Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/0214(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0080/2007

Esitatud tekstid :

A6-0080/2007

Arutelud :

PV 20/06/2007 - 2
CRE 20/06/2007 - 2

Hääletused :

PV 20/06/2007 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0269

Vastuvõetud tekstid
PDF 343kWORD 156k
Kolmapäev, 20. juuni 2007 - Strasbourg
Täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavus ***I
P6_TA(2007)0269A6-0080/2007
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta (KOM(2005)0507 – C6-0331/2005 –2005/0214 (COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0507)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 94, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0331/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0080/2007),

1.   kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.   teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1) ELTs seni avaldamata.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 20. juunil 2007. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/.../EÜ täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta
P6_TC1-COD(2005)0214

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Isikute vaba liikumine on üks ühenduse põhivabadusi; asutamislepingu artiklis 42 nähakse ette, et asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras võetakse sotsiaalvaldkonnas vastu sellised meetmed, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse kehtestamiseks.

(2)  Töötajate sotsiaalkaitse pensionide valdkonnas tagatakse seadusjärgsete sotsiaalkaitseskeemidega, millele lisanduvad töölepinguga seotud täiendavad sotsiaalkaitseskeemid, mille osatähtsus liikmesriikides kasvab.

(3)  Õigusloojal on laialdased volitused asutamislepingu artikli 42 eesmärgi saavutamiseks sobivaimate vahendite valikul; nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrusega (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes)(3) ja nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 574/72(4) (millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord) ettenähtud kooskõlastamissüsteem ning eelkõige kokkuarvestamise suhtes kehtivad eeskirjad ei käsitle täiendavaid pensioniskeeme, välja arvatud skeeme, mida hõlmavad määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 1 punkti j esimeses lõigus määratletud õigusaktid, või skeeme, mille kohta mõni liikmesriik on vastavalt kõnealusele sättele teinud sellekohase avalduse. Täiendavate pensioniskeemide alal tuleks järelikult vastu võtta erimeetmed, et oleks võimalik arvesse võtta nende laadi ja eripärasid ning nende mitmekesisust nii ühe liikmesriigi piires kui ka liikmesriigiti, eelkõige aga tööturu osapoolte rolli nende rakendamises.

(4)  Nõukogu 29 juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta(5) on esimene konkreetne meede, mille eesmärk on parandada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaba liikumise õiguse kasutamist täiendavate pensioniskeemide valdkonnas.

(5)  Samuti tuleks toetuda asutamislepingu artiklile 94, kuna täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused takistavad nii vaba liikumise õiguse kasutamist kui ka siseturu toimimist. Seetõttu tuleb nii ühenduse piires kui ka ühe liikmesriigi piires liikuvate töötajate õiguste parandamiseks ette näha teatavad miinimumnõuded seoses lahkuvate töötajate tagatud pensioniõiguste omandamise ja säilitamisega töösuhtega seotud täiendavates pensioniskeemides.

(6)  Lisaks tuleks arvesse võtta täiendavate pensioniskeemide olemust ja eripära, niisamuti nende mitmekesisust üksikute liikmesriikide piires ja vahel. Piisavalt tuleks kaitsta uute skeemide kasutuselevõtmist, olemasolevate skeemide jätkusuutlikkust ning praeguste pensioniskeemide liikmete ootusi ja õigusi. Lisaks tuleks käesolevas direktiivis eelkõige arvestada tööturu osapoolte rolli täiendavate pensioniskeemide väljatöötamisel ja kohaldamisel.

(7)  Käesolev direktiiv ei peaks kohustama neid liikmesriike, kus ei ole täiendavaid pensioniskeeme, võtma vastu õigusakte selliste skeemide loomiseks.

(8)  Käesolevat direktiivi peaks kohaldama ainult selliste täiendavate pensionide suhtes, mis vastava pensioniskeemi eeskirjade või siseriikliku õiguse kohaselt põhinevad pensioniikka jõudmisel või muude eelduste täitmisel. Käesolevat direktiivi ei peaks kohaldama tööandja osaluseta individuaalsete pensionide ega töövõimetus- või toitjakaotushüvitiste suhtes.

(9)  Käesolevat direktiivi peaks kohaldama siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asutatud kõigi täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis kindlustavad töötajatele täiendava pensioni, näiteks grupikindlustuslepingud või ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokkulepitud jooksvalt maksetest rahastatavad skeemid, kapitaliseeritud skeemid või pensionilubadused ettevõtte eelarvereservist või kollektiivsed või mis tahes muud võrreldavad skeemid.

(10)  Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis on suletud ning seega ei ole võimalik enam uusi liikmeid vastu võtta, kuna uute eeskirjade kehtestamine võiks põhjustada selliste skeemide õigustamatut koormatust.

