Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Lairibaühenduse lõhe ületamine" (KOM(2006)0129);

–   võttes arvesse Digitaalse Lõhe Foorumi 15. juuli 2005. aasta aruannet lairiba juurdepääsu ning riigi toetuse kohta vähemarendatud piirkondades;

–   võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga "Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia rakendamine: tulemuste aasta" (KOM(2006)0816);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Euroopa suurel kiirusel ühendamine: viimased arengud elektroonilise side valdkonnas" (KOM(2004)0061);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (KOM(2006)0334);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise regulatiivse raamistiku kohta (raamdirektiiv)(1);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest" (KOM(2005)0229);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "i2010 – esimene aastaaruanne Euroopa infoühiskonna kohta" (KOM(2006)0215);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta otsust nr 854/2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks(2);

–   võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti pealkirjaga "Suunised tõukefondide rakendamise kriteeriumide ja meetodite kohta elektroonilise side toetamisel" (SEK(2003)0895);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga "Turupõhine lähenemisviis raadiospektrite haldamisele Euroopa Liidus" (KOM(2005)0400);

–   võttes arvesse esimese astme kohtu 30. jaanuari 2007. aasta otsust kohtuasjas T-340/03: France Télécom SA v. komisjon, mis lükkas täielikult tagasi France Telecom SA kaebuse komisjoni 2003. aasta otsuse peale seoses ADSL-põhiste Interneti-juurdepääsuteenuste osutamisel üldsusele kehtestatud röövellike hindadega;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa Liidu tuleviku raadiospektripoliitika: teine aastaaruanne" (KOM(2005)0411);

–   võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(3), 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa elektroonilise side regulatsiooni ja turgude kohta 2004. aastal(4) ning 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni infoühiskonna kohta(5);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A6-0193/2007),

A.   arvestades, et Interneti ja lairibaühenduste areng on muutnud ülemaailmset majandust, integreerinud piirkondi ja riike üksteisega, loonud dünaamilise musternäidise, kus kodanikel on sõltumata oma elukohast enneolematud võimalused teabe, suhtluse, mõju avaldamise, osalemise, tarbimise, elukutse ja ettevõtluse valdkondades;

B.   arvestades, et lairibaühendus täidab ELis integratsiooni ja ühtekuuluvuse tugevdamise eesmärki;

C.   arvestades, et ühenduse ühtekuuluvust käsitlevates strateegilistes suunistes on aastateks 2007–2013 seatud prioriteediks "tagada side- ja infotehnoloogia infrastruktuuri ning sellega seotud teenuste kättesaadavus, kui turg ei suuda pakkuda seda mõistliku hinna eest ja küllaldasel tasemel, et toetada vajalikke teenuseid, eriti kaugemates ja maapiirkondades ning uutes liikmesriikides;

D.   arvestades, et Interneti ja lairibaühenduste väärtus suureneb eksponentsiaalselt iga uue kasutaja lisandumisega, mis on äärmiselt oluline, kui Euroopa soovib saada juhtivaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks; arvestades, et spektri ümberjagamine võimaldab vähekaetud alasid kaasata digitaalühiskonda;

E.   arvestades, et 500 miljonit kodanikku, kellel on ELi siseturul oma roll, kujutavad endast maailmas unikaalset kriitilist massi, mida on vaja uute innovaatiliste teenuste väljaarendamiseks, mille otsene tagajärg on võimaluste suurenemine kogu Euroopa Liidus; arvestades, et see rõhutab Euroopa ühist kasu, mis tuleneb sellest, et igaühel on lairibaühendusele juurdepääs;

F.   arvestades, et ülalmainitud kohtuasja France Télécom SA v. komisjon otsuses oli esimese astme kohus seisukohal, et lairibaühenduste sektori kiirekasvuline olemus ei takistanud konkurentsieeskirjade kohaldamist;

G.   arvestades, et viimase kolme aastaga on lairibaühenduste arv peaaegu kahekordistunud ning lairibaühenduste kasutajate arv peaaegu neljakordistunud; arvestades, et need arengud on olnud turupõhised ning need on toimunud tänu konkurentsile, mis näitab, kui oluline on vältida turu moonutamist;

H.   arvestades, et liikmesriikides, kus on suurem konkurents lairibaühenduste turul ning erinevate tehnoloogiate vaheline konkurents, on ka suurem lairibaühenduste levik ja kasutuselevõtt;

I.   arvestades, et online-teenused nagu e-valitsus, e-tervishoid, e-õpe ja e-hange saavad vaid siis muutuda tõeliselt kõikehõlmavaks ja tugevdada ühtekuuluvust, kui need tehakse lairibaühenduste kaudu liidu kodanikele ja äriringkonnale laialdaselt kättesaadavaks;

J.   arvestades, et lairiba Interneti-ühendused võivad aidata kaasa keerulisemale, kõikehõlmavale tervishoiusüsteemile, mis kasutab kaugdiagnoosimist ja kaugravi vähemarenenud piirkondades;

K.   arvestades, et lairiba Interneti-ühendused võivad aidata kaasa keerulisemale, kõikehõlmavale haridussüsteemile, mis kasutab kaugõpperakendusi piirkondades, kus puudub rahuldav koolide infrastruktuur;

L.   arvestades, et kõige aeglasema kiirusega lairibaühendused ei ole enam nõudlikumate Interneti-teenuste ja videosisu funktsionaalseks kasutamiseks piisavad;

M.   arvestades, et Interneti-teenuste ja -sisu kiire areng loob vajaduse kiirete lairibaühenduste järele;

N.   arvestades, et lairiba kasutuselevõtu ulatus ei ole kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ja piirkondades olnud sama; arvestades, et lairibavõrkude ja -teenuste kõrge maksumuse tõttu jääb nende kättesaadavus raskesti ligipääsetavates piirkondades (saared ja mäed) ning maapiirkondades piiratuks; arvestades, et nõudluse madal tase väljaspool ELi suurlinnakeskusi tähendab väiksemaid investeeringuid ning võiks lairibateenuse pakkujaid heidutada, arvestades ärivõimaluste puudumist;

O.   arvestades, et linnakeskuste ja kaugete piirkondade ning vanade ja uute liikmesriikide vahel püsib lairibaühenduse kasutuselevõtu osas oluline erinevus; arvestades, et see rõhutab vajadust tehnoloogilise arengu järele, paremate võimaluste järele uutele operaatoritele turule sisenemiseks ning uuenduste kiiruse suurendamise selgete strateegiate järele, muutes seeläbi maapiirkondade ja tehnoloogilises arengus mahajäänud riikide järelejõudmise kergemaks;

P.   arvestades, et juurdepääsu parandamiseks sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks tuleks pakkuda selliseid koolitus- ja toetusmeetmeid, millega tagatakse võrdsed võimalused;

Q.   arvestades, et erinevat funktsionaalsust tagavatele lairibaühendustele juurdepääs on oluline kõikide ühenduse kasutajate jaoks olenemata sellest, kus nad füüsiliselt asuvad;

R.   arvestades, et käesoleva raamistiku täpne ja õigeaegne rakendamine on avatud, konkurentsivõimelise ja innovaatilise elektrooniliste sideteenuste turu oluline eeltingimus; arvestades et raamistiku ülevõtmise ja rakendamise menetlused on liikmesriikides väga erinevad, killustades ühtset sideturgu;

S.   arvestades, et iga koolil peaks olema lairibaühendus, et luua tulevik, kus ükski ELi laps pole jäetud Interneti-ühenduseta;

T.   arvestades, et digitaaltehnoloogiale ülemineku ja ülemineku kaudu analoogühenduselt digitaalühendusele vabaneb mitusada megahertsi spektrit, avades nõnda spektri ümberjaotamise võimaluse ja avades ühiskasutusega spektri;

Lairibaühenduste pakutavad võimalused

1.   rõhutab võimalusi, mille loob pea 500 miljoni lairibaühendusi omava inimesega siseturg, mis kujutab endast ülemaailmselt ainulaadse kasutajate kriitilise massi, kes levitavad kõikides piirkondades uusi võimalusi, annab igale kasutajale väärtusliku teenuse ning annab ELile suutlikkuse olla maailma juhtiv teadmistepõhine majandusruum;

2.   arvab, et üldine juurdepääs lairibaühendusele on sotsiaalse arengu ja paranenud avalike teenuste oluline eeltingimus ning et riiklikud asutused peaksid igati püüdma tagada kõikidele kodanikele juurdepääsu lairibaühendusele, andes seeläbi elanikkonna kõikidele rühmadele, eriti liidu vähemarenenud piirkondades, võimaluse saada osa lairibaühendusega kaasnevatest eelistest;

3.   näeb konkurentsivõimelisel ribalaiusel usaldusväärset ülekannet võimaldavate lairibavõrkude kasutuselevõtmist üliolulisena ettevõtluse kasvu, ühiskondliku arengu ja avalike teenuste edendamise seisukohalt;

4.   rõhutab, et lairibaühenduse arengu ulatust ei saa ette näha või planeerida, kuid et seda saab stimuleerida ning toetada loov ja avatud keskkond;

5.   rõhutab, et lairibaühenduste laialdasem kasutuselevõtt taaselustaks siseturgu üldiselt;

Euroopa ühendamine

6.   rõhutab, et lairibaühenduste kasutuselevõtt maapiirkondades on kõikide osalust teadmisteühiskonnas puudutav keskne tegur; juhib lisaks tähelepanu sellele, et lairibateenused on otsustava tähtsusega samuti piirkondade majandusliku arengu jaoks ja neid tuleks seepärast võtta kasutusele nii laialdaselt kui võimalik;

7.   kutsub liikmesriike üles edendama lairibaühendusi kõikides ELi koolides, ülikoolides ja koolituskeskustes ning kehtestama kaugõppe, eesmärgiga luua tulevik, kus ükski ELi laps ega ükski üksikisik, kes on kaasatud haridusprogrammidesse, ei ole jäetud Interneti-ühenduseta;

8.   märgib, et digitaalse lõhe ületamiseks tuleb edendada alusstruktuuri, näiteks arvuti kasutamise võimalusi kodudes ja avalikes asutustes;

9.   julgustab liikmesriike lairibateenusega kaetuse täpsemaks määratlemiseks lairibaühenduste infrastruktuuri kaardistama.

Uuendustegevuse võtmeroll

10.   on seisukohal, et lairibaühenduste osas lõhe kõrvaldamise võtmeks on uuenduslik tehnoloogia, st tehnoloogia, mis võimaldab suure läbilaskevõimega ühenduste ehitamist, ning osutab asjaolule, et uus tehnoloogia on võimaldanud vähemarenenud piirkondadel "hüpata üle" mitmest arengufaasist;

11.   rõhutab, et konkurentsieelise arendamine ja tõsiste probleemide lahendamine maapiirkondades, hõreda asustusega ja raskesti ligipääsetavates piirkondades (saared, mäed jms) sõltub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (edaspidi "IKT") uuenduslikust kasutamisest;

12.   rõhutab, et uus tehnoloogia on oma olemuselt palju laiahaardelisem ning hõlmavam, muutes sellega võimalikuks üha arenenumate teenuste osutamise; rõhutab samuti, et lairibateenused aitavad piirkondadel, eelkõige vähemarenenud piirkondadel, tõmmata ligi ettevõtteid, hõlbustada kaugtööd, pakkuda uut meditsiinidiagnostikat ja arstiabiteenuseid ning saavutada täiustatud haridusstandardeid ja avalikke teenuseid;

13.   on seisukohal, et uus tehnoloogia pakub huvitavaid ja odavaid lahendusi kõrvaliste, raskesti ligipääsetavate piirkondade ning maapiirkondade jaoks, kuna raadiosideühendused ning mobiil- ja satelliitside saavad lairibaühendused viia piirkondadesse, mis on tavaliselt juba hõivatud tavatelefonivõrkudega; märgib, et raadiosagedusspektri jaotamisel tuleb nimetatud uusi tehnoloogiaid arvesse võtta;

14.   rõhutab, et innovaatilise tehnoloogia arengut tuleb julgustada kõikidel tasanditel ja tuleb tõsiselt pingutada, et edendada turule juurdepääsu ning säilitada seal ausat konkurentsi;

15.   peab oluliseks jõudude koondamise IKT teadusuuringute ning ülikoolide, kohalike ametivõimude ja ettevõtete vahelise IKT partnerluse tagamiseks;

16.   julgustab komisjoni pidama lairibaühendusi ja eriti mobiilsete lairibaühenduste lahendusi tähtsaks konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuste seitsmenda raamprogrammi tööprogrammide raames;

17.   nõuab, et komisjon püüaks aktiivselt saavutada olulist sünergiat oma valdkonnapõhiste programmide nagu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi vahel, hõlmates samuti paremat koordineerimist rahvusvaheliste programmidega ning tõuke- ja maaelu arengu fondide kaudu lairibaühenduste arendamise rahastamist;

18.   rõhutab, et uue meedia märkimisväärselt kiiret arengut arvestades on lairibaühendus ainus tehniliselt usaldusväärne juurdepääsuvõimalus sellistele meediatoodetele nagu Interneti-televisioon ja Interneti-telefon ning see väldib maapiirkondades elavate inimeste äralõikamist linnaühiskonnast, kus lairibaühendus on kättesaadav;

19.   tunnistab, et mõnedel inimestel on juurdepääs vaid väikese kiiruse ja väikese läbilaskevõimega lairibaühendusele; usub, et nimetatud ühendusi ei tohiks pidada uute suure kiirusega ühenduste piisavateks asendajateks; nõuab kindlalt, et ühegi geograafilise ala ega sotsiaal-majandusliku rühma puhul ei tohiks keelduda investeerimisest uude, kiiremasse tehnoloogiasse lihtsalt seepärast, et neil on juba juurdepääs madalama kvaliteediga ühendustele;

20.   märgib, et uued traadita platvormid sobivad hästi lairibavõrgu juurdepääsu tagamiseks maapiirkondades; rõhutab tehnoloogia neutraalsuse olulisust spektri jaotamisel; tuletab meelde, et komisjoni kavandatud spektripoliitika on aktiivsem, mida on toetanud ka Euroopa Parlament oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsioonis "Euroopa raadiospektripoliitika suunas"(6);

21.   kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles tegema tihedamat koostööd raadiosagedusspektri haldamisel, eesmärgiga hõlbustada spektri kasutamist paljude erinevate traadita ja mobiilitehnoloogiate (maapealsed ja satelliittehnoloogiad) puhul;

22.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid eraldaksid lairibatehnoloogiatele piisava spektri;

Sisu mõju

23.   rõhutab, et digitaalne kirjaoskus on hädavajalik alus lairibaühenduste pakutavate võimaluste kasutamiseks ning osutab sellega seoses riigi poolt pakutava hariduse tähtsusele; rõhutab ka vajadust parandada juurdepääsu IKTle võimalikult paljude liidu kodanike jaoks ning parandada nende IKT alaseid oskusi;

24.   nõuab tarbijale orienteeritud meetmeid täiendõppe valdkonnas ja tehniliste ressursside mobiliseerimist infotehnoloogiasektoris; toetab selliste meetmete jaoks ette nähtud rahalisi stiimuleid ja maksusoodustusi;

25.   on seisukohal, et investeeringud e-tervishoiu, e-valitsuse ja e-õppe rakendustesse võivad mängida olulist rolli tarbijanõudluse hoogustamisel lairibaühenduste järele ja luua seega kriitilise massi, mis on vajalik kõnealustes valdkondades suurte turgude tekkimiseks;

26.   usub, et riigiasutuste ja erasektori koostöös lairibaühenduste täiustatud rakenduste ja teenuste edendamine aitab kaasa valitsuse pakutavate teenuste tõhusale osutamisele ning samas innustab lairibajuurdepääsu osas riigihangete korraldamist, mis ergutab lairibateenuste osutamist;

27.   rõhutab riigi ametiasutuste pädevust kommertskasutusele eelnevate riigihangete läbiviimisel, et soodustada uuenduslike teenuste osutamist lairibavõrkudes; märgib, et nad saavad samuti koordineerida kogukondade ning teenuseosutajate nõudlust, et tagada uute võrkudesse tehtavate investeeringute toetamiseks vajalik kriitiline mass; julgustab komisjoni edendama nende vahendite propageerimist ning kasutamist;

28.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eelistama valitsusasutuste, haridussektori ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate arvutipõhiseks muutmisel (nt infoühiskonna teenuste pakkujad ja peaserverid) lairiba Interneti-ühendusel põhinevaid lahendusi ja tehnoloogiaid;

29.   märgib, et Euroopa e-teenuste tuumik aitab kaasa edasisele integratsioonile ning ühtekuuluvuse tugevdamisele, samuti lairibaühenduste kasutamise kaudu ühtse elektroonilise side turu loomisele; nõuab, et sellele valdkonnale omistataks tõuke- ja maaelu arengu fondide osas eriprioriteet; rõhutab lisaks rolli, mida sellised arengufondid piirkondi selles suhtes toetades mängivad;

30.   kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles järgima 2003. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu eesmärki tagada liidu kodanikele asjakohaste avalike lairibateenuste pakkumine;

31.   usub, et väga oluline on, et inimestele oleks tagatud kõige laialdasem juurdepääs kvaliteetsele infosisule ja kvaliteetsetele teenustele, ükskõik kus nad endale meelepärast tehnoloogiat kasutavad, ning rõhutab juurdepääsu vajadust võrkudele ja vajadust erinevatele operaatoritele avatud ülekandevõrkude järele;

32.   kutsub ühenduse institutsioone ja liikmesriike üles edendama Interneti infosisu kättesaadavust, eriti asjakohase kaitse pakkumisega digitaalses keskkonnas;

Turu dünaamika

33.   kinnitab, et lairibaühenduste kiire levik on oluline ELi tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning uute ja väikeste ettevõtete esilekerkimiseks, mis võivad olla juhtivad ettevõtted erinevates sektorites, näiteks tervishoius, tootmises ja finantsteenuste osutamises;

34.   on seisukohal, et erasektori investeeringud on lairibaühenduste laialdasema kasutuselevõtu ja ülemaailmse katvuse jaoks hädavajalikud; rõhutab, et erainvestoritele tuleks anda võimalus oma investeeringuid refinantseerida, kui konkurentsi dünaamikat tuleb edaspidi stimuleerida ja kui tarbijatele tuleb osutada paremaid teenuseid ja pakkuda rohkem uuendusi;

35.   rõhutab tööstuse poolt juhitud, avatud ja koostalitlusvõimeliste standardite tähtsust tehnilisel, õiguslikul ja semantilisel tasemel, et tagada mastaabisääst ja mittediskrimineeriv avatud juurdepääs infoühiskonnale ning edendada tehnoloogiate kiiret levikut;

36.   nõuab tungivalt, et ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid teeksid tööstusega koostööd ning tegeleksid probleemidega (nagu mikromaksed, turvalisus ja usaldus, koostalitlusvõime ja digitaalõiguste haldamine), mis takistavad uute ärimudelite väljaarendamist lairibaühenduste valdkonnas;

Julgustav ja selge raamistik

37.   rõhutab, et ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide ülesanne on luua uuendustegevuse arengut ning uute tehnoloogiate juurutamist toetav keskkond, kehtestades konkurentsi ja erainvesteeringuid soodustava regulatiivse raamistiku ning kasutada asjakohaseid fonde nõudluse hoogustamiseks lairibateenuste vastu ja – kui see on õigustatud – vajaliku infrastruktuuri toetamiseks;

38.   märgib, et ametiasutustel on oluline roll lairibavõrkude arendamise ergutamisel ning et neil tuleks kaaluda meetmeid, mis julgustaksid nõudlust ja investeeringuid püsivasse infrastruktuuri; nõuab infrastruktuuri investeeringute jaoks selget raamistikku, mis ei tekitaks turumoonutusi ega võimaldaks eraettevõtetega võrreldes ebaõiglaseid tingimusi; kiidab komisjoni riigiabi reeglite selgitamise eest ametiasutuste kaasatuse puhul lairibaühenduste arenguprogrammidesse;

39.   rõhutab, et liikmesriikide peamine roll seoses lairibaühenduste edendamisega on keskkonna loomine, kus on tagatud õiguskindlus, mis julgustab konkurentsi ja stimuleerib investeerimist, ning et selle saavutamiseks tuleb ühenduse elektroonilist sidet reguleerivat raamistikku tõhusalt rakendada; kinnitab konkurentsile avatud turuks vajalike tingimuste tagamise tähtsust ning kõikide liikmesriikide vajadust võtta üle ja rakendada regulatiivne raamistik elektroonilise side valdkonnas ning tagada tõhusad, sõltumatud ja piisavate ressurssidega varustatud regulaatorid;

Konkurentsieeskirjad ja tarbijakaitse

40.   rõhutab turu suurt osatähtsust uuenduslike teenuste levimises ja arengus; rõhutab siiski, et on hädavajalik, et riiklikud reguleerivad asutused, konkurentsiametid ning riikide valitsused ja kohalikud omavalitsused seaksid ühiselt prioriteediks jõulisema konkurentsi edendamise ning lairibateenuste turule investeerimise, samuti abinõude võtmise seoses operaatorite turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja kartellidega ning turule sisenemise tõkete vähendamise, tagades sellega turu suutlikkuse soodustada uuendustegevust;

41.   märgib üha suurenevat konkurentsi Euroopa lairibaühenduste turul; tuletab meelde, et IKT tööstuse valdkondade reguleerimine oli algusest peale kavandatud üleminekulahendusena turgude avamiseks ning et seda peavad keskpikal perioodil reguleerima vaid üldised konkurentsieeskirjad;

42.   rõhutab, et reguleeriva raamistiku tulevase läbivaatamise eesmärk peab olema tagada kõikidele operaatoritele juurdepääs ja aus konkurents;

43.   on seisukohal, et kiirema lairibaühenduse kasutuselevõtu saavutamiseks maapiirkondades ei tohiks infrastruktuuri ettevõtjate poolse võrkude vabatahtliku ühiskasutuse suhtes kehtestada mingeid piiranguid; rõhutab, et vastavad kokkulepped infrastruktuuri ettevõtjate vahel kujutavad endast tõhusat vahendit lairibaühenduste laialdasema kasutuselevõtu saavutamiseks piirkondades, kus puudub vajalik lairibaülekannete infrastruktuur ja kus tulevane nõudlus ei kannataks mitmeid võrke;

44.   rõhutab vajadust rajada kohaliku kogukonna tasandil lairibaühenduste infrastruktuur kooskõlas avaliku ja erasektori partnerluse põhimõttega ning võttes arvesse võrdset juurdepääsu;

45.   rõhutab, et konkurents ja tõhusad ning asjakohased eeskirjad lairibaühenduste turu avamiseks annavad suurima stiimuli lairibaühenduste kasutuselevõtuks, st teenuste arendamiseks, kiiruseks ja mitmekesisuseks;

46.   rõhutab tehnoloogilise neutraalsuse vajadust, vältides samas turu killustumist, ning tehnoloogiliste suundumuste ja kasutajavajaduste arvessevõtmise vajadust, mis esitab Euroopa reguleerijatele väljakutse leida uusi lahendusi ning luua samas stabiilsed eeltingimused;

47.   rõhutab, et turgu valitsevate ettevõtjate juurdepääsuvõrkude funktsionaalsel eraldamisel nende ettevõtjate poolsest võrgu opereerimisest võib olla positiivseid külgi, ning et see tagab kõikide operaatorite võrdse ja õiglase kohtlemise;

48.   kutsub komisjoni üles oma tulevases universaalteenust käsitlevas rohelises raamatus uurima Interneti-teenuste kõikidele kodanikele kogu ELis, sealhulgas madala sissetulekuga inimestele ja neile, kes elavad maapiirkondades või kõrge hinnatasemega piirkondades, mõistlike ja taskukohaste hindadega kättesaadavust, ning hindama kas on vaja muuta olemasolevaid universaalteenuse nõudeid; ootab samuti, et rohelises raamatus käsitletaks tarbijate probleeme seoses lairibaühenduste turvalise ja ohutu kasutamisega;

Riiklik rahastamine sõltuvalt vajadusest

49.   rõhutab, et riiklikku rahastamist tuleks kasutada vaid seal, kus lairibaühenduste infrastruktuuri arendamine ei ole eraettevõtete jaoks majanduslikult elujõuline, ja et selle abil ei tohiks dubleerida lairibateenuste osutamiseks võimelist olemasolevat infrastruktuuri;

50.   rõhutab, et riiklikud ja ühenduse toetused peaksid olema konkurentsi osas erapooletud ning need peaksid soodustama äriliselt jätkusuutlikke investeeringuid; rõhutab, et riigihankelepingud tuleks sõlmida avatud, läbipaistva, konkurentsivõimelise ja mittediskrimineeriva hankemenetlusega;

51.   rõhutab, et riigi toetatud infrastruktuur tuleks teha võrdsetel alustel kättesaadavaks ning see ei tohiks eelistada ühte kindlat teenusepakkujat;

52.   on seisukohal, et lisaks turujõududele võiksid liikmesriigid ja eriti nende piirkonnad ja omavalitsused luua stiimuleid lairibaühenduste turu ergutamiseks vähemarenenud piirkondades; rõhutab et tõuke- ja maaelu arengu fondidel on ülesanne suurendada toetatavates piirkondades nõudlust infoühiskonna järele;

53.   märgib, et riiklikult rahastatavad investeeringud lairibaühenduste infrastruktuuri peavad olema võimalikud ühenduse konkurentsieeskirjade raames;

54.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõikidele teenuseosutajatele antakse võrdne juurdepääs lairibavõrkudele, mida rahastatakse tõuke- ja maaelu arengu fondide toetusest; usub lisaks, et tagamaks nõuetele vastavust, tuleks riigisisestele reguleerivatele asutustele anda volitused kehtestada eeskirjades avatuse nõuded ja anda volitus nimetatud nõuete täitmisele pööramiseks;

55.   rõhutab regionaalarengu- ja Euroopa lairibaühenduse poliitika ühendamise, sealhulgas regionaalfondide ja põllumajandusfondide kasutamise tähtsust mobiilse lairibaühenduse lahenduste või vajaliku infrastruktuuri loomise jaoks;

56.   kutsub komisjoni üles edasi arendama ja läbi vaatama suuniseid selle kohta, kuidas kasutada tõuke- ja maaelu arengu fonde lairibaühenduste kasutuselevõtu edendamiseks, ning andma eelkõige täpsemaid suuniseid seoses tõukefondide kasutamisega lairibateenuste kasutuselevõtuks juhtudel, kus taoliste teenuste osaline osutamine juba toimub;

57.   kutsub komisjoni üles andma suuniseid ja levitama head tava riigiabi eeskirjade järgimise kohta seoses lairibaühenduste projektidele antud riikliku rahalise toetusega;

58.   kutsub komisjoni üles võimaldama kasutada ühenduse rahalisi vahendeid ka lairibavõrkude, mis ei võimalda erineva funktsionaalsusega ühendusi, täiustamiseks või asendamiseks;

59.   nõuab, et komisjon edastaks asjakohast teavet ja statistikat ning hindaks tõuke- ja maaelu arengu fondide poolse rahastamise mõju lairibaühenduste levikule toetatavates piirkondades ning edendaks parimate tavade vahetamist ELi erinevate piirkondade vahel;

60.   julgustab komisjoni hoolikalt kontrollima, kas regulatiivne raamistik on täielikult rakendatud ning kas lairibaühenduste investeeringuteks tõuke- ja maaelu arengu fondide kasutamisel kohaldatakse riigiabi eeskirju ning tagama, et ühendusepoolset rahastamist kasutatakse IKT levikumäära suurendamiseks kogu liidus, kusjuures ei eelistataks konkreetseid turuosalisi või tehnoloogilisi lahendusi, vaid ainult kõige tõhusamaid lahendusi; märgib lisaks, et sellist ühenduse fondide kasutamist tuleks lubada vaid alateenindatud piirkodades ja seal, kus on selge, et seal puuduvad teised lairibaühenduste infrastruktuuri investeerimise allikad; rõhutab, et kõik otsused peavad olema läbipaistvad ja need tuleb avaldada riigisisestel ja Euroopa veebilehteel, mis on seotud konkurentsiasutustega;

61.   on seisukohal, et avaliku sektori sekkumist laenude ja toetuste näol, mis sageli toimub avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, tuleks vähemarendatud piirkondades edasi arendada;

62.   nõuab veelkord tungivalt, et avaliku sektori toetus lairibaühenduste infrastruktuurile peab järgima "tehnoloogilise neutraalsuse" põhimõtet, s.t. mitte eelistada üht kindlat tehnoloogiat ega piirata piirkondade tehnoloogilisi valikuid, vältides samas tehnilise infrastruktuuri killustumist, võttes arvesse arengusuundumusi ja kasutajate tulevasi vajadusi ning edendades suurema läbilaskevõimega lairibaühenduste rajamist;

o
o   o

63.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33. (2) ELT L 149, 11.6.2005, lk 1. (3) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133. (4) ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 143. (5) ELT C 133 E, 8.6.2006, lk 140. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0041.