjate rühma asutamis- ja toimimiskuludest vastavalt esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal aastal;

Muudatusettepanek 101
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKTID II A, II B ja II C (uued)

ii a) ühenduse üldist raamistikku integreeritud tootmise edendamiseks;

ii b) üldist raamistikku artiklis 12 a sätestatud kindlustusfondi loomiseks ja selle toimimiseks;

ii c) üldist raamistikku määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 42 sätestatud riiklikust reservist rahastamiseks.

Muudatusettepanek 102
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKTID II D, II E ja II F (uued)

ii d) eeskirju turustatud toodangu väärtuse arvestamiseks artiklis 7 osutatud rakendusfondide loomiseks, eelkõige seoses määrustes (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 ette nähtud toetussüsteemide tühistamisega;

ii e) norme, mille abil tagada üleminek seoses tootjaorganisatsioonide ja nende liitude tunnustamisega;

ii f) norme, mille abil tagada üleminek seoses mitmeaastaste lepingutega, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud tsitrusviljade tootmise toetuskava raames;

Muudatusettepanek 103
ARTIKLI 38 TEISE LÕIGU PUNKTID I A, I B ja I C (uued)

i a) tegutsemiseeskirju seoses ühenduse tasandil teostatava hinnavaatlusega, mis esitab täpset ja objektiivset teavet turgude arengu kohta ning võimaldab komisjonil ja tootjaorganisatsioonidel olla õigeaegselt valmis võimalikeks hinnakriisideks;

i b) aruande esitamist hiljemalt 1. jaanuariks 2009 võimaluse kohta luua ühenduse puu- ja köögiviljasektori tehingute läbipaistvuse ja valitsevas seisundis olevate ettevõtjate pädevusstandarditest range kinnipidamise üle järelevalvet teostav üleeuroopaline amet;

i c) meetmeid, mis tugevdavad puu- ja köögiviljadega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid kolmandates riikides määruse (EÜ) nr 2702/1999 raames.

Muudatusettepanek 104
ARTIKKEL 39

Artikkel 39

välja jäetud

Riigiabi

Asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 kohaldatakse värske ja jahutatud kartuli (CN-kood 0701) tootmise ja sellega kauplemise suhtes.

Muudatusettepanek 105
ARTIKLI 40 PUNKT 1 A (uus)
Artikli 1 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 2200/96)

1 a) Artikli 1 lõikes 2 lisatakse tabelisse järgmised tooted:

CN-kood 0701 värsked ja jahutatud kartulid

CN-kood 089 10 20 Safran

CN-kood 0810 00 ja 0811 10 Maasikad

CN-kood 0810 20 10 ja 0811 20 31 Vaarikad

CN-kood 0810 90 50 Punased sõstrad

CN-kood 0811 20 39 Karusmarjad

CN-kood 0809 20 Hapukirsid

CN-kood 0812 10 00 Maguskirsid

CN-kood 0813 20 00 Ploomid

CN Paprika pigment

Muudatusettepanek 106
ARTIKLI 42 PUNKT -1 (uus)
Artikli 5 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 2826/2000)

–1) Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

"2. Lõikes 1 osutatud strateegia koostamise raames võib komisjon nõu pidada põllumajanduse kvaliteedi ja ohutuse nõuandekomitee põllumajandustoodete müügiedendamise alalise töörühmaga ning käivitab strateegia väljatöötamiseks institutsiooni sees erinevate pädevate talituste vahel tiheda koostöö, milles osalevad aktiivselt ka rahvatervise eest vastutavad talitused."

Muudatusettepanek 107
ARTIKLI 42 PUNKT 1
Artikli 5 lõige 3 (määrus (EÜ) nr 2826/2000)

"Puu- ja köögiviljade müügi edendamine on suunatud peamiselt alla 18 aasta vanustele noortele."

"Puu- ja köögiviljade müügi edendamiseks asutakse määrama sihtrühmi ning peamisteks sihtrühmadeks on kõige väiksema sissetulekuga rahvastikurühmad, kelle tarbimisnäitajad on praegu kõige madalamad, ning eelkõige alla 18 aasta vanused noored, et edendada uusi toitumisharjumusi."

