Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelist partnerlus- ja koostöölepingut(1), mis jõustus 1. detsembril 1997 ja lõpeb 2007. aastal;

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga(2);

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga(3);

–   võttes arvesse pärast 31. mail 2003 Peterburis toimunud tippkohtumist tehtud ühisavalduses seatud ELi ja Venemaa eesmärki rajada ühine majandusruum, ühine vabadust, turvalisust ja õigust hõlmav ruum, välisjulgeolekualase koostöö ruum ning teadus- ja haridusruum, mis sisaldab ka kultuurilisi aspekte;

–   võttes arvesse järgnevalt välja antud ühise majandusruumi tegevuskava, mis võeti vastu 10. mail 2005. aastal Moskvas peetud ELi ja Venemaa tippkohtumisel;

–   võttes arvesse ELi ja Venemaa vahel 21. mail 2004. aastal sõlmitud lepingut kahepoolsete turulepääsu läbirääkimiste lõpetamise kohta Venemaa Föderatsiooni ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO);

–   võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga "Euroopa energiapoliitika" (KOM(2007)0001);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu ja nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel kirjavahetuse vormis lepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta seoses üle Siberi kulgevate lennuliinide kasutamise kehtiva süsteemi ajakohastamise kokkulepitud põhimõtetega (KOM(2007)0055);

–   võttes arvesse Euroopa energiahartat, mis allkirjastati 17. detsembril 1991. aastal, ja sellele järgnenud energiaharta lepingut, mis allkirjastati 17. detsembril 1994. aastal(4) ning mis jõustus 1998. aasta aprillis;

–   võttes arvesse 5. mail 1949. aastal Londonis allakirjastatud Euroopa Nõukogu põhikirja;

–   võttes arvesse eesistujariigi järeldusi(5) 15. ja 16. juunil 2006 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogul;

–   võttes arvesse 24. novembril 2006 Helsingis toimunud ELi ja Venemaa 18. tippkohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse eesistujariigi järeldusi 8. ja 9. märtsil 2007 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogul;

–   võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja komisjoni vahel 15. detsembril 2006 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit;

–   võttes arvesse ELi ja Venemaa töösturite ümarlaua loomise ideed, mida toetati ELi ja Venemaa tippkohtumisel 1997. aasta juulis;

–   võttes arvesse 30. oktoobril 2000 Pariisis peetud ELi ja Venemaa 6. tippkohtumisel alustatud ELi ja Venemaa energiaalast dialoogi;

–   võttes arvesse 18. mail 2007 Samaras (Venemaa) toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumist;

–   võttes arvesse oma 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia kohta(6);

–   võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta(7);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja väliskomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A6-0206/2007),

A.   arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu liige ja on seega kohustunud järgima selle eesmärke, milleks on eelkõige demokraatia edendamine ja inimõiguste austamine ning demokraatliku stabiilsuse kindlustamine Euroopas poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduslike reformide toetamise kaudu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

B.   arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahelised majandus- ja kaubandussuhted peaksid põhinema vastastikkuse, jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse, prognoositavuse, usaldusväärsuse, mittediskrimineerimise ja hea valitsemistava põhimõtetel;

C.   arvestades, et Venemaa allkirjastas energiaharta lepingu – kuid pole seda veel ratifitseerinud –, mis tagab laiaulatusliku rahvusvahelise õigusliku raamistiku kaubanduse, investeeringute kaitse, transiidi, energiatõhususe ja konfliktide lahendamise valdkonnas energiasektoris;

D.   arvestades, et liikmesriigid peavad Euroopa Liidu piires töötama välja üldise ja ühtse ühise seisukoha ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Venemaaga, et alustada läbirääkimisi uue partnerlus- ja koostöölepingu osas;

E.   arvestades, et ELi ja Venemaa suhetel on tohutu majanduspotentsiaal ning suurem majanduslik lõimumine ja heanaaberlikud suhted tuleksid mõlemale poolele kasuks; arvestades, et ELi ja Venemaa koostöö on otsustava tähtsusega stabiilsuse tagamiseks kõikides vastastikuse ja kattuva huvi valdkondades;

F.   arvestades, et ELi ja Venemaa vahelise kaubanduse kogumaht ulatus 2005. aastal üle 166 miljardi euro, seejuures moodustab Venemaa väliskaubanduse ülejääk sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 8%, s.t ligikaudu 50 miljardit eurot; arvestades, et Venemaa on tähtsuselt kolmas ELi kaubanduspartner, kellega toimub 7,3% liidu kaubavahetusest ja et EL on Venemaa tähtsaim kaubanduspartner, kelle osakaal Venemaa kaubavahetuses on 52,9%;

