Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 15. märtsi 2001. aasta resolutsiooni ÜRO konverentsi kohta seoses kerg- ja käsirelvade ebaseadusliku kaubandusega selle kõigis aspektides(1), 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni kergrelvade kohta(2), 19. juuni 2003. aasta resolutsiooni ÜRO programmi rakendamise kohta kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamiseks(3), 26. mai 2005. aasta resolutsiooni käsi- ja kergrelvade kohta(4) ning oma iga-aastaseid resolutsioone ELi relvaekspordi toimimisjuhendi rakendamise kohta;

–   võttes arvesse oma 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni käsi- ja kergrelvade kohta(5), kutsudes rahvusvahelist üldsust üles alustama ÜROs läbirääkimisi rahvusvahelise relvakaubanduse lepingu sõlmimiseks kohe pärast ÜRO 2006. aasta tegevuskava läbivaatamise konverentsi, eesmärgiga kehtestada õiguslikult siduv dokument relvavedude reguleerimiseks üleilmsel tasandil;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   tervitades resolutsiooni A/RES/61/89 vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 6. detsembril 2006. aastal, mis tähendab relvakaubanduse lepingut käsitleva protsessi ametlikku alustamist, ning märkides 153 riigi võimast toetust resolutsioonile, mis osutab tugevale üleilmsele poliitilisele veendumusele, et aeg vastutustundetu relvakaubanduse lõpetamiseks on küps;

B.   märkides, et esimese sammuna palub ÜRO peasekretär esitada ÜROsse kuuluvatel riikidel seisukohad õiguslikult siduva üldise kokkuleppe võimalikkuse, reguleerimisala ja esialgsete kriteeriumite kohta, et kehtestada tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühised rahvusvahelised normid;

C.   arvestades, et umbes 100 valitsust on esitanud oma seisukohad ning et ÜRO desarmeerimisbüroo on märkinud, et enne 20. juunit 2007 esitatud seisukohad lisatakse ÜRO peasekretäri aruandesse, mis esitatakse ÜRO Peaassamblee esimesele desarmeerimis- ja rahvusvahelise julgeoleku komiteele 2007. aasta oktoobris, ning tähtaja 20. juuni 2007 ületanud riikide seisukohad on võimalik lisada aruandesse lisadena;

D.   arvestades, et ÜRO Peaassamblee eespool nimetatud 6. detsembri 2006. aasta resolutsiooniga antakse ÜRO peasekretärile volitus kutsuda kokku valitsusekspertide rühm, mis alustaks tööd 2008. aastal, et uurida tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühised rahvusvahelised normid kehtestava õiguslikult siduva üldise kokkuleppe võimalikkust, reguleerimisala ja esialgseid kriteeriume;

E.   arvestades, et kõnealuse konsulteerimisprotsessi positiivne tulemus on äärmiselt oluline, et rajada alus tulevastele relvakaubanduse lepingut käsitlevatele läbirääkimistele;

F.   kinnitades taas, et kuni nende läbirääkimiste eduka lõpetamiseni põhjustab jätkuv vastutustundetu relvavedu vastuvõetamatuid inimkannatusi ja teravdab relvastatud konflikte, ebastabiilsust, terrorirünnakuid, halba valitsemistava ja korruptsiooni, aitab kaasa õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsisele rikkumisele ning kahjustab jätkusuutlikku arengut;

G.   olles veendunud, et kuni nende läbirääkimiste tulemuste selgumiseni ei tohiks riigid enam lubada, et relvastatud konfliktide osapooled ja vastutustundetud relvatarnijad naeruvääristaksid ja eiraksid eelnevalt kokkulepitud relvaembargosid;

H.   tervitades ja toetades kodanikuühiskonna organisatsioonide jätkuvaid pingutusi kampaaniate korraldamisel,

1.   kutsub kõiki ÜRO Peaassamblee eespool nimetatud 6. detsembri 2006. aasta resolutsiooni poolt hääletanud 153 riiki, kelle hulgas olid kõik ELi liikmesriigid, üles saatma ÜRO peasekretärile viivitamata oma relvakaubanduse lepingut toetavaid seisukohti;

2.   nõuab, et nõukogu töötataks välja tegevuskava, kasutades erinevaid rahvusvahelisi foorumeid (muu hulgas NATOt, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning AKV-ELi parlamentaarset ühisassambleed) et julgustada riike saatma oma seisukohti;

3.   nõuab, et kõik riigid rõhutaksid oma seisukohtades, et relvakaubanduse leping peaks kodifitseerima rahvusvahelise õiguse raames juba kehtivad relvavedu käsitlevad kohustused ning eriti kohustused, mis hõlmavad inimõigusi ja humanitaarõigust;

4.   soovitab tungivalt, et riigid toetuksid relvakaubanduse lepingu tõhususe huvides oma seisukohtades järgmistele kriteeriumitele:

5.   kutsub kõiki riike üles toetama valitsusekspertide rühma tööd ja selles osalema, et saavutada tõhusa relvakaubanduse lepingu kehtestamisel olulisi edusamme;

6.   on jätkuvalt veendunud, et relvakaubanduse lepingu edukuse jaoks on äärmiselt oluline suurem avatus ja uus tahe vahetada teavet relvavedude, sealhulgas lõppkasutajate kohta, ning et selleks tuleb kasutada mehhanisme nagu ÜRO tavarelvade registri uuendatud vorm, et kehtestada üleilmse läbipaistvuse kohta tasakaalustav ja vastastikune tagatis;

7.   kutsub kõiki riike kuni relvakaubanduse lepingu vastuvõtmiseni võtma tõhusaid meetmeid, et peatada relvade, laskemoona ja sellega seotud igasuguse sõjaväe- ja turvavarustuse (sealhulgas kahesuguse kasutusega kaubad ja komponendid ning sellise varustuse välismaise tootmise üleandmine ja volitamine pooltele, kelle suhtes kehtib rahvusvaheline relvaembargo või kes rikuvad pidevalt tõsiselt rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust) vastutustundetu vahendamine ja vedu;

8.   kutsub seoses sellega kõiki liikmesriike üles võtma siseriiklikku õigusesse üle nõukogu 23. juuni 2003. aasta ühise seisukohta 2003/468/ÜVJP (relvavahenduse kontrolli kohta)(6) sätted, et saavutada vastutustundetu relvavahenduse peatamisel maksimaalne tõhusus;

9.   mõistab otsustavalt hukka ÜRO Julgeolekunõukogu relvaembargosid rikkuva relva- ja laskemoonakaubanduse ning tunnistab, et selliste kaupade vedu toimub peamiselt lendude kaudu; kutsub ELi liikmesriike üles tõhustama selles valdkonnas koostööd teiste riikidega; kutsub pädevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja sobivaid piirkondlikke organisatsioone üles soovitama koostöös õhutranspordisektoriga sobivaid ennetavaid meetmeid;

10.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee eesistujale, NATO peasekretärile, OSCEle, Aafrika Liidule, väike- ja kergrelvade alasele parlamentidevahelisele foorumile, Parlamentidevahelise Liidu assambleele ning valitsusväliste organisatsioonide rühmale, mida tuntakse kui Relvakaubanduse Lepingu Juhtkomitee.

(1) EÜT C 343, 5.12.2001, lk 311. (2) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 587. (3) ELT C 69 E, 19.3.2004, lk 136. (4) ELT C 117 E, 18.5.2006, lk 230. (5) ELT C 300 E, 9.12.2006, lk 496. (6) ELT L 156, 25.6.2003, lk 79.