Muudatusettepanek 108
ARTIKLI 43 PUNKT 3 A (uus)
Artikli 42 lõige 5 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

3 a) Artiklile 42 lisatakse järgmine lõige:

"5 a. Liikmesriigid võivad kasutada ühte osa riiklikust reservist, et rahastada rakenduskavasid ja vajadusel kindlustusfondi, millele viidatakse vastavalt nõukogu xx.xx.xxxx määruse (EÜ) nr XXX/2007 (millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad ja muudetakse teatavaid määrusi)1 artiklites 9 ja 12 a. Nimetatud reservi osa, mis ei tohi mingil juhul ületada lõikes 1 sätestatud 0,5%list ülemmäära, jaotatakse vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja tagades põllumajandustootjate võrdse kohtlemise ning vältides igasuguseid turu ja konkurentsi moonutusi. Komisjon koostab kõnealuse kasutamise erieeskirjad."

Muudatusettepanek 109
ARTIKLI 43 PUNKTI 5 ALAPUNKT D A (uus)
Artikli 44 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

d a) maa-ala, kus kasvatatakse seeni.

Muudatusettepanek 110
ARTIKLI 43 PUNKTI 5 ALAPUNKT D B (uus)
Artikli 44 lõike 2 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

d b) maa-ala, mida kasutatakse puukoolina.

Muudatusettepanek 111
ARTIKLI 43 PUNKT 6
Artikkel 51 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

"Põllumajandustootjad võivad kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke mis tahes põllumajanduslikuks tegevuseks, välja arvatud pikaajalised kultuurid. Põllumajandustootjad võivad siiski kasutada maatükke järgmiste pikaajaliste kultuuride kasvatamiseks:

Põllumajandustootjad võivad kasutada artikli 44 lõike 3 kohaselt deklareeritud maatükke mis tahes põllumajanduslikuks tegevuseks, välja arvatud pikaajalised kultuurid ning määruse (EÜ) nr 2200/96 (muudetud määrusega (EÜ) nr XXX/2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad ja muudetakse teatavaid määrusi) artikli 1 lõikes 2 sätestatud toodete tootmine ning kartulikasvatus muuks otstarbeks kui tärklise valmistamiseks. Põllumajandustootjad võivad siiski kasutada maatükke järgmiste pikaajaliste kultuuride kasvatamiseks:

a) humal

b) oliivipuud

c) banaanid,

d) pikaajalised puu- ja köögiviljakultuurid."

Vastavalt artikli 60 lõikele 8 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimalike tagajärgede kohta, mis tulenevad turu- ja struktuuriarengutest ning piirkondlikul tasandil rakendatavast ühtsest otsetoetusest, mis võimaldab juba praegu maa valikulist kasutamist puu- ja köögiviljakasvatuseks. Nimetatud aruandes hinnatakse esmajoones mõju, mis on puu- ja köögiviljakasvatuseks mõeldud maatükkide ühtse otsemaksete kava raames abikõlblikeks aladeks muutmise üldisel võimaldamisel, eelkõige mõju sellist tüüpi põllumajandusele spetsialiseerunud tootmispiirkondadele ja -aladele."

Muudatusettepanek 112
ARTIKLI 43 PUNKT 6 A (uus)
Artikli 59 lõige 4 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

6 a) Artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:

"4 a. Puu- ja köögiviljasektoris on liikmesriikidel võimalus üleminekuperioodi jooksul, mis lõppeb 2010/2011, määrata koostöös kutseorganisatsioonidega kindlaks töötlemiseks kohustusliku toodangu kogus ühe või mitme puu- ja köögiviljatüübi jaoks, mille suhtes rakendatakse täieliku lahtisidumise süsteemi.

Muudatusettepanek 113
ARTIKLI 43 PUNKT 8 A (uus)
Artikli 71 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

8 a) Artikli 71 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

"1. Kui põllumajandusliku tootmise erisused seda nõuavad, võib liikmesriik hiljemalt 1. augustiks 2004 teha otsuse kohaldada ühtset otsemaksete kava pärast üleminekuaega, mis lõpeb kas 31. detsembril 2005 või 31. detsembril 2006. Määruse (EÜ) nr xxx/2007 kohaldamisel lõpeb nimetatud üleminekuaeg 31. detsembril 2013 ning liikmesriik võib hiljemalt 1. augustiks 2008 teha otsuse kohaldada uusi makseid."

