Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 194, millega antakse kõikidele ELi kodanikele ja residentidele õigus esitada petitsioone;

–   võttes arvesse ELi lepingu artiklit 6, milles sätestatakse, et liit austab põhiõigusi, nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, ning varustab ennast vahenditega, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks ning poliitika elluviimiseks;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.   arvestades Hispaaniat külastanud kolmanda uurimismissiooni aruande sisu ja esitatud soovitusi, mille petitsioonikomisjon 11. aprillil 2007. aastal heaks kiitis, mille käigus uuriti väga paljudes petitsioonides esitatud väiteid seoses Euroopa kodanike varaliste õiguste rikkumisega ja üksikasjalikult kirjeldatud murega säästva arengu, keskkonnakaitse, veevarustuse ja kvaliteedi pärast, samuti seoses avalike hangetega üldisemalt, kus käsitleti ka linnaehitusmenetluste ebapiisavat kontrolli kohalike ja piirkondlike ametivõimude poolt;

B.   arvestades oma 2005. aasta 13. detsembril vastu võetud resolutsiooni Valencia maaseaduse või Ley reguladora de la actividad urbanistica (LRAU - arendustegevuse seadus) väidetava sobimatu kohaldamise ja selle mõju kohta Euroopa kodanikele(1);

C.   arvestades, et on teatatud korruptsioonijuhtumitest seoses ulatuslike linnaehitusprojektidega, mille eest on arreteeritud ja süüdi mõistetud kohalikke ametnikke ja valitud poliitikuid;

D.   arvestades, et Hispaania on hiljuti kehtestanud maaseadust puudutava uue riikliku õigusraamistiku, mis jõustub 2007. aasta 1. juulil;

E.   arvestades, et komisjon on seoses Valencia linnaehitusprogrammidega algatanud Hispaania vastu menetlused avalikku hanget käsitlevate ELi direktiivide kohaldamata jätmise eest;

1.   on seisukohal, et kohustus loovutada seaduspäraselt soetatud eraomand ilma asjakohase menetluse ja sobiva hüvitiseta, mis on seotud kohustusega maksta meelevaldseid summasid tellimata ja sageli ebavajaliku infrastruktuuri arendamise eest, on vastuolus isiku põhiõigustega, nagu need on määratletud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas (vt nt Aka vs Türgi(2)) ning ELi lepingus;

2.   väljendab sügavat kahetsust, et selline tava on laialdaselt levinud mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas, eriti aga Valencia piirkonnas ning teistel Vahemere ranniku äärsetel aladel, aga ka näiteks Madridi piirkonnas;

3.   väljendab tõsist hukkamõistu ja vastuseisu seoses massiliste linnastamisprojektidega, mille on algatanud ehitusfirmad ja kinnisvaraarendajad ning mis ei ole kuidagi seotud asjaomaste linnade ja külade tegelike nõudmistega, on keskkondlikult mittesäästvad ning mõjutavad katastroofiliselt nende piirkondade ajaloolist ja kultuurilist identiteeti;

4.   mõistab hukka osa linnavalitsuste vaikiva heakskiidu selliste arendusprojektide ehitamiseks, mis hiljem on kuulutatud seadusevastaseks ja mis põhjustavad Euroopa kodanike poolt heas usus tavaliste ettevõtete ja müügiagentide kaudu soetatud vara hävitamise või hävitamise ohu;

5.   tunnustab komisjoni jõupingutusi tagamaks, et Hispaania vastaks avalikku hanget puudutavatele direktiividele; on siiski seisukohal, et komisjon peaks pöörama erilist tähelepanu keskkonna-, vee- ja tarbijapoliitikaküsimusi käsitlevate direktiivide rikkumiste dokumenteeritud juhtumitele;

6.   peab hädavajalikuks, et veepoliitika raamdirektiivi(3) nõuetekohase kohaldamise ja jõustamise tagamiseks seoses suurte linnastamisprojektidega võetaks kasutusele asjakohased meetmed;

7.   palub nõukogul ja komisjonil ning asjaomasel liikmesriigil tagada ühenduse õiguse nõuetekohane kohaldamine, nagu ka põhiõigused kõikidele ELi kodanikele ja residentidele;

8.   palub Hispaania ametivõimudel ja kohalikel omavalitsustel, eriti Valencia omavalitsusel, kellel on kohustus austada ja kohaldada ELi asutamislepingute ja õigusaktide sätteid, tunnistada üksikisiku seadusjärgset õigust oma seaduslikult omandatud varale ning määratleda seadusega täpsemad kriteeriumid avalikku huvi käsitleva Hispaania põhiseaduse artikli 33 kohaldamiseks, et vältida inimeste omandiõiguse rikkumist ja keelata see kohalike ja piirkondlike ametivõimude otsustega;

9.   seab kahtluse alla linnaplaneerijate ja kinnisvaraarendajate määramise meetodid ja neile sageli ülemääraste volituste andmise, mida teatud kohalikud ametivõimud kohalike kogukondade ning seal kodusid ja seaduslikult omandatud vara omavate kodanike arvel viljelevad;

10.   palub tungivalt kohalikel ametivõimudel konsulteerida kodanikega ja kaasata nad linnaarendusprojektidesse, et edendada vajadusel sobivat ja säästvat linnaarendust, mis on kohalike kogukondade, mitte üksnes kinnisvaraarendajate, -maaklerite jt kasusaajate huvides;

11.   mõistab karmilt hukka teatud kinnisvaraarendajate varjatud tegevuse ja maa registreerimisse sekkumise, millega ohustatakse Euroopa kodanike õigust vara omamisele, ning asjassepuutuvaid kutsub kohalikke ametivõime üles looma kohased õigusmeetmed sellise tegevuse vastu;

12.   kutsub piirkondlikke ametivõime üles looma spetsiaalseid piirkondlikke õiguskantslereid kaasavaid halduskomisjone, millele sõltumatud uurimisteenistused peaksid aru andma, millel peaksid olema volitused linnastamisprojekte puudutavatesse vaidlustesse sekkumiseks ning mis peaksid olema tasuta juurdepääsetavad neile, keda linnastamisprogrammid otseselt puudutavad, sealhulgas loata linnaarendamise raames tehtud ebaseaduslike kinnisvaratehingute ohvritele;

13.   on seisukohal, et varakaotuse hüvitamise puhul peaks tegemist olema nõuetekohase määraga, mis on kooskõlas Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga;

14.  14 palub komisjonil algatada teabekampaania, mis on suunatud koduriigist väljaspool asuvas liikmesriigis kinnisvara soetavatele Euroopa kodanikele;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Hispaania ametivõimudele ja kohalikele omavalitsustele.

(1) ELT C 286 E, 23.11.2006, lk 225. (2) 23. septembri 1998. aasta otsus. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ (ELT L 327, 22.12.2000, lk1).