G.   arvestades, et välismaiste otseinvesteeringute kogumaht Venemaal ulatus 2006. aastal hinnanguliselt 31 miljardi USA dollarini võrreldes 14,6 miljardi USA dollariga 2005. aastal; arvestades, et ELi välismaised otseinvesteeringud on Venemaal enam kui kahekordistunud 2,5 miljardilt eurolt 2002. aastal 6,4 miljardile eurole 2004. aastal, mis muudab ELi Venemaa jaoks kõige olulisemaks välisinvestoriks;

H.   arvestades, et erivaldkondades, nagu hulgi- ja jaekaubandus, tegutsevad välisfirmad, mis moodustasid 2005. aastal 38,2% välismaiste otseinvesteeringute kogumahust Venemaal, on täheldanud tulude kasvu tänu kodumaise tarbimise buumile Venemaal;

I.   arvestades, et 1990ndaid aastaid iseloomustas hüperinflatsioon, mis päädis rubla 75% devalveerimisega 1998. aasta augustis, mis viis Venemaa Föderatsiooni peaaegu pankrotti;

J.   arvestades, et alates 2005. aasta veebruarist on Venemaa rahandusasutused sidunud rubla vääringukorviga, milles euro osakaal üha suureneb (2006. aasta keskel 40%, 2007. aasta lõpuks eeldatavasti 52%), ning Venemaal on eurodes üle 100 miljardi euro suurune reserv;

K.   arvestades, et Venemaa majanduslik tõus on võimaldanud viimasel mitte ainult tasuda kõik võlad Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Pariisi klubile, vaid luua ka reservfondi, kuhu on alates 2004. aastast kogunenud rohkem kui 100 miljardit USA dollarit;

L.   arvestades, et energiaalased välisinvesteeringud on langenud 85%-lt investeeringute kogumahust 1996. aastal ainult 60%-ni investeeringute kogumahust;

M.   arvestades, et Musta mere piirkond on energia tootmise ja transiidi piirkond, millel on ELi energiaga varustamisel strateegiline tähtsus, ja arvestades, et energiasektor on peamine koostöövaldkond Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni raames, mille üks asutajaliige on Venemaa;

N.   arvestades, et EL impordib keskmiselt ligi 28% vajalikust energiast Venemaa Föderatsioonist, kusjuures mõned riigid impordivad kuni 100% oma gaasist Venemaalt, ja arvestades, et energiakaubandus moodustab ligikaudu 65% ELi impordist Venemaalt;

O.   arvestades, et Euroopa Liidu poolt esitatakse kõige rohkem intellektuaalomandi õiguste kaitse taotlusi Venemaal, millest 37% on patenditaotlused ja 41% kaubamärgid;

P.   arvestades, et Venemaa Föderatsioonil, kes on juba sõlminud WTO kahepoolse turulepääsu lepingu Ameerika Ühendriikidega, mis allkirjastati 19. novembril 2006, tuleb veel sõlmida lõplikud lepingud Vietnami, Kambodža ja Gruusiaga ning lõpetada mitmepoolsed läbirääkimised, et kõik vajalikud eeltingimused WTOga ühinemiseks oleks täidetud;

Q.   arvestades, et Venemaa Föderatsioon peab lõpetama mitmepoolsed WTO ühinemisläbirääkimised;

R.   arvestades, et EÜ ja Venemaa vahel sõlmitud lepinguga üle Siberi kulgevatel lennuliinidel kehtiva süsteemi ajakohastamise kohta leiti juba lahendus Siberist ülelendamise maksude küsimusele, mida Venemaa Föderatsioon nõuab ELi lennuettevõtjatelt üle Venemaa territooriumi lendamise eest; arvestades, et leping tugevdab ühise kaubandusruumi raames ELi ja Venemaa vahelist koostööd transpordi valdkonnas,

Üldised märkused

1.   tuletab meelde Venemaa ja ELi liikmesriikide ühist kuulumist Euroopa Nõukogusse; toetab poliitilise pluralismi arengut Venemaal ja on arvamusel, et inimõiguste olukord Venemaal peaks olema ELi ja Venemaa poliitilise töökava lahutamatu osa;

2.   rõhutab, et ELi ja Venemaa suhted on kriitilises seisus; nõuab seetõttu konstruktiivseid ja tulemusele orienteeritud suhteid Venemaa ja ELi vahel, kuid mitte iga hinna eest; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liit ei jaga Venemaaga mitte üksnes majandus- ja kaubandushuvisid ja pühendumist demokraatiale, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele, vaid ka eesmärki tegutseda rahvusvahelisel tasandil ning ühises naabruses; väljendab siiski kahetsust, et ELil ja Venemaal ei ole õnnestunud saada üle usalduse puudumisest omavahelistes suhetes;

3.   on seisukohal, et Venemaa ja liikmesriikide Euroopa Nõukogu ühine liikmesus toetab nende jagatud väärtusi ja nende pühendumust nõukogu põhikirjas ja konventsioonides sätestatud eesmärkidele: inimõiguste laiendamine ja kaitse, demokraatia edendamine ja õigusriigi toetamine kogu Euroopas; julgustab nii liikmesriike kui ka Venemaad osalema aktiivselt Euroopa Nõukogu töös, kasutades seda platvormina nimetatud eesmärkide praktiliseks elluviimiseks; võtab teadmiseks, et Euroopa Inimõiguste Kohtus on algatatud arvukalt Venemaa vastu suunatud kohtuasju; rõhutab Euroopa Inimõiguste Kohtu rolli Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohustuste täitmisel;

4.   märgib, et Venemaa on loonud üldiselt positiivse makromajandusliku keskkonna, mis on aidanud kaasa muljetavaldavale majanduskasvule pärast 1998. aasta kriisi; tuletab meelde, et kõnealuse kasvu tõi kaasa eelkõige energiahindade suur tõus maailmas;

5.   tunnustab majandusreforme ja muid sellega seotud poliitilisi reforme, mida on Venemaal viimaste aastate jooksul viidud läbi eelkõige maksusüsteemis, fiskaalföderalismi süsteemis, avalikus halduses ja rahandussüsteemi reguleerimises; on sellegipoolest veendunud, et edasised struktuurireformid eelkõige tervishoiu, hariduse, gaasisektori, pangasüsteemi ja üldisemalt õigusriigi kehtestamise valdkonnas on vajalikud ning kutsub Venemaa Föderatsiooni üles reforme läbi viima, mis tuleks ühtemoodi kasuks nii venelastele endale kui ka Euroopa kodanikele ning võimaldaks ühtlasi suurendada Venemaa Föderatsiooni atraktiivsust rahvusvaheliste, eriti Euroopa investorite silmis, kelle mõju majanduskasvule oleks märkimisväärne ning mis samal ajal annaks Venemaa Föderatsioonile võimaluse saada kasu välismaisest oskusteabest; rõhutab, et edasised õigusreformid tuleb läbi viia kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

6.   on seisukohal, et tõhus ja laiapõhjaline majanduskoostöö Venemaa ja ELi vahel peab põhinema demokraatia kõrgetel standarditel ja vaba turumajanduse põhimõtetel; kutsub Venemaad jätkama turureforme, hoiduma majanduse politiseerimisest ning austama riiklike ja eraõiguslike asutuste sõltumatust;

7.   rõhutab uuesti õigusnormide ja eeskirjade nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise tähtsust; tunneb muret asjaolu pärast, et õigusnormide kohaldamine ametiasutuste, sh kohtute poolt, ei ole prognoositav ja et otsuseid ei suudeta jõustada; kutsub Venemaa ametiasutusi üles võtma kõik vajalikud meetmed tekkinud olukorra parandamiseks;

8.   kutsub Venemaad üles võitlema aktiivsemalt korruptsiooni vastu ja pöörama erilist tähelepanu selle nähtuse põhjuste vastu võitlemisele;

9.   on veendunud, et vajadusel tuleb välja töötada ühtlustatud ja ühilduvad standardid, õigusnormid ja vastavushindamismenetlus;

10.   julgustab Venemaa Föderatsiooni tagama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide järgimine ja võtma kõiki sotsiaalse dumpinguga tõhusaks võitlemiseks vajalikke meetmeid; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles tegutsema sarnaselt Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmisel ja võitlema igasuguse ökoliigilise dumpingu vastu;

11.   tervitab Sotšis 25. mail 2006 toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise ajal allkirjastatud kokkulepet, mis lihtsustab Venemaa ja ELi kodanikel viisade saamist ja suurendab mitmekordset sisenemist lubavate viisade väljastamismenetluse paindlikkust teatud ametikohtade esindajatele, kes tegutsevad näiteks äri valdkonnas, mis aitab kergendada kontaktide sõlmimist ja edendada kaubandussuhteid;

12.   rõhutab, et tihedamad majanduskontaktid nõuavad ambitsioonikamat viisarežiimi lihtsustamist, hõlmates ka tavalised heausksed reisijad, kes ei kuulu ühtegi varem kindlaksmääratud kategooriasse, ja pikas perspektiivis liberaliseerimist;

Reguleeriv raamistik – koostööraamistik

13.   rõhutab Venemaa WTOga ühinemise tähtsust – ka ELi jaoks – ning selle tähendust kaubanduse liberaliseerimisele ja Venemaa võetud kohustusele järgida organisatsiooni eeskirju, olles samal ajal veendunud, et WTO liikmesus on ka oluline märk välismaistele ja Venemaa investoritele, ergutab majanduskasvu Venemaal ja suurendab kaubavahetust ELiga; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ei töötaks üksnes veel sõlmimata kahepoolsete WTO turulepääsu lepingute sõlmimise suunas, vaid jätkaks ka oma kohustuste täitmist ja rakendamist juba vastavalt sõlmitud lepingutele, nagu näiteks Euroopa ühendustega sõlmitud leping;

14.   kutsub Venemaa Föderatsiooni üles seoses eelseisva WTO liikmeks saamisega lahendama tollitariifide probleemid puidu eksportimisel Skandinaaviasse, kaotama erinevused Venemaa sisehindade ja maailmaturuhindade vahel ning lahendama sõltuvalt sihtkohast kehtestatud erinevate raudteetariifide probleemi, mis puudutab eelkõige Baltimaid, kelle suhtes peetakse Venemaa käitumist diskrimineerivaks;

15.   usub, et WTOga ühinemise tulemusel toimub ELi ja Venemaa vahel sügavam majanduslik lõimumine ühise majandusruumi raames; palub komisjonil kaaluda võimaliku vabakaubanduslepingu alaseid läbirääkimisi pärast Venemaa ühinemist WTOga;

16.   rõhutab vajadust konstruktiivse dialoogi järele ELi ja Venemaa vahel ning kordab ühise majandusruumi rajamise ja ühise majandusruumi tegevuskavas kokkulepitud eesmärkide edasiarendamise tähtsust, eriti avatud ja integreeritud turu loomiseks ELi ja Venemaa vahel;

17.   usub, et tegevuskava rakendamisel tehtavaid edusamme tuleks jätkata uue partnerlus- ja koostöölepingu alaste läbirääkimistega samal ajal; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koondaksid jõud uue partnerlus- ja koostöölepingu alaste läbirääkimiste alustamiseks; nõuab, et Euroopa Parlamenti informeeritaks kohe ja ametlikult kõikidest edusammudest sellel alal;

18.   on veendunud, et EL peaks juhul, kui uue partnerlus- ja koostöölepingu alastel läbirääkimistel Venemaaga ei saavutata konkreetseid tulemusi, kaaluma alternatiivset lähenemisviisi, mis põhineb käimasoleva töö hoogustamisel nelja ühisruumi raames kokkulepitud tegevuskavade rakendamiseks ning ühise lähenemisviisi väljatöötamisel poliitiliseks koostööks;

19.   rõhutab, et edusammudel vabaduse, turvalisuse ja õiguse ühisruumi, välisjulgeoleku koostöö ühisruumi ning hariduse, teaduse, ja tehnoloogia arengu ühisruumi raames, sealhulgas kultuuridevahelise dialoogi ja koostöö valdkonnas, on oluline sotsiaalmajanduslik mõju ning need vähendavad riikidevaheliste konfliktide ohtu; rõhutab, et Venemaa valitsus peab selles valdkonnas jõupingutusi suurendama;

20.   rõhutab, et Venemaa Föderatsioon peab täiustama oma välisinvesteeringute kaitset puudutavat poliitikat vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud OECD standarditele, mis annaks Euroopa Liidule võimaluse viia läbi läbirääkimisi investeeringute kaitset ja toetamist käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks;

Kaubandus, turulepääs ja investeeringud

21.   rõhutab investeerimiskeskkonna parandamise tähtsust Venemaal; usub, et seda on võimalik saavutada üksnes kinnistunud demokraatlikel väärtustel põhinevate mittediskrimineerivate, läbipaistvate ja prognoositavate äritingimuste edendamise ja lihtsustamisega; lisaks rõhutab ka, et samuti on vajalik bürokraatia vähendamine ning kahesuunaliste investeeringute toetamine;

22.   võtab teadmiseks hiljuti Venemaa Föderatsioonis väljatöötatud seaduseelnõu, mis võimaldab valitsusel tagasi lükata välispakkumisi enamusosaluse omandamiseks Venemaa ettevõtetes, keelates seega enam kui 49% välisomanduse 39 strateegilises majandusvaldkonnas tegutsevas ettevõttes; peab seaduseelnõu ennast, samuti niisugust valikut ning strateegiliseks ja riikliku julgeoleku seisukohalt oluliseks liigitatud majandusvaldkondade kasvavat arvu küsitavaks; on arvamusel, et selline käitumine ei anna tunnistust liikumisest investeerimiskeskkonna parandamise suunas ja tõstatab põhimõttelisi küsimusi seoses riigi rolliga turumajanduses ning konkurentsiga olulisemates majandussektorites;

23.   rõhutab, et ettevõtete asutamist ja käitamist tuleks vastastikku lihtsustada; märgib, et EL on avatud investeeringutele Venemaalt, mille kohta annab tunnistust ELis asutatud Venemaa äriettevõtete arvu kasv, eelkõige energia- ja terasesektoris; nõuab sellega seoses Venemaal loodusvarade sektoris tegutsevatele välisettevõtetele samaväärse juurdepääsu võimaldamist;

24.   täheldab, et Venemaal on riiklikul kaubandusel teatud majandusvaldkondades jätkuvalt suur edu;

25.   võtab teadmiseks nn erimajandustsoonide kasutuselevõtmise, millega luuakse erilised stiimulid investeerimiseks, sealhulgas tootmisvõimsuse suurendamiseks, ja ühtlasi on see areng, mis võib osutuda Euroopa äriettevõtetele soodsaks; ergutab Venemaa Föderatsiooni tagama töölistele korralikud töötingimused ja tunnustama kõnealustes tsoonides nende õigust ametiühingutele; nõuab, et erimajandustsoonides tagatakse inimõiguste ning sotsiaal- ja keskkonnastandardite range järgimine ja sõltumatu järelevalve;

26.   tunnustab tollimaksude kogumise alal tehtud edusamme; nõuab tungivalt, et Venemaa valitsus muudaks oma tolliprotseduurid veelgi kiiremaks, standarditele enam vastavaks ja automaatsemaks ning koguks tollimaksu prognoositaval ja mitte suvalisel viisil ega põhjustaks seejuures kaupade liikumises viivitusi;

27.   rõhutab, et Venemaa WTOga ühinemise tulemuseks ei pea olema tollimaksude kõrgem tase ja tugevam protektsionism võrreldes ühinemisele eelnenud aastatega;

28.   märgib, et komisjon on kohaldanud dumpinguvastaseid meetmeid Venemaalt eksporditava ammooniumnitraadi, kaaliumkloriidi, mitme terasetoote ning silikoon- ja uureatoote suhtes; nõuab tungivalt, et Venemaa ettevõtted järgiksid ELi eksportimisel õiglase kaubanduse tingimusi ja annaksid ühenduse uurijatele dumpingujuhtude uurimiseks vajalikku teavet, et võimaldada ELi täitevasutustel dumpinguvastaste meetmete kohaldamine kiiresti lõpetada;

29.   märgib Venemaa poolt EList eksporditud toodetele kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, eelkõige puudutab see terasetooteid; on arvamusel, et need konfliktid tuleks lahendada esimeses järjekorras;

30.   märgib kahetsusega, et Venemaa kasutab kaubanduspoliitilisi vahendeid välispoliitilistel eesmärkidel, mis on WTO eeskirjadega vastuolus;

31.   juhib tähelepanu praeguseks kaks aastat kestnud õigustamata lihaimpordikeelule Poolast ja soovitab leida sellele WTO eeskirjadega vastuolus olevale probleemile lahendus nii kiiresti kui võimalik;

Intellektuaalomandi õigused

32.   rõhutab vajadust paranduste järele õigusaktides ja õiguskaitses seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitsega, et suurendada konkurentsivõimet ja muuta investeerimiskeskkond veelgi atraktiivsemaks, lähendades õigusakte kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele ja normidele; nõuab tungivalt, et Venemaa ametiasutused kohandaksid enne eelseisvat WTOga ühinemist intellektuaalomandi õigusi käsitleva tsiviilkoodeksi IV osa WTO eeskirjade ja rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS), ja tagaksid selle täieliku rakendamise, nii et oleks võimalik võidelda tõhusalt võltsingute ja piraatluse vastu;

33.   rõhutab vajadust kohandada praegust kohtusüsteemi intellektuaalomandi õiguste tõhusaks kaitsmiseks ja kiirema vastutusele võtmise tagamiseks; märgib Euroopa äriettevõtetele edukalt lõppenud kohtuasjade sagenemist, kuid on tõsiselt mures kohtuotsuste täitmisele pööramata jätmise pärast;

34.   on tõsiselt mures võltsitud toodete tootmise ja müügiga seotud spetsiifiliste probleemide pärast, eriti mis puudutab ravimitooteid, kuna see ei kahjusta mitte üksnes õigusjärgsete tootjate olukorda, vaid seab ohtu ka rahvatervise;

35.   julgustab Venemaa ametiasutusi võtma kõiki vajalikke ja tõhusaid meetmeid ebaseadusliku tegevuse allikate paljastamiseks ja tootmisvabrikute või Interneti vahendusel tegutsevate ettevõtjate tegevuse peatamiseks; märgib, et tootmisvabrikute puhul peaksid need meetmed sisaldama korduvaid ja etteteatamata teadaolevate tootmisvabrikute kontrollimisi koostöös autoriõiguste omanikega ja samuti tuleks tugevdada litsentside andmise korda optiliste andmekandjate tootmisvabrikutele; rõhutab, et Interneti vahendusel tegutsevate ettevõtjate puhul peaksid meetmed hõlmama õigusaktide muutmist nii, et autoritasu kogumise ühingud tohiksid tegutseda üksnes autoriõiguse omaniku nimel, kes on neile selleks selgesõnalise loa andnud, ja sätete muutmist autoriõiguse lepingu ning esituste ja fonogrammide lepingu rakendamiseks, mille võttis 1996. aastal vastu Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO);

Energia

36.   kordab vajadust Euroopa sidusa energiapoliitika järele; rõhutab, et kui peaks olema tingimata vajalik sõlmida ELi liikmesriikide ja Venemaa vahelised kahepoolsed lepingud, peaksid need olema kooskõlas üldiste huvidega, mida EL järgib energiavarustuse kindluse valdkonnas, ning ühise energiapoliitika väljatöötamisega ELi ja Venemaa vahelistes suhetes;

37.   rõhutab, et ELi energiapoliitika peamine eesmärk ei saa olla üksnes jätkuva energiasõltuvuse vältimine Venemaast;

38.   nõuab tungivalt ELi ja Venemaa vahelise koostöö tihendamist omavahel ja samuti kõikide tööturu osapooltega ELi ja Venemaa energiaalase dialoogi raames, erilise rõhuasetusega energiatootmise, -transpordi ja -kasutuse, energiatõhususe ning varustuskindluse jätkusuutlikkuse ja jätkuva usaldusväärsuse küsimustele; nõuab tungivalt, et EL toetaks tihedas koostöös Venemaa Föderatsiooniga investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ning ergutaks tehnoloogiate ühist kasutamist ja õigusaktide lähendamist eesmärgiga panna alus stabiilsele partnerlusele, millest saaksid kasu mõlemad pooled; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles kohtlema kõiki partnereid õiglaselt ja mittediskrimineerivalt, kergendama Euroopa investorite juurdepääsu Venemaa turule ja võtma arvesse keskkonnakaitset;

39.   toetab eesistujariiki Saksamaad tema püüdlustes tagada energiavarustuse kindlus ning vähendada energiasõltuvust energiaalase koostöö ja edasise dialoogi abil Venemaaga, seades seega energiapartnerluse poliitika kindlatele ja usaldusväärsetele alustele, püüdes samas ka energiaallikaid mitmekesistada, seades siduvad eesmärgid energiatõhususe ning taastuvenergia ja alternatiivse energia osas; märgib, et sellise strateegia loomine on ELi ja Venemaa ühine huvi ning ELi jaoks on ohtlik muutuda liialt sõltuvaks maagaasist;

40.   tervitab Kyoto protokolli ratifitseerimist Venemaa Föderatsiooni poolt 2004. aasta oktoobris; kutsub ELi ja Venemaa Föderatsiooni üles tegema tihedamat koostööd eesmärgiga edendada tehnilist innovatsiooni ja parandada energiasektori tõhusust ning kaaluda ühiselt tulevasi strateegiaid, mis aitaksid kasvuhoonegaase vähendada pärast protokolli kehtivuse kaotamist 2012. aastal;

41.   tervitab Venemaa, Kreeka ja Bulgaaria vahelise lepingu sõlmimist Burgase-Alexandroúpoli naftajuhtme ehitamiseks; rõhutab siiski, et nimetatud projekt on üks paljudest, mis on juba kokku lepitud või mille suhtes käivad arutelud; on veendunud, et Euroopa sidusa energiapoliitika areng on tulevikus veelgi olulisem;

42.   on veendunud, et EL peaks lisaks nõudele, et Venemaa ratifitseerib energiaharta lepingu, kaaluma võimalust alustada uue partnerlus- ja koostöölepingu raames energiasuhete valdkonnas Venemaaga läbirääkimisi ametliku raamdokumendi osas; soovitab, et energiaharta lepingu osad tuleks uude dokumenti üle võtta, kuna praegune olukord, kus puudub ametlik kokkulepe, on vastuvõetamatu;

43.   toetab Venemaad ja ELi liikmesriike ühendava energiainfrastruktuuri parandavaid programme;

44.   väljendab muret natsionalistlike ja monopolistlike arengusuundade pärast Venemaa energiavarude majandamises; on tõsiselt mures välis- ja eraettevõtetel Venemaa mandrilaval tulevasse arengusse investeerimisel esinevate raskuste pärast; kutsub Venemaad üles võtma omaks liberaalsema lähenemisviisi ja looma kõikidele võrdsed konkurentsitingimused, mis võimaldab välisettevõtetel Venemaa firmadega konkureerida vastavalt WTO eeskirjadele; kutsub Venemaad üles lülitama kiiresti siseriiklikesse õigusaktidesse head rahvusvahelised tavad, mis käsitlevad läbipaistvust ja avalikku aruandlust;

45.   tunnistab, et lähipiirkondade jaotusinfrastruktuuri töökorras hoidmisse ja torujuhtmetesse investeeritakse märkimisväärne rahasumma; rõhutab sellegipoolest, et ekspertide arvamusel võib investeeringute, sh välisinvesteeringute puudumine põhjustada gaasi nappuse juba 2010. aastal;

46.   kordab Euroopa Parlamendi üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele võtta tõsiselt puudujäägi ohtu Venemaa gaasitarnes pärast 2010. aastat seoses ebapiisavate investeeringutega Venemaa energiainfrastruktuuri; toetab ELi ja Venemaa vahelist energiaalast dialoogi platvormina, mille raames tegeletakse vajalike investeeringutega Venemaa ja Euroopa energia infrastruktuuridesse, et tagada nii varustus- kui ka nõudluskindlus; rõhutab vajadust luua tõhusad ja õigeaegsed ELi ja Venemaa vahelise kriisisuhtluse mehhanismid; rõhutab ELi liikmesriikide vahelise sidususe, tiheda koostöö ja solidaarsuse olulist tähtsust energiaalases dialoogis; rõhutab, et EL järgiks turvalisuse suurendamist ja energiavarustuse mitmekesistamist käsitlevat paralleelstrateegiat ning ELi ja Venemaa vahelise koostöö tähtsust seoses keskkonnakaitse, energiatõhususe, energia kokkuhoiu ja taastuva energiaga;

47.   kutsub Venemaad üles energiaallikate suhtes paralleelset hinnasüsteemi mitte kohaldama, mis on samuti WTO eeskirjadega vastuolus;

48.   kutsub Venemaa Föderatsiooni tihedas koostöös ELiga investeerima oma tuumaelektrijaamade moderniseerimisse, eelkõige infrastruktuuri, uude tehnoloogiasse ja taastuva energia allikatesse, milles kajastuvad ühised eesmärgid julgeoleku, energiatõhususe, keskkonnakaitse ja rahvatervise valdkonnas;

49.   avaldab veelkord toetust ELi turu avamisele Vene elektrienergia ekspordile, tingimusel et keskkonnadumpingu ohu vältimiseks ajakohastatakse asjaomaseid Venemaa turvalisusstandardeid ELi tasemele, eelkõige puudutab see tuumaelektrijaamu ja tuumajäätmete ohutut käitlemist ja ladustamist;

Transport

50.   võtab arvesse peamiste üleeuroopaliste transporditelgede naaberriikidesse ja -piirkondadesse laiendamisega tegeleva kõrgetasemelise rühma soovitusi; toetab eriti ELi ja Venemaa vahelise transpordi infrastruktuuri arengut, s.t raudteetranspordi tingimuste ühtlustamist;

51.   tervitab ELi ja Venemaa Föderatsiooni poolt Helsingis toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise ajal 24. novembril 2006 allkirjastatud lepingut, mis puudutab üle Siberi kulgevate lennuliinide olukorda; on arvamusel, et tänu sellele lepingule on võimalik normaliseerida ja parandada ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisi suhteid lennutranspordi valdkonnas ning suurendada oluliselt Euroopa lennuettevõtjate konkurentsivõimet ja kergendada nende tegevust Aasia kujunevatel turgudel;

Teised erisektorid

52.   peab teenuskaubandust ELi ja Venemaa tulevaste kaubandussuhete oluliseks osaks; nõuab ELi ja Venemaa seaduste lähendamist, eriti sellistes valdkondades nagu finantsteenused, telekommunikatsioon ja transport, järgides avalikke teenuseid reguleerivaid erisätteid; nõuab samuti, et lõpetatakse Balti riikide suhtes praegu kehtivate diskrimineerivate raudteetariifide kohaldamine impordile ja ekspordile;

53.   rõhutab finantssüsteemis stabiilsuse tagamise tähtsust, toetades usaldusväärse finantssektori ja finantsteenuste tarbijate tõhusa kaitse süsteemi kindlustamist õigusloome parandamise ja finantsteenuste pakkujate suhtes kohaldatavatele kõrgeimatele standarditele ja normidele vastavate meetmete tõhusa järelevalve ja rakendamise teel;

54.   on arvamusel, et need reformid mõjutavad soodsalt investeerimiskeskkonda ja neil võib olla oluline roll Venemaa majanduskasvu jätkumises, muutes selle vähem sõltuvaks energiaekspordist ja energiahinnast;

55.   rõhutab konkurentsi ja avatuse tähtsust finantsteenuste sektoris; väljendab sellega seoses muret asjaolu üle, et välismaiste pankade filiaalidele litsentside andmise osas esineb takistusi;

56.   on veendunud, et õigusnormide lähendamisel põllumajandussektoris, eriti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alal tehtavat koostööd tuleb intensiivistada; rõhutab põllumajandustoodete, s.t kala, liha ja piimasaaduste Venemaale eksportimise tähtsust paljude liikmesriikide jaoks; väljendab seepärast muret Venemaa poolt hiljuti võetud piiravate meetmete pärast selles valdkonnas ning nõuab tungivalt, et EL toetaks liikmesriike, keda need meetmed puudutavad, ja leiaks ühise lahenduse Venemaa turule eksportimisega kaasnevatele probleemidele, eriti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete puhul;

57.   kutsub Venemaad üles mitte kehtestama imporditud toodetele piiravaid looma- või taimetervisemeetmeid, mis on diskrimineerivad või põhinevad rangematel nõudmistel, kui need, mida kohaldatakse kodumaiste toodete suhtes;

Suhted teiste kaubanduspartneritega

58.   rõhutab, et ELi ja Venemaa vahelise strateegilise majanduspartnerluse arendamisel tuleks arvesse võtta Venemaa geopoliitilist asukohta; rõhutab vajadust integreerida ELi lähenemisviis Venemaa osas teistesse selles piirkonnas tehtavatesse jõupingutustesse, nagu Euroopa naabruspoliitikasse, Põhjamõõtme poliitikasse ja Musta mere strateegiasse;

59.   tervitab Euroopa naabruspoliitika raames Musta mere piirkonna koostöö (nn Musta mere sünergia) algatust, mis lihtsustab piirkondlikku koostööd asjaomaste Musta mere piirkonna riikide, Venemaa Föderatsiooni ja ELi vahel energia, transpordi ja keskkonna valdkonnas ning edendab inimõiguste tunnustamist, demokraatiat ja head valitsemistava käsitlevat dialoogi;

60.   tunnustab samuti võimalikku positiivset panust, mille võiks anda laiema piirkondadevahelise koostöö tugevdamine ELi ja Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni vahel seoses uue Musta mere piirkonna koostöö (nn Musta mere sünergia) kontseptsiooniga;

61.   rõhutab ELi ja Venemaa vahelise piirkondliku koostöö edendamise tähtsust Põhjamõõtme raames, milles EL ja Venemaa koos Islandi ja Norraga on võrdsed partnerid; rõhutab vajadust luua konkreetseid partnerlusprojekte, et toetada ja tugevdada olemasolevaid koostööprojekte ja mitmepoolseid partnerlusi, eriti seoses Läänemeremaade koostööga, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt eespool nimetatud 16. novembri 2006. aasta resolutsioonis toetuse saanud Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegiaga; rõhutab Kaliningradi oblasti edasise majandusliku ja sotsiaalse arendamise kui ELi ja Venemaa vahelise tõhustatud majandus- ja kaubanduskoostöö mudeli tähtsust;

62.   rõhutab kasutegureid, mida toob ELi ja Venemaa vaheliste suhete tugevdamine kaasa turismi valdkonnas, sest paljusid liikmesriikide piirkondi peetakse Venemaalt pärit puhkajate traditsioonilisteks sihtkohtadeks;

63.   juhib tähelepanu tungivale vajadusele lahendada probleemid, mis on tekkinud seoses Lätit ja Venemaad (samuti teisi ELi ja Venemaa piiririike) ühendava piiriinfrastruktuuri parandamisega ning hoolitseda selle eest, et EL ja Venemaa Föderatsioon toetaksid rahaliselt kahe olemasoleva piiriületuskoha ja uute piiriületuskohtade avamist; rõhutab, et ELi ja Venemaa vahelise koostöö lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on vajalik arendada piiriinfrastruktuuri ka transiidiriikides, nagu näiteks Ukrainas;

64.   on veendunud, et mõlemal partneril on ühine huvi stabiilse, turvalise ja demokraatliku naabruse vastu ja julgustab heanaaberlike suhete arendamist kaubandus- ja majanduskoostöö valdkonnas piirkonna riikide vahel; rõhutab, et inimõiguste ja Euroopa naabruspoliitika rakendamise ühine toetamine pakub mitmeid võimalusi mitmepoolseks koostööks, eeskätt idasuunalise tõhustatud naabruspoliitika kaudu, et edendada konstruktiivset koostööd keskkonna, energia, infrastruktuuri ja kaubanduse valdkonnas;

65.   usub, et külmutatud konfliktide olemasolu ühises naabruses kujutab kõnealuse piirkonna majanduslikule arengule olulist takistust ja nende lahendamise toetamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, kaasa arvatud tekkivate majanduslike tagajärgede käsitlemine, peaks olema prioriteet majandusliku arengu ja jõukuse edasisel edendamisel ühises naabruses asuvates riikides;

o
o   o

66.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 1. (2) ELT L 185, 6.7.2006, lk 17. (3) ELT L 119, 9.5.2007, lk 32. (4) EÜT L 69, 9.3.1998, lk 26. (5) 10633/1/06 REV1. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0494. (7) ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112.