Muudatusettepanek 114
ARTIKLI 43 PUNKT 10 A (uus)
IV jaotise peatükk [X1] (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

10 a) IV jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

PEATÜKK [X1]

ABI TÖÖDELDUD TOMATITELE

Artikkel [x1]

Kohaldamisala

1. Turustusaastate 2008, 2009, 2010, 2011, 2012 ja 2013 suhtes võib kinni pidada kuni 50% artiklis 41 nimetatud riiklike ülemmäärade osast, mis vastab töötlemiseks ette nähtud tomatitele antavale toetusele, et anda pindalatoetust tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, mille liikmed kasvatavad töötlemiseks ette nähtud tomateid, mis kuuluvad CN-koodi 0702 alla.

2. Sellisel juhul teeb liikmesriik hiljemalt 1. septembriks 2007. aastal otsuse, kas ta kohaldab käesoleva peatüki sätteid, ning määrab kindlaks kinnipeetava määra.

Artikkel [x2]

Summad

Liikmesriik määrab kindlaks hektari kohta makstava pindalatoetuse ühtse summa.

Artikkel [x3]

Abikõlblikkus

1. Abi antakse tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, keda on nimetatud artiklis x1 ja kes edastavad selle oma põllumajandustootjatest liikmetele vastavalt töötlemiseks ette nähtud tomatite all olevale abikõlblikule pindalale hektarites.

2. Abikõlblikuks saamiseks peab kogu asjaomane põllumaa olema tervikuna haritud kooskõlas piirkonnale omaste põllumajandustavadega ning tomateid tuleb hoida põllul kuni viljade valmimiseni.

Siiski osutub asjaomane põllumaa juhul, kui tomatid ei saa valmis erakordsete ilmaolude tõttu, mida ka asjaomane liikmesriik tunnistab, abikõlblikuks, tingimusel et kõnesolevat pindala ei kasutata kuni nimetatud valmimishetkeni muuks otstarbeks.

Muudatusettepanek 132
ARTIKLI 43 LÕIGE 10 B (uus)
IV jaotise 4 a. peatükk (uus)(määrus (EÜ) nr 1782/2003)

10 b) IV jaotisse (MUUD TOETUSKAVAD) lisatakse järgmine 4 a. peatükk:

"4 a. PEATÜKK
PINDALATOETUSED TÖÖTLEMISEKS ETTENÄHTUD MARJADELE JA HAPUKIRSSIDELE

Artikkel 87 a
Ühenduse toetus
1.  Ühenduse toetust antakse marju ja hapukirsse tootvatele põllumajandustootjatele vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
Marjade hulka kuuluvad:
-  CN-koodide 0810 00 ja 0811 10 alla kuuluvad maasikad,
-  CN-koodide 0810 20 10 ja 0811 20 31 alla kuuluvad vaarikad,
-  CN-koodide 0810 90 50 ja 0811 20 39 alla kuuluvad mustsõstrad ja karusmarjad,
-  CN-koodi 0809 20 alla kuuluvad hapukirsid.
2.  Liikmesriigid võivad toetust diferentseerida sõltuvalt toodetest või suurendades või vähendades artikli 87 b lõike 3 kohaselt kehtestatud riiklikku tagatud pindala. Siiski ei ületa üheski liikmesriigis kõnealusel aastal makstav toetuse kogusumma artikli 87 b lõikes 1 osutatud ülemmäära.

Artikkel 87 b
Pindala
1.  Liikmesriik maksab ühenduse toetust ülemmäära piires, mis arvutatakse, korrutades selle liikmesriigi jaoks lõike 3 kohaselt kehtestatud riikliku tagatud pindala hektarite arvu keskmise summaga, mis on 230 eurot hektari kohta.
2.  Tagatud maksimumpindalaks kehtestatakse 130 000 hektarit.
3.  Komisjon jagab tagatud maksimumpindala riiklikeks tagatud pindaladeks vastavalt varem deklareeritud traditsioonilisele toodangule.
4.  Maksed tehakse liikmesriikide poolt sätestatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
5.  Liikmesriigid võivad jaotada oma riikliku tagatud pindala objektiivsete kriteeriumide alusel osadeks, eelkõige piirkondlikul tasandil või seoses tootmisega.

Artikkel 87 c
Baaskülvipindade osade ületamine
Kui liikmesriik jaotab oma riikliku tagatud pindala baaskülvipindade osadeks ning ühte või enamat sellist osa ületatakse, vähendatakse kõnealusel aastal proportsionaalselt põllumajandustootja kohta pindala, mille eest ühenduse toetust taotletakse, nendel baaskülvipinna osadel tegutsevate põllumajandustootjate puhul, kus piirnorme on ületatud. Vähendus tehakse pärast seda, kui asjaomases liikmesriigis on alad nendes baaskülvipinna osades, mis ei ole piirnorme saavutanud, jaotatud nende baaskülvipinna osade vahel, kus need normid on ületatud.

Artikkel 87 d
Toetuskõlblikkus
1.  Ühenduse toetuse maksmise tingimuseks on eelkõige minimaalne põllu suurus.
2.  Liikmesriigid võivad seada ühenduse toetuse maksmise tingimuseks selle, et põllumajandustootjad oleksid määruse (EÜ) nr XXX/07 artikli 4 või 6 alusel tootjaorganisatsiooni või eeltunnustatud tootjarühma liikmed.
3.  Lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada, et lõikes 1 osutatud toetus makstakse tootjaorganisatsioonile või eeltunnustatud tootjarühmale nende liikmete nimel. Tootjaorganisatsiooni või eeltunnustatud tootjarühma saadud toetussumma makstakse nende liikmetele. Sellegipoolest võivad liikmesriigid lubada tootjaorganisatsioonil või eeltunnustatud tootjarühmal oma liikmetele osutatud teenuste eest hüvitisena arvata ühenduse toetusest maha kuni 2%.

Artikkel 87 e
Riiklik toetus
1. Liikmesriigid võivad lisaks ühenduse toetusele maksta riiklikku toetust kuni 200 eurot hektari kohta aastas.
2. Riiklikku toetust võib maksta üksnes nendele aladele, mis saavad ühenduse toetust.

Artikkel 87 f
Artikleid 143 a ja 143 c ei kohaldata ühenduses 1. jaanuari 2007. aasta seisuga marja- ja hapukirsikultuuridele ettenähtud toetusele."

Muudatusettepanek 118
ARTIKLI 43 PUNKT 10 C (uus)
IV jaotise peatükk 10 h (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

10 c) IV jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

"Peatükk 10 h

Pindalatoetus küüslaugule

Artikkel 110 ad

1. Kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud tingimustele antakse traditsioonilistele küüslaugutootjatele pindalatoetust.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile tavapärastes kasvupiirkondades haritud hektarite arvu, et määrata kindlaks tagatud maksimumpindala, mis jagatakse liikmesriikide vahel.

3. Komisjon kehtestab tagatud maksimumpindala ning rakenduseeskirjad kooskõlas määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 46 lõikes 2 ettenähtud korras.

Muudatusettepanek 117
ARTIKLI 43 PUNKT 10 D (uus)
Artikli 143 a lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

10 d) Artiklile 143 a lisatakse järgmine lõige:

"Pindalatoetused peatükis 10 g sätestatud töötlemiseks ette nähtud tomatitele ja peatükis 10 h sätestatud kirssidele ja marjadele makstakse täies ulatuses alates määruse (EÜ) nr XXX/20071 jõustumisest vastavalt nimetatud peatükkides sätestatud tingimustele."

Muudatusettepanek 115
ARTIKLI 43 PUNKT 10 E (uus)
Artikkel 143 b b (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

10 e) Lisatakse järgmine artikkel:
"Artikkel 143 b b

Eritoetus töötlemiseks ette nähtud tomatitele

1. Erandina artiklist 143 b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtse pindalatoetuse süsteemi, teha otsuse anda ühtse pindalatoetuse süsteemi raames abikõlblikele põllumajandustootjatele eritoetust töötlemiseks ette nähtud tomatitele. Nimetatud toetust antakse objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite põhjal, nagu:

– tarnelepinguga kaetud töötlemiseks ette nähtud tomatite hulk,

– töötlemiseks ette nähtud tomatite all oleva pindala suurus hektarites ühest või mitmest turustusaastale 2004/2005 järgnevast turustusaastast koosneva vaatlusperioodi jooksul, mille määrab kindlaks liikmesriik.