(11)  Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole siseriiklikku õigust saneerimismeetmete ja likvideerimismenetluste osas ühtlustada või selles suunas mõjutada; seejuures ei oma tähtsust, kas need menetlused algatatakse maksejõuetuse tagajärjel või mitte või kas need algatatakse vabatahtlikult või sundkorras. Samuti ei mõjuta käesolev direktiiv siseriiklikke õigusakte seoses saneerimismeetmetega, mis on hõlmatud direktiiviga 2001/17/EÜ(6). Direktiivi 2003/41/EÜ(7) artikli 16 lõikega 2 hõlmatud meetmeid ei käsitleta saneerimismeetmetena.

(12)  Käesolev direktiiv ei peaks puudutama maksejõuetuse kaitsemeetmeid ega tasakaalustusmehhanisme, mis ei kuulu töösuhtega seotud täiendavate pensioniskeemide hulka ja mille eesmärk on kaitsta töötajate pensioniõigusi ettevõtte või pensioniskeemi maksejõuetuse korral. Samuti ei peaks käesolev direktiiv mõjutama riiklikke pensioni reservfonde.

(13)  Kuna täiendav pension muutub elatustaseme tagamisel vanaduses kõikides liikmesriikides üha olulisemaks, on vaja parandada tagatud pensioniõiguste omandamise, säilitamise ja ülekandmise tingimusi.

(14)  Kui pensioniskeem või tööandja kannab investeerimisriski (eelkõige väljamaksega määratud skeemide puhul), peaks pensioniskeem tagasi maksma lahkuva töötaja sissemaksed, olenemata neist sissemaksetest tulenevast ajakohastatud investeeringute väärtusest. Kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski (eelkõige sissemaksetega määratud skeemide puhul), peaks pensioniskeem tagasi maksma neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse. Investeeringute väärtus võib olla suurem või väiksem lahkuva töötaja makstud sissemaksetest. Kui investeeringute väärtus osutub negatiivseks, siis ei peaks tagasimaksmist toimuma.

(15)  Lahkuval töötajal peaks olema õigus jätta oma tagatud pensioniõigused seisvate pensioniõigustena sellesse täiendavasse pensioniskeemi, kus ta oma õigused omandas.

(16)  Kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega tuleks tagada nende seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglane arvestamine. Pensioniõiguste väärtus töötaja lahkumise ajal pensioniskeemist tehakse kindlaks üldiselt tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel. Väärtuse arvutamisel tuleks arvesse võtta skeemi iseärasusi, lahkuva töötaja ning pensioniskeemi edasi jäävate liikmete huve.

(17)  Kui lahkuva töötaja tagatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratud ülempiiri ning et vältida liiga suuri kulusid, mis tulenevad suure hulga väikese väärtusega seisvate õiguste haldamisest, tuleb pensioniskeemidele anda võimalus neid tagatud pensioniõigusi mitte säilitada, vaid maksta välja tagatud pensioniõigustele vastav kapital. Kapitali väljamakse suurus tuleks alati kindlaks teha tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel ning see peaks vastama tagatud pensioniõiguste ajakohastatud väärtusele väljamaksmise ajal.

(18)  Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole piirata lahkuvate töötajate tagatud pensioniõiguste ülekandmise võimalusi. Töötajate vaba liikumise edendamiseks peaksid liikmesriigid püüdma võimaluste piires ning eelkõige uute täiendavate pensioniskeemide loomise teel järk-järgult parandada tagatud pensioniõiguste ülekantavust.

(19)  Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ kohaldamist, tuleks täiendavate pensioniskeemide haldusjuhtidel teavitada töötajaid, kes kasutavad või kavatsevad kasutada vaba liikumise õigust, eelkõige töösuhte lõppemise tagajärgedest nende täiendavatele pensioniõigustele.

(20)  Täiendavate sotsiaalkindlustusskeemide mitmekesisuse tõttu peab ühendus piirduma üldises raamistikus taotletavate eesmärkide kindlaksmääramisega ja seetõttu on direktiiv asjakohane juriidiline dokument.

(21)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühelt poolt töötajate vaba liikumise õiguse kasutamise ja teiselt poolt siseturu toimimise takistuste vähendamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ja lähtudes eelkõige täiendavate pensionide valdkonnas tegutseva komitee kaasabil läbiviidud mõjude hindamisest, ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja jäetakse seega liikmesriikidele võimalus võtta vastu või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta üheski liikmesriigis tagasiminekut praeguse olukorraga võrreldes.

(23)  Pidades silmas vajadust võtta arvesse käesoleva direktiivi mõjusid täiendavate pensioniskeemide rahalisele jätkusuutlikkusele, võivad liikmesriigid saada ajapikendust, et rakendada sellise oletatava mõjuga sätted järk-järgult.

(24)  Kooskõlas täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike sätetega võivad liikmesriigid tööturu osapoolte ühise taotluse korral usaldada neile käesoleva direktiivi kollektiivlepinguid käsitlevate sätete rakendamise, tingimusel et võetakse vastu kõik vajalikud sätted, mis võimaldavad neil igal ajal tagada käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada isikute vaba liikumise ja kutsealase liikuvuse õiguse kasutamist ning täiendava pensioni varajast ja ulatuslikku kogumist, kõrvaldades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistused.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud pensioniskeemid, mis on hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

   a) täiendavad pensioniskeemid, mis ...(8) on lõpetanud uute aktiivsete liikmete vastuvõtu ning jäävad uutele liikmetele suletuks;
   b) täiendavad pensioniskeemid, mis on allutatud meetmetele, mis näevad ette liikmesriigi ametiasutuse või kohtu sekkumise eesmärgiga nende pensioniskeemide finantsolukorda kindlustada või taastada, kaasa arvatud likvideerimismenetlused; või
   c) maksejõuetuse kaitsemeetmed, tasakaalustusmehhanismid ja riiklikud pensioni reservfondid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

   a) "täiendav pension" – siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asutatud täiendava pensioniskeemi eeskirjadega ette nähtud vanaduspension;
   b) "täiendav pensioniskeem" – igasugune töösuhtega seotud pensioniskeem, mis on asutatud siseriikliku õiguse ja siseriiklike tavade kohaselt töötajatele täiendava pensioni kindlustamiseks;
   c) "aktiivne liige"töötaja, kellele tema käesolev töösuhe mõne täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt annab või pärast liikmelisuse tingimuste täitmist peaks andma õiguse täiendavale pensionile;
   d) "tagatud pensioniõigused" – mis tahes täiendava pensioni õigused, mis on omandatud pärast vastavate liikmelisuse tingimuste täitmist mõne täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt või siseriiklike õigusaktide kohaselt;
   e) "tagatud pensioniõiguste omandamisperiood" – mõne pensioniskeemi aktiivse liikmelisuse periood, mis siseriiklike õigusaktide kohaselt või mõne täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt on nõutav õiguse saamiseks täiendavale pensionile;
   f) "lahkuv töötaja" – aktiivne liige, kelle käesolev töösuhe enne täiendava pensioni saamist lõpeb;
   g) "lahkunud liige" – iga varasem täiendava pensioniskeemi liige, kellel on omandatud pensioniõigusi selle pensioniskeemi raames, kuid kes ei ole enam antud skeemi aktiivne liige ega saa veel sellest skeemist täiendavat pensioni;
   h) "seisvad pensioniõigused" – tagatud pensioniõigused, mis säilivad skeemis, kus need omandas lahkunud liige;
   i) "seisvate pensioniõiguste väärtus" kooskõlas liikmesriigi tavadega ning tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel arvutatud pensioniõiguste kapitali väärtus.

Artikkel 4

Õiguste omandamise tingimused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et:

   a) kui lahkuval töötajal ei ole töösuhte lõppemise ajaks veel omandatud tagatud pensioniõigusi, maksab täiendav pensioniskeem tagasi lahkuva töötaja tehtud sissemaksed või ka tööandja poolt vastavalt asjaomastele õigusaktidele või kollektiivkokkulepetele või -lepingutele tehtud sissemaksed või, kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski, neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse;
   b) kui täiendavas pensioniskeemis on ette nähtud tagatud õiguste omandamisperiood, ei ületa see periood viit aastat. Mingil juhul ei kohaldata tagatud õiguste omandamise tingimust täiendava pensioniskeemi liikme suhtes pärast seda, kui kõnealune liige on saanud 25-aastaseks;
   c) töötaja võib liituda täiendava pensioniskeemiga hiljemalt pärast ühe aasta pikkust töötamist või vajaduse korral hiljemalt siis, kui ta jõuab nõutavasse miinimumikka;
   d) objektiivselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid lubada tööturu osapooltel lisada kollektiivlepingutesse punktidest a ja b kõrvalekalduvaid mittediskrimineerivaid eeskirju, kui need eeskirjad tagavad asjaomastele isikutele vähemalt samaväärse kaitse.

Artikkel 5

Seisvate pensioniõiguste säilitamine

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lahkuvad töötajad saaksid vastavalt lõigetele 2 ja 3 säilitada oma tagatud pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis, kus need on omandatud.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et pensioniskeemi laadi arvestades tagada lahkuvate töötajate seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglane arvestamine ning et kaitsta neid pensioniõigusi ettevõtja maksejõuetuse riski eest. Õiglase arvestusega on tegemist eelkõige siis, kui:

   a) seisvate pensioniõiguste väärtus areneb suures osas samamoodi nagu aktiivsete liikmete pensioniõiguste väärtus või
   b) pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis on kindlaks määratud nominaalsummana või
   c) lahkunud liikmele säilivad pensioniskeemi integreeritud intressimäärad või
   d) seisvate pensioniõiguste väärtust kohandatakse vastavalt inflatsioonile, palgatasemele, jooksvatele pensionimaksetele või täiendava pensioniskeemi aktivalt teenitavale tulule.

3.  Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada tagatud pensioniõigusi, vaid maksta lahkuvatele töötajatele välja kapital, mis vastab tagatud pensioniõiguste väärtusele, kui tagatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

4.  Liikmesriigid võivad lubada tööturu osapooltel lisada kollektiivlepingutesse lõigetest 2 ja 3 kõrvalekalduvaid eeskirju, kui need eeskirjad tagavad asjaomastele isikutele vähemalt samaväärse kaitse.

Artikkel 6

Teave

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevat tööandjapensioniasutuste teabe andmise kohustust liikmetele ja pensionisaajatele, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et aktiivsed liikmed saavad vastavalt lõikele 2 nõuda teavet töösuhte lõppemise mõju kohta nende täiendavatele pensioniõigustele.

2.  Aktiivsetele liikmetele, kes seda taotlevad, edastatakse kirjalikult ja mõistliku tähtaja jooksul piisav teave eelkõige järgmiste küsimuste kohta:

   a) täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ning töösuhte lõppemise tagajärjed nende kohaldamisele;
   b) töösuhte lõppemise korral ettenähtud pensionihüvitised; ning
   c) seisvate pensioniõiguste suurus ja säilitamine.

3.  Lahkunud liige saab vastava taotluse esitamisel täiendava pensioniskeemi haldusjuhilt teavet oma seisvate pensioniõiguste kohta ning kõigi asjaomast pensioniskeemi reguleerivates eeskirjades tehtud muudatuste kohta.

Artikkel 7

Miinimumnõuded - tagasiulatuva mõju puudumine

1.  Liikmesriigid võivad seoses lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kehtestamise ja säilitamisega vastu võtta või säilitada soodsamaid sätteid kui käesoleva direktiiviga ettenähtud sätted.

2.  Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või mingil juhul õigustada nende eeskirjade piiramist, mida liikmesriikides praegu kohaldatakse lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kehtestamise ja säilitamise suhtes.

Artikkel 8

Rakendamine

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juuliks 2008 või tagavad, et tööturu osapooled on selleks ajaks kehtestanud omavahelise kokkuleppe teel vajalikud sätted. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mida on vaja, et tagada igal ajal käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata neist sätetest.

2.  Olenemata lõike 1 kohaldamisest võivad liikmesriigid vajaduse korral saada artiklis 4 ja artiklis 5 osutatud eesmärgi saavutamiseks 60 kuud ajapikendust alates 1. juulist 2008. Iga liikmesriik, kes soovib seda ajapikendust kasutada, teatab sellest komisjonile, märkides ära asjaomased sätted ja skeemid ning konkreetsed põhjendused, mis õigustavad ajapikenduse taotlemist.

3.  Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 5 sätete rakendamiseks võetud meetmetest.

Artikkel 9

Aruanne

1.  Alates 1. juulist 2008 koostab komisjon iga viie aasta järel liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kõnealune aruanne sisaldab ka hinnangut tööandjate valmisoleku kohta pakkuda alates käesoleva direktiivi jõustumisest täiendavat pensioniskeemi.

2.  Aruanne sisaldab ettepanekut, kuidas saab tagatud pensioniõiguste ülekantavuse korral välistada ka ettevõtja vastutuse ülekantud pensioniõiguste eest.

3.  Hiljemalt ...(9) koostab komisjon aruande eelkõige töötajate täiendavatele pensioniõigustele vastava kapitali ülekandmise tingimuste kohta. Selle aruande alusel esitab komisjon ettepaneku, milles sisalduvad kõik käesoleva direktiivi muudatused või muud vahendid, mis on vajalikud selleks, et vähendada veelgi töötajate liikuvust takistavaid tegureid, mida põhjustavad täiendavaid pensioniõigusi käsitlevad teatavad eeskirjad.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja20070620-P6_TA(2007)0269_ET-p000000220070620-P6_TA(2007)0269_ET-p0000003

(1) ELT C 185, 8.8.2006, lk 37.
(2) Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1992/2006 (ELT L 392, 30.12.2006, lk 1).
(4) EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 311/2007 (ELT L 82, 23.3.2007, lk 6).
(5) EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/17/EÜ kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).
(8)* Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
(9)* Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika