Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsioon MEDA programmi ja rahalise toetuse kohta Palestiinale – hindamine, rakendamine ja järelevalve (2006/2128 (INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 28. novembril 1995. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna konverentsil vastuvõetud Barcelona deklaratsiooni, millest sai alguse Euroopa–Vahemere piirkonna partnerlus(1);
– võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1488/96 Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta(2) ("MEDA määrus");
– võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2698/2000, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1488/1996(3) ("MEDA II määrus");
– võttes arvesse oma 1. veebruari 2001. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile valmistada ette Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide välisministrite neljas kohtumine "Barcelona protsessi hoogustamiseks"(4);
– võttes arvesse oma 3. juuni 2003. aasta resolutsiooni MEDA 2000 programmi käsitleva aastaaruande kohta(5);
– võttes arvesse oma 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni Euromedi kohta(6);
– võttes arvesse oma 12. veebruari 2004. aasta resolutsiooni uue tõuke andmise kohta ELi tegevusele inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonnas Vahemere piirkonna partneritega(7) ja 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni läbivaadatud Barcelona protsessi kohta(8);
– võttes arvesse 21. aprillil 2005. aastal Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee Euroopa Parlamendi eesistumisel sõnastatud poliitilisi prioriteete(9);
– võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta(10);
– võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomiseks(11);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta(12);
– võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta (KOM(2006)0726);
– võttes arvesse 18. juuli 2005. aasta lõplikku aruannet MEDA II programmi vahehindamise kohta(13);
– võttes arvesse 2006. aasta aruannet Euroopa Ühenduse arengupoliitika ja välisabi rakendamise kohta 2005. aastal(14);
– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2006 MEDA programmi kohta(15);
– võttes arvesse 26. juuni 2006. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu vahendit (FEMIP) käsitlevat 2005. aasta aruannet(16);
– võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta teatist nõukogule pealkirjaga "Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) hindamine ja tulevikuvõimalused (KOM(2006)0592)";
– võttes arvesse 2006. aasta detsembris Euroopa Ülemkogul vastu võetud strateegilist partnerlust Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida riikidega;(17)
– võttes arvesse nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsust 2002/817/EÜ Euroopa Ühenduse ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) vahelise konventsiooni sõlmimise kohta, mis puudutab pagulaste abistamist Lähis-Ida riikides aastatel 2002–2005(18);
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni rahu ja väärikuse kohta Lähis-Idas(19);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 669/2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1734/94 finants- ja tehnilise koostöö kohta Jordani läänekalda ja Gaza sektoriga(20);
– võttes arvesse oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Palestiina valimistulemuste ja olukorra kohta Ida-Jeruusalemmas(21);
– võttes arvesse Lähis-Ida neliku (mis koosneb ELi, ÜRO, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa esindajatest) 30. jaanuari 2006. aasta(22) ja 9. mai 2006. aasta(23) avaldusi, milles väljendati tõsist muret olukorra halvenemise üle Palestiina territooriumidel ja väljendati oma valmisolekut kehtestada Palestiina elanike abistamiseks otsese abi ajutine mehhanism;
– võttes arvesse nõukogu järeldusi 15. mail 2006. aastal(24) toimunud Lähis-Ida rahuprotsessi käsitleva üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumise kohta, milles nõukogu väljendas tõsist muret Gazas ja Jordani Läänekaldal valitseva majandusliku, rahalise ja humanitaarolukorra halvenemise üle ning tervitas neliku soovi kehtestada ajutine rahvusvaheline mehhanism (TIM), mille eesmärk on abi otsene toimetamine Palestiina elanikeni ja selle järelevalve;
– võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Palestiina aladel ja ELi rolli kohta(25);
– võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas(26);
– võttes arvesse 20.–21. detsembrini 2006 Iisraelis ja Palestiina aladel viibinud Euroopa Parlamendi ajutise delegatsiooni aruannet;
– võttes arvesse Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja rahvusvahelise arengukomisjoni 31. jaanuari 2007. aasta aruannet pealkirjaga "Arenguabi ja okupeeritud Palestiina alad"(27);
– võttes arvesse Maailmapanga 2007. aasta veebruari aruannet "Jordani Läänekallas ja Gaza sektor – riiklike kulutuste ülevaade – kriisist suurema rahalise sõltumatuseni"(28);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0210/2007),
A. arvestades, et MEDA programm on ELi peamine rahastamisvahend Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate toetusmeetmete rakendamiseks Vahemere piirkonna partnerriikides, et vähendada lõhet Vahemere piirkonna kahe poole vahel;
B. arvestades, et MEDA programmi peamised sekkumisvaldkonnad tulenevad 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni eesmärkidest, mida on mitmel korral taaskinnitatud:
–
poliitika ja julgeoleku peatükk: poliitilise dialoogi pidamine kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil, partnerlust toetavate meetmete väljatöötamine ning rahu ja stabiilsuse harta osas kokkuleppe saavutamine, üldine eesmärk on rahul ja stabiilsusel rajaneva piirkonna loomine inimõiguste ja demokraatia põhimõtetest lähtuvalt;
–
majanduse ja finantsküsimuste peatükk: Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomine (põhi-lõuna, lõuna-lõuna), ELi rahaline toetus majanduslikuks üleminekuks ja üldine toetus majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete tarbeks, investeeringute voo suurendamine Vahemere piirkonna partneritele vabakaubanduse tulemusena, üldine eesmärk on jagatud jõukusel ja arengul rajaneva piirkonna loomine;
–
sotsiaal- ja kultuurivaldkonna ning inimressursside peatükk: vahetusprogrammide loomine, inimressursside arendamine, kodanikuühiskonna ja sotsiaalse arengu toetamine, üldine eesmärk on vaba ja täiustatud kodanikuühiskonna loomine ning kahe poole vastastikuse mõistmise edendamine;
C. arvestades, et keskmised iga-aastased kulukohustused MEDA I ja MEDA II raames on sarnased, vastavalt 613 miljonit ja 618 miljonit eurot, ning 2005.-2006. aasta prognoosid näitavad, et kulukohustusi suurendatakse 660 miljoni euroni;
D. arvestades, et 2000.-2006. aastani määrati MEDA II raames Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlusele 5 350 miljonit eurot;
E. E arvestades, et iga-aastased kulukohustused MEDA II raames jäid vahemikku 569 miljonit eurot (2000) ja 817 miljonit eurot (2006) ja arvestades, et üleminekul MEDA I-lt MEDA II-le suurenesid kulukohustused Alžeeriale, Palestiina aladele, Jordaaniale, Marokole, Süüriale, Tuneesiale ja piirkondlikule tegevusele ning vähenesid Egiptusele ja Liibanonile;
Kulukohustused riikide kaupa miljonites eurodes
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Kokku
MEDA I
Kokku
MEDA II
Alžeeria
0
0
41
95
29
30
60
50
42
51
40
66
165
339
Egiptus
0
75
203
397
11
13
0
78
104
159
110
129
685
593
Jordaania
7
100
10
8
129
15
20
92
43
35
58
69
254
332
Liibanon
0
10
86
0
86
0
0
12
44
18
27
32
182
133
Maroko
30
0
236
219
176
141
120
122
143
152
135
168
660
980
Süüria
0
13
42
0
46
38
8
36
1
53
22
22
101
180
Tuneesia
20
120
138
19
132
76
90
92
49
22
118
71
428
517
WBG
3
20
41
5
42
97
0
100
81
73
80
92
111
522
Kokku
kahepoolne
60
337
797
743
650
409
298
582
505
562
590
649
2 587
3 596
Piirkondlik
113
33
114
66
145
160
305
29
110
135
145
168
471
740
Kokku
173
369
912
809
802
569
603
612
615
698
735
817
3 057
4 336
Allikas: DG EuropeAid (WBG=Jordani Läänekallas ja Gaza)
F. arvestades, et MEDA II raames on uuteks sektoriteks justiits- ja politseivaldkond, kodanikuühiskond ja inimõigused ning ränne; arvestades, et märgatavalt suurenes haridus- ja koolitussektori rahastamine ja majanduslik institutsionaalne toetus, kuid teistele sektoritele nagu põllumajandus, kohalik areng ja erasektori reformid eraldati vähem vahendeid MEDA II raames kui MEDA I raames;
G. arvestades, et MEDA II määruses sätestatakse, et Euroopa Investeerimispanga juhitavatele operatsioonidele võib eraldada ELi vahendeid MEDA eelarvest keskkonnaalastele projektidele ja riskikapitali operatsioonide rakendamiseks Vahemere piirkonna partnerriikides; arvestades, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) tegevuste kogumaht MEDA II raames on jäänud samasse suurusjärku kui MEDA I puhul, kuid nende ülesehitus on muutunud – märkimisväärselt on vähenenud riskitoetuse programmide osakaal ja suurenenud riskikapitaliga seotud tegevus;
EIP: FEMIPile antud laenuvolitus
1995-1999
4,808 miljardit eurot
2000-2007
6,400 miljardit eurot
Allikas: DG RELEX
H. arvestades, et EIP tegevus Vahemere piirkonna partnerriikides on koondunud FEMIPi alla alates 2002. aasta oktoobrist;
I. arvestades, et MEDA määrus muutus kehtetuks 2006. aastal ja uus Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument jõustus 2007. aastal;
J. arvestades, et alates 1994. aastast kuni 2006. aastani on komisjon Palestiina elanikele eraldanud umbes 2 300 miljonit eurot, sealhulgas toetus Palestiina pagulastele UNRWA kaudu, humanitaarabi Euroopa Ühenduse Humanitaarameti kaudu, toiduabi, Lähis-Ida rahuprotsessi meetmed ning toetus tervishoiu- ja haridusvaldkonnale ning institutsioonide väljakujundamiseks;
K. arvestades, et Palestiina alad on saanud üsna stabiilset toetust aastatel 2002–2005, jäädes vahemikku 233 miljonit eurot kuni 260 miljonit eurot aastas ning kõikuvad kulukohustuste määrad peegeldavad rahuprotsessi keerukat olemust, kuid väljamaksete-kulukohustuste suhe on suurenenud 45%-lt 2000 aastal 90%-ni 2005. aastal;
2000.–2006. AASTA ÜLDEELARVEST ERALDATUD ABI PALESTIINA HALDUSALADELE
Kulukohustused (miljonit eurot)
Geogr/Temaatiline
Programm
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Kõik
kokku
Geograafilised
programmid
MEDA
119
0
105
93
74
92
102
483
UNRWA
40
57
55
58
61
64
64
335
Israeli/PVO rahuleping
20
43
88
47
51
51
56
300
Geograafilised programmid kokku
179
100
248
198
186
207
222
1 118
Temaatilised
programmid
Toiduabi
16
17
35
24
24
29
26
145
Inimõigused
2
1
3
0,5
2,5
4
1
13
Valitsusvälised organisatsioonid
2,5
1
1,5
4
5
0
2
14
Euroopa Ühenduse Humanitaaramet
18
26
35
38
37
36
84
190
Muu
7
4
5
0
1
1
0
18
Temaatilised programmid kokku
45,5
49
79,5
66,5
69,5
70
113
380
Kõik kokku
224,5
149
327,5
264,5
255,5
277
335
1 832
EÜ kulukohustused kokku aastail 2000–2006 = 1 832 miljonit eurot (v.a ÜVJP tegevus umbes 10 miljonit eurot 2006. aastal)
Allikad: DG Budget, DG EuropeAid
Maksed (miljonit eurot)
Geogr/Temaatiline
Programm
2000
2001
2002
2003
2004
2005
Kõik
kokku
Geograafilised
programmid
MEDA
31
62
81
59
93
94
420
UNRWA
40
54
57
58
60
60
329
Israeli/PVO rahuleping
13
48
80
66
58
50
315
Geograafilised programmid kokku
84
164
218
183
211
204
1 064
Temaatilised
programmid
Toiduabi
0
2
7
15
17
32
73
Inimõigused
2
0
1
0
3
4
10
Valitsusvälised organisatsioonid
0
2
2
2
1
3
10
Euroopa Ühenduse Humanitaaramet
6
9
14
33
31
14
107
Muu
5
1
4
0
0
3
13
Temaatilised programmid kokku
13
14
28
50
52
56
213
Kõik kokku
97
178
246
233
263
260
1 277
Allikas: DG Budget
L. arvestades, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) lõpetas 2005. aasta märtsis uurimise seoses komisjoni otsese abiga Palestiina omavalitsuse eelarvesse ning OLAFi 17. märtsi 2005. aasta pressiteates toodud teabe põhjal ei leidnud kinnitust komisjoni toetus Palestiina omavalitsusele relvastatud rünnakute või ebaseadusliku tegevuse toetamiseks; arvestades, et OLAFi pressiteate kohaselt "ilmneb siiski järjekindlalt märke, mis toetavad oletust, et ei saa välistada, et mõned isikud on kasutanud Palestiina omavalitsuse vahendeid kavandatud eesmärkidest erinevalt";
M. arvestades, et Maailmapanga Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regiooni sotsiaal- ja majandusarengu töörühm analüüsis põhjalikult Palestiina omavalitsuse finantsolukorda ning avaldas oma järeldused ja soovitused 2007. aasta veebruaris;
N. arvestades, et alates Hamasi võidust Palestiina Seadusandliku Nõukogu valimistel 2006. aasta jaanuaris on Iisrael pidanud kinni Palestiina maksu- ja tollitulusid umbes 50 miljoni euro väärtuses kuus, mis moodustab ligikaudu 2/3 riigi tuludest;
O. arvestades, et nelik käsitles 9. mail 2006. aastal humanitaarolukorda Palestiina territooriumidel ning silmitsi antud olukorra tõsiduse ja Palestiina elanike äärmuslike probleemidega palus ELil töötada välja ja esitada ajutine rahvusvaheline mehhanism, mis oleks ulatuselt ja kestvuselt piiratud, töötaks läbipaistval viisil, oleks usaldusväärne ja tagaks abi otsese toimetamise Palestiina elanikeni;
P. arvestades, et EL (ELi eelarve ja liikmesriigid) on 2006. aastal Palestiinale eraldanud peaaegu 700 miljonit eurot, mis on rohkem kui mistahes varasemal aastal;
Q. arvestades, et seejärel töötas komisjon ajutise rahvusvahelise mehhanismi välja ja 16. juunil 2006 kiitis Euroopa Ülemkogu selle heaks;
R. arvestades, et 2006. aastal eraldas komisjon kolmele ajutise rahvusvahelise mehhanismi "aknale" kokku 107, 5 miljonit eurot abi:
−
10 miljonit eurot haiglate ja tervishoiukeskuste põhivarustusele ja jooksvate kulude katteks Maailmapanga hädaabiteenistuste toetusprogrammi kaudu (I aken);
−
40 miljonit eurot katkestamatu energiaga, sealhulgas kütusega varustamise tagamiseks, ajutise hädaabitoetuse kaudu (II aken);
−
54,5 miljonit eurot sotsiaalselt kaitsetute palestiinlaste toetamiseks sotsiaaltoetuste maksmise kaudu kõige vaesemale osale elanikkonnast ja olulise tähtsusega töötajatele, kes osutavad esmatähtsaid avalikke teenuseid (III aken);
−
lisaks ajutisele rahvusvahelisele mehhanismile on komisjon eraldanud 12 miljonit eurot MEDA eelarverealt 19 08 02 01 Palestiina omavalitsuse presidendi kantseleile tehniliseks abiks ja suutlikkuse suurendamiseks;
TIMi kulud ja rahastamine 2006. aastal, miljonit eurot
EÜ eelarve
+ rahastajad
TIM – aken II (ajutine hädaabitoetus (IERC), II faas)
40
Rubriik 19 08 02 01 (MEDA) kokku
40
TIM – aken I (Maailmapanga hädaabiteenistuste toetusprogramm (ESSP))
10
+ 46,6
TIM – aken III (sotsiaaltoetuste maksmine)
57,5
+ 61,9
Rubriik 19 08 03 (rahuprotsess) kokku
67,5
Mõlemad rubriigid kokku
107,5
Allikas: DG EuropeAid
S. arvestades, et võitlus Hamasi ja Fatah" toetajate vahel 2007. aasta alguses muutis ajutise rahvusvahelise mehhanismi töö äärmiselt raskeks,
1. kinnitab oma 27. oktoobri 2005. aasta resolutsioonis läbivaadatud Barcelona protsessi kohta väljendatud veendumust, et isegi kui Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus ei ole veel andnud loodetud kasu ega andnud oma täielikku panust pingete maandamisse piirkonnas, saab parandusi siiski veel teha ja seega on Barcelona protsess jätkuvalt sobiv raamistik Vahemere piirkonna poliitikale, milles on paremate tulemuste saavutamiseks tarvis muutusi ja vajalikku poliitilist tahet;
2. märgib, et üldise strateegilise seisukoha võtmisel hinnati MEDA programmi asjakohasus ühenduse abivahendina toetamaks Barcelona protsessi ja kahepoolseid assotsiatsioonilepinguid rahuldavaks vastavalt MEDA II programmi vahehindamise "üldisele hinnangule", milles nenditakse samuti, et programmi asjakohasus on MEDA II perioodil MEDA I perioodiga võrreldes paranenud ja võib eelolevatel aastatel veelgi paraneda;
3. rõhutab, et MEDA juhtimis- ja rakenduskorra mõjusus ja tõhusus on paranenud, kuid pole veel täielikult rahuldav;
4. märgib, et finantsilise tõhususe mõttes on MEDA II programm kokku maksnud rahalisi vahendeid välja kiiremini, kui seda tegi MEDA I: sarnase perioodi jooksul võttis MEDA I ajal 30%-se maksete taseme saavutamine aega keskmiselt kolm aastat, kusjuures MEDA II jooksul lühenes see kahele aastale;
MEDA I ja II raames kasutatavate vahendite kogusumma = 3 424 + 5 350 = 8 774 miljonit eurot. Sellest on ajavahemikus 1996–2002 Türgile eraldatud ligikaudu 852 miljonit eurot (väikesed erinevused tulenevad ümardamisest).
Allikas: DG EuropeAid
5. märgib, et kontrollikoja eriaruande nr 5/2006 kohaselt on komisjonipoolne MEDA programmi juhtimine rahuldav ning on algusaastatega võrreldes selgelt paranenud, võttes arvesse menetlus- ja väliseid piiranguid, ning programmitöö on toonud kaasa vahendite ühtlasema jaotamise ajalises plaanis, ettevalmistusperioodid lühenevad ja väljamaksed on oluliselt suurenenud;
6. rõhutab asjaolu, et MEDA II programmi vahehindamise ja kontrollikoja järeldus rakendus- ja juhtimiskorra mõjususe ja tõhususe kohta – "paranenud, kuid pole veel täielikult rahuldav" – ei saa iseenesest seletada erinevusi MEDA tulemuslikkuses riikide ja programmide lõikes; märgib, et välised tegurid (finantsregulatsioon, haldusviis, kultuurilised tegurid) mängivad selgelt olulist rolli, selgitamaks täheldatud erinevusi muutuste kiiruses ja väljamaksete mehhanismides; kutsub komisjoni üles neid tegureid kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise juures arvesse võtma;
7. kutsub komisjoni ja nõukogu üles oluliselt tähtsustama Barcelona protsessi kui liikumapanevat jõudu poliitika määratlemisel Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames (periood 2007–2013) tõhusama poliitika ja meetmetega, võttes arvesse Vahemere piirkonna partnerriikide spetsiifilisi väljakutseid ja probleeme;
8. tuletab meelde, et vastavalt MEDA II määruse artiklile 15 peab komisjon koos EIP-ga koostama üldise hindamisaruande Vahemere piirkonna partneritele juba antud abi kohta, sealhulgas programmide tulemuslikkuse kohta, hindama tagantjärele nende vastavaid projekte ja peamisi sekkumisvaldkondi, hindama rakendamisel tehtud edusamme ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks aastaaruande; võttes arvesse seda kohustust, kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti selliste järelhinnangute koostamise hetkeseisust üksikute projektide ja valdkondade kaupa ning edastama need ja viimased aastaaruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule;
9. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse tegureid, mis aitavad kaasa tulevase juhtimise parandamisele:
a)
suurenenud projektide ja programmide arv ning nende sisu, mõju ja optimaalse tasuvuse hindamine,
b)
eelarvetoetuse suurem osa kogu programmi suhtes,
c)
vastutuse komisjoni peakorterist selle kohapealsetele delegatsioonidele üleandmise üldine positiivne mõju seoses projektide ettevalmistamise ja rakendamisega (detsentraliseerimisefektid),
d)
kohalike ametivõimude koostöö ja tulemuslik osalemine,
e)
koostöö tõhustamine Vahemere piirkonna partnerriikide vahel (lõuna–lõuna suunaline) piirkondliku mõõtme eesmärgi saavutamiseks;
10. usub, et muudeks edusammudeks on süstemaatilisem järelevalve ja hindamine ning tihedam dialoog ja kooskõlastamine kohalike partnerite ja muude rahastajatega; kutsub komisjoni üles tagama regulaarsema järelevalve mehhanismide kohandamist igale projektitüübile;
11. nõustub kontrollikojaga komisjoni vajaduse osas:
a)
tagada sujuv ja kiire üleminek uutele riigiprogrammidele, et vältida negatiivseid tagajärgi rakendamisele tulevikus,
b)
määratleda uutes riigi programmitöö dokumentides selgemalt oma strateegilised eesmärgid ja määrata kindlaks sobivad näitajad, et tagada mõju parem järelevalve ja hindamine,
c)
keskenduda ühtsuse ja programmide juhitavuse tagamiseks ka edaspidi piiratud arvule sekkumisvaldkondadele,
d)
jätkata viivituste vältimiseks ka edaspidi projektijuhtimise osas parimate tavade otsimist;
12. toetab MEDA II programmi vahehindamise 19 soovitust, mis puudutavad MEDA programmi juhtimise asjakohasust, mõjusust ja tõhusust;
13. kutsub komisjoni üles hoidma tasakaalu abi tulemuslikkuse (säästva institutsioonilise arengu mõttes) ja abi tõhususe vahel (vastuvõtusuutlikkuse ja väljamaksete kiiruse, läbipaistvuse ja eelarve haldamise kontrolli mõttes);
14. kutsub komisjoni üles veelgi parandama strateegilise ja suunava programmitöö kvaliteeti, investeerides MEDA teaduskeskusse, et mõista täielikult rakendamise tingimusi ja muutuste kiiruse institutsioonilisi aspekte MEDA riikides, nagu soovitatakse vahehinnangus, pidades silmas määruse (Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend) läbivaatamist;
15. on seisukohal, et partnerluse majanduslik aspekt tuleb suunata ümber sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva majandusarengu poole, kuid on samuti seisukohal, et Barcelona protsessi kõigi eesmärkide poole püüdlemine on tähtis kogu piirkonna jaoks; kutsub komisjoni seetõttu üles pöörama võimalikult palju tähelepanu institutsioonide väljaarendamise, õigusriigi, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;
16. kutsub komisjoni üles motiveerima ja kohustama oma partnereid MEDA riikides püüdlema samuti kõigi MEDA programmi mittemajanduslike eesmärkide poole ja süstemaatiliselt jälgima neid eesmärke puudutavaid näitajaid;
17. on seisukohal, et Vahemere piirkonna partnerriikide majanduslikku olukorda silmas pidades on vaja märkimisväärset toetust infrastruktuuri projektidele, eelkõige transpordi, tervishoiu, eluaseme ja joogiveega varustamise valdkonnas;
18. soovitab komisjonil suurendada kodanikuühiskonna algatustel põhinevate väikesemahuliste projektide juhtimise suutlikkust ja soovitab võtta vastu meetmed majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks, eelkõige laenude ja mikrokrediidi võimaluste kasutamise kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt partnerriikides;
19. rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte austamine on inimõiguste ja demokraatia austamise küsimus ning nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise sõnaselget horisontaalset lisamist Barcelona protsessi ja partnerluse kolme sambasse;
20. rõhutab asjaolu, et naised mängivad partnerriikide majanduslikus ja sotsiaalses arengus tähtsat rolli ja kutsub komisjoni üles andma aru MEDA programmis sätestatud finantskohustuste täitmise ja tulemusliku kohaldamise kohta naiste majandus- ja ühiskonnaelus (haridus, koolitus, tööhõive) aktiivse osalemise toetamiseks;
21. tuletab meelde vastastikuse täiendavuse ja sidususe edendamise tähtsust MEDA, ELi muu välistegevuse ja EIP tegevuse vahel;
22. on seisukohal, et Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee võiks parlamentidevahelise dialoogi kaudu mängida juhtivat rolli Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse parandamisel, kuna see arendab välja püsivad parlamentidevahelised suhted, andes oma deklaratsioonide ja resolutsioonide kaudu poliitilisi suunitlusi ja edendades MEDA programmi rakendamise süstemaatilist poliitilist kontrolli ja hindamist;
23. tervitab FEMIPi loomist EIP raames 2002. aastal, kuid nõuab täiendavat arutelu ELi liikmesriikide ja nende Euroopa - Vahemere piirkonna partnerite vahel eesmärgiga kujundada see algatus tõeliseks koostöö rahastamisvahendiks, mis vastab nii riikliku kui erasektori uutele vajadustele ja väljakutsetele;
24. tuletab meelde, et ülesannete jaotus välissuhete peadirektoraadi ja EuropeAidi vahel on toimiv selles mõttes, et programmi poliitiline mõõde on eraldi abi professionaalse kujundamise ja kohaletoimetamise funktsioonist ning et siiski on arenguruumi tõhususe ja tulemuslikkuse mõttes;
25. tunnustab komisjonipoolseid edusamme ühenduse väliskoostöö kõrgema profiili tagamisel ja nõuab tungivalt, et ta jätkaks praegu tehtavaid jõupingutusi; taunib siiski tõsiasja, et üldsus ei ole teadlik ELi tihedast osalusest paljudes projektides ja programmides; kutsub komisjoni üles pöörduma rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide poole, et:
a)
tagada üldsuse teadlikkus ELi panuse ja osaluse kohta;
b)
kehtestada sätted, mis võimaldavad teostada nõuetekohast hindamist, auditit ja kontrolli ka selliste projektide ja programmide puhul, mis on läbi viidud ühiselt koos rahvusvaheliste organisatsioonide või valitsusväliste organisatsioonidega või viimaste kaudu;
26. tuletab meelde oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Palestiina aladel ja ELi rolli kohta, milles Euroopa Parlament kutsus komisjoni ja nõukogu üles töötama välja ajutist rahvusvahelist mehhanismi, et aidata vältida tõsist humanitaarkriisi Palestiina aladel; tuletab meelde, et tervitas pärast Euroopa Ülemkogu ja neliku 2006. aasta juuni soovitusi Palestiina omavalitsuse jaoks ajutise rahvusvahelise mehhanismi loomist ELi poolt ja selle hilisemat uuendamist;
27. märgib, et see rahaline hädaabimeede võimaldas piirata täiesti läbipaistvalt ja partnerluses Palestiina omavalitsuse presidendiga kõige karjuvamaid humanitaarkahjusid, mis kaasnesid Euroopa ja rahvusvahelise finantsabi külmutamisega, Palestiina maksu- ja tollitulude osalise maksmata jätmisega Iisraeli poolt ja üldise suutmatusega arendada elujõulist majandust praeguses okupatsiooniolukorras;
28. tunnustab komisjoni ajutise rahvusvahelise mehhanismi kavandamise ja elluviimise eest rasketes tingimustes ja peab ajutise rahvusvahelise mehhanismi 5%-lisi halduskulusid II ja III akna(29) puhul tagasihoidlikeks ning otsetoetuste maksmist abisaavatele peredele kommertspankade kaudu kohaseks; rõhutab lisaks, et III akna puhul saab rahvusvaheliselt ja kohalikult tegutsev pank (HSBC) 8 eurot ülekande pealt (3% kogu eraldatud summast);
29. rõhutab, et ajutise rahvusvahelise mehhanismi alusel sooritatavaid makseid ei tehtud Palestiina omavalitsuse presidendi kantselei ega rahandusministeeriumi kaudu, vaid need tehti otsemaksetena arvete alusel või sularahamaksetena konkreetsetele rahaeraldiste saajatele; märgib, et eraldisi ei nähtud ette julgeolekujõudude jaoks ega poliitikute toetamiseks;
30. kahetseb siiski, et see finantsabi ei neutraliseerinud traagilist olukorda Palestiinas ning et viimastel kuudel halvenesid tingimused kõigis majanduslikes, sotsiaalsetes ja inimõiguste alastes aspektides(30);
31. tunneb heameelt tõsiasja üle, et ajutise rahvusvahelise mehhanismi kaudu ja ilma Hamasi juhitud valitsust kaasamata oli III akna raames võimalik toimetada otse üle 140 000 madala sissetulekuga pereni, mis hõlmab rohkem kui 800 000 inimest, tagasihoidlikke, kuid kasulikke saadetisi ja et II akna raames tänu ajutise rahvusvahelise mehhanismi toetusele oluliste teenustega katkestamatuks varustamiseks suudeti vältida haiglate ja teiste esmatähtsate teenuste osutamise täielik seiskumine;
32. avaldab siiski kahetsust Maailmapanga hädaabiteenistuste toetusprogrammi (ESSP) kaudu haiglatele põhivarustuse pakkumist ja jooksvate kulude katmist toetava ajutise rahvusvahelise mehhanismi I akna aeglase rakendamise üle; märgib, et esimene ravimite kohaletoimetamine Gaza haiglatele ESSP raames leidis aset 24. jaanuaril 2007; kutsub komisjoni üles analüüsima nende viivituste põhjuseid ja pakkuma välja alternatiive, et tagada ajutise rahvusvahelise mehhanismi I akna eesmärkide õigeaegne elluviimine;
33. rõhutab, et Palestiina omavalitsuse poolt 2003. aastal kasutusele võetud kontrollimehhanismid ja siseauditid on kindel tagatis pettuse ja korruptsiooni vastu;
34. kordab oma üleskutset Iisraelile järgida oma õiguslikke kohustusi jätkata kinnipeetud Palestiina maksu- ja tollitulude ülekandmist; palub Iisraelil – kui ta keeldub eelmainitut tegemast –vähemalt kaaluda kinnipeetud maksude suunamist ajutisse rahvusvahelisse mehhanismi, et sel teel võimaldada Palestiina elanikel rahuldada oma põhivajadusi; kutsub Iisraeli üles aitama kaasa Palestiina elanike vajadusele luua elujõuline ja sõltumatu majandus ning lõpetama selle eesmärgi saavutamise õigustamatut takistamist;
35. võtab teadmiseks Jordani Läänekalda ja Gaza sektori riiklikke kulutusi käsitlevas Maailmapanga ülevaates kajastuva usaldusväärse analüüsi; tunneb heameelt, et selle ülevaate kohaselt on Palestiina omavalitsus võrreldes teiste Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega teinud edusamme eelkõige haridus- ja tervishoiusektoris ning avalikus halduses ja riiklikus finantsjuhtimises, milles Palestiina omavalitsus on aastail 2002–2004 viinud ellu mitmeid reforme, mis on vähendanud korruptsiooni ja parandanud läbipaistvust; kutsub kõiki osapooli üles käivitama uuesti reformiprotsessi ning seeläbi tõsiselt kaaluma Maailmapanga aruande üksikasjalikke soovitusi, eelkõige neid, mis käsitlevad avaliku teenistuse reformi ja riiklikku finantsjuhtimist, sealhulgas finantskontrolli ning auditeerimist;
36. tervitab asjaolu, et rahandusministeeriumi eesmärkide ja kohustuste (nt hiljutine kokkulepe rahvusvahelise auditeerimisettevõttega) hulgas on ka eesmärk reformida riigi rahandust ning tagada täielik läbipaistvus ja aruandekohustus, sealhulgas rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgimine;
37. kutsub kõiki pooli Palestiina aladel üles tegema kõike võimalikku, et lahendada konfliktid rahumeelselt ning säilitada püsivat ja tõhusat valitsust, mis oleks võimeline tegema koostööd rahvusvahelise üldsusega ning kasutama efektiivselt ELi ja rahvusvaheliste rahastajate toetust;
38. tervitab nõukogu 18. juuni 2007. aasta otsust paluda ELilt koheselt tavapäraste suhete taastamist Palestiina omavalitsusega ning töötada sel eesmärgil välja tingimused kiireloomulise praktilise ja finantsabi, sealhulgas otsese rahalise toetuse osutamiseks uuele valitsusele, samuti tagada häda- ja humanitaarabi osutamine Palestiina elanikele ajutise rahvusvahelise mehhanismi kaudu;
39. peab avaliku korra tagamise seisukohast oluliseks, et rahu ja stabiilsuse tagamisele pühendunud julgeolekujõud saaksid väljaõppe ja varustataks muu hulgas politseirelvadega; on seisukohal, et sellise väljaõppe ja varustuse rahastamist tuleb ellu viia asjakohaste kaitsemeetmetega Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmoud Abbasi alluvuses, et vältida rahaliste vahendite kasutamist muul otstarbel või ebaseaduslikeks toiminguteks; rõhutab, et palga maksmata jätmine avalikele teenistujatele, sealhulgas julgeolekujõududele, aitab kaasa poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku olukorra halvenemisele Palestiina aladel;
40. rõhutab Palestiina haldusasutuste praeguse kokkuvarisemise ohtlikkust; rõhutab, et EL ja rahvusvaheline kogukond ei tohi piirduda humanitaarabiga, vaid peavad taaskord investeerima suutlikkuse suurendamisse ja julgeolekusse, et vältida palestiinlaste elutingimuste kahjustamist väga pikas perspektiivis.
41. kutsub komisjoni üles kaaluma strateegiaid – kasutades ajutise rahvusvahelise mehhanismi või muud alalist organit koostöös teiste rahastamisvahenditega –, mis võiksid hõlmata lähemas tulevikus mitte üksnes pakilisi probleeme, vaid laiemat hulka suurema osa Palestiina elanikkonna vajadustest; püüab igal juhul toetada poliitilisi ja majanduslikke arenguid, mis järk-järgult vähendavad Palestiina omavalitsuse sõltuvust rahvusvahelisest abist;
42. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Investeerimispangale, liikmesriikide parlamentidele ning Vahemere piirkonna partnerite valitsustele ja parlamentidele.
EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1638/2006, ,millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.).
Allikad: DG EuropeAid (Unit Finance, Contracts and Audit for Europe, the Mediterranean and the Middle East) 4. juuni 2007. aasta teatis - TIM Windows II and III - Summary of Allowances and Bank Fees.
Euroopa Parlamendi Palestiina Seadusandliku Nõukoguga suhete loomise delegatsiooni raport oma missiooni kohta Ida-Jeruusalemmas, Ramallah's ja Gazas 29. aprill – 3. mai 2007; Jordani Läänekalda ja Gaza sektori riiklike kulutuste ülevaade: kriisist suurema rahalise sõltumatuseni – Maailmapanga dokument, veebruar 2007.