2. Töötlemiseks ette nähtud tomatitele antakse eritoetust nimetatud abi kehtestamisel eraldatud toetussumma piires.

3. Erandina lõikest 2 võib iga uus asjaomane liikmesriik teha hiljemalt 31. oktoobriks 2007 objektiivsete kriteeriumite alusel otsuse kohaldada töötlemiseks ette nähtud tomatitele antava eritoetuse suhtes madalamat ülemmäära, kui on osutatud VII lisa punktis M a.

4. Töötlemiseks ette nähtud tomatitele vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 eritoetuse andmiseks eraldatavad vahendid ei kuulu artikli 143 b lõikes 3 osutatud aastase toetussumma sisse. Juhul kui kohaldatakse lõike 3 sätteid, loetakse vahe VII lisa jaos M a nimetatud ülemmäära ja tegelikult kohaldatava ülemmäära vahel artikli 143 b lõikes 3 osutatud toetussumma sisse.

5. Artikleid 143 a ja 143 c ei kohaldata töötlemiseks ette nähtud tomatitele antava eritoetuse suhtes."

Muudatusettepanek 119
ARTIKKEL 45

Määrustega (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud toetuskavad, mis tunnistati käesoleva määrusega kehtetuks, jäävad asjaomaste toodete suhtes kehtima kuni turustusaasta lõpuni, mis lõpeb 2008. aasta jooksul.

Määrusega (EÜ) nr 2201/96 kehtestatud toetuskava, mis tunnistati käesoleva määrusega kehtetuks, jääb asjaomaste toodete suhtes kehtima kuni turustusaasta lõpuni, mis lõpeb 2008. aasta jooksul. Määrusega (EÜ) nr 2202/96 kehtestatud toetuskava jääb kehtima turustusaastateks 2008/2009 ja 2009/2010.

Muudatusettepanek 120
I LISA LÕIGE 4 A (uus)

4 a. Kriisi ohjamise ja ärahoidmise eeskirjad

Muudatusettepanek 121
II LISA PUNKT 3 A (uus)
VI lisa (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

3 a) VI lisale lisatakse järgmine rida:

"(Sektor): töötlemiseks ette nähtud puu- ja köögiviljad

(õiguslik alus) Määruste (EÜ) nr 2201/96 ja 2202/96 vastavad artiklid
(Märkused) Pindalatoetus hektari kohta"

Muudatusettepanek 122
II LISA PUNKT 4 A (UUS)
VII lisa M a jagu (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

4 a) VII lisas lisatakse järgmine jagu:
"M a. Eritoetus töötlemiseks ette nähtud tomatitele
1. Liikmesriigid, kes on ühinenud ühendusega 2004. aastal või pärast seda, määravad iga põllumajandustootja puhul võrdlussumma hulka arvatava summa kindlaks selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu:
– turutoetuse summa, mille põllumajandustootja on otseselt või kaudselt saanud töötlemiseks ette nähtud tomatite eest;
– töötlemiseks ette nähtud tomatite tootmiseks kasutatud pindala;
– töötlemiseks ette nähtud tomatite toodangu hulk;
ühest või mitmest turustusaastast koosneva vaatlusperioodi jooksul pärast 2004. aastal lõppenud turustusaastat ja kuni 2007. aastal lõppeva turustusaastani.
Liikmesriigid arvutavad käesoleva määruse artikli 43 lõikes 2 osutatud toetuskõlblike hektarite arvu objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, nagu esimese lõigu teises taandes osutatud pindala.
2. Juhul kui mõnes liikmesriigis ületab kooskõlas lõikega 1 määratud toetuste kogusumma alljärgnevat ülemmäära, mis on esitatud tuhandetes eurodes, vähendatakse proportsionaalselt summat põllumajandustootja kohta.
	(tuhandetes eurodes)
Bulgaaria	5 394
Tšehhi Vabariik	414
Küpros	274
Malta	932
Ungari	4 512
Rumeenia	1 738
Poola	6 715
Slovakkia	1 018"."

Muudatusettepanek 123
II LISA PUNKT 5
VIII lisa rida "Hispaania" (määrus (EÜ) nr 1782/2003)

2008 4 830,954

2008 4 868,312

2009 4 838,536

2009 4 875,894

2010 ja järgnevad aastad 4 840,413

2010 ja järgnevad aastad 4 877,771

(1)	ELTs seni avaldamata.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika